13.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 130/1


EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

3. märts 2016,

seoses ettepanekuga määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses kaubadiilerite suhtes kohaldatavate eranditega

(CON/2016/10)

(2016/C 130/01)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

12. jaanuaril 2016 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses kaubadiilerite suhtes kohaldatavate eranditega (1) (edaspidi „ettepanek määruse kohta”). 8. veebruaril 2016 konsulteeris EKPga sama ettepaneku osas Euroopa Parlament.

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määruse sätted on EKP pädevusvaldkonnas, eelkõige seoses Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesandega kaasa aidata pädevate asutuste finantssüsteemi stabiilsuse poliitika sujuvale elluviimisele aluslepingu artikli 127 lõike 5 alusel.

EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.   Üldised märkused

1.1

Ettepandud määruse eesmärk on tagada, et kaubadiilerite (investeerimisühingud, kelle põhitegevus on ainult investeerimisteenuste osutamine või tegevuste teostamine, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (2) I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9 ja 10 loetletud finantsinstrumentidega, ja kelle suhtes ei kohaldatud 31. detsembril 2006 nõukogu direktiivi 93/22/EMÜ (3)) suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid (4) riskikontsentratsiooni ja omavahendite osas 1. jaanuari 2018 seisuga ilma teadliku ja faktidel põhineva otsuseta, et see kord on nende puhul kohane.

1.2

Kuigi määruse (EL) nr 575/2013 riskikontsentratsiooni ja omavahendite nõuded ei pruugi olla kohandatud kaubadiileritele, tuleb otsuses nende vabastamise kohta usaldatavusnõuetest arvesse võtta kaubadiilerite poolt tekitatavaid võimalikke süsteemiriske. Need riskid võivad tuleneda mitmest allikast, eelkõige järgmistest:

finantsvõimenduse kogusumma;

kapitalistruktuuri stabiilsus;

seotus pangasüsteemiga laenude ja vastavate makseviivituse määrade kaudu;

osalemine varipanganduses (näiteks nõuete või varude väärtpaberistamine);

ülekandumismõju võimalus teistele rahalistes raskustes ettevõtjatele, mis võib tuleneda kohustuste täitmata jätmisest derivatiivide positsioonides, eelkõige spekulatiivsetest börsivälistest derivatiivide positsioonidest, mida ei arveldata keskse osapoole kaudu; samuti ebasoodsatest alusvaraga seotud muutustest, mis tekitavad kahjumit tulevase positsiooni turuväärtuses, mis ületab tagatisena hoitud varu turuväärtuse kasumit, ning mille puhul tuleb tehingupoolele maksta kõikumismarginaali.

1.3

EKP ei ole seni tuvastanud kaubadiilerite poolt tekitatud süsteemiriski märke, mis nõuaks kohest erandi lõpetamist praegu kehtivast riskikontsentratsiooni ja omavahendite nõudest. Euroopas tegutsevad kaubadiilerid on üldjuhul vähese finantsvõimendusega ja neil on tugevam kapitalistruktuur kui pankadel. Tavaliselt on neil madal vara-omakapitali suhe ja nad ei kaldu pankadele omasesse tähtaja ja likviidsuse ümberkujundamisse. Ka seos pangasüsteemiga laenude ja vastavate makseviivituse määrade kaudu tundub olevat piiratud. Pankadel on vähesel määral otseseid positsioone kaubadiileritega, mis vähendab võimalikku ülekandumisriski. Lõpetuseks, vaatamata kaubaderivatiivide turgude märkimisväärsele kasvule viimase 15 aasta jooksul, puuduvad kinnitatud tõendid, et kaubaderivatiividega kauplemisel oleks negatiivne mõju finantssüsteemile laiemalt. Samas võib järgmise sammuna vajalikuks osutuda üksikasjalik mõjuanalüüs, et teha kohane otsus erandite lõpetamise või ajutise pikendamise kohta. Eelkõige tuleb arvesse võtta võrdsete tingimuste aspekti krediidiasutuste puhul, kes on kaubadiilerid.

1.4

Erandid peaksid siiski olema ajutised. Euroopa Komisjon peaks esitama ettepaneku investeerimisühingute usaldatavusnõuete põhjaliku läbivaatamise kohta. Erandite ajutise pikendamise põhjendus ja eesmärk peaks olema suuremate seadusmuudatuste vältimine enne põhjalikku läbivaatamist, mida tuleks teha võimalikult peatselt.

Frankfurt Maini ääres, 3. märts 2016

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  COM(2015) 648 final.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(3)  Nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ, 10. mai 1993, väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta (EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).