EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 5.7.2016

COM(2016) 446 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE

ELi 2015. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruanne

Sisukord

Sissejuhatus    

1. jagu Tulemuslikkus ja tulemused    

1.1. Tulemuslikkus on Junckeri komisjoni jaoks kesksel kohal

1.2. Kokkuvõte edusammudest

1.3. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks (alamrubriik 1a)

1.3.1. 2014.–2020. aasta programmide rakendamine

1.3.2. Mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 programmide tulemused

1.4. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne sidusus (alamrubriik 1b)

1.4.1. 2014.–2020. aasta kavade rakendamine

1.4.2. 2007.–2013. aasta programmide tulemused

1.5. Jätkusuutlik majanduskasv: Loodusvarad (eelarverubriik 2)

1.5.1. 2014.–2020. aasta programmide rakendusteave

1.5.2. 2007.–2013. aasta programmide tulemused

1.6. Julgeolek ja kodakondsus (eelarverubriik 3)

1.6.1. 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmide rakendamine

1.6.2. 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmide tulemused

1.7. EL kui ülemaailmne partner (eelarverubriik 4)

1.7.1. 2014.–2020. aasta kavade rakendamine

1.7.2. 2007.–2013. aasta programmide tulemused

Järeldused tulemuslikkuse ja tulemuste kohta

2. jagu Haldamistegevus    

2.1. Sisekontrolli eesmärkide saavutamine

2.1.1. Seaduslikkuse ja korrektsuse riskide juhtimine: Veariskiga summa programmi sulgemise ajal

2.1.2. Kontrolli kulutõhusus ja lihtsustamine

2.1.3. Pettustevastased strateegiad

2.2. Liidu vahendite haldaja kinnitus

2.3. Siseauditi talituse töö kaudu saadud kinnitus

2.4. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmed ja välisauditi soovitused

Järeldused haldamistegevuse kohta

Sissejuhatus

ELi eelarve võimaldab eurooplastel koos tegutsedes tulla toime ühiste katsumustega nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil. ELi eelarvet, mis moodustab ligikaudu 1 % ELi kogurahvatulust ja 2 % ELi avaliku sektori kulutustest, kasutatakse koos riikide eelarvete ning muude poliitiliste ja regulatiivsete vahenditega Euroopa tasandil, et aidata liidul saavutada oma strateegilised eesmärgid. Eelkõige aitab see saavutada president Junckeri seatud poliitilisi prioriteete. Need prioriteedid kajastavad Euroopa majanduse ja ühiskonna ees seisvaid olulisi katsumusi ning on komisjoni kogu tegevuse lähtekoht. 1 Need täiendavad suurel määral 2010. aastal algatatud tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke, milles kehtestati hulk 2020. aastaks saavutatavaid põhisihte seoses tööhõive, teadus- ja arendustegevuse, kliimamuutuse ning energia, hariduse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega. 2 Need ühised sihid on tegevuse alus nii Euroopa kui ka riigi tasandil ja võetakse Euroopa poolaasta protsessi käigus üle liikmesriikidele antavatesse suunistesse.

Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 ja seonduvad rahastamisprogrammid on koostatud selleks, et toetada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke. Et tugevdada seost kulutuste ja poliitiliste eesmärkide vahel, hõlmab 2014.–2020. aasta mitmeaastane finantsraamistik väga paljusid tulemusnäitajaid. Need näitajad võimaldavad mõõta iga programmi edukust, arvestades nende väljundeid ja panust lõpptulemustesse ning mõju majanduskasvule ja Euroopa kodanike heaolule.

ELi 2015. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruandes on ühendatud kaks varasemat aruannet: Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 318 kohaselt koostatav hindamisaruanne ja finantsmääruse artikli 66 lõike 9 kohaselt nõutav kokkuvõttev aruanne. 3 Koondades teabe ELi eelarve tulemuslikkuse ja haldamise kohta, annab aruanne põhjaliku ülevaate sellest, kuidas ELi eelarve toetab liidu poliitilisi prioriteete, ning rollist, mis komisjonil on tulemuslikkusele suunitletud kultuuri tugevdamisel ja eelarve haldamise kõrgeimate standardite tagamisel ja edendamisel. Hõlmates nii nõuetele vastavuse kui ka tulemuste hindamist, on aruanne oluline osa komisjoni panusest iga-aastasesse eelarve täitmise heakskiitmise menetlusse.

ELi 2015. aasta eelarve – kaasaaitamine poliitika elluviimisele ja kriisile reageerimisele

2015. aastal tegi komisjon märkimisväärseid edusamme seoses president Junckeri poliitilistes suunistes esitatud kümne poliitilise prioriteediga. 4  315 miljardi euro suurune Euroopa investeerimiskava annab väga vajaliku tõuke investeeringuteks töökohtadesse ja majanduskasvu. Peamised strateegilised ettepanekud sellistes valdkondades nagu energialiit, kapitaliturgude liit ja digitaalne ühtne turg on lisaks näidanud teed sügavama ja avatuma siseturu ning suurema majandusliku dünaamika saavutamisele.

2015 oli ka aasta, mille jooksul komisjon reageeris kiirelt ja igakülgselt mitmele Euroopa majanduse ning ühiskonna jaoks raskele katsumusele: jätkuvale pagulaskriisile; terrorirünnakutele ja ebastabiilsusele Euroopa naabruses; suurele tööpuudusele ja loiule majanduse elavnemisele; finantsolukorra ebastabiilsusele Kreekas ning majanduslikule mõjule, mida avaldab Venemaa kehtestatud ekspordikeeld põllumajandustoodetele ja töödeldud toiduainetele. See keerukas olukord kujundas ELi eelarve täitmist kogu 2015. aasta vältel.

Reageerimine 2015. aasta suurematele probleemidele nõudis nii poliitilisi algatusi kui ka ELi eelarve strateegilist kasutamist. Nende tohutute katsumustega toimetulek nõudis kombineeritud poliitilist juhtimist ja ELi eelarve strateegilist kasutamist. Kooskõlas poliitiliste prioriteetidega oli ELi eelarve eesmärk panustada rohkem töökohtadesse, majanduskasvu ja investeeringutesse. „Horisont 2020“ programmide edukas rakendamine, vahendite varasem kasutuselevõtmine VKEde rahastamise rahastamisvahendite finantseerimiseks, maksete kiirendamine, et toetada noorte tööhõive algatust, programmi Erasmus+ kasutuselevõtt, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomine ja nn solidaarsuspakett, millega püütakse leevendada põllumajandustootjate olukorda, näitavad, kuidas eelarvet kasutati kiiresti ning tõhusalt poliitiliste prioriteetide toetamiseks.

Pagulaskriis toob ELi jaoks kaasa enneolematuid katsumusi. Ehkki on selge, et pagulaskriisi ei lahendata üksnes täiendavate finantsvahendite eraldamise kaudu, ja kindlasti ka see, et EL suudab vaid vähesel määral rahuldada üldiseid finantsvajadusi selles valdkonnas, on tingimata vaja strateegilist lähenemisviisi rahastamisele kombineerituna ELi käsutuses olevate poliitiliste instrumentidega. ELi reaktsioon pagulaskriisile on selge näide, kuidas ELi eelarvet kasutati osana mitmetahulisest reaktsioonist väga suurele probleemile.

2015. aastal esitles komisjon Euroopa rände tegevuskava, 5 milles sätestati kõikehõlmav kava vähendada ebaseadusliku rände ajendeid, päästa elusid ja tagada ELi välispiiride kaitse. Selle alusel töötatakse välja tugev ühine varjupaigapoliitika ja uued seadusliku rände tegevuspõhimõtted. Komisjon esitles ka Euroopa julgeoleku tegevuskava kui liidu julgeolekualase koostöö ja ühismeetmete alust järgmiseks viieks aastaks, et kujundada välja tõeline ELi sisejulgeoleku ala. 6  

Pagulaskriisi jaoks mõeldud rahastamist suurendati 50 %: 2015. aastal kuni 3,7 miljardi euroni ja 2015.–2016. aastaks rohkem kui 10 miljardi euroni. See lisarahastamine tugevdas operatsioone Triton ja Poseidon Vahemere piirkonnas, samuti Frontexi, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ning Europoli suutlikkust. See hõlmab ka erakorralisi meetmeid liidu sees ja toetab skeemi loomist pagulaste ümberpaigutamiseks piiriäärsetest liikmesriikidest. EL kolmekordistas Vahemere kesk- ja idaosa rändeteedel merel patrullimise rahastamist, tänu millele suudeti 2015. aastal päästa üle 252 000 inimelu ning 2016. aasta keskpaigaks veel 100 000 inimelu. Lisaks kahekordistas liit oma jõupingutusi, et võidelda inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamise vastu ja likvideerida inimkaubandusega tegelevad rühmitused.

Peale meetmete, mis käsitlesid sisenevaid vooge, kasutati ELi eelarvet rände algpõhjustega tegelemiseks, pakkudes vahetut humanitaarabi Süüriale, Iraagile ja teistele naaberriikidele (Türgi, Liibanon, Jordaania) ning luues kaks uut usaldusfondi ja rahastu, et tagada raamistik meetmete rakendamiseks kohapeal. Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondlik usaldusfond, mida toetati ELi eelarvest 570 miljoni euroga, pakub sidusat ja tugevdatud abi piirkondlikul tasandil Süüria kriisile reageerimiseks. Sellega reageeritakse naaberriikides viibivate Süüria pagulaste, samuti vastuvõtvate kogukondade ja valitsuste vajadustele seoses toimetulekuvõime ja kiire taastumisega. Samamoodi on komisjon loonud stabiilsuse tagamiseks hädaolukorra usaldusfondi, mis tegeleb ebaseadusliku rände algpõhjustega ja põgenikega Aafrikas. See usaldusfond moodustati ELi eelarvest ja Euroopa Arengufondist eraldatud 1,8 miljardi euro ning ELi liikmesriikide ja teiste rahastajate osamaksete põhjal. Loodi ELi Türgi pagulasrahastu, mis haldab kokku 3 miljardit eurot, et toetada pagulasi ja neid vastuvõtvaid kogukondi Türgis. Ühte miljardit eurot sellest abist rahastatakse ELi eelarvest. Rahastu on andnud toetusi ja muud rahalist abi alates 1. jaanuarist 2016.

Tänu rakendamise rangele jälgimisele, olulistele ümberpaigutamistele ja tulude positiivsele arengule ei nõudnud lisakulutused 2015. aastal liikmesriikidelt täiendavaid omavahendeid. 2015. aasta eelarve täideti täies ulatuses ning see muudeti taas jätkusuutlikuks tänu eelmise programmiperioodi maksmata arvete järkjärgulisele kõrvaldamisele kooskõlas maksekavaga, milles lepiti kokku Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Kuna ELi eelarvele esitatud nõudmised aina kasvavad, on oluline tagada nii see, et oleks kättesaadav piisav rahastamine poliitiliste prioriteetide toetamiseks lähiaastatel, kui ka see, et eelarve oleks küllaldaselt paindlik ootamatutele sündmustele reageerimiseks.

Iga-aastase haldus- ja tulemusaruande ülesehitus

Käesoleva aruande 1. jaos on esitatud kokkuvõte ELi eelarve täitmisest, tuginedes viimastele kättesaadavatele tõenditele tulemuste kohta, mis saavutati ELi eelarve abil kuni 2015. aasta lõpuni. Selle aruande koostamiseks saadakse teavet iga-aastastest tegevusaruannetest, mille komisjoni talitused on koostanud; programmide tegevusaruannetest, mis on 2017. aasta eelarveprojekti osad; ning muudest allikatest, nagu ELi programmide hindamis- ja rakendamisaruanded. Aruanne on ülevaatlik ning üksikasjalikud lisaaruanded programmide eesmärkide ja näitajate edusammude kohta võrreldes alusnäitajate ning seatud sihtidega on kättesaadavad iga-aastastes tegevusaruannetes ja programmide tegevusaruannetes. Ehkki aruanne on seotud 2015. aruandeaastaga, tugineb see värskeimatele kättesaadavatele andmetele, mis on mõnikord seotud varasemate aruandeaastatega.

Iga eelarverubriigi kohta esitatakse aruandes teave 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmide rakendamise kohta ja viimased kättesaadavad tõendid 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmide tulemuste kohta. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Kontrollikoja nõudel on aruandes esitatud ka seosed strateegiaga „Euroopa 2020“ ning toodud konkreetsed näited ELi rahastamise lisaväärtuse kohta. Aruandes on esitatud olulised näited muud liiki, kuludega mitteseotud poliitikainstrumentide kohta, mida kasutatakse koos rahastamisprogrammidega, et toetada liidu üldisi prioriteete.

Selles jaos kirjeldatakse ka komisjoni pooleliolevat tööd ELi tulemustele keskenduva eelarve kallal. Tegemist on laiaulatusliku algatusega, mille eesmärk on tagada, et ELi eelarve kaudu saavutatakse ELi kodanike seisukohast võimalikult head tulemused.

2. jaos kirjeldatakse seda, kuidas komisjon 2015. aastal ELi eelarvet haldas. Haldustulemusi käsitlev aruandlus põhineb komisjoni talituste iga-aastastel tegevusaruannetel, milles on üksikasjalikult kirjeldatud sisekontrollikeskkonda ja sellega seonduvaid küsimusi. Kui aasta jooksul ilmnes probleeme, siis kirjeldatakse aruandes seda, kuidas komisjoni talitused need lahendasid. Selles jaos tehakse kokkuvõte sisekontrolli eesmärkide saavutamisest; seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide juhtimisest; kontrollide kulutasuvusest ja pettustevastastest strateegiatest.

Jao lõpus esitatud järeldus, millele jõuti kõikidelt talitustelt saadud vahendite haldamise kinnituste ning siseauditi käigus saadud kinnituse põhjal, võimaldab komisjonil selle aruande vastuvõtmise kaudu võtta üldine poliitiline vastutus 2015. aasta ELi eelarve haldamise eest.

1. jagu
Tulemuslikkus ja tulemused

1.1. Tulemuslikkus on Junckeri komisjoni jaoks kesksel kohal

Arvestades eelarvedistsipliini ja konkureerivat nõudlust ELi eelarvevahendite järele, on kohustuslik pöörata suurt tähelepanu tulemuslikkusele ning tulemuste saavutamisele kohapeal. 2015. aasta jooksul on selleks tulnud maksimaalselt kasutada mitmeaastase finantsraamistiku raames pakutavat paindlikkust, sealhulgas olulisi ümberpaigutamisi, et suunata kättesaadavad vahendid kõige pakilisematele prioriteetidele, pakkudes samal ajal endiselt stabiilset raamistikku pikaajalisteks investeeringuteks.

President Juncker kinnitas seda seisukohta oma ametiaja alguses: „Ei piisa sellest, et eraldame raha targalt. Me peame vähemaga rohkem ära tegema. Me peame eelarvet maksimaalselt kasutama ja raha arukalt kulutama. [...] Inimesed soovivad, et saavutaksime tulemusi. Samuti soovivad nad teada, kuidas me kulutame maksumaksja raha.“ 7

2015. aastal asepresident Georgieva algatatud tulemustele keskenduva ELi eelarve algatuse eesmärk on seda kohustust täita. See tugineb olemasolevale tulemuspõhisele eelarveraamistikule, et edendada uut tasakaalu nõuetele vastavuse ja tulemuslikkuse, vahendite ärakasutamise ning programmide tulemuste vahel. „Keskendumine, kiirus ja tulemused” on mitme algatuse juhtpõhimõtted. Need algatused kuuluvad nelja valdkonda:

nende valdkondade kindlakstegemine, kuhu ELi eelarvet tuleks suunata, et edendada olulisi prioriteete ning täita mitut eesmärki, mis nõuavad kiirust ja paindlikkust;

ELi eelarvevahendite kasutamise täiustamine, et maksimeerida vahendite finantsvõimendust rahastamisvahendite ulatuslikuma kasutamise, lihtsustamise ning proportsionaalsete kulutõhusate kontrollide kaudu;

selle kajastamine, kuidas ELi eelarve täitmist ja tulemuslikkust hinnatakse, et rakendada ühtlustatud ning realistlikku tulemusraamistikku, sealhulgas andes aru seaduslikkuse ja korrektsuse ning tulemuste kohta;

tõhusa teabevahetuse tagamine, mis pakub lihtsasti juurdepääsetavat ja arusaadavat teavet ELi eelarve kaudu saavutatud tulemuste kohta laiemale üldsusele ning edasiviivat sidusrühmade dialoogi, sealhulgas ekspertide ja poliitikute mõttevahetust tulemuspõhise eelarve koostamise teemal ning iga-aastast tulemustele keskenduvale eelarvele pühendatud konverentsi.

Üks näide kodanike paremast teavitamisest ELi eelarve tulemuste kohta on spetsiaalne ELi tulemusi kajastav veebipõhine töövahend, mida asepresident Georgieva tutvustas 2015. aasta septembris tulemustele keskenduva eelarve konverentsil. Selles tuuakse näiteid, kuidas ELi eelarvet kasutatakse, kajastades eri rahastamisvaldkondi hõlmavate ELi rahastatud projektide kohapealset mõju Euroopas ja muudes piirkondades. 8  

Ehkki tulemustele keskenduva eelarve tegevuskava põhineb jätkuvatel edusammudel, tehti teatavaid täiustusi juba 2015. aastal komisjoni strateegilise planeerimise ja programmitöö tsükli ning eelarvemenetluse käigus. Need muudatused edendavad tulemuslikkuse kavandamist, järelevalvet ja aruandlust nii komisjoni tegevuse kui ka kõikide rahastamisprogrammide kohta.

Töö on käimas ELi eelarvest rahastatavate programmide jaoks kehtestatud tulemusnäitajate läbivaatamise vallas. See läbivaatamine võimaldab valida välja kõige sobivamad näitajad, mida toetavad usaldusväärsed tõendid, et mõõta edusamme eesmärkide saavutamisel ning anda selgemat ja põhjalikumat tulemuslikkust käsitlevat teavet ELi aastaeelarve koostamiseks.

Muid edusamme kajastatakse 2016. aasta aruandes. Üks näide on mitmeaastase strateegilise kava sisseseadmine iga komisjoni talituse jaoks, tuginedes ühistele üldeesmärkidele, mis hõlmavad Junckeri komisjoni kümmet poliitilist prioriteeti ning toetavad strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke ja aluslepingust tulenevaid kohustusi. 9  

Usaldusväärse finantsjuhtimise valdkonnas saavutati edu näitajate mõõtmisel, et hinnata kontrollide kulutõhusust ja veariskiga summasid igas poliitikavaldkonnas.

Seda tehes tugineb komisjon ka siseauditi talituse tööle ja soovitustele. Siseauditi talitus on kooskõlas oma metoodika ja parima tavaga käsitlenud tulemuslikkust kaudselt, st hinnanud, kas ja kuidas on juhtkond sisse seadnud kontrollisüsteemid, mille eesmärk on mõõta tema tegevuse tulemuslikkust (tõhusust ja mõjusust). Et aidata komisjonil järgida tema metoodikat ja parimat tava, tegi siseauditi talitus 2015. aastal mitu tulemusauditit, hinnates seda, kuidas komisjoni talitused juhivad ja jälgivad teatavaid eesmärke, mis on nende kontrolli all ning mida saab saavutada nende väljundite ja tegevuse kaudu, ning kuidas nad annavad neist aru; samuti seda, kuidas nad juhivad ja jälgivad ELi poliitika tulemusi ning annavad neist aru. (Siseauditi talituse tulemusauditite täiendavate üksikasjade kohta vt 3. lisa).

---

Käesolev uus iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne kajastab komisjoni uut lähenemisviisi tulemuslikkuse aruandlusele. See aruanne on ka näide komisjoni kohustusest ühtlustada eelarve tulemuslikkust käsitlevat aruandlust. Aruanne on osa ühtsest aruandluspaketist, mis toetab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. 10 Järgmistes jagudes esitatakse uusimad tõendid, mis on kättesaadavad ELi eelarve kaudu saavutatud tulemuste kohta. Jaotis algab kokkuvõttega edusammudest strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisel ning hõlmab seejärel 2014.–2020. aasta programmide rakendamist ja 2007.–2013. aasta programmide tulemusi.

1.2. Kokkuvõte edusammudest

Selleks et saavutada Euroopas arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv, hõlmab strateegia „Euroopa 2020“ viit peamist eesmärki, milleks on tööhõive, teadus- ja arendustegevus, kliima ja energeetika, haridus ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastane võitlus. Kõik liikmesriigid on sõnastanud need peamised eesmärgid riiklike eesmärkidena. Ehkki liikmesriigid vastutavad esmajärjekorras edusammude eest, mida nende eesmärkide saavutamiseks riigi tasandil tehakse, aitab ELi eelarve kaasa peamiste eesmärkide saavutamisele ELi tasandil.

Strateegia „Euroopa 2020“ peamisi eesmärke jälgib komisjon, kasutades üheksat näitajat. Nende näitajatega seotud edusamme käsitlevat teavet ajakohastatakse korrapäraselt ja see avaldatakse Eurostati veebisaidil. 11 Järgmisel joonisel on esitatud viimased kättesaadavad andmed 12 üheksa näitaja kohta. Sellel on näidatud alates 2008. aastast tehtud edusammud ja see, kui palju on veel vaja teha, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ seonduvad eesmärgid. Keskkonnaeesmärkide ja haridusega seotud näitajad liiguvad sammhaaval peamise eesmärgi poole. Tööhõive, teadus- ja arendustegevuse ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse valdkonnas on seevastu vaja täiendavaid jõupingutusi.

Joonis 1. Strateegia „Euroopa 2020” peamised eesmärgid

ELi eelarve on samuti oluline vahend, et toetada valdkonnaüleste poliitikaeesmärkide, nagu kliimameetmed ja bioloogiline mitmekesisus, saavutamist. Selleks et reageerida kliimamuutustega seotud katsumustele ja investeerimisvajadustele, on EL otsustanud, et vähemalt 20 % tema 2014.–2020. aasta eelarvest – 180 miljardit eurot kogu perioodi jooksul – tuleks kulutada kliimamuutustega seotud meetmetele. Selle tulemuse saavutamiseks lõimitakse leevendamis- ja kohanemismeetmed kõikidesse peamistesse ELi rahastamisprogrammidesse, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika, piirkondliku arengu, energia, transpordi, teadusuuringute ja innovatsiooni, ühise põllumajanduspoliitika ning ELi arengupoliitika valdkonnas. Alates 2014. aasta eelarveprojektist jälgitakse kliimaga seotud kulutuste hinnangulisi näitajaid igal aastal kooskõlas nn Rio markeritel põhineva meetodiga. 2015. aastal oli kogupanus kliimameetmete rakendamisse hinnanguliselt ligikaudu 17 % ja 2016. aastal peaks see ulatuma 22 %ni.

Sarnaselt kliimameetmete rakendamisega prognoositi bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste jälgimismenetlusega, et 7 % 2015. aasta eelarvest ja 9 % 2016. aasta eelarvest eraldatakse bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ja liigirikkuse taastamiseks ELis, andes olulise panuse strateegia „Euroopa 2020“ jätkusuutliku kasvu eesmärkidesse. 13

Järgmistes jagudes kirjeldatakse seoseid 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmide ning strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide vahel. Strateegiaga „Euroopa 2020“ kõige otsesemalt seotud eelarverubriikide (1a, 1b ja 2) puhul on ka 2007.–2013. aasta programmide saavutuste aruandlus koondunud strateegia „Euroopa 2020“ prioriteetide ümber, kajastades võimalikult suures ulatuses ELi eelarve panust strateegia eesmärkidesse. 14  

Joonis 2. 2015. aasta ELi eelarve eelarverubriikide kaupa

2015. aastal oli ELi eelarve suurus 162 273 miljardit eurot. Ligikaudu pool sellest (48 % ehk 78 miljardit eurot) oli eraldatud rubriigile 1 „Arukas ja kaasav majanduskasv“, mis jagunes alamrubriigi 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ (10,8 %) ning alamrubriigi 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ (37,2 %) vahel. Rubriik 2. „Jätkusuutlik majanduskasv: Loodusvarad“ oli suuruselt teine eelarvevaldkond, moodustades 39,4 %. 15

1.3. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks (alamrubriik 1a)

2015. aastal eraldati alamrubriigi „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ programmidele 17,55 miljardit eurot (kulukohustused alamrubriigis 1a). See moodustab 10,8 % aastaeelarve kogukuludest.

Peamised programmid alamrubriigi „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ raames on järgmised:

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“;

suured taristuprojektid (Galileo, rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER), Copernicus);

programm „Erasmus+“, millest rahastatakse hariduse, koolituse, noorsoo ja spordiga seotud meetmeid;

Euroopa ühendamise rahastu, millest rahastatakse üleeuroopalisi transpordiühendusi, energia- ja IKT-võrgustikke; ning

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), mis on osa Euroopa investeerimiskavast. 16  

Joonis 3. Vasakul: alamrubriigi 1a kulukohustuste assigneeringute osakaal 2015. aasta eelarves. / Paremal: Peamised programmid, mida 2015. aastal rahastati alamrubriigi 1a raames. Kategooria „Muud programmid“ hõlmab Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning programme „Toll“ ja „Fiscalis“. Kategooria „Suured taristuprojektid“ hõlmab Galileod, Euroopa Geostatsionaarset Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS), Copernicuse programmi ja rahvusvahelist katsetermotuumareaktorit (ITER). Kõik summad on miljonites eurodes.

