31.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 173/45

Raportöör:

Indrė VAREIKYTĖ

Kaasraportöör:

Tatjana BABRAUSKIENĖ

1.1.

Komitee väljendab heameelt Euroopa uue oskuste tegevuskava üle, mille kohta komisjon ettepaneku tegi, ja on veendunud, et see on positiivne samm üksikisikute, tööturu ja ühiskonna jaoks. Komitee on ühtlasi seisukohal, et oskuste parem sobitamine peaks parandama oskuslike ja pädevate inimeste juurdepääsu tööturule.

1.2.

On mõistetav, et uue tegevuskava ja selle algatustega keskendutakse jooksvate probleemide lahendamisele, muutes peamiselt olemasolevaid vahendeid ja meetmeid, et parandada nende rakendamist ja toimimist. Siiski on olemas vajadus veelgi innovatiivsemate lahenduste kasutuselevõtmise järele hariduse ja oskuste valdkonnas, sest Euroopa vajab tõelist paradigma muutust haridussektori eesmärkide ja toimimise vallas ning arusaamas selle kohast ja osast ühiskonnas.

1.3.

Komitee rõhutab, et küsimusi, nagu ulatuslikum osalemine tööturul, vastavus muutuvate, ebakindlate ja komplekssete tööturgude vajadustele ning võitlus vaesuse, ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu ELis, saab korralikult käsitleda vaid siis, kui võetakse arvesse nendega seotud sotsiaalseid ja soolisi perspektiive.

1.4.

Komitee palub komisjonil esitada laiem ülevaade üldise haridus- ja koolitussüsteemi, tööhõive- ja sotsiaalsüsteemi ning nende üksikute meetmete toimimise ning vastastikuste kokkupuudete kohta, eriti sellistes küsimustes, mis on seotud kõrgemate haridustasemetega, elukestva õppe, piiriülese liikuvuse, ettevõtliku mõtteviisi, loovuse, innovatsiooni ning sotsiaalsete ja kultuuridevaheliste oskuste rolliga.

1.5.

Komitee tahaks näha nii selgemaid sidemeid uue tegevuskava ning Euroopa poolaasta ja strateegia „Euroopa 2020“ vahel, eeskätt nende haridus- ja tööhõive-eesmärkide lõikes, kui ka prognoosi uue oskuste tegevuskava rolli kohta seoses tegevuskavaga aastani 2030, digitaalse ühtse turu strateegiaga, ringmajanduse strateegiaga, strateegilise soolise võrdõiguslikkuse tagamise kavaga aastateks 2016–2019, Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ja kestliku arengu eesmärkidega.

1.6.

Komitee väljendab kahetsust, et uues tegevuskavas puuduvad konkreetsed meetmed seoses noorte eluks ettevalmistamist võimaldava mitteformaalse ja informaalse õppimise tähtsa ülesandega. Lisaks ei rõhutata uues tegevuskavas ettevõtlusvaimu selle laiemas tähenduses (st algatusvõimena) kõigi üksikisikute jaoks kasuliku eluks vajaliku oskusena. Siinkohal peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu ka konkreetsete vabade elukutsete puhul vajalikele erioskustele (1).

1.7.

Komitee ei saa nõustuda sellega, et uue tegevuskava jõustamiseks ei ole ette nähtud uut rahastamist, ja on sügavalt veendunud, et olemasolevate rahastamisprogrammide parimast võimalikust kasutamisest ei piisa tegevuskava eesmärkide toetamiseks. Lisaks kavandatakse ja jaotatakse tegevuskava rahastamiseks pakutud allikaid – s.o Euroopa Sotsiaalfondi ja programmi „Erasmus+“ – juba liikmesriikide tasandil, nii et nende kasutamine tegevuskava rakendamise otstarbel on veelgi ebakindlam.

1.8.

Komitee kiidab heaks selle, et tegevuskavas on keskendutud dialoogile sotsiaalpartnerite ja ettevõtjatega, ja ergutab sellist dialoogi veelgi tugevdama, nagu ka dialoogi asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide ning organisatsioonidega, mis töötavad otseselt abisaajatega ja suudavad jõuda haavatavate inimesteni.

1.9.

Komitee on veendunud, et välja pakutud oskuste garantii tekitaks tõelise muutuse ainult siis, kui võetakse õppust noortegarantii rakendamisest.

