21.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 346/69


P8_TA(2015)0182

Bosnia ja Hertsegoviina 2014. aasta eduaruanne

Euroopa Parlamendi 30. aprilli 2015. aasta resolutsioon Bosnia ja Hertsegoviina 2014. aasta eduaruande kohta (2014/2952(RSP))

(2016/C 346/12)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis allkirjastati ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel 16. juunil 2008. aastal ja mille on ratifitseerinud kõik ELi liikmesriigid ning Bosnia ja Hertsegoviina,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19.–20. juuni 2003. aasta järeldusi Lääne-Balkani riikide kohta ja nende järelduste lisa „Thessaloniki arengukava Lääne-Balkani riikidele: ettevalmistused Euroopaga integreerumiseks”,

võttes arvesse nõukogu 20. oktoobri, 17.–18. novembri ning 15. ja 16. detsembri 2014. aasta järeldusi,

võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2014. aasta teatist „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2014–2015” (COM(2014)0700) ning selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti SWD(2014)0305 „Bosnia ja Hertsegoviina 2014. aasta eduaruanne”, samuti 15. detsembril 2014. aastal vastu võetud suunavat strateegiadokumenti Bosnia ja Hertsegoviina kohta aastateks 2014–2017,

võttes arvesse 29. jaanuaril 2015 Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri poolt vastu võetud ja 23. veebruaril 2015 Bosnia ja Hertsegoviina parlamendi poolt kinnitatud ELiga lõimumise kirjalikku lubadust,

võttes arvesse nõukogu 19. jaanuari 2015. aasta otsust määrata Lars-Gunnar Wigemark ELi eriesindajaks ja delegatsiooni juhiks Bosnias ja Hertsegoviinas,

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Bosnia ja Hertsegoviina kohta,

võttes arvesse Cristian Dan Preda tööd väliskomisjoni alalise raportöörina Bosnia ja Hertsegoviina teemal,

võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.

arvestades, et EL on korduvalt väljendanud oma kindlat toetust Bosnia ja Hertsegoviina ELiga ühinemise perspektiivile ning territoriaalsele terviklikkusele suveräänse ja ühtse riigina;

B.

arvestades, et EL on pakkunud Bosniale ja Hertsegoviinale uut võimalust kooskõlastatud kavast lähtuva reformiprotsessi käivitamiseks, sotsiaalse ja majandusliku olukorra parandamiseks ning Euroopa Liidule lähenemiseks; arvestades, et samasugust kindlat toetust ja osavõttu oodatakse nüüd riigi poliitiliselt eliidilt; arvestades, et ELiga ühinemine on kaasav protsess, mis peab hõlmama kogu riiki ja kõiki kodanikke ning milleks on vaja kogu rahva nõusolekut reformikavaga;

C.

arvestades, et liiga keeruline ja kohmakas riigistruktuur, poliitiliste juhtide ja eri valitsustasandite puudulik koostöö ja kooskõlastamine, ühiste tulevikukavade ja poliitilise tahte puudumine ning rahvuskesksed hoiakud on riigi edasiliikumist tõsiselt takistanud; märgib, et poliitilised ja etnilised lahkarvamused on riigi tasandi kogude tööd oluliselt kahjustanud;

D.

arvestades, et pikaleveninud poliitiline ummikseis takistab tõsiselt riigi stabiliseerumist ja arengut ning võtab kodanikelt lootuse turvalisele ja jõukale tulevikule; arvestades, et poliitiline inertsus, tööpuudus, laialt levinud korruptsioon ja rahulolematus poliitilise juhtkonnaga on põhjustanud rahvarahutusi, mis 2014. aasta veebruaris levisid Tuzla linnast üle kogu maa;

E.

arvestades, et ELi jaoks on laienemisprotsessi keskmes õigusriigi põhimõte; arvestades, et nendes valdkondades edu saavutamiseks on eelkõige vaja tugevat poliitilist toetust;

F.

arvestades, et korruptsioon on laialt levinud, avalik haldus killustatud, hulga eri õigussüsteemide samaaegne kehtimine tekitab probleeme, koostöömehhanismid kodanikuühiskonnaga on nõrgad, meediamaastik polariseerunud ning kõigi rahvarühmade ja kodanike võrdsed õigused ei ole tagatud;

G.

arvestades, et üle 50 % Bosnia ja Hertsegoviina riigitulust kulub arvukate haldustasandite ülalpidamisele; arvestades, et Maailmapanga näitajate järgi on Bosnia ja Hertsegoviina ärisõbralikkuse reiting Euroopa madalaim ning korruptsiooni tajumise indeksis on riik viimaste hulgas; arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina noorte töötus on Euroopa kõrgeim (59 % aktiivsest elanikkonnast vanuserühmas 15–24 on ilma tööta);

1.

