30.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 207/67

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform — teine pakett ja liidu ümberasustamisraamistiku loomine“

(2017/C 207/13)

Raportöör:

Vincenzo Bianco (IT/PES), Catania linnapea

Viitedokumendid:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud)

COM(2016) 465 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning millega muudetakse nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta

COM(2016) 466 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL

COM(2016) 467 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu ümberasustamisraamistik ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 516/2014

COM(2016) 468 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

COM(2016) 466 final (kaitse saajana tunnustamise kriteeriumid)

Muudatusettepanek 1

Artikli 8 lõige 3 – Riigisisene kaitse

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kontrollides, kas taotlejal on lõike 1 kohaselt põhjendatud tagakiusamise kartus või suure kahju kannatamise reaalne oht või kas taotlejale on kättesaadav kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest mõnes päritoluriigi osas, võtavad menetlevad ametiasutused artikli 4 kohaselt taotluse kohta otsuse tegemise ajal arvesse riigi selles osas valitsevat üldist olukorda ja taotleja isiklikku olukorda. Selleks tagavad menetlevad ametiasutused, et kõigist asjakohastest allikatest hangitakse täpset ja ajakohast teavet, sh liidu tasandil kättesaadav päritoluriigi teave ning päritoluriikide teabe ühine analüüs, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10, samuti ÜRO pagulaste ülemvoliniku avaldatud teave ja suunised.

Kontrollides, kas taotlejal on lõike 1 kohaselt põhjendatud tagakiusamise kartus või suure kahju kannatamise reaalne oht või kas taotlejale on kättesaadav kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest mõnes päritoluriigi osas, võtavad menetlevad ametiasutused artikli 4 kohaselt taotluse kohta otsuse tegemise ajal arvesse riigi selles osas valitsevat üldist olukorda ja taotleja isiklikku olukorda. Selleks tagavad menetlevad ametiasutused, et kõigist asjakohastest allikatest hangitakse täpset ja ajakohast teavet, sh liidu tasandil kättesaadav päritoluriigi teave ning päritoluriikide teabe ühine analüüs, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10, samuti ÜRO pagulaste ülemvoliniku avaldatud teave ja suunised. Hinnata võidakse ka sõltumatutelt allikatelt ja ekspertidelt saadud teavet ja suuniseid.

Motivatsioon

Sõltumatu teave ja sõltumatud hinnangud võivad aidata leida elemente, mis ei ole alati kättesaadavad ametlike allikate kaudu.

Muudatusettepanek 2

Artikkel 15 – Pagulasseisundi läbivaatamine

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikli 14 lõike 1 kohaldamiseks vaatab menetlev ametiasutus pagulasseisundi läbi eelkõige siis,

Artikli 14 lõike 1 kohaldamiseks vaatab menetlev ametiasutus pagulasseisundi läbi eelkõige siis,

a)

kui liidu tasandil kättesaadavast päritoluriigi teabest ning päritoluriikide teabe ühisest analüüsist, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10, nähtub, et päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed ja taotleja kaitsevajadusi arvestades asjakohased muutused;

a)

kui liidu tasandil kättesaadavast päritoluriigi teabest ning päritoluriikide teabe ühisest analüüsist, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10, nähtub, et päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed ja taotleja kaitsevajadusi arvestades asjakohased muutused;

b)

kui esmakordsel pikendamisel antakse pagulasele välja elamisluba.

b)

kui esmakordsel pikendamisel antakse pagulasele välja elamisluba lihtsustatud menetlusel. Kui lihtsustatud menetluse käigus ilmneb punktis a täpsustatud elemente võimaliku pikendamise vastu, tuleb menetlus viivitamatult muuta tavamenetluseks, teavitades sellest asjaomast isikut. Elamisloa pikendamata jätmise korral jääb igal juhul alles võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid .

Motivatsioon

Komisjoni ettepanekuga seatakse sisse antud pagulasseisundi läbivaatamine. See toimub a) ex officio iga kord, kui Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet teatab olulistest muudatustest päritoluriigis valitsevas olukorras; b) igal juhul korrapäraste ajavahemike järel, ka siis, kui ei ole teatatud muudatustest. Siiski leitakse, et viimasel juhul peaks pikendamine toimuma lihtsustatud menetluse korras, et vältida pagulastele liigse halduskoormuse ja liigse ebastabiilsuse tunde tekitamist.

COM(2016) 467 final (Rahvusvahelise kaitse ühine menetlus)

Muudatusettepanek 3

Artikli 7 lõige 4 – Taotlejate kohustused

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Taotleja edastab menetlevale ametiasutusele liikmesriigis, kus tal on kohalolekukohustus, oma elukoha andmed või aadressi või telefoninumbri, mida kasutades menetlev ametiasutus või muud vastutavad asutused temaga ühendust saavad võtta. Ta teavitab nimetatud menetlevat ametiasutust kõigist andmete muudatustest. Taotleja peab nõustuma suhtlemisega elukohas või aadressil, millest ta on pädevaid ametiasutusi viimati teavitanud, eelkõige juhul, kui ta esitab taotluse vastavalt artiklile 28.

Taotleja edastab menetlevale ametiasutusele liikmesriigis, kus tal on kohalolekukohustus, oma elukoha andmed või aadressi ja telefoninumbri, mida kasutades menetlev ametiasutus või muud vastutavad asutused temaga ühendust saavad võtta. Ta teavitab nimetatud menetlevat ametiasutust kõigist andmete muudatustest. Taotleja peab nõustuma suhtlemisega elukohas või aadressil, millest ta on pädevaid ametiasutusi viimati teavitanud, eelkõige juhul, kui ta esitab taotluse vastavalt artiklile 28.

Motivatsioon

Taotleja peab esitama nii oma elukoha andmed kui ka aadressi ja mitte üksnes telefoninumbri, nii et teda oleks võimalik õigeaegselt teavitada käimasolevat menetlust puudutavatest otsustest.

