Brüssel,18.11.2015

COM(2015) 496 final

2015/0239(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/92/EÜ ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjon (Eurostat) kogub andmeid tööstuslikele lõpptarbijatele määratud maagaasi- ja elektrihindade kohta. Tööstuslike lõpptarbijate hindasid on õigusaktidega reguleeritud alates 1990. aastast ja praegu reguleeritakse neid direktiiviga 2008/92/EÜ, millega tunnistati kehtetuks direktiiv 90/377/EMÜ. Riiklikud ametiasutused koguvad andmeid kodutarbijate hindade kohta vabatahtliku kokkuleppe alusel. Need ametiasutused on teatanud komisjonile, et rahaliste vahendite ja inimressursside piiratuse tõttu on mitmel andmeesitajal (maagaasi- ja elektriettevõtjad) tekkinud küsimus, kas selliste andmete kogumist tuleks jätkata.

Euroopa Ülemkogu 22. mai 2013. aasta energeetika- ja maksustamisteemalisel kohtumisel rõhutasid riigipead ja valitsusjuhid, et ELi energiapoliitika eesmärk on tagada leibkondadele ja ettevõtjatele ohutul ja jätkusuutlikul viisil taskukohase ja konkurentsivõimelise hinnaga energia. Seepärast kutsuti komisjoni üles esitama analüüsi liikmesriikide energiahindade ja -kulude struktuuri ja neid mõjutavate tegurite kohta. Analüüs pidi uurima energiahindade mõju leibkondadele, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja energiamahukatele tööstusharudele, aga ka vaatlema laiemalt ELi konkurentsivõimet maailmamajanduse kontekstis.

Komisjonil oli analüüsi jaoks vaja täiendavaid üksikasjalikke hinnaandmeid ja ta kogus vajaliku teabe kõigilt ELi 28 liikmesriigilt vabatahtliku kokkuleppe alusel. Jaanuaris 2014 esitas komisjon nõukogule aruande, mis sisaldas maagaasi- ja elektrihindade komponentide põhjalikku analüüsi.

Poliitikakujundajad taotlesid 2014. aastal korduvalt põhjalikumat ametlikku statistikat maagaasi ja elektrihindade kohta. Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu tunnistas 13. juuni 2014. aasta kohtumisel kõrge energiahinna ja kulude ning nende edasise tõusu negatiivset mõju Euroopa üldisele konkurentsivõimele ja klientide elatustasemele. Seepärast kutsus transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu komisjoni üles võtma järelmeetmeid ja teostama 2016. aastaks läbivaatamise, mille käigus käsitletakse energiahindasid ja -kulusid ning tarbijate olukorda.

Euroopa Komisjon võttis 25. veebruaril 2015 vastu energialiidu paketi. Energialiidu paketi energia siseturu peatükis nähakse ette, et energiahindade ja -kulude analüüs tehakse 2016. aastal ja edaspidi iga kahe aasta tagant.

Lisaks on koostatud maksude ja tasude ning maagaasi ja elektri võrguhindade alakomponentide täiendav kogum, et kajastada energialiidu paketi eesmärke ja pöörata suuremat tähelepanu elektrihindade ja -kulude läbipaistvusele, nagu sellele on viidatud paketi tegevuspunktis 8.

Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Juunis 2014 kinnitas Euroopa Ülemkogu veelkord vajadust tugevdada ELi siseturgu, suurendada konkurentsi ja läbipaistvust gaasiturul ja viia lõpule Euroopa energiaturu integreerimine. Samuti kutsus Euroopa Ülemkogu üles põhjalikumalt analüüsima turgude integreerimist seoses energiatõhususe ja -julgeolekuga.

Kooskõla muude ELi tegevuspõhimõtetega

Komisjon võttis energialiidu paketi vastu 25. veebruaril 2015. Sellega seoses esitab komisjon alates 2016. aastast andmeid energiahindade ja kulude kohta (sealhulgas maksud ja toetused). Nende struktuur võimaldab komisjonil jälgida olukorda energiaturul.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 338 lõige 1.

Subsidiaarsus (valdkondades, kus ELil puudub ainupädevus)

Komisjon (Eurostat) kogub andmeid riikide maagaasi- ja elektrihindade kohta, kasutades metoodikat, mis võimaldab teha liikmesriikidevahelisi hinnavõrdlusi. Andmeid hindade kohta kogutakse ELi tasandil, et tagada andmete usaldusväärsus ja nende võrreldavus kõigis ELi liikmesriikides ning saada ELi ja euroala koondandmeid. Andmeid hindade kohta kogub riiklikul tasandil asjaomane riiklik ametiasutus; Eurostat tegeleb nende andmete levitamisega.