1.3.1. 2014.–2020. aasta programmide rakendamine

Alates uue mitmeaastase finantsraamistiku kasutuselevõtmisest viiakse nüüd alamrubriigi 1a kohaste programmide rakendusfunktsioone ellu kas ametite (täitev- või riiklikud ja mõnel juhul detsentraliseeritud ametid), ühisettevõtete, 17 artikli 185 algatuste 18 või Euroopa Investeerimispanga kaudu (rahastamisvahendite puhul). Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“

Programmi „Horisont 2020” raames saadud taotluste arv 78 268

„Horisont 2020“ tööprogramm aastateks 2014–2015 täideti täies ulatuses. 2015. aasta lõpuks oli avaldatud 198 konkursikutset ja saadud 78 268 taotlust. Nendest taotlustest 10 658 lisati põhi- või reservnimekirja. Taotluste keskmine edukuse määr oli 14 %, mis tähendab, et ülemärkimise määrad on endiselt kõrged ja viitavad suurele nõudlusele ELi rahastamise järele selles valdkonnas.

Galileo, Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS), Copernicus

2015. aastal kiirendati Galileo satelliitide kasutuselevõtmist kolme eduka orbiidile saatmise ja kuue täiendava satelliidi eduka kasutuselevõtmisega. 2015. aasta detsembriks oli orbiidile saadetud satelliitide koguarv kahekordistunud kaheteistkümneni, millest üheksa toimis. Satelliitnavigatsiooni maailmas on see märkimisväärne kasutuselevõtu tempo. EGNOSe suutlikkusega lennujaamade arv suurenes 150-lt (2014. aastal) 174ni (2015. aastal). Ukrainaga sõlmitud koostöölepingu rakendamine jätkus ja naabruspoliitika instrumendi kaudu tehti kättesaadavaks viis miljonit eurot, et arendada EGNOSt Ukrainas. 2015. aastal arenes Copernicus edasi täies ulatuses toimivaks maa vaatluse programmiks saamise suunas, kuna 22. juunil 2015 toimus Sentinel-2a edukas lähetamine, mis lisab süsteemile optilise kuvamise suutlikkuse. Copernicuselt saadud satelliitandmetega suudeti näiteks 2015. aastal anda varajane üleujutuse hoiatus Ühendkuningriigis ja Iirimaal ning see aitas hinnata Afganistani maavärina tagajärgi.

Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER) 19

ITERi organisatsioon on kirjutanud alla 104le hankekokkuleppele 139st, et teostada katsetermotuumareaktori ehitamise eri etappides vajalikke töid. See moodustab 90,5 % projekti mitterahalisest koguväärtusest. See tähendab, et oluline osa ITERiga seotud tegevusest on nüüd ITERi liikmete kätes, kes tarnivad ITERi komponente. Euroopa ITERi ühisettevõte F4E, mis vastutab ELi panuse andmise eest ITERi organisatsioonile, on praeguseks enamiku suuremahulisi lepinguid (üle 100 miljoni euro) sõlminud. 31. detsembri 2015. aasta seisuga on F4E sõlminud 766 toimivat hankelepingut ja 145 toetuslepingut kokku ligikaudu 2,8 miljardi euro (2008. aasta väärtus) väärtuses. Projektiga on samas seotud teatavad raskused, eriti seoses viivituste, ülekulude riski ja juhtimisega üldiselt. Paljud neist riskidest on seotud projekti iseloomulike omadustega, kuna projekt on ulatuslikum kui praegune uusim tuumasünteesitehnoloogia, ja juhtimise keerulise korraldusega. F4E juhatus kiitis 2015. aasta märtsis heaks parendamise tegevuskava, milles käsitletakse ka Euroopa Parlamendi ja kontrollikoja 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise aruannetes esitatud tähelepanekuid, ning praegu seda rakendatakse.

„Erasmus+“

Alates 2014. aastast on programm „Erasmus+“ koondanud seitse varasemat programmi ja lisanud uusi haridusalase vahetuse meetmeid. 20  2014.–2015. aastal osales üle ühe miljoni isiku 18 000s ELi rahastatud meetmes paindlikumate liikuvustingimuste alusel, mis kajastavad paremini üliõpilaste vajaduste arengut ja kraadide struktuuri (Bologna protsess) kogu Euroopas. Euroopa ühendamise rahastu

Euroopa ühendamise rahastu

2014. aasta Euroopa ühendamise rahastu konkursikutsete raames 2015. aastal sõlmitud toetuslepingute kaudu eraldati 2015. aastal 12,8 miljardit eurot 263-le transpordiprojektile. Rahastamine Euroopa ühendamise rahastust on loonud kokku 28,3 miljardi euro väärtuses investeeringuid, ühendades ELi toetuse piirkondlike ja liikmesriikide eelarvetega, samuti Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenudega.

Kahe 2015. aastal algatatud Euroopa ühendamise rahastu energiavaldkonna konkursikutse alusel eraldati 366 miljoni euro ulatuses toetusi 35 projektile, et teha uuringuid ja töid. Enamik toetust läks Balti riikides, aga ka Kesk- ja Ida-Euroopas ning Kagu-Euroopas asuvatele projektidele, millega lahendati nende Euroopa piirkondade energiavarustuse kindluse probleeme. Kõikide valitud projektide eesmärk on suurendada energiavarustuse kindlust ja vähendada liikmesriikide eraldatust ELi-ülestest energiavõrkudest. Nende eesmärk on aidata Euroopa energiaturgu välja kujundada ja taastuvenergiat elektrivõrku lõimida.

Ajavahemikul 2014–2020 on Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahenditeks kavas kasutada ligi kaht miljardit eurot. Selleks sõlmiti 22. juulil 2015. aastal Euroopa Investeerimispangaga Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumendi delegeerimise leping Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumendi rakendamiseks. See oluline samm võimaldas võlainstrumendil tegevust alustada, tuginedes ajavahemikul 2007–2013 seoses instrumentidega saadud kogemustele, nagu üleeuroopalise transpordivõrgu projektide laenutagamisvahend ja projektivõlakirjade algatuse katseetapp.

Asjaomased liikmesriigid kinnitasid üleeuroopalise transpordivõrgu määruses sätestatud üheksa põhivõrgukoridori Euroopa koordinaatorite pakutud töökavad 2015. aasta mais ja neid esitleti üleeuroopalise transpordivõrgu päevadel 2015. aasta juunis Riias. Selle alusel on seatud prioriteedid iga koridori jaoks ning sellised toimingud nagu uuringud, tööd ja juhtimiskord otsustati hiljem.

Selleks et anda strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisele lisahoogu, võtsid ELi riigipead ning valitsusjuhid 2012. aasta juunis vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe. Üks selle kokkuleppe kohane meede oli projektivõlakirjade algatuse kasutuselevõtmine.

Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME)

COSME 24 laenutagatisfondi raames loodud eeljaotusmehhanism põhjustas 2015. aastal veelgi suurema toetuse riskantsemate VKEde tehingute rahastamiseks, kui oleks juhtunud ilma EFSI tagatiseta (alla kirjutati 18-le tagatislepingule kogusummas 163 miljoni euro väärtuses juriidilisi kohustusi). Eeldatakse, et eelkõige idufirmad ja väiksemad VKEd, kellel on keerulisim rahastamisele juurde pääseda, saavad täiustatud laenutagatisfondist kasu. 30. septembri 2015. aasta seisuga oli juba üle 30 000 VKE saanud rahastamist kokku rohkem kui 700 miljoni euro ulatuses. 31. detsembri 2015. aasta seisuga oli juba üle 51 000 VKE saanud täiustatud COSME laenutagatisfondi alusel rahastamist ligikaudu 1 300 miljoni euro väärtuses.

Ligikaudu 450 000 VKEd on saanud teenuseid Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu, näiteks teavet ELi küsimustes, erialast nõustamisteenust või teenuseid, millega hõlbustatakse VKEde vahelist partnerlust äriühingute tööreiside ja kontaktide loomise ürituste kaudu. Eesmärk on suurendada VKEde konkurentsivõimet ja nende innovatsioonisuutlikkust võrgustiku 3 000 töötaja kaudu kõikides ELi piirkondades ja 35 riigis väljaspool ELi. 625 osalevat organisatsiooni pakkusid erialast nõustamist 60 000 VKE-le rahastamisele juurdepääsu, intellektuaalomandi õiguste, äri- ja tehnoloogiaülevaadete ning ressursitõhususe vallas. Ligikaudu 22 000 VKEd osales kontaktide loomise üritustel. Nimetatud meetmete tulemusena teatasid äriühingud 3 190st erisaavutusest; samuti olid need aluseks arvukatele edulugudele.

Programm „Erasmus noortele ettevõtjatele” pakub uutele ettevõtjatele või ettevõtjaks pürgivatele inimestele võimalust õppida teistes riikides väikeettevõtteid pidavatelt kogenud ettevõtjatelt. Siiani on registreeritud ligikaudu 12 000 ettevõtjaprofiili ja loodud 3 900 kontakti 7 700 ettevõtja osalusel.

2015. aastal oli komisjoni oluline prioriteet valmistuda 25  2014. aastal loodud Euroopa Investeerimiskava rakendamiseks.

Toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd)

VKEde tagatissüsteem, mille jaoks on ELi eelarves ette nähtud kulukohustused 29 summas 649,90 miljonit eurot, aitas kaasata 20,7 miljardi euro ulatuses VKEde rahastamist 381 592 VKE-le 463 295 laenu kaudu. 30  VKEde tagatissüsteemi puhul saavutatud finantsvõimenduse määr on 38,6. 31  

Suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteemi (GIF) raames on riskikapitalifondidesse investeeritud 555 miljoni euro ulatuses ELi vahendeid, mille kaudu on kaasatud kokku ligi 3,12 miljardi euro väärtuses rahastamist 437-le abikõlblikule investeerimisobjektile (VKEd). 32 GIFi saavutatud finantsvõimenduse määr on ligikaudu 5,6. 33 Sellistel VKEdel on suurem müügikäibe, varade ja tööhõive kasv kui VKEdel, mida ei ole toetatud omakapitali- või riskikapitalifondi kaudu. Samuti on nende puhul väiksem kohustuste täitmata jätmise tõenäosus kui teistel äriühingutel.

1.3.2. Mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 programmide tulemused

Rakendamise aspektid

Seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi 34 hiljuti valminud järelhindamine näitab, et programmi seitsme aasta jooksul (2007–2013) korraldati 487 konkursikutset ja saadi ligikaudu 136 000 abikõlblikku taotlust. Rahastati ligikaudu 25 000 projekti, hõlmates üle 134 000 osaleja 170 riigist. Kokku osales ligikaudu 29 000 organisatsiooni, millest üle 70 % olid uustulnukad. VKEd moodustasid üle 50 % kõikidest toetuslepingutes osalevatest valdkondlikest organisatsioonidest. Peale selle oli seitsmendal teadusuuringute raamprogrammil oluline panus Junckeri komisjoni prioriteedis „EL kui ülemaailmne osaleja“, milles osales rohkem kui 7 800 osalist mitteassotsieerunud kolmandatest riikidest, kes said Euroopa Komisjonilt üle 700 miljoni euro. Seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi lihtsustamismeetmetega säästsid osalejad võrreldes kuuenda teadusuuringute raamprogrammiga üle 550 miljoni euro.

Teadusuuringute Rakendusameti (REA) 35 (haldab suurt osa programmist „Horisont 2020“) hinnangust selgus, et REA töö tegelikud kulud aastatel 2012–2015 olid 34,8 miljonit eurot (15 %) väiksemad kui esialgne hinnang tingituna tööjõu- ja taristukulude kokkuhoiust. Tegelik kokkuhoid, mis tulenes programmi delegeerimisest REA-le, oli 24 % suurem, kui esialgne hinnang näitas (53,4 miljonit eurot võrreldes 43,1 miljoni euroga).

Euroopa Teadusnõukogu osa programmis „Horisont 2020“ aastatel 2012–2015 haldava Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti (ERCEA) tegelike kulude analüüsi järgi olid kulud 20,6 miljonit eurot (12 %) väiksemad kui esialgne hinnang tingituna üldkulude kokkuhoiust, seejuures ületasid personalikulud 2014.–2015. aastal prognoositud kulusid. Tegelik kokkuhoid, mis tulenes programmi delegeerimisest ERCEA-le, oli veidi suurem, kui esialgne hinnang näitas (46,5 miljonit eurot võrreldes 44,6 miljoni euroga).

Alates 2014. aasta jaanuarist muudeti Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusametiks (INEA), mis vastutab muu hulgas Euroopa ühendamise rahastu programmi 36 (transport, energia ja telekommunikatsioon) ning programmi „Horisont 2020“ transpordi ja energia eriprogrammide osade rakendamise eest. Ajavahemiku 2011–2013 kohta tehtud järelhindamine näitas, et amet oli kõige kulutõhusam võimalik valik üleeuroopalise transpordivõrgu programmi rakendamiseks. See valik võimaldas hoida ELi eelarves kokku 8,8 miljonit eurot võrreldes sellega, kui palju oleks maksnud programmi asutusesisene rakendamine.

Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse

Arukas majanduskasv

2015. aastal teatati seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi järelhindamises, et seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi raames viidi lõpule 12 419 projekti (mis moodustasid ligikaudu 50 % seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi projektide kogumahust). Ehkki seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi turumõju lõplikuks hindamiseks on ikka veel liiga vara, on hinnangu järgi kaudne majanduslik mõju 25 aasta jooksul 500 miljardit eurot ehk ligikaudu 20 miljardit eurot aastas täiendava sisemajanduse koguproduktina (SKP).

Lühiajalise finantsvõimenduse mõju ja pikaajalise mitmekordistava mõju kaudu tekitas iga seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi raames kulutatud euro ligikaudu 11 eurot hinnangulist otsest ja kaudset majanduslikku mõju innovatsiooni, uute tehnoloogiate ja toodete kaudu. Seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi järelhindamisel kajastati 1 700 patenditaotlust ja rohkem kui 7 400 ärirakendust, mis tulenesid seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi projektidest. Kuna üle poole seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi projektidest on veel pooleli, siis peaks mõju lähiaastatel suurenema.

Seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi alusel toetatud projektid on lõppenud kõrgemal tehnoloogilise valmisoleku tasemel, mis kinnitavad nende innovaatilist potentsiaali võrreldes kuuendas teadusuuringute raamprogrammis osalevate organisatsioonidega. Ühenduse innovatsiooniuuringu analüüs näitab, et seitsmendast teadusuuringute raamprogrammist toetatavad innovatiivsed äriühingud tõid suurema tõenäosusega turule toodete, protsesside või teenuste uuendusi ning nende puhul tulenes keskmisest suurem osa käibest innovatsioonist kui äriühingute puhul, mida ei toetatud seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi kaudu. Samamoodi näitas vastupidine analüüs, millega hinnati teadlase kohta esitatud patenditaotluste keskmist arvu, et keskmiselt esitavad seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis osalevate organisatsioonide teadlased rohkem patenditaotlusi kui selliste organisatsioonide töötajad, mis ei osale ELi raamprogrammides.

Seitsmes teadusuuringute raamprogramm oli eriti tõhus teaduse tipptaseme tugevdamises. Seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi projektide kohta on praeguseks avaldatud 170 000 publikatsiooni. Neist 54 % on avalikult kättesaadavad. Seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi publikatsioonide osakaal 1 % enim tsiteeritud publikatsioonide seas on keskmiselt 3,6 %. See suhtarv on vastavalt 2,8, 2 ja 3,6 korda suurem kui ELi, USA ja maailma keskmine näitaja. Tipptasemel teadusajakirjades avaldatud publikatsioonide arv, mida Euroopa Teadusnõukogu rahastab, ning asjaolu, et Euroopa Teadusnõukogu rahastamine hõlmas 11 Nobeli laureaati ja 5 Fieldi medali saajat, on kinnituseks Euroopa Teadusnõukogu teaduse tipptaseme kohta. Seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis osales üle 13 000 VKE, kellele eraldati 6,4 miljardit eurot. See on palju parem tulemus kui eesmärgiks seatud 15 %-line VKEde rahastamine seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi koostööprogrammi raames, mille on kehtestanud nõukogu ja Euroopa Parlament seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi alguses. Ökonomeetrilised analüüsid näitavad, et seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis osalenud VKEde tulemused tööhõive ja tegevustulu suurenemise valdkonnas olid 38 % paremad kui võrdlusrühma VKEdel.

Seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi järelhindamise kohta toimunud veebipõhise sidusrühmadega konsulteerimise küsimustele vastanute sõnul on üleeuroopaliste probleemide lahendamine Euroopa teadusuuringute kaudu üks kolmest olulisemast Euroopa lisaväärtuse valdkonnast võrreldes liikmesriikide meetmetega (lisaks kasvavale konkurentsile teadusuuringute valdkonnas ja teadlaste liikuvuse suurendamisele).

Programmi „Horisont 2020“ raames, mis on seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi järeltulija, paneb Euroopa Komisjon välja mitu ühiskondlike väljakutsetega seotud auhinda. Need „Horisont 2020“ auhinnad on rahalised preemiad neile, kes pakuvad määratletud probleemile kõige tõhusama lahenduse. Auhinnad toimivad innovatsiooni stiimulina. Nende puhul nähakse ette eesmärk, aga mitte see, kuidas innovaator peaks tegutsema või kuidas eesmärk tuleks saavutada.

2014. aastal võitis innovatsiooniauhinna Saksamaa biofarmaatsiaettevõte CureVac GmbH, millele anti kaks miljonit eurot uudse tehnoloogia valdkonnas tehtud edusammude eest. Tehnoloogia on mõeldud selleks, et hoida elupäästvad vaktsiinid stabiilsena ümbritseva õhu mis tahes temperatuuri korral, ületades seega ühe suurema takistuse vaktsiinide kasutamiseks arengumaades.

2015. aastal tegi börsiväline sektor tänu auhinnale täiendavaid investeeringuid teadusuuringutesse, kuna Bill ja Melinda Gates’i sihtasutus teatas lubadusest investeerida 46 miljonit eurot CureVaci, et kiirendada selle uuendusliku vaktsiinitehnoloogia arengut ning nakkushaiguste vastaste arvukate vaktsiinide tootmist.

Seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi Marie Skłodowska-Curie meetmete raames on antud teadlastele üle 50 000 stipendiumi (sealhulgas 10 000 doktorantidele). Nende stipendiaatide seas oli 148 eri kodakondsusega isikut, kes tegutsevad 86 riigis üle maailma, mis teeb Marie Skłodowska-Curie meetmest seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi kõige rahvusvahelisema osa. Marie Skłodowska-Curie meede aitas parimatel teadlastel Euroopasse jääda, sest ligikaudu 34 % stipendiaatidest olid kolmandate riikide kodanikud ning 46 % tööstusriikidest ELi saabunud teadlastest jäi Euroopasse ka pärast Marie Skłodowska-Curie stipendiumi lõppu (ehkki ei ole võimalik mõõta programmi otsest mõju). Uuringu tulemused näitavad, et ligikaudu 80 % Marie Skłodowska-Curie stipendiaatidest leidis, et nende stipendiaadiks olemise kogemus on parandanud nende ametialaseid väljavaateid, mis näitab seda, et programmi toetusel oma teaduskarjääri arenguks rahalist toetust saanud teadlasi hinnatakse kõrgelt.

Jätkusuutlik majanduskasv

Programm „Arukas energeetika – Euroopa“ on toonud praktilist kasu: alates 2007. aastast on selle programmi projektidega toodetud taastuvenergiat, mis on samaväärne seitsme miljoni kodanike aastase elektritarbimisega, ning säästetud primaarenergiat mahus, mis on samaväärne rohkem kui kahe miljoni kodumajapidamise aastase elektrikasutusega. Lisaks eeldatakse, et see ergutab veel üle nelja miljardi euro ulatuses investeeringuid taastuvenergiasse. Programmi „Arukas energeetika – Euroopa“ käimasolevatest projektidest oodatava primaarenergia aastase kokkuhoiu esialgne hinnang näitab, et see peaks ületama 312 000 naftaekvivalenttonni aastas. Programm „Arukas energeetika – Euroopa“ jõudis rohkem kui 40 miljoni inimeseni kogu ELis.

Hindamises märgiti, et ökoinnovatsiooni projektide eeldatav keskmine võimendustegur on hinnanguliselt ligikaudu 20 (üks euro avaliku sektori investeeringuid toob kaks aastat pärast projekti lõppu kaasa 20kordse brutotulu võimendusteguri) ja keskmiselt loodi umbes kaheksa (täistööajaga) netotöökohta projekti kohta. Rahalises arvestuses on konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ökoinnovatsiooni algatusest saadud üleilmne keskkonnaalane ja majanduslik kasu hinnanguliselt suurem kui 1,6 miljardit eurot viie aasta jooksul.

EL astus 2015. aastasse kindla sooviga pakkuda oma kodanikele ja ettevõtjatele energiat turvaliselt ja taskukohaselt ning ühtlasi võidelda kliimamuutuste põhjustega. Veebruaris lõi EL energialiidu, et aidata tarbijatel raha ja energiat säästa, kaitsta keskkonda, edendada konkurentsivõimelist energiaturgu ning tagada energiavarustuse kindlus. Juulis algatati mitu seonduvat ettepanekut, mis hõlmasid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamist, energiamärgistuse arusaadavuse parandamist ja paremate tingimuste saavutamist tarbijatele. Komisjon algatas ka avaliku konsultatsiooni elektrituru uue korralduse teemal.

Veebruaris ilmus komisjoni teatis selle kohta, kuidas kõikides liikmesriikides saavutada 2020. aastaks elektrivõrkude 10 % ühendatuse eesmärk. Juba 2015. aasta lõpuks oli avalikkuse ette jõudnud mitu võrkude ühendamise projekti, põhjas Balti riikide ning lõunas Pürenee poolsaare ja Malta ühendamiseks ülejäänud ELiga.

Septembris võttis komisjon vastu energiatehnoloogia uue strateegilise kava. Selle eesmärk on hoogustada vähese CO2-heitega tehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu ning suurendada liikmesriikide koostööd.

Novembris andis komisjon välja esimese iga-aastase aruande energialiidu olukorra kohta, milles kirjeldati alates energialiidu strateegilise raamistiku vastuvõtmisest tehtud edusamme. Selle rakendamine nõuab siiski veel jõupingutusi ja 2016. aasta on tulemuste saavutamise seisukohast otsustava tähtsusega.

Lisaks oli ELil keskne roll detsembris Pariisis 195 riigi poolt vastu võetud maailma esimese üldise, õiguslikult siduva kliimakokkuleppe saavutamisel. Kokkuleppes sätestatakse üleilmne tegevuskava, et võimaldada maailmal ära hoida ohtlikke kliimamuutusi, piirates globaalset soojenemist oluliselt alla 2 °C tasemele. Sellega saadeti ka selge signaal investoritele, ettevõtetele ja poliitikakujundajatele, et üleilmne üleminek puhtale energiale on jääv nähtus ning enam ei tohiks eraldada vahendeid saastavatesse fossiilkütustesse.

Kaasav majanduskasv

Seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi järelhindamine näitab, et ehkki kõnealune raamprogramm ei olnud loodud spetsiaalselt töökohtade tekitamiseks, luuakse programmiga kümne aasta jooksul otseselt 130 000 teadusuuringute valdkonna töökohta ja 25 aasta jooksul kaudselt 160 000 lisatöökohta.

Marie Skłodowska Curie meede on edendanud teadlaste töölesobivust, karjäärivõimalusi ja liikuvust Euroopas ning mujal. 95 % selle meetme stipendiaatidest töötas ka kaks aastat pärast oma stipendiumiaja lõppu. Seitsmes teadusuuringute raamprogramm aitas edendada teadlaste pikemaajalist värbamist, sest suur osa (43 %) projektide käigus ajutiselt palgatud teadlastest jäi toetust saanud teadusuuringute meeskondadesse tööle ka pärast projekti lõppu.

Arvestades et üks kahest Euroopa ülikoolilõpetajast, kes õpib või osaleb koolitusel välismaal, saab „Erasmuselt“ toetust, näitasid „Erasmuse“ programmi kohta olemasolevad tõendid, et „Erasmus“ suurendab töölesobivuse eelist võrreldes mitteliikuvate üliõpilastega 45 % võrra. Ida-Euroopa üliõpilased kogesid 83 % väiksema tõenäosusega pikaajalist töötust, kui nad olid „Erasmuse“ programmis osalenud.

Programmis „Erasmus noortele ettevõtjatele” osalejate seas tehtud uuring näitab, et üle kolmandiku osalenud tulevastest ettevõtjatest alustas ka tegelikult ettevõtlust ning kaks kolmandikku osalenud kogenud ettevõtjatest sai uusi ideid või tehnilist oskusteavet, sisenes uutele turgudele või suurendas oma käivet.

1.4. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne sidusus (alamrubriik 1b)

Alamrubriigist 1b eraldati eespool nimetatud programmidele 2015. aastal 60,4 miljardit eurot, mis moodustab 37,2 % ELi 2015. aasta kogueelarvest.

Joonis 4. Vasakul: Peamised programmid, mida 2015. aastal rahastati alamrubriigi 1b raames. Kategooria „Muud“ hõlmab muu hulgas ka „Äärepoolseimaid ja hõredalt asustatud piirkondi“ ning „Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks“ / Paremal: alamrubriigi 1b osakaal 2015. aasta eelarves. Kõik summad on miljonites eurodes.

Mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriik 1b hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), 37 sealhulgas noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelist täiendavat assigneeringut, ja Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks. Kõiki neid programme rakendatakse koostöös liikmesriikidega.