Muudatusettepanek 4

Artikli 15 lõige 5 – Tasuta õigusabi ja esindamine (apellatsioonimenetluse kestel)

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tasuta õigusabi ja esindamise apellatsioonimenetluse kestel võib välistada, kui:

Tasuta õigusabi ja esindamise apellatsioonimenetluse kestel võib välistada, kui:

a)

taotlejal on piisavad vahendid;

a)

taotlejal on piisavad vahendid.

b)

leitakse, et edasikaebusel pole mitte mingisuguseid ilmseid eduvõimalusi;

 

c)

edasikaebus või läbivaatamistaotlus on jõudnud siseriikliku õigusaktidega ette nähtud teise või edasisse apellatsioonastmesse, kaasa arvatud uuesti ärakuulamise ja kaebuse uuesti läbivaatamise korral.

 

Kui otsuse mitte võimaldada tasuta õigusabi ja esindamist teeb asutus, mis ei ole kohus, kuna ta leiab, et taotlusel pole mitte mingisuguseid ilmseid eduvõimalusi, on taotlejal õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus sellise otsuse vaidlustamiseks ja ta võib sel eesmärgil taotleda tasuta õigusabi ja esindamist.

Kui vaidlustamine tugineb üksnes formaalsetele põhjustele või on ilmselgelt põhjendamatu, võib kohtunik otsustada tühistada tasuta õigusabi ja esindamise ning vähendada riigi poolt õigusnõustajale makstavat tasu (kui see on ette nähtud) või jätta selle andmata.

Motivatsioon

Eelkõige apellatsioonimenetluse puhul (nii esimesel kui ka teisel ja/või kõrgemal astmel) peab õigusabi saamise õiguse välistamine tuginema ilmtingimata rangemale kriteeriumile, mis jätab võimalikult vähe ruumi tõenäosusele või kaalutlustele, ning asjaomase hinnangu peab ilmtingimata andma kohtunik.

Muudatusettepanek 5

Artikli 33 lõige 2 – Taotluste läbivaatamine

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2.   Menetlev ametiasutus teeb otsuse rahvusvahelise kaitse taotluse kohta, olles eelnevalt nõuetekohaselt hinnanud taotluse vastuvõetavust või selle sisu. Menetlev ametiasutus hindab taotlusi objektiivselt, erapooletult ja üksikjuhtumi põhiselt. Taotluse läbivaatamisel võtab ta arvesse järgnevat:

2.   Menetlev ametiasutus teeb otsuse rahvusvahelise kaitse taotluse kohta, olles eelnevalt nõuetekohaselt hinnanud taotluse vastuvõetavust või selle sisu. Menetlev ametiasutus hindab taotlusi objektiivselt, erapooletult ja üksikjuhtumi põhiselt. Taotluse läbivaatamisel võtab ta arvesse järgnevat:

a)

taotleja esitatud asjaomased avaldused ja dokumendid, sealhulgas teave selle kohta, kas taotlejat on taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda võidakse taga kiusata või talle tekitada suurt kahju;

a)

taotleja esitatud asjaomased avaldused ja dokumendid, sealhulgas teave selle kohta, kas taotlejat on taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda võidakse taga kiusata või talle tekitada suurt kahju;

b)

kogu asjakohane, täpne ja ajakohastatud teave seoses olukorraga, mis valitseb taotluse kohta otsuse tegemise ajal taotleja päritoluriigis, sealhulgas päritoluriigi õigusaktid ja nende kohaldamise viis, samuti mistahes muu asjakohane teave, mis on saadud Euroopa Liidu Varjupaigaametilt, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt ja asjakohastelt rahvusvahelistelt inimõiguste organisatsioonidelt või muudest allikatest;

b)

kogu asjakohane, täpne ja ajakohastatud teave seoses olukorraga, mis valitseb taotluse kohta otsuse tegemise ajal taotleja päritoluriigis, sealhulgas päritoluriigi õigusaktid ja nende kohaldamise viis, samuti mistahes muu asjakohane teave, mis on saadud Euroopa Liidu Varjupaigaametilt, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt ja asjakohastelt rahvusvahelistelt inimõiguste organisatsioonidelt või muudest allikatest;

c)

päritoluriigi teavet käsitlev ühine analüüs, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XXX (ELi Varjupaigaameti määrus) artiklis 10;

c)

päritoluriigi teavet käsitlev ühine analüüs, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XXX (ELi Varjupaigaameti määrus) artiklis 10;

d)

taotleja individuaalne seisund ja isiklikud asjaolud, sealhulgas sellised tegurid nagu taust, sugu, vanus, seksuaalne sättumus ja sooidentiteet, et hinnata, kas taotleja suhtes toime pandud või võimalikud teod võiksid taotleja isiklikest asjaoludest lähtudes osutuda tagakiusamiseks või tekitada suurt kahju;

d)

taotleja individuaalne seisund ja isiklikud asjaolud, sealhulgas sellised tegurid nagu taust, sugu, vanus, seksuaalne sättumus ja sooidentiteet, et hinnata, kas taotleja suhtes toime pandud või võimalikud teod võiksid taotleja isiklikest asjaoludest lähtudes osutuda tagakiusamiseks või tekitada suurt kahju;

e)

kas taotleja tegevus pärast päritoluriigist lahkumist oli seotud rahvusvahelise kaitse taotlemiseks vajalike tingimuste loomise ainu- või põhieesmärgiga, et hinnata, kas kõnealune tegevus põhjustaks nimetatud riiki tagasipöördumisel taotleja tagakiusamist või talle suure kahju tekitamist;

e)

kas taotleja tegevus pärast päritoluriigist lahkumist oli seotud rahvusvahelise kaitse taotlemiseks vajalike tingimuste loomise ainu- või põhieesmärgiga, et hinnata, kas kõnealune tegevus põhjustaks nimetatud riiki tagasipöördumisel taotleja tagakiusamist või talle suure kahju tekitamist;

f)

kas on võimalik mõistlikult eeldada, et taotleja annab ennast mõne teise riigi kaitse alla, mille kodakondsusele tal on õigus.

f)

kas on võimalik mõistlikult eeldada, et taotleja annab ennast mõne teise riigi kaitse alla, mille kodakondsusele tal on õigus;

 

g)

taotleja esitatavad avaldused, juhul kui neid toetavad ametlikud dokumendid, ja dokumendid, mis tõendavad tema eelistusi, peresidemeid, sidemeid päritoluriigi kogukondadega ning keele- ja kutseoskusi, mis võivad hõlbustada taotleja integreerimist ühes või mitmes sihtkohaks olevas liikmesriigis.

