Brüssel,5.7.2016

COM(2016) 439 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

VÄLISTEGEVUSE TAGATISFONDI JA SELLE HALDAMISE KOHTA 2015. AASTAL

{SWD(2016) 220 final}


Sisukord

1.Sissejuhatus

2.Fondi finantsseisund 31. detsembri 2015. aasta seisuga

2.1.Fondi rahavood

2.2.Olulised tehingud

2.3.Oluline tehing pärast aruande esitamise kuupäeva

2.4.Raamatupidamise aastaaruande esitamine

2.4.1.Koostamise alus

2.4.2.Tagatisfondi eelkonsolideeritud finantsaruanne 31. detsembri 2015. aasta seisuga

3.Maksed fondi või fondist

3.1.Üldeelarvest tagatisfondi tehtavate maksete õiguslik alus

3.2.Eelarveaasta jooksul üldeelarvesse või üldeelarvest tehtavad maksed

3.2.1.Maksed tagatisfondi

3.2.2.Intressid fondi likviidsete varade investeeringutelt

3.2.3.Tulu finantstehingutest

3.2.4.Tulu ja kulu põhitegevusest

4.Fondi kohustused

4.1.Maksekohustuste täitmatajätmisest tulenevad maksed

4.2.EIP tasu

1.Sissejuhatus

Välistegevuse tagatisfond (edaspidi „fond“) asutati nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (kodifitseeritud versioon) (edaspidi „määrus“), 1 et tasuda liidu võlausaldajaile juhul, kui laenu saaja ei maksa tagasi Euroopa Liidu antud või tagatud laenu. Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 7 usaldas komisjon ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) vahel 25. novembril 1994 sõlmitud lepinguga (edaspidi „leping“), mida on muudetud 23. septembril 1996, 8. mail 2002, 25. veebruaril 2008 ja 9. novembril 2010, fondi finantsjuhtimise EIP-le.

Komisjon peab määruse artikli 8 kohaselt saatma iga aasta 31. maiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale fondi eelmise finantsaasta finants- ja juhtimisaruande.

Seda teavet pakub käesolev aruanne koos komisjoni talituste töödokumendiga. Aruanne põhineb lepingu kohaselt EIP-lt saadud andmeil.

2.Fondi finantsseisund 31. detsembri 2015. aasta seisuga

Fondi finantsseisund on kõigi nende rahavoogude summa, mis on toimunud alates fondi asutamisest 1994. aastal.

2.1.Fondi rahavood

Fondis oli vahendeid kokku 2 343 091 110,14 euro väärtuses (vt komisjoni talituste töödokumendi lisa: tagatisfondi finantsaruanded 31. detsembri 2015. aasta seisuga, esitanud EIP). See summa sisaldab alates fondi asutamisest toimunud rahavoogusid:

Tagatisfond

Summa 31. detsembri 2015. aasta seisuga

Summa 31. detsembri 2014. aasta seisuga

Muutus 2014-2015

Eelarvemaksed fondi

4 000 358 104,00

3 743 236 312,00

257 121 792,00

Kumuleeruv iga-aastane puhastulu

940 394 573,31

908 051 618,54

32 342 954,77

Fondist tehtud selliste maksete sissenõudmine, mis tulenevad maksekohustuste täitmatajätmisest

578 854 353,78

578 854 353,78

-

muu kreditoorse võlgnevuse muutus

23 101 194,04

23 084 839,03

16 355,01

Hilinenud tagasimaksetelt 2002. aastal võetud tasu

5 090 662,91

5 090 662,91

-

Sissenõutud ja välja makstud tagatised

-705 104 452,97

-644 939 881,42

-60 164 571,55

Järjestikused tagasimaksed eelarvesse (sh erandlik tagasimakse eelarvesse seoses uute liikmesriikide ühinemisega)

-2 531 726 712,72

-2 531 726 712,72

-

Portfelli väärtuse kohandamine vastavalt rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi kohasele hindamisele

32 123 387,79

56 101 855,45

-23 978 467,66

Fondi arvestuslik väärtus (varad kokku)

2 343 091 110,14

2 137 753 047,57

205 338 062,57

Fondi arvestuslik väärtus kasvas 2015. aastal ligikaudu 205 miljoni euro võrra. See on selgitatav järgmiselt.

Suurenemine

Eelarvest saadud toetus (rahastamise summa) 257 miljonit eurot oli mõeldud fondi kohandamiseks 9 % sihtsummaga.

