EUROOPA KOMISJON
Brüssel,1.6.2016
COM(2016) 359 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Euroopa investeerib taas
Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade
1.Sissejuhatus
Töökohad, majanduskasv ja investeerimine kuuluvad Junckeri juhitud komisjoni 10 põhiprioriteedi hulka. Euroopa investeerimiskava esitleti 26. novembril 2014 1 ; selle alusel algatati Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondi (EIF) (üheskoos „EIP grupp”) toel sihipärane investeeringute finantseerimise soodustamine struktuurireformide, vastutustundliku eelarvepoliitika ja investeeringute kaudu. Eesmärke on kolm: hoolitseda selle eest, et avaliku sektori nappe ressursse kasutataks erainvesteeringute kaasamiseks turutõrgete tulemuslikku kaotamisse, jälgida, et investeeringud jõuaksid reaalmajandusse, ja täiustada investeerimiskeskkonda nii Euroopa kui ka iga liikmesriigi tasandil. Euroopa Ülemkogu kinnitas investeerimiskava koos kõigi selle osadega 2014. aasta detsembris, nõudes selle kiiret elluviimist 2 . EIP grupp võttis Euroopa Ülemkogu üleskutset kuulda ja alustas investeerimiskava kohast investeerimist 2015. aasta jaanuaris. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid seejärel erakordselt kiiresti (2015. aasta juulis) vastu vajaliku seadusandliku ettepaneku 3 . Nüüd on tulnud aeg vaadata üle saavutatu ja heita pilk tulevikku.
18 kuu jooksul pärast investeerimiskava esitlemist on tingimused investeeringute kasutamiseks paranenud ning usk Euroopa majandusse ja majanduskasvu on taastumas. Euroopa Liidu (EL) majandus on neljandat aastat järjest mõõdukalt elavnenud – 2015. aastal kasvas SKP 2% 4 . Kuigi finantskriisi tagajärjel vähenes investeerimismäär ELis märgatavalt, on üleilmsetele ja kohalikele kasvu ohustavatele teguritele vaatamata näha elavnemise märke. Suuremate investeerimisprojektide makromajanduslik mõju ei saa küll olla kohene, ent investeerimiskavaga algatatud laiaulatuslikud jõupingutused annavad juba konkreetseid tulemusi. Investeeringute kasv peaks tasapisi jätkuma nii 2016. kui ka 2017. aastal, kuigi see on ikka veel allpool varasemat jätkusuutlikku määra (vt joonis 1).
|
Joonis 1. Investeerimissuundumused ELis
Märkus. Reaalne kapitali kogumahutus põhivarasse, algseis ja varasem norm, EL, 2013. aasta hindades, miljardit eurot |
Sellist positiivset hoogu tuleb hoida ja on vaja jätkata jõupingutusi, et taastada pikaajaline jätkusuutlik investeerimismäär. Investeerimiskava mehhanismid toimivad ning neid tuleb tugevdada, et kaasata erainvesteeringuid Euroopa tuleviku seisukohalt väga tähtsatesse sektoritesse, kus on veel turutõrkeid. Selleks on vaja investeeringuid energiasektorisse, keskkonna- ja kliimameetmetesse 5 , sotsiaal- ja inimkapitali 6 ning nendega seotud taristusse, tervishoidu, teadusuuringutesse, uuendustegevusse, piiriülesesse ja säästvasse transporti ning digitaliseerimisse. ELil on selged ja ainulaadsed eelised, mis on investeerimise seisukohalt väga tähtsad: ühtne turg, maailma kõige paremate oskustega elanikkond, hea sotsiaal- ja keskkonnakaitse ning stabiilne, ettearvatav, tõhus ja läbipaistev õigussüsteem. Ei ole küll ühtegi võluvitsa, mis tagaks ELi kogu investeerimispotentsiaali kasutamise vaid mõne kuuga, kuid lühikese ajaga saavutatud julgustavad tulemused annavad usaldusväärse aluse tulevasteks poliitikaalgatusteks nii ELi eelarve kasutamise kui ka regulatiivse keskkonna valdkonnas.
2.Tulevikumudel
a.Kiire ja terviklik algus
Investeerimiskava on juba hakanud andma käegakatsutavaid tulemusi, kuna kõik selle osad said kiiresti valmis.
EIP grupi hallatav ja kaastoetatav Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on kindlalt saavutamas eesmärki kaasata 2018. aasta keskpaigaks reaalmajandusse vähemalt 315 miljardit eurot lisainvesteeringuid 7 . Turg on investeeringud kiiresti vastu võtnud eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, kus EFSI tulemused on oodatust palju paremad.
Komisjon on avaldanud suunised, kuidas saab ELi struktuuri- ja investeerimisfonde (ESI-fondid) lisainvesteeringute jaoks EFSIga kombineerida. Väljatöötamisel on esimesed projektid, mis peaksid näitama, kuidas selline kombineerimine praktiliselt toimib. See toetaks ka investeerimiskavas märgitud eesmärki suurendada finantsinstrumentide kasutamist ESI-fondide raames.
Komisjoni ja EIP ühisalgatus Euroopa investeerimisnõustamise keskus (EIAH) 8 pakub igakülgset tehnilist tuge ja nõuandeteenuseid ning on tegelenud juba enama kui 160 taotlusega. Kuigi see on lootustandev algus, püütakse viia nõuandeteenuseid lõplikele abisaajatele lähemale ja suurendada nõustamiskeskuse teenuste arvu teatud valdkondades, kus selline vajadus on katmata (sh piiriülesed projektid).
Euroopa projektide elluviijaid ning ELi ja muu maailma investoreid kokku viiv Euroopa investeerimisprojektide portaal (EIPP) 9 on tööle hakanud ning suurendab Euroopa investeerimisprojektide nähtavust ja finantseerimisvõimalusi.
