2.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 34/157


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta, et võtta arvesse muutuvat turuolukorda“

[COM(2016) 287 final – 2016/0151 (COD)]

(2017/C 034/26)

Raportöör:

Raymond HENCKS

Konsulteerimine

Euroopa Komisjon, 06/07/2016

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 53 lõige 1 ja artikkel 62

[COM(2016) 287 final – 2016/0151 (COD)]

Vastutav sektsioon

Transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

06/10/2016

Vastuvõtmine täiskogus

19/10/2016

Täiskogu istungjärk nr

520

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

218/2/7

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnistab, et seoses audiovisuaalturu arenguga, mis on seotud uute teenuste tekkimise, uute osaliste ilmumise ja uute tellitavate tarbimisvormide arenguga, on audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulatiivse raamistiku ajakohastamine muutunud hädavajalikuks. Komitee toetab Euroopa Komisjoni plaani ajakohastada 2010. aasta audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi, pidades silmas alljärgnevaid märkuseid.

1.2.

Audiovisuaalmeedia teenuseid ei tohi käsitleda nii, nagu oleks neil üksnes kaubanduslik väärtus. Komitee leiab, et alaealiste ja noorte kaitseks võetavaid meetmeid, aga ka meetmeid, mis tagavad puudega inimeste, eakate, vaeste või tõrjutud inimeste osalemise sotsiaalses ja kultuurielus, ei tohi pidada majanduslikest kaalutlustest vähem oluliseks.

1.3.

Komitee võtab teadmiseks, et audiovisuaalmeedia direktiivi kehtiv artikkel 7, mis käsitleb puuetega inimeste ligipääsu, kavandatakse välja jätta ning et see on kavas asendada direktiivi ettepanekuga liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega [COM(2015) 615 final]. Kui see komisjoni ettepanek ei ole edukas, tuleks ümber hinnata nimetatud artikkel 7, kohustades liikmesriike edendama muu hulgas viipekeele, subtiitrite ja audiokirjelduste kasutamist ning kergesti mõistetavate juhtimismenüüde loomist.

1.4.

Komitee kiidab heaks, et kultuurilise mitmekesisuse vaimus toetab Euroopa Liit Euroopa teoste levitamist ning et audiovisuaalmeedia teenuste suurimad teenuseosutajad on kohustatud neid oma kavades ja kataloogides kindlas mahus pakkuma. Komitee teeb sellegipoolest ettepaneku vaadata läbi suurematele tellitavate videoteenuste osutajatele kehtestatud nõue, mille kohaselt peab pakutavate Euroopa päritoluga teoste osakaal olema vähemalt 20 %, suurendades seda teleringhäälingu näitel 50 %-ni. Komitee teeb ühtlasi ettepaneku, et miinimummäär 20 % võiks kehtida ka teenuspakkujatele, kellel on väiksem käive või väiksem vaatajaskond, täpsustades samas, mida loetakse väiksemaks käibeks ja väiksemaks vaatajaskonnaks.

1.5.

Komitee on vastu liikmesriikidele antud võimalusele kehtestada tellitavatele teenustele oma jurisdiktsioonis, aga ka teises liikmesriigis asutatud teenuseosutajate pakutavatele tellitavatele teenustele, mis on suunatud nende riigi vaatajaskonnale, rahalised osamaksed otseinvesteeringutena teostesse või maksud, mis eraldatakse riiklikele filmifondidele, kuna see võib kahjustada konkurentsi olenevalt sellest, kas liikmesriik sellised osamakseid kehtestab või mitte, mis võib kahjustada teises liikmesriigis asutatud teenuseosutajate audiovisuaalmeedia teenuseid, mis on suunatud nende riigi vaatajaskonnale.

1.6.

Mis puutub alaealiste kaitsesse, väljendab komitee heameelt, et direktiivi ettepanekus nähakse ette videote jagamise platvormi teenuseosutajatele kehtivate ja teleringhäälingule kehtivate kaitsenõuete ühtlustamine. Siiski palub komitee, et kasutataks ära võimalus täpsustada audiovisuaalmeedia direktiivi (2010/13/EL) artiklit 27, milles nähakse ette, et liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et ajal, mil alaealised viibivad edastuspiirkonnas, ei ole telesaadete hulgas ühtki sellist saadet, mis võiks tõsiselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset ja kõlbelist arengut. Komitee teeb ettepaneku määrata kindlaks täpne ajavahemik ja lisada sellesse sättesse alkohoolsete jookide reklaamimise keeld.

1.7.

