18.1.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 17/46

Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Seadusandlikud ettepanekud jäätmedirektiivide muutmiseks“

(2017/C 017/09)

Raportöör:

Domenico GAMBACORTA (IT/EPP), Avellino provintsivanem

Viitedokumendid:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta

COM(2015) 593 final – 2015/0272 (COD)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta

COM(2015) 594 final – 2015/0274 (COD)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ jäätmete kohta

COM(2015) 595 final – 2015/0275 (COD)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta

COM(2015) 596 final – 2015/0276 (COD)

MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta, COM(2015) 593 final – 2015/0272 (COD)

Artikkel 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Direktiivi 2006/66/EÜ muutmine

Direktiivi 2006/66/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)	Artiklisse 2 („Kohaldamisala“) lisatakse lõige 3: „3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata patareide ja akude suhtes, mille energiasalvestid ei sisalda toimeaine või elektroodmaterjalina metalle ega nende ühendeid ning mis ei sisalda ohtlikke aineid.“

1)	Artikkel 22 jäetakse välja.

2)	Artikkel 22 jäetakse välja.

2)	Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

3)	Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „Komisjon koostab hiljemalt 2016. aasta lõpuks aruande, milles käsitletakse käesoleva direktiivi rakendamist ning selle mõju keskkonnale ja siseturu toimimisele.“;

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „Komisjon koostab hiljemalt 2016. aasta lõpuks aruande, milles käsitletakse käesoleva direktiivi rakendamist ning selle mõju keskkonnale ja siseturu toimimisele.“;

b)	lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Komisjoni aruanne sisaldab käesoleva direktiivi järgmiste aspektide hinnangut:“.

b)	lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Komisjoni aruanne sisaldab käesoleva direktiivi järgmiste aspektide hinnangut:“.

Motivatsioon

Kõnealuse direktiivi peamine eesmärk on vähendada patareide negatiivset mõju keskkonnale, vältides ohtlike ainete (raskemetallide) sattumist keskkonda. Direktiivis kehtestatakse patareide turuleviimise ja nende kõrvaldamise eeskirjad.

Liikmesriigid edendavad iga liiki patareide ja akude keskkonnasäästliku ja kulutõhusa ringlussevõtu meetodeid käsitlevaid teadusuuringuid. Orgaanilised patareid on uue põlvkonna patareid, mis ei sisalda ohtlikke materjale. Sellealast teadus- ja uuendustegevust viiakse ellu kogu Euroopas. Lisaks keskkonnaohututele osadele on patareidel tohutu majanduspotentsiaal ja lai rakendusala.

Käesoleva muudatusettepanekuta kohaldataks orgaaniliste patareide suhtes tavapärastele patareidele kehtivaid kõrvaldamiseeskirju, kuigi need on keskkonnasäästlikud. See takistaks keskkonnaeesmärke toetavat tehnoloogilist innovatsiooni ega laseks sellel innovatsioonil anda panust Euroopa majanduskasvu ja tööhõivesse. Seetõttu tuleks orgaanilised patareid kõnealuse direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta, COM (2015)594 final – 2015/0274 (COD)

Artikli 1 lõige 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

6)	Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

6)	Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Aruandlus

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 5 lõigete 2 ja 5 rakendamise andmed. Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 5. Esimene aruanne hõlmab andmeid ajavahemikul alates 1. jaanuarist [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta] kuni 31. detsembrini [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta].

2. Liikmesriigid esitavad artikli 5 lõike 2 kohaste sihtarvude rakendamise andmeid kuni 1. jaanuarini 2025.

3. Käesoleva artikli kohaselt liikmesriigi esitatud andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne.

4. Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab aruande selle ülevaatuse tulemuste kohta. Aruanne hõlmab hinnangut liikmesriigi andmekogumise korralduse, andmeallikate ja metoodika, samuti andmete täielikkuse, usaldusväärsuse, ajakohasuse ja järjepidevuse kohta. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse iga kolme aasta tagant.

5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vorm andmete esitamiseks lõike 1 kohaselt. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 17 lõikes 2 osutatud menetlusega.“.

6. Alati kui võimalik ja kooskõlas parema õigusloome põhimõttega tuleb käesolevast direktiivist tuleneva täiendava aruandluskohustuse täitmiseks esmajoones kasutada olemasolevat riigisisest aruandluskohustust või seda täiendada, tingimusel et on tagatud jäätmevaldkonnas antava teabe nõutav ühtsus. Uue aruandlusahela loomine üksnes käesoleva direktiivi nõuetele vastamiseks peaks olema viimane abinõu, eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohalt. Liikmesriigid ja komisjon peaksid koos hindama täiendava aruandluse vajadust, enne kui liikmesriigid võtavad kasutusele rakenduseeskirjad asjaomase direktiivi aruandluskohustuse täitmiseks.“.