Finantstehingutest saadud netotulu oli 32 miljonit eurot.

Vähenemine

Fondi sekkumine Süüria maksekohustuste täitmatajätmise katmiseks summas 60 miljonit eurot.

Portfelli väärtuse vähenemine 24 miljoni euro võrra seoses selle väärtuse kohandamisega turuväärtusele.

2.2.Olulised tehingud

(1)Alates 2011. aasta novembrist on EIP-l võlgnevusi seoses Süüria riigivõlaga. Seoses sellega ning kooskõlas ELi ja EIP vahel sõlmitud tagatislepinguga on EIP esitanud ELi tagatisfondile 31. detsembri 2015. aasta seisuga 29 nõuet kogusummas 225,1 miljonit eurot (vt punkt 4.1 „Maksekohustuste täitmatajätmisest tulenevad maksed“).

(2)2015. aasta veebruaris arvutati vastavalt määruse artiklitele 3 ja 5 välja eelarvest fondi tehtavad maksed.

Määruse artiklis 3 2 on fondi sihtsummana sätestatud 9 % iga tehinguga seotud kapitalikohustuste kogusummast, millele lisandub tasumisele kuuluv maksmata intress.

Määruse artikli 5 kohaselt arvutatakse summa, mis kantakse eelarvest fondi aastal „n+1”, aasta „n–1” lõpus sihtsumma ja fondi netovara väärtuse vahel ilmneva erinevuse alusel, mis on arvutatud aasta „n” alguses.

Selleks et kohandada fondi nõudega, mille kohaselt on fondi sihtsumma 9 % kapitalikohustuste kogusummast, nähti 2016. aasta eelarves fondi rahastamiseks ette 257,1 miljonit eurot. 31. detsembri 2014. aasta seisuga oli sihtsumma 2 371,8 miljonit eurot, mis on 9 % maksmisele kuuluvatest tagatud tehingutest (26 353,2 miljonit eurot). 31. detsembri 2014. aasta seisuga oli sihtsumma ja fondi netovara (2 114,7 miljonit eurot) vaheline erinevus 257,1 miljonit eurot.

Nimetatud summat taotleti fondi rahastamiseks 2016. aastal ning nõukogu ja Euroopa Parlament kiitsid selle heaks 2015. aasta novembris 2016. aasta eelarve heakskiitmise raames. Seejärel kajastati summat eelarvest fondi kantava saadaoleva summana.

(3)2015. aasta veebruaris kanti eelarvest fondi 144,4 miljonit eurot, mis vastab 2015. aastal fondi tehtavatele maksetele (vt täpsemalt punktis 3.2.1 „Maksed tagatisfondi“).

2.3.Oluline tehing pärast aruande esitamise kuupäeva

2016. aasta veebruaris kanti eelarvest fondi 257,1 miljonit eurot, mis vastab 2016. aastal fondi tehtavatele maksetele.

2.4.Raamatupidamise aastaaruande esitamine

2.4.1.Koostamise alus

Fondi finantsaruanded (sealhulgas eelkonsolideeritud finantsaruanded) on koostatud vastavalt Euroopa Komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele, eelkõige vastavalt raamatupidamiseeskirjale nr 11 „Finantsinstrumendid“, nagu on täpsustatud komisjoni talituste töödokumendis.

2.4.2.Tagatisfondi eelkonsolideeritud finantsaruanne 31. detsembri 2015. aasta seisuga

Fondi eelkonsolideeritud finantsaruanded koostatakse selleks, et võtta arvesse raamatupidamistoiminguid, mida EIP poolt fondi kohta koostatud finantsaruanded ei hõlma (vt talituste töödokument). Seetõttu erineb EIP koostatud finantsaruannetes kajastatud fondi varade koguväärtus (2 343 091 110,14 eurot) eelkonsolideeritud finantsaruannetes kajastatud fondi varade koguväärtusest (2 107 985 583 eurot). Eelkonsolideeritud finantsaruanded sisaldavad kõiki võlgnetavaid summasid ja intressilaekumisi hilinenud maksetelt (mille väärtus oli 31. detsembri 2015. aasta seisuga langenud nullini) ning muid laekumisi, 3 kuni kõik fondile tasumisele kuuluvad summad on täielikult tagasi makstud. Seega koostatakse fondile aasta lõpus kõik raamatupidamisaruanded, mis konsolideeritakse ELi konsolideeritud finantsaruannetega. Eelkonsolideeritud finantsaruannetes kajastatud käibevarade hulka kuulub ka ajutine nõue EIP vastu summas 22 016 265 eurot sissenõutud, kuid veel tasumata laenutagatiste eest ja sellega seotud summad, kusjuures EIP jääb nõude tasumiseni Süüria võlausaldajaks. Lühiajaliste võlgnevuste hulka kuulub võlgnevus EIP-le summas 22 763 789 eurot sissenõutud, kuid veel tasumata laenutagatise eest ja sellega seotud summad.