väljendab heameelt selle üle, et nõukogu on kuulda võtnud parlamendi nõuet läbi vaadata ELi lähenemisviis Bosnia ja Hertsegoviina suhtes; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina uus juhtkond võtaks kohustuseks vajalikud institutsioonilised, majanduslikud ja sotsiaalsed reformid ellu viia, et kodanike elu parandada ja ELiga ühinemise suunas edasi liikuda; tuletab meelde, et selleks, et ELiga ühinemise taotlus kaalumisele võetaks, on vaja näidata sisulisi edusamme reformikava, sealhulgas majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe elluviimisel; rõhutab, et Bosniat ja Hertsegoviinat nagu iga muudki (potentsiaalset) kandidaatriiki tuleks hinnata tema enda saavutuste järgi ning et ühinemise ajakava tuleks määrata vajalike reformide kiiruse ja kvaliteedi põhjal;

2.

rõhutab, et kui nõukogu palub komisjonil esitada arvamuse Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmeks saamise taotluse kohta, peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu Sejdići ja Finci kohtuasjas tehtud otsuse täitmisele; palub komisjonil olla valmis aitama otsuse täitmise üle kokkulepet saavutada, et tagada kõigile kodanikele võrdsed õigused ning aidata täita ELi tegevuskava eesmärke, sealhulgas toimiva hea valitsemistava süsteemi, demokraatliku arengu, majandusliku jõukuse ja inimõiguste austamise eesmärke;

3.

toetab kindlalt Bosnia ja Hertsegoviina Euroopaga integreerumist ning on veendunud, et ELi tugevam osalemine peaks keskenduma eelkõige sotsiaal-majanduslikele probleemidele, ärikeskkonnale, institutsioonilisele raamistikule, õigusriigi põhimõtetele, õiguskaitsepoliitikale, kohtunike sõltumatuse tagamisele, korruptsioonivastasele võitlusele, avaliku halduse reformile, kodanikuühiskonnale ja noortele, ELiga ühinemise tingimused tuleks aga jätta muutmata; kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja asepresidenti, komisjoni ning ELi liikmesriike üles säilitama kooskõlastatud, järjekindlat ja ühtset ELi seisukohta ning näitama, et Bosnia ja Hertsegoviina ELiga integreerumine on liidu välispoliitika prioriteet; rõhutab, et EL peaks püüdma ühendada kõiki rahastajaid, et toetada liidu uuendatud lähenemisviisi ja kirjaliku lubaduse tõhusat elluviimist;

4.

tunnustab Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri vastu võetud, kõigi Bosnia ja Hertsegoviina parlamendis esindatud poliitiliste parteide juhtide alla kirjutatud ja parlamendi poolt 23. veebruaril 2015 kinnitatud kirjalikku lubadust meetmete kohta, millega tagatakse institutsioonide toimivus ja tulemuslikkus ning alustatakse kõigi valitsustasandite reforme, samuti leppimisprotsessi kiirendamise ja haldussuutlikkuse parandamise meetmete kohta; võtab teadmiseks, et kirjalik lubadus aitas ette valmistada nõukogus 16. märtsil 2015. aastal saavutatud kokkulepet stabiliseerimis- ja assotsieerimisleppe sõlmimise ning jõustumise kohta; tunneb heameelt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu 1. juunile 2015 kavandatud jõustumise üle, kuna see leping võimaldab Bosnial ja Hertsegoviinal ning ELil teha tihedamat koostööd ja muuta oma suhe sügavamaks; nõuab, et kõik poliitilised liidrid teeksid täielikult koostööd kirjaliku lubaduse põhjalikuks ja tõhusaks elluviimiseks, eelkõige õigusriigi tugevdamisel ning võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu; tuletab meelde, et poliitiline pühendumus ja siiras vastutuse võtmine reformide eest on otsustavalt tähtis; palub Bosnia ja Hertsegoviina uutel juhtidel ELiga kokku leppida ulatuslike ja kaasavate reformide teostamise konkreetses tegevuskavas, et riiki ELile lähemale viia; nõuab reformide kavandamisel ja läbiviimisel läbipaistvust ning soovitab tungivalt kaasata reformiprotsessi kodanikuühiskond;

5.

väljendab sügavat muret deklaratsiooni pärast, mille võttis 25. aprillil 2015 vastu Sõltumatute Sotsiaaldemokraatide Liidu (SNSD) kongress Ida-Sarajevos ja milles nõutakse muu hulgas, et 2018. aastal toimuks rahvahääletus Serblaste Vabariigi iseseisvuse küsimuses; rõhutab asjaolu, et Daytoni lepingu kohaselt ei ole Serblaste Vabariigil õigust lahkulöömisele; tuletab meelde, et kirjaliku lubaduse vastuvõtmisega kohustusid kõik poliitilised jõud, kaasa arvatud SNSD, austama „Bosnia ja Hertsegoviina suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja poliitilist sõltumatust”; nõuab, et uued poliitilised juhid hoiduksid ühiskonda lõhestavast natsionalistlikust ja separatistlikust retoorikast ning keskenduksid tõsiselt reformidele, mis parandavad Bosnia ja Hertsegoviina kodanike elujärge, kujundavad demokraatliku, kaasava ja toimiva riigi ning lähendavad seda ELile;

6.