Proportsionaalsus

Kavandatav õigusakt hõlmab andmete kogumist kodumajapidamiste ja mitte-kodumajapidamiste sektori maagaasi- ja elektrihindade kohta. Varem koguti andmeid tööstussektori hindade kohta kooskõlas direktiiviga 2008/92/EÜ, kuid andmeid kodumajapidamiste sektori hindade kohta koguti vabatahtliku kokkuleppe alusel. Energia siseturu aina suureneva keerukuse tõttu on üha raskem saada usaldusväärseid ja ajakohaseid andmeid maagaasi- ja elektrihindade kohta olukorras, kus puudub õiguslikult siduv kohustus selliseid andmeid esitada (eriti kodumajapidamiste sektoris). Võrreldes direktiivist 2008/92/EÜ tuleneva olukorraga hõlmavad kavandatavad muudatused ka neid andmeid, mida praegu kogutakse kavandatava õigusakti alusel vabatahtlikult. See ei lähe seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Valitud õigusakt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kasutamine õigusaktina peaks tagama kiire, ladusa ja ühetaolise rakendamise kogu ELis.

3.JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, KONSULTEERIMINE SIDUSRÜHMADEGA JA MÕJUHINNANGUD

Järelhindamised/ kehtivate õigusaktide toimivuskontroll

Kehtiv õigusakt (direktiiv 2008/92/EÜ) hõlmab vaid andmete kogumist tööstussektori maagaasi- ja elektrihindade kohta. Selliste hinnauuringute metoodika võeti kasutusele 2007. aastal ja see on osutunud edukaks.

Konsulteerimine sidusrühmadega

Eurostat konsulteeris kirjalikult energiastatistika töörühma (edaspidi „ESWG”) liikmetega jaanuaris 2015. Töörühma märkusi ja soovitusi on arvesse võetud. ESWG-ga kirjaliku konsulteerimise tulemusena vähendati maksude ja tasude alakomponentide arvu (11 komponendilt 6-le) ning oluliselt vähendati ka maagaasi ja elektri võrguhindade andmeid, mille esitamist nõutakse. Keskkonnastatistika ja arvepidamise valdkonna direktorite (DIMESA) rühmaga konsulteeriti kirjalikult mais ja juunis 2015, mille tulemusena pikendati hinnaandmete komponentide ja/või alakomponentide esitamise erandi taotlemise tähtaegu. Kodumajapidamiste sektori maagaasi hindadele kehtestati künnis, et need riigid, kus maagaasi tarbimine kodumajapidamistes on väike, oleksid andmete esitamisest vabastatud. Muudetud eelnõu esitleti DIMESA töörühma koosolekul 11. juunil 2015 ja ESWG koosolekul 24. juunil 2015.

Eksperdiabi hankimine ja kasutamine

Eurostat konsulteeris andmete kogumise otstarbekuse osas kahe gaasi ja elektrienergia valdkonnas tegutseva ühendusega: Eurogasi ja Eurelectricuga. Nende soovitusi elektri ja maagaasi võrguhindade alakomponente puudutava teabe kättesaadavuse kohta võeti arvesse.

Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

Aruandvate asutuste ja komisjoni halduskoormus märkimisväärselt ei suurene, sest enamiku hinnaandmete esitamine juba toimub vabatahtlikkuse alusel. Kuigi maksude ja võrgutasude teatavad alakomponendid on lisatud kogutavate andmete loetellu, on aruandlussagedus senise ühe korra asemel aastas nüüd iga kolme aasta tagant. Seepärast üldine halduskoormus tõenäoliselt ei muutu.

Mõju hindamine

Käesoleva ettepaneku mõju ei hinnatud, sest ettepaneku tulemusena ei muutu aruandvate asutuste ega komisjoni tegevus oluliselt. Üksikasjalikud põhjendused otsuse kohta mõju mitte hinnata on esitatud komisjoni tegevuskavas, mis on avaldatud komisjoni veebisaidil: http://ec.europa.eu/smart-regulation/impact/planned_ia/docs/2014_estat_001_roadmap_electricityprices.pdf.

Põhiõigused

Ei kohaldata.

4.MÕJU EELARVELE

Käesolev ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet. Kuna tegevus oluliselt ei suurene, ei ole lisakulusid ette näha.

5.MUUD ASPEKTID

Rakenduskavad ning seire-, hindamis- ja aruandluskord

Puuduvad.

Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus

Usaldusväärsed, ajakohased ja täielikud statistilised andmed maagaasi- ja elektrihindade kohta on Euroopa poliitikakujundajate jaoks oluline teabeallikas. Kuna andmeid kodumajapidamiste sektori maagaasi- ja elektrihindade kohta kogutakse vabatahtliku kokkuleppe alusel, võivad individuaalsed andmeesitajad (gaasi- ja elektriettevõtjad) otsustada sellise tegevuse lõpetada. Kuna andmete kogumine saab olema hõlmatud õigusliku raamistikuga, on aruandluse jätkumine tagatud.