Tagatisfond: eelkonsolideeritud bilanss

Eelkonsolideeritud bilanss koostatakse bilansi konsolideerimiseks ELi konsolideeritud finantsaruannetega. Peamisi kirjeid on selgitatud märkustes bilansi kohta.



Bilanss – aktiva

31. detsember 2015

31. detsember 2014

PÕHIVARA

1 614 233 483

1 499 128 901

Finantsvara

1 614 233 483

1 499 128 901

KÄIBEVARA

493 752 100

517 361 813

Finantsvara

387 792 573

346 281 423

Nõuded

22 016 264

23 147 185

Raha ja raha ekvivalendid

83 943 262

147 933 205

AKTIVA KOKKU

2 107 985 583

2 016 490 714

Bilanss – passiva

31. detsember 2015

31. detsember 2014

RAHASTU OMAKAPITAL

2 082 760 780

1 991 699 974

Euroopa Komisjoni sissemaksed

1 211 509 598

1 067 100 081

Õiglase väärtuse reserv

32 123 388

56 101 855

Jaotamata kasum

839 127 794

868 498 038

PIKAAJALISED KOHUSTUSED

-

-

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED

25 224 803

24 790 740

Võlgnevused

25 224 803

24 790 740

RAHASTU OMAKAPITAL + KOHUSTUSED KOKKU

2 107 985 583

2 016 490 714


Märkused bilansi kohta

Kirje „Lühiajalised nõuded“ hõlmab laenusummasid, mis on sisse nõutud, kuid veel tasumata (tasumine 2016. aasta jaanuaris–märtsis).

Omakapitali kirje „Jaotamata kasum“ ja töödokumendis esitatud fondi rahalise seisu aruande vaheline erinevus tuleneb nõuete ja trahvide järjestikustest tagasimaksetest fondi.

Kirje „Lühiajaline kreditoorne võlgnevus“ hõlmab sissenõutud tagatisi, mis on bilansipäeva seisuga maksmata, ja nendega seotud summasid, EIP-le makstavate trahvide tasumisest tulenevalt makstavaid sissenõudmistasusid, EIP haldustasu ja auditeerimistasusid.

Tagatisfond: eelkonsolideeritud tulemiaruanne

Sarnaselt bilansiga koostatakse ka eelkonsolideeritud majandustulemuste aruanne selle konsolideerimiseks ELi konsolideeritud finantsaruannetega.

2015

2014

Tulu põhitegevusest

477 789

263 355

Kulu põhitegevusest

(1 591 683)

(1 516 968)

PÕHITEGEVUSE TULEM

(1 113 894)

(1 253 614)

Finantstulu

40 109 123

35 209 330

Finantskulu

(68 365 473)

(149 238 663)

FINANTSTULEM

(28 256 350)

(114 029 333)

EELARVEAASTA TULEM

(29 370 244)

(115 282 947)

Märkused tulemiaruande kohta

Kirje „Finantskulu“ hõlmab üleantud laenude väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on seotud maksekohustuste täitmatajätmisega (vt punkt 4.1).

3.Maksed fondi või fondist

Käesolevas punktis on selgitatud fondi sisse tulevaid või sellest välja minevaid rahavoogusid.

3.1.Üldeelarvest tagatisfondi tehtavate maksete õiguslik alus

Tagatisfondi määrusega tagatakse eelarvevahendite tõhus kasutamine, sest fondi rahastamisel lähtutakse tagatisega laenude tagasimaksmata summadest. Sedamööda, kuidas kasvab täitmata kohustuste summa, kasvab ka fondi sihtsumma hoidmiseks vajalik panus ELi eelarvest.