1.10.

Oskuste arendamine digitaalajastul toimub kiire ja vahel äkilise muutuse kontekstis, mille puhul võivad ettevõtlusmudelid põhjalikult muutuda. Seetõttu on komitee veendunud, et ei piisa üksikisikute aitamisest minimaalsete oskuste omandamisel ning on väga tähtis tagada, et oskuste garantiist saaks kindel vahend, mis aitab ja julgustab inimesi, et nad jõuaksid edasi ja saavutaksid oskuste kõrgeimad võimalikud tasemed. Komitee soovitab tungivalt otsida muid lahendusi oskuste kiireks arendamiseks vajaliku rahastamise suurendamiseks, nt avaliku ja erasektori investeeringuid. Tuleks uurida mõnes ELi liikmesriigis kasutatavaid vahendeid, nagu palgalist õppepuhkust reguleerivaid kollektiivlepinguid.

1.11.

Samal ajal on oluline tunnistada, et ainult üksikisikute oskuste parandamine ei anna soovitud töölesobivuse efekti, kui sellega ei kaasne tihedalt seotud toetava sotsiaal-, majandus- ja soopoliitika edasiarendamist.

1.12.

Komitee on veendunud, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku edasise arendamise jõupingutused peaksid keskenduma liikmesriikide ja kõigi sidusrühmade vahelise koostöö tugevdamisele, oskuste ja täiendushariduse kvalifikatsioonide tunnustamise tähtsusele ning mitteformaalse ja informaalse õppe teel omandatud oskuste valideerimisele, pöörates erilist tähelepanu valdkonnaülestele oskustele. Lisaks on – eriti seoses oskuste kõrge taseme saavutamisega – oluline tõhustada mitteformaalset ja informaalset õppimist sellisel viisil, et neid saaks kombineerida olemasolevate formaalõppe ja koolitamise süsteemidega ilma takistusteta ning viisil, mis on vastuvõetav kõigile asjaomastele sidusrühmadele.

1.13.

On väga oluline tagada, et katse täiustada Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ei muutuks liiga koormavaks ega bürokraatlikuks, ning samuti saavutada suurem järjepidevus ELi kvalifikatsioonivahendite, nimelt Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi ja Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku vahel. Oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga tuleks toetada Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku arendamist ja selle kasutamist, kuid väga oluline on viia lõpule sidustamine, et oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator saaks anda oma panuse.

1.14.

Komitee toetab kindlalt uut Europassi raamistikku, eelkõige Europassi kasutamise üleviimist dokumendipõhisest vahendist teenusepõhiseks platvormiks. Komitee on veendunud, et läbipaistvus, kasutatavus, kättesaadavus ja tõhusus peaksid olema selle arengu peamine tõukejõud. Väga oluline on tagada, et uuendatud Europassi raamistik oleks kättesaadav puuetega inimestele.

1.15.

Komiteel on siiski kahtlusi selle suhtes, kas on eetiline kasutada programmi „Erasmus+“ rahalisi vahendeid esialgse rahastamisallikana. Samal ajal peaks komisjon uuesti ja realistlikumal viisil hindama eelarvemõju, eriti seoses rahalise mõjuga liikmesriikidele ja uue Europassi raamistiku avalikkusele levitamisest tuleneva mõjuga eelarvele.

2.1.

Euroopa Komisjon on võtnud vastu Euroopa uue oskuste tegevuskava eesmärgiga tagada, et inimesed arendavad laialdasi oskusi juba varasest east ja et maksimaalselt kasutatakse ära Euroopa inimkapitali, mis peaks suurendama töölesobivust, konkurentsivõimet ja majanduskasvu Euroopas.

2.2.

Komisjoni hinnangul puudub 70 miljonil eurooplasel piisav lugemis- ja kirjutamisoskus, neil on viletsad arvutamisoskused ning enam kui 20 % ei suuda praktiliselt arvutitega töötada, (2) mis seab nad töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu. Teisest küljest töötab üle 30 % kõrgelt kvalifitseeritud noortest töökohtadel, mis ei vasta nende andele ja püüdlustele, samas kui 40 % Euroopa tööandjatest teatavad, et nad ei suuda leida majanduskasvu ja innovatsiooni tagamiseks õigete oskustega inimesi. Samal ajal on liiga vähestel inimestel ettevõtlik mõtteviis ja pädevused omaenda ettevõtte asutamiseks ja tööturu muutuvate nõuetega kohanemiseks.