Motivatsioon

See on kooskõlas ELi parema õigusloome paketi ja komitee hiljutise arvamusega ELi keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevate kohustuste rakendamise kohta. Teave peab olema ühtne, et jäätmekäitluse parandamise meetmete võtmisel oleks võimalik andmeid omavahel võrrelda.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ jäätmete kohta, COM (2015)595 final – 2015/0275 (COD)

Artikli 1 punkt 8

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

8)	Lisatakse artikkel 8a:

8)	Lisatakse artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes kehtivad üldnõuded

[…]

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagada, et artikli 8 lõike 1 kohaselt kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemiga hõlmatud jäätmevaldajaid on teavitatud olemasolevatest jäätmekogumissüsteemidest ja prügistamise vältimise võimalustest. Ühtlasi võtavad liikmesriigid meetmeid, et luua jäätmevaldajatele eelkõige majanduslike stiimulite või vajaduse korral eeskirjade kaudu stiimulid olemasolevates liigiti kogumise süsteemides osalemiseks.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagada, et artikli 8 lõike 1 kohaselt kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemiga hõlmatud jäätmevaldajaid on teavitatud olemasolevatest tagasivõtusüsteemidest, tunnustatud korduskasutuskeskustest, lubatud korduskasutamiseks ettevalmistamise keskustest ning jäätmekogumissüsteemidest ja jäätmetekke ja prügistamise vältimise võimalustest. Ühtlasi võtavad liikmesriigid meetmeid, et luua jäätmevaldajatele, tootjatele ja jaemüüjatele eelkõige majanduslike stiimulite või vajaduse korral eeskirjade kaudu stiimulid olemasolevates liigiti kogumise süsteemides osalemiseks.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagada, et iga organisatsioon, mis on loodud selleks, et rakendada tootja nimel tootja laiendatud vastutuse kohustusi, vastab järgmistele nõuetele:

a)	ta on selgelt määratlenud geograafilise piirkonna, tooted ja materjalid, mida tema tegevus hõlmab;

a)	ta on selgelt määratlenud geograafilise piirkonna, tooted ja materjalid, mida tema tegevus hõlmab;

b)	tal on tootja laiendatud vastutuse kohustuste täitmiseks vajalikud tegevuslikud ja finantsvahendid;

b)	tal on tootja laiendatud vastutuse kohustuste täitmiseks vajalikud tegevuslikud ja finantsvahendid;

c)	ta kehtestab asjakohase enesekontrollimehhanismi, mille toetamiseks auditeeritakse ja hinnatakse korrapäraselt ja sõltumatult järgmist:

c)	ta kehtestab asjakohase enesekontrollimehhanismi ja määrab kindlaks laiendatud tootjavastutuse hindamise miinimumnõuded. Selle toetamiseks auditeeritakse ja hinnatakse korrapäraselt ja sõltumatult järgmist:

—	organisatsiooni finantsjuhtimine, sh lõike 4 punktides a ja b sätestatud nõuete täitmine;

—	lõike 1 kolmanda taande ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaselt kogutud ja esitatud andmete kvaliteet;

—	organisatsiooni finantsjuhtimine, sh lõike 4 punktides a ja b sätestatud nõuete täitmine;

—	lõike 1 kolmanda taande ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaselt kogutud ja esitatud andmete kvaliteet;

d)	ta teeb üldsusele kättesaadavaks järgmise teabe:

d)	ta teeb üldsusele kättesaadavaks järgmise teabe:

—	organisatsiooni omandiline kuuluvus ja liikmesus;

—	tootjate rahalised sissemaksed;

—	jäätmekäitlejate valimise kord.

—	organisatsiooni omandiline kuuluvus ja liikmesus;

—	tootjate rahalised sissemaksed;

—	jäätmekäitlejate valimise kord.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagada, et rahalised sissemaksed, mida tootja teeb oma laiendatud vastutuse kohustuste täitmiseks, vastavad järgmistele nõuetele:

a)	need hõlmavad kõiki tootja poolt liidu turule lastavate toodetega seotud jäätmekäitluskulusid, sh kõik järgmised kulud:

a)	need hõlmavad kõiki tootja poolt liidu turule lastavate toodetega seotud olelusringi lõppemise ja jäätmekäitluskulusid, sh kõik järgmised kulud:

—	lõike 1 teise taande kohaste jäätmekäitluse sihtarvude saavutamiseks vajalike liigiti kogumise ning sortimis- ja töötlemistoimingute kulud, võttes arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamise või müügi tulu;

—	kulud, mis on seotud jäätmevaldajatele asjakohase teabe andmisega vastavalt lõikele 2;

—	kulud, mis on seotud andmete kogumise ja esitamisega vastavalt lõike 1 kolmandale taandele;

—	kasutatud toodete tagastamissüsteemide kulud;

