14.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 183/22

1.

kvaliteetne õpetamine on üldiselt tunnustatud kui üks võtmetegureid, et jõuda edukate õpitulemusteni, milleks omandatakse teadmisi, oskusi, hoiakuid ja väärtushinnanguid, mida õppijatel on vaja oma võimete täielikuks ärakasutamiseks nii üksikisikutena kui ka aktiivsete ühiskonnaliikmete ja töötajatena;

2.

kiiresti muutuvas maailmas muutuvad ka õpetajate roll ning õpetajatele pandud lootused, sest õpetajad seisavad silmitsi uute väljakutsetega – uued nõutavad oskused, kiire tehnoloogiline areng, suurenev sotsiaalne ja kultuuriline mitmekesisus ning vajadus tulla üha enam vastu nõudmistele, mis on seotud individuaalse õppe ja erivajadustega;

3.

õpetajate koolitajatel on otsustav tähtsus õpetajate kvaliteedi hoidmisel ja tõstmisel. Kvaliteetse õpetajate esmaõppe, karjääri algul toetamise („sisseelamise”) ja pideva kutsealase arengu eest hoolitsemine aitab olulisel määral tagada seda, et sobivatel kandidaatidel tekib huvi sellesse ametisse asuda ning et õpetajad omandavad ja säilitavad sellised asjakohased pädevused, mida läheb tarvis tõhusaks tööks tänapäeva koolis;

4.

õpetajahariduse programmide ja töölevõtmisprotsesside parandamine eeldab, et määratakse kindlaks õpetaja karjääri erinevates etappides nõutavad kutsealased pädevused. Kutsealaste pädevuste raamistikke saab kasutada kvaliteedistandardite tõstmiseks, määrates kindlaks teadmised, oskused ja hoiakud, mis õpetajatel muu hulgas ka kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse valdkonnas peavad olema omandatud või tuleb omandada. Sarnast kasu võivad sedalaadi raamistikud tuua ka õpetajate koolitajatele, kes valmistavad õpetajaid ette ülesanneteks, mida neil tuleb täita;

1.

ei ole harvaesinev nähtus, et äsja tööd alustanud õpetajad loobuvad oma ametist liiga kiiresti, ning see võib tuua olulist kahju asjasse puutuvatele inimestele ja süsteemidele tervikuna. Olukorda võivad parandada õpetajaid kohe algusest peale piisavalt ette valmistavad õpetajate esmaõppe programmid, samuti sisseelamismeetmed, juhendamine ning suurema tähelepanu pööramine õpetajate isiklikule ja kutsealasele heaolule;

2.

õpetajaharidust peaks vaatlema lahutamatu osana laiemast poliitilisest eesmärgist muuta õpetajaamet köitvamaks ja tõsta õpetajatöö kvaliteeti. Selleks on vajalikud asjakohased töötajate valimise, töölevõtmise ja tööl hoidmise meetmed, tõhus õpetajate esmaõpe, õpetajate toetamine karjääri algul, kogu karjääri vältel toimuv kutsealane õpe ja areng, pedagoogikaalane tagasiside ning õpetajatele loodud stiimulid;

3.

õpetajahariduse programmid, mis on mõeldud kas tulevastele õpetajatele, kes ei ole oma karjääri veel alustanud, või ametisolevatele õpetajatele pideva kutsealase arengu raames, peaksid olema piisavalt paindlikud, et vastata õpetamises ja õppimises toimuvatele muutustele. Need peaksid tuginema õpetaja isiklikule kogemusele ning soodustama koostööpõhist ja valdkondadevahelist lähenemisviisi, pannes haridusasutused ja õpetajad nägema koostööd asjaomaste sidusrühmadega, näiteks kolleegide, lapsevanemate ja tööandjatega, osana oma ülesandest;

4.

digiõppevahendite ja avatud õppematerjalide kiire levik toob õpetaja jaoks kaasa ka vajaduse neid piisavalt tundma õppida, selleks et omandada asjakohased digitaaloskused ning rakendada neid õppetöös tõhusalt ja asjakohaselt. Nimetatud uued vahendid võivad samuti olla abiks kõigile võrdsete võimaluste tagamisel juurdepääsuks kvaliteetsele haridusele;

1.

õpetajate esmaõpe peaks tulevastele õpetajatele andma õpetamise kõrge kvaliteedi tagamiseks vajalikud põhipädevused, samuti süstima neisse motivatsiooni omandada ja ajakohastada pädevusi kogu oma karjääri vältel. Siin tuleks, arvestades täielikult iga konkreetse riigi oludega, hõlmata mitte ainult aineteadmised ja pedagoogilised pädevused, mida toetavad saadud praktilise õpetamiskogemuse perioodid, vaid soodustada samuti nii eneseanalüüsi kui ka koostööd, kohanemist multikultuursete klassidega ja liidrirolli võtmist;

2.

eriteemade hulgas, millele õpetajahariduse programmides tuleks rohkem rõhku asetada, on ka tõhusad meetodid, millega aidata õppijatel omandada selliseid valdkondadevahelisi pädevusi nagu digitaalne kirjaoskus, õppima õppimine, ettevõtlus ning loov ja kriitiline mõtlemine, ning oma keeleoskusi arendada. Peale selle tuleks pöörata tähelepanu tõhusatele moodustele erinevate õppijate rühmade, kaasa arvatud erivajadustega ja/või ebasoodsatest oludest pärit õppijate rühmade toetamiseks;

3.