2.3.

Komisjon on veendunud, et oskuste taseme tõstmine, valdkonnaüleste oskuste edendamine ja viiside leidmine tööturu vajaduste paremaks prognoosimiseks, sealhulgas tööstusega peetava dialoogi põhjal, on väga olulised inimeste võimaluste parandamiseks elus ning toetavad õiglast, kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu ning sidusat ühiskonda. Et aidata lahendada oskustega seotud probleeme, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku järgmise kümne algatuse kohta, mida tuleks rakendada järgmise kahe aasta jooksul:

3.1.

Selles arvamuses keskendub komitee tegevuskavale endale ja kolmele koos tegevuskava kõrval juba ette pandud algatusele: oskuste garantii, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku läbivaatamine ja Europassi raamistiku läbivaatamine.

3.2.

Samuti vastab komitee Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Malta taotlusele esitada ettevalmistav arvamus teemal „Tööturul osalevate inimeste oskuste täiendamine“. Kohaldamisala ja valdkonna kattuvuse tõttu on komitee vastus sellele taotlusele liidetud käesolevasse arvamusse ning see täiendab arvamust, laiendades komitee vaateid oskuste ja töölesobivuse sotsiaalse mõõtme ja sooliste aspektide kohta.

4.1.

Komitee väljendab heameelt komisjoni kavandatud Euroopa uue oskuste tegevuskava üle ja on veendunud, et see on positiivne samm ühiskonna ja ettevõtjate oskuste vajaduse vahelise parema tasakaalu suunas. Kuigi on arusaadav, et uue tegevuskava ja selle algatustega keskendutakse praeguste probleemide lahendamisele enamasti olemasolevate vahendite ja meetmete muutmise teel, et parandada nende rakendamist ja toimimist, rõhutab komitee vajadust võtta hariduse ning oskuste arendamise valdkonnas kasutusele innovatiivsemaid lahendusi. Mitmel liikmesriigil ja Euroopa Majanduspiirkonna riigil on juba erinevad innovatiivsed lähenemisviisid kasutusel, kuid neid ei jälgita ega mainita tegevuskavas, rääkimata nende liikmesriikidele propageerimisest.

4.2.

Komitee on veendunud (ja ELi üldmeetmete (3) suhteliselt väike mõju alates 2009. aastast hariduse ja noorte tööhõive sektoris toetab seda veendumust), et nüüd on aeg tõeliseks paradigma muutuseks haridus- ja koolitussektori eesmärkide ja toimimise valdkonnas, hõlmates selle kõiki vorme – formaalset, mitteformaalset ja informaalset haridust –, ning arusaamas selle kohast ja osast ühiskonnas, samuti hariduse enda tunnustamiseks tootlikkuse tegurina. Euroopa tuleviku jaoks on oluline keskenduda ulatuslikumalt inimarengusse investeerimisele, mistõttu tuleks uue tegevuskavaga esitada mitte ainult osalisi lahendusi olemasolevatele tööturu erinevustele, vaid ka meetmeid, millega anda ELis igale üksikisikule võimalus muutuda majandustegevuse valimisel paremaks, kvalifitseeritumaks ja paindlikumaks.

4.3.

Oskuste parandamine ja sobitamine, samuti ümberõpe ja kutsealase arengu jätkamine on äärmiselt olulised seoses Euroopa Liidu sotsiaalsete ja poliitiliste kohustustega, et suurendada tööjõus osalemist ja vastata muutuvate tööturgude vajadustele ning et võidelda ELis vaesuse, ebavõrdsuse ja diskrimineerimisega. Neid küsimusi ei saa nõuetekohaselt käsitleda ilma seotud sotsiaalseid ja soolisi perspektiive arvesse võtmata. Ometi väljendab komitee kahetsust selle üle, et uue tegevuskavaga keskendutakse oskustele ja töölesobivusele üldiselt, kuid ei selgitata välja konkreetseid meetmeid osalise tööajaga tööd ja ebakindlat tööd tegevate üksikisikute ning samuti majanduslikult mitteaktiivsete naiste, eakate ja puuetega inimeste potentsiaali kaasamiseks – kõik nad võiksid anda märkimisväärse panuse ELi arengusse ja majanduskasvu.