Sihtsumma on 9 % iga tehinguga seotud ühenduste kapitalikohustuste kogusummast, millele lisandub tasumisele kuuluv maksmata intress, sealhulgas kõikidest tagatud tehingutest (EIP, makromajandusliku finantsabi ja Euratomi laenud) väljaspool ELi. Sihtsumma ja fondi netovara väärtuse vaheline erinevus kaetakse eelarverealt 01 03 06 „Maksed tagatisfondi“, või kui tekib ülejääk, tehakse makse fondist eelarvesse.

3.2.Eelarveaasta jooksul üldeelarvesse või üldeelarvest tehtavad maksed

3.2.1.Maksed tagatisfondi

31. detsembri 2013. aasta seisuga maksmisele kuuluvate tagatud tehingute (23 609,2 miljonit eurot) alusel kanti Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve kulude eelarvestuse eelarvereale 01 03 06 „Maksed tagatisfondi“ 144,4 miljonit eurot. See summa kanti eelarvest ühe tehinguga fondi 2015. aasta veebruaris.

3.2.2.Intressid fondi likviidsete varade investeeringutelt

Investeerimispoliitika

Fondi likviidsed varad on investeeritud kooskõlas muudetud lepingu 4 lisas sätestatud varahalduspõhimõtetega. Sellele vastavalt peab 20 % fondi investeeringutest olema lühiajaline (kuni aasta). Selliste investeeringute hulka kuuluvad muutuva intressimääraga väärtpaberid sõltumata tähtajast ja püsiva intressimääraga väärtpaberid, mille tähtaja lõpuni on jäänud kuni aasta, sõltumata algsest tähtajast. Selleks et hoida tasakaalu vajaliku likviidsusega eri vahendite vahel, hoitakse vähemalt 100 miljonit eurot rahaliste rahaturuinstrumentide, eelkõige pangahoiustena.

Kuni 80 % fondist paigutatakse võlakirjaportfelli, mille lõpptähtaeg ei ole hiljem kui 10 aastat ja 6 kuud pärast maksekuupäeva. Fondi kõigi varade keskmine investeerimisaeg ei tohi olla üle 5 aasta. Investeerimisel väärtpaberitesse tuleks järgida mõningaid erikriteeriume, nagu likviidsus, krediidikvaliteet, osapoolte kõlblikkus ja kontsentratsiooni piirmäärad. Tagamaks riskide hea hajutamise, ei tohi ühe emitendi võlakirjadesse investeerida rohkem kui 10 % portfelli kogumahust.

Tulemuslikkus

Makromajanduslike tingimuste ja väga lõdva rahapoliitika tulemusena intressimäärad 2015. aastal langesid ja jõudsid tihti miinusesse.

2015. aastal oli fondi absoluutne tootlus +0,47 %, mis on 0,9 protsendipunkti rohkem tema võrdlusnäitajast. Fondi võrdlusnäitaja koosneb peamiselt iBoxxi indeksitest (eelkõige euroala riigivõlakirjade ja eurodes nomineeritud tagatisega kaetud võlakirjade indeksid) ja Euribidi indeksitest lühiajaliste riskipositsioonide korral. 

Fondi tulemuslikkuse põhjuseks oli 2015. aastal peamiselt tulukõvera langemine lühiajaliste intressimäärade poolel (üksikasjalikum ülevaade aastast on esitatud talituste töödokumendi punktis 1.4.2 „Tulemuslikkus“).

3.2.3.Tulu finantstehingutest

2015. aastal moodustasid rahalt ja raha ekvivalentidelt ning väärtpaberitelt saadud intressitulu ja üleantud laenudelt kogunenud intressid kokku 40 109 123 eurot, mis jaguneb järgmiselt.

Kirjeldus

2015

2014

Intressitulu rahalt ja raha ekvivalentidelt

17 621

267 136

Lühiajalistelt hoiustelt kogunenud intressid

6 496

263 229

Intress arvelduskontodelt

11 125

3 907

Intressitulu likviidsetelt varadelt

24 226 548

29 274 967

Intress – müügivalmis varade portfell

29 814 016

30 590 691

Ülekurss/alakurss

(5 587 468)

(1 315 724)

Väärtpaberite laenuks andmisest saadud tulu

115 810

99 651

Realiseeritud kasum finantsvarade müügist

9 176 574

1 162 567

Üleantud laenudelt kogunenud intressid

6 572 571

4 405 009

Intressid fondi likviidsete varade finantsinvesteeringutelt

40 109 123

35 209 330



3.2.4.Tulu ja kulu põhitegevusest

Põhitegevuse tulem oli -1 113 894 eurot ja see hõlmas järgmist: EIP haldustasud (861 228 eurot), muud tegevuskulud (190 995 eurot, peamiselt hoidmistasud), välisauditi kulud (39 500 eurot), üleantud laenude realiseerimata vahetuskursikasum (477 789 eurot) ja EIP kogunenud sissenõudmistasusid (500 000 eurot, kokkulepitud maksimumsummas).

