EUROOPA KOMISJON
Brüssel,26.8.2016
COM(2016) 534 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul) rakendamise kohta
{SWD(2016) 278 final}
1.Aruande eesmärk
Kooskõlas direktiivi 2011/7/EL (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul) 1 artikliga 11 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 16. märtsiks 2016 aruande direktiivi rakendamise kohta ja vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud. Kuna hilinenud maksete direktiiv on võetud vastu komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi 2 raames, kuulub käesolev hindamine ka õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raamesse, et hinnata direktiivi rakendamise seisu ja tagada, et oodatavate tulemuste saavutamisel püsitakse õigel kursil.
Käesolev aruanne esitatakse vastavalt direktiivis ette nähtud nõudele.
2.Rakendamise tulemuslikkuse, tõhususe, sidususe ja asjakohasuse ning ELi lisaväärtuse hindamine
Direktiiv võeti vastu 16. veebruaril 2011 ja selle kõikide liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtpäev oli 16. märts 2013.
Direktiivi erieesmärgid on järgmised:
Tagada võlausaldajatele õigeaegsed maksed ja näha ette meetmed, mis võimaldaksid neil oma õigusi hilinenud maksete korral täielikult ja tõhusalt kasutada
Kehtestada võlgnikele ranged meetmed, mis hoiaksid ära maksete hilinemise või lepingutes liiga pikkade maksetähtaegade määramise
Direktiivil on ka järgmised üldeesmärgid:
Soodustada siseturu toimimist maksetavade ühtlustamisega kogu ELis
Luua õigus- ja ettevõtluskeskkond, mis toetaks äritehingute puhul õigeaegseid makseid, et lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele
Aruandes hinnatakse, kas direktiiviga püsitakse ettenähtud eesmärkide saavutamisel õigel kursil, ja selles esitatakse soovitusi rakendamise täiustamiseks. Direktiivi rakendamisele oli lõplikku hinnangut anda keeruline kolme asjaolu tõttu: direktiivi hiljutine jõustumine; raskused selle väljaselgitamisel, milline on olnud direktiivi roll kohapeal toimunud muutustes; välismõjud, nagu finantskriis ja teatavate liikmesriikide majanduse seisund.
Käesoleva hindamise käigus kasutas komisjon järgmist:
(1)2015. aastal tehtud välisuuring 3 , mis hõlmas järgmist:
analüüs, mis käsitles direktiivi üle võtvaid siseriiklikke õigusakte ja seonduvaid pehmeid meetmeid, riikidevahelisi andmeid eraorganisatsioonide kasutatavate keskmiste maksetähtaegade kohta ja muud avalikult kättesaadavat teavet (nt teaduskirjandus, riiklikud andmeallikad);
internetis toimunud representatiivne uuring, samuti avalik konsultatsioon kokku 2950 täispika vastusega;
135 vestlust kogu EList pärit avalike asutuste ja ettevõtete esindajatega ja 31 järelvestlust.
(2)Konsulteerimine riiklike ekspertide ja ELi tasandi äriorganisatsioonidega 24. novembril 2015 toimunud hilinenud maksete eksperdirühma 4 koosolekul.
(3)Sidusrühmade kaebused, tagasiside ja küsimused.
(4)Avalikult kättesaadav teave: aruanded, uuringud, analüüsid jne.
Direktiivi hinnati viiest kriteeriumist lähtuvalt: rakendamise tulemuslikkus, tõhusus, sidusus, asjakohasus ja ELi lisaväärtus. Selgusid järgmised asjaolud:
(1)Direktiiviga on suurendatud teadlikkust hilinenud maksetega kaasnevatest probleemidest ja teema on poliitilises tegevuskavas tähtsale kohale jõudnud. Tugevdatud meetmete ja eelkõige avaliku sektori üksusi käsitlevate uute tingimuste tõttu on direktiivi rakendamine äratanud liikmesriikide tasandil märkimisväärset huvi. Sellele vastuseks on mitme liikmesriigi valitusasutused võtnud direktiivi sätete toetamiseks struktuurseid ja vabatahtlikke meetmeid, millega tugevdada direktiivi rakendusakte ja käsitleda asjaomaseid spetsiifilisi siseriiklikke küsimusi. Selle tulemusel on ettevõtjad üha paremini kursis hilinenud makseid käsitlevate õigusnormidega ja oma õigustega nendega seoses.
(2)ELi keskmine maksetähtaeg on hakanud nii avalikus kui ka erasektoris vähehaaval vähenema. Siiski on rakendamise välise järelhindamise käigus leitud, et avaliku sektori üksused ei pea rohkem kui pooltes liikmesriikides endiselt kinni õigusaktidega ette nähtud 30päevasest tähtajast. Mõningatel neist juhtudest on tehtud täiendavaid jõupingutusi ja üldjoontes on juba paranemise märke näha. Kui arvata välja mõned kehvade tulemustega liikmesriigid, siis üldjoontes peetakse erasektoris direktiiviga kehtestatud tähtaegadest kinni.