Elektri ja maagaasi peamiste hinnakujundajate analüüsimisel ei piisa üksnes lõplikest gaasi- ja elektrihindadest, võrguhindadest, maksudest ja tootehindadest. Hinnakujundajate väljaselgitamiseks on andmete kogumisse lisatud mitmed muutujad (alakomponendid), mis võimaldavad ühtse metoodika alusel kogutud andmeid üksikasjalikumalt analüüsida.

Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatavas õigusaktis käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonnaga (EMP) seotud küsimust, mistõttu tuleks seda kohaldada ka EMPs.

2015/0239 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/92/EÜ ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 1

ning arvestades järgmist:

(1)Konkurentsivõime, jätkusuutlikkus ja energiajulgeolek on vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika üldeesmärgid.

(2)Lõpptarbijatele määratud maagaasi- ja elektrihindade kohta on vaja kvaliteetset, võrreldavat, ajakohast, usaldusväärset ja ühtlustatud teavet, et töötada välja energialiidu poliitika ja kontrollida liikmesriikide energiaturge.

(3)Käesoleva määruse eesmärk on selline Euroopa statistika, mis toetab energiapoliitikat täielikult integreeritud energia siseturu saavutamisel. Turgude integreerimise parandamiseks on vaja elektrihindade ja -kulude ja toetuste suuremat läbipaistvust.

(4)Seni on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/92/EÜ 2 olnud ühiseks raamistikuks liidu tööstustarbijatele määratud maagaasi ja elektri jaemüügihindade kohta võrreldava statistika koostamisel, edastamisel ja levitamisel.

(5)Andmeid kodumajapidamiste sektori lõpptarbijatele määratud maagaasi ja elektri jaemüügihindade kohta on seni kogutud vabatahtliku kokkuleppe alusel.

(6)Energia siseturu aina suureneva keerukuse tõttu on üha raskem saada usaldusväärseid ja ajakohaseid andmeid maagaasi- ja elektrihindade kohta olukorras, kus puudub õiguslikult siduv kohustus selliseid andmeid esitada (eriti kodumajapidamiste sektor).

(7)Et tagada kvaliteetsete hinnaandmete edastamine kodumajapidamiste sektori ja mitte-kodumajapidamiste sektori kohta, peaks õigusakt hõlmama mõlemat liiki andmete kogumist.

(8)Enamikus riikides saab põhivõrgu andmeid energeetikasektori reguleerivatelt asutustelt. Kuid elektri jaotuskulude koostamises osaleb suurem hulk andmete koostajaid ja mõne liikmesriigi jaoks on selliste andmete esitamine keerulisem. Arvestades jaotuskulude tähtsust ja läbipaistvuse vajadust selles valdkonnas, tuleb andmete kogumist korrektse metoodika abil ühtlustada.

(9)Tarbimisvahemike süsteem, mida komisjon (Eurostat) kasutab oma hinnaväljaannetes, peab tagama turu läbipaistvuse ja mittekonfidentsiaalsete hinnaandmete ulatusliku levitamise ning võimaldama arvutada Euroopa koondandmeid.

(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 3 on ette nähtud, et statistikat tuleb koguda kooskõlas erapooletuse, läbipaistvuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, ametialase sõltumatuse, kulutasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtetega.

(11)Teave lõpptarbijatele määratud maagaasi- ja elektrihindade kohta peab võimaldama teha võrdlusi muude energiatoodete hindadega.

(12)Teavet hinna- ja kvaliteediandmete kogumise kohta tuleb anda standardse aruandlusmenetluse osana.

(13)Üksikasjalikud andmed tarbimisvahemike jagunemise ja nende vastavate turuosade kohta on maagaasi- ja elektrihinnastatistika oluline osa.

(14)Hinnaanalüüsi saab teha vaid siis, kui liikmesriikide ametlik statistika maagaasi- ja elektrihindade eri komponentide ja alakomponentide kohta on kõrge kvaliteediga. Läbivaadatud metoodika lõpptarbijatele määratud maagaasi- ja elektrihindade eri komponentide ja alakomponentide üksikasjaliku jagunemise esitamiseks võimaldab analüüsida eri aspektide mõju lõpphindadele.

(15)Komisjonile (Eurostat) esitatud andmed lõpptarbijatele määratud hindade ja müügitingimuste ning lõpptarbijate arvu jagunemise kohta tarbimise lõikes igas tarbimisvahemikus peaksid komisjonile tagama nõuetekohase teabe, mis võimaldab teha otsuseid energiapoliitika seisukohast vajalike meetmete võtmiseks või ettepanekute tegemiseks.

(16)Põhjalikud teadmised liikmesriikide maksude ja lisatasude kohta on tähtsad hinnaläbipaistvuse tagamiseks. Andmete jaotamist võrgukulude, lisatasude, maksude, lõivude ja tasude lõikes peetakse oluliseks.