Komitee kiidab heaks uues artiklis 6 tehtud muudatused, millega täpsustatakse, et audiovisuaalmeedia teenused ei tohi sisaldada vägivallale või vihkamisele õhutamist, mis on suunatud soo, rahvusliku või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel määratletud konkreetse isikute rühma või kõnealuse rühma liikme vastu. Komitee juhib siiski tähelepanu asjaolule, et uuest artiklist 28a, mis käsitleb videote jagamise platvorme, on viide soole, seksuaalsele sättumusele ja puudele välja jäänud ning et kasutatud mõistetes esineb mõnikord erinevusi. Komitee teeb ettepaneku kasutada artikli 28a lõike 1 punktis b sama sõnastust kui artiklis 6.

1.8.

Seoses kõigi kodanike kaitsega vägivallale või vaenule õhutava sisu eest ning alaealiste kaitsega sellise infosisu eest, mis võib kahjustada nende arengut, kiidab komitee heaks kaasreguleerimise ja enesereguleerimise edendamise tegevusjuhendite abil, kuivõrd Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühm on reaalselt moodustatud ja on suuteline täitma oma funktsioone, eelkõige neid, mis on sätestatud artikli 30a lõike 3 punktis c.

1.9.

Komitee on vastu Euroopa Komisjoni ettepanekule jätta audiovisuaalmeedia teenuste puhul rohkem ruumi reklaamile ja muuta selle edastamine paindlikumaks, sest enamad saatekatkestused, mille ajal näidatakse tipptundidel ja suure vaadatavusega aegadel pikemalt reklaame, on tarbijate kahjuks. On oht, et need uued reklaamipauside eeskirjad kahjustavad teoste terviklikkust ja autorite moraalset õigust.

1.10.

Komitee leiab, et riiklike reguleerivate asutuste järelevalve eeskirjad on puudulikud selles osas, mis puudutab liikmesriigi fiktiivseid ettevõtjaid, kes kasutavad kolmanda riigi satelliite teises liikmesriigis suure hulga vaatajateni jõudmiseks, ning et need tuleb läbi vaadata ja neid tuleb täiendada sättega, mille kohaselt kohaldatakse ühes liikmesriigis audiovisuaalse sisu esitamise litsentsi omavale ettevõtjale, kes pakub audiovisuaalteenuseid teises liikmesriigis, mõlema liikmesriigi eeskirju.

2.   Sissejuhatus

2.1.

1989. aastast saadik hõlmavad Euroopa õigusaktid ka audiovisuaalmeediat, tagades kultuurilise mitmekesisuse ning infosisu vaba ringluse ELis. Audiovisuaalmeedia direktiiviga, mida on tehnoloogia ja turu arenguid arvestades korduvalt muudetud, ühtlustatakse Euroopa tasandil kõik siseriiklikud audiovisuaalmeediaga seotud õigusaktid. Praegu reguleerib direktiiv teleülekandeid ja tellitavaid videoteenuseid.

2.2.

Audiovisuaalmeedia maailm muutub kiiresti televisiooni ja interneti kaudu levitatavate teenuste üha suurema lähenemise tõttu. Tekivad uued ärimudelid, uued tehnoloogilised kommunikatsioonivahendid ja uued osalised, sh tellitava videoteenuse osutajad ja videote jagamise platvormid, mis pakuvad internetis audiovisuaalset sisu.

2.3.

Samas kehtivad teleringhäälingule ja tellitavatele videoteenustele erinevad eeskirjad ja erinev tarbijakaitse tase. Seepärast soovib komisjon saavutada paremat tasakaalu eeskirjades, mis kehtivad tavapärastele ringhäälinguorganisatsioonidele, tellitavate videoteenuste osutajatele ja videote jagamise platvormidele.

3.   Komisjoni ettepaneku sisu

3.1.

Digitaalse ühtse turu strateegia osana teeb komisjon ettepaneku ajakohastada audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi, et luua kõigi osalejate jaoks õiglasem ettevõtluskeskkond, edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja Euroopa päritoluga filme, paremini kaitsta alaealisi, võidelda vihakõne ja vägivallale kihutamise vastu, tagada audiovisuaalvaldkonda reguleerivate asutuste sõltumatus ning suurendada ringhäälinguorganisatsioonide paindlikkust seoses reklaamiga. Ajakohastatud audiovisuaalmeedia direktiiv kehtiks võrdselt nii internetiplatvormidele kui ka videote ja infosisu jagamise veebisaitidele.

3.2.

Komisjon teeb ettepaneku võtta järgmised meetmed.