kutsub poliitilist juhtkonda üles eelkõige looma tulemuslikku ELiga kooskõlastamise mehhanismi, mis tõhusalt ühendaks kõigi haldustasandite asutusi, et tagada seaduste vastavusseviimine ELi õigustikuga ja selle jõustamine kogu riigis, sest see aitab suurendada kodanike üldist jõukust; rõhutab, et ilma sellise mehhanismita jääb ELiga ühinemise protsess ummikseisu, sest riigi praegune korraldus ei ole tõhus ega toimiv; rõhutab, et sellise mehhanismi loomine annaks Bosniale ja Hertsegoviinale võimaluse olemasolevatest rahalistest vahenditest täiel määral kasu saada; rõhutab, et reformide läbiviimiseks tuleb võtta konkreetseid meetmeid ning anda riigile ja kodanikele selge suund;

7.

rõhutab, et kodanike sotsiaal- majanduslike vajaduste täitmine tuleb seada esikohale; peab ühtlasi väga tähtsaks jätkata samal ajal poliitilisi reforme ja poliitilise süsteemi demokratiseerimist; toonitab, et majanduslik heaolu on võimalik üksnes siis, kui selle aluseks on demokraatlik ja kaasav ühiskond ja riik; rõhutab samuti, et Bosnia ja Hertsegoviina saab edukaks ELi kandidaatriigiks alles siis, kui vajalikud institutsioonilised tingimused on täidetud; märgib, et institutsioonilise raamistiku kindlustamisele, õgvendamisele ja tugevdamisele suunatud põhiseadusreform on peamine eeldus, et muuta Bosnia ja Hertsegoviina tulemuslikuks, kaasavaks ja täielikult toimivaks riigiks; tuletab meelde, et tulevase põhiseadusreformi puhul tuleks arvesse võtta ka föderalismi, detsentraliseerimise, lähimuse ja seadusliku esindatuse põhimõtteid, et tagada Bosnia ja Hertsegoviina tulemuslik ja sujuv lõimumine ELiga; soovitab kõigil poliitilistel liidritel vajalike muutuste elluviimisele kaasa aidata;

8.

tunnustab komisjoni algatusi kiirendada ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) raamesse kuuluvate projektide rakendamist ja tugevdada majanduse juhtimist; tõdeb kahetsusega, et tegevusetus võib negatiivselt mõjutada ELi rahaliste vahendite eraldamist poliitiliseks ja sotsiaal-majanduslikuks arenguks rahastamisvahendi IPA II raames; nõuab, et pädevad asutused lepiksid kokku esmatähtsate valdkondade, nagu transpordi, energia, keskkonna ja põllumajanduse riigiülestes valdkondlikes strateegiates, mis on põhinõue, et IPA rahastamist täiel määral ära kasutada;

9.

avaldab tunnustust 2014. aasta oktoobris toimunud valimiste nõuetekohase läbiviimise eest; märgib siiski, et juba teist korda järjest toimusid valimised nii, et iga kodanik ei saanud kandideerida igale ametikohale; rõhutab, et ülioluline on kõigil tasanditel kiiresti luua kõik parlamentaarsed organid ja valitsused; kutsub uusi juhte üles järgima üldise, võrdse ja otsese valmisõiguse põhimõtet, inimestega suhtlema, alustama dialoogi kodanikuühiskonnaga ja asuma kohe vastutustundlikult lahendama nende õigustatud muresid; kutsub pädevaid asutusi üles uurima väga tõsiseid süüdistusi Serblaste Vabariigi peaministri vastu, kes rahvuskogus enamuse saavutamiseks väidetavalt ostis kahe tema parteisse mittekuuluva parlamendisaadiku hääled;

10.

rõõmustab suure üleriigilise ja rahvusvahelise solidaarsuse üle pärast 2014. aasta loodusõnnetusi, sealhulgas ELi üleujutuste tagajärgede likvideerimise programmi raames; tunnustab asjaolu, et EL võttis Bosnia ja Hertsegoviina palvel kohe ja märkimisväärses ulatuses pääste- ja abimeetmeid ning korraldas 2014. aasta juulis komisjoni juhtimisel rahastajate konverentsi, mille kaaskorraldajad Prantsusmaa ning Sloveenia; rõhutab, et komisjon kutsus Bosniat ja Hertsegoviinat ühinema ELi kodanikukaitse mehhanismiga; nõuab tulemuslikke ja kooskõlastatud ennetusmeetmeid kõigil tasanditel, et hiljutiste loodusõnnetuste tagajärgedega toime tulla ja tulevikus selliseid õnnetusi ära hoida; tunneb heameelt arvukate tiheda rahvastevahelise koostöö ja toetuse näidete üle pärast üleujutusi, sest see näitab, et leppimine on võimalik; on veendunud, et piirkondlik koostöö ja tihedad sidemed naaberriikidega on peamised tegurid, mis aitavad tulevikus selliste õnnetustega toime tulla;

11.