ERDF, Ühtekuuluvusfond ja ESF moodustavad ELi ühtekuuluvuspoliitika, mille eelarve aastateks 2014–2020 on kokku 351,8 miljardit eurot ning mis on kõige olulisem ELi investeerimisvahend, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid, toetades majanduskasvu ja töökohtade loomist ELi tasandil ning struktuurireforme riikide tasandil. Ühtekuuluvuspoliitika sekkumised aitavad saavutada Junckeri komisjoni mitut prioriteeti; mille hulgas on eelkõige töökohad, majanduskasv ja investeeringud; digitaalne ühtne turg ning energialiit ja kliima. Ühtekuuluvuspoliitika aitab kaasa ka siseturu arengule ning mitmele meetmele, mis on seotud pagulaskriisile reageerimise ja rändepoliitikaga.

Reformitud ühtekuuluvuspoliitika aastatel 2014–2020 on täielikult kooskõlastatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga „Euroopa 2020“. Ühtekuuluvusfondi vahendid moodustavad üle 60 % avaliku sektori investeeringute eelarvest mitmes liikmesriigis ja fondil on jätkuvalt keskne roll pikaajaliste investeerimisstrateegiate toetamisel.

Kooskõlas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde hõlmava õigusraamistikuga järgivad kõnealustest fondidest ajavahemikul 2014–2020 kaasrahastatavad programmid kõiki asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi 38 Euroopa poolaasta raames. Rakenduskavad on varasemate riigipõhiste soovitustega tihedalt kooskõlla viidud ning nende heakskiitmine on sõltunud mitme reformi rakendamisest (eeltingimused), et parandada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist ning tõhusust.

Reformitud ühtekuuluvuspoliitika kindel lõimimine ELi uude majanduse juhtimisse mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 aitab poliitikal paremini reageerida muutuvatele majandusoludele ja tekkivale tasakaalustamatusele.

Samal ajal kui komisjoni peamised püüdlused olid seotud läbirääkimiste eduka lõpetamisega 2014.–2020. aasta programmide teemal, rakendas komisjon kogu 2015. aasta jooksul ka sihtotstarbelisi meetmeid, mille eesmärk oli tegeleda riigipõhiste probleemidega ja suurendada liikmesriikide suutlikkust oma 2007.–2013. aasta programmid tõhusalt lõpule viia.

1.4.1. 2014.–2020. aasta kavade rakendamine

2015. aasta lõpuks oli komisjon kõik ühtekuuluvuspoliitika 2014.–2020. aasta rakenduskavad vastu võtnud, mis võimaldas alustada kõikide kavade rakendamist kohapeal. 2014.–2020. aastaks tehtud täiustused tagavad, et kavad on kindlamalt tulemustele suunitletud ning investeerimisvajadused on seotud kindlate eesmärkide ja prioriteetidega koos vastavate näitajate ning väljundite ja tulemuste sihtmärkidega. Igal kaval on tulemusraamistik, mille alusel tulemuslikkust hinnatakse. See võimaldab tagada läbipaistva aruandluse ja hinnata edusamme kava eesmärkide täitmisel.

2015. aasta lõpus olid liikmesriigid valinud välja juba üle 100 000 projekti. Teatis „Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine“, 39 mille komisjon andis välja 2015. aasta detsembris, pakub head ülevaadet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmiperioodiks kavandatud investeeringutest ning nende oodatavatest tulemustest.

Üldiselt hinnatakse, 40 et võrreldes praeguse olukorraga tuleneb 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide rakendamise positiivne mõju eelkõige SKP kasvust ning see jätkub pikema aja jooksul pärast rakendamise lõppu. Oodatav mõju on eriti oluline EL 13 liikmesriikidele, 41 mille puhul Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid moodustavad märkimisväärse osa avaliku sektori investeeringutest. Nende liikmesriikide puhul eeldatakse, et praeguse olukorraga võrreldes on erinevus rakendamise lõpus +2,7 %, püsides 2020. aasta järgselt üle 2 % vähemalt kümme aastat.

Teavet rakendamise ja tulemuste kohta antakse eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Sotsiaalfondi programmide iga-aastaste rakendusaruannete osana ning komisjon jälgib neid hoolikalt. Liikmesriigid peavad esitama esimesed iga-aastased rakendamisaruanded 2016. aasta juunis.

Rakendamise eeltingimused

Eeltingimused 42 on reformitud ühtekuuluvuspoliitika üks põhilisi uusi elemente, mille eesmärk on suurendada vahendite tõhusust. Nendes kehtestatakse raamtingimused, et investeeringud oleksid tõhusad, ja need tuleks täita alguses – hiljemalt rakendamise esimeste aastate jooksul. Ehkki ligikaudu 75 % kõikidest eeltingimustest oli täidetud ajaks, mil programmid heaks kiideti, oli ligi 750 täitmata (näiteks transpordiinvesteeringuid toetavad transpordi üldkavad). Komisjoniga lepiti kokku tegevuskavad nende täitmiseks hiljemalt 2016. aasta lõpuks. Nende tegevuskavade täitmisel täheldati teatavaid viivitusi: 470 tegevuskavast, mis plaaniti esialgu 2015. aasta lõpuks täita, täideti 2015. aastal 142 tegevuskava ja 3 tegevuskava on kavandatud 2016. aastaks. Komisjon on hoolikalt jälginud eeltingimuste täitmisega seotud tegevuskavade olukorda ja jätkab seda 2016. aastal.

Määramine on teine reformitud ühtekuuluvuspoliitika uus element, mille eesmärk on suurendada kindlustunnet, muutes liikmesriigid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega rohkem vastutavaks. See on protsess, mille jooksul liikmesriigid määravad kindlaks ametiasutused, kes vastutavad programmide haldamise ja kontrolli eest, tagades et alates perioodi algusest on nõuetekohaselt loodud piisavad süsteemid. Kui protsess on lõpule viidud, siis võivad programmid hakata komisjonile maksetaotlusi esitama. Liikmesriigid määrasid esimesed ametiasutused 2015. aastal. 2015. aasta lõpus olid liikmesriigid teavitanud komisjoni programme haldavate asutuste määramisest 20 % Euroopa Sotsiaalfondi, 43 Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi programmide puhul, mis on esialgse kavaga võrreldes aeglasem tempo. Komisjon pakub samas toetust liikmesriikidele, et aidata neil raskustega toime tulla.

Kreeka abistamiseks võetud meetmete osana on kokku lepitud suurendada 2014.–2020. aasta programmiperioodi raames struktuurifondide eelmakseid koos 100 % ELi rahastamismääraga abikõlblike kulude puhul ja vabastada ülejäänud 5 % ennetähtaegselt 2007.–2013. aasta programmide jaoks. Kumulatiivne mõju oli kaks miljardit eurot (pool 2015. aastal ja pool 2016. aastal).

Noorte tööhõive algatus

Noorte tööhõive algatuse puhul on 2015. aasta aprillis (2014. aasta lõpu seisuga) liikmesriikide esitatud esimeste seireandemete järgi teatatud ligikaudu 138 000 osalejast. Peamine probleem, mis tuvastati, oli avaliku sektori rahastamise puudumine noorte tööhõive algatuse tegevuste edendamiseks. Sel põhjusel tegi komisjon ettepaneku suurendada noorte tööhõive algatuse eelmakseid 2015. aastal 30 %ni, et hõlbustada esialgsete meetmete rahastamist. 44 Need eelmaksed sooritati ELi eelarvest 2015. aastal.

Järgnev uuring ja intervjuud korraldusasutustega 2015. aastal näitavad, et noorte tööhõive programmi rakendamine on enamikus abikõlblikes liikmesriikides alanud. 2015. aasta novembri seisuga teatas kümme liikmesriiki, et nad olid juba eraldanud 75 % või rohkem oma noorte tööhõive algatuse eelarvest konkreetsetele meetmetele. Kokkuvõttes oli noorte tööhõive algatust rakendava 20 liikmesriigi puhul 2015. aasta detsembri lõpu seisuga toetuseks valitud meetmete kogumaksumus 3,3 miljardit eurot ja 380 miljonit eurot olid deklareerinud toetusesaajad. Sama uuringu andmetel olid suuremad liikmesriigid ja/või noorte tööhõive algatuse peamised abisaajad 2015. aasta novembriks suutnud igaüks kaasata tuhandeid noori: Itaalia (ligikaudu 375 000 kontakti või juba meetmetega kaasatud), Portugal (100 000), Kreeka (32 000), Prantsusmaa (32 000) ja Ungari (16 000).

VKEde algatus

Rakendamine on kohapeal alanud ka VKEde algatuse puhul, mis on komisjoni ja EIP Grupi (Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond) ühine rahastamisvahend ning mille eesmärk on stimuleerida VKEde rahastamist, pakkudes osalist riskitagatist väljastavate finantsasutuste VKEde laenuportfellile. Vastavad tooted, mis on nii pankadele kui ka VKEdele atraktiivsed, võivad olla äärmiselt efektiivsed, pakkudes kiiret ning tõhusat viisi, kuidas suurendada laenuandmist reaalmajandusele, luua töökohti ja ergutada majanduskasvu. Rakendamine on juba alanud mitmes liikmesriigis (Bulgaaria, Hispaania, Malta) ning veel mitu liikmesriiki (sealhulgas Rumeenia, Itaalia ja Soome) on teatanud oma ühinemiskavatsusest.

Peale ELi eelarvest ja sihtotstarbelistest programmidest pakutava abi aitas komisjon parandada töökohtade ning tööhõive olukorda ELis hulga algatuste kaudu.

1.4.2. 2007.–2013. aasta programmide tulemused

Rakendamise aspektid

Ühtekuuluvuspoliitika rahastamisest saab 2007.–2013. aasta programmiperioodil kasu kokku 440 rakenduskava (322 Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi raames ning 118 Euroopa Sotsiaalfondi raames) kogueraldisega eelarvest summas 346,5 miljardit eurot.

Ühtekuuluvuspoliitika kolme fondi rakendamine jõudis enamikus liikmesriikides 2015. aasta lõpus rahuldavale tasemele (80,2 %, välja arvatud tasumisele kuuluvad veel tasumata nõuded) ning üksnes Rumeenias, Itaalias ja Horvaatias esineb veel viivitusi. Euroopa Sotsiaalfondi rakendamise määr kõikides liikmesriikides kokku ulatus 2015. aasta lõpuks 80,5 %ni. Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamise määrad väikseimate tulemustega riikides ületasid 65 %, välja arvatud Horvaatias (52,3 %) ja Rumeenias (51,1 %). Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi puhul on tulemuste saavutamise tempo 2015. aasta lõpu poole veelgi kiirenenud ning üldine rakendamise määr on 80 %, välja arvatud kõikide liikmesriikide tasumata nõuded; viivitusi on täheldatud üksnes Rumeenia, Itaalia ja Horvaatia puhul. Nende viivituste mõju saab endiselt leevendada, sest rahastamisvahenditega seotud kulutusi võib jätkuvalt esitleda ja Horvaatia rahastamiskõlblikkuse periood lõpeb 2016. aasta lõpus.

Kättesaadavate jälgimisandmete analüüs seoses projektide valikuga, samuti 2015. aasta juunis programme haldavatele ametiasutuste esitatud iga-aastastes rakendusaruannetes esitatud teave näitavad, et suurem osa 2007.–2013. aasta ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavadest kulgeb plaanipäraselt. 2015. aasta sügiseks oli Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond toetanud kõikides liikmesriikides rohkem kui 760 000 projekti.

Kooskõlas komisjoni suurema tähelepanuga tulemuslikkusele ning osana 2014. aastal komisjoni algatatud katseprojektist vaadati 2015. aastal uuesti läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kõigi 322 programmi tulemuslikkus. Tulemuslikkust peeti heaks või vastuvõetavaks 91 % programmide puhul ja kehvaks või väga kehvaks 9 % puhul. See tähendab positiivset arengut võrreldes 2014. aasta kohta varasemast hindamisest saadud tulemustega (mille kohaselt peeti riskantseks 12 % programmidest).

Eelkõige paranes programmide tulemuslikkus seoses juhtimis- ja kontrolliküsimustega, projektide valikuga ning rahastamisvahenditega, mis toovad kaasa kiirema rakendamise, nii et Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi üldine rakendamise määr kõikide liikmesriikide puhul tõuseb 2015. aasta lõpuks 87 %ni.

Finantskorraldusvahendite rakendamine on samas endiselt aeglasem kui esialgu kavandatud ja kokku 17,06 miljardist eurost on 1,04 miljardit eurot 2014. aasta lõpu seisuga veel rahastamisvahenditesse maksmata.

Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse

Ehkki SKP kasv on vaid üks ELi ühtekuuluvuspoliitika paljudest eesmärkidest, prognoositi järelhindamise makromajandusliku modelleerimise osas, et ajavahemikul 2007–2013 ühtekuuluvuspoliitikasse investeeritud üks euro kasvatab 2023. aastaks SKPd ligikaudu 2,7 euro võrra. 46 Teisisõnu aitab ühtekuuluvuspoliitika suurendada SKPd ligikaudu 1 triljoni euro võrra. Lisaks lõpetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Sotsiaalfondi temaatiliste osade järelhindamised ning järgmise aasta aruandes esitatakse ulatuslikumad järeldused tulemuslikkuse kohta. Allpool kirjeldatud ühtekuuluvuspoliitika saavutused kuni aastani 2014 põhinevad peamiselt viimastel kättesaadavatel seireandmetel, mis on saadud liikmesriikide 2015. aastal esitatud iga-aastastest rakendusaruannetest ning juba lõpetatud järelhindamiste tulemusena saadud tõenditel (st keskkond, transport ja ettevõtjatele pakutavad toetused).

Arukas majanduskasv (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond)

Aruka majanduskasvu valdkonnas on tulemusi saavutatud nii finantsvahendeid kaasates kui ka investeerimistingimuste parandamisse panustades. Programmid edendavad töökohti, majanduskasvu ja investeeringuid kogu Euroopas, keskendudes samal ajal vähim arenenud piirkondadele ning kasvupotentsiaaliga sektoritele.

Kogu ELis kaasrahastati kuni 2014. aastani rohkem kui 36 000 projekti, et toetada ettevõtete ja teadusuuringute keskuste koostööd. Mõnes liikmesriigis olid tulemused head, ületades suurel määral esialgseid eesmärke (Ühendkuningriik); teistes liikmesriikides (näiteks Poolas, Belgias või Austrias) jääb avaliku ja erasektori koostöö eesmärgist allapoole, ent tehakse järjepidevaid pingutusi selle olulise koostöö edendamiseks.

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse lisaväärtus seisneb selles, et liikmesriikidele antakse täiendavat rahalist abi majanduskasvu loovateks investeeringuteks, arvestades suuri eelarve konsolideerimise piiranguid. Nende investeeringutega stimuleeritud majandustegevus avaldab lühiajalist mõju SKP-le (EL 12 riikides 47 suureneb SKP eelduste kohaselt aastatel 2007–2016 2,7 % aastas 48 ), samuti pikaajalist mõju (mis realiseerub üksnes pika aja jooksul) tänu ELi majanduse struktuursele täiustamisele.

Näide Euroopa Regionaalarengu Fondi eduka investeeringu kohta on 2013. aastal loodud ligikaudu 16 miljoni euro suuruse valdusfondi loomine Hispaanias Extremadura piirkonnas. See fond võeti kasutusele vähem kui kahe kuuga ja selle tulemusena on selle maht peaaegu kahekordistunud, ulatudes 30 miljoni euroni. Andes VKEdele majanduskasvuks ja innovatsiooniks laene, on fond aidanud laiendada erasektori investeeringute turgu ainsas Hispaania piirkonnas, mis kvalifitseerub vähem arenenud piirkonnaks (lähenemispiirkond). Praeguseks on sellest toetust saanud üle 600 VKE. Väga olulised edutegurid on partnerlus Euroopa Investeerimisfondi ja piirkondliku valitsuse vahel ning piirkondliku turu põhjalik eelhindamine, mis tõi kaasa vajaduste järgi kujundatud rahastamisvahendi. Sellele kogemusele tuginedes on Extremadura maksnud 75 miljonit eurot oma piirkondlikust Euroopa Regionaalarengu Fondi eraldisest 2014.–2020. aasta Hispaania VKEde algatusse.

Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastamise abil viidi ellu 95 000 teadus- ja arendustegevuse projekti. Tänu nendele loodi 2014. aastaks üle 40 000 täistööajaga teadlase töökoha, mis ületab üldeesmärki, s.o 33 500 loodud töökohta. Kindlaid edusamme on eelkõige näha Poolas, kus 2014. aastaks loodi ligikaudu 5 000 teadlase töökohta.

Tänu Euroopa Regionaalarengu Fondi investeeringule eelkõige vähem arenenud piirkondades on lairibaühenduse leviala ELis viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. Rohkem kui kaheksa miljonit kodumajapidamist on 2014. aastaks saanud juurdepääsu lairibaühendusele tänu Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusele. Saavutused on olnud silmapaistvad eelkõige Kreekas – lairibaühendusega interneti leviala laiendati 2014. aastaks täiendavalt 800 000 isikule – ja Sloveenias, kus tänu 2014. aastani tehtud investeeringutele sai lairibaühendusele juurdepääsu rohkem kui 70 000 isikut. Mõnel liikmesriigil on endiselt teatavaid probleeme, et kaotada lõhe selliste piirkondade vahel, millel on juurdepääs ajakohasele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, piirkondade vahel, millel on piiratud juurdepääs või pole seda üldse. Seda probleemi lahendatakse ajavahemikul 2014–2020 lisainvesteeringute kaudu.

Tänu Euroopa Regionaalarengu Fondi VKEdele mõeldud investeerimistoele oli 2014. aastaks loodud üle 825 000 töökoha. Need sekkumised on olnud olulise tähtsusega kriisi mõju leevendamisel viimastel aastatel. Lisaks toetas Euroopa Regionaalarengu Fond rohkem kui 120 000 uue äriühingu loomist kogu ELis.

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi 2007.–2013. aasta käimasoleva järelhindamise esialgsed tulemused ettevõtjatele pakutavate toetuste (VKEd, suurettevõtted, rahastamisvahendid) tööpakettide kohta näitavad, et Euroopa Regionaalarengu Fond toetas vähemalt 246 000 VKEd (võtmata arvesse kaudset toetust) toetustega, mida said eelkõige mikroettevõtted. Toetus moodustab ligikaudu 47,5 miljardit eurot ehk 16 % Euroopa Regionaalarengu Fondi kogueraldistest. Tehti kindlaks kolm peamist eelist: toetust saanud üksuste majandusnäitajate paranemine (üldisest majanduslangusest hoolimata); innovatsiooni edendamine tänu investeeringutele teadus- ja arendustegevusse ning muudatused käitumises.

Palju väiksem osa toetusest (ligikaudu kuus miljardit eurot) läks ligikaudu 3 700 suuremale ettevõttele, millest osa ületas napilt VKEde künnise. Enamik toetatud projekte saavutas oma eesmärgid, näiteks suuremad erasektori investeeringud, ettevõtete tööviljakuse kasv või lisatöökohad. Samas on hindamistes väidetud, et piirkonnad ja liikmesriigid peaksid oma toetuse andmisel keskenduma kaudsete eeliste kasutamisele, näiteks suuremate ettevõtete ühendamine kohaliku tarneahelaga. Selline toetus on paljulubav, sest see võib aidata tagada investeeringute ja töökohtade jätkusuutlikkust piirkonnas.

Euroopa Sotsiaalfondi puhul näitasid järelhindamise esialgsed tulemused, et inimkapitali valdkonnas aitas Euroopa Sotsiaalfond arendada ning konsolideerida teadus- ja tehnoloogiasüsteeme (finantstoetuse ja suuniste kaudu teadusuuringute ning innovatsiooni valdkonnas). Euroopa Sotsiaalfond aitas suurendada ka suutlikkuse loomist teadusuuringute valdkonnas ning meelitada ligi täiendavat inimressurssi, et uurida ja edendada töölesobivust. Seoses kõrghariduse kvaliteediga aitas Euroopa Sotsiaalfond kaasa süsteemi tasandi muudatustele, nagu õppeprogrammide parandamine, personali koolitamine ja e-õppe kasutamine.

Jätkusuutlik majanduskasv (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond)

Taastuvenergia tootmise lisavõimsus, mis tuleneb otse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi toetatud sekkumistest ning millest liikmesriigid 2014. aasta lõpus teada andsid, ulatub ligi 4 000 MWni. See näitaja on võrreldes 2013. aastaga üle 1 200 MW võrra suurenenud.

Lisaks rakendati väga paljusid projekte endiselt eesmärgiga suurendada kortermajade ja üldkasutatavate hoonete energiatõhusust EL 12 riikides, kus mõlemat liiki ehitised on väga suure energiatarbimisega. Nende sekkumiste tõttu vähenes kasvuhoonegaaside hulk 2014. aasta lõpus aruannete kohaselt 475 592 kilotonni CO2-ekvivalenti.

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi järelhindamise käigus üldkasutatavate hoonete ja kortermajade energiatõhususe valdkonnas valminud tööpaketis osutati asjaolule, et ehkki 2007.–2013. aasta programmitöö perioodil on tehtud edusamme, on need vaid osaliselt hõlmatud programmide jälgimissüsteemidega. Ühtselt kujundatud näitajate puudumine tõi kaasa tõendite erineva ja ebajärjepideva esituse. Eri programmide saavutuste võrdlemisel võib samas kasutada kaht kõige sagedamini tarvitatavat tulemusnäitajat – need on energiatarbimise kahanemine ja kasvuhoonegaaside heite vähenemine: 2013. aastaks (s.o kaks aastat enne programmide lõpuleviimist 2015. aasta lõpus) vähendati läbivaadatud programmidega energiatarbimist 2 904 GWh aasta ja kasvuhoonegaaside heidet 1 454 kilotonni CO2-ekvivalenti aastas, mis tulenes muu hulgas energiatõhususe alastest sekkumistest.

Riskide ennetamise valdkonnas saavutati Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi toetuse abil 2014. aasta lõpus parem kaitse looduslike riskide eest: ligikaudu 20 miljoni inimese jaoks üleujutuste riski puhul ja 30 miljoni inimese jaoks metsatulekahjude riski puhul.

Ehkki joogivee ja reovee puhastamise valdkonnas oli kokkuvõttes endiselt saavutatud 38 % eesmärkidest, andsid liikmesriigid aru märgatavast olukorra paranemisest: 2014. aasta lõpus oli võrreldes 2013. aastaga absoluutnäitajana märkimisväärselt kasvanud vee- ja reoveeprojektidest kasu saavate isikute arv (vee puhul üle 1,7 miljoni ja reovee puhul üle 1,2 miljoni).

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi käimasoleva järelhindamise keskkonnaalase tööpaketi esialgsed tulemused näitavad, et mitmes EL 13 ja lõunapoolses EL 15 liikmesriigis 49 on ühtekuuluvuspoliitika üks peamisi avaliku sektori rahastamise allikaid, mis on aidanud seega suurel määral saavutada ELi vee- ja reoveealaseid eesmärke. Paljudes neist riikidest on toimunud suur edasiminek: reoveesektoris tõusis ringlussevõtu määr peaaegu kõigis EL 13 liikmesriikides; veesektoris parandasid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi rahastatud projektid joogiveega varustatust vähemalt 4 miljoni ELi kodaniku jaoks ning aitasid kaasa paremale reovee puhastamisele üle 7 miljoni ELi kodaniku puhul. Peale selle leiti hindamisel, et läbivaadatud suuremate vee- ja jäätmekäitluse projektide (st üle 50 miljoni euro suurused investeeringud) ettevalmistamisel tehtud finantsanalüüs pakkus kindlat alust nende keskkonnaprojektide rahaliseks jätkusuutlikkuseks.

Liikmesriigid teatasid võrreldes 2013. aastaga 2014. aasta lõpus saavutatud edusammudest ka transpordi valdkonnas, kus tehti jõupingutusi eelkõige sellistes sekkumisvaldkondades, kus varasematel aastatel esines rohkem raskusi, näiteks uute teede ehitamine (sh üleeuroopaline võrk) ja raudteede rekonstrueerimine. Kõige suuremat edu saavutati teede rekonstrueerimisel (2014. aasta lõpuks teatati rohkem kui 30 000 km-st võrreldes ligikaudu 20 000 km-ga 2013. aasta lõpus). Edasiminek toimus ka tavapäraselt aeglasema arenguga valdkonnas, nagu raudteede rekonstrueerimine: 2014. aasta lõpuks ligikaudu 4 000 km võrreldes veidi üle 3 000 km-ga 2013. aasta lõpus.

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi käimasoleva järelhindamise transpordi valdkonna tööpaketi esialgsed tulemused näitavad, et selliste piirkondade vajaduste rahuldamine, kus transporditaristu on vähearenenud, aitas ühtekuuluvuspoliitika toetus tagada parema ühenduse nii liikmesriikide sees kui ka vahel. See ergutas ka parandama seda, kuidas transpordivaldkonna sekkumisi kavandatakse (nt transpordistrateegiate väljatöötamise kaudu) ja ette valmistatakse (nt parandades taotluste kvaliteeti suuremate, üle 50 miljoni euro väärtusega transpordiinvesteeringute jaoks), ergutades liikmesriike samal ajal pöörama rohkem tähelepanu säästvale transpordile kooskõlas ELi strateegiadokumentidega.

Kaasav majanduskasv (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond)

Selles valdkonnas teevad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond koostööd, investeerides nii taristusse kui ka inimkapitali hariduse ja koolituse, aktiivse tööturupoliitika ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööturule ja ühiskonda kaasamise valdkonnas.