Lisaks on komisjon juba esitanud mitu algatust, mis aitavad toetada investeerimist ja soodustada majanduse rahastamist: nt kindlustus- ja edasikindlustusandjate kapitalinõuete vähendamine seoses taristuinvesteeringutega ja riigiabi eeskirjade kohaldamise praktilise juhendi vastuvõtmine taristu- ning avaliku ja erasektori partnerlusprojektide riiklikest vahenditest rahastamise jaoks. Peale selle on energialiidu, kapitaliturgude liidu, ühtse turu ja digitaalse ühtse turu 10 strateegiates ja ringmajanduse paketis ette nähtud erimeetmed, mille täieliku elluviimise korral kaotatakse konkreetsed tõkked ja parandatakse veelgi investeerimiskeskkonda. Komisjon on pidanud liikmesriikidega ka struktureeritud dialoogi, et aidata majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta 11 raames kaotada riigisiseseid investeerimistõkkeid maksejõuetuse, riigihangete, kohtusüsteemi ning avaliku halduse ja sektoripõhiste õigusaktide tõhususe valdkonnas.
b.Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond: nappide ressursside tõhusam kasutamine
Konkreetsed käegakatsutavad tulemused
EFSI 12 juba toetab EIP grupi lisainvesteeringuid ELi jätkusuutliku majanduskasvu jaoks tähtsatesse valdkondadesse. EFSIga seoses on 26s ELi liikmesriigis heaks kiidetud ligikaudu 250 tehingut 13 , mis peaksid kaasama kokku 100 miljardit eurot investeeringuid, mis on umbes 32 % üldeesmärgist (315 mld uute investeeringutena kolme aasta jooksul). Edukad on oldud era- ja avalikult sektorilt märkimisväärse lisarahastuse kaasamises (85 % kõigist kaasatud investeeringutest). EFSI mõlema komponendi alla kuuluvate projektide nimekirjad on avalikud 14 . EFSI toetab projekte, mis aitavad kaasa olemasolevate turutõrgete kaotamisele, optimaalsest halvemate investeerimisolukordade parandamisele ja paljude kõige kiireloomulisemate ühiskondlike probleemide lahendamisele.
Täiendavus on EFSI garantii väga oluline osa, mida tuleb projektide valimisel tähtsustada. EIP projektid, mis saavad EFSI kaudu eelarvetoetust, peavad olema täiendavad, mis tähendab, et need on suunatud turutõrke või optimaalsest halvema investeerimisolukorra kaotamisele ning EIP ei oleks põhimõtteliselt neid EFSI toetuseta samal ajavahemikul rahastanud või oleks teinud seda vähemal määral 15 . Selleks kasutavad EIP ja investeeringute komitee 16 kõlblikkuskriteeriumide hindamisel mitmeid näitajaid ja juhtpõhimõtteid. EFSI garantiiga toetatavate projektide täiendavuse hindamisel on tähtis osa riskimäär. Kõik seni EIP-lt heakskiidu saanud projektid sisaldavad sama suuri riske kui EIP n-ö eritegevus 17 . Selle tulemusena on EIP saanud suurendada seni oma suurema riskiga / eritegevuse portfelli mahtu 4 miljardilt eurolt enam kui 20 miljardile eurole aastas. Samuti töötab EIP grupp praegu välja uusi tooteid, otsides uusi võimalusi koostööks riiklike tugipankadega, investeerimisplatvormidega ja uut laadi abisaajatega, et rahuldada erisuguste sektorite rahastamisvajadusi.
Tuleks laiendada geograafilist ja valdkondlikku katvust. Kuigi EFSI ei kasuta kvoote, tuleks praegust valdkondlikku ja geograafilist katvust (vt joonis 2) EFSI edasise rakendamise käigus edasi arendada. EFSI kombineerimine teiste ELi fondidega ja investeerimisplatvormide loomine peaks soodustama tõeliselt tasakaalus geograafilist katvust. Samuti võib Euroopa investeerimisnõustamise keskus olla tõhus vahend vajaliku oskusteabe järkjärguliseks koondamiseks ning aidata välja töötada paremaid projekte, eriti piirkondade või sektorite jaoks, kus võib olla vaja täiendavaid kohapealseid meetmeid ja tehnilist võimekust.
EFSI toetab Euroopa Investeerimisfondi (EIF), kes aitab väga paljudel Euroopa VKEdel rahastust saada. EFSI VKEde komponent on ootusi ületavalt eriti kiiresti tuule tiibadesse saanud, mis kinnitab turu suurt nõudlust selle järele. EFSI on aasta jooksul toetanud EIFi tehinguid, millega loodetakse kaasata 49 miljardi euro väärtuses investeeringuid, mis moodustab juba üle 65 % kolme aasta eesmärgiks seatud 75 miljardist eurost 18 . Praeguse seisuga peaksid juba enam kui 140 000 VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjat 26 liikmesriigist saama kasu EFSIst.
|
Joonis 2. EFSI peamised arvnäitajad 2016. aasta mai lõpu seisuga EFSI valdkondlik katvus (% EFSI raames EIP grupi heakskiidetud rahastusest)
EFSI geograafiline katvus
|
Edasised sammud
Vaja on igati uurida EFSI potentsiaali osaleda veelgi jõulisemalt jätkusuutlikus finantseerimises. Euroopale on vaja tootlikkuse suurendamiseks ja vähese CO2-heitega ressursitõhusale majandusele üleminekuks märgatavas koguses uusi pikaajalisi jätkusuutlikke investeeringuid 19 . See hõlmab ka keskkonnahoidlike ehk säästvusvõlakirjade turu toetamist. EIP on sellel turul maailma suurim võlakirjade emiteerija. EFSI annab koos ELi teiste fondidega kapitaliturgude liidus sellele üleminekule uue hoo, suurendades Pariisi kliimakokkuleppes 20 seatud suurte eesmärkidega kooskõlas rahastatavate jätkusuutlike projektide arvu ja mahtu. Ka tehnilisel abil võib olla oluline roll kõnealustes ja muudes sektorites nagu digitaristu.
VKEde komponendi edu alusel on väljatöötamisel uued rahastamisvahendid, millega toetada erisugusemaid uuenduslikke VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtteid, samuti üks omakapitalitoode, millega parandatakse omakapitali kaudu rahastamise kättesaadavust uuenduslikele ja kiiresti kasvavatele VKEdele ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele. Sellega seoses teeb komisjon koostööd EIFiga, et luua üleeuroopaline riskikapitali fondifond, mis ühendab avaliku sektori rahalised vahendid suurema hulga erakapitaliga, et laiendada ja ergutada kõige lootustandvamate uute ettevõtete toetamist, täiendades EIFi olemasolevaid meetmeid. Kõnealune fondifond tegutseks ärilistel alustel ja selle eesmärk oleks aidata saada üle killustatusest ja piiratud ulatusest, mis praegu takistab ELi riskikapitali varaklassi arengut. Kooskõlas ELi sotsiaalmeetmete ja oskuste tegevuskavaga võetakse kasutusele uued vahendid, millega toetada sotsiaalseid ettevõtteid ja mikrorahastamist Lisaks töötatakse välja uued tooted, et toetada VKEdele täiendavat rahastamist kaasavaid väärtpaberistamistehinguid ning edendada VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete juurdepääsu rahastamisele tagatiseta laenude tagamise kaudu.