(17)Liikmesriigid, kus maagaasi tarbimine on väike võrreldes kodumajapidamiste lõppenergiatarbimisega, tuleb vabastada kohustusest esitada andmeid kodutarbijatest lõpptarbijate maagaasihindade kohta.

(18)Andmete usaldusväärsuse parandamiseks peab komisjon (Eurostat) koos liikmesriikidega hindama ja vajaduse korral parandama andmete kogumise ja täpse töötlemise metoodikat, lähtudes statistika juhtimise raamistikust. Seepärast tuleb kvaliteediaruandeid koostada korrapäraselt; samuti tuleb korrapäraselt hinnata hinnaandmete kvaliteeti.

(19)Liikmesriigi põhjendatud taotluse korral võib komisjon teha liikmesriigile erandi seoses selliste erikohustustega, mille puhul käesoleva määruse kohaldamine liikmesriigi riikliku statistikasüsteemi suhtes vajab suuremaid kohandusi ja põhjustab andmete esitajatele tõenäoliselt märkimisväärset lisakoormust.

(20)Liikmesriikide esitatavate andmete kõrge kvaliteedi tagamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada künniseid, mida võidakse rakendada maagaasiturul. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(21)Komisjon peaks tagama, et delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset täiendavat halduskoormust.

(22)Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses andmete edastamise vormi ja praktilise korraga, kvaliteediaruannete nõuete, ülesehituse ja võrreldavusega ja erandite andmisega. Neid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

(23)Direktiiv 2008/92/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

(24)Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse ühine raamistik võrreldava Euroopa statistika arendamiseks, koostamiseks ja levitamiseks ELi kodutarbijatele ja mitte-kodutarbijatele määratud maagaasi- ja elektrihindade kohta.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)mõistetel „kodumajapidamine,” „energia lõpptarbimine” ja „oma tarbeks tootvad tootjad” on sama tähendus nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2008 4 A lisas kasutatud mõistetel;

(2)elektriga seotud mõistetel „tarbija,” „lõpptarbija,” „kodutarbija,” „mitte-kodutarbija,” „edastamine,” „jaotamine” ja „tarnimine” on sama tähendus nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ 5 mõistetel, kui neid kasutatakse seoses elektriga;

(3)maagaasiga seotud mõistetel „tarbija,” „lõpptarbija,” „kodutarbija,” „mitte-kodutarbija,” „edastamine,” „jaotamine” ja „tarnimine” on sama tähendus nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ 6 mõistetel, kui neid kasutatakse seoses maagaasiga;

(4)„võrgukomponent” tähendab jaotamise ja edastamise võrgukulusid, nagu need on sätestatud I lisa punktis 6 ja II lisa punktis 5.

Artikkel 3

Andmeallikad

Järgides andmeesitajate vähendatud koormuse hoidmise ja halduskorra lihtsustamise põhimõtteid, koguvad liikmesriigid andmeid maagaasi- ja elektrihindade ning I ja II lisas osutatud võrgukulude ja maksude, lõivude, tasude ja lisatasude alakomponentide ning tarbimismahtude kohta ning koostavad kvaliteediaruande, kasutades järgmisi allikaid:

(a)maagaasi ja elektri jaemüügihindu käsitlevad statistilised erivaatlused, mis on suunatud tootjatele ja turustajatele, ülekandesüsteemi halduritele ja jaotusvõrguettevõtjatele, energiatoodete importijatele ja eksportijatele ning elektrienergia tarnimisega tegelevate ettevõtjatele;

(b)muud statistilised erivaatlused, mis on suunatud kodumajapidamiste sektori tarbijatele ja mitte-kodumajapidamiste sektori lõpptarbijatele;

(c)haldusallikad, mis on riikide maagaasi- ja elektriturgude reguleerivate asutuste käsutuses;

(d)muud allikad, milles kasutatakse usaldusväärseid statistilisi hindamismenetlusi.

Artikkel 4

Kaetus

(1)Liikmesriigid tagavad andmete kogumise ja koostamise süsteemi esindavuse.

(2)Liikmesriik ei ole kohustatud edastama komisjonile (Eurostat) andmeid kodutarbijate maagaasihindade kohta, kui maagaasi tarbimine kodumajapidamiste sektoris jääb allapoole 1% künnist kodumajapidamiste sektori kogu energiatarbimisest riigis. Komisjon (Eurostat) vaatab korrapäraselt vähemalt iga kolme aasta tagant läbi liikmesriigid, kellel on õigus saada vabastus andmete edastamise kohustusest, võttes arvesse maagaasi tarbimist asjaomase riigi kodumajapidamiste sektoris.

(3)Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte seoses künnise kohandamisega, võttes arvesse majanduse ja tehnika arengut.

Artikkel 5

Andmete edastamine

(1)Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) I ja II lisas sätestatud andmed.