Euroopa Sotsiaalfondi järelhindamise esialgsete tulemuste järgi moodustas Euroopa Sotsiaalfondi toetus tööhõivele juurdepääsuks 12 % riikide aktiivse tööturupoliitika rahastamisest kogu ELis. Mõnes lähenemispiirkonnas (EL 12s ja lõunapoolsetes liikmesriikides, nagu Kreeka) rahastati märkimisväärset osa aktiivse tööturupoliitika osalejatest Euroopa Sotsiaalfondi kaudu. Hindamisel leiti ka, et Euroopa Sotsiaalfondi sekkumised, Euroopa poolaasta alusel antud riigipõhised soovitused ja strateegia „Euroopa 2020“ on omavahel hästi vastavuses. Näiteks aitas Euroopa Sotsiaalfond reformida avalikke tööturuasutusi mitmes liikmesriigis, suurendades nende suutlikkust programme kavandada ja ellu viia ja/või parandades nende oskusi.

Sotsiaalse kaasamise valdkonnas võimaldasid Euroopa Sotsiaalfondi sekkumised liikmesriikidel pakkuda lisa olemasolevatele sotsiaalse kaasamise meetmetele ja toetada suuremat arvu osalejaid kui oleks muidu võimalik olnud, eriti majanduslanguse oludes. Sotsiaalsele kaasamisele eraldati 11,5 miljardit eurot (sealhulgas riikide kaasrahastamine). 2013. aasta lõpuks oli vähemalt 1,3 miljonit sotsiaalse kaasamise prioriteetsetes suundades osalejat kindlustanud töökoha, omandanud kvalifikatsiooni või saavutanud muid positiivseid tulemusi. See ei hõlma pehmete valdkondade tulemusi (nt enesekindluse suurenemine, terviseseisundi paranemine, ulatuslikum kodanikuühiskonnas osalemine ja aktiivsem tööotsimine), mida liikmesriigid harva üles tähendasid. Lisaks aitas Euroopa Sotsiaalfondi toetus liikmesriikidel pakkuda vajadustega rohkem kohandatud teenuseid konkreetsetele sihtrühmadele, kes oleks muidu pääsenud ligi üksnes põhiteenustele, mis ei vasta nende (sageli pakilisematele) erivajadustele.

2014. aasta lõpuks oli kõikides Euroopa Sotsiaalfondi poliitikavaldkondades kajastatud 98,2 miljonit Euroopa Sotsiaalfondi sekkumistes osalejat. 50 Kui rääkida tulemustest, siis on programm saavutanud oma eesmärgi ulatuda vähemalt nii paljude osalejateni nagu eelmisel programmitöö perioodil. Järelevalve- ja aruandlussüsteemide piirangute tõttu 2007.–2013. aasta perioodil annavad koondatud tulemusnäitajad tulemuste kohta üksnes osalise ülevaate. 51 Aruannete kohaselt osaleb vähemalt 8,9 miljonit osalejat tööhõives kohe või siis, kui sekkumisest on mõni aeg möödas, samal ajal kui vähemalt 8,5 miljonit osalejat omandasid kvalifikatsiooni/tunnistuse või läbisid edukalt koolituse. Veel 12,8 miljonit osalejat teatasid muudest positiivsetest tulemustest, nagu oskuste ja pädevuse suurenemine. Järelhindamise põhjal tehtud ja liikmesriikide läbi viidud üldhinnanguid võib lugeda positiivseks, ehkki need põhinevad enamjaolt kvalitatiivsetel tõenditel, mille põhjuseks on järelevalvesüsteemi puudused ja alternatiivsete võrdlevate mõjuhinnangute väga piiratud arv.

Euroopa Regionaalarengu Fondi puhul võib haridus- ja lastehoiutaristu investeeringute vallas täheldada märkimisväärset edasiminekut, sest valmis 30 000 projekti, mis hõlmasid investeeringuid haridusrajatistesse kas uute koolide ja ülikoolide ehitamiseks või olemasolevate ajakohastamiseks ja uuestisisustamiseks. Peaaegu kõik projektid asusid vähem arenenud (ehk lähenemis-) piirkondades ja neist andis teada peamiselt üks liikmesriik (Itaalia). Teised liikmesriigid rakendasid samuti selliseid meetmeid, ent ei kasutanud näitajat, mis mõõdab toetust saanud taristu suutlikkust, mis välistas usaldusväärse koondaruandluse nende inimeste arvu kohta, kes sellest taristust ELi tasandil kasu saavad.

1.5. Jätkusuutlik majanduskasv: Loodusvarad (eelarverubriik 2)

Rubriigile 2 on 2015. aastaks eraldatud 63,9 miljardit eurot, mis moodustab 39,4 % ELi 2015. aasta kogueelarvest. Rubriik 2 hõlmab kahte ühise põllumajanduspoliitika sammast: esimene sammas koosneb turutoetusmeetmetest ja otsetoetustest, mida rahastab Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF); teine sammas hõlmab maaelu arengu toetust, mida rahastab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD). Samuti hõlmab rubriik Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), ühise kalanduspoliitika rahvusvahelist mõõdet [st piirkondlikke kalandusorganisatsioone ning säästva kalapüügi lepinguid] ning meetmeid keskkonna ja kliimavaldkonnas keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) raames.

Selle rubriigi kohased meetmed aitavad saavutada komisjoni prioriteete „Tööhõive, majanduskasv ja investeeringud“, „Energialiit ja kliima“ ning teataval määral prioriteeti „Digitaalne ühtne turg“. Need aitavad saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke jätkusuutliku majanduskasvu valdkonnas ning mõned seosed on ka aruka ja kaasava majanduskasvu valdkonnaga seoses tööhõivet ja innovatsiooni edendavate investeeringutega.

Joonis 5. Vasakul: Peamised programmid, mida 2015. aastal rahastati rubriigi 2 raames / Paremal: rubriigi 2 osakaal 2015. aasta kogueelarves. Kõik summad on miljonites eurodes.

Komisjon tegutses kahel viisil, et tagada vajalik turu stabiliseerimine, kui piimanduse ja sealiha sektoreid tabas Venemaa kehtestatud EList pärineva impordi keeld. Esiteks lõi komisjon eraladustamistoetuse, et vähendada turul pakkumist. Teises meetmevoorus hakkas ta maksma otsetoetusi ja kehtestas mitmesuguseid muid erimeetmeid sisaldava solidaarsuspaketi, mis leevendas põllumajandustootjate rahavoogu.

Võeti vastu konkreetsed ajutised toetusmeetmed, et toetada Venemaa kehtestatud puu- ja köögiviljade impordikeelust mõjutatud põllumajandustootjaid 219,3 miljoni euroga, samal ajal kui piimandussektoris ulatusid lisatoetusmeetmed 54,3 miljoni euroni. Peale selle suurendati müügiedendusmeetmeid kolmandates riikides selliselt, et esmane mõju eelarvele ulatus 2015. aastal 3 miljoni euroni (lisasummade mõju ilmneb 2016. ja 2017. aastal).

2015. aastal on tehtud algatusi põllumajandusturgude toetamiseks ja tarneahela täiustamiseks. Need hõlmavad:

1.5.1. 2014.–2020. aasta programmide rakendusteave

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF)

Põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi ja turuga seotud kulusid rahastava Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi rakendamine kulgeb 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku algusaastatel kavakohaselt. Ühise põllumajanduse turukorralduse raames toimivad sektoripõhised toetusprogrammid, mis on olelusringi eri etappides. Võeti täiendavaid turutoetusmeetmeid, näiteks eraladustusabi teatavatele piimatoodetele ning puu- ja köögiviljade kõrvaldamiskavad, et reageerida Venemaa impordikeelule teatavate ELi põllumajandustoodete suhtes ning turu langusele piima- ja lihasektoris. Nende meetmetega pakuti väga vajalikku toetust mõjutatud tootjatele liikmesriikides ja aidati tasakaalustada asjaomaseid sektoreid. Euroopa põllumajandusel õnnestus leida alternatiivseid turge liidus ja väljaspool (eelkõige Aasias), nagu kinnitab kaubandusstatistika: hoolimata Vene turu kaotamisest suurenes ELi põllumajandustoodete ekspordi koguväärtus 12 kuu jooksul pärast keelu kehtestamist 2014. aasta augustis 6 %. Muude turgude seas kasvatasid ELi eksportijad turuosa USAs (+19 %) ja Hiinas (+39 %). ELi veinieksport suurenes 2015. aasta esimese üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise aasta sama ajaga 660 miljoni euro võrra (10,3 %). Seda edu toetas sektoripõhiste eriprogrammide toetus müügiedenduseks kolmandates riikides, aga ka investeeringud viinamarjaistandustesse ning töötlemis- ja turustamisrajatistesse.

Kui rääkida otsetoetustest, siis 2015. majandusaastal rahastas Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond endiselt reformieelseid kavasid, ent viidi ellu ka 2013. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformi osi, sealhulgas abitasemete ühtlustamist liikmesriikide vahel. Haldustasandil on komisjon alates 2014. aastast aidanud liikmesriikidel valmistada ette ja rakendada otsetoetusi näiteks juhenddokumentide või ekspertrühmade kohtumistel peetavate arutelude kaudu.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)

EAFRD puhul on kõik 118 maaelu arengu programmi heaks kiidetud. Komisjon ei eelda, et viivitus programmi heakskiitmisel (viimased programmid kiideti heaks 2015. aasta detsembris) mõjutab võimet saavutada programmide eesmärgid ja nendega seonduvad sihid. 31. detsembri 2015. aasta seisuga on eraldatud ligikaudu 23,5 miljardit eurot. See moodustab 24 % EAFRD koguvahenditest 2014.–2020. aastaks. Maksete poolelt ulatusid 2015. aasta lõpuks liikmesriikidelt saadud taotlused kokku 3,77 miljardi euroni, mis on ikka veel vaid 4 % kulukohustuste kogusummast, viidates vajadusele eelolevatel aastatel rakendamist kiirendada.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF)

EMKFi puhul pikendas EMKFi määruse hiline vastuvõtmine (2014. aasta mais) liikmesriikidega peetavaid läbirääkimisi, mis lõpetati 2015. aasta detsembris. Komisjon on kõik 27 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 53 praeguseks vastu võtnud. Et tagada sujuv rakendamise algus, võttis komisjon vastu mitu rakendus- ja delegeeritud akti. Lisaks andis ta liikmesriikidele suuniseid Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi komitee koosolekutel ning ekspertrühma koosolekutel, keskendudes eelkõige fondi uutele elementidele.

2015. aasta lõpus oli jõus kokku 14 kolmandate riikidega sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingu protokolli; 2013. aastal oli neid 10 ja 2014. aastal 13. 2015. aastal lõpetati edukalt läbirääkimised protokollide pikendamiseks Gröönimaa ja Mauritaaniaga, samuti uute säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimiseks Libeeria ja Cooki saartega. Samal ajal lõppesid viimaste protokollide tähtaja saabumisel säästva kalapüügi partnerluslepingud Mosambiigi ja Kiribatiga.

Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE)

Keskkonna ja kliimameetmete programmi LIFE rakendamine sujub. Võeti edukalt kasutusele keskkonna ja kliimameetmete programmi määrusega kehtestatud uut liiki toetused (lõimitud toetus, tehniline abi, suutlikkuse suurendamine ja ettevalmistavad projektid) ning algatati seonduvad konkursikutsed. Suur nõudlus kliimameetmetele keskendunud meetmete ja lõimitud projektide 54 järele kinnitas, et keskkonna ja kliimameetmete programmiga kehtestatud uued võimalused võeti väga hästi vastu. Esimese kahe konkursikutse järel 2014. ja 2015. aastal on saadud üle 300 kliimameetmete eesmärkidele keskendunud projektitaotluse. Lõimitud projektidest anti keskkonna ja kliimameetmete programmist 2015. aastal 63,8 miljonit eurot kuue lõimitud projekti toetuseks, mida rahastati kõnealuse programmi keskkonna osast: need võimaldavad kooskõlastatult kasutada üle 1,4 miljardi euro väärtuses lisarahastamist EAFRD-lt ja ERFilt ning riiklikke ja erasektori vahendeid.

Peale selle toetati keskkonna ja kliimameetmete programmi raames rahastatud teadusliku, tehnilise ja logistilise toetusega mitmeid seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaseid poliitilisi saavutusi, näiteks ringmajanduse paketi arendamist ja vastuvõtmist ning ettevalmistustöid ja logistilist tuge ÜRO kliimamuutuse konverentsiks (COP21), mis tõi kaasa esimese üldise, õiguslikult siduva üleilmse kliimakokkuleppe sõlmimise.

1.5.2. 2007.–2013. aasta programmide tulemused

Rakendamise aspektid

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi otsetoetused, mida maksti varasema korra alusel enne 2013. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformi, viidi sujuvalt ellu, arvestades et liikmesriikide ametiasutused arvutasid ja eraldasid toetusi ettenähtud ajal.

Maaelu arengu (EAFRD) valdkonnas tehti eri liikmesriikide programmides perioodil 2007–2013 hulk parandusmuudatusi. Need muudatused olid seotud selliste valdkondadega nagu rahaeraldiste meetmetevahelised üleviimised, sihtrühma kuuluvate toetusesaajate kohandamine ja abikõlblikkuskriteeriumid. See aitas lahendada finantsvahendite vähese kasutamise määra probleemi esimestel rakendamise aastatel ja mõnda ettenägematut probleemi, mis tulenes muutunud majanduslikest või laiematest poliitilistest oludest. 2007.–2013. aasta lõplik finantsvahendite kasutamise määr on praegu hinnanguliselt 98 %.

Euroopa Kalandusfond (EKF ehk EMKFi eelkäija) pakkus rahastamist kalandussektorile ja rannikukogukondadele, et aidata neil olla majanduslikult paindlik ja ökoloogiliselt jätkusuutlik. 31. maiks 2015 oli kulukohustustega seotud 90,8 % EKFi vahenditest. Liikmesriikide võetud kulukohustused alates 2007. aastast kuni 31. maini 2015 ulatusid 3,91 miljardi euroni 134 689 tehingu eest. Samal ajavahemikul ulatusid investeeringud kalandus- ja vesiviljelussektorisse 9,27 miljardi euroni: 42,14 % tuli EKFist, 26 % oli riikide avaliku sektori osalus ja 32 % erasektori rahastamisest. Kalanduspiirkondade säästva arengu meetmed on olnud edukad, ulatudes rohkem kui 11 %ni EKFi kogukulukohustustest. Finantsvõimenduse seisukohast lisandub igale EKFist toetusena makstud eurole 1,37 eurot liikmesriigi kulukohustustega seotud toetust (+2,2 % võrreldes 31. maiga 2014), millest 0,75 eurot tuleb erasektori vahenditest ja 0,62 eurot avaliku sektori vahenditest.

2015. aastal hinnati säästva kalapüügi partnerluslepinguid laiema hindamise raames, mis hõlmas erinevaid ühise kalanduspoliitika kohaseid finantsmeetmeid. 55 Hindamisel leiti, et säästva kalapüügi partnerluslepinguid hallati kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega. Arvestades eralepingute alusel muude kolmandate riikide aluste makstud juurdepääsutasude analüüsi ning aluseomanike makstud tasusid võrreldes lossitud püügikogustega, loeti ELi läbiräägitud juurdepääsutasud aluseomanikele kasulikuks ja tõhusaks. Hindamine näitas suuremat väärtust tuunikalalepingute puhul võrreldes mitut liiki käsitlevate lepingutega.

Keskkonna rahastamisvahendi LIFE+ puhul moodustasid toetusprojektid 81 % programmi mitmeaastasest eelarvest, mis oli 2,1 miljardit eurot. See moodustas 1,7 miljardit eurot kogu perioodi jooksul ja kaasas finantsvahendeid (1,8 miljardit eurot), tänu millele ELi rahastamine rohkem kui kahekordistus.

Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse

Arvestades et maaelu arengu programmide ja Euroopa Kalandusfondi 56  2007.–2013. aasta tulemuslikkuse järelhindamine ei ole veel valmis, tuginevad alltoodud saavutused neid programme käsitlevale viimasele kättesaadavale järelevalveteabele.

Arukas majanduskasv

Aastatel 2007–2013 avaldas ühine põllumajanduspoliitika tugevat positiivset mõju põllumajandussektori elujõulisusele, pakkudes sektorile sihtrahastamist tulemuslikkuse parandamiseks. ELi põllumajandussektor suurendas ajavahemikul 2005–2014 oma koguteguritootlikkust 0,7 % aastas (ja 1,7 % aastas EL 13-s), mis on selge tõend tootmistegurite tõhusama kasutamise kohta.

Maaelu arengu rahastamisel anti toetust teadmiste omandamisele, investeeringutele, eri vormis koostööle ja innovatsioonile. Ajavahemikul 2007–2013 toetas EAFRD: 430 000 põllumajandusettevõtte ajakohastamise projekti; stardiabi 165 000 noorele põllumajandusettevõtjale; 385 000 põllumajandusettevõtja osalemist kvaliteedikavades; rohkem kui 5 miljonit koolituspäeva põllumajandusettevõtjatele. Maaelu arengu meetmed aitasid lisaks luua või arendada 70 000 (mittepõllumajanduslikku) mikroettevõtet.

EAFRD rahastamisega toetati ka lairibaühendusele ja/või info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale parema juurdepääsu saavutamist 8 miljoni maapiirkondade elaniku jaoks. Järgmise põlvkonna tehnoloogiale juurdepääs maapiirkondades ulatus 2014. aasta lõpuks 25 %ni, mis on võrreldes alla 20 %ga 2013. aastal paranenud.

Ehkki rahastamisvahendite kasutamine 2007.–2013. aasta maaelu arengu programmides oli endiselt tagasihoidlik (364 miljonit eurot rahastamist 16 maaelu arengu programmist seitsmes liikmesriigis), on osa tulemustes julgustavad. Näiteks aitas Rumeenias tegutsev ja maaelu arengu poliitika raames rahastatav tagatisfond aastatel 2010–2014 teha kättesaadavaks 265 miljoni euro ulatuses laene, andes tagatiseks vaid 116 miljonit eurot 1 040 tagatise näol.

Jätkusuutlik majanduskasv

Aastatel 2007–2013 oli üle 80 % ühise põllumajanduspoliitika kogumaksetest seotud põllumajandusettevõtjate vastavusega keskkonnaga (samuti toiduohutuse, looma- ja taimetervise ning loomade heaoluga) seotud põhisnõudeid. 57 Lisaks võimaldas Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond põllumajandustootjaid toetades taganeda kahjulikult intensiivsest tootmisest. Põllumajandusest (v.a pinnasest) tulenevate kasvuhoonegaaside heide jätkas püsivat vähenemist, nii et aastatel 2001–2012 oli aastane keskmine alanemise määr 0,7 %, mis aitas seega täita CO2-heite vähendamise eesmärki.

Maaelu arengu programmide raames anti eri liiki pindalatoetusi, et julgustada majandamistavasid, millel on tõestatud positiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele, pinnasele, veele ja õhule nii põllumajandus- kui ka metsandussektoris. 2007.–2013. aasta programmitöö perioodil laienes põllumajanduse keskkonnatoetuskavadega hõlmatud pind 47 miljoni hektarini, mis moodustas 2013. aastal üle 25 % EL 27 kasutatavast põllumajandusmaast. Eelkõige hõlmas põllumajandustootjatelt saadud toetus mahepõllumajandusele üleminekuks 7,7 miljonit hektarit. See kõik aitas märkimisväärselt parandada ELi põllumajandustootmise keskkonnatoimet.

Aastatel 2007–2013 kasutasid liikmesriigid aktiivselt Euroopa Kalandusfondi alla kuuluvat laevade kasutusest kõrvaldamise vahendit, et kohandada püügivõimsust kättesaadavate ressurssidega. Mitu liikmesriiki kinnitas oma 2013. aasta laevastiku suutlikkuse aruannetes, et nende kalalaevastik on kasutatavate varudega tasakaalus, isegi kui ilmnes liigset püügivõimsust, eelkõige Vahemere piirkonnas.

Komisjoni 2015. aasta aruandes EKFi rakendamise kohta 58 kinnitatakse laevastikuga seotud meetmetele (kalanduse alaline ja ajutine peatumine) antava EKFi toetuse järkjärgulist vähenemist ning jätkuvat toetust keskkonnahoidlikumateks kalandustavadeks, mis on aidanud suurendada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel püütavad varud 27-lt 2014. aastal 39ni 2015. aastal.

LIFE+ aitas suurendada teadlikkust ning üldsuse osalemist ELi keskkonnapoliitika ja -õigusaktide rakendamisel, samuti edendas see head valitsemistava selles valdkonnas. Programm on olnud tõhus vahend, millega edendada kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis seatud prioriteetide rakendamist. 59 Programmi hindamine kinnitas, et LIFE+ on olnud edukas vahend, millel on olnud märkimisväärne ELi lisaväärtus. 60 Kahekümne rakendamise aasta jooksul ja lisaks kvantifitseeritud kasule, mis on hinnanguliselt ligikaudu 600 miljonit eurot aastas, 61 on LIFE aidanud: parandada ligikaudu 4,7 miljoni hektari maa kaitset ja taastamist; parandada vee kvaliteeti ligikaudu 3 miljoni hektari suurusel alal; parandada õhu kvaliteeti ligikaudu 12 miljoni inimese jaoks; vähendada jäätmeid ligikaudu 300 000 tonni võrra ja võtta lisaks ringlusse 1 miljon tonni jäätmeid; vähendada CO2-heidet 1,13 miljoni tonni võrra aastas. 62  

Keskkonna ja kliimameetmete programm toimib parimate tavade vahetamise ja teadmiste jagamise platvormina, võimaldades kõikidel ELi osalejatel õppida üksteise kogemustest. Rohkem kui 25 % selle programmi looduskaitsemeetmete tulemustest jagati ja korrati kogu ELis.

Sellise eduka teadmiste jagamise näide on projekt Elia, mille eesmärk oli luua keskkonnasõbralikud koridorid, et tagada bioloogiline mitmekesisus metsades kõrgepinge õhuliinide all, vähendades ühtlasi põhivõrguettevõtjate iga-aastaseid hoolduskulusid. Tänu sellele projektile taastati Belgias 155 km (775 ha) ja Prantsusmaal 31 km (155 ha). Mõlemas riigis hõlmasid kaitsemeetmed kokku 732 sidusrühma 28st sidusrühmade grupist nende pikaajalisel juhtimisel. Tasuvusanalüüs näitas, et iga-aastased hoolduskulud vähenesid 2,5–5 korda, seejuures algsed investeeringud muutusid tasuvaks alles pärast 3–9 aasta möödumist.

Belgia võrguettevõtja peaks seda lähenemisviisi eeldatavasti kasutama oma eelarvest veel 600 km õhuliinide puhul pärast keskkonna ja kliimameetmete projekti tähtaja lõppu, lootes aastas ligikaudu ühe miljoni euro ulatuses kulusid kokku hoida.

Selle projekti alusel rakendatavaid meetmeid kohaldatakse rohkem kui 75 000 km suhtes kogu ELis.

Kaasav majanduskasv

Tänu otsetoetuste ja turumeetmete kombinatsioonile õnnestus piirata töökohtade ning tootmismahu vähenemist. 63  2014. aastal tõusis tööhõive määr maapiirkondades 63,3 %ni. See oli oluline ELi 11 miljoni põllumajandusettevõtte, nende 22 miljoni alalise töötaja ning põllumajandusega seotud isikute jaoks – näiteks 22 miljonit isikut toiduainete töötlemise, jaekaubanduse ja teenuste valdkonnas ning lisaks eelnevates või järgnevates sektorites (kogu sektoris on kokku ligikaudu 44 miljonit töökohta). Ühine põllumajanduspoliitika edendas ka tasakaalustatud territoriaalset arengut ELis tänu maaelu arengu meetmetele, millega toetati ligikaudu 53 000 meedet, mis parandasid põhiteenuseid maapiirkondades (nt transport, elekter, igapäevane koduhooldus) ajavahemikus 2007–2013.

Euroopa Kalandusfondi 64 puhul leiti hiljutises uuringus, et kohalikud kalanduse tegevusrühmad on loonud vähemalt 7 300 töökohta, 65 samal ajal kui säilitati veel 12 500 töökohta hinnangulise kuluga 32 000 eurot loodud või säilitatud töökoha kohta, ning Euroopa Kalandusfondi toetusega loodi üle 200 uue ettevõtte.

2015. aastal valminud hindamise 66 põhjal osutusid säästva kalapüügi partnerluslepingute meetmed tõhusaks nii ELi kui ka muude riikide laevastike majandusliku kasu seisukohast. Säästva kalapüügi partnerluslepingutega toetati ligikaudu 2 500 ELi kodaniku tööhõivet ELi laevadel paljudes ELi rannikupiirkondades, seejuures kõige rohkem Hispaanias Andaluusias, Galicias, Baskimaal ja Kanaari saarte piirkonnas, Lätis ja Leedus, Prantsusmaal Bretagne’i ja Réunioni piirkonnas ning Poolas Pomorskie piirkonnas. Samas leiti, et kalandusalaste partnerluslepingutega seotud töökohtade loomist sellistes piirkondades nagu Andaluusia ja Kanaari saared mõjutas hindamisperioodil (2007–2013) negatiivselt kalapüügivõimaluste vähendamine Lääne-Aafrikas sõlmitud mitut liiki käsitlevate lepingute alusel.

1.6. Julgeolek ja kodakondsus (eelarverubriik 3)

Rubriigi 3 raames ühendatakse ELi eelarves mitu programmi (2,5 miljardit eurot, mis moodustab 1,6 % ELi 2015. aasta kogueelarvest), millega toetatakse pakilisi poliitilisi probleeme, nagu julgeolek, varjupaigaküsimused, ränne ja lõimumine, tervishoid, tarbijakaitse, kultuur ning dialoog kodanikega. Rahastatakse eelkõige projekte, mille puhul ELi koostöö suurendab märkimisväärselt tõhusust.