Motivatsioon

Muudatusettepanek on kooskõlas CIVEXi komisjonis juba heakskiidetud Dublini määruse läbivaatamist käsitleva arvamuse [---] sisuga, mille kohaselt tuleks võtta arvesse taotleja eelistusi ja sidemeid, ka selleks, et määrata kindlaks vastutav liikmesriik.

Muudatusettepanek 6

Artikkel 34 – Läbivaatamismenetluse kestus

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Taotluse läbivaatamine kooskõlas artikli 36 lõikega 1 selle vastuvõetavuse hindamiseks ei kesta kauem kui kuu aega alates taotluse esitamisest.

1.   Taotluse läbivaatamine kooskõlas artikli 36 lõikega 1 selle vastuvõetavuse hindamiseks ei kesta kauem kui kuu aega alates taotluse esitamisest.

Läbivaatamise tähtaeg on kümme päeva, kui esimese taotluse liikmesriik kohaldab artikli 36 lõike 1 punktides a ja b osutatud esimese varjupaigariigi või turvalise kolmanda riigi mõistet kooskõlas määruse (EL) nr XXX/XXX (Dublini määrus) artikli 3 lõike 3 punktiga a.

 

2.   Menetlev ametiasutus tagab, et taotluse sisulise läbivaatamise menetlus viiakse läbi võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast taotluse esitamist, ilma et see piiraks taotluste nõuetekohast ja põhjalikku läbivaatamist.

2.   Menetlev ametiasutus tagab, et taotluse sisulise läbivaatamise menetlus viiakse läbi võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast taotluse esitamist, ilma et see piiraks taotluste nõuetekohast ja põhjalikku läbivaatamist.

3.   Menetlev ametiasutus võib kuuekuist tähtaega pikendada kõige enam kolme kuu võrra, kui:

3.   Menetlev ametiasutus võib kuuekuist tähtaega pikendada kõige enam veel kuue kuu võrra, kui:

a)

rahvusvahelist kaitset taotleb korraga ebaproportsionaalne hulk kolmanda riigi kodanikke või kodakondsuseta isikuid, mis teeb menetluse lõpuleviimisel kuuekuulisest tähtajast kinnipidamise praktikas raskeks;

a)

rahvusvahelist kaitset taotleb korraga ebaproportsionaalne hulk kolmanda riigi kodanikke või kodakondsuseta isikuid, mis teeb menetluse lõpuleviimisel kuuekuulisest tähtajast kinnipidamise praktikas raskeks;

b)

tegemist on keeruliste faktiliste või õiguslike asjaoludega.

b)

tegemist on keeruliste faktiliste või õiguslike asjaoludega.

Motivatsioon

Tähtaegade erinevused võivad nõrgestada kaitseõigust, kuna need suurendavad advokaadi õlul lasuvat koormust seoses tema kaitsealuse olukorra kontrollimise ja ajakohastamisega.

Arvestades kriisiolukordade tekkimise või taotluste eriti suure määra võimlust, on soovitatav – võttes samas arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti või teiste liikmesriikide eritoetust – pikendada menetluse maksimaalset kestust (tervikuna) üheksalt kuult ühele aastale.

Muudatusettepanek 7

Artikli 36 lõige 2 – Otsus taotluse vastuvõetavuse ja menetlemise pädevuse kohta

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Taotluse sisu ei hinnata juhtudel, kui taotlust ei vaadata läbi kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXX (Dublini määrus), sealhulgas juhul, kui teine liikmesriik on andnud taotlejale rahvusvaheline kaitse või kui taotlus on kooskõlas lõikega 1 tagasi lükatud selle vastuvõetamatuse tõttu.

Taotluse sisu ei hinnata juhtudel, kui taotlust ei vaadata läbi kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXX (Dublini määrus), sealhulgas juhul, kui teine liikmesriik on andnud taotlejale rahvusvaheline kaitse või kui taotlus on kooskõlas lõikega 1 tagasi lükatud selle vastuvõetamatuse tõttu või kui taotleja eelistas määruse (EL) nr XXX/XXX (Dublini määrus) artikli 7 alusel ühte või enamat liikmesriiki sihtkohariigina, kus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti poolt igas kvartalis esitatavate andmete kohaselt ei ole saavutatud künnist, mis on ette nähtud kõnealuse määruse artiklites 7 ja 35 .

Motivatsioon

Ka käesoleval juhul on muudatusettepanek kooskõlas Dublini määruse läbivaatamise ettepanekut käsitleva arvamusega, mis kiideti juba heaks CIVEXi komisjonis. Mainitud juhul kuulub taotluse sisulise läbivaatamise pädevus eelistuse/sidemete kriteeriumi alusel kindlaks määratud riigile ja mitte riigile, kuhu taotleja saabus esimesena – see peab lihtsalt tagama asjaomase isiku edasisaatmise pädevasse riiki.

Muudatusettepanek 8

Artikkel 39 – Taotluste kaudne tagasivõtmine

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Menetlev ametiasutus lükkab taotluse tagasi sellest loobumise tõttu, kui:

1.   Menetlev ametiasutus lükkab taotluse tagasi sellest loobumise tõttu, kui:

[---]

[---]

2.   Lõikes 1 osutatud asjaolude korral lõpetab menetlev ametiasutus taotluse läbivaatamise ja saadab taotlejale tema elukoha või artikli 7 punktis 4 osutatud aadressil kirjaliku teate, millega teda informeeritakse taotluse läbivaatamise lõpetamisest ja sellest, et taotlus lükatakse lõplikult tagasi sellest loobumise tõttu, kui taotleja ei ilmu menetlevasse ametiasutusse ühe kuu jooksul alates kirjaliku teate saatmise kuupäevast.