(2)Komisjon kehtestab ja võtab rakendusaktiga vastu andmete edastamise vormi ja praktilise korra, nagu see on ette nähtud lisades. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 6

Vaatlusperiood ja edastussagedus

(1)Liikmesriigid koguvad alates käesoleva määruse vastuvõtmisele järgneva kalendriaasta algusest kokku kõik andmed, mida on nõutud käesoleva määruse lisades, ning esitavad komisjonile (Eurostat) edaspidi statistikat kolme kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu.

(2)Edastussagedus on järgmine:

(a)    I lisa punktides 6(a) ja 7 ja II lisa punktides 5(a) ja 6 osutatud andmete puhul kord aastas (jaanuar–detsember);

(b)I lisa punktis 6(b) ja II lisa punktis 5(b) osutatud andmete puhul kaks korda aastas (jaanuar–juuni ja juuli–detsember).

Artikkel 7

Kvaliteedi hindamine ja aruanded

(1)Liikmesriigid tagavad andmete kvaliteedi kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriumidega.

(2)Igast metoodilisest või muust muudatusest, mis võib oluliselt mõjutada maagaasi- ja elektrihinnastatistikat, teatavad liikmesriigid komisjonile (Eurostat) viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast sellise muudatuse tegemist.

(3)Iga kolme aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostat) andmekvaliteedi aruande, näidates, kuidas need andmed on arvutatud. Selline aruanne sisaldab teavet andmete ulatuse ja kogumise, kasutatud arvutuskriteeriumide, metoodika ja andmeallikate kohta ning kõigi muudatuste kohta allikates või metoodikas.

(4)Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete ja kvaliteediaruannetes esitatud teabe kvaliteeti ning koostab kokkuvõtliku andmekvaliteedi aruande ja levitab seda.

(5)Kui komisjon (Eurostat) täheldab edastatud andmetes statistiliselt olulisi kõrvalekaldeid või vastuolusid, võib ta paluda riigi ametiasutusel esitada andmete asjakohase jaotuse ning arvutus- ja hindamismeetodid, millel esitatud andmed põhinevad, et hinnata andmeid või vajaduse korral paluda asjaomastel liikmesriikidel ebatavaliseks peetavad andmed parandada ja need uuesti esitada.

(6)Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõikes 3 osutatud kvaliteediaruannete nõuded, nende ülesehituse ja võrreldavuse aspektid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 8

Levitamine

Komisjon (Eurostat) levitab maagaasi- ja elektrihinnastatistikat hiljemalt viie kuu jooksul pärast iga vaatlusperioodi lõppu.

Artikkel 9

Erandid

(1)Erandeid võib lubada rakendusaktidega selliste erikohustuste puhul, mille puhul käesoleva määruse kohaldamine liikmesriigi riikliku statistikasüsteemi suhtes vajab suuremaid kohandusi ja põhjustab andmeesitajatele tõenäoliselt märkimisväärset lisakoormust. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega hiljemalt [xx-xx-xxx].

(2)Lõike 1 kohaldamisel peab asjaomane liikmesriik hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumist esitama komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse.

(3)Erandid jäävad kehtima võimalikult lühikeseks ajaks, kuid mitte mingil juhul üle kolme aasta.

(4)Liikmesriik, kellele on lõike 1 alusel lubatud erand, jätkab erandi kehtivusaja jooksul direktiivi 2008/92/EÜ asjaomaste sätete kohaldamist.

Artikkel 10

Delegeeritud volituste rakendamine

(1)Komisjonile antakse õigus võtta käesolevas artiklis sätestatud tingimustel vastu delegeeritud õigusakte.

(2)Artikli 4 lõikes 3 nimetatud volitused antakse määramata ajaks alates [xx-xx-xxx].

(3)Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmisotsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

(4)Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(5)Artikli 4 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast kõnealuse õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra.



Artikkel 11

Komiteemenetlus

(1)Komisjoni abistab määrusega (EÜ) nr 223/2009 asutatud Euroopa statistikasüsteemi komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 7 tähenduses.

(2)Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 12

Direktiivi 2008/92/EÜ kehtetuks tunnistamine

(1)Direktiiv 2008/92/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

(2)Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi (kuupäev) arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu (kuupäev) otsus.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/92/EÜ, 22. oktoober 2008, ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks (ELT L 298, 7.11.2008, lk 9).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008, energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 6–11).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009, maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 2003/55/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13–18).

Brüssel,18.11.2015

COM(2015) 496 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistikat
ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/92/EÜ ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks


LISAD

I LISA. MAAGAASIHINNAD

Käesolevas lisas nähakse ette kodutarbijate ja mittekodutarbijaist lõpptarbijate maagaasihindade statistika kogumise ja koostamise metoodika.

1. Hinnad

Esitada tuleb hinnad, mida nõutakse kodutarbijatelt ja mittekodutarbijaist lõpptarbijatelt, kes ostavad torustike kaudu edastatavat maagaasi oma tarbeks.