4.4.

Komitee leiab, et tegevuskava kavandamise etapis jäeti seoses oskuste arendamisega välja soolise ebavõrdsuse (4) peamised tahud. Nende hulka kuuluvad järgmised: surve naistele olla hooldaja ning ühitada töö ja pereelu; diskrimineerimine; stereotüüpide loomine; naiste suurem esindatus mittestandardses tööhõives; ametivalikute piiramine osalise tööajaga töö puhul (mis suurendab üleharituse riski, eriti madalamat haridust eeldava töö juhtudel); uurimisvaldkonnad, kus naised ja mehed on tugevasti esindatud, olles seeläbi tööturul tõenäolisemalt üleharitusest mõjutatud.

4.5.

Tegevuskavas keskendutakse kindlalt minimaalsete põhioskuste tagamisele ning madala ja keskmise taseme oskuste arendamisele, kuid komitee juhib tähelepanu komisjoni üldisema vaatenurga puudumisele üldiste haridus-, tööhõive- ja sotsiaalsüsteemide toimimise ja nendevaheliste vastastikuste kokkupuudete ning nende üksikute meetmete kohta. Selline piiratud vaatenurk eirab sama tähtsaid küsimusi hariduse ja koolituse kõrgematel tasanditel ning muu hulgas ka pidevõppe, piiriülese liikuvuse, ettevõtlusvaimu, loovuse, innovatsiooni, sotsiaalsete oskuste ja kultuuridevahelise hariduse rolli. Siinkohal peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu ka konkreetsete vabade elukutsete puhul vajalikele erioskustele (5).

4.6.

Seetõttu nõuab komitee tungivalt, et komisjon võtaks oma poliitilistes algatustes koordineeritud, sidusa ja järjepideva lähenemisviisi, eelkõige seal, kus need algatused hõlmavad oskuste arendamist. Puudub tõhus kooskõlastamine üheaegsete ja tihedalt seotud algatuste vahel, mille on ette pannud erinevad peadirektoraadid. Parem kooskõlastamine võiks oluliselt suurendada selliste meetmete tulemuslikkust ja mõju.

4.7.

Arvestades, et oskuste arendamisel on olulisi järelmeid majanduskasvule, ja tõelise mõju tagamiseks tahaks komitee ühtlasi näha otsesemaid sidemeid uue tegevuskava ja nii Euroopa poolaasta (eriti riigipõhiste soovituste) kui ka strateegia „Euroopa 2020“ vahel. See puudutab eelkõige nende haridus- ja tööhõive eesmärke ning tegevuskava rolli seoses tegevuskavaga aastani 2030, digitaalse ühtse turu strateegia, ringmajanduse strateegia, strateegilise soolise võrdõiguslikkuse tagamise kava (2016–2019), sotsiaalõiguste samba (eriti ette pandud sihttasemete kava) ja kestliku arengu eesmärkidega. Selliste ühenduste loomine tugevdaks tegevuskava kohta ELi pikaajaliste eesmärkide ja eri valdkondi hõlmavate poliitiliste üldraamistike seas, tagades seeläbi selle staatuse strateegilise algatusena.

4.8.

Komitee tunnistab, et tulemuslik oskuste sobitamine on väga oluline, sest olukord, kus 30 % noortest eurooplastest on oma töökoha jaoks ülekvalifitseeritud omandatud formaalsete kvalifikatsioonide mõttes ja samal ajal 40 % tööandjatest teatab vajalike oskustega töötajate puudumisest, ei ole jätkusuutlik. Ometi on ülioluline viia oskuste sobitamine kooskõlla kvaliteetsete töökohtade loomisega ja rõhutada, kui tähtis on piiriülene liikuvus oskuste sobitamise meetodina täielikult toimiva ja tõhusa ühiskonna loomiseks.

4.9.