2.   Lõikes 1 osutatud asjaolude korral lõpetab menetlev ametiasutus taotluse läbivaatamise ja saadab taotlejale tema elukoha või artikli 7 punktis 4 osutatud aadressil kirjaliku teate, millega teda informeeritakse taotluse läbivaatamise lõpetamisest ja sellest, et taotlus lükatakse lõplikult tagasi sellest loobumise tõttu, kui taotleja ei ilmu menetlevasse ametiasutusse kahe kuu jooksul alates kirjaliku teate saatmise kuupäevast.

3.   Kui taotleja ilmub menetlevasse ametiasutusse nimetatud ühekuulise ajavahemiku jooksul ja tõestab, et ta on loetletud sätteid eiranud temast mitteolenevatel põhjustel, jätkab menetlev ametiasutus taotluse läbivaatamist.

3.   Kui taotleja ilmub menetlevasse ametiasutusse nimetatud kahekuulise ajavahemiku jooksul ja tõestab, et ta on loetletud sätteid eiranud temast mitteolenevatel põhjustel, jätkab menetlev ametiasutus taotluse läbivaatamist.

4.   Kui taotleja ei ilmu menetlevasse ametiasutusse nimetatud ühekuulise ajavahemiku jooksul ja ei tõesta, et ta on loetletud sätteid eiranud temast mitteolenevatel põhjustel, loeb menetlev ametiasutus taotluse sõnaselgelt tagasivõetuks.

4.   Kui taotleja ei ilmu menetlevasse ametiasutusse nimetatud kahekuulise ajavahemiku jooksul ja ei tõesta, et ta on loetletud sätteid eiranud temast mitteolenevatel põhjustel, loeb menetlev ametiasutus taotluse sõnaselgelt tagasivõetuks.

Motivatsioon

Komitee leiab, et arvestades suhtlemisraskusi, mis võivad taotlejal tekkida, tuleks kehtestada rohkem kindlustunnet võimaldav tähtaeg.

Muudatusettepanek 9

Artikkel 43 – Erandid õigusest jääda liikmesriigi territooriumile korduvate taotluste korral

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Ilma et see piiraks mittetagasisaatmise põhimõtte kohaldamist, võivad liikmesriigid teha erandi õigusest jääda nende territooriumile ja artikli 54 lõikest 1, kui:

Ilma et see piiraks mittetagasisaatmise põhimõtte kohaldamist, võivad liikmesriigid teha erandi õigusest jääda nende territooriumile ja artikli 54 lõikest 1, kui:

a)

menetlev ametiasutus on korduva taotluse vastuvõetamatuna või ilmselgelt põhjendamatuna tagasi lükanud;

a)

menetlev ametiasutus on korduva taotluse vastuvõetamatuna või ilmselgelt põhjendamatuna tagasi lükanud;

b)

mistahes liikmesriigis esitatakse teine või hilisem taotlus pärast lõplikku otsust, millega taotlus lükati vastuvõetamatuna, põhjendamatuna või ilmselgelt põhjendamatuna tagasi.

b)

mistahes liikmesriigis esitatakse teine või hilisem taotlus pärast lõplikku otsust, millega taotlus lükati vastuvõetamatuna, põhjendamatuna või ilmselgelt põhjendamatuna tagasi.

Lõikes b sisalduvat sätet ei kohaldata, kui varasem taotlus on esitatud enne käesoleva määruse jõustumist ning kui taotleja ei ole saanud õigusabi.

Motivatsioon

Arvestades, et teabe andmise, esindamise ja abi andmise kohustused kehtestatakse kõikidel tasanditel alles praeguse komisjoni ettepanekute paketiga, asub komitee seisukohale, et liikmesriigid ei tohi takistada oma territooriumil viibimise õiguse kasutamist, kui taotleja ei saanud õigusabi esimese taotluse käigus.

Muudatusettepanek 10

Artikli 45 lõige 3 – Turvalise kolmanda riigi mõiste

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Menetlev ametiasutus loeb kolmanda riigi konkreetse taotleja jaoks turvaliseks kolmandaks riigiks pärast taotluse individuaalset läbivaatamist ja ainult juhul, kui ta peab vastavalt lõikega 1 kehtestatud kriteeriumidele kolmandat riiki konkreetse taotleja jaoks turvaliseks ja on teinud kindlaks, et:

Menetlev ametiasutus loeb kolmanda riigi konkreetse taotleja jaoks turvaliseks kolmandaks riigiks pärast taotluse individuaalset läbivaatamist ja ainult juhul, kui ta peab vastavalt lõikega 1 kehtestatud kriteeriumidele kolmandat riiki konkreetse taotleja jaoks turvaliseks ja on teinud kindlaks, et:

a)

taotleja ja asjaomase kolmanda riigi vahel on side, mille alusel oleks isikul mõistlik minna asjaomasesse riiki, sealhulgas juhul, kui taotleja on saabunud asjaomase kolmanda riigi kaudu, mis asub taotleja päritoluriigi geograafilises läheduses ;

a)

a) taotleja ja asjaomase kolmanda riigi vahel on side, mille alusel oleks isikul mõistlik minna asjaomasesse riiki, sealhulgas juhul, kui taotleja on seal viibinud arvestatava ajavahemiku vältel või tal on seal endiselt sidemeid või suhteid perekonnaliikmete või kaasmaalastega ;

b)

taotleja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid selle kohta, miks seda riiki ei saa tema konkreetses olukorras pidada turvaliseks kolmandaks riigiks.

b)

taotleja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid selle kohta, miks seda riiki ei saa tema konkreetses olukorras pidada turvaliseks kolmandaks riigiks.

Motivatsioon

Üksnes kolmanda riigi läbimist teel ELi (või seal peatumist üksnes nii kaua kui vajalik, et valmistada ette lahkumist) ei saa pidada piisavaks kriteeriumiks taotleja tagasisaamiseks kõnealusesse riiki.