—	korduskasutussüsteemide kulud;

—

lõike 1 teise taande kohaste jäätmekäitluse sihtarvude saavutamiseks vajalike liigiti kogumise ning sortimis- ja töötlemisjaamadesse transportimise (k.a transport saartelt või eraldatud piirkondadest, kus võimalik) ning sortimis- ja töötlemistoimingute kulud, võttes arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamise või müügi tulu;

—	kulud, mis on seotud jäätmevaldajatele asjakohase teabe andmisega vastavalt lõikele 2;

—	kulud, mis kaasnevad ELi turule toodud toodete jäätmete kogumise ja töötlemisega, kui neid jäätmeid ei koguta liigiti, ning kui selliste jäätmete kogumine ja töötlemine toimub jäätmejääkide osana või satuvad need prahina keskkonda, kus neid koguvad ja käitlevad asjaomased asutused;

—	kõik lisakulud, mida peavad kandma kohalikud omavalitsused või muud avaliku sektori asutused, kellel lasub lõplik vastutus jäätmekogumise eest, eriti juhul, kui laiendatud tootjavastutuse süsteemid ei toimi asjakohaselt;

—	kulud, mis on seotud andmete kogumise ja esitamisega vastavalt lõike 1 kolmandale taandele;

b)	need on kindlaks määratud üksikute toodete või sarnaste toodete rühmade tegelike olelusringi lõppemise kulude põhjal, võttes eelkõige arvesse toodete korduskasutatavust ja ringlussevõetavust;

b)	need on kindlaks määratud üksikute toodete või sarnaste toodete rühmade tegelike olelusringi lõppemise kulude põhjal, võttes eelkõige arvesse toodete korduskasutatavust ja ringlussevõetavust;

c)	need põhinevad teenuste optimeeritud kuludel juhul, kui avaliku sektori jäätmekäitlejad vastutavad laiendatud tootjavastutuse süsteemi nimel tegevusülesannete täitmise eest.

c)	need põhinevad teenuste optimeeritud kuludel juhul, kui avaliku sektori jäätmekäitlejad vastutavad laiendatud tootjavastutuse süsteemi nimel tegevusülesannete täitmise eest.

5. Liikmesriigid kehtestavad asjakohase seire- ja nõuete täitmise tagamise raamistiku, millega tagada, et toodete tootjad rakendavad laiendatud tootjavastutuse kohustusi, finantsvahendeid kasutatakse nõuetekohaselt ning kõik süsteemi rakendamises osalejad esitavad usaldusväärseid andmeid.

Kui liikmesriigi territooriumil rakendab tootjate nimel laiendatud tootjavastutuse kohustusi mitu organisatsiooni, loob liikmesriik sõltumatu ametiasutuse, kes teeb järelevalvet tootja laiendatud vastutuse kohustuste rakendamise üle.

Kui liikmesriigi territooriumil rakendab üht liiki toote tootjate nimel laiendatud tootjavastutuse kohustusi mitu organisatsiooni, loob liikmesriik või pädev piirkondlik ametiasutus sõltumatu ametiasutuse (kliiringukoja), kes teeb järelevalvet tootja laiendatud vastutuse kohustuste rakendamise üle.

6. Liikmesriigid loovad platvormi, millega tagada laiendatud tootjavastutuse rakendamises osalevate sidusrühmade (sh avaliku ja erasektori jäätmekäitlejad, kohalikud omavalitsused ning vajaduse korral korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevad tunnustatud ettevõtjad) korrapärane dialoog.“

[…]

6. Liikmesriigid tagavad, et laiendatud tootjavastutuse süsteemid aitavad kaasa prahistamise vältimisele ja jäätmete kogumisele ning toetavad koristusaktsioone.

7. Liikmesriigid loovad platvormi, millega tagada laiendatud tootjavastutuse rakendamises osalevate sidusrühmade (sh avaliku ja erasektori jäätmekäitlejad, kohalikud omavalitsused ning vajaduse korral lubatud korduskasutuse ja korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevad ettevõtjad) korrapärane dialoog.“

[…]

Motivatsioon

ELi eeskirjad peaksid võimaldama täielikku tootjavastutust tekitatud jäätmete eest. Arvestades, et turg hõlmab kogu ELi, tuleb see tagada ühiste miinimumnõuete abil. Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele tuleks laiendatud tootjavastutus määratleda riiklikul/kohalikul tasandil.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ jäätmete kohta, COM (2015)595 final – 2015/0275 (COD)

Artikli 1 punkt 9

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

9)	Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

9)	Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Jäätmetekke vältimine

1. […]

2. Liikmesriigid jälgivad ja hindavad jäätmetekke vältimise meetmete rakendamist. Selleks kasutavad nad asjakohaseid kvalitatiivseid või kvantitatiivseid näitajaid ja sihtarve, eelkõige seoses kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete kogusega inimese kohta.

