Brüssel,17.12.2015

COM(2015) 662 final

KOMISJONI ARUANNE

EUROOPA KALANDUSFONDI RAKENDAMISE KAHEKSAS AASTAARUANNE (2014)

{SWD(2015) 295 final}


Sisukord

1.SISSEJUHATUS

2.ÜLDHINNANG EKFi RAKENDAMISELE

2.1.EKFi rahaliste vahendite rakendamine liikmesriikides

2.2.EKFi peamised sekkumisvaldkonnad

2.3.Muutused prioriteetsete suundade kaupa

2.4.Eelarve täitmine komisjoni poolt

2.5.Tehniliseks abiks ettenähtud summade kasutamine liikmesriikides

2.6.Tehniliseks abiks ettenähtud summade kasutamine komisjoni poolt

2.7.Euroopa Kalandusfondi rakendamise kooskõlastamine struktuurifondide ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD)

2.8.Liikmesriikide poolt teatatud eiramisjuhtumid

3.HINNANG EKFi RAKENDAMISELE SUUNDADE KAUPA

3.1.1. suund: ühenduse kalalaevastiku kohandamise meetmed

3.1.1.ELi kalalaevastiku majanduslikud näitajad 2013. aastal (2015. aasta majandusaruande põhjal)

3.1.2.Püügitegevuse alaline lõpetamine

3.1.3.Püügitegevuse ajutine peatamine

3.1.4.Kalalaevadesse ja selektiivsuse parandamiseks tehtavad investeeringud

3.1.5.Väikesemahuline rannapüük

3.1.6.Sotsiaalmajanduslik hüvitis kalalaevastiku korraldamise eest

3.2.2. suund: vesiviljelus, sisevetekalandus, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustus

3.2.1.Sisevetekalandus

3.2.2.Vesiviljelus

3.2.3.Töötlemine

3.3.3. suund: ühist huvi pakkuvad meetmed

3.3.1.Kalasadamad, lossimiskohad ja varjualused

3.3.2.Uute turgude arendamine ja reklaamikampaaniad

3.3.3.Katseprojektid

3.4.4. suund: kalanduspiirkondade säästev areng

4.Tähtsamad järeldused EKFi rakendamise kohta ajavahemikus 2007–2013

1.SISSEJUHATUS

Euroopa Kalandusfondi (EKF) määruse 1 artikli 68 kohaselt peab komisjon edastama iga aasta 31. detsembriks Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande Euroopa Kalandusfondi rakendamise kohta. Aruanne põhineb liikmesriikide aastaaruandeid käsitleval komisjoni uurimisel ja hindamisel ning muul kättesaadaval teabel. Aruandes analüüsitakse ka EKFi mõningate peamiste meetmete rakendamist.

Aruandele lisatud komisjoni talituste töödokument sisaldab kokkuvõtet EKFi rakendamisest igas liikmesriigis ning viit tabelit üksikasjaliku teabega rahaliste vahendite kasutamise kohta 2 . Komisjoni viimases aruandes hinnatakse üldiselt, kuidas liikmesriigid ja komisjon on EKFi 2014. aastal rakendanud. Liikmesriikide esitatud andmed kulukohustuste kohta olid piisavad, et teha ajavahemikku kuni 31. maini 2015 hõlmav ulatuslikum analüüs, mis annab põhjalikuma ülevaate EKFi rakendamisest praegu, vähem kui üks aasta enne EKFi kohaliku tasandi rakendamise tähtaega (31. detsember 2015). Kuna delegeeritud määruse (EL) 2015/895 3 kohaselt ei pea liikmesriigid 2016. aastal esitama iga-aastast aruannet rakenduskava täitmise kohta eelmisel aastal (2015), ei esita komisjon 2016. aastal EKFi rakendamise aruannet.

Siiski esitab komisjon ühissätete määruse 4 artikli 53 kohase Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programme käsitleva 2016. aasta koondaruande lisana kokkuvõtte liikmesriikide kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide audititest ning tulemusaudititest EKFi toetuste kohta, nagu on nõutud EKFi määruse artikli 68 lõike 3 punktis d.

2.ÜLDHINNANG EKFi RAKENDAMISELE

2.1.EKFi rahaliste vahendite rakendamine liikmesriikides

Liikmesriikide 2014. aastal esitatud tõendatud vahemaksed moodustasid kokku 567 miljonit eurot, mis tähendab 2013. aasta näitajaga (544 miljonit eurot) võrreldes 4 % kasvu.

Alates 2007. aastast kuni 31. maini 2015 olid liikmesriikide võetud EKFi kulukohustused 3,91 miljardit eurot. See tähendab EKFi kulukohustuste 14,5 % kasvu alates 31. maist 2014 (aastaga 495 miljonit eurot), ehkki kulukohustuste tase on jäänud suhteliselt madalaks. 31. maiks 2015 oli kulukohustustega seotud 90,83 % EKFi vahenditest 5 .

Liikmesriikide tasandil ei ole kulukohustused ja tõendatud kulud siiski veel jõudnud tasemele, mida oodatakse enne EKFi rakendamise lõppu. 31. maiks 2015 oli EKFist eraldatud kogusummast üle 9 % (ligikaudu 394 miljonit eurot) veel kasutamata, mis viitab tungivale vajadusele kiirendada kulukohustuste võtmist – see asjaolu tekitab muret näiteks tõendatud maksete puhul, arvestades et kulude abikõlblikkuse lõpptähtpäev on 31. detsember 2015.