Muudatusettepanek 11

Artikli 53 lõige 6 – Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Taotlejad esitavad lõikes 1 osutatud otsuste suhtes edasikaebuse:

Taotlejad esitavad lõikes 1 osutatud otsuste suhtes edasikaebuse:

a)

ühe nädala jooksul otsuse korral, millega lükati tagasi korduv taotlus selle vastuvõetamatuse või ilmselge põhjendamatuse tõttu;

a)

15 päeva jooksul otsuse korral, millega lükati tagasi korduv taotlus selle vastuvõetamatuse või ilmselge põhjendamatuse tõttu;

b)

kahe nädala jooksul otsuse korral, millega taotlus lükati tagasi selle vastuvõetamatuse tõttu, või otsuse korral, millega taotlus lükati tagasi seetõttu, et see on sõnaselgelt tagasi võetud, või sellest loobumise tõttu või otsuse korral, millega taotlus lükati tagasi selle põhjendamatuse või ilmselge põhjendamatuse tõttu seoses pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga pärast kiirendatud läbivaatamismenetlust või piirimentlust või kui taotlejat peetakse kinni;

b)

15 päeva jooksul otsuse korral, millega taotlus lükati tagasi selle vastuvõetamatuse tõttu, või otsuse korral, millega taotlus lükati tagasi seetõttu, et see on sõnaselgelt tagasi võetud, või sellest loobumise tõttu või otsuse korral, millega taotlus lükati tagasi selle põhjendamatuse või ilmselge põhjendamatuse tõttu seoses pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga pärast kiirendatud läbivaatamismenetlust või piirimentlust või kui taotlejat peetakse kinni;

c)

kuu aja jooksul otsuse korral, millega taotlus lükati tagasi selle põhjendamatuse või ilmselge põhjendamatuse tõttu seoses pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga, kui läbivaatamine ei toimu kiirkorras, või otsuse korral võtta ära rahvusvaheline kaitse.

c)

kuu aja jooksul otsuse korral, millega taotlus lükati tagasi selle põhjendamatuse või ilmselge põhjendamatuse tõttu seoses pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga, kui läbivaatamine ei toimu kiirkorras, või otsuse korral võtta ära rahvusvaheline kaitse.

Punkti b kohaldamisel võivad liikmesriigid ette näha piirimenetluse tulemusena tehtud otsuste ex officio läbivaatamise.

Punkti b kohaldamisel võivad liikmesriigid ette näha piirimenetluse tulemusena tehtud otsuste ex officio läbivaatamise.

Käesolevas lõikes ette nähtud tähtajad hakkavad kulgema kuupäevast, kui menetleva ametiasutuse otsus taotlejale teatavaks tehakse, või kui taotleja on esitanud taotluse tasuta õigusabiks ja esindamiseks, siis hetkest, mil talle määratakse õigusnõustaja või muu nõustaja.

Käesolevas lõikes ette nähtud tähtajad hakkavad kulgema kuupäevast, kui menetleva ametiasutuse otsus taotlejale teatavaks tehakse, või kui taotleja on esitanud taotluse tasuta õigusabiks ja esindamiseks, siis hetkest, mil talle määratakse õigusnõustaja või muu nõustaja.

Motivatsioon

Leitakse, et arvestades ka Euroopa Kohtu praktikat, tuleb kehtestada asjakohased minimaalsed tähtajad, mis omavahel ei tohiks erineda.

COM(2016) 465 final (vastuvõtu nõuded)

Muudatusettepanek 12

Artikli 7 lõige 5 – Elukoht ja liikumisvabadus

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid nõuavad taotlejatelt, et nad teataksid pädevatele ametiasutustele oma kehtiva elukoha või aadressi või telefoninumbri, mille kaudu nendega ühendust saab, ning teataksid võimalikult kiiresti telefoninumbri või aadressi muutumisest.

Liikmesriigid nõuavad taotlejatelt, et nad teataksid pädevatele ametiasutustele oma kehtiva elukoha või aadressi ja telefoninumbri, mille kaudu nendega ühendust saab, ning teataksid võimalikult kiiresti telefoninumbri või aadressi muutumisest.

Motivatsioon

Taotleja peab esitama nii oma elukoha andmed kui ka aadressi ja mitte üksnes telefoninumbri, nii et teda oleks võimalik õigeaegselt teavitada käimasolevat menetlust puudutavatest otsustest.

Muudatusettepanek 13

Artikkel 19 – Materiaalsete vastuvõtutingimuste asendamine, kitsendamine või tühistamine

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Kui taotleja on kohustatud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt nende territooriumil viibima, siis võivad liikmesriigid lõikes 2 kirjeldatud olukordades

1.   Kui taotleja on kohustatud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt nende territooriumil viibima, siis võivad liikmesriigid lõikes 2 kirjeldatud olukordades

a)

asendada rahaliste toetuste või kupongidena võimaldatava majutuse, toidu, riided ja muud toiduks mittekasutatavad hädavajalikud tooted loonusena tagatavate materiaalsete vastuvõtutingimustega või

a)

asendada rahaliste toetuste või kupongidena võimaldatava majutuse, toidu, riided ja muud toiduks mittekasutatavad hädavajalikud tooted loonusena tagatavate materiaalsete vastuvõtutingimustega või

b)

päevaraha vähendada või erakorralistel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel andmata jätta .

b)

päevaraha vähendada.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse, kui taotleja