2. Liikmesriigid jälgivad ja hindavad jäätmetekke vältimise meetmete rakendamist. Selleks kasutavad nad asjakohaseid kvalitatiivseid või kvantitatiivseid näitajaid ja absoluutseid sihtarve, eelkõige seoses kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete kogusega inimese kohta.

[…]“;

Motivatsioon

Näitajad peaksid põhinema toodetud jäätmete hulgal, nt 100 kg jäätmejääke inimese kohta, et kehtestada representatiivne ja tõhus eesmärk sh väikese majandusega ja/või juba vähem jääke tootvatele riikidele.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ jäätmete kohta, COM (2015)595 final – 2015/0275 (COD)

Artikli 1 punkti 10 alapunkt a

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

10)	Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

10)	Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

a)	lõike 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid korduskasutamiseks ettevalmistamise edendamiseks, kannustades eelkõige korduskasutamise ja parandamise võrgustike loomist ja toetamist ning hõlbustades selliste võrgustike juurdepääsu jäätmekogumiskohtadele ning edendades majandushoobade, hankekriteeriumide, kvantitatiivsete eesmärkide või muude meetmete kasutamist.

„1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid korduskasutamiseks ettevalmistamise edendamiseks, kannustades eelkõige korduskasutamiseks ja parandamiseks võrgustike loomist ja toetamist ning hõlbustades selliste võrgustike juurdepääsu jäätmekogumiskohtadele või rajades korduskasutatavatele jäätmetele mõeldud püsivaid kogumispunkte, ning edendades majandushoobade, hankekriteeriumide, kvantitatiivsete eesmärkide või muude meetmete kasutamist.

Liikmesriigid võtavad meetmeid kvaliteetse ringlussevõtu edendamiseks ning seavad selleks sisse jäätmete liigiti kogumise, kui see on tehniliselt, keskkonnaalaselt ja majanduslikult võimalik ja vajalik, et täita asjakohaste ringlussevõtusektorite puhul nõutud kvaliteedistandardeid ning saavutada lõikes 2 sätestatud sihtarvud.“;

Kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ning Euroopa Liidu parema õigusloome põhimõttega viivad liikmesriigid, lähtudes käesolevale direktiivile lisatud mõjuhinnangust, läbi hindamise kõnealuses direktiivis kavandatud eesmärkide mõju kohta kohalikul ja piirkondlikul tasandil, eriti kui need valitsustasandid on jäätmekäitluse eest vastutavad. Komisjon kasutab neid tulemusi tõendina artiklites 15 ja 16 ning peatükis V ette nähtud varajase hoiatamise süsteemi ja paindlikkuse kasutamiseks käesoleva direktiivi rakendamisel.“;

Motivatsioon

Uue direktiiviga nähakse ette mitmeid mehhanisme kohustuste mittetäitmise või nende rikkumisega tegelemiseks, ent ka edusammude toetamiseks. Kuid enamikul juhtudel on ELi sihtmärkide mittesaavutamise põhjuseks asjaolu, et ELi tasandil ei teata piisavalt piirkondlikest ja kohalikest kohustustest jäätmete valdkonnas.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ jäätmete kohta, COM (2015)595 final – 2015/0275 (COD)

Artikli 1 punkti 10 alapunkt c

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

c)	lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

c)	lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	aastaks 2020 suurendatakse tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmete, v.a jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslike ainete korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja täitematerjalina kasutamist vähemalt 70 %-ni massist;“;

„b)

aastaks 2020 suurendatakse tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmete, v.a jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslike ainete korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja täitematerjalina kasutamist vähemalt 70 %-ni massist.

Komisjon hindab kõnealuse jäätmevoo haldamist ja võimalust kehtestada 2020. aastaks konkreetsed sihtarvud ehituses kasutatavate materjalide ringlussevõtuks 2025. ja 2030. aastaks;“;

Motivatsioon

Kuna ohutud ehitus- ja lammutusjäätmed moodustavad märkimisväärase osa jäätmete koguhulgast, ei ole nende osas kavandatud meetmed piisavalt ambitsioonikad. Tehakse ettepanek määrata praeguse kombineeritud eesmärgi asemel, mis hõlmab korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja täitematerjalina kasutamist, kindlaks vähemalt suunaandvad konkreetsed eesmärgid ehituses kasutatavate materjalide ringlussevõtuks, et edendada ringmajanduse elluviimist.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ jäätmete kohta, COM (2015)595 final – 2015/0275 (COD)