Uurida tuleb EFSI mudeli kasutamist investeeringute kaasamiseks arenguriikides. Määrusega (EL) 2015/1017 piiritletakse EFSI investeeringud ELi liikmesriikidega ja piiriülesed investeeringud naaberriikidega. Ent sarnane eraldiseisev süsteem võiks olla kasulik ka ELi väliskoostööprogrammide puhul. Komisjon hindab EFSI-sarnase mudeli kasutamisvõimalusi kolmandate riikide investeeringute jaoks ehk süsteemi, milles rahvusvahelised finantseerimisasutused saaksid lahendada teatavaid investeerimise kitsaskohti, tuues nõnda kohale erasektori investoreid. Nii saaksid ka mitmesugused rahvusvahelised finantseerimisasutused laiendada oma tegevust keerulistes investeerimiskeskkondades (nt nõrgad ja konfliktijärgsed riigid) ning rändega seotud projektides. Hindamisel võtab komisjon arvesse ELi tasandil olemasolevate investeerimisprogrammide (nt EIP hallatav Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide investeerimisrahastu, Euroopa Komisjoni hallatavad investeerimisrahastud ning EIP laenu- ja garantiiprogramm) toimimist ja vastastikust täiendavust.
c.Täiendavuse tagamine kõikidel tasanditel, et saada lisainvesteeringuid
Vastastikune täiendavus
EFSI ja ELi teiste fondide vaheline vastastikune täiendavus on tähtis osa komisjoni üldisest soovist saavutada ELi fondide parem kasutamine kõigis poliitikavaldkondades 21 . EFSI toetuse ja teiste ELi rahastusallikate kombineerimisega saab katta konkreetse projekti mitut liiki riske ja meelitada nii ligi rohkem investoreid. EFSI projektide kaasinvesteeringuid saab teha kas projekti või investeerimisplatvormi tasandil. Platvormide abil saab finantseerida väiksemaid projekte ja koondada eri allikatest pärinevaid vahendeid, et oleks võimalik teha mitmekesiseid investeeringuid, keskendudes mõnele geograafilisele alale või teemavaldkonnale. Need võivad pakkuda ka väiksemaid või kohalikke investeerimisvõimalusi, mis on rahaliselt ahvatlevad uutele investorirühmadele, näiteks pensionifondidele või ookeanitagustele institutsionaalsetele investoritele 22 . Üks esimesi selliseid platvorme on 2015. aasta veebruaris loodud fond, mille eesmärk on suurendada Prantsusmaal tulusaid investeeringuid. Fondi abil tahetakse koos erasektori partnerite ja Prantsuse riigi vahenditega toetada uusi sektoreid ning äsja asutatud ettevõtteid, et rahastada viimaste üleminekut uue tehnoloogia tööstuslikule tootmisele. Tahetakse edendada uute tööstusvõimaluste loomist ja konkurentsivõimet ning toetada tööstusklastrite loomist, eelkõige ökoloogia ja energiaga seotud muutuste jaoks. Teised EFSI investeerimisplatvormid on koostamisel.
ELi fondide ja EFSI toetuse kombineerimine
Komisjon võtab täiendavaid meetmeid, et ELi fonde ja EFSI toetust saaks kergesti kombineerida. Selline kombineerimine, eriti ESI-fondide korral, võib olla eriti kasulik EFSI laialdase geograafilise katvuse tagamiseks. Komisjon on juba avaldanud konkreetsed suunised selles küsimuses 23 ja jätkab sellise kombineerimise üldise raamistiku lihtsustamist. Näiteks koostab komisjon ESI-fondide ja EFSI kombineerimisele kohaldatava ühissätete määruse muutmise ettepanekut, et soodustada nende kasutamist EFSI investeerimisplatvormides ning ESI-fondide ja EFSI kombineerimist segainstrumentides ja julgustada üldiselt rohkem finantsinstrumente kasutama. Aruka spetsialiseerumise platvormide loomine (nt tööstuse moderniseerimiseks) hõlbustaks seda veelgi.
Peale ESI-fondide uurib komisjon koostöös EIP grupi ja EIAHiga võimalusi, kuidas soodustada ELi teiste programmide (nt Euroopa ühendamise rahastu (CEF) 24 või „Horisont 2020” 25 ) raames pakutavate vahendite kombineerimist EFSI võimalustega, et saada veel rohkem investeeringuid. Selline kombineerimine võib viia eelkõige lisainvesteeringuteni investeerimisplatvormide 26 ja VKEde riskijagamisvahendite kaudu ning projektidesse, millel on ELi tasandil lisaväärtus 27 .
Kaasrahastus liikmesriikidelt
Riiklikel tugipankadel, kellel on täiendavad tooted, kohalikud teadmised ja geograafiline katvus 28 , on koostöös EIP grupiga oluline roll investeerimiskava elluviimisel. Üheksa liikmesriiki 29 on seni võtnud endale kohustuse kaasrahastada EFSIga seotud projekte (peamiselt riiklike tugipankade kaudu) kokku 42,5 miljardi euro ulatuses.
EIF töötab VKEde komponendi raames välja uusi viise koostööks riiklike tugipankadega omakapitaliinvesteeringute ja VKEde väärtpaberistamise valdkonnas, et veelgi suurendada tugipankade osalust EFSI eesmärkide poole liikumisel.
Kapitali sissevoolu võimaldamine Euroopas
EFSI on osa ELi avatud majandusest ja on avatud kolmandate isikute kaasinvesteeringuteks (nii projektide kui ka investeerimisplatvormide tasandil) kedagi välistamata, kui järgitakse täiel määral ELi juhtpõhimõtteid ja õigusraamistikku. Komisjon ja EIP on töötanud välja tehnilised võimalused riiklike investeerimisfondide kaasinvesteeringute kaasamiseks. Hiina Rahvavabariik oli esimene ELi-väline riik, kes andis teada soovist investeerimiskavas kaasa lüüa, 30 ja ta kavatseb seda teha kaasinvesteerimise struktuuride kaudu. Komisjon on valmis kaaluma samalaadseid võimalusi ka muude riiklike investorite puhul.
3.Reaalmajandusse tehtavate investeeringute võimaldamine aina tugevamate projektidega
a.Tugevam ja täpsem tehniline abi investeeringute soodustamiseks
Euroopa investeerimisnõustamise keskus (EIAH/nõustamiskeskus) on komisjoni ja EIP ühisalgatus, ühtne kontaktpunkt, kust avaliku sektori asutused saavad tasuta nõu Euroopa kõigi sektorite ja piirkondade investeerimisprojektide potentsiaali tuvastamiseks, nende ettevalmistamiseks ja arendamiseks.