Uues tegevuskavas rõhutatakse nii kaasamise kui ka töölesobivuse oskuste omandamise tähtsust. Lisaks sellele, kuigi tegevuskavas keskendutakse peamiselt tööstuse vajadustele, on komitee veendunud, et ühtlasi oleks vaja suuremat keskendumist oskustele, mis on laiemalt ühiskonna jaoks olulised. Oskused on ühtlasi vajalikud üksikisikute ja ühiskonna laiemaks kasuks, näiteks valdkonnaülesed, ülekantavad või pehmed oskused (nt kriitiline ja loov mõtlemine, sotsiaalsed, ühiskondlikud ja kultuurilised pädevused) (6). Komitee väljendab ühtlasi kahetsust selle üle, et ettevõtlusvaimu (selle laiemas tähenduses, st algatusvõimena) ei rõhutata uues tegevuskavas eluks vajaliku oskusena, mis on kasulik kõigi üksikisikute jaoks.

4.10.

Lisaks rõhutab komitee taas kord kasutamata jäänud võimalust, mille maksumus ulatub mitme miljardi euroni, mis tuleneb toetuse puudumisest naiste ettevõtlusele (7). Naisettevõtjad loovad töökohti, innovatsiooni ja uusi oskusi kõigis tööstusharudes. Lisaks on nad proaktiivsed sotsiaalses ettevõtluses, suurendades ja edendades kogukonna ja ühiskonna innovatsiooni (8).

4.11.

Komitee tunnistab, et äärmiselt tähtis on tagada, et kõigil noortel oleksid põhioskused, kuid väljendab kahetsust selle pärast, et uues tegevuskavas puuduvad spetsiaalsed meetmed käsitlemaks mitteformaalse ja informaalse õppimise keskset rolli noorte eluks ettevalmistamisel. Väljaspool formaalharidust ja -koolitust omandatud oskused ja pädevused annavad noortele võimaluse nii saada tööd kui ka leida oma koht ühiskonnas laiemalt ja anda sellesse oma panus. Enamik teabevahetuse, kultuurilistest, juhtimis- ja isiklikest oskustest, mida tööandjad otsivad, omandatakse mitteformaalse ja informaalse õppimise teel ning neid pädevusi tuleb valideerida ja tunnustada (9).

4.12.

Arvestades, et prioriteediks on seatud rahalised investeeringud sellistesse distsipliinidesse hariduses, mida peetakse riikide majanduse elavdamiseks olulisemateks, leiab komitee, et uue tegevuskavaga ei tohiks julgustada valitsusi tühistama kohustusi, mis on võetud Bologna protsessi Bukaresti kommünikees seoses kõrghariduse jaoks kohase rahastamise tagamisega. Sellised lahknevused võivad ohustada muid hariduse valdkondi ja piirata üldist juurdepääsetavust haridusele ning üldoskustele.

4.13.

Selleks et veelgi lihtsustada noorte inimeste integreerimist praegusele tööturule, peaksid liikmesriigid ühtlasi uuesti kinnitama kohustusi, mis võeti hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) ja 2006. aasta Oslo tegevuskava raames, mis on väga aktuaalsed ka praegu. Täiendavate edusammudeta loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas ja praktiliste oskuste alal on raske parandada kutseharidust ja -õpet ning õpipoisiõppe süsteeme.

4.14.

Komitee rõhutab tõsiasja, et liikmesriikide haridussüsteemid on esimene tasand, mis vastutab tõhusa ja hästitoimiva hariduse ja koolituse eest; niisiis on liikmesriikide valitsustel kohustus tagada põhioskuste minimaaltasemed. Seega on väga oluline, et komisjon hindaks uuesti, kas uus tegevuskava lubab riiklikul tasandil vajalike muutuste võimaldamist ja edendamist ning aitab liikmesriikidel tõepoolest olemasolevaid rahalisi vahendeid paremini ära kasutada. Sellele vaatamata on oluline toetada riiklikku mehhanismi valitsuste ja sidusrühmade vahelise konsulteerimise jaoks, et tugevdada sotsiaalset dialoogi, edendada koostööd, tagada parimate tavade tulemuslik jagamine ning tagasiside ja asjaomaste andmete kiire kogumine.

4.15.

Siiski on komiteel muresid seoses sellega, kas ette pandud algatuste väärtus ei või kaduda, arvestades et tegelikkuses seisavad Euroopa riigid ikka veel silmitsi kriisiga. Eelarvekärped, iseäranis hariduse ja koolituse valdkonnale eraldatud vahendites, võivad raskendada noorte ebavõrdse stardipositsiooni korrigeerimist ja kõigile kvaliteetse elukestva hariduse ja koolituse võimaldamise edendamist.

4.16.