3.2.1.   Videote jagamise platvormide vastutustundlikkus

Videote jagamise platvormid peavad kaitsma alaealisi kahjuliku sisu eest ning kõiki kodanikke vägivallale, vaenule ja rassismile õhutamise eest. Komisjon kutsub üles kõiki videote jagamise platvorme tegutsema internetti kasutavate alaealiste paremaks kaitsmiseks loodud ühenduse raames, eesmärgiga töötada tööstusharu jaoks välja tegevusjuhend. Liikmesriikide audiovisuaalvaldkonna reguleerivad asutused saavad volitused eeskirjade jõustamiseks, mis vastavalt siseriiklikele õigusaktidele võib tähendada ka trahvide määramist. Videote jagamise platvormidele kehtivad ühtlasi elektroonilise kaubanduse direktiivis kehtestatud tarbijakaitse meetmed.

3.2.2.   Audiovisuaalvaldkonna reguleerivate asutuste suurem roll

Direktiiviga tagatakse edaspidi, et liikmesriikide reguleerivad asutused on sõltumatud. Kõigi 28 liikmesriigi audiovisuaalvaldkonna reguleerivaid asutusi hõlmava Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühma ülesanded sätestatakse ELi õigusaktides. Töörühm hindab kaasreguleerimise tegevusjuhendeid ning nõustab Euroopa Komisjoni.

3.2.3.   Euroopa loovuse edendamine

Komisjon soovib, et telesaadete edastajad pühendaksid jätkuvalt vähemalt pool eetriajast Euroopa päritoluga teostele, ning kohustab tellitavate teenuste osutajaid tagama, et vähemalt 20 % nende kataloogist moodustaks Euroopa päritoluga infosisu. Lisaks selgitatakse ettepanekus, et liikmesriigid saavad nõuda oma riigis kättesaadavate tellitavate teenuste osutajatelt osalemist Euroopa päritoluga teoste rahastamises.

3.2.4.   Suurem reklaamiga seotud paindlikkus ringhäälinguorganisatsioonidele

Audiovisuaalteenuseid reguleerivates läbivaadatud eeskirjades ei pikendata kella 7 kuni kella 23 lubatud reklaamiaega, kuid tagatakse ringhäälinguorganisatsioonidele suurem paindlikkus ja jäetakse suuresti nende enda otsustada, millisel hetkel reklaame näidata. Niisiis tehakse ettepanek tühistada reklaamile seatud tunnilimiit ja kehtestada piirang kogu päeva lõikes – 20 % kogu saateajast kella 7 ja 23 vahel. Lisaks saavad ringhäälinguorganisatsioonid ja tellitava teenuse osutajad rohkem vabadust seoses tootepaigutuse ja sponsorlusega.

4.   Üldised märkused

4.1.

Komitee väljendab poolehoidu audiovisuaalmeedia teenuste mitmekesisusele, mis edendab teabe vaba liikumist, kultuuri arengut ning arvamuste vaba kujunemist, tingimustes, mis kindlustavad teabe paljususe ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse.

4.2.

Komitee on ka seisukohal, et direktiivis järgitakse põhiõigusi ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust sõnavabadusele, ettevõtlusvabadust ja õigust tõhusale õiguskaitsele, ning edendatakse lapse õiguste kohaldamist.

4.3.

Komitee toetab komisjoni tema püüdlustes väärtustada Euroopa kultuuripärandit, edendada Euroopa audiovisuaalloomingut ja suurendada kõrge kvaliteediga Euroopa telesaadete tootmist ja levitamist, pidades silmas inimväärikuse põhimõtteid ja kindlustades alaealiste, tarbijate ja isikuandmete kaitse kõrge taseme, nagu ka õiglase ja ausa konkurentsi.

4.4.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnistab, et seoses audiovisuaalturu arenguga, mis on seotud uute teenuste ning uute tehnoloogiliste kommunikatsioonivahendite tekkimise, uute osaliste ilmumise ja uute tellitavate tarbimisvormide arenguga, on audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulatiivse raamistiku ajakohastamine muutunud hädavajalikuks.

4.5.

Komitee leiab, et audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate õigusaktide keerukust arvestades on selguse ja otstarbekuse huvides soovitav ühes koordineeritud tekstis kokku võtta kõik muudatused ja täiendused, mida kõnealuse direktiiviga kavatsetakse audiovisuaalmeedia teenuste kohta 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL lisada.

4.6.