2.   Lõiget 1 kohaldatakse, kui taotleja

a)

lahkub pädeva ametiasutuse määratud elukohast talle sellest teatamata või ilma pädeva ametiasutuse loata, kui on nõutav sellise loa taotlemine, või kui ta põgeneb või

a)

lahkub pädeva ametiasutuse määratud elukohast talle sellest teatamata või ilma pädeva ametiasutuse loata, kui on nõutav sellise loa taotlemine, või kui ta varjab ennast siseriiklikus õiguses sätestatud mõistliku aja jooksul või

b)

ei täida endast teada andmise kohustusi või teabe andmise nõuet või nõuet ilmuda siseriiklikus õiguses sätestatud mõistliku aja jooksul varjupaigamenetlusega seoses isiklikele vestlustele või

b)

ei täida endast teada andmise kohustusi või teabe andmise nõuet või nõuet ilmuda siseriiklikus õiguses sätestatud mõistliku aja jooksul varjupaigamenetlusega seoses isiklikele vestlustele või

c)

on esitanud korduva taotluse, nagu see on määratletud määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artikli [4 lõike 2 punktis i];

c)

on esitanud korduva taotluse, nagu see on määratletud määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artikli [4 lõike 2 punktis i];

d)

on varjanud rahaliste vahendite olemasolu ning on seetõttu materiaalsetest vastuvõtutingimustest alusetult kasu saanud või

d)

on varjanud rahaliste vahendite olemasolu ning on seetõttu materiaalsetest vastuvõtutingimustest alusetult kasu saanud või

e)

on tõsiselt rikkunud majutuskeskuse eeskirju või käitunud äärmiselt vägivaldselt või

e)

on tõsiselt rikkunud majutuskeskuse eeskirju või käitunud äärmiselt vägivaldselt või

f)

ei osale kohustuslikes integratsioonimeetmetes või

f)

ei osale kohustuslikes integratsioonimeetmetes või

g)

ei ole täitnud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] artikli [4 lõikes 1] sätestatud kohustust ning on reisinud ilma piisava põhjenduseta teise liikmesriiki ja esitanud sooviavalduse seal või

g)

ei ole täitnud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] artikli [4 lõikes 1] sätestatud kohustust ning on reisinud ilma piisava põhjenduseta teise liikmesriiki ja esitanud sooviavalduse seal või

h)

on pärast teise liikmesriiki põgenemist tagasi saadetud.

h)

on pärast teise liikmesriiki põgenemist tagasi saadetud.

Kui taotleja punktides a ja b osutatud juhtude korral leitakse või ta teatab endast vabatahtlikult pädevale ametiasutusele, võetakse kadumise põhjuste põhjal vastu nõuetekohaselt põhjendatud otsus kõikide või mõnede asendatud, kitsendatud või tühistatud materiaalsete vastuvõtutingimuste tagamise ennistamise kohta.

Kui taotleja punktides a ja b osutatud juhtude korral leitakse või ta teatab endast vabatahtlikult pädevale ametiasutusele, võetakse kadumise põhjuste põhjal vastu nõuetekohaselt põhjendatud otsus kõikide või mõnede asendatud, kitsendatud või tühistatud materiaalsete vastuvõtutingimuste tagamise ennistamise kohta.

3.   Otsused materiaalsete vastuvõtutingimuste asendamise, kitsendamise või tühistamise kohta tehakse konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes objektiivselt ja erapooletult ning neid põhjendatakse. Neid tehakse asjaomase isiku, eriti vastuvõtu erivajadustega taotlejate eriolukorda arvesse võttes, pidades kinni proportsionaalsuse põhimõttest. Liikmesriigid tagavad igal juhul juurdepääsu vältimatu abi teenustele kooskõlas artikliga 18 ning tagavad kõikidele taotlejatele inimväärse elatustaseme.

3.   Otsused materiaalsete vastuvõtutingimuste asendamise, kitsendamise või tühistamise kohta tehakse konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes objektiivselt ja erapooletult ning neid põhjendatakse. Neid tehakse asjaomase isiku, eriti vastuvõtu erivajadustega taotlejate eriolukorda arvesse võttes, pidades kinni proportsionaalsuse põhimõttest. Liikmesriigid tagavad igal juhul juurdepääsu vältimatu abi teenustele kooskõlas artikliga 18 ning tagavad kõikidele taotlejatele inimväärse elatustaseme.

4.   Liikmesriigid tagavad, et materiaalseid vastuvõtutingimusi ei asendata, kitsendata ega tühistata enne, kui lõike 3 kohane otsus on vastu võetud.

4.   Liikmesriigid tagavad, et materiaalseid vastuvõtutingimusi ei asendata, kitsendata ega tühistata enne, kui lõike 3 kohane otsus on vastu võetud.

Motivatsioon

Ollakse seisukohal, et sellest, kui inimene end varjab, tuleb teatada ainult juhul, kui see kestab teatud aega, et vältida olukordi, kus juhuslikud või vajadustest tingitud äraolekud võivad endaga kaasa tuua ülemääraseid karistusi. Päevaraha osas tehakse ettepanek üksnes selle vähendamise kohta, kuna selle täielik maksmata jätmine võiks põhjustada sotsiaalse ebastabiilsuse olukordi.

Muudatusettepanek 14

Artikkel 23 – Saatjata alaealised

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Saatjata alaealised

Saatjata alaealised

Liikmesriigid võtavad niipea kui võimalik ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates hetkest, kui saatjata alaealine on avaldanud soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, meetmeid tagamaks, et saatjata alaealist esindaks ja abistaks eestkostja , et tal oleks võimalik kasutada käesolevas direktiivis sätestatud õigusi ja täita selles sätestatud kohustusi.

Liikmesriigid võtavad viie tööpäeva jooksul alates hetkest, kui saatjata alaealine on avaldanud soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, või nii kiiresti kui võimalik meetmeid tagamaks, et saatjata alaealist esindaks ja abistaks esindaja või järelevaataja , et tal oleks võimalik kasutada käesolevas direktiivis sätestatud õigusi ja täita selles sätestatud kohustusi.

 

Liikmesriigid tagavad selle, et üleminekuperioodil kuni esindaja või järelevaataja määramiseni oleks liikmesriigis pakutav igasugune esindamine, millega kaitstakse lapse heaolu pakilistes ja talle korvamatut kahju põhjustada võivates küsimustes ning mis on seadusega kooskõlas, piisav ka käesoleva direktiivi mõistes.