Artikli 1 punkti 10 alapunkt d

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

d)	lõikele 2 lisatakse punktid c ja d:

d)	lõikele 2 lisatakse punktid c ja d:

c)	„2025. aastaks suurendatakse olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu vähemalt 60 %-ni massist;

d)	2030. aastaks suurendatakse olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu vähemalt 65 %-ni massist.“;

c)	„2025. aastaks suurendatakse olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu vähemalt 60 %-ni massist;

d)	2030. aastaks suurendatakse olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu vähemalt 70 %-ni massist.“;

Motivatsioon

Euroopa Komisjon jätab kasutamata võimaluse, loobudes 70 % eesmärgist, mille ta ise eelmisel aastal välja pakkus, kuna ringlussevõtt loob uusi töökohti kohalikul tasandil ja toodab väiksemaid heitkoguseid kui prügilasse ladestamine või jäätmete põletamine. Komitee on juba varem rõhutanud, et mõnes liikmesriigis ja piirkonnas saavutatud head tulemused näitavad, et on võimalik täita ambitsioonikaid eesmärke või neile lähedale jõuda, kui üldtingimused on täidetud ja on loodud vajalik haldussuutlikkus seal, kus see varem puudus (1).

Muudatusettepanek 8

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ jäätmete kohta, COM (2015)595 final – 2015/0275 (COD)

Artikli 1 punkt 13

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikli 1 punkt 13

13)	Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

13)	Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid tagavad biojäätmete liigiti kogumise, kui see on tehniliselt, keskkonnaalaselt ja majanduslikult võimalik ja vajalik, et tagada komposti puhul nõutud asjakohased kvaliteedistandardid ning saavutada artikli 11 lõike 2 punktides a, c ja d ning sama artikli lõikes 3 sätestatud sihtarvud.

„Liikmesriigid tagavad biojäätmete liigiti kogumise – v.a juhul, kui see osutub tehniliselt, keskkonnaalaselt ja majanduslikult teostamatuks –, et tagada komposti puhul nõutud asjakohased kvaliteedistandardid ning saavutada artikli 11 lõike 2 punktides a, c ja d ning sama artikli lõikes 3 sätestatud sihtarvud.

Nad võtavad asjakohaseid meetmeid kooskõlas artiklitega 4 ja 13, et kannustada:

a)	biojäätmete ringlussevõttu, sh kompostimist ja anaeroobset kääritamist;

a)	biojäätmete ringlussevõttu, sh kompostimist ja anaeroobset kääritamist;

b)	biojäätmete sellist töötlemist, mis vastab kõrgetasemelise keskkonnakaitse nõuetele;

b)	biojäätmete sellist töötlemist, mis vastab kõrgetasemelise keskkonnakaitse nõuetele;

c)	biojäätmetest valmistatud keskkonnaohutute materjalide kasutamist.“.

c)	biojäätmetest valmistatud keskkonnaohutute materjalide kasutamist.

Komisjon hindab koos liikmesriikidega 2018. aastaks võimalust kehtestada miinimumkvaliteedinõuded biojäätmetest saadud kompostile ja kääritussaadusele, et tagada inimtervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse.“;

Motivatsioon

Kavandatud muudatuse eesmärk on muuta biojäätmete liigiti kogumine kohustuslikuks. Oleks kasulik parandada alapunkti a sõnastust selliselt, et biojäätmete ringlussevõtt seotakse kvaliteetse komposti ja kääritussaaduse tootmisega. Muidu ladestatakse need prügilatesse, selle asemel et need ringlusse võtta.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ jäätmete kohta, COM (2015)595 final – 2015/0275 (COD)

Artikli 1 punkt 17

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

17)	Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

17)	Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

a)	lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid kehtestavad jäätmetekke vältimise programmid, milles on esitatud jäätmetekke vältimise meetmed kooskõlas artiklitega 1, 4 ja 9.“;

„1. Liikmesriigid kehtestavad jäätmetekke vältimise programmid, milles on esitatud jäätmetekke vältimise meetmed kooskõlas artiklitega 1, 4 ja 9, mille eesmärk on vähendada olmejäätmete 2025. aastal toodetavat hulka 10 % võrreldes 2015. aasta jäätmehulgaga ning toidujäätmete hulka vähemalt 30 % 2025. aastaks ja 50 % 2030. aastaks.“;

b)	lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

b)	lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

Motivatsioon

Olmejäätmete tekke vältimine on kooskõlas seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja komisjoni volitustega vastavalt raamdirektiivi artikli 9 punktile c. Paljudes riiklikes jäätmetekke vältimise programmides sisalduvad juba kvantitatiivsed eesmärgid.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, COM (2015)596 final – 2015/0276 (COD)

Artikli 1 punkti 3 alapunkt b

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

b)	lõikele 1 lisatakse punktid f kuni i:

b)	lõikele 1 lisatakse punktid f kuni i:

„f)	hiljemalt 31. detsembriks 2025 valmistatakse vähemalt 65 % kogu pakendijäätmete massist ette korduskasutamiseks ja võetakse ringlusse;

g)	hiljemalt 31. detsembriks 2025 valmistatakse korduskasutamiseks ette ja võetakse ringlusse pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide massist vähemalt: plast: 55 %; puit: 60 %; mustmetall: 75 %; alumiinium: 75 %; klaas: 75 %; paber ja kartong: 75 %;

h)	hiljemalt 31. detsembriks 2030 valmistatakse vähemalt 75 % kogu pakendijäätmete massist ette korduskasutamiseks ja võetakse ringlusse;

i)	hiljemalt 31. detsembriks 2030 valmistatakse korduskasutamiseks ette ja võetakse ringlusse pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide massist vähemalt: puit: 75 %; mustmetall: 85 %; alumiinium: 85 %; klaas: 85 %; paber ja kartong: 85 %.“;

„f)	hiljemalt 31. detsembriks 2025 valmistatakse vähemalt 65 % kogu pakendijäätmete massist ette korduskasutamiseks ja võetakse ringlusse;

g)	hiljemalt 31. detsembriks 2025 valmistatakse korduskasutamiseks ette ja võetakse ringlusse pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide massist vähemalt: plast: 55 %; puit: 60 %; mustmetall: 75 %; alumiinium: 75 %; klaas: 75 %; paber ja kartong: 75 %;

h)	hiljemalt 31. detsembriks 2030 valmistatakse vähemalt 75 % kogu pakendijäätmete massist ette korduskasutamiseks ja võetakse ringlusse;

i)	hiljemalt 31. detsembriks 2030 valmistatakse korduskasutamiseks ette ja võetakse ringlusse pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide massist vähemalt: puit: 75 %; mustmetall: 85 %; alumiinium: 85 %; klaas: 85 %; paber ja kartong: 85 %.

Tuginedes ringmajanduse strateegia raames teostatavatest teadusuuringutest saadud andmetele, seab komisjon lähiaastatel plastpakendijäätmetele uue eesmärgi.“.

Motivatsioon

2030. aastaks ei ole seatud plastpakendite korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärki. Komisjon peaks olema vähemalt kohustatud esitama sellise eesmärgi mõne aasta jooksul.

I. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

peab kiiduväärseks seadusandlikke ettepanekuid, millega muudetakse uue ringmajanduse paketi jäätmedirektiive, ning rõhutab nendega kaasnevat kasu tarbijatele, ettevõtetele, keskkonnale ja ELi majandusele;

rõhutab sellega seoses, et üleminek ringmajandusele aitab luua uusi töökohti, suurendada ELi väikeste, keskmise suurusega ja suurte ettevõtete konkurentsivõimet, hoogustada puhaste tehnoloogiate arendamist ning vähendada Euroopa sõltuvust sisseveetavast toormest ja energiast;

Mõistete ühtlustamine

väljendab heameelt eri jäätmedirektiivide ühtlustatud mõistete selge terviku üle ning kutsub komisjoni üles jätkuvalt tagama, et kõik mõisted oleksid kooskõlas Euroopa jäätmeloendiga, et välditakse mitmetimõistetavust ning et kättesaadavad oleksid võrreldavad andmed liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tehtud edusammude kohta;

soovitab kaasseadusandjatel siiski esitada „prügistamise“ määratlus;

Kontrollimine

soovitab tugevdada ebaseaduslike jäätmesaadetiste kontrollimist, kuna need muu hulgas vähendavad märkimisväärselt ELi territooriumil selliste jäätmete piisavat kättesaadavust, mida saab kasutada ringlussevõtul ja korduskasutamisel põhinevas ELi ringmajanduses;

Märgistamine

peab soovitavaks kehtestada ELis turustatavate tarbekaupade märgistamise kohustus, määratledes sellega selgelt, kuidas liigitada jäätmeid liigiti kogumise makrokategooriatesse siis, kui nende jaoks on olemas hästi sisse töötatud liigiti kogumise süsteem. Kui toode tekitab eri kategooriatesse kuuluvaid jäätmeid, tuleks märgistusel täpsustada, kuidas selle eri koostisosi erinevatesse materjalikategooriatesse jaotada, eeldusel et tarbija tuleks sellega hõlpsasti toime;

Tootja laiendatud vastutus

rõhutab, et ettepanek miinimumnõuete ühtlustamiseks on esmatähtis selleks, et parandada laiendatud tootjavastutuse kavade toimimist kõigis liikmesriikides;

kutsub kaasseadusandjaid üles mitte nõrgestama kõnealuseid nõudeid ja säilitama kesksed sätted nagu need, mille eesmärk on läbipaistvuse tagamine ja nende kulude täielik katmine tootjate poolt, mis tekivad kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele seoses jäätmete kogumise, haldamise ja käitlemise ning kodanike teavitamisega. Korduskasutuspakendite (klaasanumate, plastpudelite (PET)) tagasiostmine suurte kaubanduskettide poolt võib olla üks tähtsamaid tegureid jäätmetekke vältimiseks;