Audiovisuaalmeedia teenused on olulised majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised avalikud teenused, sest nad kannavad väärtuseid ja tähendusi, mis on suures osas seotud inimõigustega, ning seepärast ei tohi neid käsitleda üksnes kaubanduslikku väärtust omavatena. See puudutab eriti alaealisi ja noori, kelle haridus ja koolitus sõltuvad järjest enam meediast, arvestades audiovisuaalmeedia teenuste mõju sellele, kuidas vaatajad oma arvamuse kujundavad, aga ka puudega, vanemaealisi, vaeseid või tõrjutud inimesi, keda kutsutakse üles sotsiaalses ja kultuurielus osalema ja olema sellesse kaasatud, mis on lahutamatult seotud ligipääsetavate ja taskukohaste hindadega audiovisuaalmeedia teenuste pakkumisega.

4.7.

Komitee võtab teadmiseks, et audiovisuaalmeedia direktiivi kehtiv artikkel 7, mis on erakordselt hägus ja väheütlev, jäetakse välja ning et see on kavas asendada esialgu veel ettepaneku etapis oleva direktiiviga liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega [COM(2015) 615 final].

4.8.

Kui komisjoni algatus, mis seisneb kavas luua Euroopa õigusaktiga üldine raamistik toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetele kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, ei ole tulemuslik, tuleks audiovisuaalmeedia direktiivi uues artiklis 7 kehtestada rangemad õigussätted, mis kohustavad liikmesriike edendama muu hulgas viipekeele, subtiitrite, audiokirjelduste kasutamist ja kergesti mõistetavate juhtimismenüüde loomist kooskõlas 2010. aasta audiovisuaalmeedia direktiivi põhjendusega 46. Komitee rõhutab sellega seoses, et liikmesriikides, kus audiovisuaalseid ülekandeid näidatakse üldiselt subtiitritega, on kaks- või mitmekeelsete kodanike arv eriti suur.

4.9.

Komitee kiidab heaks, et kultuurilise mitmekesisuse vaimus toetab Euroopa Liit Euroopa teoste levitamist ning et audiovisuaalmeedia teenuste suurimad teenuseosutajad on kohustatud neid oma kavades ja kataloogides kindlal määral pakkuma.

4.10.

Mis puutub suurtele tellitava videoteenuse osutajatele kehtivasse nõudesse pakkuda Euroopa teoseid vähemalt 20 % ulatuses, ei nõua see kohustus neilt lisapingutusi, kuna nad täidavad seda juba niigi (vt Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse statistika). Muu hulgas on see piirang suhteliselt tagasihoidlik, võrreldes nendega, mis kehtivad lineaarsetele teleringhäälingu osutajatele, kel tuleb Euroopa teoseid pakkuda vähemalt 50 % ulatuses. Tellitavate videoteenuste miinimummäär peaks seega olema võrdne teleringhäälingule kehtestatuga.

4.11.

Komitee väljendab kahtlust seoses võimalusega teha erandeid Euroopa teoste näitamise osas väikese käibe või väikese vaatajaskonnaga väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, sest see võib kaasa tuua uue kõlvatu konkurentsi vormi. Komitee hinnangul võiks neile kehtida 20 % miinimumnõue ning palub täpsustada, mida tähendab väike käive ja väike vaatajaskond.

4.12.

Liikmesriikidel lubatakse kehtestada tellitavatele teenustele oma jurisdiktsioonis, aga ka teises liikmesriigis asutatud teenuseosutajate pakutavatele tellitavatele teenustele, mis on suunatud nende riigi vaatajaskonnale, rahalised osamaksed otseinvesteeringutena teostesse või maksud, mis eraldatakse riiklikele filmifondidele.

4.13.

Komitee on selle meetme vabatahtliku iseloomu vastu, kuna see võib kahjustada konkurentsi olenevalt sellest, kas liikmesriik sellised osamaksed kehtestab või mitte, mis võib kahjustada teises liikmesriigis asutatud teenuseosutajate audiovisuaalmeedia teenuseid, mis on suunatud nende riigi vaatajaskonnale.

4.14.

Mis puutub alaealiste kaitsesse, kiidab komitee heaks, et direktiivi ettepanekus nähakse ette videote jagamise platvormi teenuseosutajatele kehtivate ja teleringhäälingule kehtivate kaitsenõuete ühtlustamine. Komitee palub siiski, et kasutataks ära võimalus täpsustada audiovisuaalmeedia direktiivi (2010/13/EL) artiklit 27, milles nähakse ette, et liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et ajal, mil alaealised viibivad edastuspiirkonnas, ei ole telesaadete hulgas ühtki sellist saadet, mis võiks tõsiselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset ja kõlbelist arengut. Komitee teeb ettepaneku määrata kindlaks täpne ajavahemik ja lisada sellesse sättesse keeld reklaamide kohta, mis on seotud alkohoolsete jookide, käsimüügiravimite ning toidukaupadega, mida loetakse kahjulikuks, kuna nad põhjustavad lastel ülekaalulisust.