Joonis 6. Vasakul: Peamised programmid, mida 2015. aastal rahastati rubriigi 3 raames / Paremal: rubriigi 3 osakaal 2015. aasta kogueelarves. Kõik summad on miljonites eurodes.

See osa eelarvest oli pagulaskriisi tõttu sel aastal erilise surve all. Selliseid asutusi nagu Frontex, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet ja Europol tugevdati, kolmekordistades esialgset summat, mis eraldati operatsioonidele „Triton“ ja „Poseidon“ Vahemeres, ning pakuti lisatoetust esmase vastuvõtu keskuste loomiseks. Märkimisväärselt tugevdati erakorralisi meetmeid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi raames (+130 miljonit eurot), et aidata piiriäärseid liikmesriike, nagu Kreeka ja Itaalia. Lisaks eraldati 25 miljonit eurot ümberasustamiskava rahastamiseks.

1.6.1. 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmide rakendamine

Julgeoleku, varjupaigaküsimuste, rände ja lõimumise valdkonnas on liikmesriigid hakanud rakendama Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi toetatavaid rakendusmeetmeid, mis on esitatud nende riiklikes programmides. Mõlemad fondid on väga olulised rahastamisallikad pagulaskriisiga toimetulekul ja nende eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega.

2015. aastal tehti märkimisväärseid edusamme algusetapis. Kõik liikmesriikide 54 mitmeaastast riiklikku programmi võeti vastu; nendes kirjeldatakse seda, kuidas liikmesriik kavatseb täita fondide eesmärgid. Sisejulgeolekufondi ülejäänud neli programmi Schengeniga ühinenud riikidele kiidetakse heaks pärast nende riikidega kahepoolsete lepingute sõlmimist. Fondide haldamise eest vastutava ametiasutuse nimetamine (mis on vahendite väljamaksmise eeltingimus) kulgeb samuti kavakohaselt. 2015. aasta lõpu seisuga oli vaid neljal liikmesriigil vastutav ametiasutus veel nimetamata.

Nende sammude järel alustati 2015. aastal tegevust fondide rakendamise jälgimiseks kohapeal. Liikmesriigid esitasid oma esimesed iga-aastased rakendusaruanded 2016. aasta märtsis. Hoolimata Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi õiguslike aluste hilisest vastuvõtmisest ning võttes arvesse pagulaskriisi ja viimase aja julgeolekuga seotud sündmusi, on liikmesriigid teavitanud oma riiklike kavade rakendamise edusammudest. Ehkki rakendamise tempo on olnud kahel esimesel aastal aeglane (ligikaudu 19 % 2014.–2015. aastaks kulukohustustega seotud koguvahenditest), peaks rakendamine 2016. aastal kiirenema.

2015. aastal eelarve otsese täitmise alusel rahastatud tegevusi mõjutas täiendava erakorralise abi loomine. Toetusteks saadaolevat eelarvet kolmekordistati – 2014. aastal oli see 77,41 miljonit eurot ja 2015. aastal 261,94 miljonit eurot – ning 2015. aastal anti 38 erakorralise abi toetust (163 miljoni euro väärtuses) 68 suurima varjupaigataotlejate sissevooluga liikmesriikidele. Toetustega rahastati varjupaigataotlejate põhivajadusi, nagu majutamine ja tervishoiuteenused, samuti sõelumiseks ja suuliseks tõlkimiseks vajalikke töötajaid.

Tervise ja toiduohutuse valdkonnas on 2015. aastal tervishoiu iga-aastase töökava rakendamine olnud kavakohane. Esitati kokku 103 taotlust, millest rahastatakse 38-t (edukuse määr 36 %). Need hõlmavad kaheksat ühismeedet liikmesriikidega ja 30 toetust. Et võimaldada pagulaste tervishoiuga seotud meetmete rahastamist, muudeti tööprogrammi 2015. aasta oktoobris. Neljale projektile eraldati 7,2 miljonit eurot ja Rahvusvahelisele Rändeorganisatsioonile üks otsetoetus, et toetada erilise rändesurve all olevaid liikmesriike seonduvate tervishoiuprobleemide lahendamisel, eelkõige selleks, et katsetada isiklikku terviselugu, mille eesmärk on registreerida rändajate terviseandmed ning hinnata nende tervishoiuvajadusi.

Kõik toidu- ja söödavaldkonna tööprogrammid rakendati 2015. aastal kavakohaselt, aidates parandada inimeste, loomade ning taimede tervist kogu toiduahelas. EL kaasrahastas 137 veterinaarprogrammi, mida rakendati 2015. aastal kogueelarvega 163 miljonit eurot ning mille eesmärk oli tegeleda haigustega, mis mõjutavad loomi ja mõnikord ka inimesi (zoonoosid); 2015. aastal on endiselt vähenenud inimeste salmonelloosi ja brutselloosi juhtude arv. Esimest korda oli tegu 17 ELi kaasrahastatava taimetervise jälgimise riikliku programmiga kogueelarvega 7,5 miljonit eurot, mis tagas varajase avastamise ja taimekahjurite esinemise kõrvaldamise. Ühtlasi ennetati looma- ja taimetervise epideemiaid ning lahendati edukalt mitu epidemioloogilist olukorda, kohaldades erakorralisi meetmeid, mis võimaldavad ELil eksporti jätkata. ELi rahastamine summas 16 miljonit eurot ELi 43 referentlaboris 2015. aastal aitas ELi õigusakte paremini rakendada, jõustades seadusandlikke piiranguid ja vähendades vajadust katseid korrata.

Programmi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ raames osales 2015. aastal koolitustel üle 7 000 toiduohutuse kontrolli asutuste töötaja. Koolitustel osalenud töötajad hindasid oma teadmiste paranemist skaalal 1–10 määraga 8,4.

Tarbijakaitse valdkonnas sujub 2014.–2020. aasta tarbijakaitseprogrammi rakendamine kavakohaselt, vastates oma mitmeaastastele eesmärkidele. Enamik 2014. ja 2015. aastaks kavandatud seonduvaid tulemusnäitajaid on saavutatud. 69 Rahastatud meetmed käsitlevad valdkondi, kus liikmesriigid üksi ei suuda tarbijakaitse eesmärke, näiteks Euroopa tarbijakeskuste tegevust, piisaval määral saavutada. Tarbijakeskused pakuvad teavet, tasuta nõustamist ja abi seoses piiriüleste ostudega ELis. 2015. aastal anti 30 toetust nende keskuste töö kaasrahastamiseks. 70

Kultuuri valdkonnas rakendati programmi „Loov Euroopa“, mille eesmärk on toetada kultuuri- ja loomesektoreid, kavakohaselt. Toetust saanud meetmed hõlmavad piiriüleseid projekte, kus osalevad kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna esindajad 38 riigist (nõudlus oli suurem kui 2014. aastal), ning selliseid algatusi, nagu laialdaselt tuntud Euroopa kultuuripealinnade algatus. Programmiga püütakse jätkuvalt saavutada selle üldeesmärke, aidates tagada Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning püüdes tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektori konkurentsivõimet.

Programm „Kodanike Euroopa“ toimib plaanipäraselt, et saavutada oma eesmärgid. Huvi programmi vastu oli 2015. aastal suur ja suhteliselt tagasihoidliku eelarvega rahastamise pärast konkureeris aina rohkem taotlusi. 2 791 saadud taotlusest valiti välja 408 projekti (edukuse määr 14,6 %).

EL jätkas kogu 2015. aasta vältel õigusküsimusi, põhiõigusi ja kodakondsust käsitleva poliitika väljatöötamist. Kõnealuse poliitika aluseks on ELi põhiväärtused, nagu demokraatia, vabadus, sallivus ja õigusriigi põhimõte. ELi kodanikel peab olema täielik kindlus, et ükskõik kus Euroopa Liidu osas nad ka ei viibi, on nende vabadus ja turvalisus hästi kaitstud.

Aprillis esitas komisjon Euroopa julgeoleku tegevuskava. Tegevuskavas keskendutakse valdkondadele, kus EL on võimeline olukorda parandama, näiteks teabevahetuse hõlbustamine ning politsei- ja õiguskoostöö tõhustamine.

2015. aasta jaanuaris ja novembris Pariisis ning sama aasta veebruaris Kopenhaagenis toimunud terrorirünnakute järel otsustasid liikmesriigid terrorismile ühiselt vastu astuda. Liikmesriigid võtsid meetmeid, et võidelda radikaliseerumise vastu, jätta terroristid ilma rahastamisallikatest, parandada omavahelist koostööd ning koostööd ELi õiguskaitseasutusega Europol ja õigusalase koostöö asutusega Eurojust.

Õigusvaldkonnas täitis komisjon võetud kohustuse viia lõpule ELi andmekaitsereform, millega tagatakse kodanike isikuandmete parem kaitse. Komisjon tegi edusamme ka Euroopa Prokuratuuri loomisel. Prokuratuur hakkab uurima liidu finantshuve kahjustavaid pettusejuhtumeid ja esitama nende eest süüdistusi.

Komisjon viis lõpule ELi ja USA läbirääkimised andmekaitset käsitleva raamlepingu üle. Selle lepinguga kaitstakse isikuandmeid, mida Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid vahetavad kuritegude, sealhulgas terroriaktide ärahoidmise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil. See võimaldab ELi kodanikel saada Ameerika Ühendriikides õiguskaitset USA õiguse alusel.

1.6.2. 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmide tulemused

Julgeoleku, varjupaiga, rände ja lõimumise valdkonnas on Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi eelkäijate järelhindamine veel käimas ja selle kohta antakse aru järgmisel aastal. Samas on andmed kättesaadavad mõne peamise tulemusnäitaja kohta.

Esiteks kasvas alates 2011. aastast kuni 2015. aasta keskpaigani märkimisväärselt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile eelnenud fondi kaudu taaslõimumisabi saavate inimeste arv võrreldes eelmise aruandlusperioodiga, mis hõlmas 2008.–2010. aastat, nagu on näidatud allpool. Samal ajal kui 2008.–2010. aastal sai igal aastal abi keskmiselt 2 500 isikut, oli 2011.–2015. aastal keskmine abisaajate arv igal aastal üle 10 000 isiku.

Lisaks avaldati andmed selliste konsulaatide arvu kohta 2 000st Schengeni viisasid väljastavast konsulaaresindusest, mida varustati/turvati või edendati Sisejulgeolekufondile eelnenud fondi (Välispiirifond) kaudu ajavahemikul alates 2011. aastast kuni 2015. aasta keskpaigani, et töödelda viisataotlusi ja teenindada viisataotlejaid:

1 365 konsulaati ühendati viisainfosüsteemiga (VIS);

184 konsulaati ehitati või renoveeriti;

116 konsulaati varustati turvalisuse suurendamise seadmetega;

1 349 konsulaati varustati Schengeni viisa töötlemiseks vajalike seadmetega.

Kokkuvõttes näitab Välispiirifondi kasutamise järelhindamisel saadud esialgne teave, et enamik investeeringuid oli seotud IT-süsteemidega (üle 40 % kuludest), samal ajal kui fondi panus piirihaldusse oli proportsionaalselt väiksem. Need IT-investeeringud on sageli suunatud prioriteetsetele valdkondadele, et toetada uusi ELi algatusi, mida tuleb kohaldada liikmesriigi tasandil ja mille jaoks fond nägi 50 % kaasrahastamise määra asemel ette 75 %.

Tervise, toidu kaitse ja kodanikega peetava dialoogi vallas tehti 2015. aastal kättesaadavaks kaks järelhindamist, 71 milles hinnati, kas 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames rahastatud teine terviseprogramm ning programm „Kodanike Euroopa“ on oma eesmärgid saavutanud. Mõlemas hinnangus viidati sellele, et mitmesuguseid eesmärke ja prioriteete hõlmavate projektide jaoks kättesaadav piiratud rahastamismaht (terviseprogramm – 294 miljonit eurot; programm „Kodanike Euroopa“ – 215 miljonit eurot seitsme aasta jooksul) ei ole piisavalt kriitiline mass, et mõjutada Euroopa üldisi suundumusi seoses tervisega ning kodanike arusaamaga EList. Mõju suurendamiseks rahastati mõlemast programmist sihtotstarbelisi meetmeid, millel oli suur ELi lisaväärtus ja mis suutsid luua finantsvõimendust.

Terviseprogrammi järelhindamise käigus leiti, et 788 rahastatud meedet keskendusid põhjendatult liikmesriikide jaoks väga olulistele valdkondadele ja programmi sidusrühmadele kooskõlas ELi tervishoiupoliitika prioriteetidega ning strateegia „Euroopa 2020“ aruka ja kaasava majanduskasvu prioriteetidega. Hindamiste käigus vaadeldi üksikuid meetmeid ja tulemusi ning jõuti järeldusele, et need andsid palju väärtuslikke tulemusi ja tagasid ELi tasandil lisaväärtuse, sest liikmesriigid vahetasid parimaid tavasid ja ühismeetmete kaudu paranes koostöö. Terviseprogrammiga loodi vajalikke teadmisi ja tõendeid, mis olid aluseks teadlikule poliitikakujundamisele ning edasistele teadusuuringutele olulistes tervisega seotud küsimustes. Näiteks toetati sellega võrreldavate andmete kogumist kogu liidus, hõlmates paljusid liikmesriike ja andes teavet poliitikakujundajate eesmärkide kohta. ELi lisaväärtuse kohta on hea näide, et terviseprogrammiga kaasrahastati harvikhaiguste portaali Orphanet, mis ühendab killustatud ressursse ELi tasandil.

Ligikaudu 30–35 miljonil ELi kodanikul on harvaesinev tervisehäire. Kuna igas riigis on piiratud arv asjaomase haigusega patsiente, on teadmised vähesed ja üle Euroopa ebaühtlaselt jaotunud. Orphaneti portaal sisaldab harvikhaiguste entsüklopeediat, mille on koostanud eksperdid ja mis on eelretsenseeritud, ning teenuste kataloogi koos teabega spetsiaalsete ambulatoorsete kliinikute, diagnostikalaborite ja tugirühmade kohta Euroopas. Andmebaas sisaldab teavet ligikaudu 6 000 haiguse kohta ja juurdepääs sellele on vaba. Portaal on edukas ja iga-aastased teabe allalaadimise näitajad suurenesid stabiilselt 37 000-lt 2010. aastal 414 000-ni 2015. aastal. Praegu on veebisaidil üle 41 000 külastaja päevas. Ligikaudu 47 % külastajatest on tervishoiutöötajad, 26 % patsiendid ja 17 % üliõpilased. Ühtne juurdepääsupunkt ELi tasandil suurendab tõhusust, sest kogu Euroopa tervishoiutöötajad saavad täiendada oma teadmisi neist haigustest, teadlased ja akadeemikud saavad välja töötada uusi ravimeetodeid ja teraapiaid ning patsiendid leiavad usaldusväärset ja ajakohast teavet.

Mis puutub programmi juhtimisse, siis leiti terviseprogrammi järelhindamisel, et rakendamine ja programmi juhtimine paranesid, tuginedes varasemates hindamistes antud soovitustele. Ehkki spetsiaalse andmebaasi loomine parandas programmi meetmete jälgimist, viitab hindamine rahastatud meetmete tulemuste jälgimise ja nende analüüsi nõrkadele kohtadele, mis piirasid programmi üldise tulemuslikkuse hindamist. Meetmete väljundite levitamine oli erinev, seega ei ole süsteemselt tagatud, et jõutakse tähtsate sidusrühmadeni või et väljundeid saab esile tõsta ning tulemusteks ja käegakatsutavaks mõjuks ümber kujundada. Tegevuskava, mis hõlmab jälgimise parandamise meetmeid, tagab interaktiivse andmebaasi koos tulemustega ning teavitamis- ja levitamisstrateegia, on koostatud ning seda viivad ellu komisjon ja Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet.

Eri projektide mõju maksimeerimiseks läks programm „Kodanike Euroopa“ väiksemate sõpruslinnade liikumise projektide rahastamiselt, mille puhul vahetatakse oskusteavet eri teemadel, nagu noorsooküsimused, kultuur ja turism, järk-järgult üle suuremate ja struktureeritumate projektide rahastamisele, mis hõlmasid suuremat arvu linnu ja kodanikke ning käsitlesid esilekerkinud probleeme, nagu rändajate lõimimine ja keskkonnaprobleemid. Isegi kui programmi pikaajalist mõju on keeruline hinnata, sai programmist alt üles lähenemisviisi kaudu osa suurem arv kodanikke; paljud neist osalesid esimest korda. Programmil oli ligikaudu 7 miljonit otsest osalejat; see ulatus peaaegu 25 000 linna ja kodanikuni ning sellega loodi 350 linnade ja kodanike võrgustikku. 4 250 kodanikuühiskonna organisatsiooni kaasati selleks, et lahendada kodanike muresid, ja üle 500 organisatsiooni oli seotud kodanikele suunatud ajaloolise mälu meetmetega.

1.7. EL kui ülemaailmne partner (eelarverubriik 4)

Eelarverubriigi 4 raames on programmidele esialgu 72 eraldatud kulukohustuste assigneeringutena 8,7 miljardit eurot, mis moodustab 5,4 % ELi 2015. aasta kogueelarvest.

Finantsraamistiku rubriik 4 hõlmab komisjoni kõiki välismeetmeid, nagu arenguabi, ühinemiseelne abi ning humanitaarabi või stabiilsuse ja rahu tagamise meetmed. Euroopa Arengufondi ei rahastata ELi eelarvest, vaid ELi liikmesriikide otsemaksetest.

2015. aastal oli üks eelarverubriigi 4 kohastest põhimeetmetest seotud pagulaskriisiga. Eelkõige loodi Süüria taastamise usaldusfond, et koondada vahendeid nii ELi kui ka liikmesriikide eelarvest. ELi eelarvest investeeriti sellesse usaldusfondi 2015. aastal ligi 570 miljonit eurot. Peale selle lõi EL Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi, mis tegeles majandusrände algpõhjustega. Seda fondi rahastatakse samuti Euroopa Arengufondi kaudu.

Joonis 7. Vasakul: Peamised programmid, mida 2015. aastal rahastati rubriigi 4 raames. Kategooria „Muud“ hõlmab muu hulgas ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP), stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendit, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit / Paremal: rubriigi 4 osakaal 2015. aasta kogueelarves. Kõik summad on miljonites eurodes.

Olulist osa rubriigile 4 eraldatud eelarvest haldavad ja täidavad kolmandad organisatsioonid, näiteks ÜRO asutused, samas kui ülejäänud osa eelarvest täidab otseselt komisjon (peamiselt toetused) või teevad seda kaudselt toetust saavad riigid või toimub see koostöös liikmesriikidega.

1.7.1. 2014.–2020. aasta kavade rakendamine

Kõikide programmide rakendamine sujub.

2015. aastal toetas komisjon jätkuvalt olulisel määral konfliktide ennetamise, juhtimise ja lahendamise ning maailmas rahu kindlustamise eesmärke. Komisjon oli esirinnas rahvusvahelisel reageerimisel kõikidele suurematele looduslikele ja inimese põhjustatud humanitaarkriisidele. Näiteks toetas komisjon kogu 2015. aasta vältel ebolast mõjutatud riike (885 miljonit eurot 73 ). Täiendavat eelarvetoetust maksti Libeeriale (31 miljonit eurot) ja Sierra Leonele (43 miljonit eurot), et leevendada epideemia majanduslikku mõju ning pakkuda riikidele väärtuslikke vahendeid riigieelarve stabiliseerimiseks, näiteks maksta töötasusid ja katta muid olulisi püsikulusid. Algatati mitu strateegilist projekti AWARE algatuse 74 raames, ühendades humanitaar- ja arenguabi, näiteks tugevdades tervishoiusüsteeme, elatusvahendite olemasolu Guineas ja veele juurdepääsu Libeeria koolides. Esimesed taastamisprogrammid algatati ka Guineas (tervishoid) ning Libeerias (haridus ja energia). 2015. aasta lõpus olid kõik kolm asjaomast riiki teel selleni, et nad tunnistatakse ebolavabaks.

EL reageeris kiiresti 2015. aasta terrorirünnakutele Tuneesias, võttes meetmeid, mis keskendusid Tuneesia julgeolekusektori reformidele. Peale selle võttis EL meetmeid, et säilitada lühiajaline ja keskpikk majanduslik stabiilsus riigis ning toetada turismisektorit, mis on riigi majanduse tähtis alustala ja mida rünnakud negatiivselt mõjutasid.

2015. aastal toetas EL jätkuvalt ka Ukrainat. 2015. aasta aprillis lepiti kokku uues makromajandusliku finantsabi operatsioonis kuni 1,8 miljardi euro ulatuses, et leevendada riigi välisrahastamisvajadusi. Esimene osamakse, 600 miljonit eurot, maksti välja juulis 2015. Ülejäänud 1,2 miljardit eurot tehakse eeldatavasti kättesaadavaks 2016. aasta jooksul kahes võrdses 600 miljoni euro suuruses osas vastavalt Ukrainaga kokku lepitud majanduspoliitika ja finantstingimuste edukale rakendamisele ning Rahvusvahelise Valuutafondi programmi rakendamise jätkuvalt headele näitajatele. Peale selle maksis komisjon 2015. aasta aprillis välja alates kriisi puhkemisest Ukrainas rakendatud esimese makromajandusliku finantsabi operatsiooni kohaste laenude viimase 250 miljoni euro suuruse osamakse.

Lisaks on 2014. aastal Ukrainas vastu võetud 355 miljoni euro suuruse riigi ülesehitamise lepingu jätkuv rakendamine olnud otsustava tähtsusega riigi korruptsioonivastaste, riigirahanduse juhtimise ning valimisi käsitlevate õigusaktide riiklike reformiprotsesside poliitilisel ja avalikul juhtimisel. Riigi ülesehitamise lepingu programm on võimaldanud aktiivset dialoogi Ukraina vastaspooltega, mis on viinud selliste konkreetsete saavutusteni nagu korruptsioonivastase võitluse büroo loomine ning oluliste õigusaktide vastuvõtmine kooskõlas Euroopa standarditega korruptsioonivastase võitluse, riigihangete, avaliku teenistuse, teabele juurdepääsu ja erakondade rahastamise läbipaistvuse valdkonnas. Valitsuse valmisolek aktsepteerida kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevat järelevalvet reformiprotsesside edenemise üle on samuti siinkohal märkimist väärt.

Otsetoetused ja finantsabi on antud ka jätkuvast konfliktist mõjutatud Ukraina elanikele: alates kriisi puhkemisest 2014. aastal on komisjon on eraldanud üle 63,3 miljoni euro väärtuses humanitaarabi. 75  2015. aastal ellu viidud projektidega on otseselt aidatud enam kui 800 000 ukrainlast. Oluline on märkida, et tähelepanu keskmes on kõige haavatavamad isikud: lapsed, eakad, üksikvanemaga kodumajapidamised jne. Ligikaudu 55 % komisjoni humanitaarabist on suunatud puudustkannatavatele isikutele valitsuse kontrolli alt väljaspool olevates piirkondades. ELi humanitaarabi läheb riigisisestele põgenikele ja pagulastele, kes on konfliktipiirkondadest põgenenud, samuti tagasipöördujatele. Pakutav abi hõlmab rahalist abi, toitu ja peavarju, hügieeni- ja sanitaartingimuste parandamist. Näiteks on Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon maksnud komisjoni toetusel ning Saksamaa ja Norra tehtud osamaksudega rahalisi toetusi 16 000 haavatavale isikule, suunates abi eelkõige naistele ning aidates neil kiiresti soetada vajaminevaid rõivaid ja muid esemeid. 76

Kogu 2015. aasta jooksul on EL suurendanud oma jõupingutusi, et toetada Süüria elanikkonda, keda mõjutab käimasolev sõda. 2015. aasta strateegilise reageerimiskava 77 ühe peamise rahastajana aitas komisjon toetada 12 miljonit toetusesaajat tervishoiuvaldkonnas (sealhulgas üldine tervishoid, reproduktiivtervishoid ja taastusraviteenused), 5 miljonit abisaajat kaitseteenustega, 8 miljonit vee-, sanitaar- ja hügieeniteenustega 78 ning rohkem kui 6 miljonit haavatavat riigisisest põgenikku peavarju ja toiduks mittekasutatavate toodetega.

1.7.2. 2007.–2013. aasta programmide tulemused

ELi toetus aastatuhande arengueesmärkidele

2015. aasta oli aastatuhande arengueesmärkide saavutamise sihtaasta. Kokkuvõttes on aastatuhande arengueesmärgid aidanud edendada arengut kogu maailmas. EL ja tema liikmesriigid kui ühed peamised aastatuhande arengueesmärkide rahalised toetajad 79 on mänginud olulist rolli selle edu saavutamisel. 80  

Rohkem kui üks miljard inimest on alates 1990. aastast aidatud välja äärmisest vaesusest. Aastatuhande arengueesmärkide siht vähendada poole võrra äärmises vaesuses ja näljas elavate isikute osakaalu on saavutatud isegi enne tähtaega. Samas on maailm veel kaugel äärmise vaesuse ja nälja likvideerimisest. Aastatel 2007–2013 andis EL üks miljard eurot aastas toetust toiduga kindlustatuse jaoks. Näiteks tegi EL makseid elatise ja toiduga kindlustatuse usaldusfondi (Livelihoods and Food Security Trust Fund (LIFT)), mis aitab Myanmari väikepõllumajandustootjatel ja maapiirkondades elavatel maata vaestel kasutada põllumajandust kui turvavõrku parema toiduga kindlustatuse ja toitumise jaoks. LIFTi algatusega on toetatud 576 000 kodumajapidamist: 249 000 inimest osales oskusi arendavatel koolitustel, 290 000 kodumajapidamist suurendasid toiduga kindlustatust rohkem kui ühe kuu võrra ning 60 000 kodumajapidamist teatasid sissetulekute kasvust. 81

Edusamme on tehtud ka, andes rohkematele lastele võimaluse koolis käia. Selles valdkonnas toetab EL valitsusi rohkem kui 40 riigis, pakkudes kvaliteetseid haridus- ja õppimisvõimalusi. Toetuse kogumaksumus oli 2007.–2013. aastal 4,4 miljardit eurot. Näiteks investeeris EL aastatel 2007–2013 Somaalias 85 miljonit eurot. See aitas suurendada alghariduses osalemist 22 %-lt 2004. aastal 45 %ni 2012. aastal. Samas on oluline märkida, et 57 miljonit algklassilast kogu maailmas on endiselt kooliharidusest ilma jäetud. Kvaliteetse ja järjepideva hariduse pakkumine kõikidele lastele ning noortele on endiselt probleem, mille lahendamiseks on vaja rohkem pingutada. Teise ja kolmanda taseme hariduse vallas on EL alates 2007. aastast andnud üle 40 500 stipendiumi arengumaade üliõpilastele, kellest ligikaudu 40 % on noored naised. Lisaks on ELi toetused alates 2004. aastast aidanud veel 300 000 naisüliõpilasel omandada keskharidust.