Jäätmetekke vältimine

rõhutab, et on vaja rohkem täpsustusi toidu „kvaliteedi miinimumnõuete“ osas, ning teeb ettepaneku määratleda toiduainete taaskasutamise jaoks „minimaalne standardmenetlus“, mille abil tagada toiduohutus ja mis oleks ühtselt kohaldatav liikmesriikides;

10.

kutsub kohalikke, piirkondlikke ja üleriigilisi ametivõime üles käivitama teavitus- ja hariduskampaaniaid, et suurendada teadlikkust jäätmetetekke vältimisest;

Koristusaktsioonid „Teeme ära“ ja „Maailmakoristus“

11.

kutsub komisjoni ja liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi igati toetama kodanikuühiskonna erinevaid algatusi kohalike ja üleriigiliste koristusaktsioonide (sh näiteks kohalike koristuspäevade „Let's do it“ või ülemaailmsete koristuspäevade „Let's clean up the World in just one day!“) korraldamiseks;

Korduskasutamine ja ringlussevõtt

12.

kordab oma nõudmist seada täiendavad korduskasutamise eesmärgid, mis oleksid siduvad ja sõltumatud ning kehtiksid teatavate jäätmevoogude, eelkõige mööbli, tekstiiltoodete ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) suhtes. Nende korduskasutamiseks ettevalmistamine on oluline jäätmetekke vältimise seisukohast, asub nii nagu ringlussevõttki jäätmehierarhias kõrgeimal kohal ja pakub kindlaid võimalusi ringmajanduse arendamiseks (2);

13.

palub kõnealuses kontekstis komisjonil seada miinimumeesmärgiks valmistada 2030. aastaks 70 % plastpakendijäätmete massist ette korduskasutamiseks ja ringlusse võtta;

14.

märgib, et vältimine ja korduskasutamine on seotud tegevustega, mis toimuvad ainete ja esemetega, mida praegu ei liigitata jäätmeteks, samas kui ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise protsessid hõlmavad materjale, millel on jäätmete staatus. Ettevõtetele ja institutsioonidele jäätmestaatusest tulenevate õiguslike tagajärgede tõttu on soovitav täiendavalt selgitada jäätmete ja mittejäätmete erinevust;

15.

teeb ettepaneku määratleda näiteks Euroopa jäätmeloendis ringlussevõtu ja korduskasutuse mõisted, kuna need hõlmavad praegu kahte eri liiki rajatisi, mis on välja töötatud eri meetodite ja vajaduste jaoks: a) ringlussevõetavad jäätmed saabuvad jäätmesorteerimisjaama sorteerimislindile, kus need liigitatakse vastavalt tööstuse vajadustele; b) korduskasutatavate jäätmete puhul on võimalik vältida nende jäätmekäitlussüsteemi sattumist. Suuri kaubanduskette tuleks ergutada pakendeid tagasi ostma, kuigi ostja otsustab lõpuks ise, mida nende jäätmetega teha;

16.

kutsub kaasseadusandjaid üles soovitama, et liikmesriigid võtaksid oma jäätmetekke vältimise programmides kasutusele finantsstiimulid vähem jäätmeid tekitavate tootmisprotsesside soodustamiseks. Samuti palub komitee kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel rakendada stimuleerivaid meetmeid ringlusse võtmata jäävate jäätmete vähendamiseks;

17.

soovitab Euroopa Komisjonil kaaluda, kas raamdirektiivi tuleks lisada liikmesriikide teatamiskohustus (mitteohtlike) tööstusjäätmete osas, ning Euroopa Keskkonnaametil jälgida ja koguda andmeid ning analüüsida olukorda 2020. aastaks ja kaaluda kõnealuste jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärkide seadmist (3);

18.

juhib tähelepanu asjaolule, et üleminek ringlussevõtu sihtarvudelt korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu kombineeritud sihtarvudele i) raskendab pakendite ja pakendijäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise eraldi mõõtmist, ii) vajab täiendavat selgitamist;

19.

peab vajalikuks määrata kindlaks ühtlustatud meetodid ringlussevõtu määrade arvutamiseks kogu ELis ning kehtestada toidujäätmete ning ehitus- ja lammutusjäätmete jaoks õigusnorm, milles määratletakse vahendid ja organid, kelle ülesanne on jälgida andmeid jäätmetekke vähendamise kohta kogu tootmis-, töötlemis- ja tarbimisahelas;

20.

teeb komisjonile ettepaneku töötada välja eri jäätmeliikide keskkonnaväärtuse näitajad. Kehtivad õigusaktid ja Euroopa Komisjoni ettepanek ei võta arvesse eri jäätmeliikide erinevat keskkonnaväärtust. Niiviisi saaks selgitada, millistele materjalidele tuleb eriliselt keskenduda, et parandada jäätmekäitlust ja muuta see keskkonnasõbralikumaks;