tuletab meelde, et professionaalne, tulemuslik ja tulemuspõhine avalik haldus on integratsiooniprotsessi alus nii Bosnia ja Hertsegoviina kui ka iga muu riigi jaoks, kes soovib ELi liikmeks saada; tunneb tõsist muret selle pärast, et avalik haldus, mis peaks aitama Bosnial ja Hertsegoviinal ELi liikmesuse suunas liikuda ning oma kodanike elutingimusi parandada, on endiselt killustatud ja politiseeritud ega toimi nii nagu peaks; peab avaliku halduse rahastamise jätkusuutlikkust endiselt kaheldavaks ning muretseb selle pärast, et poliitilise tahte puudus avaliku halduse reformimiseks võib mõjutada avalike teenuste osutamist; nõuab, et kõik pädevad osalised võtaksid omaks uue avaliku halduse reformimise strateegia ja 2014. aasta järgse tegevuskava, et lihtsustada keerukat haldusstruktuuri, muuta kulutused mõistlikumaks ja parandada riigi toimimist;

12.

nõuab, et ametivõimud võtaksid korruptsioonivastase võitluse oma tähtsaimaks ülesandeks, sest selles ei ole veel rahuldavaid tulemusi saavutatud ja korruptsioon mõjutab kõiki valdkondi, kaasa arvatud tervishoid ja haridus, sellega kaasneb kõige kaitsetumate inimeste ekspluateerimine ja süvenev pessimism ning aina suurem hulk kodanikke kaotab usalduse riigiasutuste vastu; nõuab tõhusat korruptsioonivastast mehhanismi, sõltumatuid kriminaalmenetluse järelmeetmeid ja kõiki huvirühmi kaasavaid konsultatsioone, mis peaks tagama 2015.–2019. aasta uuendatud strateegilise raamistiku õigeaegse vastuvõtmise; nõuab korruptsioonivastaste meetmete üldist tõhusat rakendamist; märgib, et vastu on võetud terve rida korruptsioonivastaseid seadusi, sh rikkumisest teatajate parema kaitse kohta kogu riigi tasandil ja ennetusega tegelevate asutuste loomise kohta föderaaltasandil; mõistab hukka kehtivate õigusriigi põhimõtete õõnestamise katsed ning muretseb selle pärast, et uus huvide konflikti käsitlev seadus nõrgestab õigusraamistikku ja kujutab endast tagasilangust huvide konflikti ärahoidmisel, sest suurendab poliitilise sekkumise ohtu ja ei motiveeri ametnikke seadusi järgima; nõuab parlamendiorganite tugevdamist, et huvide konflikte ennetada; nõuab tungivalt, et pädevad asutused saavutaksid paremaid tulemusi kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtumite uurimisel ja nende eest süüdistuste esitamisel, eelkõige avaliku hanke ja erastamise valdkonnas;

13.

tunneb endiselt tõsist muret kohtusüsteemi jõuetuse, kohtumenetluste poliitilise mõjutamise ohu, ametissemääramise menetluste politiseerimise, kohtute ja prokuratuuri killustatud eelarvestamisprotsessi ning huvide konflikti ohu pärast kohtusüsteemis; nõuab, et riigi uued juhid võtaksid ette struktuuri- ja institutsionaalsed reformid, mis hõlmaksid muu hulgas nelja erineva õigussüsteemi ühtlustamist; kutsub riigi uut juhtkonda üles järgima komisjoni soovitusi, näiteks riigi tasandi kohtusüsteemi institutsioonilise reformi ja sealhulgas Bosnia ja Hertsegoviina kohtute seaduse vastuvõtmise kohta; nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina järgmisel ministrite nõukogul võetaks vastu juba ettevalmistatud uus õigusreformi strateegia; kinnitab oma toetust ombudsmani büroole; märgib, et Serblaste Vabariigi põhiseaduse kohaselt kehtib seal endiselt surmanuhtluse moratoorium, ning nõuab tungivalt, et Serblaste Vabariigi võimud surmanuhtluse viivitamata kaotaksid;

14.

tunneb muret asjaolu pärast, et tasuta õigusabi kättesaadavus on väga piiratud ning et õigus sellele ei ole kogu Bosnias ja Hertsegoviinas ikka veel täielikult õiguslikult reguleeritud, seega piiratakse kõige kaitsetumate isikute õigust õiguskaitsele; nõuab tungivalt, et pädevad asutused võtaksid riigi tasandil vastu tasuta õigusabi käsitleva seaduse ja määraksid selgelt kindlaks kodanikuühiskonna rolli selle andmisel;

15.

väljendab heameelt selle üle, et laiendatakse ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina õigussüsteemi struktureeritud dialoogi, et see hõlmaks täiendavaid õigusriigi küsimusi, eelkõige korruptsiooni ja diskrimineerimist, ning on rahul sellega, et dialoog annab teatavaid positiivseid tulemusi piirkondlikus koostöös, sõjakuritegude menetlemisel ning kohtusüsteemi professionaalsuse ja tõhususe parandamisel; tunneb heameelt kodanikuühiskonna kaasamise üle sellesse protsessi; tõdeb, et paljudes kohtutes on tingimused paranenud, sealhulgas tunnistajakaitse vallas;

16.