31. mai 2015. aasta seisuga on riikide avaliku sektori osalus 2,44 miljardit eurot, mis tähendab 321,62 miljoni euro suurust kasvu alates 31. maist 2014 (+15,17 %).

Sama ajavahemiku jooksul rahastas erasektor EKFist toetust saanud meetmeid 2,92 miljardi euroga – see tähendab 375,36 miljoni euro suurust täiendavat summat ja 14,73 % kasvu alates 31. maist 2014. Nagu on ilmnenud varasematest aruannetest, rahastas erasektor peamiselt töötlemise (45,62 %), vesiviljeluse (24,95 %) ja kalalaevadesse tehtavate investeeringute (10,23 %) valdkonda. Sellele on lisandunud investeeringud kalanduspiirkondade arengusse (8,57 %). Need neli meedet võtavad enda alla ligi 90 % erasektori investeeringutest.

1. jaanuarist 2007 kuni 31. maini 2015 tehti kalandus- ja vesiviljelussektorisse 9,27 miljardi euro ulatuses investeeringuid: 42,14 % tuli EKFist, 26,33 % pärines riikide avalikust sektorist ja 31,52 % erasektorist. Need protsendimäärad on püsinud üldiselt samal tasemel, üksnes EKFi osalus on kogu ajavahemiku jooksul pisut vähenenud (–1,5 %).

Finantsvõimenduse seisukohast lisandub igale EKFist toetusena makstud eurole 1,37 eurot liikmesriigi kulukohustustega seotud toetust (+2,2 % võrreldes 31. maiga 2014), millest 0,75 eurot tuleb erasektori vahenditest ja 0,62 eurot avaliku sektori vahenditest.

2.2.EKFi peamised sekkumisvaldkonnad

Järgmises tabelis võrreldakse 2012. aasta juuliks, 2013. aasta maiks, 2014. aasta maiks ja 2015. aasta maiks viie enim kasutatud meetme kulukohustuste taset.

Tabel 1

31. juuli 2012

31. mai 2013

31. mai 2014

31. mai 2015

Alaline lõpetamine (19,61 %)

Töötlemine (17,41 %)

Töötlemine (16,65 %)

Töötlemine (17,53 %)

Vesiviljelus (12,98 %)

Alaline lõpetamine (17,25 %)

Alaline lõpetamine (15,44 %)

Vesiviljelus (14,33 %)

Töötlemine (12,79 %)

Vesiviljelus (14,83 %)

Vesiviljelus (14,43 %)

Alaline lõpetamine (13,98 %)

Kalasadamad (10,89 %)

Kalasadamad (11,46 %)

Kalasadamad (11,61 %)

Kalanduspiirkondade areng (11,47 %)

Ajutine peatamine (7,67 %)

Ajutine peatamine (7,40 %)

Kalanduspiirkondade areng (9,25 %)

Kalasadamad (11,15 %)

EKFi kulukohustuste kontsentreerumine nendele viiele meetmele on jätkuvalt üsna suur (68,46 %) – see näitaja läheneb 2013. aasta näitajale ning on 2014. aasta näitajast pisut kõrgem.

Alalise lõpetamise ja ajutise peatamise kulukohustuste suhteline osakaal väheneb endiselt (vt tabel 3), eelkõige ajutise peatamise puhul, mis moodustab kulukohustustest 5,83 %, jäädes alla 3. suunaga seotud ühistegevuse meetmetele (7,36 % kulukohustustest), ning on praegu seitsmes enim kasutatav meede. Seda vähenemist kajastatakse järgmises tabelis (kahe meetme kulukohustuste määr kokku on analüüsitaval ajavahemikul vähenenud 30 %).

Tabel 2

Alaline lõpetamine ja ajutine peatamine

(% EKFi kõigist kulukohustustest)

31.7.2012

28,28 %

31.5.2013

24,65 %

31.5.2014

22,2 %

31.5.2015

19,81 %

2.3.Muutused prioriteetsete suundade kaupa

Järgmises tabelis on esitatud kulukohustuste kogusumma suhtelise osakaalu muutused prioriteetsete suundade kaupa 2012. aasta juulist 2015. aasta maini.

Olukord 31. mail 2015 järgib varasemate aastate suundumust (sealhulgas vähenemist 1. suunal), välja arvatud 4. suuna puhul, mille suhteline osakaal on alates 2012. aastast oluliselt tõusnud.

Tabel 3

Prioriteetne suund 6

31. juuli 2012

31. mai 2013

31. mai 2014

31. mai 2015

1. suund

33,05 %

30,42 %

27,77 %

25,72 %

2. suund

28,96 %

32,64 %

31,44 %

32,3 %

3. suund

27,59 %

27,38 %

28,46 %

27,26 %

4. suund

7,1 %

7,2 %

9,25 %

11,47 %

5. suund

3,29 %

2,42 %

3,07 %

3,25 %

Järgmisena esitatud tabel ja joonis näitavad tegelike kulukohustuste ja 2007. aastal kavandatud kulude suhet prioriteetsete suundade kaupa ajavahemikus 2012–2015.