2. Maagaas

Maagaas hõlmab maagaasi ja muid gaaskütuseid, mida segatakse edastus- või jaotusvõrgus maagaasiga, näiteks biogaasi. Maagaasi hulka ei kuulu aga muud spetsiaalsete võrkude kaudu jaotatavad gaaskütused, mida maagaasiga ei segata (nt gaasitehasegaas, koksiahjugaas, kõrgahjugaas ja biogaas).

3. Aruandlusühikud

Andmed peavad hõlmama kõiki maagaasi kodutarbijaid ja lõplikke mittekodutarbijaid, kuid välja tuleb jätta need tarbijad, kes kasutavad gaasi ainult:

elektrienergia tootmiseks elektrijaamades või soojuse ja elektri koostootmise jaamades või

muul otstarbel kui energia saamiseks (nt keemiatööstuses kasutamiseks).

4. Mõõtühikud

Esitada tuleb kodutarbijate ja mittekodutarbijaist lõpptarbijate poolt makstavad riiklikud keskmised hinnad.

Hinnad esitatakse riigi omavääringus gigadžauli (GJ) kohta. Kasutatud energiaühikut mõõdetakse brutokütteväärtuse (GCV) alusel.

Hinnad kaalutakse kooskõlas gaasitarneettevõtjate turuosaga igas tarbimisvahemikus. Kui kaalutud keskmist hinda ei ole võimalik arvutada, võib hinnad esitada aritmeetilise keskmisena. Mõlemal juhul peavad andmed hõlmama riigi siseturu representatiivset osa.

5. Tarbimisvahemikud

Esitatavad hinnad põhinevad maagaasi aastatarbimise vahemike süsteemil.

a) Kodutarbijate puhul kasutatakse järgmisi vahemikke:

Tarbimisvahemik

Aastane maagaasi tarbimine (GJ)

Miinimum

Maksimum

Vahemik D1

< 20

Vahemik D2

≥20

<200

Vahemik D3

≥ 200

b)    Mittekodutarbijaist lõpptarbijate puhul kasutatakse järgmisi vahemikke:

Tarbimisvahemik

Aastane maagaasi tarbimine (GJ)

Miinimum

Maksimum

Vahemik I1

< 1 000

Vahemik I2

≥1 000

<10 000

Vahemik I3

≥10 000

<100 000

Vahemik I4

≥100 000

<1 000 000

Vahemik I5

≥1 000 000

<4 000 000

Vahemik I6

≥ 4 000 000

6. Üksikasjalikkuse aste    

Asjaomased hinnad peavad sisaldama kõiki tasumisele kuuluvaid makse: võrgukulud pluss tarbitud energia miinus mahahindlused või toetused, pluss muud kulud (nt arvestite rent, püsikulud jne). Hinnad ei tohi sisaldada liitumistasu.

Esitada tuleb järgmised üksikasjalikud andmed.

a)    Komponentide ja alakomponentide üksikasjalikkus

Esitatavad hinnad jaotatakse kolmeks peamiseks komponendiks ja eraldi alakomponentideks.

Maagaasi lõplik tarbijahind tarbimisvahemikus on kolme peamise komponendi summa: energia- ja tarnekomponent, võrgukomponent (edastamine ja jaotamine) ning maksusid, lõivusid ja tasusid sisaldav komponent.

Komponent &

alakomponent

Kirjeldus

energia ja tarnimine

See komponent sisaldab tarnija poolt maagaasi eest makstud hinda või maagaasi hinda maagaasi sisenemisel ülekandesüsteemi, sealhulgas vajaduse korral hoiustamiskulusid ja kulusid, mis on seotud maagaasi müügiga lõpptarbijatele.

võrk

Võrguhind sisaldab järgmisi kulusid: ülekande- ja jaotustariifid, ülekande- ja jaotuskaod, võrgukulud, müügijärgne teenindus, süsteemi teenindamise kulud ning arvestite rent ja mõõtmiskulud.

Alakomponent

Võrgukomponent jaguneb ülekande- ja jaotusvõrgukulude alakomponentideks järgmiselt:

1. Ülekandekulude üldine keskmine suhteline osa (väljendatakse protsendina kogu võrgukuludest, võttes aluseks punktis 5 määratletud tarbimisvahemikud).

2. Jaotuskulude üldine keskmine suhteline osa (väljendatakse protsendina kogu võrgukuludest, võttes aluseks punktis 5 määratletud tarbimisvahemikud).

maksud, lõivud ja tasud 

See komponent on kõigi allpool esitatud alakomponentide (maksud, lõivud ja tasud) summa.

Alakomponendid

Järgmised alakomponendid esitatakse eraldi iga punktis 5 määratletud tarbimisvahemiku kohta.