peab murettekitavaks, et teatud avaldustega on kahtluse alla seatud endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu süüdimõistvate kohtuotsuste õiguspärasus, õõnestades nii Haagis asuva kohtu autoriteeti; nõuab, et võetaks meetmeid ohvrite kaitse tugevdamiseks ning Bosnia ja Hertsegoviina prokuratuuri töö parandamiseks teise kategooria sõjakuritegude menetlemise läbivaatamise teel; väljendab rahulolu sellega, et sõjakuritegude kohtuasjade kuhjumist on vähendatud; täheldab, et paranenud on seksuaalvägivallaga seotud sõjakuritegude eest vastutusele võtmine, ja nõuab selle protsessi jätkumist tulevikus; rõhutab, et pädevad asutused peavad vastu võtma kauaoodatud riigitasandi programmi niisuguste sõjakuritegude ohvrite seisundi parandamiseks, kaasa arvatud nende õigus hüvitusele ja tõhus juurdepääs kohtumõistmisele ning Bosnia ja Hertsegoviina kriminaalseaduse seksuaalvägivalda käsitlevate sätete vastavusseviimine rahvusvaheliste normidega;

17.

tunneb muret kadunud isikute endiselt suure arvu ja selles valdkonnas tehtavate edusammude aegluse pärast; kutsub ametiasutusi üles tihedale koostööle riiklike üksuste vahel, et kadunud isikute otsimist tõhustada;

18.

mälestab kõiki 1995. aasta Srebrenica genotsiidi ohvreid ning avaldab sügavat kaastunnet ohvrite perekondadele ja ellujäänutele; avaldab toetust sellistele organisatsioonidele nagu Srebrenica ja Žepa enklaavi emade ühing, sest neil on keskne roll teadlikkuse suurendamisel ja leppimisele ulatuslikuma aluse loomisel kõigi kodanike seas; kutsub kõiki Bosnia ja Hertsegoviina kodanikke üles kasutama Srebrenica veresauna 20. aastapäeva võimalusena tõhustada leppimist ja koostööd, mis on peamine eeldus kõigi piirkonna riikide edasiliikumiseks Euroopaga integreerumise teel;

19.

märgib murelikult, et Bosnias ja Hertsegoviinas on ikka veel 84 500 riigisisest põgenikku ja 6 853 pagulast; tunneb muret tagasipöörduvate põgenike õiguste rikkumise pärast Serblaste Vabariigis; tunnustab uusi meetmeid, mille Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni parlament on vastu võtnud ja mis võimaldavad Serblaste Vabariigist tagasipöördujatele juurdepääsu pensionihüvitisele ja tervishoiule Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonis, ning rõhutab samas, kui oluline on kõigi kodanike võrdne juurdepääs sotsiaaltoetustele; kutsub kõiki valitsustasandeid, eelkõige Serblaste Vabariigi ametivõime üles hõlbustama ja kiirendama põgenike tagasipöördumist, kehtestades ja rakendades kõik vajalikud seadusandlikud ja haldusmeetmed; soovitab selles valdkonnas koostööd teha ja luua vajalikud tingimused tagasipöördujate rahumeelseks ja kestvaks taasintegreerimiseks; nõuab, et tõhusalt rakendataks Daytoni rahuleppe VII osa käsitlevat läbivaadatud strateegiat; nõuab hea piirkondliku koostöö jätkamist Sarajevo deklaratsiooni protsessi raames; nõuab terviklikku lähenemisviisi, et 2019. aastaks lahendada viimased probleemid seoses riigi miinidest puhastamisega;

20.

kinnitab veel kord, et toetab viisanõude kaotamist, mis on Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele nähtavat kasu toonud; kordab, et toetab täielikult Lääne-Balkani riikide kodanikele viisavaba reisimise õiguse tagamist; nõuab samas riikliku tasandi meetmete võtmist, eelkõige sotsiaal-majanduslikke meetmeid kaitsetumatele rühmadele, aktiivseid meetmeid koostöö ja teabevahetuse parandamiseks organiseeritud kuritegevuse võrgustike vastases võitluses, meetmeid piirikontrolli tugevdamiseks ning teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamiseks; kutsub komisjoni üles võtma koostöös liikmesriikidega meetmeid viisavabaduse süsteemi terviklikkuse säilitamiseks ja ELi varjupaigasüsteemi võimalike rikkumiste takistamiseks;

21.