Motivatsioon

Ajal, mil EL võtab vastu hulgaliselt saatjata alaealisi, võib olla vajalik loobuda kohustuslikust ajavahemikust eestkostja nimetamiseks. „Eestkostja“ kontseptsioon ja mõiste ise võivad olla eksitavad ega ole kooskõlas paljude liikmesriikide õigusega: selle asemel kutsutakse üles kasutama mõistet „järelevaataja“.

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

rõhutab, et on vaja laiaulatuslikku ja terviklikku lähenemisviisi, mis edendab varjupaigapoliitika ja taotlejate integreerimise jätkusuutlikkust ning mis kaasab Euroopa Liidu tervikuna tõhusa solidaarsuse süsteemi, mis toimib ka liikmesriikide vahel;

2.

rõhutab lisaks, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on liikmesriikide ja Euroopa Liidu hädavajalikud partnerid varjupaigataotlejate juhtimisel ja vastuvõtul ning et nad on seetõttu väga huvitatud õiglastest ja läbipaistvatest asjaomastest eeskirjadest, austades ühiskondliku harmoonia eeltingimusi ja inimeste põhiõigusi. Samuti toonitab komitee, et kohalikud omavalitsused, kes on üldiselt kodanike õiguste tagajad, saaksid seda ülesannet paremini täita, kui nende käsutuses oleksid viited ELi õigusaktidele ja asjakohased vahendid kodanike turvalisuse ja varjupaigataotlejate põhiõiguste tagamiseks;

3.

tuletab meelde, et – nagu ta rõhutas juba oma arvamuses esimese ettepanekute paketi kohta – on vaja püsivaid lahendusi kõnealuse probleemi struktuurseks käsitlemiseks, loobudes illusioonist, et küsimus oleks vaid üksikutes hädaolukordades. Komitee kiidab heaks komisjoni jõupingutused, et pakkuda lahendusi küsimuse kiireloomulisuse ja sellest tuleneva poliitilise surve tõttu, ent leiab siiski, et vaja on sügavamat arutelu, käsitledes probleemi juuri ning võttes arvesse rahvusvahelisi kohustusi, rändajate õigusi ja eri valitsustasandite vajadusi kõikides ELi geograafilistes piirkondades, koormamata liigselt piiririike või taotlejate seas kõige paremini kättesaadavaid või enam soovitud riike formaalsete ja põhimõtteliste põhjuste tõttu;

4.

suhtub positiivselt taotlejatele antava abi tingimuste lähendamisse ja ühtlustamisse, ka selleks, et kaotada motivatsioon ELi-siseseks teiseseks rändeks. Komitee on siiski arvamusel, et üksnes materiaalsete tingimuste ühtlustamisel ja lubamatu teisese liikumise sanktsioonidel põhinev käsitlusviis on ebapiisav;

5.

on seisukohal, et integratsiooni edendamiseks ja teisese rände algpõhjuste kõrvaldamiseks on oluline ja vajalik võtta arvesse taotlejate tegelikke sidemeid, tööoskusi ja eelistusi ühe või mitme liikmesriigi puhul, nagu ta juba rõhutas oma arvamuses Euroopa Komisjoni esimese ettepanekute paketi kohta, ning rõhutab sellega seoses, kui oluline on koguda koostöös sidusrühmadega asjakohaseid andmeid, et hõlbustada taotlejate sotsiaalset ja tööalast integratsiooni;

6.

suhtub positiivselt rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise menetluste kiirendamisse, kuid rõhutab, et see ei tohi viia põhiõiguste piiramiseni ning et ettepanekute paketis ettenähtud kiirmenetlusi tuleb kasutada väga ettevaatlikult ja pärast põhjalikku kontrolli, kas nende kasutamise eeltingimused on täidetud;

7.

väljendab suurt muret seoses regulatiivse lahendusega ühise ümberasustamise raamistiku – COM(2016) 468 final – jaoks (viiteraamistiku vastuvõtmine nõukogu õigusaktiga ja rakendamine komisjoni otsusega), jättes hõlmamata Euroopa Parlamendi – kõnealuses valdkonnas on see haruldane vastupidiselt välis- ja julgeolekupoliitikale;

8.

peab positiivseks komisjoni ettepanekuid, mille eesmärk on lihtsustada rahvusvahelise kaitse saajate juurdepääsu tööturule ja koolitusele, sh kutsekoolitustele. Lisaks kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu paindlikud ja tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad diplomite ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamist, mis lihtsustaks rahvusvahelise kaitse taotlejate juurdepääsu tööturule;

9.

väljendab heameelt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti rolli tugevdamise üle liikmesriikide toetamisel;

10.

peab positiivseks tõika, et selgesõnaliselt nähakse ette üldine õigus õigusabile, rõhutades selle võimalikku positiivset mõju ka edasikaebusmenetluste kestuse ja arvu vähendamisele;

11.

soovitab, et vastuvõtutingimuste parandamise meetmete rakendamist tuleks toetada ELi rahaliste vahendite parema juurdepääsetavuse ja nende mahu suurendamise kaudu, tehes neile juurdepääsemise hõlpsamaks Euroopa piirkondade ja kohalike omavalitsuste jaoks, kellel peavad olema õiged tingimused varjupaigataotlejate ja uute tulijate asjakohaseks vastuvõtmiseks;

12.

tervitab asjaolu, et komisjoni ettepanekutes arvestatakse põhimõtteliselt saatjateta alaealiste huvide ja heaoluga ning nähakse muu hulgas ette esindaja või järelevaataja võimalikult kiire määramine. Ajal, mil EL võtab vastu hulgaliselt saatjata alaealisi, võib siiski olla vajalik loobuda paindumatust ajavahemikust, mis on ette nähtud määramiseks, mis paljudes liikmesriikides toimub kohtumenetluse korras. Sellise menetlusega kaasnevad asjaomased menetlustagatised, nagu tõlgi tellimine ning teatud uurimisega seotud nõuded, mis ei ole teostatavad komisjoni väljapakutud täheaegade raamides;

13.