1. Käibemaks vastavalt nõukogu direktiivile 2006/112/EÜ, 1 mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi.

2. Maksud, lõivud ja tasud, mis on seotud taastuvate energiaallikate, energiatõhususe ning soojuse ja elektri koostootmine edendamisega.

3. Maksud, lõivud ja tasud, mis on seotud strateegiliste varude, võimsustasude ja energiajulgeolekuga; gaasijaotuse maksud; luhtunud kulud ja lõivud, mis on seotud energeetikavaldkonna reguleerivate asutuste või turuoperaatorite rahastamisega.

4. Maksud, lõivud ja tasud, mis on seotud õhukvaliteedi ja keskkonnaga; maksud CO2 ja muude kasvuhoonegaaside heite eest.

5. Kõik muud maksud, lõivud ja tasud, mis ei ole hõlmatud eespool esitatud nelja kategooriatega: kaugkütte toetamine; kohalikud või piirkondlikud maksud; hüvitised saartele; kontsessioonitasud, mis on seotud litsentside ja tasudega maa ja riigi- või eraomandi kasutamise eest torustike või teiste seadmete jaoks.

b)    Jagunemine maksustamise lõikes

Hinnaandmed esitatakse kolmel tasandil:

Tasand

Kirjeldus

hinnad ilma maksude, lõivude ja tasudeta

See hinnatasand sisaldab vaid energia- ja tarnekomponenti ja võrgukomponenti.

hinnad ilma käibemaksu ja muude tagastatavate maksudeta

See hinnatasand sisaldab energia- ja tarnekomponenti, võrgukomponenti ning maksusid, lõivusid ja tasusid, mida käsitletakse mittekodutarbijatest lõpptarbijatele tagastamatutena. Kodutarbijate puhul hõlmab see hinnatasand energia- ja võrgukomponente ning maksusid, lõivusid ja tasusid, välja arvatud käibemaks.

hinnad koos kõikide maksudega

See hinnatasand sisaldab energia- ja tarnekomponenti, võrgukomponenti ning kõiki tagastatavaid ja tagastamatuid maksusid, lõivusid ja tasusid.

7. Tarbimismahud

Liikmesriigid peavad esitama teabe maagaasi suhtelise osa kohta igas tarbimisvahemikus, lähtudes kogumahust, millele hinnad viitavad.

Aastased tarbimismahud esitatakse kord aastas iga tarbimisvahemiku kohta samal ajal, kui esitatakse hinnaandmed teise poolaasta kohta.

Andmed ei tohi olla vanemad kui kaks aastat.



II LISA. ELEKTRIHINNAD

Käesolevas lisas nähakse ette kodutarbijate ja mittekodutarbijatest lõpptarbijate elektrihindade statistika kogumise ja koostamise metoodika.

1. Hinnad

Esitada tuleb hinnad, mida nõutakse kodutarbijatelt ja mittekodutarbijatest lõpptarbijatelt, kes ostavad elektrit oma tarbeks.

2. Aruandlusühikud

Andmed peavad hõlmama kõiki elektri kodutarbijaid ja mittekodutarbijatest lõpptarbijaid, kuid aruandluskohustusest on vabastatud elektrit oma tarbeks tootvad ja tarbivad tootjad.

3. Mõõtühik

Esitada tuleb kodutarbijate ja mittekodutarbijaist lõpptarbijate poolt makstavad riiklikud keskmised hinnad.    
   
Hinnad esitatakse riigi omavääringus kilovatt-tunni (kWh) kohta.

Hinnad kaalutakse kooskõlas elektrivarustusettevõtjate turuosaga igas tarbimisvahemikus. Kui kaalutud keskmist hinda ei ole võimalik arvutada, võib hinnad esitada aritmeetilise keskmisena. Mõlemal juhul peavad andmed hõlmama riigi siseturu representatiivset osa.

4. Tarbimisvahemikud

Esitatavad hinnad

a)    Kodutarbijate puhul kasutatakse järgmisi vahemikke:

Tarbimisvahemik

Aastane elektritarbimine (kWh)

Miinimum

Maksimum

Vahemik DA

<1 000

Vahemik DB

≥1 000

<2 500

Vahemik DC

≥2 500

<5 000

Vahemik DD

≥5 000

<15 000

Vahemik DE

≥15 000

b)    Mittekodutarbijaist lõpptarbijate puhul kasutatakse järgmisi vahemikke:

Tarbimisvahemik

Aastane elektritarbimine (MWh)

Miinimum

Maksimum

Vahemik IA

<20

Vahemik IB

≥20

<500

Vahemik IC

≥500

<2 000

Vahemik ID

≥2 000

<20 000

Vahemik IE

≥20 000

<70 000

Vahemik IF

≥70 000

<150 000

Vahemik IG

≥150 000

5. Üksikasjalikkuse aste    

Hinnad peavad sisaldama kõiki tasumisele kuuluvaid makse: võrgukulud pluss tarbitud energia miinus mahahindlused või toetused, pluss muud kulud (nt arvestite rent, püsikulud jne). Hinnad ei tohi sisaldada liitumistasu.