Jäätmetest energia tootmine ja jäätmete prügilasse ladestamine

21.

kutsub kooskõlas jäätmehierarhiaga liikmesriike üles edendama jäätmetest ülitõhusa energia tootmist kooskõlas Euroopa Komisjoni jäätmete energiaks muutmist käsitleva algatusega; märgib, et sellised jäätmetest energiat tootvad tehased võivad aidata vähendada liidu sõltuvust energiaimpordist kooskõlas energialiiduga;

22.

tunnistab, kui tähtis on kehtestada järk-järgult piirangud prügilasse ladestamisele, ning toetab komisjoni lähenemisviisis toimunud muutust, millega taotletakse prügilasse ladestamise keelamist eraldi kogutud jäätmetele, sh biojäätmed, võttes arvesse ka ringmajandust käsitlevat teatist COM(2015) 614, mis soodustab bioloogiliste ressursside kasutuse hierarhiat, mis võib kaasa aidata konkurentsile nende korduskasutamisel (4);

23.

soovitab jätkuvalt eelistada ambitsioonikamat kvalitatiivset lähenemisviisi, mille eesmärk on kaotada ringlussevõetavate ja biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamine;

24.

kutsub Euroopa Komisjoni üles uurima võimalust laiendada jäätmete prügilasse ladestamise eesmärki (maksimaalselt 10 % aastaks 2030) ka muudele kui olmejäätmetele ja kohaldada seda kõigi jäätmeliikide suhtes (5);

Teatavatele liikmesriikidele kehtivad erandid olmejäätmete ja prügilasse ladestamise eesmärkide osas

25.

peab põhjendatuks seitsmele jäätmekäitluse kõige madalama tasemega liikmesriigile tehtud erandeid, kuid rõhutab, et tuleb säilitada kavandatud sätted, mille kohaselt erandi saamist taotlevatel liikmesriikidel tuleb esitada rakenduskavad üksikasjalike ajakavadega oma eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete kohta;

Andmesalvestuse ja teatamiskohustused

26.

rõhutab, et ettepanekutes puudub säte, mille Euroopa Komisjon esitas juba 2014. aastal raamdirektiivis ning mille kohaselt tööstus- ja kaubandusettevõtjad peavad pidama endi käideldavate tavajäätmete registrit ning taotluse korral tuleb neil kõnealused andmed teha kättesaadavaks pädevatele asutustele;

Delegeeritud õigusaktid

27.

väljendab muret laiaulatuslike volituste pärast, mis kavandatavate direktiividega antakse komisjonile delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks, ning kutsub kaasseadusandjaid üles piirama delegeeritud õigusaktide kasutamist, sest need nõrgendavad seadusandjate kontrollivolitusi ega kuulu demokraatlikku ja õigusloome protsessi (6);

Linnapeade pakt jäätmekäitluse valdkonnas

28.

teeb kliima- ja energiaalase linnapeade pakti saatnud suurt edu arvestades ettepaneku luua jäätmekäitluse valdkonnas sarnane struktuur. Selles kontekstis tõstab esile Euroopa Regioonide Komitee kui Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogu rolli kohalike ja piirkondlike omavalitsuste mobiliseerimisel ja nende jõupingutuste tõhustamisel ressursitõhususe suurendamiseks, jäätmete tekke vähendamiseks ning ringlussevõtu, korduskasutamise ja taaskasutamise suurendamiseks linnades;

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

29.

märgib, et Euroopa Komisjoni ettepanekud ei tekita kahtlusi subsidiaarsuse põhimõtte järgimise suhtes, kuid väljendab muret seoses proportsionaalsuse põhimõtte järgimisega (7).

Brüssel, 15. juuni 2016

Euroopa Regioonide Komitee president

Markku MARKKULA

(1) COM(2014) 397 final.

(2) CDR-1617-2013.

(3) CDR-1617-2013.

(4) COR-2014-04083, CdR 3751/2013, CdR 1617/2013.

(5) CdR 1617/2013.

(6) COR-2014-04083; Konsulteerimine subsidiaarsuse eksperdirühmaga ning riikide parlamentide ja piirkondlike kogude asjaomaste otsuste kontrollimine ringmajanduse paketi subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega seotud aspektide seisukohast – kokkuvõte ja analüüs, COR-2016-1521.

(7) Vt ka konsulteerimine subsidiaarsuse eksperdirühmaga ning riikide parlamentide ja piirkondlike kogude asjaomaste otsuste kontrollimine ringmajanduse paketi subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega seotud aspektide seisukohast – kokkuvõte ja analüüs, COR-2016-1521.