(3)Umbes pooled võlausaldajad ei kasuta direktiiviga ettenähtud võimalust nõuda hilinenud makse eest intressi, hüvitist ega võlgade sissenõudmise kulude hüvitamist, kuna nad kardavad ärisuhteid kahjustada. Välishindamisel selgus ka, et paljud VKEd aktsepteerivad suuremate ettevõtete kehtestatud pikki maksetähtaegu samadel põhjustel. See on ärikultuuri lahutamatu osa, mida tingivad tarneahelas olevate ettevõtete erinev suhtumine, nende suurus ja üksteisest sõltuvuse aste, samuti sellised tegurid nagu turusektori eripärad.
(4)On vähe tõendeid selle kohta, et direktiivil on olnud mõõdetav mõju ettevõtjate likviidsusele ja et see on soodustanud piirülest kauplemist. Võttes arvesse, et direktiivil ei ole maksekultuurile siiani olnud märkimisväärset mõju, kulub nende üldeesmärkide saavutamiseks ilmselt rohkem aega. Lisaks on hilinenud maksete taga olevate erinevate põhjuste tõttu siiani keeruline kindlaks teha, kas kohapeal täheldatud muutused on tingitud eranditult direktiivist või tulenevad muudest teguritest nagu üldiselt paranenud majandustingimused.
(5)Ühelt poolt on mitu tegurit direktiivi tõhusale rakendamisele kaasa aidanud. Nende hulka kuuluvad siseriiklikult võetud meetmed (näiteks maksete õigeaegse tasumise tegevusjuhised), mis on tulemuslikult toetanud direktiivi eesmärkide saavutamist. Tulemusi on andnud ka foorumid, nagu hilinenud maksete eksperdirühm, mis võimaldavad liikmesriikidel vahetada parimaid tavasid hilinenud maksetega tegelemisel. Kasulikuks on osutunud ka komisjoni ja riiklike ekspertide poolne teadlikkuse suurendamise ja valdkondlike teadmiste jagamise jätkamine.
(6)Teiselt poolt on täheldatud teatavaid tegureid, mis võivad direktiivi tõhusat rakendamist takistada:
Majandusliku kohandamisprogrammiga riikides, kus jooksvate arvete kiire tasumise küsimuses tuleb arvestada kuhjunud võla tagasimaksmisega, näib avalike sektori üksustel olevat direktiivist kinnipidamisel probleeme.
Mis puutub ettevõtetesse, siis nii mõnelgi juhul kasutavad suuremad ettevõtted oma tugevamat turupositsiooni silmas pidades ära teatavat paindlikkust, mis direktiiviga ettevõtetele äritehinguteks on antud, surudes väiksematele tarnijatele peale sageli ebavõrdseid lepingutingimusi. Lisaks ei kasuta väiksemad ettevõtjad, nagu eespool selgitatud, oma õigusi, kuna nad kardavad sellega ärisuhteid kahjustada. Seda turul paratamatult esinevat tasakaalustamatust ei saa õigusaktidega üksi lahendada ning kasu võiks olla pehmete meetmete ja kohtuväliste lahenduste, näiteks vahenduse ja vaidluste lahendamise alternatiivsete võimaluste kasutamisest.
Hindamine näitas, et sidusrühmad vajavad selgust, kuidas tõlgendada direktiivi olulisi kontseptsioone, nagu „äärmiselt ebaõiglane”, „selgesõnaliselt” ja „lepingu eripära või eriliste tunnusjoonte tõttu objektiivselt põhjendatud”. Ebaselge on ka see, millist algpunkti maksetähtaegade arvutamisel kasutada.
Kuna puudub kohustuslik ja ühine seiresüsteem, on direktiivi rakendamise tulemusel saavutatud edu väga keeruline kindlaks teha.
(7)Direktiiv on osutunud tõhusaks vahendiks selles mõttes, et selle rakendamisega kaasnevad regulatiivsed kulud ettevõtetele ja riigiasutustele on piiratud. Regulatiivsed kulud hõlmavad näiteks aruandlust ja halduskoormust, ülevõtmist ja rakendamist ning direktiivi toetavaid vabatahtlikke meetmeid. Direktiivi rakendamisega seotud kulud võivad olla eeskätt ettevõtjate jaoks märkimisväärsed, kui direktiivi tähtaegadest kinni pidamiseks on tarvis maksetähtaegu vähendada. See eeldaks esialgset suurt kulutust, mis tõenäoliselt mõjutab ettevõtja likviidsust. Üldiselt peaks oodatav kasu lõpuks siiski kulud katma. Välishindamise käigus leiti, et iga päev, mille võrra maksetähtaega vähendatakse, aitab Euroopa ettevõtjatel hoida kokku 158 miljonit eurot finantseerimiskulusid 5 .