Tabel 4

Prioriteetne suund

31. juuli 2012

31. mai 2013

31. mai 2014

31. mai 2015

% areng 2015/2012

1. suund

67,24 %

74,36 %

79,61 %

+26,78 %

2. suund

56,6 %

77,47 %

86,77 %

98,4 %

+73,85 %

3. suund

57,8 %

67,31 %

83,80 %

93,85 %

+62,37 %

4. suund

28 %

44,60 %

56,89 %

80,9 %

+188,92 %

5. suund

44,04 %

44,60 %

65,34 %

83,86 %

+90,43 %

EKF kokku

56,31 %

67,37 %

79,33 %

+61,3 %

Eespool esitatud tabelitest ja joonisest ilmneb, et kolme aasta jooksul on erinevate suundade kulukohustuste määrad üksteisele lähenenud. Programmitöö perioodi varasemas järgus lahknesid kulukohustuste määrad tunduvalt ja sellel oli erinevaid põhjusi: 2008. aasta kütusekriis, majandus- ja finantskriisi mõju, 4. suuna uudsus ning ebakõlad sekkumise eesmärkide ja tegelike kohalike vajaduste vahel.

Kõige olulisem muutus, mida on täheldatud juba varasemates komisjoni aruannetes, on avaliku sektori kulutuste vähenemine 1. suunal, mida saab seletada kahe asjaoluga. Esiteks on Kalanduse Arendusrahastu 7 programmi raames rakendatud lammutuskavad, mida jätkati EKFi rakendamise esimestel aastatel, suures osas lahendanud mõningate laevastikuosade liigse püügivõimsuse küsimused. Teiseks on mitme laevastiku kasumlikkus viimaste aastate jooksul suurenenud ja see on andnud sektorile kindlust, et suudetakse avaliku sektori toetuseta hakkama saada. Seetõttu areneb 1. suund üsna aeglaselt, jäädes praegu keskmisest maha.

Kulukohustuste mõttes on kõige paremini edasi liigutud 2. ja 3. suunal: 2. suund on jõudnud peaaegu 100 %-ni ja 3. suund läheneb 95 %-le. Vaatamata sellele on 2012. aastast kõige kiiremini arenenud 4. ja 5. suund. 2015. aasta maiks oli 4. suund teistele suundadele peaaegu järele jõudmas – vähem kui kolme aastaga on 4. suuna vahe keskmisega vähenenud 29 protsendipunktilt 10 protsendipunktile, kusjuures märkimisväärne kiirenemine toimus pärast 2014. aasta maid (+42 %).



2.4.Eelarve täitmine komisjoni poolt

Vastavalt finantsplaneerimisele määrati ELi eelarvest viimased iga-aastased kulukohustused ajavahemikuks 2007–2013 aastal 2013.

2014. aastal maksti vahemaksetena 13,9 % (567,25 miljonit eurot) rahastamispaketi kogusummast: 83,8 % eraldati lähenemispiirkondadele (475,49 miljonit eurot) ja 16,2 % lähenemiseesmärgiga hõlmamata piirkondadele (91,76 miljonit eurot). Üksikasjalik teave on esitatud 1. lisas ja aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

2.5.Tehniliseks abiks ettenähtud summade kasutamine liikmesriikides

2014. aastal sidus tehniliseks abiks ettenähtud summasid (5. suund) kulukohustustega 23 liikmesriiki. Suuremad summad sidusid kulukohustustega Horvaatia (100 % 5. suunale eraldatud EKFi vahenditest), Poola (8,2 %), Rootsi (6,5 %), Taani (6 %), Belgia (5,8 %) ja Rumeenia (7 %). Rahastatud meetmed hõlmasid haldussuutlikkuse tugevdamist, infotehnoloogia arendamist, reklaami ja teavitamist ning rakenduskavade juhtimise ja rakendamise toetamist. Eespool esitatud joonis näitab 5. suuna märkimisväärset kasvu alates 2013. aasta maist – kulukohustuste määr on kahe aastaga tõusnud 45 %-lt 84 %-ni.

2.6.Tehniliseks abiks ettenähtud summade kasutamine komisjoni poolt

EKF asendati 1. jaanuaril 2014 jõustunud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMKF) 8 . Seepärast ei sidunud komisjon 2014. aastal EKFi tehnilise abi meetmetega uusi kulukohustusi.

2.7.Euroopa Kalandusfondi rakendamise kooskõlastamine struktuurifondide ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD) 9

Rakenduskavadest ilmneb, et liikmesriigid on olnud algusest peale teadlikud vajadusest tagada EKFi rakendamises järjepidevus ja kooskõlastatus nii struktuurifondide kui ka EAFRDga. Liikmesriikide iga-aastastes rakendusaruannetes suurtele kooskõlastusprobleemidele sõnaselgelt ei osutata.

2.8.Liikmesriikide poolt teatatud eiramisjuhtumid

Liikmesriigid tuvastasid 2014. aastal EKFiga seoses 102 eeskirjade eiramise juhtumit (nendega oli seotud 8,7 miljonit eurot, mis hõlmab 1,5 % tõendatud kuludest) ning teatasid nendest. 102 juhtumi hulgast teatati viies liikmesriigis pettusena 11 juhtumist, mis hõlmasid 2,1 miljoni euro suurust summat 10 .

3.HINNANG EKFi RAKENDAMISELE SUUNDADE KAUPA

31. mai 2015. aasta seisuga oli EKFi vahenditest toetatud kokku 134 689 toimingut. Järgmises tabelis võetakse kokku toimingute arvu muutused ajavahemikus 2012. aasta juulist 2015. aasta maini. Tabelist ilmneb, et ehkki arvnäitajad suurenevad kahe koha võrra, on nende aastane kasvumäär alates 2012. aastast langenud.