märgib, et organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastane võitlus on peamine vahend, mis aitab takistada kurjategijate imbumist poliitilisse, õigus- ja majandussüsteemi; märgib, et võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga on tehtud mõningaid edusamme; tuletab meelde riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovituste järgimise tähtsust; tunneb muret teadete pärast, et Bosnia ja Hertsegoviina noorte seas levib äärmuslus ja teiste piirkonna riikidega võrreldes on nende seas suhteliselt palju ISILi terrorivõitlejatega liitujaid; nõuab, et ametivõimud muudaksid kriminaalkoodeksit, et terrorismi rahastamist veelgi tugevamalt kriminaliseerida; kiidab heaks kriminaalkoodeksi muudatuse, mille kohaselt välismaiste poolsõjaväeliste rühmitustega ühinemine on keelatud ja karistatav, et hoida ära usulist radikaliseerumist; rõhutab lisaks, kui tähtis on ennetada äärmusluse ja vägivaldse radikaliseerumise kõiki vorme; kiidab ühtlasi heaks kogu Bosniat ja Hertsegoviinat hõlmavad ulatuslikud politseioperatsioonid, mille tulemusel on vahistatud terroritegevuse organiseerimises, toetamises ja rahastamises kahtlustatavaid isikuid, sealhulgas välisvõitlejaid; nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni kriminaalkoodeksisse lisataks säte vihakuritegude kohta; kiidab Bosnia ja Hertsegoviina asutusi kasvavate julgeolekuohtudega võitlemisel ilmutatud professionaalsuse ja otsustavuse eest; palub komisjonil aidata pädevaid asutusi kõigi julgeoleku- ja terroriohtude likvideerimisel;

22.

mõistab sügavalt hukka 27. aprillil 2015. aastal Ida-Bosnia linnas Zvornikis toimunud terrorirünnaku, milles hukkus üks politseinik ning kaks teist said haavata; väljendab solidaarsust ohvrite ja nende perekondadega; mõistab kõige sügavamalt hukka selle rünnaku aluseks olnud vägivaldse äärmusliku ideoloogia; kutsub pädevaid asutusi, vastutavaid julgeolekuameteid ja õigusasutusi üles tegema koostööd kiire ja põhjaliku uurimise läbiviimisel ja tulevaste rünnakute ärahoidmisel; avaldab lootust, et Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused ja kodanikud võitlevad ühiselt terrorismiohu ja äärmusliku vägivallaga;

23.

märgib, et Bosnia ja Hertsegoviina on endiselt inimkaubanduse päritolu-, transiidi- ja sihtriik; soovitab ametiasutustel võtta tulemuslikke meetmeid, sealhulgas seadusandlikke meetmeid uimasti- ja inimkaubanduse vastu võitlemiseks ning inimkaubanduse ohvrite kaitsmiseks;

24.

peab oluliseks suurendada kodanikuühiskonna rolli, mis võimaldab kodanikel oma huvisid väljendada, eelkõige seoses noortega, nagu näitasid eelmisel aastal toimunud „pleenumid”; tuletab meelde, et kodanikuühiskond võib täiendada sotsiaalselt sidusa ja demokraatliku ühiskonna arendamist eluliselt tähtsate sotsiaalteenuste osutamise abil; märgib, et kodanikuühiskonna esindajatel peaks olema ELiga ühinemise protsessis tähtis roll; nõuab, et komisjon võimaldaks ka edaspidi kodanikuühiskonna organisatsioonide juurdepääsu Euroopa rahastamisvahenditele; tõdeb, et kodanikuühiskonnaga koostööks vajalik institutsiooniline mehhanism on endiselt nõrk ning pidurdab suuremat osalust, kaasamist ja arvestamist võimaldava demokraatia arengut kogu riigis; nõuab seetõttu läbipaistvate ja kaasavate avalikkusega konsulteerimise mehhanismide loomist, mis kaasaksid kõiki avalikke sidusrühmi, raamistiku loomist tähtsate seadusandlike otsuste avalikuks arutamiseks ning riikliku kodanikuühiskonna strateegia vastuvõtmist; tunneb muret eelmise aasta sotsiaalsete rahutuste ajal väidetavalt esinenud hirmutamisjuhtumite pärast;

25.

peab oluliseks edendada Bosnias ja Hertsegoviinas kaasavat ja sallivat ühiskonda, kaitstes ning edendades vähemuste ja kaitsetumate rühmade õigusi; tuletab meelde, et Sejdić-Finci kohtuotsuse täitmatajäämise tulemuseks on Bosnia ja Hertsegoviina kodanike avalik diskrimineerimine; nõuab, et võetaks meetmeid inimõiguste ombudsmani rolli tugevdamiseks ja koostataks koostöös kodanikuühiskonnaga riikliku tasandi strateegia diskrimineerimise kõigi vormide vastu; kutsub pädevaid asutusi üles veelgi ühtlustama riigi õigust ELi õigustikuga, pöörates eriti tähelepanu puuete ja vanuse alusel diskrimineerimisele, nagu rõhutati struktuurse dialoogi kohtumisel; kutsub Bosnia ja Hertsegoviina inimõiguste ja pagulaste ministeeriumi üles moodustama töörühma, et viivitamata koostada riigi diskrimineerimisvastase seaduse muudatusettepanekud; tunneb muret selle pärast, et LGBTI-inimeste vastased vihkamist õhutavad avaldused, vihakuriteod, ähvardused, ahistamine ja diskrimineerimine on endiselt laialt levinud; ergutab ametiasutusi rakendama kohtunikkonna, õiguskaitseasutuste ja üldsuse hulgas LGBTI-inimeste õigusi puudutavaid teadlikkuse suurendamise meetmeid; tõdeb murega, et jätkuvalt saadakse teateid usulistel põhjustel diskrimineerimise kohta;