Nõustamiskeskusele esitatud taotluste arv kasvab: 2016. aasta mai lõpuks oli 26 liikmesriigist saadud üle 160 taotluse, kaks kolmandikku neist erasektorilt. Nõustamiskeskusega saab veebis 31 lihtsalt ühendust ning see tegutseb ettevaatavalt prioriteetsetes valdkondades nagu energiatõhusus ja VKEd, samuti uutes valdkondades nagu arukad linnad või elektritransport ja lairibaühendus. Nõustamiskeskus pöörab erilist tähelepanu avaliku ja erasektori partnerlusele ning piiriülestele projektidele.
|
Joonis 3. EIAHile esitatud taotlused mai lõpu seisuga Taotluste arv riikide lõikes
Konkreetse projektiga seotud taotlused sektorite lõikes
|
Nõustamiskeskuse teenuste pakkumiseks riiklikul tasandil on EIP ja komisjon teinud tihedat koostööd riiklike tugipankade ja teiste rahvusvaheliste partneritega, näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning Maailmapangaga, et parandada kohalolekut ja täiendavat nõustamist valdkondades, millega EIP praegu ei tegele. Samuti arendab EIP oma kohalike kontorite võrgustikku, soodustades nii teabe levikut, ning hakkab kohalikul tasandil pakkuma kohandatumat tehnilist abi ja ellu viima sobivaid EFSI projekte.
Samuti uurivad EIP ja komisjon võimalust, kuidas EIAH saaks nõustada liikmesriike kohaliku tehnilise abi süsteemide väljatöötamisel väiksemate projektide jaoks. Seda võidakse toetada ESI-fondidest. Komisjon uurib koos asjast huvitatud liikmesriikidega võimalust tugevdada EIAHi võrgustikku ESI-fondide eraldistest.
Samuti aitab komisjon kaasa liikmesriikide haldussuutlikkuse tugevdamisele avaliku ja erasektori partnerlusprojektide loomiseks. Selleks soodustatakse heade tavade levitamist kohalike, piirkondlike, riiklike ja ELi asutuste vahel.
Rohkem ja paremat tehnilist abi. Tulevikus on nõustamiskeskus tähtis sujuvama kättesaadavuse tagamisel abisaajate jaoks, lihtsustades ja liites tehnilise abi eri osi ning suunates nad vajadustega kõige paremini sobiva toetuse juurde. Praeguste ELi tasandi sihtotstarbeliste tehnilise abi programmide (nt CEF, „Horisont 2020”, Jaspers jt) koostoime edendamine võiks parandada kättesaadavust abisaajate jaoks ning lõpuks suurendada finantspaindlikkust ja viia asjakohasema nõustamiseni, mis teeb abi paremaks. Peale selle tuleks nõustamiskeskuse tegevust veelgi sujuvamaks muuta, et nõuanded ja teavitamistegevus oleksid konkreetsemad. Nii paraneb tugi ja jõutakse rohkemate projektiedendajateni valdkondades, kus vajadus on kõige suurem. Samuti on märkimisväärne kasutamata potentsiaal investeeringuteks digitaristusse, nt kiudoptilised lairibavõrgud 32 ja suuremahulised näidisprojektid. Rohkem saaks ära teha investeeringute soodustamiseks muudesse uuenduslikesse ja jätkusuutlikesse lahendustesse, mis edendavad arukate linnade arengut, aidates paremini integreerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut energia-, transpordi-, vee- ja prügimajandusega.
b.Uus portaal, mis teeb Euroopasse investeerimise võimalused nähtavamaks
Euroopasse investeerimise võimaluste nähtavamaks muutmine. Et viia kokku finantsturgudel olev likviidsus ja reaalmajanduse investeerimisprojektid, on komisjon välja töötanud Euroopa investeerimisprojektide portaali (EIPP), mille abil saavad ELi projektide edendajad muuta oma projektid nähtavamaks kogu maailma investoritele 33 . Selle algatusega reageeritakse ühele selgelt määratletud struktuursele kitsaskohale Euroopa Liitu investeerimisel.
|
Joonis 4. EIPP-le esitatud projektid mai lõpu seisuga Projektide arv riikide lõikes
EIPPs avaldatud projektide põhisektorid
|
Selle algatusega toetatakse poliitilist suunda, mille kiidavad heaks rahvusvahelised foorumid nagu IMF, G20 ja OECD, kes on kõik rõhutanud vajadust luua läbipaistev ja tulevikku vaatav projektide nimekiri, mille kaudu võiks leida investoreid. Tulevikus on projektiportaalil kavas pakkuda linke riiklike ja piirkondlike väiksemate projektide nimekirjade juurde.
Komisjon jälgib hoolega tagasisidet, et portaali aina paremaks muuta ja tagada kooskõla G20 egiidi all toimuvate algatustega.
4.Investeerimiskeskkonna parandamine investeerimistõkete kõrvaldamise ja regulatiivse kindluse tagamisega
Rahastamise ja tehnilise abi andmise uute viiside kõrval on algatatud konkreetsed meetmed rahaliste, halduslike ja õiguslike investeerimistakistuste kõrvaldamiseks ning ühtse turu süvendamiseks. Rahastamisallikate täiustamine ja mitmekesistamine on vajalikud, aga vaid neist ei piisa. Euroopa peab looma õiguskeskkonna, mis on etteaimatav, vähendab halduskoormust ja soodustab investeerimist. Need ELi tasandi jõupingutused käivad käsikäes liikmesriikide võetud kohustusega jätkata reforme, et kaotada Euroopa poolaasta raames ja hiljemgi riikliku tasandi halduslikud, finants- ja sektoraalsed tõkked.
a.Edusammud ELi tasandil: ühtse turu lõplik väljaarendamine ja olemasolevate sektoraalsete eeskirjade lihtsustamine
Paljud komisjoni olulised algatused toetavad nende eesmärkide saavutamist. Täna andis komisjon välja teatise oma töö kohta seoses ühtse turu töökohtade, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava täitmisega 34 . Teatises nimetatud meetmed on Euroopa investeerimiskava eesmärkide pikaajaliseks saavutamiseks esmatähtsad. Peale selle on energialiidu strateegia 35 eesmärk luua stabiilne turupõhine õigusraamistik, et toetada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, mis soodustab investeerimist, eriti paindlikku ja vähese CO2-heitega tootmisse, mille jaoks on kesksel kohal ELi tarbijad. Sellist üleminekut toetava stabiilse õigusraamistiku loomiseks vajalikud seadusandlikud meetmed esitatakse selle aasta jooksul. Sellega kõrvuti on komisjoni parema õigusloome tegevuskava eesmärk lihtsustada õigusraamistikku ja vähendada regulatiivset koormust.