EL on teinud tihedat koostööd ka toetust saavate riikide ja muude arengupartneritega, et tegeleda tervishoiusüsteemi nõrkade külgedega, ning toetanud 39 arengumaa tervishoiusektorit. Tänu ELi toetusele riikide tasandil vaktsineeriti aastatel 2004–2014 veel vähemalt 20 miljonit last leetrite vastu. Peale selle aitas EL 2004.–2012. aastal kogu maailmas ehitada või renoveerida rohkem kui 8 500 tervishoiurajatist.

Selle aja jooksul pakkus EL toetust ka emade ja laste tervishoiu parandamiseks, mis tõi kaasa edu võitluses emasuremuse ning alla viieaastaste laste suremuse vastu. Samas on tulemused riigiti ja piirkonniti ning eelkõige maa- ja linnapiirkondades ulatuselt erinevad. Ehkki emade ja laste tervishoiu mõni aspekt on märgatavalt paranenud, näiteks põhivaktsineerimiste määrade puhul, on mitme muu näitaja edasiminek olnud aeglasem, näiteks ohutute sünnituste osakaalu, ajakohase pereplaneerimise kasutamise ning laste toitumise valdkonnas. Piirkondliku jaotuse poolest ilmneb, et eelkõige on olukord paranenud Aasias ja Põhja-Aafrikas ning vähem Sahara-taguses Aafrikas.

Arvestades ELi toetust aastatuhande arengueesmärkidele veesektoris, on ELi veerahastu Ugandas 82 näide projekti kohta, mis aitab parandada juurdepääsu joogiveele ja kanalisatsioonile ebasoodsas olukorras elanikkonna jaoks ning edendab jätkusuutlikku veemajanduse juhtimist. Siiani on rakendatud 17 projekti kogumaksumusega 39,4 miljonit eurot. Alates projekti algusest 2011. aasta mais on 100 913 inimest saanud juurdepääsu puhtale veele ja 231 049 inimest juurdepääsu kaasavale kanalisatsiooni- ja hügieenivaldkonna haridusele. Teise näitena võib tuua Boliivia, kus juurdepääs veevarustusele ja paremale toitumisele paranes märkimisväärselt – seda ka tänu ELi sektoripõhisele eelarvetoetusele, 83 mille abil sai ligikaudu 1,2 miljonit isikut juurdepääsu puhtale veele – keskmiselt umbes 200 000 inimest igal aastal ajavahemikus 2006–2013 84 .

2007.–2013. aasta programmide hindamistulemused 85

2015. aastal on läbi vaadatud mitu 2007.–2013. aasta programmi ja viidud lõpule nende hindamine. Kogutud tõendid kinnitavad, et ELi meetmed on olnud tõhusad ja tulemuslikud, ELi toetus üldiselt tugevneb, kui sellega kaasneb tugev kohalik omavastutus reformide eest, ning see on tõhusam, kui seda suudetakse kohandada kohalike muutustega ja kasutatakse erinevaid abi andmise viise. 86 Seoses eelarvetoetuse kasutamisega väikse sissetulekuga riikide puhul on üks peamisi tulemusi see, et see võib aidata säilitada makromajanduslikku stabiilsust ning sageli, ent mitte alati, kaitsta ja suurendada eraldisi sotsiaalteenustele, aidates kiirendada sotsiaalse kasu saamist. Samas ei ole enamikul juhtudel võimalik täpselt mõõta ELi meetmete mõju, kuna lõpptulemusi mõjutavaid tegureid on väga palju.

Erilist huvi pakkusid sel aastal kaks temaatilist hindamist. Keskkonnale ja kliimamuutustele antud ELi toetuse üldhinnang näitas, et ELi juhtimine ning meetmed olid asjakohased ja järjepidevad nii riigi, piirkondlikul kui ka üleilmsel tasandil. 87 Keskkonna ja kliimamuutuste tahke on ühtlustatud ELi koostööpoliitikas, eelkõige taristu, põllumajanduse ja maaelu arengu valdkondades. Seda suuremat järjepidevust ja koostööd nähti kui selget ELi toetuse lisaväärtust. Samas ei olnud toetuse ulatus hinnangu järgi piisav, et mõjutada või pöörata ümber keskkonna- ja kliimamuutuste negatiivseid suundumusi.

Vähem rahuldavad tulemused saadi soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisega seotud ELI toetuse hindamisel partnerriikides. 88 Hindajate arvates on selles valdkonnas saavutatud teatavaid olulisi ja inspireerivaid tulemusi, kuid neid peeti lünklikuks ning halvasti dokumenteerituks. Näiteks enamik ELi delegatsioone ei võtnud kasutusele integreeritud kolmeetapilist lähenemisviisi, et ühendada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ja soopõhised meetmed tõhusalt poliitilise ja valdkondliku dialoogiga. Peale selle takistas kõrgetasemelise juhtimise, institutsionaalsete stiimulite ning oluliste kohustuste prioriseerimise puudumine ELi koostöös soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise tegevuskava lisamist poliitikasse ning programmidesse. Hindamisel tuvastati ka heade tavade näiteid, näiteks Marokos, kus ELi delegatsioon on võtnud kasutusele uuendusliku soolist aspekti arvestava programmi, mida toetati valdkondlikust eelarvetoetusest ning mis oli seotud võrdõiguslikkuse süvalaiendamise poliitilise dialoogiga.

Positiivsed tulemused saadi kodanikukaitse rahastamisvahendi ja liidu kodanikukaitse mehhanismi 2007.–2013. aasta hindamisel. 89 Hindamine näitas, et mehhanismi osi rakendati tõhusalt; eelkõige peeti oluliseks edusammuks transpordiabi andmist, mis osutus kasulikuks, tõhusaks ja tulemuslikuks vahendiks.

Kodanikukaitse mehhanismi 2007.–2013. aasta hindamise käigus leiti, et programmiga loodi ELi lisaväärtust, tugevdades osalevate riikide vahelist koostööd; tegeledes riiklikus reageerimissuutlikkuses esinevate vajakajäämistega ning hakates suunama mehhanismi keset rohkem ennetusega seotud lähenemisviisi poole.

Näiteks pakkus EL väga kiiresti märkimisväärset abi Filipiinidele, kui riiki tabas 8. novembril 2013 taifuun Haiyan. Samal päeval saadeti Manilasse esimene komisjoni humanitaarabi ekspertide meeskond. Detsembri alguseks oli 26 osalevat riiki eraldanud Filipiinidele rohkem kui 135 miljonit eurot finants- ja mitterahalist abi. Komisjon andis ligikaudu 3,6 miljonit eurot, et kaasrahastada osalevate riikide abivarustust ja reageerimisrühmade transporti, ning 40 miljonit eurot humanitaarabiks ja varajase taastumise tegevusteks.

Eelkõige täheldati märkimisväärse ELi lisaväärtusena eriotstarbeliste hädaolukordades reageerimise üksuste (nn moodulite) koostalitlusvõime tagamist. Kõik moodulid olid saanud ühist koolitust / läbinud ühise väljaõppe ning juba enne lähetamist meeskonnana töötanud.

Järeldused tulemuslikkuse ja tulemuste kohta

Nagu eelolevatest jagudest näha, aitab ELi eelarve jätkuvalt märkimisväärselt kaasa Junckeri komisjoni poliitiliste prioriteetide ja strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisele.

2015. aastal pöörati eritähelepanu konkurentsivõimet ja majanduslikku lähenemist edendava ning majanduskasvu ja tööhõivet loova poliitika toetamisele, samuti finantsabi andmisele, et reageerida kriisidele, eelkõige pagulaskriisile. See nõudis, et olemasolevat eelarve paindlikkust kasutataks täies ulatuses, samuti ELi eelarvest ja muudest rahastamisallikatest pärit vahendite ühendamist.

2015. aasta oli 2014.–2020. aasta programmide rakendamise teine aasta ning seega on liiga vara teha lõplikke järeldusi nende programmide tulemuste ja mõju kohta. Sellegipoolest viitavad praeguseks saadud tõendid sellele, et rakendamine sujub enamiku programmide puhul kavakohaselt; esineb mõni erand, eelkõige alamrubriigi 1b puhul, kus 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmid edenesid aeglasemalt vastutavate ametiasutuste määramise (vahemaksetaotluste saatmise eeltingimus) viivituste tõttu. Seda on üksikasjalikumalt selgitatud programmiaruannetes, mis sisaldavad alates sellest aastast iga programmi kohta eraldi jagu, mis käsitleb ajakohastatud rakendamisteavet.

Praegu valmivad hinnangud 2007.–2013. aasta programmide kohta. Kättesaadavad tõendid osutavad sellele, et need programmid on olnud tõhusad, tekitades ELi lisandväärtust ning aidates kaasa Euroopa 2020. aasta prioriteetidele tagada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Varasemate programmide hinnangutest saadud õppetundide kokkuvõte on hõlmatud ka eelarveprojektile lisatud programmide tegevusaruannetes.

Tulemuslikkuse hindamisel tuleks silmas pidada, et ELi tulemuslikkuse raamistikku mõjutab õiguslik ja poliitiline kontekst ning mitmekihiline eelarve- ja poliitikavahendite struktuur, mis hõlmab eri osalisi riigi ja riigiülesel tasandil. See tähendas, et tulemuslikkus on jagatud vastutus: Euroopa 2020. aasta strateegia tulemuste ja finantsraamistike eesmärkide saavutamise vastutust jagatakse suurel määral liikmesriikidega.

Teine probleem seoses tulemuslikkuse alase aruandlusega on asjaolu, et ELi programmid on mitmeaastased ning nende mõju majandusele ja ühiskonnale saab hinnata üksnes pikemas perspektiivis. Peale selle esinevad teatavad sisesed piirangud näitajate kasutamisel tulemuslikkuse mõõtmiseks. Piiratud on see, millisel määral saavad näitajad anda tulemuslikkusest täpse ülevaate. Head näitajad tuginevad andmetele, mis ei ole alati korrapäraselt kättesaadavad. Lisaks avaldavad kontekstist tulenevad tegurid lõpptulemustele suurt mõju ja näitajad ei saa neid tegureid kõrvaldada ega kohandada. Kui rääkida näitajate kasulikkusest, siis kogemus näitab, et olulisem on omada kvaliteetset teavet suhteliselt väikese arvu lihtsate ja põhiliste meetmete kohta ning mitte suuremal hulgal piiratud tähtsusega näitajaid.

Neist piirangutest hoolimata on komisjon astunud vajalikke samme, et tagada programmide tulemuslikkust käsitlevate asjaomaste andmete aruandlus eelarveprojektile lisatud programmide tegevusaruannetes. Ta on reforminud ka strateegilise planeerimise ja programmitöö tsüklit, võttes kasutusele mitmeaastased strateegilised kavad. Uue lähenemisviisiga on kavandamisdokumendid ühtlustatumad ja tuginevad kindlalt komisjoni poliitilistele prioriteetidele. Tulemuslikkuse alast aruandlust täiustatakse ka edaspidi, kui rahastamisprogrammide praeguse põlvkonna edusammude kohta muutub rohkem teavet kättesaadavaks. See suurem tähelepanu tulemuslikkusele on osa komisjoni käimasolevast tööst tulemustele keskenduva ELi eelarve vallas.

2. jagu
Haldamistegevus

Käesoleva aruande teises jaos keskendutakse sellele, kuidas komisjon 2015. aastal ELi eelarvet haldas. See, kuidas ELi eelarvet hallatakse ja täidetakse, avaldab olulist mõju üldisele tulemuslikkusele. Finantsjuhtimise kõrged standardid on kohustuslikud olenemata sellest, kas eelarvet haldab komisjon otse või hallatakse seda ühiselt liikmesriikide või muude organitega.

Nagu on nõutud finantsmääruse artiklis 66, tehakse selles jaos kokkuvõte komisjoni iga talituse koostatud iga-aastastest tegevusaruannetest 90  ning kirjeldatakse seda, kuidas komisjon püüab saavutada juhtimise ja sisekontrolli kõrgeimaid standardeid. Lõppeesmärk on minimeerida vigade arvu, säilitades ühtlasi proportsionaalse tasakaalu kontrollimise kulude ja kasutegurite vahel, ning vähendada vigade netomõju, võttes vigade ilmnemise korral parandusmeetmeid.

Käesoleva aruandega võtab komisjon üldise poliitilise vastutuse ELi eelarve haldamise eest.

2.1. Sisekontrolli eesmärkide saavutamine

Kooskõlas peadirektorite kui volitatud eelarvevahendite käsutajate vastutusvaldkondadega kehtestab komisjoni iga talitus organisatsioonilise struktuuri ja sisekontrollisüsteemi, mis sobib kõige paremini tema poliitiliste ning tegevuseesmärkide saavutamise tagamiseks.

Asutuse tasandil määrab komisjon kindlaks standardid, milles täpsustatakse nende sisekontrollisüsteemide miinimumelemendid. Need standardid põhinevad COSO 91 raamistikul, mida muudeti 2013. aastal. Komisjon kavatseb 2016. aastal oma sisekontrolli raamistikku vastavalt ajakohastada. Eesmärk on tagada kindel ja tõhus sisekontroll, võimaldades samal ajal paindlikku rakendamist ning minimeerides bürokraatiat.

Kokkuvõttes on sisekontrollistandardid tõhusalt rakendatud ja toimivad Komisjoni iga talituse juhtkond on hinnanud sisekontrollisüsteemide tõhusust ja lisaks on antud hinnang selle hindamise põhjal tehtud järeldustele. Hindamise tulemusena andis kaheksa komisjoni talitust 92 teada konkreetsetes valdkondades esinevatest puudujääkidest ja meetmetest, et tõhusat rakendamist veelgi täiustada. Samas tegid kõik komisjoni talitused 93 kokkuvõttes järelduse, et sisekontrollistandardeid rakendatakse tõhusalt ja need toimivad.

Eelkõige seoses finantsjuhtimisega andsid komisjoni talitused teada finantsmääruses määratletud sisekontrollieesmärkide saavutamisest. 94 Nende kokkuvõte on esitatud järgmises kolmes jaos.

2.1.1. Seaduslikkuse ja korrektsuse riskide juhtimine: Veariskiga summa programmi sulgemise ajal

Seaduslikkuse ja korrektsuse riskid sõltuvad üldiselt kahest tegurist: abikõlblikkuse tingimused ja eelarve täitmise viisid.

Kokkuvõttes seisnevad peamised seaduslikkuse ja korrektsuse riskid selles, et on esitatud ülemääraseid kulusid või kulud on abikõlbmatud ning liikmesriikide ja volitatud organite antud teave ei ole piisavalt usaldusväärne. Seega on veamäära puhul määravad kaks peamist teguri:

–abikõlblikkuse tingimuste keerukus, mis avaldab suurt mõju vajaliku kontrolli kulutõhususele. Mõnel juhul võib kontrollimise maksumus olla ebaproportsionaalselt suur ja/või kontrollikoormus võib avaldada programmi tõhususele negatiivset mõju. Komisjon osaleb aktiivselt selliste juhtude ärahoidmises;

–liikmesriikide ja muude volitatud organite poolt oma kontrollisüsteemide kohta antud teabe usaldusväärsus.

Komisjon kasutab veamäära mõistet, et hinnata, kas finantstehingud on rakendatud kooskõlas kohaldatavate regulatiivsete ja lepinguliste sätetega. Veamäära määratletakse kui eelarvevahendite käsutaja parimat hinnangut, mille ta on andnud kogu kättesaadava asjaomase teabe ning kutsealase otsustuse põhjal kuludele või tuludele, mille puhul leitakse, et finantstehingute heakskiitmise ajal on rikutud kohaldatavaid regulatiivseid ja lepingulisi sätteid. Veamäära mõõdetakse eri ajahetkedel olenevalt mõõtmise eesmärgist. Mõisteid ja näitajaid määratletakse ning selgitatakse üksikasjalikumalt 2. lisas.

Et anda üldine ülevaade, on volitatud eelarvevahendite käsutajad andnud teada oma parimast hinnangust veariskiga summa kohta nende vastutusalasse kuuluva eelarve puhul ja korrektsioonidest, mida nad kavatsevad tulevikus rakendada. 95 Nende kahe näitaja võrdlus annab hinnangu programmi sulgemise ajal kehtiva veariskiga summa kohta, st veamäär pärast kõikide parandusmeetmete rakendamist programmide lõpetamisel. 96

Veariskiga summa programmi sulgemise ajal tähendab komisjoni juhtkonna seisukohta majandusaasta lõpus enne maksete sooritamist (ennetav ehk eelkontroll) ja pärast maksete sooritamist (paranduslik ehk järelkontroll) tehtud kontrolli tulemuste kohta. See kajastab nõuetekohaselt asjaolu, et kontrollitsükkel on mitmeaastane ja täiendavaid parandusmeetmeid võib võtta kuni sulgemiseni. 97 Oluline on märkida, et veariskiga summa ei vasta summadele, mis lõpuks sisse nõutakse. See on selliste kulude hinnang, mille puhul leitakse, et on rikutud kohaldatavaid regulatiivseid ja lepingulisi sätteid. See võib hõlmata formaalset laadi vigu, mis on küll olulised, ent ei põhjusta alusetuid makseid ja seega ei too mõned neist skeemidest kaasa sissenõudekorraldusi ega finantskorrektsioone.

Tabel 1. 2015. aasta kulud koos hinnangulise veariskiga summaga 2015. aasta maksete puhul ja prognoositavad tulevased korrektsioonid 2015. aasta maksete puhul (miljonites eurodes)

Hinnanguline veariskiga summa makse tegemise ajal on vahemikus 2,3 % kuni 3,1 % asjaomastest 2015. aasta kuludest. Hinnanguline veariskiga summa makse tegemise ajal sõltub suurel määral eelmaksete, vahemaksete, lõppmaksete ja seonduvate tasaarvestatud eelmaksete kombinatsioonist eelmisel programmitöö perioodil (2015. aasta maksed sisaldavad proportsionaalselt suurt käimasolevate programmide eelmaksete mahtu). Võrreldes 2014. aastal valitsenud olukorraga on veariskiga summa makse tegemise ajal vähenenud ligi 10 %. See tuleneb eelkõige avaldatud veariskiga summa vähenemisest põllumajanduse valdkonnas.

Prognoositavad tulevased korrektsioonid on selliste kulude summa, mille puhul rikutakse kohaldatavaid regulatiivseid ja lepingulisi sätteid ning mille kohta peadirektoraat annab konservatiivse hinnangu, et ta teeb need kindlaks ja korrigeerib neid pärast makse heakskiitmist rakendatava kontrolli käigus. Üldiselt põhinevad prognoosid finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste keskmisel summal ning neid kohandatakse vajaduse korral, et neutraliseerida i) elemente, mis uue õigusraamistiku alusel enam ei kehti, ning ii) ühekordseid sündmusi. Tulemuseks saadud prognoositavad tulevased korrektsioonid moodustavad 1,5 % kuni 1,9 % asjaomastest kogukuludest.

Hinnanguline veariskiga summa programmi sulgemise ajal pärast kõikide parandusmeetmete rakendamist on vahemikus 0,8 % kuni 1,3 % 2015. aasta kogukuludest. Seega kaitsevad mitmeaastased korrigeerivad mehhanismid ELi eelarvet piisavalt kulude eest, mille puhul rikutakse seadust.

Praeguses olukorras tuleb tuua välja hulk tegureid, mis võivad avaldada märkimisväärset mõju veariskiga summa kujunemisele eelolevatel aastatel.

–Ühtekuuluvuse puhul viitavad näitajad sellele, et 2007.–2013. aasta programmide puhul moodustab veariskiga summa makse tegemise ajal vähem kui 5 % kuludest. Selle riski tõhusaks juhtimiseks nähakse 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi määrustes 101 ette, et vahemaksete taotlusi tuleks hüvitada määraga 90 %. 102 Lõppmakse tegemine/sissesnõudmine tähendab seda, et komisjon kiidab heaks lõplikes kinnitatud majandusaasta aruannetes esitatud kulude täpsuse ja täielikkuse, aga ei tunnusta lõplikult selle seaduslikkust ega korrektsust. Protsessi viimases etapis teeb komisjon sihtotstarbelised vastavusauditid, mis võivad samuti põhjustada netofinantskorrektsioone.

–Teadusuuringute valdkonnas on aruande koostamise ajal seitsmenda raamprogrammi mitmeaastane ühine representatiivne veamäär 4,47 %. See on programmi haldavate peadirektoraatide jaoks peamine võrdlusnäitaja. Kui sissenõudmisi ja korrektsioone arvesse võtta, on järelejäänud veamäär üle 2 %. Seetõttu on peadirektoraadid oma iga-aastases tegevusaruandes seitsmenda raamprogrammi kohta oma reservatsioonid alles jätnud. Arvestades samas praegu asjaomaste peadirektoraatide hallatavate kulude ülesehitust ning programmi „Horisont 2020“ eelmaksete mahtu ja muid 2015. aastal ilmnenud vähese riskiga kulusid, on nende peadirektoraatide teatatud keskmine kaalutud viga märkimisväärselt väiksem. Oluline on rõhutada, et programmi „Horisont 2020“ määrustes on jäetud alles toetuste andmise mehhanismi põhimõte, mis põhineb abikõlblike kulude hüvitamisel, samal ajal kui osalejate halduskoormust on vähendatud (näiteks abikõlblikkuskriteeriumite lihtsustamise kaudu). Programmis „Horisont 2020“ tehtud lihtsustused peaksid alandama representatiivse vea määra 5 %-lt 3,5 %-le ja jääkvigade määr peaks olema võimalikult lähedal 2 %-le. Võttes arvesse, et veamäär peaks olema seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi puhul kehtinud taseme lähedal või sellest madalam, tuleb hoolikalt kaaluda programmi „Horisont 2020“ reservatsioonide küsimust eelolevate aastate kinnitavates avaldustes.

2015. aastal ulatusid finantskorrektsioonid ja kinnitatud sissenõudmised kokku 3 403 miljoni euroni (2014: 4 728 miljonit eurot). See summa sisaldab kõiki 2015. aastal kinnitatud korrektsioone ja sissenõudmisi, olenemata aastast, mille jooksul esialgsed kulutused tehti. Finantskorrektsioonid ja sissenõudmised kinnitatakse siis, kui asjaomane liikmesriik on need kinnitanud või kui need on komisjoni otsusega vastu võetud.

Joonis 8. Finantskorrektsioonide ja kinnitatud sissenõudmiste jagunemine poliitikavaldkondade kaupa 2015. aastal (miljonites eurodes)

Rohkem andmeid nende näitajate ning ennetavate ja korrigeerivate mehhanismide kohta leiab iga-aastasest teatisest ELi eelarve kaitsmise kohta. 103  

2.1.2. Kontrolli kulutõhusus ja lihtsustamine

Komisjon nagu iga teinegi organisatsioon peab tagama oma vahendite optimaalse jaotuse, mis kajastab tema poliitilisi prioriteete ning õiguslikke ja institutsionaalseid kohustusi ja on kohandatud poliitiliste arengusuundadega. Arvestades inimressursi vähenemist ja ELi ees seisvaid üha suuremaid probleeme, on äärmiselt oluline kasutada vahendeid võimalikult tõhusalt.

Alates 2013. aastast on komisjon vähendanud ametikohtade loetelus ametikohti igal aastal 1 % eesmärgiga saavutada 2017. aastaks 5 %-line vähendamine (1 254 ametikohta). Samasugune vähendamine on toimunud täistööaja ekvivalendina arvestatud koosseisuväliste töötajate puhul (lepingulised töötajad, riiklikud eksperdid). Selleks et tulla toime uute katsumustega, on komisjon samal ajal ametikohti oma talitustes aktiivselt ümber paigutanud, et suunata vahendid prioriteetsetesse valdkondadesse. Algatused, mis parandavad komisjoni organisatsioonilist valmisolekut ja üldist tõhusust ning millega hinnatakse ümber vahendite prioriteetsed kasutusvaldkonnad, jätkuvad ka 2016. aastal. 104  

Kõik komisjoni 48 talitust on hinnanud oma kontrollisüsteemide kulutõhusust ja tulemuslikkust ning esitanud oma hindamise järeldused iga-aastastes tegevusaruannetes. Kõnealune hindamine on toimunud alates 2013. aastast ja see on igal aastal paranenud. 2014. aastal ei saanud seitse talitust järeldusi teha, sest puudusid võrreldavad andmed ja esinesid raskused kontrolli kasutegurite hindamisel. 2015. aastal ei teinud järeldust üksnes kaks talitust. Mõlemad talitused on võtnud parandusmeetmeid ja loodavad esitada oma järeldused 2016. aastal.

