19.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 303/91

1.1

Arvestades asjaolusid, millele viidatakse arvamuse tekstis, nõustub komitee komisjoni ettepanekutega, millega lükatakse kogu MiFID II eeskirjade komplekti kohaldamine 3. jaanuarilt 2017 ühe aasta võrra edasi 3. jaanuarile 2018. Kõnealuste edasilükkamiste põhjuseid peaksid õigustama hulk olulisi tehnilisi ja IT-alaseid probleeme ning asjaolu, et osaline edasilükkamine oleks keerulisem, kuna see tõstataks omakorda hulga teisi keerulisi küsimusi, mis on muu hulgas seotud selguse, õiguskindluse, võimalike turuhäirete ning täiendavate kulude ja investeeringutega. Komitee nõuab samuti tungivalt, et tehtaks kõik võimalik MiFID II kohaldamise edasise edasilükkamise vältimiseks ning et edasilükkamise perioodil jälgitaks seda, et investorikaitse eeskirjad ei satuks praktikas ohtu. Uute eeskirjade kohaldamise ootuses peavad kehtivad MiFID I eeskirjad seal, kus vaja, jääma endiselt piiranguteta jõusse.

1.2

Kõnealune komitee nõue on seda enam asjakohane, kuna komitee on juba varem toetanud (1) finantsturu teatud reforme ning rõhutanud, ent need tuleb kiiresti ellu viia. Seda nõuti muu hulgas MiFID II koostamisel 2014. aastal. MiFID II kujutab endast 2007. aastal kehtestatud Euroopa direktiivi MiFID (2) (MiFID I) läbi vaadatud ja tugevdatud versiooni ning määruse MiFIR (3) kasutusele võtmist. Lühidalt öeldes on MiFID II eesmärk muuta Euroopa finantsturud tõhusamaks ja läbipaistvamaks ning suurendada investorite kaitset.

1.3

Kui arutluse all oli MiFID direktiivi läbivaatamine ja tugevdamine, märkis komitee järgmist: „Direktiivi esmane eesmärk on suurendada kauplemise läbipaistvust ja tõhusust, piirata turgude ebastabiilsust, aga ka tugevdada vahendajate korrektsust ja investorite kaitset ning avada Euroopa turud tõelisele konkurentsile finantsteenuste pakkumises. Komitee toetab neid eesmärke ja on seisukohal, et ettepanek tervikuna läheb õiges suunas” (4). Kõnealune edasilükkamine ei tohi mitte mingil moel ohustada neid eesmärke ja uute eeskirjade kohaldamist.

2.1

Finantsturgude reguleerimise vallas on liigutud uues suunas pärast seda, kui 2007. aastal võeti vastu finantsturgude direktiiv (MiFID I), mille peamine eesmärk oli ausate ja suure läbipaistvusega turgude edendamine. Tänu kõnealusele direktiivile on hakanud ilmnema muutused paremuse suunas konkurentsi ja Euroopa finantsturgude tihedama integratsiooni valdkonnas. MiFID I tõi endaga kaasa korralduste täitmise turu liberaliseerimise. Kauplemiskohtade vaheline konkurents on kasvanud ning aset on leidnud turu killustumine. Samuti on kehtestatud eeskirjad, mis käsitlevad investorite ja turu terviklikkuse kaitset.

2.2

Seoses finantskriisiga on tõstatunud küsimus ulatuslikuma ja rangema järelevalve järele. Samuti on toodud esile puudujäägid investorite kaitses ja vajakajäämised finantsturgude toimimises ja läbipaistvuses. Lisaks tuli turul arvestada mitme uue tehnilise arenguga, mis muu hulgas puudutasid välk- ja algoritmkauplemist.

2.3

Selle tulemusena asendati olemasolev raamistik tugevamaga. Asjaomane toiming teostati 2014. aastal MiFID II abil ja sellega kaasnes MIFIRi kohaldamine. MiFID II eesmärk on muuta Euroopa finantsturud tõhusamaks ja läbipaistvamaks ning suurendada investorite kaitset.

2.4

MiFID II kohaldatakse enamate finantsinstrumentide suhtes ning sellega tagatakse, et kauplemine toimub reguleeritud platvormidel. Sellega parandatakse finantsturgude kontrolli ja läbipaistvust ning ka konkurentsitingimusi finantsinstrumentide kauplemise ja kliirimise valdkonnas. Läbivaadatud MiFID-eeskirjadega tugevdatakse rangete organisatsiooniliste ja äritegevuse nõuete kehtestamisega ka investorite kaitset.

2.5

Tekstide koostamisel 2014. aastal sätestati, et uus kord tuleb üle võtta liikmesriikide õigusaktidesse (5)3. juuliks 2016 ja tekste tuleb kohaldada alates 3. jaanuarist 2017.

2.6

Kõnealuse ettepaneku eesmärk on lükata MiFID II kohaldamise alguskuupäeva 3. jaanuarilt 2017 ühe aasta võrra edasi, 3. jaanuarile 2018.