(8)Direktiiv on kooskõlas ELi muude tegevuspõhimõtetega, mille eesmärk on luua ettevõtjatele võrdsed võimalused ja soodustada konkurentsivõimet. Asjaomaseid õigusakte täiendab mitu võlgade sissenõudmist käsitlevat ELi õigusakti. Sellised algatused nagu väiksemate nõuete menetlus 6 , Euroopa maksekäsk 7 ja Euroopa täitekorraldus 8 pakuvad võlausaldajatele võlgade sissenõudmiseks lihtsaid menetlusi, mis on direktiiviga täielikult kooskõlas.
(9)Hilinenud maksed on väga oluline ja asjakohane probleem kogu ELi ettevõtjatele. Välishindamise käigus leiti, et pärast direktiivi ülevõtmist liikmesriikide õigusesse puutub neli ettevõtjat viiest endiselt kokku hilinenud maksetega. Kuigi direktiivil on hilinenud maksete vastu võitlemisel oma koht, on vaja ka pehmemaid meetmeid, mis võiksid käsitleda ärikultuuriga seotud asjaolusid, nagu tasakaalustamatus turgudel, sealhulgas ettevõtjate suuruse erinevusest tulenevad küsimused.
(10)Üldiselt ollakse nõus sellega, et direktiiv on pakkunud olulist ELi lisaväärtust. Maksetavasid on kogu ELis ühtlustatud ja kõrvaldatud on ebakindlus, mis peaks järk-järgult viima piiriülese kauplemise elavnemiseni. Selliseid eesmärke ei oleks liikmesriigid muud moodi tegutsedes saavutanud.
3.Järeldused/soovitused
Direktiivi rakendamine on algjärgus. Seni on keskmise maksetähtaja paranemise märgid tagasihoidlikud. Kuigi ettevõtjad on hästi kursis direktiivist tulenevate õigustega, ei ole nende kasutamine veel levinud. Direktiivi tõhusat rakendamist näivad takistavat mitu tegurit, näiteks ühtse seiresüsteemi puudumine, direktiivi mõne peamise kontseptsiooni ebaselgus ning väiksemate ja suurte ettevõtjate vahel valitsev ebavõrdsus. Direktiiv on siiski kooskõlas ELi muude õigusaktide ja tegevuspõhimõtetega, endiselt asjakohane ja pakkunud ELi lisaväärtust.
Sellest lähtuvalt soovitatakse direktiivi selle praeguses vormis edasi rakendada ja anda selle tulemuste saavutamiseks rohkem aega. Selleks et direktiiviga praeguseks saavutatud positiivset mõju suurendada, soovitatakse liikmesriikidele järgmisi meetmeid, mida komisjon võtab.
Liikmesriikidele:
Luua edusammude seire süsteem/menetlus, anda aru maksetähtaja keskmise pikkuse kohta nii avalikus kui ka erasektoris ja seda teavet avaldada. Komisjon annab suuniseid maksetähtaegade arvutamise ühtse metoodika loomiseks ja aitab vahetada parimat tava aruandlusmeetodite kohta kaks korda aastas koguneva eksperdirühma koosolekutel.
Hoida hilinenud maksete küsimust poliitilises tegevuskavas olulisel kohal, suurendades jätkuvalt teemakohast teadlikkust riigi tasandil.
Kutsuda üles koostama ja rakendama toetavaid algatusi, nagu maksete õigeaegse tasumise tegevusjuhised, vahendamine, stiimulid maksete õigeaegseks tasumiseks (korralike ja hilinenud maksjate nimede avalikustamine) jne.
Komisjonile:
Korraldada liikmesriikides sihtotstarbelisi uuringuid, et selgitada eri sektorites välja parimad tavad, mis aitaksid direktiivi tõhusamalt rakendada, võtta arvesse tulemusi ja levitada teavet mitme kanali kaudu.
Jätkata sidusrühmadele suuniste andmist ja vahetada häid tavasid eri viisidel (eksperdirühma koosolekud, selgitavad märkused).
Uurida võimalust koguda võrreldavat teavet selle kohta, kuidas toimivad liikmesriikide kohtusüsteemid vaidlustamata nõuete kiirmenetluse korras sissenõudmisel, ja esitada tulemused ELi õigusemõistmise tulemustabelis.
Hinnata korrapäraselt direktiivi mõju ja selle tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel, võttes arvesse, et teatav mõju võib täielikult ilmneda pikema aja jooksul.