Lisaks on kõikidel komisjoni talitustel palutud läbi vaadata oma kontrollisüsteemid, et tagada nende riskipõhisus, võttes arvesse nende kulutõhusust ning arvestades nõuetekohaselt juhtimiskeskkonda ja rahastatavate meetmete laadi. 2015. aasta lõpuks oli 25 talitust seda teinud; pooled 105 olid võtnud meetmeid kulutõhususe suurendamiseks ja teised 106 jõudsid järeldusele, et muudatusi ei ole vaja. Ülejäänud talitused peaksid rakendama meetmeid või vaatama oma kontrollisüsteemid läbi 2016. aastal.

Lihtsustamistöö on sujunud ka lihtsustamise tulemustabeli uue kasutuselevõtu ettevalmistustega. Esimest korda jälgitakse eelarve täitmise lihtsustamist mitte ainult komisjoni, vaid ka liikmesriigi tasandil. Lisaks on jätkunud finantseeskirjade lihtsustamine eesmärgiga koostada lihtsustamispakett koos mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisega.

Komisjon püüab ka edaspidi jätkata lihtsustamist ja ratsionaliseerimist finantsjuhtimise, kontrolli, raamatupidamisarvestuse ning auditi valdkonnas.

2.1.3. Pettustevastased strateegiad

Komisjon on võtnud kasutusele komisjoni pettustevastase võitluse strateegia. Selle eesmärk on parandada pettuste ennetamist, tuvastamist ja uurimist ning tagada piisavad sanktsioonid, sissenõudmised ja tõkestamised, eelkõige kehtestades pettustevastase võitluse strateegiad komisjoni talituste tasandil. Strateegia hõlmab tervet pettustevastase võitluse tsüklit: ennetus, tuvastamine, uurimine, sanktsioonide määramine ja väärkasutatud vahendite sissenõudmine. See hõlmab ELi eelarve tulusid ja kulusid ning puudutab koostööd liikmesriikide, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, pöörates tähelepanu eelkõige komisjoni tegevusele.

Kõik komisjoni talitused on rakendanud oma peadirektoraadile omast pettustevastase võitluse strateegiat kooskõlas komisjoni pettustevastase võitluse strateegia nõuetega. Pettustevastase võitluse strateegiate rakendamist jälgitakse korrapäraselt. Viimase kolme aasta jooksul on kõik komisjoni talitused oma pettustevastase võitluse strateegiaid ajakohastanud või kavatsevad seda teha. Pärast siseauditi talituse 107 auditit, mille käigus tunnustati Euroopa Pettustevastase Ameti ning valimisse kuuluvate peadirektoraatide juba astutud samme pettustevastase võitluse strateegia kasutuselevõtmisel ja rakendamisel, on kõik komisjoni talitused ajakohastanud ning arutanud pettuste ennetamise ja tuvastamise võrgustikus pettustevastase võitluse strateegia 108 ülesehituse ja sisu metoodilist juhendit. Selle põhjal ajakohastatakse eelolevatel aastatel pettustevastase võitluse strateegiat.

Komisjon võtab igal aastal vastu Euroopa Liidu finantshuvide kaitset käsitleva aruande, milles tuuakse välja ELi vahendeid ohustavad pettused ja õigusnormide rikkumised ning kirjeldatakse ELi vahendite kaitseks võetud meetmeid. Aruandes esitatakse üksikasjad liikmesriikide teatatud pettuste taseme kohta kogu ELi eelarve raames. Aruande põhjal on lihtsam hinnata, millised valdkonnad on kõige rohkem ohustatud, ja see aitab tõhusamalt suunata pettustevastaseid meetmeid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil.

Komisjon on kohandanud finantsmäärust 2014. aasta ELi direktiividega, mis käsitlevad riigihankeid. Uued eeskirjad võimaldavad ka liidu finantshuve paremini kaitsta: alates 1. jaanuarist 2016 on kasutusel uus varase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem. Keskne erikomisjon võib anda soovitusi ebausaldusväärsete äriühingute ja üksikisikute kohta, et välistada nende juurdepääs Euroopa vahenditele. Teatavatel juhtudel võidakse kehtestada ka rahalisi karistusi. Need halduskaristused võidakse avalikustada. Samal ajal kui tagatakse selliste äriühingute ja üksikisikute kaitseõigus, võimaldavad uued eeskirjad palju sujuvamalt tegutseda, näidates tõhusalt punast kaarti neile ELi vahendite taotlejatele, kes osalevad pettuses, korruptsioonis või muus ebaseaduslikus käitumises või tegevuses.

-finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat on töötanud välja sündmuste haldamise IT-vahendi. See vahend koosneb andmebaasist, mis tagab sidusrühmadega peetavate kohtumiste ja kontaktide haldamisel suurema läbipaistvuse. Sündmuste haldamise vahend aitab töötajatel vältida kohtumiste dubleerimist ning lihtsustab peetud arutelude hilisemat tuvastamist ja registreerimist. Samuti aitab see ära hoida ja tuvastada võimalikke huvide konflikte.

-Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat esitlesid 27 liikmesriigis riskihindamisvahendit ARACHNE ning praeguseks on 16 liikmesriiki otsustanud seda katsetada. ARACHNE eesmärk on luua ulatuslik projekte ning toetusesaajaid käsitlevate finants- ja tegevusandmete andmebaas, hindamaks objektiivsete kriteeriumide alusel riske, et teha kindlaks kõige riskantsemad projektid nende valimise ja kontrolli eesmärgil. Selle vahendi kasutuselevõtmine on osa pettustevastase võitluse meetmetest, mis on ühtekuuluvuspoliitika ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi alusel ette nähtud regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ühine pettustevastase võitluse strateegia. See võimaldab tulevasi projekte heaks kiites või nende rakendamist hinnates teha kindlaks võimalike õigusnormide rikkumise ja pettuste märgid.

-Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat on korraldanud kõikides liikmesriikides ning kandidaatriikides põllumajandusfondide makseasutuste töötajatele pettustevastaseid seminare. Peeti üle 40 sellise ürituse, kus osales kokku ligikaudu 4 000 töötajat.

2.2. Liidu vahendite haldaja kinnitus

Kõik 48 volitatud eelarvevahendite käsutajat kinnitasid piisava kindlusega oma 2015. aasta iga-aastastes tegevusaruannetes, et aruandes sisalduv teave annab õige ja õiglase ülevaate; aruandes kirjeldatud tegevusele eraldatud vahendeid on kasutatud sihtotstarbeliselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; ning kehtestatud kontrollimenetlus annab vajaliku tagatise seoses raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega.

Volitatud eelarvevahendite käsutajad hindasid kontrollitulemusi ja kõiki muid asjakohaseid elemente, mis toetasid nende kinnitust kontrolli eesmärkide saavutamise kohta. Nad kaalusid kõiki tuvastatud märkimisväärseid puudusi ja hindasid nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt nende kumulatiivset mõju kinnitusele, et teha kindlaks, kas see on oluline. Selle tulemusena tegi 30 volitatud eelarvevahendite käsutajat märkusteta kinnitava avalduse ning 18 avaldust olid märkustega ja sisaldasid 33 109  reservatsiooni. Tulutoimingute kohta esitasid volitatud eelarvevahendite käsutajad piisava märkusteta kinnitava avalduse, sest kõik reservatsioonid puudutasid kulusid.

Märkustega kinnitava avalduse esitamine koos reservatsioonidega on aruandluse puhul väga oluline. See tagab esinenud probleemide ja puuduste, küsimuste lahendamiseks kavandatavate meetmete ning nende mõju hindamise läbipaistvuse. Ehkki enamik neist on tingitud järeldustest varasemate maksete halduse ja kontrolli kohta, on neil kõikidel positiivne ja ennetav tulevane mõju, sest parandusmeetmed tugevdavad kontrollisüsteeme ning ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi puhul blokeeritakse tulevased maksed (katkestus-/peatamismenetlus). Seoses reservatsioonidega 110 välja töötatud tegevuskavades seatakse eesmärgiks eelkõige tulevaste riskide leevendamine.

Tehti 21 korduvat ja 12 uut reservatsiooni. Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat võttis tagasi kaks 111 ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat ühe reservatsiooni; 112 regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat liitis kaks reservatsiooni üheks. 113  

Kvantifitseeritavatest reservatsioonidest mõjutatud kulud on vähenenud 14 543 miljoni euro võrra (44 392 miljonilt eurolt 2014. aastal 29 849 miljoni euroni). See tuleneb peamiselt välissuhete valdkonna reservatsioonide ulatuse vähenemisest ning olulisest vähenemisest (7 400 miljonit eurot) põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi reservatsiooni puhul, mis puudutas Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi otsetoetust; sellele lisanduvad ühtekuuluvuspoliitika alusel võetud ennetavad meetmed, et katkestada/peatada ELi maksed kohe, kui liikmesriikide rakendussüsteemides on tuvastatud puudusi. Reservatsioonidega hõlmatud kulude veariskiga summa on hinnanguliselt 1 324 miljonit eurot. Tabelis 2 on esitatud tulemused poliitikavaldkondade kaupa. Üksikasjalikud tulemused talituste kaupa leiab 1. lisast.

Tabel 2. 2015. aasta reservatsioonide ulatus ja veariskiga summa 117 miljonites eurodes

Rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat on pärast kolme aasta jooksul kogu oma eelarvet käsitleva reservatsiooni tegemist töötanud välja usaldusväärse metoodika, mis võimaldab väiksema riskiga kulud nende põhireservatsiooni kohaldamisalast välja jätta. Metoodika põhineb riskinäitajate arvutamisel, mis kajastab igas kulusegmendis tuvastatud vigade sagedust ajavahemikul 2012–2014. Praegu on reservatsiooni ulatust vähendatud ning see kehtib üksnes otseselt hallatavate toetuste ja kaudselt koos rahvusvaheliste organisatsioonidega ning liikmesriikide ametitega hallatavate kulude suhtes; see moodustab 45 % nende eelarvest.

Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat on teinud märkusteta kinnitava avalduse, võttes tagasi kaks eelmisel aastal tehtud reservatsiooni, sest nende veamäära hinnang on kõikidel juhtudel alla 2 %. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) kaudselt täidetava osa suhtes kohaldas naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat 2015. aastal uut metoodikat, tuginedes toetust saavate riikide auditeerimisasutuste üksikasjalikele vastutusaudititele. Kuna auditeeritud elanike arv igas riigis ei olnud siiski piisavalt suur, ei andnud see metoodika piisavalt representatiivseid tulemusi. Usaldusväärsema hinnangu saamiseks otsustas naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat hinnata veariskiga summat, kasutades selle eelarve täitmise viisi varasemaid veamäärasid, ning väljendada seda vahemikuna. Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat kavatseb seda metoodikat 2016. aastal tugevdada. Nagu on kirjeldatud jaos 2.3 ja 3. lisas, tegi siseauditi talitus ettepaneku ka mitme täiustuse kohta naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi kohaldatavas metoodikas.

Hiljuti kehtestatud reservatsioonid on seotud 35 miljoni euro suuruse veariskiga summaga:

-rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadile Aafrika rahutagamisrahastu haldamise kohta, sest 2016. aasta alguses lõpule viidud siseauditi käigus teatati mitmest märkimisväärsest riskist ja puudujäägist sisekontrollis. Parandusmeetmed hõlmavad Aafrika rahutagamisrahastu jälgimist, rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi, ELi delegatsioonide ning Euroopa välisteenistuse vahelisi juhtimis- ja koordineerimiskokkuleppeid ning Aafrika Liiduga sõlmitud partnerluste institutsionaalset hindamist ja jälgimist. Paralleelselt valvab töökond uute projektide ja programmide järele, et vajadust mööda lõimida asjaomased sätted otsustesse ning lepingudokumentidesse.

-Kehtestati viis uut reservatsiooni, 118 sest 2015. aastal tehtud järelkontroll näitas, et jääkvigade määr on üle 2 %.

-Rände ja siseasjade peadirektoraadi ning õigusküsimuste peadirektoraadi reservatsioonid muude kui teadusuuringute valdkonna toetusprogrammide kohta ei viidanud täiendavatele ega äsja avastatud puudustele. Need tulenesid täiustatud olulisuse kriteeriumitest, mis võimaldasid paremini käsitleda suurematest vigadest mõjutatud valdkondi. Rände ja siseasjade peadirektoraadi reservatsioon seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi kohta kajastab seda, et tema vastutab nüüdsest programmi haldamise eest, aga kulude kohta oli kehtestatud juba varasematel aastatel reservatsioon siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadis.

-Lisaks on tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat kehtestanud reservatsiooni 2014.–2020. aasta programmide kohta. See on seotud üheainsa rakenduskavaga, mille auditi käigus on selgunud märkimisväärsed puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemides. See ei avalda aruande koostamise ajal mõju veariskiga summale, sest potentsiaalne risk on kaetud vahemaksete 10 % kinnipidamisega.

Uued kvantifitseerimata 119 reservatsioonid puudutavad järgmisi küsimusi.

-Rände ja siseasjade peadirektoraat viitab puudujääkidele sellistes lõpetatud aastaprogrammides kuni 2011. aastani, mille eelarvet täideti koostöös liikmesriikidega ja mille puhul 2015. aastal makseid ei tehtud.

-Energeetika peadirektoraadi reservatsioon tuleneb sellest, et tema 2014. aastal antud hinnang tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammideks vajalike ning määruste kohaselt nõutavate 120 liikmesriikide täidetavate eeltingimuste kohta oli ebapiisav, eelkõige seoses rahastamiskavade kindlusega. Energeetika peadirektoraat on juba võtnud meetmeid, et see puudus kõrvaldada. Peale selle vaatab ta rahastamiskavade kindluse põhjalikult läbi ja annab sellele hinnangu igas asjaomases liikmesriigis 2016. aasta oktoobris.

Need reservatsioonid mõjutavad kõiki peamisi kuluvaldkondi (põllumajandus, struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid, välissuhted, teadusuuringud ning muud sisepoliitika valdkonnad). Asjaomased volitatud eelarvevahendite käsutajad on kõikidel juhtudel vastu võtnud tegevuskava, et kõrvaldada reservatsioone põhjustanud puudused ja maandada nendest tulenevaid riske.

Finantsmääruses on ette nähtud, et kui veatase on püsivalt kõrge, tuvastab komisjon õigusnormide ja/või kontrollisüsteemi puudused, analüüsib võimalike parandusmeetmete kulu ja neist saadavat kasu ning võtab või teeb ettepaneku võtta sobivad meetmed. Juhtimis- ja kontrollisüsteeme on 2014.–2020. aasta programmide puhul muudetud. Need programmid on endiselt rakendamise varajases etapis. Komisjon on valmis määrama kindlaks uute meetmete mõju veamäärale üksnes aja jooksul. Komisjon esitab enne aasta lõppu aruande püsivalt kõrgete veamäärade kohta teatavates valdkondades (vt jaotis 2.1.1).

2.3. Siseauditi talituse töö kaudu saadud kinnitus

Komisjoni talitused tuginesid oma kinnituses ka siseauditi talituse tehtud tööle ja auditi järelevalvekomiteelt saadud teabele. Käesoleva iga-aastase haldus- ja tulemusaruande 3. lisa sisaldab rohkem teavet siseauditi talituselt saadud kinnituse kohta. Siseaudiitori töö kokkuvõttev aruanne edastatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kooskõlas finantsmääruse artikli 99 lõikega 5.

Siseauditi talitus jõudis järeldusele, et auditeeritavad on viinud tõhusalt ellu 91 % soovitustest, mille puhul võeti aastatel 2011–2015 järelmeetmeid. 455st veel täitmata soovitusest (26 %) on üks liigitatud kriitiliseks ja 162 väga oluliseks (sellele näitajale tuleks lisada veel üks väga oluline täitmata soovitus 2010. aastal välja antud auditiaruandest). Neist 164st kriitiliseks ja väga oluliseks hinnatud soovitusest 32 väga olulise, ent mitte kriitilise soovituse elluviimine oli 2015. aasta lõpu seisuga hilinenud üle kuue kuu, mis moodustab viimasel viiel aastal vastu võetud soovituste koguarvust 1,9 %. Siseauditi talituse järelmeetmete võtmine kinnitas, et üldjuhul täidetakse soovitusi rahuldavalt ja auditeeritud talituste kontrollisüsteeme täiustatakse.

Peale selle esitas siseauditi talitus 2016. aasta veebruaris pärast siseauditi funktsiooni tsentraliseerimist 2015. aastal 121 esimest korda igale peadirektoraadile ja talitusele järeldused sisekontrolli olukorra kohta. Nende järelduste eesmärk oli aidata koostada asjaomaste peadirektoraatide ja talituste 2015. aasta iga-aastaseid tegevusaruandeid ning need asendasid siseauditi talituse varasema arvamuse kontrolli olukorra kohta. Järeldustes juhiti tähelepanu eelkõige kõikidele veel täitmata soovitustele, mis hinnati kriitiliseks, või mitme sellise soovituse kombineeritud mõjule, mis hinnati väga oluliseks, ning neljal juhul (rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat, energeetika peadirektoraat, kliimameetmete peadirektoraat ja Teadusuuringute Ühiskeskus) leidis siseauditi talitus, et nad võivad nõuda reservatsiooni tegemist asjaomase talituse iga-aastases tegevusaruandes. Samal ajal kui kolm peadirektoraati on esitanud reservatsioonid kooskõlas siseauditi talituse piiratud järeldustega, ei lisanud Teadusuuringute Ühiskeskus oma iga-aastasesse tegevusaruandesse ühtegi reservatsiooni.

Ehkki tunnistatakse, et pikas perspektiivis esineb rahastamisega seotud probleem, ei ole risk 2015. aastal realiseerunud ja Teadusuuringute Ühiskeskus leiab, et 2016. aastal riski ei esine. Arvestades siseauditi talituse nelja väga olulise soovituse ühist mõju, on Teadusuuringute Ühiskeskuse eelarvevahendite käsutaja hinnanud riske järgnevalt:

-tegevuskavasse on lisatud meetmed, et tagada pikaajaline kindlustunne;

-praegune tegevuse korraldus tagab mõistliku lühiajalise kindlustunde Teadusuuringute Ühiskeskuse eesmärkide saavutamiseks;

-finantsriski puhul oli sisuline kontroll rahuldav ja vigu ei avastatud.

Selle hinnangu põhjal tegi Teadusuuringute Ühiskeskuse volitatud eelarvevahendite käsutaja järelduse, et esitatud soovitused ei mõjuta kindlustunnet ja neid rakendatakse jätkuvate jõupingutuste käigus täiendavaid parandusi tehes. Teadusuuringute Ühiskeskuse volitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et asjaolu, et kõnealuse auditi tegevuskava viibis, ei anna põhjust reservatsiooni esitamiseks, sest 2015. aastal risk ei realiseerunud.

Komisjoni siseaudiitori esitas vastavalt oma ametijuhendile ka üldhinnangu, mille aluseks oli tema enda (2013–2015) ja varasemate siseauditi üksuste töö (2013–2014) ning milles keskenduti finantsjuhtimisele. Selles leiti, et komisjon on kehtestanud 2015. aastal juhtimis-, riskijuhtimis- ja sisekontrollimenetlused, mis on kokkuvõttes piisavad, et olla põhjendatult kindel finantseesmärkide saavutamises. Üldhinnangus on siiski märkus reservatsioonide kohta, mida volitatud eelarvevahendite käsutajad on teinud oma kinnitavates avaldustes ja kajastanud oma vastavates iga-aastastes tegevusaruannetes.

Selle hinnanguni jõudmisel vaatles siseauditi talitus iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud hinnanguliste veariskiga summade koondmõju, võttes arvesse korrigeerimisvõimet, mida tõendasid varasemad finantskorrektsioonid ja sissenõudmised. Pidades silmas varasemate finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste suurusjärku ning eeldades, et 2015. aasta maksetega seotud korrektsioonid tehakse võrreldaval tasemel, leidis siseauditi talitus, et ELi eelarve on tervikuna ja aja jooksul piisavalt kaitstud.

Arvamusele märkuseid tegemata lisas siseaudiitor kolm väga olulist küsimust, mida on kirjeldatud selle aruande 3. lisas. Need on seotud:

-kontrollistrateegiatega teadusuuringute valdkonnas 2014.–2020. aasta programmide puhul;

-järelevalvestrateegiatega seoses kolmandate isikute rakenduspõhimõtete ja -kavadega ning

-tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja jäätmekäitlusprogrammiga Teadusuuringute Ühiskeskuses.

2.4. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmed ja välisauditi soovitused

Euroopa Parlament võttis oma eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse 2014. majandusaasta kohta vastu 28. aprillil 2016, olles kontrollinud eelkõige 2015. aasta aruandes ning asjaomastes eriaruannetes esitatud nõukogu ja kontrollikoja soovitust.

Parlament eeldab, et komisjon võtab kindla kohustuse teha täiendavaid edusamme konkreetsetes valdkondades, mis on kindlaks määratud eelarve täitmisele heakskiidu andmise prioriteetidena. Need on seotud peamiselt tulemuspõhise ja tulemustele suunatud lähenemisviisiga eelarve täitmisele, haldamisele ning komisjoni sisemisele juhtimisele. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus kirjeldas asepresident Georgieva komisjoni nimel parlamendile seda, kuidas komisjon kavatseb võtta järelmeetmeid parlamendi prioriteetsete meetmete puhul.

Nõukogu võttis oma eelarve täitmisele heakskiidu andmise soovituse vastu 12. veebruaril 2016. Selles kutsub ta muu hulgas komisjoni üles esitama eelarvepädevale institutsioonile 2016. aastal põhjalik aruanne valdkondades, kus tuvastatud veamäär on püsivalt kõrge, samuti selle algpõhjuste kohta kooskõlas finantsmääruse artikli 32 lõikega 5. Komisjon viib asjaomase läbivaatamise ellu. Lisaks eeldab nõukogu komisjoni ja liikmesriikide tegutsemist sellistes valdkondades nagu juhtimis- ja kontrollisüsteemide kvaliteet, lihtsustamismeetmed ning tulemustele suunatud lähenemisviisi tugevdamine ELis.

Komisjon koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise soovituste järelmeetmena 2016. aastal põhjaliku aruande. Nii nagu ka kontrollikoja antud soovituste puhul, on komisjon kohustatud tagama, et vastu võetud soovitusi täidetakse süsteemselt, võttes arvesse kulutõhususe ja tasuvuse kaalutlusi. Järelmeetmed, mida komisjon soovituste alusel võtab, hõlmavad konkreetseid juhtumeid eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega, mille puhul komisjonil on järelevalveülesanne. Näiteks hoolimata sellest, et ühissätete määruses ja Euroopa Sotsiaalfondi määruses esitatud soovitus kasutada paremini ära lihtsustatud kuluvõimalusi oli mõeldud liikmesriikidele, edendab komisjon endist viisi aktiivselt lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist liikmesriikide poolt ning on välja andnud ulatuslikud praktilised suunised.

Samas peavad komisjoni vastutusalast väljapoole jäävate, riikide pädevusega seotud soovituste kohta järelmeetmeid võtma liikmesriigid ise. Näiteks nõutav järelevalve selle üle, kas liikmesriigid on kehtestanud tagasisidesüsteemid, et täiustada kehtiva õigusraamistiku alusel konkursikutseid või pakkumismenetlusi maaelu arengu valdkonnas, ei ole komisjoni ülesanne ning tema talitused ei saa seda tagada.

Järeldused haldamistegevuse kohta

Iga-aastased tegevusaruanded näitavad, et kõik komisjoni talitused on kehtestanud range sisekontrolli ning esitavad tõendeid jõupingutuste kohta, mida on tehtud selleks, et parandada kulutõhusust, veelgi lihtsustada eeskirju ning piisavalt kaitsta eelarvet pettuse, vigade ja õigusnormide rikkumise eest.

Kõik volitatud eelarvevahendite käsutajad on esitanud piisava kindlustundega kinnitavad avaldused, millele on vajaduse korral lisatud reservatsioonid. Need reservatsioonid on aruandlusahelas väga tähtsad. Neis tuuakse välja ilmnenud probleemid ja puudused ning kavandatavad meetmed nende lahendamiseks, samuti hinnang nende mõju kohta.

Komisjon kutsub üles peadirektoraate, kes täidavad eelarvet koostöös liikmesriikidega, veelgi ühtlustama metoodikat, mida kasutatakse selleks, et hinnata asjaomaste riigi ametiasutuste edastatud andmete usaldusväärsust.

Komisjon kutsub naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraati üles laiendama oma järelkontrollide valimit ning tugevdama oma metoodikat, et parandada veamäära prognoosi.

Samuti kutsub komisjon energeetika peadirektoraati üles hindama ja hoolikalt jälgima tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammidega seotud liikmesriikide rahastamiskavasid.

Komisjon on esitanud programmide sulgemise ajal kehtiva veariskiga summa konsolideeritud hinnangu, mis sisaldab komisjoni juhtkonna seisukohta nii ennetava (eelneva ehk enne maksmist tehtava) kui ka parandusliku (järgneva ehk pärast maksmist tehtava) kontrolli tulemuslikkuse kohta mitmeaastase kontrollitsükli jooksul.

(1)

      http://ec.europa.eu/avservices/photo/photoByPriorities.cfm?sitelang=en

(2)

      http://ec.europa.eu/europe2020/europe-2020-in-a-nutshell/index_ethtm

(3)

      http://ec.europa.eu/smart-regulation/evaluation/docs/syn_pub_rf_mode_en.pdf

   „Komisjon saadab igal aastal hiljemalt 15. juunil Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise aasta kohta koostatud tegevusaruannete kokkuvõtte. Euroopa Parlamendile ja nõukogule tehakse kättesaadavaks ka iga eelarvevahendite käsutaja iga-aastased tegevusaruanded.“

(4)

     Üldises aruandes Euroopa Liidu tegevuse kohta on esitatud üksikasjalik täiendav aruandlus: http://publications.europa.eu/et/web/general-report

(5)

     COM(2015) 240 (final).

