9.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 185/82

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmine tehniliste meetmete abil“

(2017/C 185/11)

Raportöör:

Emily WESTLEY, Hastingsi ringkonnavolikogu liige (UK/PES)

Viitedokument:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1343/2011 ja (EL) nr 1380/2013 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005“

COM(2016) 134 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendused

Teatavate hävitava toimega püügivahendite või -meetodite keelustamine

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(11)

Teatavad hävitava toimega püügivahendid või -meetodid, mille puhul kasutatakse lõhkeaineid, mürke, uimastavaid aineid, elektrivoolu, suruõhuhaamreid või muid löökvahendeid, veetavad seadmed ja haaratsid punakorallide või muud liiki korallide ja korallilaadsete liikide korjamiseks ning teatavad harpuunpüssid tuleks keelata, välja arvatud elektriimpulsstraalid, mida võib kasutada teatavatel rangetel tingimustel. Jõustamise ja teadusuuringute, samuti hindamise eesmärgil peaksid need tingimused hõlmama järelevalve-, kontrolli- ja hindamissüsteemi. Enne impulsstraalimise praeguste litsentside uuendamist või sellele muul viisil keelustamata staatuse andmist tuleks läbi viia teaduslik (uuesti)hindamine.

Motivatsioon

Elektriimpulssidel võib olla surmav mõju merekeskkonnale, sh noorkaladele ja mittesihtliikidele. Meresõiduohutuse komitee keeldub tehnikat sertifitseerimast püügivahendist lähtuva elektri mõju tõttu paljudele keskkonnaelementidele, sh ohustatud ja kaitstud liikidele (sh varilõpuselised) ja põhjaorganismidele, mis võib avaldada mõju kalastuspiirkonna ökoloogiale laiemalt. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu märgib (veebruar 2016), et kehtiv õigusraamistik ei ole piisav selleks, et vältida potentsiaalselt ohtlike süsteemide rakendusele võtmist.

Muudatusettepanek 2

Artikkel 4

Sihid

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Tehniliste meetmetega püütakse saavutada järgmised sihid:

a)	tagada, et kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate mereliikide püügi maht ei ületa 5 % kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2 ja artikliga 15;

1. Tehniliste meetmetega püütakse saavutada järgmised sihid:

tagada, et kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate mereliikide püügi maht ei ületa piire, mis on kindlaks määratud komisjoni vastuvõetud aktides kooskõlas selle määruse artikli 19 lõikega 5, ja et soovimatut saaki vähendatakse võimalikult palju kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktiga a;

Motivatsioon

Selle tagamine, et kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate mereliikide püügi maht ei ületa 5 %, ei ole realistlik traalpüügiga tegeleva kalalaevastiku puhul. Lisaks ei soosita õigusnormides juba praegu noorkalade püüki.

Muudatusettepanek 3

Artikkel 6

Mõistete määratlused

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(4)	„sihtpüük“ – kindlaksmääratud liigi või liikide kombinatsiooni püük, kui kõnealuste liikide kogusaak moodustab rohkem kui 50 % saagi majanduslikust väärtusest ;

(4)	„sihtpüük“ – kindlaksmääratud liigi või liikide kombinatsiooni püük, kui kõnealuste liikide kogusaak moodustab rohkem kui 50 % asjaomase püügireisi saagist ;

Muudatusettepanek 4

Artikkel 6

Mõistete määratlused

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(26)

„õngejada“ – püügivahend, mille moodustab vahel märkimisväärse pikkusega põhiõngeliin, millele on korrapäraste vahemike järel kinnitatud jõhvnöörid söödastatud või söödastamata konksudega. Põhiõngeliin on kinnitatud horisontaalselt merepõhja või selle lähedale või vertikaalselt või millel lastakse veepinnal triivida;

(26)

„õngejada“ – püügivahend, mille moodustab erineva pikkusega põhiõngeliin, millele on korrapäraste vahemike järel kinnitatud jõhvnöörid söödastatud või söödastamata konksudega. Põhiõngeliin on kinnitatud horisontaalselt merepõhja või selle lähedale või vertikaalselt või millel lastakse veesambas erineval sügavusel või veepinnal triivida;

Muudatusettepanek 5

Artikkel 6

Mõistete määratlused

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(30)