Tabel 5

EKFi toimingud

Toimingud

Juuli 2012 = 100

Δ% aasta/aasta

31. juuli 2012

84 489

100

31. mai 2013

104 848

124

+24 %

31. mai 2014

121 073

143

+15,5 %

31. mai 2015

136 489

161,5

+12,7 %

Keskmine kogukulu toimingu kohta on 67 941 eurot, millest 46 525 eurot moodustab avaliku sektori osa ja 28 635 eurot EKFi osa. Erasektori osalus toimingu kohta on 21 416 eurot, moodustades abikõlblikest kogukuludest pisut üle 30 %. Need summad on 2014. aasta jooksul pisut kasvanud (+1,5 %).

3.1.1. suund: ühenduse kalalaevastiku kohandamise meetmed

3.1.1.ELi kalalaevastiku majanduslikud näitajad 2013. aastal (2015. aasta majandusaruande põhjal 11 )

2015. aasta majandusaruande aluseks olevad 2013. aasta andmed näitavad, et 2013. aastal oli ELi kalalaevastik üldiselt kasumlik, tootes 6,8 miljardit eurot tulu, 3,4 miljardit eurot kogulisandväärtust, 506 miljonit eurot puhaskasumit ja 7,8 % kasumimarginaali. See positiivne suundumus väljendub ka tegevusalaga seotud positiivsetes ootustes: viimastel aastatel on investeeringud kasvanud (peamiselt kalalaevadesse (sh uutesse laevadesse) tehtud investeeringute näol). Siiski ei kehti see positiivne üldsuundumus kõigi ELi liikmesriikide laevastike kohta, sest kolme riigi – Belgia, Soome ja Portugali – laevastikud kandsid 2013. aastal kahjumit.

Laevastiku majanduslike näitajate üldist paranemist saab suures osas seletada positiivsete muutustega mõningate oluliste kalaliikide müügihindades, üleminekuga kütusesäästlikematele püügivahenditele ja mootorite väljavahetamisega (mõnel juhul EKFi toetusel), laevastiku konsolideerimisega ning muutustega püügi- ja turukäitumises. Peale selle on enamiku ELi liikmesriikide kalalaevastike majanduslikke näitajaid aidanud parandada alanevad kütusehinnad ja kütusekulu 10 % vähendamine ajavahemikus 2008–2013. Kõrgete kütusehindade ajajärgul alanud kütusekulu vähendamine jätkub hoolimata madalamatest kütusehindadest siiani.

Majandusaruande andmed näitavad märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi (eelkõige Vahemerel) ja erinevusi laevastikuosade vahel. Ajavahemikus 2008–2013 paranesid töönduspüügiga tegelevate laevastike majanduslikud näitajad märkimisväärselt, kuid väikesemahulise rannapüügi näitajad pigem halvenesid.

3.1.2.Püügitegevuse alaline lõpetamine

31. mai 2015.aasta seisuga oli EKFist toetatud 4 267 alalise lõpetamise toimingut (+4 % alates 31. maist 2014). Avalik sektor toetas toiminguid kokku 935,81 miljoni euroga, millest 546,34 miljonit eurot moodustas EKFi osalus.

Võrreldes varasemate aastatega ei ole kulud toimingu kohta eriti muutunud. Kogukulu toimingu kohta on 219 313 eurot, millest 128 038 eurot moodustavad EKFi vahendid (EKFist eraldatud vahendite poolest on see kulukuselt viies näitaja).

Eespool esitatud arvnäitaja hõlmab väikest hulka sihtotstarbe muutmise toiminguid (48). Kulu sihtotstarbe muutmise toimingu kohta (383 131 eurot, millest 237 249 eurot moodustavad EKFi vahendid) on 73 % suurem kui kulu lammutustoimingu kohta.

3.1.3.Püügitegevuse ajutine peatamine

Nagu varasematel aastatel, on ajutine peatamine toimingute arvu poolest kõige enam kasutatud meede (63 152 toimingut, 46,27 % kõigist toimingutest). Siiski on ajutiseks peatamiseks eraldatud toetuste suhteline osakaal 2014. aasta maist kuni 2015. aasta maini 10 % vähenenud.

Ajutise peatamise meetme raames on EKFi keskmine kulu toimingu kohta kõige väiksem (kogukulu 6 109 eurot, EKFi kulu 3 608 eurot) ja see väheneb endiselt (alates 2012. juulist).

3.1.4.Kalalaevadesse ja selektiivsuse parandamiseks tehtavad investeeringud

EKFi meetmepakettide kasutuse poolest jäävad kalalaevadesse ja selektiivsuse parandamiseks tehtavad investeeringud teisele kohale (13 019 toimingut), ent nende suhteline osakaal on alates 2013. aasta maist vähenenud (10,8 %-lt 9,54 %-le).

Koguinvesteering ulatub 509,6 miljoni euroni, millest 210,53 miljonit eurot on avaliku sektori osa. EKFi vahendid moodustavad avaliku sektori osast 121,93 miljonit eurot (3,12 % EKFi kõigist kulukohustustest, kui eelmisel aastal oli see näitaja 2,86 %).

Kulu toimingu kohta on 39 143 eurot, millest 16 171 eurot on avaliku sektori osa (9 366 eurot moodustavad EKFi vahendid). Erasektori osalus toimingu kohta on üsna suur – 23 000 eurot.

Eespool esitatud arvud hõlmavad 1 509 mootorite väljavahetamise toimingut ja 954 püügivahendite väljavahetamise toimingut. Mootorite väljavahetamise toimingud moodustavad veidi rohkem kui 1 % kõigist toimingutest, ent võtavad enda alla üksnes 0,31 % EKFi kõigist kulukohustustest. Kogukulu toimingu kohta on 32 753 eurot, millest 8 057 eurot on kaetud EKFi vahenditest ja 5 890 eurot avaliku sektori vahenditest.