(6)

     COM(2015) 185 (final).

(7)

     President Junckeri kõne konverentsil „Tulemustele keskenduv ELi eelarve”, Brüssel, 22. september 2015.

(8)

     See ei ole kõikehõlmav ELi projektide andmebaas, vaid sisaldab teatavaid näiteid ja seda täiendatakse sammhaaval: https://ec.europa.eu/budget/euprojects/search-projects_en

(9)

     Uue lähenemisviisiga on kavandamisdokumendid ühtlustatumad ja rohkem keskendunud komisjoni prioriteetidele, aidates peadirektoraatidel seada tegevusprioriteete ning luua ja arendada ühtset tulemuslikkuse struktuuri, tehes poliitika ja programmide tulemusi vaadeldes selgelt vahet vahendite eraldamisel (tulemuste ja väljundite puhul, mis on komisjoni tegevuse otsene tagajärg) ning panusel (kui komisjoni tegevusel on roll asjaomase tulemuse või mõju saavutamisel).

(10)

     Nende hulgas on näiteks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded, ELi eelarve kaitset käsitlev teatis, aruanne Euroopa Liidu finantshuvi kaitsmise kohta, siseauditi aruanne, eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmed. 

(11)

      http://ec.europa.eu/eurostat/web/europe-2020-indicators/europe-2020-strategy

(12)

     Viimati ajakohastatud 2016. aasta jaanuaris.

(13)

     Selle toetuseks sätestatakse ELi eelarve bioloogilise mitmekesisuse tagamise ühtses raamistikus üldised ja rahastamisvahendipõhised suunised, mida peavad kasutama riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused ning komisjoni talitused: http://ec.europa.eu/environment/nature/biodiversity/comm2006/pdf/cfbp%20-%20General%20Guidance.pdf

(14)

     Nagu on näidatud hindamisaruande 2013. aasta väljaandes, ei olnud strateegiat „Euroopa 2020“ mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 programmide kavandamise ajal veel vastu võetud ning seetõttu ei olnud programmide jälgimise, aruandluse ja hindamise kord ette nähtud seose loomiseks programmide ja strateegia saavutuste vahel.

(15)

     Arvutatuna protsendina kulukohustuste assigneeringutest võrreldes kogu 2015. aasta eelarvega-

(16)

      http://ec.europa.eu/priorities/jobs-growth-and-investment/investment-plan_et

(17)

     Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 alusel loodud ühisettevõtted on uus viis, kuidas realiseerida avaliku ja erasektori partnerlusi Euroopa tasandil rakendusuuringute valdkonnas.

(18)

     Avaliku sektori sisesed partnerlused liikmesriikide (ja seotud riikide) ning ELi vahel.

(19)

     ITERi eesmärk on näidata tuumasünteesienergia teaduslikku ja tehnoloogilist teostatavust ning tegu on maailma suurima ehitamisel oleva eksperimentaalse tuumasünteesienergia rajatisega Prantsusmaa lõunaosas (Cadarache’is). ITER on esimene omalaadne üleilmne koostööprojekt seitsme osapoole vahel, kes esindavad poolt maailma elanikkonnast. ITERit reguleerib rahvusvaheline leping, millele on alla kirjutanud Euroopa Komisjon Euratomi nimel ning Hiina, India, Jaapan, Korea Vabariik, Venemaa Föderatsioon ja USA. Euroopa katab ligikaudu poole ITERi ehitamise kuludest, samal ajal kui ühise rahvusvahelise projekti ülejäänud kuus liiget rahastavad võrdselt ülejäänud osa.

(20)

     Programm „Erasmus+“ aastateks 2014–2020 ühendab kõik ELi varasemad haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordialased tegevuskavad, sealhulgas elukestva õppe programm („Erasmus“, „Leonardo da Vinci“, „Comenius“, „Grundtvig“), programm „Aktiivsed noored“ ja viis rahvusvahelise koostöö programmi („Erasmus Mundus“, „Tempus“, „Alfa“, „Edulink“ ja tööstusriikidega tehtava koostöö programm). 2015. aastal võeti kasutusele nii „Erasmus+“ rahvusvahelise liikuvuse kui ka magistriõppe üliõpilaste laen.

(21)

     Artikli 318 kohase aruande 2013. ja 2014. aasta väljaanded hõlmasid juba teavet selle algatuse kohaste eri meetmete kohta, nagu struktuurifondide vahendite ümberpaigutamine, et edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist, ning esialgne teave projektivõlakirjade algatuse edusammude kohta.

(22)

      Strateegia „Euroopa 2020“ projektivõlakirjade algatuse katseetapi hindamine – lõpparuanne – 2015. aasta detsember (Strateegia „Euroopa 2020“ projektivõlakirjade algatuse katseetapi ad hoc-audit):  http://ec.europa.eu/dgs/economy_finance/evaluation/pdf/eval_pbi_pilot_phase_en.pdf  

(23)

     Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal koostas Euroopa Komisjon komisjoni talituste töödokumendi, mis avaldati 2016. aasta märtsis: http://ec.europa.eu/dgs/economy_finance/evaluation/pdf/eval_pbi_pilot_phase_swd_en.pdf

(24)

     COSME laenutagatisfond pakub tagatisi ja edasigarantiisid, sealhulgas VKEde laenurahaportfellide väärtpaberistamist, valitud finantsvahendajatele (nt tagatisasutustele, pankadele, liisinguettevõtetele jne), et aidata neil pakkuda VKEdele rohkem laene ning liisinguid. EFSI vahendeid kasutatakse selleks, et kiirendada COSME kasutuselevõttu. Laenutagatisfond on VKEde tagatissüsteemi järglane, mida rakendati edukalt konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames ajavahemikul 2007–2013.

(25)

     25. juunil 2015 võtsid nõukogu ja Euroopa Parlament vastu asjaomase õigusakti: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) nr 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond.

(26)

     Pärast EFSI lepingu allakirjutamist komisjoni ja EIP vahel 22. juulil 2015.

(27)

     Investeerimiskava – ELi-ülene olukord 2016. aasta aprillis: http://ec.europa.eu/priorities/jobs-growth-and-investment/investment-plan_et

(28)

     Aruanne EFSI tagatisfondi juhtimise kohta, vastu võetud 31. mail 2016, COM(2016) 353.

(29)

     Selle hulka on arvatud EFTA osamaksed ja osalevate riikide makstavad kolmandate riikide osamaksed ning usalduskontodelt saadud kindlaks määratud intress-

(30)

     31. detsembri 2015. aasta seisuga.

(31)

     Arvutatud abisaajatest VKEdele antud laenude kogumahu = 20 715,1 miljonit eurot, mis on jagatud ELi tagatise ülemmääraga = 536,3 miljonit eurot 31. detsembri 2015. aasta seisuga.

(32)

     30. septembri 2015. aasta seisuga.

(33)

     Arvutus põhineb riskikapitalifondide tegelikul mahul = 3 099 miljonit eurot, mis on jagatud GIFi kinnitatud netokapitaliga = 555 miljonit eurot. Allikas: EIF – Euroopa Investeerimisfond (2015a), GIF – suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteem, kvartaliaruanne. 30. september 2015.

(34)

     Kõrgetasemeliste ekspertide sõltumatu töörühma aruanne ning komisjoni teatis, mis sisaldab vastust töörühma soovitustele, koos Euroopa Komisjoni talituste töödokumendiga, milles hinnatakse seitsmendat teadusuuringute raamprogrammi kooskõlas viie kohustusliku hindamiskriteeriumiga, mis on esitatud parema õigusloome suunistes: http://ec.europa.eu/research/evaluations/index_en.cfm?pg=home  

(35)

     Hinnang REA toimimise kohta (2012–2015): https://ec.eur opa.eu/research/evaluations/pdf/archive/.../rea_evaluation_report.pdf

(36)

     Euroopa ühendamise rahastu, määrus (EL) nr 1316/2013.

(37)

     Viis fondi (mis moodustavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid) teevad koostööd, et toetada majanduslikku arengut kõikides ELi riikides kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF); Euroopa Sotsiaalfond (ESF); Ühtekuuluvusfond; Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD); Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF). Viimased kaks kuuluvad eelarverubriigi 2 (Jätkusuutlik majanduskasv) alla.

(38)

     Liikmesriikide majandus- ja sotsiaalpoliitika analüüsile tuginedes komisjoni igal aastal välja antud soovitused selle kohta, kuidas edendada töökohtade loomist ja majanduskasvu, säilitades ühtlasi riigi rahanduse usaldusväärsuse.

(39)

     COM(2015) 639 (final).

(40)

     Simulatsioonid, mis põhinevad makromajanduslikul mudelil QUEST, mis on välja töötatud regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi ning majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi koostöös.

(41)

     Pärast 2004. aastat ELiga ühinenud liikmesriigid.

(42)

     Eeltingimused, mille eesmärk on tagada, et liikmesriigid on kehtestanud piisavad regulatiivsed ja poliitilised raamistikud ning et on olemas piisav haldussuutlikkus enne Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringute tegemist, et saavutada rahastamise maksimaalne tulemuslikkus.

(43)

     Euroopa Sotsiaalfondi kohta märgib tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat 2015. aasta iga-aastases tegevusaruandes, et 8. aprilli 2016. aasta seisuga oli saavutatud protsent 25.

(44)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) nr 2015/779, millega muudetakse määrust (EL) nr 1304/2013, et suurendada noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele makstava täiendava esialgse eelmakse summat.

(45)

      http://ec.europa.eu/smart-regulation/refit/index_et.htm  

(46)

      http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/evaluation/pdf/expost2013/wp14a_final_report_en.pdf

(47)

     Pärast 2004. aastat ELiga ühinenud liikmesriigid, välja arvatud Horvaatia.

(48)

     Majanduslike mudelite simulatsioonidel põhinevad hinnangud (nt HERMINi mudel).

(49)

     Enne 2004. aastat ELi kuulunud liikmesriigid.

(50)

     Järelhindamise esialgsed tulemused.

(51)

     2007.–2013. aastal ei olnud ühiseid tulemusnäitajaid, ent püüti koondada sarnaseid näitajaid, millest liikmesriigid olid teatanud, nagu käesolevas lõigus märgitud näitajad. Need näitajad põhinesid 2016. aasta mai aruandel ega ole lõplikud, sest aruandeid alles viimistletakse. Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi 2015. aasta iga-aastases tegevusaruandes esitatud andmed põhinesid selle aruande varasemal versioonil.

(52)

      http://ec.europa.eu/agriculture/dashboards/ .

(53)

     Rakenduskava on olemas iga liikmesriigi, v.a Luksemburgi jaoks-

(54)

     Keskkonna ja kliimameetmete programmi lõimitud projektidest rahastatakse piirkondlikul, piirkondadevahelisel või riigi tasandil välja töötatud kavasid, programme ja strateegiaid. Eesmärk on rakendada keskkonnaalaseid õigusakte ja eesmärke laiemalt ning suurendada keskkonna ja kliimameetmete programmi mõju.

(55)

     Liidu finantsmeetmete järelhindamine ühise kalanduspoliitika rakendamise ja mereõiguse valdkonnas 2007–2013 (avaldamisel).

(56)

     Maaelu arengu programmide 2007.–2013. aasta tulemuslikkuse järelhindamine viiakse liikmesriikide puhul lõpule 2016. aastal ja komisjoni tasandil 2017. aastal; Euroopa Kalandusfondi järelhindamine on praegu pooleli ja valmib 2016. aasta lõpus.

(57)

     Vt hindamisi: http://ec.europa.eu/agriculture/analysis/external/cross_compliance/index_en.htm ja http://ec.europa.eu/agriculture/eval/reports/environment-summary/fulltext_fr.pdf  

(58)

     COM(2015)662.

(59)

     EÜT L 242, 10.9.2002

(60)

     Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Määruse (EÜ) nr 614/2007 (keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta) lõpphindamine“. COM/2013/0478 (final).

(61)

     Samas.

(62)

     Samas.

(63)

     Põllumajandussektoris moodustasid otsetoetused aastatel 2005–2013 keskmiselt 46 % põllumajandustootjate sissetulekust, seejuures oli liikmesriikide ja põllumajandustootmise liikide kaupa suuri erinevusi.

(64)

     Suuna 4 rakendamise uuring, vt  http://ec.europa.eu/fisheries/documentation/studies/axis-4/index_en.htm

(65)

     Kohalikud kalanduse tegevusrühmad on kalandussektori osalejate ja muude kohalike era- ja avaliku sektori sidusrühmade partnerlused, mille eesmärk on tegeleda oma piirkonna majandusliku, sotsiaalse ning keskkonnaalase heaoluga.

(66)

     Liidu finantsmeetmete järelhindamine ühise kalanduspoliitika rakendamise ja mereõiguse valdkonnas 2007–2013 (avaldamisel).

(67)

     Toetatakse liikmesriikide püüdeid parandada vastuvõtusuutlikkust, tagada varjupaigamenetluste on kooskõla ELi standarditega, lõimida rändajaid kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning muuta tagasisaatmisprogrammid tulemuslikumaks.

(68)

      http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/european-agenda-migration/press-material/docs/financial_support_to_mss_under_amif_and_isf_en.pdf

(69)

     Üksikasjalikud andmed on esitatud tarbijakaitseprogrammis, mis on 2017. aasta eelarveprojektile lisatud programmide tegevusaruannete osa.

(70)

     Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti iga-aastase tegevusaruande projekt.

(71)

     Teise terviseprogrammi (2008.–2013) järelhindamine vastavalt otsusele nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) - http://ec.europa.eu/health/programme/docs/ex-post_2nd-hp-2008-13_comm-report_et.pdf – COM(2015) 652 (final) komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, programmi „Kodanike Euroopa“ (2007–2013) rakendamine, tulemused ja üldhinnang, 16.12.2015 – http://ec.europa.eu/citizenship/pdf/evaluationreportefc2007-2013_et.pdf

(72)

     Aasta jooksul saadi täiendavaid eelarvevahendeid.

(73)

     Kogusumma ELi eelarvest, sealhulgas arengu- ja humanitaarabi.

(74)

      https://ec.europa.eu/europeaid/aware-west-african-response-ebola-lutte-contre-ebola-en-afrique-de-louest_fr  

(75)

     Ainuüksi 2015. aastal eraldatud ELi humanitaarabi ulatus 30 miljoni euroni.

(76)

     Üksikasjalikumat teavet vt humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi Ukrainat käitlevast teabelehest: http://ec.europa.eu/echo/files/aid/countries/factsheets/ukraine_en.pdf

(77)

      https://www.humanitarianresponse.info/en/operations/syria/document/2015-syrian-arab-republic-strategic-response-plan  

(78)

      http://www.unhcr.org/syriarrp6/docs/syria-rrp6-sectoral-plans-WASH.pdf

(79)

     Kokkuvõttes tagavad EL ja tema liikmesriigid alates 2000. aastast ligikaudu pool maailma ametlikust arenguabist-

(80)

     Tulemusi käsitlevad andmed viitavad Euroopa Komisjoni rahastatud programmidele, mida juhib rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat ning mida rahastatakse ELi eelarvest või Euroopa Arengufondist.

(81)

     Ligikaudu 19 % kõikidest põllumajanduskultuure kasvatavatest ja programmiga hõlmatud külades elavatest kodumajapidamistest andsid teada sissetulekute kasvust. Üksikasjalikumat teavet vt LIFTi 2013. aasta aruandest: http://www.lift-fund.org/sites/lift-fund.org/files/publication/LIFT_Annual_Report_2013.pdf

(82)

      https://europa.eu/eyd2015/en/european-union/stories/week-14-bringing-clean-water-and-smile-people-living-disabilities-uganda  

(83)

     ELi eelarvest pakutav toetus hõlmab ELi vahendite otsest ülekandmist partnerriigi eelarvesse, et toetada sektoripõhiseid programme.

(84)

      http://ec.europa.eu/europeaid/strategic-evaluation-eu-cooperation-bolivia-2007-2013_en

(85)

     2015. aastal algatas komisjon ELi rahvusvahelise koostöö ja arengu tulemuste raamistiku, et tugevdada tulemuste jälgimise ning aruandluse suutlikkust (SWD(2015) 80). Sellel raamistikul põhinev teave lisatakse tulevastesse aruannetesse.

(86)

     Kõik asjaomased hindamisaruanded leiab veebilehelt: http://ec.europa.eu/europeaid/node/80199_en

(87)

      https://ec.europa.eu/europeaid/thematic-evaluation-eu-support-environment-and-climate-change-third-countries-2007-2013_en

(88)

     http://ec.europa.eu/europeaid/sites/devco/files/evaluation-cooperation-ec-gender-1338-main-report-201504_en.pdf

(89)

     http://ec.europa.eu/echo/files/evaluation/2015/CPM_final_report_en.pdf

(90)

     Käesolevas aruandes hõlmab mõiste „komisjoni talitused“ kõiki peadirektoraate, talitusi ja rakendusameteid, kuid ei hõlma volinike kolleegiumi.

(91)

     Treadway Komisjoni Sponsororganisatsioonide Komitee (COSO) on viie erasektori organisatsiooni ühisalgatus, mis on keskendunud sellele, et olla tegevjuhtkonna ja juhtorganite arvamusliider organisatsiooni juhtimise, ärieetika, sisekontrolli, ettevõtlusriski juhtimise, pettuse ning finantsaruandluse kriitilistes aspektides. COSO on loonud ühise sisekontrollimudeli, mille põhjal äriühingud ja organisatsioonid võivad hinnata oma kontrollisüsteeme.

(92)

     Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat, tervise ja toiduohutuse peadirektoraat, rände ja siseasjade peadirektoraat, õigusküsimuste peadirektoraat, hariduse ja kultuuri peadirektoraat, rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat ja kliimameetmete peadirektoraat.

(93)

     Üksnes rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat tuvastas mittevastavuse ühele dokumendihaldust käsitlevale nõudele, sest dokumentide registreerimise ja arhiveerimise määrad olid komisjoni keskmistest näitajatest madalamad, ning võttis meetmeid, et selle standardi tõhusat rakendamist parandada.

(94)

     Tegevuse tulemuslikkus, tõhusus ja säästlikkus; aruandluse usaldusväärsus; varade ja teabe säilimine; pettuste ja õigusnormide rikkumise ennetamine, tuvastamine ja kõrvaldamine ning asjaomased järelmeetmed; ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide piisav juhtimine, võttes arvesse programmide mitmeaastast iseloomu ja maksete laadi (finantsmääruse artikkel 32).

(95)

     Need on eelarvevahendite käsutaja parimad hinnangud, mille ta on andnud, võttes arvesse kogu kättesaadavat asjaomast teavet ja tuginedes kutsealasele otsustusele.

(96)

     See viitab ajahetkele, kui kõik vigade parandamisele suunatud kontrollid on rakendatud. See toimub tavaliselt mitu aastat pärast makset olenevalt programmi üksikasjadest. Vt mõisteid 2. lisas.

(97)

     Mõne programmi puhul (nt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid) on korrektsioonid võimalikud ka pärast sulgemist. Lisaks leitakse, et pärast programmi sulgemist tehtavad korrektsioonid annavad hinnangu veariskiga summa kohta programmi sulgemise ajal.

(98)

     Asjaomased kulud on sooritatud maksed (välja arvatud makstud eelmaksed), kuid mis hõlmavad majandusaasta jooksul tehtud eelmakseid. Selle põhjus on asjaolu, et majandusaasta jooksul makstud eelmaksed hinnatakse riskivabaks, sest vahendid kuuluvad ELile kuni kulude deklareerimise ja eelmaksete tasaarvestamiseni järgmistel majandusaastatel.

(99)

     Iga-aastastes tegevusaruannetes prognoositud ja esitatud veariskiga summasid makse tegemise ajal (loetletud käesoleva aruande 1. lisas) on kohandatud konservatiivselt, i) neutraliseerides riskivabana käsitletud eelmaksete mõju (eelkõige ühtekuuluvuse ja teadusuuringute vallas) ning ii) kohaldades nimetatud arvutustest tulenevat kaudset veamäära asjaomastele kogukuludele (vt eelmine joonealune märkus).

(100)

   See hõlmab regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraati, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraati, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraati ning rände- ja siseasjade peadirektoraati. Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi iga-aastastes tegevusaruannetes kajastatud prognoositavad tulevased korrektsioonid on väga konservatiivsed. Need põhinevad veariskiga summa väikseimal prognoosil. Kui selle asemel kasutataks suuremat väärtust, oleks prognoositavate tulevaste korrektsioonide summa 1 839 miljonit eurot. Selleks et tagada prognoosi piisav konservatiivsus, kasutatakse prognoositava tulevase korrektsiooni suurima väärtusena varasemate finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste keskmisi väärtusi (1 435 miljonit eurot). Sellise konservatiivse lähenemisviisi tulemusena võib veariskiga summa suurim väärtus programmi sulgemise ajal olla üle hinnatud. Tulevaste korrektsioonide tegelik väärtus määratakse kindlaks sulgemise ajal tuvastatud tegeliku riski põhjal, et tagada jääkrisk, mis jääb iga programmi puhul alla olulisustaset (st alla 2 %).

(101)

     Määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013; ELT L 347/2013.

(102)

     See uus säte käsitleb regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi hallatavaid programme. Seda ei kohaldata rände- ja siseasjade peadirektoraadi suhtes.

(103)

     Käesoleva aruande on koostanud komisjon ning see saadetakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile ja kohtule. See on kättesaadav eelarve peadirektoraadi Europa veebilehel pärast selle vastuvõtmist. 2014. aasta aruanne on kättesaadav: Euroopa Liidu eelarve kaitse kuni 2014. aasta lõpuni . 

(104)

     Näiteks hiljutises teatises „Sünergia ja tõhusus komisjonis – uued töömeetodid“ on komisjon nimetanud meetmed, mida tuleb võtta seoses koordineerimis- ja tugiülesannetega eri peadirektoraatides.

(105)

     AGRI, CNECT, DEVCO, ECFIN, ENV, EPSO, ESTAT, HOME, HR, OIB, PMO, REA, SANTE.

(106)

     BUDG, CLIMA, EACEA, ERCEA, FPI, GROW, IAS, JUST, OIL, OP, RTD, TAXUD.

(107)

     2015. aastal tunnustati siseauditi talituse auditi käigus neid komisjoni pettustevastase võitluse poliitika vallas tehtud edusamme, ehkki selle lõimimist sisekontrollisüsteemidesse saab parandada. Lõimimine hõlbustab rakendamist ja takistab pettustevastase võitluse strateegial muutumast täiendavaks kontrollikihiks.

(108)

     Vt dokument „Peadirektoraatide pettustevastase võitluse strateegiate väljatöötamise metoodika ja suunised“.

(109)

     1. lisas on esitatud reservatsioonid ja viidatud neile, mis on äsja tehtud.

(110)

     Need on järgmised: rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat (Aafrika rahutagamisrahastu), kliimameetmete peadirektoraat (ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) register), energeetika peadirektoraat (tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogramm) ning personali- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat (aruandekohuslus Euroopa koolides).

(111)

     IPA/CARDS/PHARE – toetust saavate riikide ja teiste volitatud üksuste poolne kaudne eelarve täitmine.

(112)

     IPARDi ühinemiseelsed meetmed Türgis.

(113)

     Kehtiv reservatsioon on 2007.–2013. aasta Euroopa Regionaalarengu Fond / Ühtekuuluvusfond rakenduskavadeks 14 liikmesriigis, 6 Euroopa territoriaalse koostöö programmi ning üks ühinemiseelse abi rahastamisvahendi piiriülese koostöö programm.

(114)

     1. lisas on esitatud andmed komisjoni iga talituse kohta. Kogukulud põhinevad 2015. aastal tehtud maksetel, mis on kajastatud iga-aastastes tegevusaruannetes (3. lisa, tabel 2). Need näitajad tulenevad 2015. aasta esialgsetest raamatupidamisandmetest, mis olid kättesaadavad 31. märtsil 2016 ja mida võidakse muuta.

(115)

         Sh rände- ja siseasjade peadirektoraat.

(116)

         Välissuhete puhul hõlmavad kogukulud Euroopa Arengufondi kulusid (3 328 miljonit eurot).

(117)

     Selles aruandes võetakse arvesse kõige hiljutisemaid näitajaid, mida on ajakohastatud pärast iga-aastaste tegevusaruannete lõplikku valmimist, mis selgitab mõningaid väikeseid erinevusi iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud näitajatest.

(118)

     Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (2007.–2013. aasta kultuuri- ja noorsooprogrammid), Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet ning siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm) ning teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat (söe ja terase teadusfond).

(119)

     Kvantifitseerimata reservatsioonid on reservatsioonid, mille puhul ei ole võimalik anda täpset hinnangut mõju kohta või mida ei saa kvantifitseerida, sest need on seotud mainega.

(120)

     Nõukogu 20. detsembri 2013. aasta määrused (Euratom) 1368/2013, (ELT L 346), ja (Euratom) 1369/2013, (ELT L 346) ning 1. jaanuari 2014. aasta vastavad korrigendumid (ELT L 8).

(121)

     Pärast komisjoni otsust tsentraliseeriti 2015. aastal siseauditi funktsioon siseauditi talitusele. Komisjoni peadirektoraatide ja talituste varasemad siseauditi üksused kaotati 15. veebruaril 2015 .