Kapitaliturgude liidu raames käsitletud konkreetsete investeerimistakistuste näitena on vähendatud kvalifitseeruvatesse taristuprojektidesse ja Euroopa pikaajalistesse noteerimata investeerimisfondidesse investeerivate kindlustajate kapitalinõudeid ning uued eeskirjad on juba jõustunud 36 . Kindlustajate investeeringute jaoks taristuettevõtetesse on kavas veel Solventsus II muudatusi. Komisjon hindab, kas taristuinvesteeringutega seoses sobiks samamoodi alandada pankade omakapitali nõudeid, võttes arvesse rahvusvahelisi arutelusid pankade investeerimispositsioonide käsitluse teemadel. Et soodustada Euroopas riskikapitaliinvesteeringuid, on komisjonil koos üleeuroopalise riskikapitali fondifondi algatusega kavas esitada mõned muudatused riskikapitali õigusraamistikku. Peagi algavad ettevalmistused Euroopa personaalsete pensionitoodete turgude väljatöötamiseks. Sellistest toodetest võib saada oluline kapitalireserv pikaajaliste investeeringute rahastamiseks. Et soodustada jätkusuutlikke investeeringuid kooskõlas kohustustega, mille EL endale Pariisi kliimakokkuleppes kindlalt võttis, tuleb jätkuva rahvusvahelise töö alusel edendada arutelusid selle üle, kuidas arendada üldist finantspoliitika raamistikku, mis toetaks keskkonnahoidlikku finantseerimist.
Need algatused muudavad investeerimise jätkusuutlikumaks, mis on ka kooskõlas vajadusega suunata erasektori investeeringud toetama üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, nagu nõuab Pariisi kokkulepe.
Komisjon tegeleb ka mitme valdkonnaga, millel on otsene mõju Euroopas tehtavatele investeerimisotsustele.
Esiteks on komisjon riigiabi valdkonnas selgitanud, et EFSI-rahastus ei ole riigiabi ELi toimimise lepingus sätestatud tähenduses ning EIP grupi rahastuseks EFSI raames ei ole vaja saada komisjonilt ELi riigiabi eeskirjade kohast heakskiitu. EFSI toetatavad projektid võivad siiski saada ka liikmesriikide kaasrahastust, mis aga on riigiabi, mille jaoks on vaja komisjoni heakskiitu, v.a juhul kui seda antakse turutingimustel või see kuulub grupierandi alla. EFSI toetuse kiire andmise soodustamiseks võttis komisjon kohustuse hinnata liikmesriikide kaasrahastust kiiresti – kuue nädala jooksul pärast vajaliku teabe saamist. Et anda investoritele rohkem õiguskindlust seoses taristu rahastamisega, on komisjon esitanud praktilised suunised selle kohta, mis on riigiabi. Selleks anti välja teatis riigiabi mõiste kohta. Teatises on kirjas, millal taristu riiklik rahastamine põhimõtteliselt ei kuulu riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse 37 .
Teiseks nõustab Eurostat aktiivselt liikmesriike avaliku sektori raamatupidamisarvestuse valdkonnas, et nii EFSI alla kuuluvad kui ka muud avaliku ja erasektori partnerlusprojektid oleksid eelarvejärelevalveks kasutatavate andmete 38 taga liigitatud rahvamajanduse arvepidamise põhimõtete alusel, mis võimaldaks neid struktureerida nii, et oleks tagatud riigi vahendite parim kasutamine. Eurostat on koos liikmesriikidega välja töötanud selliste projektide klassifitseerimise statistilise metoodika 39 . Peale selle annab Eurostat liikmesriikide statistikaametitele eelnõuandeid selle kohta, kas avaliku ja erasektori partnerlusprojektid tuleks liigitada valitsemissektori kontodele või mitte (võimalik on mõlemat moodi), kui see on EIPga tehtava koostöö seisukohalt kasulik. Sellised nõuanded on avalikult kättesaadavad 40 .
Edaspidi tegutsetakse veel selle nimel, et tähtsate sidusrühmade ja projektiedendajatega ettevaatavalt suhelda, kaitstes siiski Eurostati sõltumatust. Täpsemalt tugevdatakse nõuandesuutlikkust seoses investeeringutega, mida kaasrahastatakse ELi fondidest (sh EFSI). Samuti teeb Eurostat koostööd EIP Euroopa avaliku ja erasektori partnerluse eksperdikeskusega, et täpsustada riikliku raamatupidamisarvestuse teatavaid aspekte seoses avaliku ja erasektori partnerluste kajastamisega, selgitada raamatupidamiseeskirju ja jagada avaliku ja erasektori partnerluse kogemusi liikmesriikidega. Avaliku ja erasektori partnerluslepingute koostamisega tegelevatele sidusrühmadele suunatud suunised avaldatakse suvel. Koostöös komisjoni teiste talitustega jälgib Eurostat hoolega avaliku sektori raamatupidamisarvestuse eeskirjade mõju avaliku ja erasektori partnerlusele eri sektorites. Vajaduse korral vaatab Eurostat suunised liikmesriikidega konsulteerides läbi (näiteks et arvestada teatud lepingupõhiste kokkulepete (nt garanteeritud säästuga energiatõhususe lepingud) eripäradega).
Kolmandaks võeti 2014. aastal vastu uus ELi raamistik avaliku sektori hangete jaoks 41 – moodustavad ju need märgatava osa ELi turust ja võivad säästa palju riigi raha – ning selle riiklikku õigusesse ülevõtmise viimane tähtaeg on 18. aprill 2016. Muudetud raamistik, mis lubab rohkem läbirääkimisi, sisaldab selgemaid eeskirju lepingute muutmise kohta nende täitmise ajal ja eeskirju piiriüleste projektide jaoks ning lihtsustab projektide edendamist, eriti ELi rahastatavate projektide puhul. Uued eeskirjad vähendavad ELi rahastuse saamiseks kuluvat aega ja maksmisest keeldumise riski. Komisjon soovitab ka keskkonnahoidlike riigihangete laialdasemat kasutuselevõttu, et avaliku sektori kulutused oleksid kooskõlas säästva arengu eesmärkidega 42 . Edaspidi tahab komisjon 2017. aasta oktoobriks luua vabatahtliku eelneva konsulteerimise mehhanismi, mis aitaks hankijatel hankeraamistikku võimalikult hästi ära kasutada.