„noodapära“ – traali kõige tagumine osa, mis võib olla silindrikujuline (st kogu ulatuses sama ümbermõõduga) või koonusekujuline. Koosneb sama võrgusilma suurusega ühest või mitmest võrgupaneelist (võrgutükkidest), mis on traali teljesuunas külgepidi üksteise külge kinnitatud õmblusega, kuhu võib kinnitada ka pikipine. Regulatiivsel eesmärgil peab see olema võrgu 50 viimast silma;

(30)

Motivatsioon

[Muudatusettepanek ei puuduta eestikeelset versiooni. Hispaaniakeelse muudatusettepanekuga soovitakse täpsustada, et küsimus on just nimelt võrgusilma suuruses ja mitte lihtsalt võrgusilmas, nagu on öeldud artikli hispaaniakeelses versioonis.]

Muudatusettepanek 6

Artikkel 6

Mõistete määratlused

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(38)	„veesoleku aeg“ – ajavahemik alates võrkude esimesest vettelaskmisest kuni ajahetkeni, mil võrgud on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud;

(38)	„veesoleku aeg“ – ajavahemik alates esimese võrgu vettelaskmisest kuni ajahetkeni, mil kõik võrgud on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud;

Motivatsioon

Kohaldatav nakkevõrkude, raamvõrkude või abarate suhtes, mis koosnevad mitmest veoõngest (järjestikku fikseeritud vahendid). Eesmärk on täpsustada, et veesoleku aeg algab hetkel, mil lastakse vette esimene veoõng, ning lõpeb hetkel, mil on pardale tõmmatud viimane veoõng.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 6

Mõistete määratlused

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(42)	„saagi valikuline omandamine“ – tava, mille puhul madalama hinnaga kalad, kelle suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, lastakse vette tagasi isegi juhul, kui neid oleks võimalik seaduslikult lossida, et maksimeerida sadamasse toodava kala majanduslikku ja rahalist koguväärtust;

(42)

„saagi valikuline omandamine“ – tava, mille puhul madalama hinnaga kalad, kelle suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, lastakse vette tagasi isegi juhul, kui neid oleks võimalik seaduslikult lossida, et maksimeerida sadamasse toodava kala majanduslikku ja rahalist koguväärtust , v.a liigid, mis on inimtoiduks kõlbmatud, kuna need purunevad või lömastuvad võrgus ;

Motivatsioon

Traalide kasutamise eripära tõttu puruneb või lömastub mõnikord püük, mis seetõttu enam ei sobi kaubanduslikuks müügiks.

Muudatusettepanek 8

Artikkel 9

Veetavate püüniste kasutamise üldpiirangud

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Ühegi veetava püünise ükski osa ei tohi olla valmistatud võrgust, mille silmasuurus on väiksem kui noodapära võrgusilma suurus. Seda sätet ei kohaldata võrguseadmetele, mida kasutatakse püügivahendite seiresensorite kinnitamiseks. Käesoleva määruse artikli 18 alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktiga võib teha täiendava erandi noodapära võrgusilma suurusest väiksema silmasuurusega võrgu kasutamiseks veetava püünise muudes osades, kui sellest tulenev kasu mere bioloogiliste ressursside kaitsele on vähemalt samaväärne praeguste püügimeetodite abil saadava kasuga.

Motivatsioon

Püügivahendi eesosas on lubatav kasutada ka suurema silmaga võrku tingimusel, et see ei mõjuta kalade jõudmist noodapärasse ning et see vähendab noodapära valmistamise kulusid.

Muudatusettepanek 9

Artikkel 13

Tundlike elupaikade, sealhulgas ohualdiste mereökosüsteemide kaitse

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2. Kui parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel on soovitav muuta II lisas sätestatud piirkondade loetelu ning lisada uusi piirkondi, on komisjonil õigus võtta sellised muudatused vastu delegeeritud õigusaktide abil vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korrale. Muudatuste vastuvõtmisel peab komisjon erilist tähelepanu pöörama sellise negatiivse mõju leevendamisele, mis kaasneb püügitegevuse ülekandumisega teistele tundlikele aladele.

Motivatsioon

Kooskõla tagamine süvamere kalapüüki käsitleva uue õigusaktiga (määrus, millega kehtestatakse eritingimused süvamere kalavarude püügiks Kirde-Atlandil ja sätted kalapüügiks Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes ning tunnistatakse kehtetuks määruse (EÜ) nr 2347/2002).