4.Fondi kohustused

Fondi kohustused võrduvad kõikide fondi finantskohustustega.

4.1.Maksekohustuste täitmatajätmisest tulenevad maksed

Tagatisfondi nõuded pärast maksekohustuste täitmatajätmisest tulenevaid makseid

Seoses olukorra halvenemisega Süürias võtsid välisasjade nõukogu, Euroopa Parlament ja nõukogu 2011. aastal vastu mõned asjakohased otsused. Eelkõige nähti ette, et EIP peab peatama kehtivate laenulepingute alusel tehtavad väljamaksed, samuti Süürias asuvate riiklike projektide jaoks sõlmitud tehnilise abi lepingud. Piiravad meetmed sätestati hiljem 18. jaanuari 2012. aasta määruses (EL) nr 36/2012, mida on muudetud.

Selle tulemusel ei ole EIP alates 2011. aasta maist teinud uusi finantstehinguid ning kõik käimasolevad väljamaksed ja tehnilise abi teenused Süüria Araabia Vabariigile on peatatud alates 2011. aasta novembrist kuni täiendava teatamiseni.

Kui varasematel aastatel on Süüria laenumakseid pangale tasunud täielikult ja õigeaegselt, siis alates 2011. aasta novembrist on EIP-l seoses Süüria riigile antud laenudega võlgnevusi. Seoses sellega ning kooskõlas ELi ja EIP vahel sõlmitud tagatislepinguga on EIP esitanud ELi tagatisfondile 31. detsembri 2015. aasta seisuga 29 nõuet kogusummas 225,1 miljonit eurot. Kolme kõige hiljutisema nõudega seotud maksed (22,1 miljonit eurot) tehakse 2016. aasta esimeses kvartalis.

Sündmused pärast aruandekuupäeva

Kuni 2016. aasta veebruarini on esitatud täiendav nõue seoses Süüria maksekohustuste täitmatajätmisega kogusummas 7,8 miljonit eurot.

4.2.EIP tasu

EIP tasu koosneb haldus- ja sissenõudmistasudest. Haldustasudest kaetakse fondi halduskulud. Sissenõudmistasudest kaetakse EIP sissenõudmiskulud seoses nõuetega maksekohustuste täitmatajätmise järel, mis kaetakse ELi tagatisest EIP liiduvälistele tehingutele.



8. mail 2002. aastal sõlmitud teises täiendavas lepingus on sätestatud, et panga tasu määramisel rakendatakse fondi varade vastavate osade suhtes järk-järgult vähenevaid aastaseid tasumäärasid. Tasu arvestatakse fondi varade aasta keskmiselt väärtuselt.

Panga 2015. aasta tasu suuruseks kinnitati 861 228 eurot, mis kanti ka kasumiaruandesse ja hilinenud laekumistena (kohustused) bilanssi.

EIP-le võlgnetavad sissenõudmistasud arvutatakse 2014. aasta juulis allakirjutatud komisjoni ja panga vahelise sissenõudmislepingu alusel. 2015. aasta lõpuks oli sissenõudmistasusid kogunenud 1 560 285 eurot.

(1) ELT L 145, 10.6.2009, lk 10. Kõnealuse määrusega kodifitseeriti ja tunnistati kehtetuks 31. oktoobri 1994. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2728/94 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta.
(2) Määruses on sätestatud, et ühinevate riikidega seotud tehingutel, millel on fondi tagatis, säilib ELi tagatis ka pärast ühinemiskuupäeva. Kuid pärast seda kuupäeva ei käsitata neid enam ELi välistegevusena, mistõttu need kaetakse otse Euroopa Liidu üldeelarvest, mitte enam tagatisfondist.
(3) Muud laekumised hõlmavad vahetuskursi erinevusi ja EIP-le võlgnetavaid sissenõudmistasusid.
(4) Muudetud 23. septembri 1996. aasta täiendava lepinguga nr 1, 8. mai 2002. aasta täiendava lepinguga nr 2, 25. veebruari 2008. aasta täiendava lepinguga nr 3 ja 9. novembri 2010. aasta täiendava lepinguga nr 4.