Neljandaks nõuab investeerimisprojektide väljatöötamine ja heakskiitmine sageli, et kaasatakse mitut komisjoni talitust, kes uurivad projekti eri tahke (nt ELi rahastus, avaliku sektori raamatupidamiseeskirjad, riigiabikontroll, keskkonnaload ja riigihanked). Edaspidi püüab komisjon vähendada ELi eeskirjade ja tegevuskordade tajutavat keerukust, ühildades paremini eri menetluste ajakavasid. Selleks on kavas luua suurte taristuprojektide jaoks üks keskne tõhus koht, kus kontrolle tehakse paralleelselt ühe heakskiidutähtaja jooksul ja kus töötavad investeerimispoliitika ühtse meeskonnana koos selle eest vastutavad komisjoni talitused. Sellist lähenemisviisi järgitakse juba teataval määral energiasektori ühishuviprojektide puhul ning seda tuleks laiendada suurtele investeerimisplatvormidele, mis hõlmavad riiklikku kaasrahastamist, ja suurtele taristuprojektidele, millel on ELi tasandi lisaväärtus teiste sektorite jaoks (nt transport) (sh EFSI toetusega projektid). Ülemäärase halduskoormuse ning vajalike heakskiitude ja hinnangute saamisele kuluva aja vähendamise eesmärgi poole liigutakse ka ELi õigusaktide pideva toimivuskontrolli ja uute liikmesriikidega koostöö mehhanismide abil. Samamoodi uurib komisjon võimalust luua ühtne ELi heakskiitmisraamistik, mida kohaldataks otse suurtele piiriülestele projektidele või suurtele investeerimisplatvormidele, mis hõlmavad riiklikku kaasrahastust, ning mis asendaks mitmed erisugused ELi ja riikliku tasandi autoriseerimismenetlused.
b.Edusammud riiklikul tasandil: investeerimistakistuste kõrvaldamine Euroopa poolaasta raames
Liikmesriigid võivad samuti rohkem ära teha, et parandada investeerimise raamtingimusi riiklikul tasandil. 18. mai 2016. aasta teatises 43 on esitatud ülevaade 2016. aasta riigipõhiste soovituste peamistest eesmärkidest. Liikmesriikides, kus on eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, tuleks seda kasutada avaliku sektori investeeringute suurendamiseks kasvu soodustavatesse valdkondadesse nagu taristu, tervishoid, haridus ja teadus. Ühtlasi on vaja lisameetmeid erainvesteeringute soodustamiseks ning liikmesriike ärgitatakse kiirendama struktuurireformide vastuvõtmist ja kaotama investeerimise kitsaskohad, näiteks õiguslikud ja haldustakistused ning koormavalt pikad heakskiitmismenetlused. Mõnes liikmesriigis on veel ebatõhusust tuvastatud riigihangete, maksusüsteemi, kohtusüsteemi ja maksejõuetuse raamistiku valdkonnas. Edenemine tähendab ka stabiilse projektinimekirja koostamist ning riigi haldusaparaadi kõigi tasandite kooskõlastatud tegevuse ja planeerimise tagamist. Sama põhimõtet järgides kaardistab komisjon koostöös liikmesriikidega põhjendamatud riiklikud kapitali vaba liikumise tõkked, mis takistavad kapitaliturgude liidu nõuetekohast toimimist, ja jätkab tööd nende tõkete kõrvaldamiseks. Aruanne avaldatakse 2016. aasta lõpuks 44 .
1. juulil 2015 asutas Euroopa Komisjon struktuurireformi tugiteenistuse (SRSS), et pakkuda liikmesriikidele tehnilist tuge, sh abi suutlikkuse suurendamiseks majanduskasvu soodustavate haldus- ja struktuurireformide valdkonnas. Tugiteenistus tegeleb koos mitme liikmesriigiga konkreetsete tehnilise abi projektidega, millega tuvastatakse ja kõrvaldatakse investeerimistakistusi 45 .
Tugevam seos ELi fondide ja reformide elluviimise vahel. Et veelgi rohkem suunata ESI-fondid tähtsate majandus- ja sotsiaalreformide toetamisse programmiperioodil 2014–2020, on komisjonil kavas suurendada riigipõhistes soovitustes seost põhiprioriteetidega. ESI-fondide kasutamise ja tulemuslikkuse edendamiseks on ESI-fondide vahendite heakskiitmine sõltunud mitmete reformide rakendamisest (eeltingimused). ESI-fondidele kohaldatavas õigusraamistikus nõutakse, et ESI-fondidest kaasrahastavad programmid käsitleksid kõiki asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi. Komisjon jälgib kokkulepitud eesmärkide poole liikumist ja koostab 2017. aastaks selle kohta aruande.
5.Tulevikuväljavaated: täiustatud investeerimiskava ja EFSI 2.0
Kuigi EFSI on täiel määral kasutuses olnud alla aasta, annab see juba reaalseid tulemusi. Projektide edendajad on kasutanud oma projektide kvaliteedi parandamiseks investeerimisnõustamise keskuse abi ja investorid saavad nüüd tutvuda arvukate investeerimisvõimalustega EIPPs. Peale selle on komisjon esitanud mitu algatust, millega aidata parandada investeerimiskeskkonda, ning suhelnud liikmesriikidega õiguslike ja halduslike investeerimistõkete kõrvaldamise teemal.
ELi fondide uuenduslik kasutamine tasub ära EFSI paindlikkuse, bürokraatia vähesuse ning projektide sõltumatu valimise tõttu tehnilise ja rahalise elujõulisuse alusel.
Määruse (EL) 2015/1017 kohaselt peab komisjon ELi garantii läbi vaatama 2017. aasta jaanuariks ning esitama EFSI, EIAHi ja EIPP toimimise sõltumatu hinnangu hiljemalt 2018. aasta juuliks. Nagu siin teatises juba mainitud, võib mõned olulised esimesed järeldused juba teha.
Eeltoodut arvesse võttes palume Euroopa Ülemkogul kinnitada järgmised prioriteedid.
Konkreetseid tulemusi arvestades jätkab EFSI algsele kolmele aastale lisaks ka edaspidi allesjäänud turulünkade ja -tõrgete kõrvaldamisega ning erasektori suurema täiendavusega investeeringute kaasamisega valdkondades, mis on Euroopas töökohtade loomise, majanduskasvu ja konkurentsivõime seisukohalt olulised. Selleks esitab komisjon sügisel sobivad seadusandlikud ettepanekud EFSI kasutamise pikendamiseks, pidades siiski meeles eelarvevahendite nappust.
EFSI VKEde komponendi edu arvestades suurendatakse seda praeguse raamistiku alusel kiiresti, et kõigi liikmesriikide VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtted sellest abi saaksid. Komisjon töötab koos EFSI juhatusega selle nimel, et suurendada praeguse EFSI-määruse võimaluste kohaselt VKEde komponenti 46 .
Komisjon uurib võimalust kasutada EFSI-laadset investeerimismudelit ka kolmandates arenguriikides.
EFSI toetuse ja ESI-fondide kombineerimist lihtsustatakse veelgi ning kaotatakse selle õiguslikud ja muud tõkked. Eelkõige uuritakse kohaldatavate määruste muutmist tulevasel mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamisel 47 . Komisjon ja EIP koostavad 2016. aasta lõpuks loetelu parimatest projektidest, mis oleks sellise kombineerimise konkreetsed näited.