Muudatusettepanek 10

Artikkel 19

Mitmeaastaste kavade raames võetavad piirkondlikud meetmed

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. Komisjonil on õigus kehtestada piirkondlikul tasandil tehnilised meetmed, et täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 9 ja 10 osutatud mitmeaastaste kavade eesmärgid. Sellised meetmed kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega, mis võetakse vastu vastavalt käesoleva määruse artiklile 32 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 18.	1. Komisjonil on õigus kehtestada piirkondlikul tasandil tehnilised meetmed, et täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 9 ja 10 osutatud mitmeaastaste kavade eesmärgid. Sellised meetmed kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega, mis võetakse vastu vastavalt käesoleva määruse artiklile 32 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 18. Liikmesriigid võivad esitada ühiseid soovitusi sõltumata sellest, kas asjaomastele piirkondadele on kehtestatud mitmeaastased kavad.
2 …	2 …
3 …	3 …
4 …	4 …
5 …	5 …
6 .	6 …

Motivatsioon

Määruse eelnõu artikli 19 praegust sõnastust võib tõlgendada nii, et mitmeaastaste kavade kehtestamine on ühiste soovituste esitamise kohustuslik eeltingimus.

Muudatusettepanek 11

Artikkel 19

Mitmeaastaste kavade raames võetavad piirkondlikud meetmed

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1 …	1 …
2 …	2 …
3 …	3 …
4 …	4 …
5 …	5 …
6. Komisjon võib paluda STECFil lõikes 5 osutatud ühiseid soovitusi hinnata.	6. Komisjon palub STECFil lõikes 5 osutatud ühiseid soovitusi hinnata.

Motivatsioon

STECFi palju tihedam kaasamine on sidusrühmade arvates väga oluline ning vastavaid palveid on esitatud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Regioonide Komitee poliitilistel aruteludel.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 31

Kaitsemeetmed

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Kui kättesaadavad teaduslikud nõuanded näitavad, et mereliikide kaitseks on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte selliste ohtude leevendamiseks. Kõnealused õigusaktid võivad hõlmata eelkõige püügivahendite kasutamise või püügitegevuse piiranguid teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel.

1. Kui kättesaadavad teaduslikud nõuanded näitavad, et mereliikide kaitseks on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte selliste ohtude leevendamiseks pärast seda, kui on välja selgitatud kavandatud meetmete sotsiaalne ja majanduslik mõju . Kõnealused õigusaktid võivad hõlmata eelkõige püügivahendite kasutamise või püügitegevuse piiranguid teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel.

2. Lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide eesmärk on eelkõige:

a)	käsitleda kalavarude ootamatuid muutusi, mille põhjuseks on kalavaru noorte isenditega täienemise kõrge või madal määr;

a)	käsitleda kalavarude ootamatuid muutusi, mille põhjuseks on kalavaru noorte isenditega täienemise kõrge või madal määr;

b)	kaitsta kudevaid kalu ning karpe ja koorikloomi, kui nende varud on väga väikesed või kui muud keskkonnategurid ohustavad varude seisundit.

b)	kaitsta kudevaid kalu ning karpe ja koorikloomi, kui nende varud on väga väikesed või kui muud keskkonnategurid ohustavad varude seisundit.

3. Ilma et see piiraks artikli 32 lõiget 6, kohaldatakse lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte kuni kolm aastat.

Motivatsioon

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on võtta arvesse sotsiaal-majanduslikku mõju enne otsuste tegemist.

Muudatusettepanek 13

Artikkel 32

Delegeeritud volituste rakendamine

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2. Artiklites 11, 13, 19, 28 ja 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [----]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

2. Artiklites 11, 13, 19 ja 28 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [----] ja kolmeks aastaks artikli 31 kohastel juhtudel . Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Motivatsioon

Artiklis 31 antakse komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, mida kohaldatakse kolme aasta jooksul. Artiklis 32 aga näivad komisjoni volitused kehtivat viis aastat.

Muudatusettepanek 14

Artikkel 34

Läbivaatamine ja aruandlus

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1 …	1 …
2 …	2 …
3 …	3 …
	4. Aruanne põhineb ulatuslikul territoriaalse mõju hinnangul, mille komisjon viib läbi iga merepiirkonna kohta eesmärgiga hinnata meetmete keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikku mõju.