26.

taunib tõsiselt romade jätkuvat tõrjumist ja diskrimineerimist; tunnustab edusamme romade eluasemevajaduse täitmisel, kuid kutsub samas üles jätkama romade elutingimuste parandamist, milleks tuleb hõlbustada nende juurdepääsu tööhõivele, tervishoiule ja haridusele;

27.

märgib, et naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust tagavad õigusnormid on küll kehtestatud, kuid nende rakendamisel on saavutatud üksnes piiratud edu; kutsub pädevaid asutusi üles jätkama jõupingutusi naiste poliitilise aktiivsuse ja tööhõive suurendamiseks, emadusega seotud diskrimineerimise kõrvaldamiseks tööturul, naiste sotsiaalse ja majandusliku olukorra parandamiseks, naiste üldiste õiguste edendamiseks, kaitsmiseks ja tugevdamiseks ning üldsuse teadlikkuse ja arusaamise suurendamiseks naiste õigustest; nõuab tungivalt, et ametiasutused võtaksid vastu strateegia Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni rakendamiseks ning kehtestaksid naistevastase vägivalla juhtumite jälgimise ja nende kohta andmete kogumise ühtse süsteemi;

28.

nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina lisaks nii ruttu kui võimalik vihakuritegusid käsitlevasse seadusse sätted seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel sooritatud kuritegude kohta ning muudaks seeläbi võimalikuks süüdi mõista isikuid, kes tegelevad seksuaalsel sättumusel ja soolisel identiteedil põhineva eri vormis ahistamisega;

29.

sedastab, et kehtestatud on õigusnormid sõnavabaduse kohta; peab aga murettekitavaks poliitilist ja finantssurvet meediale ning ajakirjanike ja toimetajate hirmutamise ja ähvardamise juhtumeid, sealhulgas valimiste-eelsel perioodil; mõistab hukka kehtivate eeskirjade õõnestamise katsed, sest see võib kahjustada sõna- ja meediavabadust, sealhulgas internetis; rõhutab, et sellised sündmused nagu hiljutine politseihaarang Klix.ba kontorites Sarajevos ning Serblaste Vabariigi rahvuskogus hiljuti heaks kiidetud vastuoluline avaliku korra ja julgeoleku seadus, tekitavad tõsist muret sõna- ja meediavabaduse pärast riigis; rõhutab, et hästitoimiva demokraatia eeldus on, et meedia saaks tegutseda hirmu tundmata; nõuab, et sõna- ja meediavabadusest peetaks täielikult kinni ja ajakirjanikel võimaldataks avalikkusele huvi pakkuvate teemade kohta teavet hankida; rõhutab, et avaliku meedia toimimiseks on oluline stabiilne ja kestev rahastamine, toimetusvabadus, ringhääling kõigis ametlikes keeltes ja pluralism; kutsub ametiasutusi üles kõrvaldama kõiki seadusandlikke puudujääke, mis süstemaatiliselt takistavad meediaomandi täielikku läbipaistvust, ning ette valmistama määrust, millega tagataks, et meediale ei avaldata lubamatut poliitilist mõju; nõuab, et pädevad asutused tagaksid avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide poliitilise, institutsioonilise ja rahalise sõltumatuse ning ühtlustaksid riigi eri osade avalik-õiguslikku ringhäälingut käsitlevad seadused riigi tasandi õigusaktidega; nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina kommunikatsiooni reguleerimise ameti nõukogu direktor nimetataks ametisse kandidaatide tulemustest lähtuvalt;

30.

tunneb muret koolides jätkuva rahvuspõhise eraldamise pärast; märgib, et kolm erinevat õppekava takistavad ühise ajaloo ja hiljutiste ajaloosündmuste ühtset, kaasavat ja objektiivset õppimist; nõuab, et ametiasutused rakendaksid tulemuslikult kaasavaid hariduspõhimõtteid, sealhulgas puuetega laste suhtes; nõuab, et riigi uued juhid asuksid mõlemas riiklikus üksuses ja Brčko piirkonnas viivitamata kujundama kaasavat ja mittediskrimineerivat haridussüsteemi, et lõpetada eri rahvarühmade diskrimineerimine ja edendada haridusreformi, mille eesmärk on haridustaseme parandamine ning ühise õppekava kehtestamine; nõuab ka roma laste haridusvajaduste ja nende haridussüsteemi integreerimise tegevuskava kiiremat rakendamist;

31.

tuletab meelde, et 2014. aasta veebruari meeleavaldustel nõudsid Bosnia ja Hertsegoviina kodanikud selge sõnaga sotsiaal-majanduslikke reforme; on veendunud, et meetmete rakendamine majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppes kindlaks määratud kuues võtmetähtsusega reformivaldkonnas aitab uuesti käivitada seiskunud sotsiaal-majanduslikud reformid, sealhulgas majanduskasvu ja tööhõive ning avaliku hanke valdkonnas; kutsub uusi valitsusi riigi, föderatsiooni osade ja kantonite tasandil tihedale koostööle, et muuta majanduse juhtimine ja eelnimetatud kokkulepe reformiprotsessi võtmeülesandeks; rõhutab vajadust majandusreformide programmi edasi arendada ja rakendada;