Mootori väljavahetamise meedet kasutas 12 liikmesriiki. Meetmega seotud toimingutest 99 % moodustasid Prantsusmaa (516), Hispaania (348), Portugali (220), Itaalia (111), Kreeka (102) ja Ühendkuningriigi (92) toimingud. Ent laevastiku suurust arvesse võttes olid meetme kõige intensiivsemad kasutajad Belgia (mootorid vahetati välja 24,39 % laevastikust), Prantsusmaa (7,3 %) ja Küpros (4,9 %).

Püügivahendite väljavahetamisega seoses on kogukulu toimingu kohta väiksem: 21 495 eurot, millest 4 873 eurot on kaetud EKFi vahenditest ja 4 600 eurot avaliku sektori vahenditest. Püügivahendite väljavahetamise meedet kasutas 13 liikmesriiki, meetmega seotud toimingutest 80 % moodustasid Küprose (429), Hispaania (139), Kreeka (118), Itaalia (88) ja Ühendkuningriigi toimingud.

3.1.5.Väikesemahuline rannapüük

Väikesemahulise rannapüügiga seotud toiminguid on endiselt vähe – need moodustavad üksnes 4,21 % kõigist toimingutest ja vaid 0,97 % EKFi kõigist kulukohustustest. Kogukulu toimingu kohta on 11 808 eurot, millest avaliku sektori osa on 9 586 eurot. EKFi kulu toimingu kohta – 6 620 eurot – on ajutise peatamise meetme järel väiksuse poolest teine. Erasektori osalus toimingu kohta on 2 222 eurot.

3.1.6.Sotsiaalmajanduslik hüvitis kalalaevastiku korraldamise eest

Kõnealuse meetmega seotud toimingute arv sarnaneb eelmise meetmega, moodustades 4,17 % kõigist toimingutest ja üksnes 1,82 % EKFi kõigist kulukohustustest. Kogukulu toimingu kohta on 36 991 eurot, millest 20 961 eurot on kaetud avaliku sektori vahenditest (12 499 eurot EKFist). Erasektori osalus (16 000 eurot) on palju suurem kui väikesemahulise rannapüügi puhul.

1. suuna toimingute arv ja nendega seotud kulud kinnitavad suuna suhtelise osakaalu vähenemist aastate jooksul.

3.2.2. suund: vesiviljelus, sisevetekalandus, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustus

3.2.1.Sisevetekalandus

Sisevetekalandusega seotud toiminguid on vähe ja nende kogukulud on väga väikesed. Ometi on toimingute arv 31. maist 2014 kuni 31. maini 2015 suurenenud 41 %. 31. mai 2015. aasta seisuga oli selles valdkonnas tehtud 1 327 toimingut (0,97 % kõigist toimingutest). Need moodustavad vaid 0,44 % EKFi kõigist kulukohustustest, olles EKFi kulukohustuste hulgas väiksuse poolest teisel kohal. Samuti paigutuvad need EKFi kõige väiksemate kulukohustuste hulgas neljandale kohale toimingu kohta, võttes enda alla 12 892 eurot, mis on vähem kui pool EKFi keskmisest kulust toimingu kohta. Kogukulu toimingu kohta on 33 089 eurot, mis on toimingute hulgas kogukulude väiksuse poolest kolmandal kohal. Avaliku sektori osalus on 9 390 eurot ja erasektori panus toimingu kohta on 10 800 eurot.

3.2.2.Vesiviljelus

Nagu eespool mainitud, on vesiviljeluse meetmed suuruselt teine EKFi investeerimisvaldkond. Toimingute arv on suhteliselt väike (8 358 toimingut, 6,12 % kõigist toimingutest), kuid need võtavad enda alla 14,33 % EKFi kulukohustustest. Kogukulu toimingu kohta on 186 042 eurot (+4 % võrreldes 2014. aasta maiga), millest 87 261 eurot on erasektori vahendid (+8,3 %), 31 783 eurot avaliku sektori vahendid (+5,7 %) ja 66 998 eurot EKFi vahendid (-2 %). Kulukohustuste kogusumma on 1 554,9 miljonit eurot, millest 559,97 miljonit eurot moodustavad EKFi vahendid, 265,6 miljonit eurot avaliku sektori vahendid ja 729,3 miljonit eurot erasektori vahendid.

Ligikaudu 60 % toimingutest on seotud olemasolevate kasvanduste uuendamise ja laiendamisega, 19 % veekeskkonna meetmetega ja 17,6 % uute tootmisvõimsustega. Viimaste meetmete puhul on EKFi toetus suurim (155 727 eurot), sellele järgnevad haudejaamade (130 802 eurot) ja loomatervisega (106 628 eurot) seotud meetmed. Ülejäänud meetmeid on EKFist toetatud alla 60 000 euro suuruse summaga.

Igale EKFist toetusena makstud eurole lisandub 1,78 eurot liikmesriigi vahendeid, millest 1,31 eurot pärineb erasektorist ja 0,47 eurot avalikust sektorist.

3.2.3.Töötlemine

Töötlemismeetmed on EKFi kulukohustuse seas suurim kuluartikkel. Töötlemistoimingute suhteline osakaal on alates 2012. aasta juulist suurenenud (+37 %). Ehkki 5 016 toimingut moodustavad kõigist toimingutest üksnes 3,68 %, võtavad nad enda alla 17,53 % EKFi kulukohustustest.