Motivatsioon

Ulatuslik ülevaade määruse poliitiliste meetmete mõju kohta eri piirkondades on tõenditel põhineva poliitikakujundamise oluline tingimus. See võimaldab täieliku poliitikatsükli rakendamist, mis hõlmab määrust, mõjuhinnangut ja tagasisidet.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised soovitused

on seisukohal, et ühise kalanduspoliitika edu jaoks on väga oluline töötada välja selged ja lihtsad reeglid, mida kaluritel on kerge mõista ja kohaldada. Võttes arvesse seda, kui paljusid määrusi muudetakse määruse eelnõuga, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil (edaspidi „ettepanek“), on kõnealune ettepanek komitee arvates tõeline samm Euroopa kalanduse tehniliste meetmete regulatiivse lihtsustamise suunas;

toetab ettepanekus valitud õiguslikku lähenemisviisi, mis hõlmab miinimumnõuetega raammäärust ning lisades esitatud piirkondlikke meetmeid, mida saab muuta määruse eelnõus ette nähtud lihtsustatud ja kaasava piirkondadeks jaotamise protsessi raames. See lähenemisviis võimaldab kehtestada kõigile merealadele ühised eeskirjad ning pakub piisavat paindlikkust, et kohandada tehnilisi meetmeid vastavalt piirkondlikult tekkida võivatele konkreetsetele vajadustele;

tunneb heameelt selle üle, et ettepanekus järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4;

kutsub seadusandjat üles säilitama ettepaneku lihtsa vormi selle esialgsel kujul;

kutsub seadusandjat üles vältima erandeid ja mööndusi, mis kahjustaksid võrdseid võimalusi, välja arvatud juhul, kui piirkonnas tekib selleks konkreetne vajadus;

Piirkondadeks jaotamine

märgib, et ühise kalanduspoliitika piirkondadeks jaotamine annab piirkondadele ja liikmesriikidele võimaluse kalavarude aktiivseks majandamiseks ühise kalanduspoliitika eesmärkide raames;

täheldab, et võimalus esitada piirkondlikul tasandil asjakohaste tehniliste meetmete määratlemiseks ühiseid soovitusi ei tohiks olla seotud mitmeaastaste kavade kehtestamisega, vaid peaks olema avatud igasugusele kalapüügile;

peab piirkondadeks jaotamist võimaluseks töötada piirkondlike kalavarude aktiivseks majandamiseks välja paindlik süsteem, võttes aluseks kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad vastavalt ühises kalanduspoliitikas seatud sihtidele ja eesmärkidele;

palub komisjonil kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtude osas võtta arvesse kohalikke iseärasusi ning võimaldada V–X lisa muutmist lihtsustatud menetluse raames ja koostöös kohalike ning piirkondlike omavalitsustega.

10.

kutsub seadusandjat üles tagama ühise kalanduspoliitika määruse, mitmeaastaste kavade ja siin käsitletava ettepaneku tekstide omavaheline sidusus;

Usaldusel põhinev lähenemisviis ja kõikide sidusrühmade kaasamine reformi

11.

peab väga oluliseks, et ELi kalanduse reguleerimine tugineks usaldusel põhineval lähenemisviisil. Komitee märgib, et see on väga vajalik kalanduskogukonna edasise võõrandumise vältimiseks. Poliitikakujundajad peaksid suutma usaldada kalureid, et need reformi täies ulatuses ellu viivad, ja kalurid peaksid suutma usalda poliitikakujundajaid selles, et neid ei jäta hätta. Usaldusel põhinev lähenemisviis eeldab valdkonnaüleseid jõupingutusi. See nõuab, et sidusrühmad ei vaatleks kalandust üksnes püügivõimsuse, püügikoormuse ja kvootide aspektist, vaid pööraksid tähelepanu ka sotsiaalsetele aspektidele, väikesele keskkonnamõjule ja jätkusuutlikkusele sektori tulevikus;

12.

kutsub seadusandjat lisama teatud stiimuleid, mis muudaksid eeskirjade täitmise kalurite jaoks loomulikus valikuks. Need stiimulid võiksid olla majanduslikku, sotsiaalset, halduslikku või muud laadi, mis on kooskõlas ELi õigusaktidega, ning sõltuma teatud kriteeriumide täitmisest. Stiimulid tuleks välja töötada eeskirjade järgmise ja koostöö tegemise kultuuri mõtteviisist lähtudes, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 36 lõike 2 punktis g;