2.7

See edasilükkamine on seotud eelkõige sellega, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA) (6), riiklikel pädevatel asutustel ja sidusrühmadel tekkis rakendamisel tehnilisi probleeme. Probleemide põhjuseks on tõsiasi, et MiFID II näol on tegu ülimalt keeruka paketiga ning vaja on palju rakendusmeetmeid, muu hulgas seoses ettenähtud aruandluskohustusega. Selleks vajalikud struktuurid on põhimõtteliselt vaja nullist üles ehitada ja see võtab rohkem aega kui algselt arvatud.

3.1

Tekstide koostamisel sätestati, et MiFID II tuleb liikmesriikide õigusaktidesse üle võtta 3. juuliks 2016 ja tekste tuleb kohaldada alates 3. jaanuarist 2017.

3.2

MiFID II-ga nähakse muu hulgas ette laiaulatuslik andmekogumissüsteem, pidades silmas tema eesmärke. Et andmeid kogutaks tulemuslikul ja ühtsel viisil, tuleb välja arendada uus andmete kogumise taristu. See kohustab ESMAt asutama koos riiklike pädevate asutustega finantsinstrumentide võrdlusandmete süsteemi (Financial Instruments Reference Data System – FIRDS), mis peab hõlmama eranditult kõiki MiFID II laiendatud kohaldamisalasse kuuluvaid finantsinstrumente. Selle ülesande edukas täitmine eeldab, et FIRDSi jaoks tuleb ühendada ESMA, riiklike pädevate asutuste ja ligikaudu 300 Euroopa Liidu kauplemiskoha sisendandmed. Olemasolevatest andmetest nähtub, et enamik FIRDSi toetavaid uusi IT-süsteeme tuleb ehitada uute parameetrite järgi nullist (7).

3.3

Komisjon rõhutab, et uue raamistiku keerukuse ning paljude delegeeritud ja rakendavate õigusaktide vajaduse tõttu lükati määruse MiFIRi kohaldamise alguskuupäev jõustumise kuupäevast arvestatuna 30 kuud edasi. Sidusrühmad (nagu kauplemisplatvormid), riiklikud pädevad asutused ja ESMA kinnitavad, et nad ei ole vaatamata eelnevalt mainitud ebaharilikult pikale tähtajale suutelised tagama, et vajalikud andmetaristud oleksid 3. jaanuariks 2017 loodud ja töövalmis. Just ESMA teavitas juba enne 2015. aasta lõppu komisjoni, et MiFID II tehnilisel rakendamisel on viivitus vältimatu, kuna uue raamistiku töövalmiduse saavutamiseks tuleb koguda ning töödelda andmeid (8), mis vähemalt teatud juhtudel on väga mahukad ja keerukad, ning kuna andmekogumise taristute puudumine mõjutab kogu MIFID II kohaldamisala (9).

3.4

Komisjon nõustus selle olukorraga ning tegi selle tulemusena valiku MiFID II osalise ja täieliku edasilükkamise vahel. Siiski on komisjoni jaoks seda laadi osaline edasilükkamine nähtavasti keeruline ning tekitaks kindlasti hulga uusi ja olulisi probleeme. Need probleemid on muu hulgas järgmised: segaduse tekitamise oht, probleemid koheselt kohaldatavate ja muude eeskirjade piiritlemisega, üleminekueeskirjade koostamine – mis võivad omakorda põhjustada uusi probleeme ja sisaldada edasise viivituse ohtu. Lisaks tuleks arvestada ka kulutõhususega.

3.5

Komisjon on seisukohal, et pidades silmas olemasolevaid tehnilisi ja IT-probleeme, tõsiasja, et osaline kohaldamine oleks keeruline, ning seda, et tuleks teha kõik võimalik edasise täiendava viivituse ärahoidmiseks (mida ei saa sellise osalise kohaldamise puhul välistada), tundub tema arvates ettepanek lükata MiFID II täielik kohaldamine ühe aasta võrra edasi olevat ilmselt kõige mõistlikum ja vastuvõetavam lahendus.

3.6

Komiteel jääb vaid üle tunda kahetsust selle üle, et komisjon ei reageerinud kohe, kui teda teavitati raskustest direktiivi MiFID II rakendamisel 2015. aastal, ning ei ole näidanud initsiatiivi probleemi lahendamisel ning teise lahenduse leidmisel. See oleks võimaldanud parandada finantsturgude töötingimusi ja pakkuda paremat kaitset investoritele.

3.7

Isegi kui komitee peab nõustuma sellega, et praegustes tingimustes kujutab edasilükkamine endast kõige väiksema negatiivse mõjuga alternatiivi, leiab ta, et selline edasilükkamine peaks igal juhul jääma ühekordseks ja et tuleb teha kõik võimalik, et ennetada täiendavaid viivitusi MiFID II kohaldamises. Lisaks on samuti tähtis hoolitseda selle eest, et uues MiFID II sisalduvad investorite kaitse eeskirjad (mida praegused raskused sellistena ei puuduta) ei satuks ohtu asjaomaste uute eeskirjade kohaldamise ootuses 3. jaanuaril 2018. Uute eeskirjade kohaldamise ootuses peavad kehtivad MiFID I eeskirjad seal, kus vaja, jääma endiselt piiranguteta jõusse.