Toimingute kogumaksumus on 2,39 miljardit eurot, millest 1,33 miljardit eurot on erasektori osalus ja 1,06 miljardit eurot avaliku sektori osalus (sellest 685 miljonit eurot on EKFi vahendid ja ülejäänu avaliku sektori vahendid).

Kogukulu toimingu kohta on 476 314 eurot (kaks korda rohkem kui alalise lõpetamise toimingu kohta). Erasektori osalus on 265 822 eurot ja avaliku sektori osalus 210 492 eurot, millest 136 605 eurot moodustavad EKFi vahendid (suuruselt kolmas näitaja).

Ligikaudu 75 % toimingutest on seotud uute töötlemisrajatiste ehitamisega või olemasolevate rajatiste uuendamise või laiendamisega, 20% turuüksuste uuendamisega ja ülejäänu uute turuüksuste ehitamisega. EKFi kulu toimingu kohta on töötlemisrajatistega seoses rohkem kui 160 000 eurot, uute turuüksuste ehitamisega seoses 155 000 eurot ja turuüksuste uuendamisega seoses 49 500 eurot.

Igale EKFist toetusena makstud eurole lisandub 2,49 eurot liikmesriigi vahendeid, millest 1,95 eurot pärineb erasektorist ja ülejäänu avalikust sektorist.

3.3.3. suund: ühist huvi pakkuvad meetmed

3.3.1.Kalasadamad, lossimiskohad ja varjualused

31. mai 2015. aasta seisuga oli EKFist toetatud 1 702 taristuprojekti (1,25 % kõigist toimingutest). Koguinvesteeringud ulatuvad 815,3 miljoni euroni (+17 % alates 2014. aasta maist), avaliku sektori osalus koguinvesteeringutes on 745 miljonit eurot (+16,5 %), millest 435,96 miljonit eurot moodustavad EKFi vahendid (+10 %).

Taristuprojektid on toimingu kohta tehtava koguinvesteeringu (479 043 eurot), EKFi vahendite (256 141 eurot, -6,5 %) ja avaliku sektori osaluse (181 600 eurot, +8,4 %) poolest kõige kallimad.

3.3.2.Uute turgude arendamine ja reklaamikampaaniad

31. mai 2015. aasta seisuga oli selles valdkonnas rahastatud toimingute arv suhteliselt väike (2 363 toimingut, 1,73 % kõigist toimingutest), ent need võtsid enda alla 3,63 % EKFi kõigist kulukohustustest.

Toimingute kogumaksumus oli 245,2 miljonit eurot, millest 228,14 miljonit eurot kaeti avalikust sektorist (141,73 miljonit EKFi vahenditest) ja üksnes 17 miljonit eurot erasektorist.

Kogukulu toimingu kohta on 103 758 eurot (+4,2 % võrreldes 2014. aasta maiga), millest 59 979 eurot moodustavad EKFi vahendid (+2,5 %), 36 570 eurot avaliku sektori vahendid (+10,5 %) ja 7 210 eurot erasektori vahendid (-9,8 %).

3.3.3.Katseprojektid

Katseprojektid hõlmavad selektiivsemate kalapüügitehnikate katsetamist, et omandada ja levitada uusi tehnilisi teadmisi, ning neid teostab liikmesriigi ja teadusasutuse või tehnilise asutuse ühiselt määratud pädev asutus.

31. mai 2015 aasta seisuga on arvnäitajad tagasihoidlikud: katseprojektidega seotud 716 toimingut moodustavad üksnes 0,52 % kõigist toimingutest, ent alates 31. maist 2014 on nende arv märkimisväärset kasvanud (+20,5 %) ning need võtavad enda alla 2,64 % EKFi vahenditest ja 3,87 % avaliku sektori vahenditest.

Toimingute kogumaksumus on 234,6 miljonit eurot, millest 197,6 miljonit eurot on avaliku sektori osa (103,2 miljonit EKFi vahendeid).

Kogukulu toimingu kohta on 327 691 eurot, millest 275 976 eurot tuleb avalikust sektorist (144 164 eurot EKFi vahenditest, suuruselt teisel kohal) ja 51 716 eurot erasektorist.

Igale EKFist toetusena makstud eurole lisandub 1,27 eurot liikmesriigi vahendeid, millest üksnes 25 % pärineb erasektorist. Selle meetmega seotud finantsvõimendus on üks madalamaid ja viitab seega vajadusele rahastada innovatsiooni riiklikest vahenditest.


3.4.4. suund: kalanduspiirkondade säästev areng

2014. aasta maist kuni 2015. aasta maini tehti 4. suuna rakendamisel sama kiireid edusamme nagu varasematel aastatel. 21 liikmesriigis, kus rakendatakse 4. suunda, on valitud kalanduse kohalikud tegevusrühmad, mida oli 2015. aasta maiks juba 312.

Kalanduse kohalikud tegevusrühmad, projektide edendajad ning juhtimis- ja vahendusasutused valmistasid projekte aktiivselt ette, tegid nende hulgast valiku, kiitsid neid heaks ja rahastasid neid. Asjaomased näitajad kajastavad heaks kiidetud projektide arvu pidevat kasvu: kui 2012. aasta lõpuks oli kohalikul tasandil välja valitud ainult 2 756 projekti, siis aastaga kerkis projektide arv 6 353ni. See suundumus jätkus ja 31. maiks 2015 oli heaks kiidetud 11 299 projekti (+28,4 %), mis moodustavad 8,28 % kõigist toimingutest ja võtavad enda alla 11,47 % EKFi kõigist kulukohustustest.