Investeerimisnõustamise keskust laiendatakse, et teavitamine oleks sihipärasem ja et toetada kohaliku nõustamise arendamist ning koostööd riiklike tugipankadega. Komisjon kaalub võimalusi luua sünergiat olemasolevate ELi tehnilise abi rahastamispakettide vahel, et suurendada sellise abi paindlikkust ja võimaldada kiiret reageerimist turu vajadustele.
Investeerimisplatvormide loomist soodustatakse koos komisjoni, EIP grupi, riiklike tugipankade ja teiste asjaomaste osalistega veelgi.
EFSI jätkab kaasaaitamist jätkusuutlike/keskkonnahoidlike projektide turu arengule, soodustades eriti keskkonnahoidlike võlakirjade turu arengut Euroopas ja olemasolevate jõupingutuste paremat koordineerimist.
Komisjon jätkab tööd oma ühtse turu prioriteetidega. Koos Eurostatiga selgitab komisjon täiendavalt asjaomaseid suunised seoses avaliku ja erasektori partnerluse raamatupidamislike küsimustega ja vaatab need vajaduse korral läbi.
Samuti peavad liikmesriigid kehtestama selged prioriteedid, koostama nõustamiskeskuse abiga (eriti piiriüleste projektide puhul) konkreetsed investeerimisprojektid ja ehitama oma projektid üles optimaalselt, et oleks tagatud rahastamisvahendite suurem kasutamine. Liikmesriigid peavad Euroopa poolaasta raames rakendama riigipõhised soovitused, et kaotada riigisisesed investeerimistõkked.
Regulaarne hindamine, mida teevad Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament, asjaomased nõukogu koosseisud ning regioonide komitee koostöös Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteega, tagab vajaliku poliitilise tähelepanu, et need algatused jätkuvalt vilja kannaks. Komisjon ja EIP jätkavad ka suhtlust riiklike ja piirkondlike sidusrühmadega, et korraldada vajalikku järeltegevust, et arutada ja töötada välja konkreetsed lahendused kohalike ja piirkondlike vajaduste jaoks.
Komisjon kutsub Euroopa Ülemkogu üles kinnitama kõikide selles teatises mainitud Euroopa investeerimiskava rakendamisega seotud jõupingutuste jätkumist. Samuti palub komisjon Euroopa Parlamendil ja nõukogul kui liidu seadusandjal tegeleda kiiresti kava kõigi seadusandlike küsimustega.
KOM(2014) 903 (lõplik).
EUCO 237/14, kättesaadav aadressil http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/146411.pdf .
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/1017, 25. juuni 2015, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).
2016. aasta kevade Euroopa majandusprognoos avaldati 3. mail 2016 ja see on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/forecasts/2016_spring_forecast_en.htm .
See on kooskõlas ELi kindlate lubadustega, mida korrati 2015. aasta detsembris Pariisi kliimakonverentsil.
Tulevases Euroopa uute oskuste tegevuskavas käsitletakse konkreetselt investeerimist ning oskuste ja inimkapitali täiustamist laiemas mõttes: kuigi ollakse ühel meelel, et oskused on uurimis- ja arendustegevuse, uuenduste ning tööalase ja muu konkurentsivõime soodustajad, on tõendeid, et küllaltki suurel osal ELi tööjõust (u 20%) on vaid lihtoskused. Seetõttu on neid madala kvalifikatsiooniga töötajaid raske tööle võtta ja see soodustab struktuurset töötust. Samal ajal on palju töökohti täitmata, sest pole vajalike oskustega tööjõudu. See tähendab, et inimkapitali investeerimises on struktuurne lünk. Rohkematele inimestele paremate ja sobivamate oskuste andmiseks on haridus- ja koolitussüsteemi tõhusust parandavatele struktuurireformidele lisaks vaja sobivat rahastust.
EFSI rakendamist kiirendati kooskõlas määruse (EL) 2015/1017 üleminekusättega.
https://ec.europa.eu/priorities/european-investment-project-portal-eipp_en
Vt samuti täna vastu võetud teatist „Ühtse turu töökohtade, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava täitmine”.
Liikmesriikidele koostatud riigipõhistes soovitustes, mille komisjon võttis vastu mais, pannakse erilist rõhku investeerimisele, soovitades asjakohastel juhtudel tegeleda investeerimispuudujääkidega (täpsemalt taristu ja immateriaalse vara puhul) ning võtta vastu ja viia ellu vajalikud struktuurireformid, millega parandada investeerimiskeskkonda. Need täiendavad ELi tasandi meetmeid. Vt COM(2016) 321 final.
Kuna EIP ärimudelile on omane kaasata projektide rahastamisse erakapitali, et maksimeerida nappide avaliku sektori vahendite kasutamist, on olemasolev 16 miljardi euro suurune ELi eelarve garantii ja 5 miljardi euro suurune EIP panus hea alus suure hulga erakapitali kaasamisele.
Ülevaade on inglise, saksa ja prantsuse keeles aadressil http://www.eib.org/efsi/index.htm. Need projektid on heaks kiitnud EIP grupp ja läbi vaadanud EFSI investeeringute komitee (enne selle asutamist komisjon). Mõned projektid on veel allkirjastamata. Seega võivad arvnäitajad lõpuks veel muutuda.
Taristu ja innovatsiooni komponendi alla kuuluvate heakskiidetud projektide loetelu asub aadressil http://www.eib.org/efsi/efsi-projects/index.htm . VKEde komponendi alla kuuluvate (vahendajatega allkirjastatud) lepingute loetelu asub aadressil http://www.eif.org/what_we_do/efsi/index.htm . Lisateave sektoriti ja liikmesriigiti on aadressil http://ec.europa.eu/priorities/jobs-growth-and-investment/investment-plan_et .
Vt määruse (EL) nr 2015/1017 artikkel 5. Veel juhtpõhimõtteid on esitatud EFSI näitajate tulemustabelis: komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1558, 22. juuli 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/1017, kehtestades ELi tagatise rakendamise eesmärgil näitajate tulemustabeli (ELT L 244, 19.9.2015, lk 20).
EFSI investeeringute komitee koosneb kaheksast sõltumatust eksperdist, kes vastutavad EFSI raames ELi garantii kasutamise heakskiitmise eest. Liikmete CVd on aadressil http://www.eib.org/efsi/governance/efsi-investment-committee/index.htm .
Eritegevus on tegevus, millele EIP on asutusesiseselt andnud reitingu, mis on allpool investeerimisjärgu krediidireitingut, st see on EIP tavategevusest riskantsem.
Selleks lisati EFSI raamprogrammi „Horisont 2020” algatuse InnovFin ja COSME programmi VKEde garantiiskeemide esiritta ning tugevdati EIP mandaati riskikapitalivahendite kasutamisel.