tunnistab, et ettepanekutes järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet, kuna neis tegeldakse põhjalikult riikidevaheliste probleemidega, nagu solidaarsus liikmesriikide vahel, integreerituma varjupaigasüsteemi ülesehitamine ja teabevahetuse parandamine liikmesriikide vahel: eesmärke ei saa liikmesriigid üksi saavutada. Komitee tunnistab, et kavandatud meetmed, millega kehtestatakse kogu Euroopa Liidus kohaldatavad ühtsed eeskirjad, on kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega. Komitee loodab, et kogu otsustusprotsessi jälgitakse pidevalt, et kontrollida asjaomastest põhimõtetest kinnipidamist;

COM(2016) 467 final

14.

soovitab, et mõiste „eestkostja“ (artikli 4 lõike 2 punkt f) rõhutaks selle isiku või organisatsiooni erapooletust ja sõltumatust administratsioonist, kes määratakse abistama ja esindama saatjata alaealist määruses osutatud menetlustes;

15.

soovitab, et alaealist peab alati abistama ka advokaat vestlustel tema taotlust menetleva ametiasutusega (artikkel 22);

16.

soovitab samuti (endiselt seoses artikliga 22), et alaealise esindaja vestlustel on administratsioonist sõltumatu isik või organ, kes määratakse seaduse alusel või kohtuorgani poolt üksnes lapse enda huvides;

17.

soovitab seoses korduvate taotlustega (artikkel 42) näha ette, et taotluse esialgsel läbivaatamisel selle vastuvõetavuse tuvastamiseks tuleb kindlaks teha, kas asjaomasele isikule anti seoses eelneva taotlusega tõepoolest teavet ja õigusabi, ning et õigusabi või teabe andmata jätmist käsitatakse põhjendatud õigustusena korduva taotluse esitamiseks;

18.

soovitab vaadata läbi määruse ettepaneku artikli 22 lõike 4, mille kohaselt eestkostjana tegutsevat isikut vahetatakse ainult juhul, kui vastutavad asutused leiavad, et ta ei ole oma ülesandeid eestkostjana nõuetekohaselt täitnud. Näiteks võib elukoha vahetuse korral pakkuda alaealisele ka võimaluse uues kohas teise eestkostja valimiseks;

19.

soovitab seoses esimese varjupaigariigi mõistega, et väljendit „[taotlejal on] olnud selles riigis kaitse“ tuleb tõlgendada nii, et see kaitse oleks ametlikult tunnustatud ja mitte ainult lihtsalt antud;

20.

rõhutab ja soovitab seoses esimeses astmes tehtud otsuste peale esitatud kaebuste menetlemise kestusega (artikkel 55), et asjaomaseid tähtaegu ei tohiks käsitada kohustuslikuna ning et (nagu on artiklis sõnaselgelt öeldud) need ei välista edasikaebuse nõuetekohast ja põhjalikku läbivaatamist;

COM(2016) 466 final

21.

on kindlalt vastu rahvusvahelise kaitse korrapärase läbivaatamise ja selle äravõtmise menetluse kehtestamisele: need kaks meedet ei saa mitte ainult põhjustada võimalikku lisakoormust ametiasutustele (sh kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele) pagulaste integreerimisega seotud menetluste läbiviimisel ja ülesannete täitmisel, vaid tekitada ka ebakindlust asjaomaste isikute seas. Komitee mõistab sellega seoses hukka poliitilised, ksenofoobsed ja populistlikud kõned, mis õhutavad vägivalda ja varjupaigataotlejate kriminaliseerimist, põhjustades tarbetuid sotsiaalseid pingeid, ning kutsub poliitilisi võimuorganeid ja osalejaid üles käituma vastutustundlikult;

22.

väljendab hämmeldust rahvusvahelise kaitse maksimaalse kestuse tähtaja kehtestamise ja sellise kehtestamise õiguspärasuse üle, kutsudes kaasseadusandjaid üles pidama uuesti arutelu selle küsimuse üle;

23.

soovitab kaaluda võimalust anda rahvusvahelise kaitse äravõtmise korral pikem tähtaeg kui komisjoni ettepanekus kavandatud (nt kuus kuud) elamisloa saamiseks muul põhjusel (näiteks töökoha otsimiseks), arvestades, et ettepanekus nähakse ette suhteliselt lühike tähtaeg (kolm kuud);

COM(2016) 465 final

24.

soovitab komisjoni ettepaneku artiklis 17a sisalduva sätte läbivaatamist, mille kohaselt ei ole taotlejal muudes liikmesriikides kui selles, kus ta on kohustatud viibima, mingisugust õigust määruses sätestatud materiaalsele abile, sätestades, et kui taotleja suudab õigustada lahkumist tõsiste põhjuste või vääramatu jõuga, võidakse kõnealused tingimused talle piiratud aja jooksul tagada artiklis 19 sätestatud vähendamistega;

25.

soovitab vaadata läbi direktiivi ettepaneku artikli 23 lõikes 1 sisalduvad sätted, mille kohaselt vahetatakse eeskostjana tegutsevat isikut „üksnes vajaduse korral“. Nii näiteks võib elukoha vahetuse korral pakkuda alaealisele ka võimaluse uues kohas teise eestkostja valimiseks;

26.

soovitab komisjoni ettepaneku artiklis 17a sisalduva sätte läbivaatamist, mille kohaselt tagavad liikmesriigid kõikidele taotlejatele inimväärse elatustaseme, kohustades Euroopa Liitu ja liikmesriike toetama, sealhulgas rahaliselt, kohalikke omavalitsusi, kes aitavad tagada kõigile taotlejatele inimväärse elatustaseme;

COM(2016) 468 final

27.

soovitab vaadata läbi otsuse jätta ümberasustamisest välja taotlejad, kes sisenesid viimase viie aasta jooksul ebaseaduslikult Euroopa Liidu territooriumile. Arvestades naaberriikidest lahkumisega seotud laialt levinud ebaseaduslikke tingimusi, tundub selline otsus liiga range taotlejate jaoks, kes sageli langevad kõnealuse nähtuse ohvriks.

Brüssel, 8. veebruar 2017

Euroopa Regioonide Komitee president

Markku MARKKULA