4. suuna projektide kogumaksumus on 912,1 miljonit eurot, millest 661,7 miljonit eurot tuleb avalikust sektorist. EKF toetas avaliku sektori osa 448,34 miljoni euroga.

Kogukulu projekti kohta on 80 728 eurot, millest 22 165 eurot on erasektori osalus ja 58 562 eurot avaliku sektori osalus (39 680 eurot EKFist).

Igale EKFist toetusena makstud eurole lisandub 1,03 eurot liikmesriigi vahendeid (55 % erasektorist ja ülejäänu avalikust sektorist).

4.Tähtsamad järeldused EKFi rakendamise kohta ajavahemikus 2007–2013

EKFi rakendamise aastaaruandes (2014) kinnitatakse varasemates aruannetes esitatud järgmisi suundumusi.

1. suuna meetmetele (eelkõige alalisele lõpetamisele ja ajutisele peatamisele) antava EKFi toetuse järkjärguline vähenemine, mis on väljendunud viimastel aastatel, on ajavahemikus 2014–2015 märgatavam. Seda võib seletada järgmiste teguritega: varasematel aastatel rakendatud lammutuskavad on osaliselt lahendanud mõningate laevastikuosade liigse püügivõimsuse küsimused ning mitme laevastiku suurenenud kasumlikkus annab sektorile tuleviku suhtes kindlust.

2. suund: vesiviljeluse meetmed on suuruselt teine EKFi investeerimisvaldkond.

3. suunal tehakse endiselt edusamme, ehkki üsna aeglases tempos.

4. suunal tehakse kiireid edusamme ja 4. suuna kulukohustused moodustavad 11,47 % EKFi kõigist kulukohustustest.

Kui võrrelda 2015. aasta mai lõpu olukorda 2014. aasta mai lõpuga, võib märgata, et mitme meetme puhul (eelkõige vesiviljelus, töötlemine, katseprojektid ja turustusmeetmed) on avaliku sektori keskmine osalus toimingu kohta suurenenud kiiremini kui EKFi osalus. Peale selle võib riigiabiprogrammide suhtelist vähenemist arvestades väita, et riiklikku toetust kasutatakse EKFi meetmetele riigiabi andmise asemel nende kaasrahastamiseks.

Mõningad andmed näitavad, et erasektori osalus toimingu kohta on suurenenud. Osaliselt võib seda seletada toimingutele antava EKFi abi osakaalu vähenemisega eelkõige kasumlikes tegevusvaldkondades (peamiselt vesiviljelus ja töötlemine), mis võib olla seotud eelarve konsolideerimisega viimastel aastatel.

Liikmesriikide tasandil on kulukohustused ja tõendatud kulud kasvanud, olemata sellegipoolest veel jõudnud tasemele, mida oodatakse enne EKFi rakendamise lõppu. 31. maiks 2015 oli EKFi eraldatud kogusummast üle 9 % (umbes 394 miljonit eurot) veel kasutamata, mis viitab tungivale vajadusele kiirendada maksete tegemist, et tagada tähtajaks (31. detsember 2015) kõigi vahendite täielik kasutus.