See hõlmab ka algatusi, mis toetavad keskkonnale avaldatava mõju arvestamist finantsturu otsustamisprotsessides.
Uued katserahastud nagu erakapital energiatõhususe heaks (PF4EE) ja looduskapitali rahastamisvahend (NCFF) aitavad suunda näidata.
2014. aasta teatises „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ soovitati liikmesriikidel märkimisväärselt suurendada uuenduslike finantsinstrumentide kasutamist sellistes peamistes investeerimisvaldkondades nagu VKEde toetamine, energiatõhusus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, transport ning teadus- ja arendustegevuse toetamine. See aitaks üldiselt kahekordistada finantsinstrumentide kasutamist ESI-fondide raames programmiperioodil 2014–2020.
EFSI juhatus on võtnud vastu investeerimisplatvormide ja riiklike tugipankadega seotud EFSI projektidele kohaldatavad eeskirjad (inglise keeles), mis asuvad aadressil http://www.eib.org/attachments/strategies/efsi_steering_board_rules_applicable_to_operations_with_investment_platforms_and_npbs_or_institutions_en.pdf .
http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/thefunds/fin_inst/pdf/efsi_esif_compl_en.pdf
Määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010. 2015. aasta algusest alates on heaks kiidetud neli CEFi võlainstrumenti (või varasemat projektivõlakirja algatuse rahastamisvahendit) kasutavat projekti. Need projektid on saanud peale EFSI kogutud investeeringute veel 1,8 miljardit eurot investeeringuid.
Määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ.
Näiteks energiatõhususe, nutika linnalise liikumiskeskkonna, uuendusliku tehnoloogia (alternatiivkütused ja elektrisõidukid), lairibaühenduse ja nakkushaiguste valdkonnas.
Näiteks piiriülesed üleeuroopalise võrgu projektid.
COM(2015) 361 final
2015. aasta veebruaris andis Saksamaa teada, et annab KfW kaudu investeerimiskavasse kaheksa miljardit eurot. Hispaania andis samuti veebruaris teada 1,5 miljardi suurusest panusest Instituto de Crédito Oficiali kaudu. 2015. aasta märtsis teatas Prantsusmaa kaheksa miljardi suuruse pandi andmisest Caisse des Dépôtsi ja Bpifrance’i kaudu ning Itaaliagi andis teada, et annab Cassa Depositi e Prestiti kaudu kaheksa miljardit eurot. 2015. aasta aprillis andis Luksemburg teada, et annab Société Nationale de Crédit et d’Investissement kaudu 80 miljonit eurot, ja Poola, et annab Bank Gospodarstwa Krajowego kaudu kaheksa miljardit. 2015. aasta juunis teatas Slovakkia 400 miljoni euro andmisest riiklike tugipankade Slovenský Investičný Holding ja Slovenská Záručná a Rozvojová Banka kaudu ning Bulgaaria 100 miljoni euro andmisest Bulgaaria Arengupanga kaudu. 16. juulil 2015 andis Ühendkuningriik teada, et annab 6 miljardit inglise naela (u 8,5 mld eurot) projektidele, mis saavad EFSI toetust.
Selles kontekstis oleks vaja tehnilist abi lairibaühenduse jaoks, samuti CEFi lairibaühenduse, Horisont 2020 ja EFSI kombineeritud meetmeid.
Projekt käivitatakse 1. juunil ja teave selle kohta on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/eipp . Ühise kohtumiskoha pakkumisega tahab komisjon olla kasulik nii ELi projektiedendajatele kui ka rahvusvahelistele investoritele. Projektide kvaliteedi üle otsustamine jääb siiski potentsiaalsete investorite ülesandeks. Investeerimisprojekti avaldamine projektiportaalis ei ole ELi või EIP/EFSI rahalise toetuse saamise eeltingimus ega garantii ning juba sellist abi saavad projektid võivad ka reklaamida end selle portaali kaudu, kui neil on vaja veel raha.
KOM(2016) 361.
KOM(2015) 80.
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/467, 30. september 2015, millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/35 seoses regulatiivsete kapitalinõuete arvutamisega kindlustus- ja edasikindlustusandjate hoitavate mitmete varaklasside puhul (ELT L 85, 1.4.2016, lk 6).
Komisjoni ingliskeelne teatis riigiabi mõiste kohta, mida kasutatakse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1, asub aadressil http://ec.europa.eu/competition/state_aid/modernisation/notice_of_aid_en.pdf .
Fiskaalnäitajad (puudujääk ja võlg), mida kasutada seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ning stabiilsuse ja kasvu paktiga, annab Eurostat ja nende aluseks on ELi toimimise leping. Kasutatavate mõistete ja määratluste aluseks on Euroopa raamatupidamissüsteem (ESA 2010), mis on kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määruses (EL) 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1). Poliitikakujundajate ja kogu avalikkuse huvides on, et need näitajad arvutataks rangeimate kvaliteedistandardite kohaselt ja need oleksid liikmesriikide vahel võrreldavad.
Ingliskeelne valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla käsiraamatu (ESA 2010 rakendamine) 2016. aasta versioon asub aadressil http://ec.europa.eu/eurostat/web/products-manuals-and-guidelines/-/KS-GQ-16-001 .
Need nõuanded asuvad aadressil http://ec.europa.eu/eurostat/web/government-finance-statistics/methodology/advice-to-member-states.
Direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta; direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid; ning direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta.
Ingliskeelne lisateave keskkonnahoidlike riigihangete kohta asub aadressil http://ec.europa.eu/environment/gpp/index_en.htm .
COM(2016) 321 final
COM(2015) 468 final
Komisjon võttis 26. novembril 2015 vastu ettepaneku, mis käsitleb määrust struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta, COM(2015) 701 final.
See hõlmab kuni 500 miljoni euro mahus ELi garantii ülekandmist taristu ja innovatsiooni komponendist VKEde komponenti ning EFSI garantii kasutamist, et täiendada algatuse InnovFin ja COSME programmi laenugarantiiinstrumente, samuti Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi. Sellega kaasneb kõnealuste instrumentide jaoks ette nähtud eelarveeraldiste üldmahu suurenemine, mis võimaldab EIFil pakkuda märkimisväärselt rohkem rahastamist.
See võib hõlmata liikmesriikide jaoks stiimulite loomist ELi tasandi finantsinstrumentide täiendamiseks ESI-fondide vahenditega, toetuste kasutamise vähendamist juhul, kui finantsinstrumentidel on suurem lisaväärtus, ning vajaduse korral toetuste ja finantsinstrumentide EFSI toetusega kombineerimise lubamist, konkreetse projekti rahalise toetuse sidumist ELi poliitikaeesmärkidega ja eeltingimuste karmistamist.