õpetajate esmaõppele tuleksid kasuks kvaliteedi tagamise süsteemid ning nende korrapärased läbivaatamised, rõhuasetusega nõuetekohaste õpitulemuste saavutamisele, praktilise kogemuse kvaliteedile ja piisavale kestusele ning õppesisu asjakohasuse tagamisele;

4.

võiks tugevdada õpetajate esmaõpet pakkuvate kõrgharidusasutuste positsiooni nii õpetajate kui ka õpetajate koolitajate keskusena ning uurimistöö tulemuste suunajana õpetajapädevuste arendamisse ja tõhusatesse õpetamis- ja õppimismeetoditesse;

5.

õpetajahariduse pakkujate ja haridusasutuste vaheline, aga ka tööturu esindajate ning kogukondadega toimuv dialoog ning omavahelised partnerlused võivad õpetajahariduse programmide kujundamisel ja loomisel pakkuda kasulikke teadmisi ja ideid. Nimetatud partnerluste abil saab edendada ka koordineeritumat lähenemisviisi kvalifikatsioonide, pädevusstandardite ja vastavate koolitusvõimaluste suhtes, eriti kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse valdkonnas;

6.

nii õpetajate esmaõppes kui ka pidevas kutsealases arengus tuleks toetuda usaldusväärsetele pedagoogilistele teadusuuringutele ning rakendada täiskasvanuõppe meetodeid, mille aluseks on praktikakogukond, e-õpe ja vastastikune õppimine. Nende abil peaks saama kindlustada, et õpetajatel oleks võimalik regulaarselt ajakohastada oma aineteadmisi ning saada tõhusate ja innovatiivsete, sealhulgas uutel tehnoloogiatel põhinevate õpetamismeetodite alast tuge ja koolitust;

1.

püüdma tagada, et õpetajate esmaõppe programmid annaksid tulevastele õpetajatele võimaluse omandada kõik õpetamiseks vajalikud pädevused, mida õpetajad vajavad karjääri edukaks alustamiseks;

2.

edendama õpetajatele suunatud kutsealaseid pädevusi käsitlevate terviklike raamistike väljaarendamist, (2) mis määratleksid õpetajalt tema karjääri erinevates etappides või erinevates õppetööga seotud olukordades nõutavad vajalikud pädevused ja omadused. Muutuvatele vajadustele vastamiseks peaksid need pädevusraamistikud olema piisavalt paindlikud ning neid tuleks arutada asjakohaste sidusrühmadega;

3.

julgustama samalaadsete kutsealaste pädevusraamistike kehtestamist õpetajate koolitajate jaoks, sätestades nendelt nõutavad pädevused ning tugevdades koostööd ja vastastikuste praktikate vahetamist ning edendades selliseid valdkondi nagu uute õpetajate juhendamine töökohal;

4.

otsima edasi võimalusi koostöö, partnerlussuhete ja võrgustike tõhustamiseks erinevate sidusrühmadega õpetajahariduse programmide kujundamisel;

5.

edendama uuendatud õpetajahariduse programmide ning kvaliteetsetele avatud õppematerjalidele parema juurdepääsu võimaldamise ja nende parema kasutamise kaudu tõhusat digitaalsete vahendite kasutamist õpetamisel ja õppimisel, tagades õpetajate koolitajatele ja õpetajatele endile piisavate digitaaloskuste omandamise ning oskuse aidata õppijaid digitaalsete vahendite nutikamal ja turvalisemal kasutamisel ja iseseisva õppe paremal korraldamisel;

6.

kasutama ELi rahastamisvahendeid, nagu Erasmus+ programmi ja, kus see on asjakohane, Euroopa Sotsiaalfondi, et:

1.

kasutama parimal viisil ja avatud koordinatsiooni meetodi alusel ära HK 2020 raamistikku, et tugevdada tõenduspõhist poliitikakujundust ning töötada välja ja levitada õnnestunud poliitikameetmeid, mis on suunatud järgmistele valdkondadele:

2.

kasutama vastavate uuringute ja uurimuste, nagu näiteks TALISe (3) tulemusi, et analüüsida õpetajate ja koolijuhtide õpetajahariduse alaste vaadete ja seisukohtade rakendusvõimalusi poliitikas;

3.

määrama teadusuuringute abil kindlaks näited kõige tõhusamatest meetoditest ja tavadest, mille abil saavad õpetajad aidata õppijatel tänapäevases mitmeplaanilises õpikeskkonnas tõhusalt õppida;

1.

looma õpetajate, eriti tulevaste ja hiljuti tööleasunud õpetajate kogukondi, kasutades olemasolevaid Euroopa platvorme nagu e-mestimise platvorm, eesmärgiga arendada edasi spetsialistidevahelist õpetamismeetodite alast koostööd kogu ELis;

2.

toetama koostööd partnerite, võrgustike ja organisatsioonidega, kellel on pakkuda tõhusate õpetajahariduse ja eriti esmaõppe programmide väljatöötamise kogemusi ning sellealast oskusteavet.