EKFi RAHALISTE VAHENDITE KASUTAMINE KOMISJONI POOLT LÄHENEMISPIIRKONDADES JA LÄHENEMISEESMÄRGIGA HÕLMAMATA PIIRKONDADES

Riik

Otsusega heaks kiidetud
a

Kulu-kohustustega seotud
b

Makstud
c

%
b/a

%
c/a

Belgia

Ajavahemik 2007–2013

26 261 648

26 261 648

19 168 499,99

100 %

72,99 %

Eelarveaasta 2014

0

0

3 312 272,66

Bulgaaria

Ajavahemik 2007–2013

62 783 169

62 783 169

40 409 056,31

100 %

64,36 %

Eelarveaasta 2014

0

0

9 986 093,35

Tšehhi Vabariik

Ajavahemik 2007–2013

27 106 675

27 106 675

19 509 468,35

100 %

71,97 %

Eelarveaasta 2014

0

0

0,00

Taani

Ajavahemik 2007–2013

133 675 169

133 675 169

83 947 337,37

100 %

62,80 %

Eelarveaasta 2014

0

0

703 841,35

Saksamaa

Ajavahemik 2007–2013

132 253 458

132 253 458

93 631 371,14

100 %

70,80 %

Eelarveaasta 2014

0

0

11 800 128,31

Eesti

Ajavahemik 2007–2013

84 568 039

84 568 039

69 771 197,49

100 %

82,50 %

Eelarveaasta 2014

0

0

15 434 669,72

Iirimaa

Ajavahemik 2007–2013

42 266 603

42 266 603

33 467 120,83

100 %

79,18 %

Eelarveaasta 2014

0

0

0,00

Kreeka

Ajavahemik 2007–2013

202 554 357

202 554 357

152 710 751,91

100 %

75,39 %

Eelarveaasta 2014

0

0

7 010 048,52

Hispaania

Ajavahemik 2007–2013

1 055 250 968

1 055 250 968

849 911 777,01

100 %

80,54 %

Eelarveaasta 2014

0

0

183 145 255,98

Prantsusmaa

Ajavahemik 2007–2013

207 096 020

207 096 020

155 655 960,43

100 %

75,16 %

Eelarveaasta 2014

0

0

24 039 286,49

Horvaatia

Ajavahemik 2007–2013

8 700 000

8 700 000

2 175 000,00

100 %

25,00 %

Eelarveaasta 2014

0

0

0,00

Itaalia

Ajavahemik 2007–2013

387 646 899

387 646 899

288 717 023,71

100 %

74,48 %

Eelarveaasta 2014

0

0

47 721 421,32

Küpros

Ajavahemik 2007–2013

19 724 418

19 724 418

18 541 677,89

100 %

94,00 %

Eelarveaasta 2014

0

0

2 995 629,13

Läti

Ajavahemik 2007–2013

125 015 563

125 015 563

118 634 206,03

100 %

94,90 %

Eelarveaasta 2014

0

0

16 211 375,11

Leedu

Ajavahemik 2007–2013

54 713 408

54 713 408

45 722 592,94

100 %

83,57 %

Eelarveaasta 2014

0

0

5 928 308,26

Luksemburg

Ajavahemik 2007–2013

0

0

0,00

0,00 %

0,00 %

Eelarveaasta 2014

0

0

0,00

Ungari

Ajavahemik 2007–2013

34 743 470

34 743 470

28 805 751,06

100 %

82,91 %

Eelarveaasta 2014

0

0

3 149 813,47

Malta

Ajavahemik 2007–2013

8 372 329

8 372 329

6 254 113,69

100 %

74,70 %

Eelarveaasta 2014

0

0

1 760 768,20

Madalmaad

Ajavahemik 2007–2013

43 282 778

43 282 778

27 186 099,98

100 %

62,81 %

Eelarveaasta 2014

0

0

0,00

Austria

Ajavahemik 2007–2013

5 249 497

5 249 497

4 996 352,10

100 %

95,18 %

Eelarveaasta 2014

0

0

274 079,34

Poola

Ajavahemik 2007–2013

734 092 574

734 092 574

522 607 848,80

100 %

71,19 %

Eelarveaasta 2014

0

0

132 430 235,90

Portugal

Ajavahemik 2007–2013

225 864 267

225 864 267

175 162 077,61

100 %

77,55 %

Eelarveaasta 2014

0

0

29 046 260,61

Rumeenia

Ajavahemik 2007–2013

178 273 115

178 273 115

112 008 165,34

100 %

62,83 %

Eelarveaasta 2014

0

0

24 331 634,79

Sloveenia

Ajavahemik 2007–2013

21 640 283

21 640 283

18 617 242,85

100 %

86,03 %

Eelarveaasta 2014

0

0

5 135 416,12

Slovakkia

Ajavahemik 2007–2013

12 868 797

12 868 797

9 637 369,63

100 %

74,89 %

Eelarveaasta 2014

0

0

1 333 295,86

Soome

Ajavahemik 2007–2013

38 491 347

38 491 347

31 131 452,69

100 %

80,88 %

Eelarveaasta 2014

0

0

3 702 853,12

Rootsi

Ajavahemik 2007–2013

54 638 257

54 638 257

40 709 427,72

100 %

74,51 %

Eelarveaasta 2014

0

0

5 542 368,16

Ühendkuningriik

Ajavahemik 2007–2013

129 620 927

129 620 927

94 591 015,74

100 %

72,98 %

Eelarveaasta 2014

0

0

32 251 658,18

Kokku

Ajavahemik 2007–2013

4 056 754 035

4 056 754 035

3 063 679 958, 61

100 %

75,52 %

Eelarveaasta 2014

0

0

567 246 713,95

(1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 120, 15.8.2006), artikkel 68.
(2) Tabel I. Rahaliste vahendite kasutamine lähenemispiirkondades.Tabel II. Rahaliste vahendite kasutamine lähenemiseesmärgiga hõlmamata piirkondades.Tabel III. Rahaliste vahendite kasutamine lähenemispiirkondades ja lähenemiseesmärgiga hõlmamata piirkondades.Tabel IV. Kavandatud EKFi summad prioriteetsete suundade ja liikmesriikide kaupa.Tabel V. EKFi tõendatud kulud prioriteetsete suundade ja liikmesriikide kaupa.
(3) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/895, 2. veebruar 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta seoses üleminekusätetega (ELT L 147/1).
(4) Määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013).
(5) See näitaja on arvutatud 2007. aastal EKFist esialgselt eraldatud kogusumma põhjal. Kui võtta arvesse vabastatud assigneeringud (31.12.2014 seisuga 256,9 miljonit eurot), on kulukohustustega seotud 96,3 % EKFist eraldatud muudetud kogusummast.
(6) 1. suund: ühenduse kalalaevastiku kohandamise meetmed.
2. suund: vesiviljelus, sisevetekalandus, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustus.
3. suund: ühist huvi pakkuvad meetmed.
4. suund: kalanduspiirkondade säästev areng.
(7) Määrus (EÜ) nr 1263/1999 Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999).
(8) Määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (EMKF) (ELT L 149/1, 15.5.2014).
(9) Nõukogu määrus (EÜ) nr  1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005).
(10) Et saada terviklikku ülevaadet EKFiga seoses teatatud eiramisjuhtumitest, vt komisjoni talituste töödokument „2014. aasta kohta esitatud eiramisjuhtumite statistiline hindamine” (SWD(2015) 156 final (lk 44–47), mis on lisatud komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruandele „Euroopa Liidu finantshuvide kaitse – pettusevastane võitlus – 2014. aasta aruanne” (COM(2015) 386 final).
(11) Kalandusandmete kogumise raamistiku alusel liikmesriikides kogutud andmed on kaheaastase viiteajaga.