32.

leiab, et Bosnia ja Hertsegoviina on toimiva turumajandusega riigiks pürgimisel vähe edusamme teinud; rõhutab, kui tähtis on toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega; on mures, et ettevõtluskeskkonna märkimisväärsed puudused takistavad erasektori arengut ja välismaiseid otseinvesteeringuid; nõuab, et pädevad asutused tegeleksid selliste probleemidega nagu õigusriigi nõrk jõustamine, ulatuslik varimajandus ja vohav korruptsiooni, mis rikuvad ettevõtluskeskkonda; nõuab seaduste ühtlustamist Solventsus II direktiiviga;

33.

rõhutab vajadust reformida ja ühtlustada killustunud sotsiaalkaitsesüsteeme, mis peavad põhinema kodanike vajadustel, et tagada kõigi kodanike võrdne kohtlemine, leevendada vaesust ning kujundada selline sotsiaalkaitsevõrgustik, mis täidab paremini vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute vajadusi; rõhutab, et majanduslik jõukus ja töölesaamise väljavaated, eelkõige noorte puhul, on riigi arenguks hädavajalikud; palub, et valitsused rakendaksid tööturureforme, et vähendada väga kõrget töötuse määra, pöörates eriti tähelepanu noorte, naiste ja pikaajalisele töötusele; märgib, et töötajate õigused ja ametiühinguõigused on ikka veel piiratud; palub ametiasutustel asjaomaseid seadusi kogu riigis veelgi edendada ja ühtlustada; rõhutab vajadust parandada haridust ja koolitust, et lahendada oskuste ning nõudluse mittevastavuse probleem ja suurendada tööalast konkurentsivõimet, eelkõige noorte seas;

34.

rõhutab, kui tähtis on ühtlustada ja täiustada kehtivaid ametiühinguõigusi ja töötingimusi käsitlevaid eeskirju, mis praegu ei ole kõikides sektorites ühesugused; märgib ka, et sotsiaaltoetused ja pensionid ei jaotu ühtlaselt;

35.

märgib, et keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas on vähe edu saavutatud, ja palub ametiasutustel suurendada keskkonnakaitset vastavalt ELi normidele; palub Bosnial ja Hertsegoviinal täita kõiki oma energiaühenduse asutamislepingust ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevaid kohustusi ning tagada oma seaduste nõuetekohane ja kiire ühtlustamine ELi keskkonnaõigustikuga, kaasa arvatud Bosanski Brodi rafineerimistehasest pärineva liigse õhusaaste ennetamise valdkonnas; rõhutab, et Bosnia ja Hertsegoviina peab täielikult täitma oma kohustusi piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo 1991) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli (Kiiev 2003) raames, sealhulgas seoses tegevusega Neretva ja Trebišnjica jõe valgala piirkonnas;

36.

tunnustab Bosnia ja Hertsegoviina konstruktiivset ja tulevikkuvaatavat hoiakut piirkondliku koostöö edendamisel; rõhutab positiivse näitena sagedasi ühiseid piiripatrulle naaberriikidega; rõhutab heanaaberlike suhete ülisuurt tähtsust; kutsub uusi juhte üles jätkama ja suurendama pingutusi, et leida koos naaberriikidega lahendus vaidlusalustele piiri- ja varaküsimustele; ergutab Bosniat ja Hertsegoviinat riigipiiri märkimist Montenegroga 2014. aasta mais saavutatud kokkuleppe kohaselt heas usus lõpule viima;

37.

peab kahetsusväärseks, et Bosnia ja Hertsegoviina välispoliitikat iseloomustavad jätkuvalt ELi poliitikast lahknevad seisukohad (ELi seisukohtadega on kooskõlas vaid 52 % riigi seisukohtadest); rõhutab, kui tähtis on Bosnia ja Hertsegoviina ühtne välispoliitika; tunneb muret selle pärast, milliseid tagajärgi toob rahu tagamise nõukogu Bosnia ja Hertsegoviina territoriaalset terviklikkust käsitleva standardsõnastuse tagasilükkamine Venemaa poolt ja Venemaa negatiivne suhtumine Bosnia ja Hertsegoviina püüdlustesse saada ELi liikmeks; väljendab heameelt selle üle, et jätkub operatsioon Althea, mis on osa ÜRO uuendatud mandaadist ja mille põhieesmärk on suutlikkuse suurendamine ja väljaõpe;

38.

kutsub Bosnia ja Hertsegoviina hiljuti valitud institutsioone kasutama ELi uue hoiakuga kaasnevat võimalust sõlmida leping vahelepingu/stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohandamise kohta, võttes arvesse Horvaatia liitumist ELiga ja traditsioonilise kaubanduse säilitamist;

39.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, Bosnia ja Hertsegoviina presidentuurile, ministrite nõukogule ja parlamentaarsele assambleele, Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni ja Serblaste Vabariigi valitsusele ja parlamendile ning kümne maakonna/kantoni valitsustele.