13.

arvestades, et kvootide jaotamine on liikmesriikide pädevuses, võiksid sätted, mis võimaldavad väikestel kalandusettevõtjatel otse kvoote hallata (1) ja saaki majandada, pakkuda suurepärast võimalust heastada väikesemahulise ja rannapüügiga tegelevatele kaluritele ajalooline ebaõiglus, võimaldades neil täita suuremat rolli mere hooldamisel, tagades võrdsed tingimused suuremate kalandusettevõtjatega ning tasakaalu õiguste ja kohustuste vahel. Kui anda väikestele kalandusettevõtjatele õigus hallata teatavate kalavarude kvoote rangelt kontrollitavate kindlate tähistulemuste alusel, võimaldab see neil end määratleda majandatava vara (kala) sidusrühmana ja neil on stiimul selle eest hästi hoolitseda;

14.

toetab Euroopa Parlamendi üleskutset (2) Euroopa Komisjonile ja ELi liikmesriikidele suurendada järk-järgult mittetöönduslikule kalapüügile eraldatavaid püügikvoote, et sellist jätkusuutlikku püügiviisi toetada;

15.

püügiõiguste seesugune detsentraliseeritud haldamise süsteem peaks põhinema järgmistel põhimõtetel:

1)	mereressursside ja keskkonna kaitsmine on peamine tingimus;

2)	teaduslike nõuannete ja soovituste järgimine;

3)	rakendamise range kontroll ja pidev hindamine;

4)	sisseprogrammeeritud paindlikkus, mis võimaldab teha hinnangute ja katseetapi järel kohandusi;

5)	püügiõigused tuleb määrata protsendimäärana maksimaalsest jätkusuutlikust saagikusest, et ergutada kalureid tegelema aktiivselt kalavarude taastamisega;

Väikesemahulise kalapüügi olulisus Euroopa väikeste kalanduskogukondade jaoks

16.

märgib, et kogu Euroopa väikeste rannikulinnade jaoks on väikesemahuline rannapüük osa ainulaadsest ökosüsteemist, mis hõlmab pärandit, kogukonna ühtekuuluvust, turismi, toitu ja külalislahkust;

17.

avaldab kahetsust, et ühise kalanduspoliitika käimasolevas reformis ei võeta täies ulatuses arvesse väikesemahulise rannapüügiga tegelejate olulisust kohalike merehooldajatena, kellel on teadmised kohalikust ajaloolist, traditsioonidest ja elustiilist ning kes on rannikulinnade sotsiaal-majandusliku elu oluline lüli;

18.

kutsub seadusandjat ja liikmesriike üles rakendama väikesemahulise kalapüügi heaks kõik praeguses ühises kalanduspoliitikas kasutamata toetusvõimalused ja ökoloogilised eelised;

19.

peab siinkohal väga positiivseks, et tehnilisi meetmeid käsitlevas määruse ettepanekus ei nõuta, et väikesed kalandusettevõtjad investeeriksid uude varustusse ja uutesse võrkudesse;

20.

märgib, et seoses viimaste aastakümnete ebatõhusate valitsemistavade ja ülereguleerimisega, millele järgnenud pöördelise reformiga kehtestati mitu uut eeskirja (sh tagasiheite keelustamine, lossimiskohustus, piirkondadeks jaotamine, mitmeaastased kavad, tehniliste meetmete läbivaatamine, kontrollieeskirjad ja andmekogumine), tunnevad väikesemahulise püügiga tegelevad kalurid üha suuremat irdumist poliitikakujundamisest;

21.

kordab oma seisukohta, et ELi kalanduspoliitika peaks olema laiema meremajanduse kasvu strateegia keskne osa, milles arvestatakse kalandussektori iseärasustega, ent ka kõigi meremajanduse sektorite kasvuga, sh meretööstus ja turism, samuti tööhõive ja keskkonnakaitsega, ning et ettevõtlus meremajanduses ulatub kaugemale meredes ja ookeanides toimuvast tegevusest (3) ja puudutab kõiki rannikupiirkondi.

Brüssel, 7. detsember 2016

Euroopa Regioonide Komitee president

Markku MARKKULA

(1) Nagu sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 17 ja siin käsitletava ettepaneku artikli 19 lõike 4 punktis c.

(2) 2015/2090(INI).

(3) NAT-V-044.