Esitada tuleb järgmised üksikasjalikud andmed.

a)    Komponentide ja alakomponentide puhul nõutav üksikasjalikkus

Esitatavad hinnad jaotatakse kolmeks peamiseks komponendiks ja eraldi alakomponentideks.

Elektri lõplik tarbijahind tarbimisvahemikus on kolme peamise komponendi summa: energia- ja tarnekomponent, võrgukomponent (edastamine ja jaotamine) ning maksusid, lõivusid ja tasusid sisaldav komponent.

Komponent &

Alakomponent

Kirjeldus

energia ja tarnimine

See komponent sisaldab järgmisi kulusid: energia tootmine, koondamine, tasakaalustamine, tarnitud energia maksumus, klienditeenindus, müügijärgne juhtimine ja muud tarnekulud.

võrk

Võrguhind sisaldab järgmisi kulusid: ülekande- ja jaotustariifid, ülekande- ja jaotuskaod, võrgukulud, müügijärgne teenindus, süsteemi teenindamise kulud ning arvestite rent ja mõõtmiskulud.

Alakomponent

Võrgukomponent jaguneb ülekande- ja jaotusvõrgukulude alakomponentideks järgmiselt:

1. Ülekandekulude üldine keskmine suhteline osa (väljendatakse protsendina kogu võrgukuludest, võttes aluseks punktis 4 määratletud tarbimisvahemikud).

2. Jaotuskulude üldine keskmine suhteline osa (väljendatakse protsendina kogu võrgukuludest, võttes aluseks punktis 4 määratletud tarbimisvahemikud).

maksud, lõivud ja tasud 

See komponent on kõigi allpool esitatud alakomponentide (maksud, lõivud ja tasud) summa.

Alakomponent

Järgmised alakomponendid esitatakse iga punktis 4 määratletud tarbimisvahemiku kohta eraldi.

1. Käibemaks vastavalt nõukogu direktiivile 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi.

2. Maksud, lõivud ja tasud, mis on seotud taastuvate energiaallikate, energiatõhususe ning soojuse ja elektri koostootmine edendamisega.

3. Maksud, lõivud ja tasud, mis on seotud võimsustasude, energiajulgeoleku ja tootmise piisavusega; söetööstuse ümberkorraldamise maksud; elektrijaotuse maksud. Luhtunud kulud ja lõivud, mis on seotud energeetikavaldkonna reguleerivate asutuste või turuoperaatorite rahastamisega.

4. Maksud, lõivud ja tasud, mis on seotud õhukvaliteedi ja keskkonnaeesmärkidega ning maksud CO2 ja muude kasvuhoonegaaside heite eest.

5. Maksud, lõivud ja tasud, mis on seotud tuumasektoriga, sealhulgas tuumajaamade tegevuse lõpetamise kulud, tuumarajatiste inspekteerimine ja tuumarajatiste tasud.

6. Kõik muud maksud, lõivud ja tasud, mis ei ole hõlmatud eespool esitatud viie kategooriatega: kaugkütte toetamine; kohalikud või piirkondlikud maksud; hüvitised saartele; kontsessioonitasud, mis on seotud litsentside ja tasudega maa ja riigi- või eraomandi kasutamise eest torustike või teiste seadmete jaoks.

b)    Jagunemine maksustamise lõikes

Hinnaandmed esitatakse kolmel tasandil:

Tasand

Kirjeldus

hinnad ilma maksude, lõivude ja tasudeta

See hinnatasand sisaldab vaid energia- ja tarnekomponenti ja võrgukomponenti.

hinnad ilma käibemaksu ja muude tagastatavate maksudeta

See hinnatasand sisaldab energia- ja tarnekomponenti, võrgukomponenti ning maksusid, lõivusid ja tasusid, mida käsitletakse mittekodutarbijatest lõpptarbijatele tagastamatutena. Kodutarbijate puhul hõlmab see hinnatasand energia- ja võrgukomponente ning maksusid, lõivusid ja tasusid, välja arvatud käibemaks.

hinnad koos kõikide maksudega

See hinnatasand sisaldab energia- ja tarnekomponenti, võrgukomponenti ning kõiki tagastatavaid ja tagastamatuid maksusid, lõivusid ja tasusid.

6. Tarbimismahud

Liikmesriigid peavad esitama teabe elektri suhtelise osa kohta igas tarbimisvahemikus, lähtudes kogumahust, millele hinnad viitavad.

Aastased tarbimismahud esitatakse kord aastas iga tarbimisvahemiku kohta samal ajal, kui esitatakse hinnaandmed teise poolaasta kohta.

Andmed ei tohi olla vanemad kui kaks aastat.

(1) Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).