Komitee ei saa nõustuda sellega, et uue tegevuskava jõustamiseks ei ole ette nähtud uut rahastamiskava. Komitee soovitab lõimida tegevuskava võimalusi pakkuvasse makromajanduslikku raamistikku, kus inimeste oskustesse ja võimetesse investeerimist ei käsitleta mitte kulutusena, vaid väljaminekuna, mis toob aja jooksul positiivseid hüvesid.

4.17.

Komitee on sügavalt veendunud, et olemasolevate rahastamisprogrammide parimast võimalikust kasutamisest ei piisa tegevuskava eesmärkide toetamiseks. Seetõttu on vaja rohkem rahastamist lisaks dokumendis ette nähtud võimalikele kohandustele aastaid 2014–2020 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamisel. Komitee julgustab ühtlasi liikmesriike suurendama kulutusi haridusele ja tagama nende tulemuslikkuse. Komitee on veendunud, et liikmesriikide osalust haridusse ja koolitusse tehtavate kulutuste katmises ei tohiks lisada raamistikku, mida kasutatakse nende eelarvepuudujäägi väljaarvestamiseks.

4.18.

Lisaks rõhutab komitee, et uue tegevuskava rahastamiseks pakutud allikaid – nimelt Euroopa Sotsiaalfondi ja programmi „Erasmus+“ – juba kavandatakse ja jaotatakse liikmesriikide tasandil, seega on nende kasutamine tegevuskava rakendamise eesmärgil veelgi ebakindlam.

4.19.

Komitee hindab seda, et uues tegevuskavas keskendutakse dialoogile ja konsulteerimisele sotsiaalpartnerite ja ettevõtjatega, ning julgustab sellist dialoogi veelgi tugevdama oskuste vastavuse parandamiseks ja oskustöötajatele parema ligipääsu tagamiseks tööturule nii osana „Sotsiaaldialoogi uuest algusest“ (10) kui ka liikmesriikide piires. Samuti on väga oluline tunnistada ja toetada kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli, arvestades nende tohutuid kogemusi sotsiaalsete ettevõtete raamistiku alusel teenuste osutamisel ja valmisolekut rakendada sotsiaalse ettevõtluse oskusi, mis on tegevuskava oluline element. Lisaks on eriti ettevõtluse ja ettevõtlusoskuste rakendamist silmas pidades oluline kaasata dialoogi kutsealaseid esindusorganeid.

4.20.

Samuti rõhutab komitee vajadust pöörata rohkem tähelepanu sihipärastele meetmetele, et jõuda ebasoodsas olukorras rühmadeni, sealhulgas puuetega inimesteni. See hõlmab liikmesriikide tasandil andmete kogumist, et hinnata praeguste meetmete mõju sihtrühmadele, ja selle tagamist, et meetmed on kohandatud õppijate konkreetsete vajadustega kättesaadavuse, kestuse ja elluviimise mõttes. See tähendab otsuste tegijate, organisatsioonide ja otseselt võimalike kasusaajatega töötavate ühendustega partnerluses töötamist. Mõni selline ühendus on üsna väike, mis takistab nende juurdepääsu ELi toetustele. Seetõttu tuleks leida lahendused, et lihtsustada nende juurdepääsu sellisele finantstoele.

5.1.

Komitee on veendunud, et oskuste garantii, mille kohta on tehtud ettepanek, tekitaks tõelise muutuse ainult siis, kui võetakse õppust noortegarantii rakendamisest (st kattuvuste vältimine, suurema järjepidevuse tagamine). Konkreetsemalt tuleks oskuste garantiiga püüelda kiirema rakendamise tagamise poole, kasutada integreeritud lähenemisviisi, millega kaasnevad sotsiaalteenused, olla avatum partnerlustele ettevõtjate, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning olla paindlikum, et tulla vastu eriliste integratsioonivajadustega kasutajatele. Väga oluline on, et oskuste garantiid nähtaks lisaväärtusega sekkumismeetmena, mitte üksnes töökohtade loomise meetmena.

5.2.