4.15.

Seoses kõigi kodanike kaitsega vägivallale või vihkamisele õhutava sisu eest ja alaealiste kaitsega sellise infosisu eest, mis võib kahjustada nende arengut, kiidab komitee heaks kaasreguleerimise ja enesereguleerimise edendamise tegevusjuhendite abil, mis tuleb koostada nii, et põhilised sidusrühmad need üldiselt heaks kiidaksid. Komitee tuletab meelde, (1) et selleks, et kõnealuseid reguleerimisvahendeid saaks kehtivate vahenditena tunnustada mis tahes õiguskorras, peab nende ülesehitus ja reguleerimisala olema määratletud selgete ja ühemõtteliste siduvate õigussätetega ning need peavad olema kohtus kohaldatavad nii riiklikul kui ka ELi tasandil, austades samas kõnealuste vahendite olemust, nimelt osalejate vaheliste kokkulepete vabatahtlikkust. Vajadus luua Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühm ja anda talle kõik vahendid, et ta saaks tõhusalt täita oma funktsioone, eelkõige neid, mis on sätestatud artikli 30a lõike 3 punktis c, on sellega seoses eriti oluline.

4.16.

Euroopa Komisjon soovib kõigi audiovisuaalmeedia teenuste puhul anda rohkem ruumi reklaamile ning muuta selle näitamist paindlikumaks. Nii võib telefilmi, kinematograafiateose ja uudistesaate katkestada telereklaam või otsepakkumine vähemalt üks kord iga 20-minutilise lõigu järel, samas kui praegu on selleks miinimumpikkuseks 30 minutit, mis tähendab, et edaspidi võib ühes tunnis olla üks täiendav katkestus. Lisaks on praegu reklaamipauside lubatud pikkus määratud ühe tunni kohta (praegu 20 %, st 12 minutit tunnis), kuid see asendatakse päevase määraga, kus reklaamipauside ja otsepakkumiste määr on 20 % kogu kella 7 ja 23 vahelisest saateajast, kokku 192 minutit. Peale selle lubatakse eraldiseisvaid reklaamilõike ning sponsorlust ja tootepaigutust puudutavad sätted muutuvad paindlikumaks.

4.17.

Siit järeldub, et kõnealuseid saateid võidakse katkestada tihemini ja pikemaks ajaks ringhäälinguorganisatsioonide poolt valitud ajal, kui järgitakse kella 7 ja 23 vahelisel saateajal maksimaalset lubatud reklaamiaega, mis on 192 minutit.

4.18.

On ilmselge, et edaspidi tehakse reklaamipause peamiselt tipptundidel ja suure vaadatavusega kellaaegadel, samas kui varahommikuti ja hilisõhtuti näidatakse reklaame harva, et jääda päevas lubatud reklaami 20 % määra sisse. On oht, et need uued reklaamipauside eeskirjad kahjustavad teoste terviklikkust ja autorite moraalset õigust.

4.19.

Komitee on nende uute reklaamipauside eeskirjade vastu ja nõuab, et kehtima jääksid praegu kehtivad sätted, või neid isegi karmistataks, nagu komitee on juba varemgi soovitanud.

4.20.

Seoses digitaalse arenguga võib loobuda „lineaarsete teenuste“ ja „mittelineaarsete teenuste“ eristusest.

4.21.

Komitee kiidab heaks liikmesriigi audiovisuaalvaldkonda reguleerivate asutuste iseseisvuse tagamiseks võetud meetmed, teades, et teatud liikmesriikides ei ole nende asutuste juriidiline ja funktsionaalne eraldiseisvus mis tahes teisest avalik-õiguslikust või eraasutusest olnud tagatud ning neid on olnud võimalik kuritarvitada.

4.22.

Komitee leiab, et riiklike reguleerivate asutuste järelevalve eeskirjad on puudulikud selles osas, mis puudutab liikmesriigi fiktiivseid ettevõtjaid, kes kasutavad kolmanda riigi satelliite teises liikmesriigis suure hulga vaatajateni jõudmiseks. Selliste kuritarvituste ärahoidmiseks soovitab komitee täiendada kõnealust direktiivi sättega, mille kohaselt kohaldatakse ühes liikmesriigis audiovisuaalse sisu esitamise litsentsi omavale ettevõtjale, kes pakub audiovisuaalteenuseid teises liikmesriigis, mõlema liikmesriigi eeskirju.

Brüssel, 19. oktoober 2016

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS


(1)  ELT C 248, 25.8.2011, lk 118.