Komitee on varem rõhutanud, (11) et oskuste arendamine digitaalajastul toimub kiire ja vahel äkilise muutuse kontekstis, mille käigus võivad ettevõtlusmudelid põhjalikult muutuda. Digiteerimise teatud mõju tööhõivele on juba nähtav, samas kui erinevates hinnangutes märgitakse, et ligikaudu 50 % tänastest keskmise oskustasemega töökohtadest võidakse järgmise kahekümne aasta jooksul asendada digitaaltehnoloogiaga ja et tulevikus vajavad töötajad iga viie aasta järel laiahaardelisi uute oskuste omandamise meetmeid (12). Seetõttu muutuvad veelgi tähtsamaks järjekindel lähenemisviis ümberõppele ja pidevõppele ning samuti tihe dialoog ettevõtjate, sotsiaalpartnerite ja sidusrühmadega. Komitee soovitab tungivalt otsida muid lahendusi oskuste kiireks arendamiseks vajaliku rahastamise suurendamiseks, nt avaliku ja erasektori investeeringuid. Tuleks uurida mõnes ELi liikmesriigis kasutatavaid vahendeid, nagu palgalist õppepuhkust reguleerivaid kollektiivlepinguid.

5.3.

Seetõttu on komitee veendunud, et ei piisa üksikisikute aitamisest minimaalsete oskuste omandamisel ning on väga tähtis tagada, et oskuste garantiist saaks kindel vahend, mis aitab inimestel edasi jõuda ja saavutada oskuste kõrgeimad võimalikud tasemed. Garantii eesmärk peaks olema mitte ainult põhioskusi suurendada, vaid ka võimaldada edasijõudmist kõrgemate kvalifikatsioonide ja laiema oskustepagasi suunas. Vastasel juhul jäävad need inimesed – eriti naised (13) ja eakad – lõksu tööpuudusesse või madala oskustasemega töökohtadele, mis digitaliseeruvas maailmas pidevalt vähenevad.

5.4.

Samal ajal on oluline tunnistada, et ainult üksikisikute oskuste parandamine ei anna ilma tihedalt seotud toetava sotsiaal-, majandus- ja soopoliitika kaasneva edasise edendamiseta soovitud töölesobivuse efekti. See kehtib eriti poliitika puhul, mis on seotud töö ja eraelu tasakaalu tagamist võimaldavate teenustega, ettevõtluse julgustamisega, tugiteenustega raskustes üksikvanematele, kvaliteetsete, kättesaadavate ja taskukohaste täisajaga lastehoiuteenuste võimaldamisega ühena peamistest tõukejõududest nii naiste kui ka meeste tööturul osalemiseks ja eakate jaoks nõuetekohaste hooldusteenuste kättesaadavusega jne (14).

5.5.

Komitee tõstab esile sotsiaalpartnerite ja nende tegevuse (15) olulist rolli oskuste parandamisel ja poliitika väljatöötamisel. Komitee on ühtlasi veendunud, et asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide osa tuleks paremini edendada, arvestades nende laiahaardelisi kogemusi meetmetega selliste inimeste oskuste täiendamiseks, kes praegu tööturule ei pääse. Need rühmad on tavaliselt korrelatsioonis madalamate kvalifikatsioonitasemetega, neil on nõrgemad sidemed muude oskuste pakkujatega, nagu avalikud tööturuasutused, formaalhariduse ja -koolituse pakkujad jne. Lisaks tähendab asjaolu, et tööle kaasamise teenuste mittetulunduslike osutajate teenuste kasutajad on mitmekesised ja mõnikord keeruliste vajadustega seda, et kodanikuühiskonna organisatsioonid on valmis tegema kohandatud õppepakkumisi, mis on üks kolmest oskuste garantiis sisalduvast sambast. Kui madala kvalifikatsiooniga inimestest saaks oskuste garantii peamine sihtrühm, tuleks kodanikuühiskonna organisatsioone tunnustada ühe peamise rakendusprotsessis osalejana.

5.6.

Komitee on seisukohal, et riik, ettevõtted, õppijad ja haridusteenuse osutajad peaksid omavahel jagama kvalifikatsioonide omandamise ja teise võimaluse ning oskuste täiendamise programmidega seotud ülesandeid ja võimalusi ning et meetmed peaksid tuginema edukale koostööle. Ometi on veel ebaselge, milliseid stiimuleid on vaja selleks, et tööandjad ja töövõtjad aktsepteeriksid ja jagaksid neid rolle ja vastutusalasid oskuste täiendamisel osalemisel.

6.1.

Komitee on seisukohal, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku edasine arendamine peaks keskenduma liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmade vahelise koostöö tugevdamisele, luues seega usaldust üksteise kvalifikatsiooniraamistike ja hariduse kvaliteedisüsteemide vastu. Oluline on pidevõppe põhimõtteid järgides pidada meeles seda, kui oluline on oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamine ka edasise hariduse, mitte ainult tööturu jaoks. Formaalsete kvalifikatsioonide puhul tuleb leida viisid, kuidas valideerida oskusi, mis on omandatud mitteformaalse ja informaalse õppimise teel, pöörates erilist tähelepanu valdkonnaülestele oskustele. See on üks viis, kuidas omandada erinevate ja paindlikumate õppimisvõimaluste abil teadmisi, millele annavad kindla aluse õppetulemuste ja kvalifikatsioonide raamistiku peamised põhimõtted.

6.2.

Märkida tuleks, et kuigi oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoril on suur potentsiaal, on see veel arendamisel ja tekitab liikmesriikide seas ebakindlust. Oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga tuleks toetada Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku arendamist ja selle kasutamist, kuid väga oluline on viia lõpule sidustamine, et oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator saaks anda oma panuse.

6.3.

Komitee nõustub vajadusega parandada erinevatest kvalifikatsioonidest arusaamist ja nende võrreldavust. Selles osas väärib kiitust pakutud läbivaatamise keskendumine Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku läbipaistvuse ja järjepidevuse tugevdamisele. Siiski on väga oluline tagada, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku täiustamise katse ei kujuneks liiga koormavaks ega bürokraatlikuks.

6.4.

Komitee toonitab, et – eriti seoses oskuste kõrge taseme saavutamisega – on teha veel palju tööd, et tõhustada mitteformaalset ja informaalset õppimist sellisel viisil, et neid saaks kombineerida olemasolevate formaalõppe ja koolitamise süsteemidega ilma takistusteta ning viisil, mis on vastuvõetav kõigile asjaomastele sidusrühmadele. Praegu on selline integreerimine väga piiratud võrdsuse üldiselt aktsepteeritud määratluse puudumise, liikmesriikide kvalifikatsiooniraamistike madala vastastikuse usaldamise ja suurte riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku vaheliste sidustamistasemete väga suurte erinevuste tõttu.

6.5.

Komitee soovitab ühtlasi tagada suurema järjepidevuse ELi kvalifikatsioonivahendite vahel – nimelt Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi ning kutsehariduse ja -õppe valdkonna Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku vahel.

7.1.

Komitee toetab kindlalt uut Europassi raamistikku, eelkõige Europassi kasutamise üleviimist dokumendipõhisest vahendist teenusepõhiseks platvormiks.

7.2.

Komitee on veendunud, et läbipaistvus, kasutatavus, kättesaadavus ja tõhusus peaksid olema peamised tõukejõud sellise üleeuroopalise platvormi loomisel, mille abil üksikisikutel oleks ligipääs mitmesugustele teenustele. Väga oluline on tagada, et uus Europassi raamistik oleks kättesaadav puuetega inimestele. Samuti on oluline võtta arvesse teabe kättesaadavust füüsilise keskkonna aspektist, sest mõni puue mõjutab IT-süsteemide kasutamise suutlikkust ja sellistel juhtudel peaksid kättesaadavad olema spetsiaalsed juurdepääsupunktid ja muud alternatiivsed juurdepääsumeetodid.

7.3.

Komiteel on siiski kahtlusi selle suhtes, kas on eetiline kasutada programmi „Erasmus+“ rahalisi vahendeid, hinnanguliselt 2 500 000 eurot, esialgse rahastamisallikana oskuste ja kvalifikatsioonide veebiteenuste arendamiseks. Samal ajal nõuab komitee tungivalt, et komisjon hindaks eelarvemõju uuesti realistlikumal viisil, sest liikmesriikidele avaldab rahalist mõju kogutava teabe ulatuse suurendamine ja sellest tulenev vajadus täiustada oma andmete esitamise vahendeid ja kanaleid.

7.4.

Komitee on veendunud, et ühtlasi on oluline hinnata uue Europassi avalikkusele levitamise eelarvemõju, sest uue raamistiku edu sõltub suurel määral nii teenuste kvaliteedi üldisest paranemisest ja nende arvu suurenemisest kui ka kasutajate arvu selgest suurenemisest.