1.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/2

1.

nõukogu 26. novembri 2009. aasta järeldustes õpetajate ja koolijuhtide erialase arengu kohta tunnistati, et hästitoimiv koolijuhtimine on oluline faktor üldise õppimis- ja õpetamiskeskkonna kujundamisel ning õpilaste, lapsevanemate ja töötajate püüdluste õhutamisel ja toetamisel ning seeläbi kõrgema õppeedukuse saavutamisel ning et seetõttu on väga tähtis tagada, et koolijuhtidel on nende ees seisva kasvava ülesannete hulgaga hakkama saamiseks vajalikud oskused või et nad on suutelised neid omandama;

2.

Euroopa Ülemkogu 13.–14. detsembri 2012. aasta järeldustes esitati nõukogule, liikmesriikidele ja komisjonile üleskutse tagada kiiresti algatusega „Hariduse ümbermõtestamine” seotud järelmeetmete võtmine ning pärast seda 15. veebruaril 2013 vastu võetud nõukogu järeldustes (mis käsitlevad investeerimist haridusse ja koolitusse – vastus teatisele „Hariduse ümbermõtestamine”) paluti liikmesriikidel vaadata läbi ja muuta rangemaks õpetamisega seotud ametite, sealhulgas koolijuhtide kutsenõuded ning kasutada avatud koordinatsiooni meetodi raames täiel määral koostöö ja vastastikuse õppimise potentsiaali;

3.

strateegias „Euroopa 2020” ning eelkõige 2013. aasta majanduskasvu analüüsis kutsutakse liikmesriike üles säilitama kasvupotentsiaali, seades prioriteediks investeeringud haridusse ja koolitusse ning neid investeeringuid võimaluse korral tõhustades, tagades samas selliste kulutuste tulemuslikkuse;

—

eesistujariik Leedu poolt 9.–10. septembril 2013 Vilniuses korraldatud konverentsi teemal „Juhtimine hariduses“, mis oli ELi liikmesriikide, kandidaatriikide ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide esindajatele ja Euroopa Komisjonile platvormiks, kus anda oma panus kõnealusel olulisel teemal peetavasse poliitilisse arutellu;

—

Comeniuse konverentsi teemal „Kooli arendamine ELi programmi toel – konverents koolijuhtidele”, mis toimus 11.–12. oktoobril 2013 Vilniuses;

1.

Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid kui majanduskasvu, konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse peamised tõukejõud teadmusühiskonnas nõuavad kõikidel tasanditel tugevat ja tõhusat juhtimist. Tänased haridusjuhid on silmitsi erinevate keeruliste ülesannetega, kandes vastutust nii õpetamise kvaliteedi ja õppeedukuse parandamise eest kui ka inim- ja finantsressursside haldamise eest;

2.

juhtimine haridussektoris eeldab kõrgel tasemel välja arendatud pädevusi, mis tuginevad põhiväärtustele. See nõuab erialast pühendumist, võimet motiveerida ja inspireerida ning laitmatuid juhtimis-, pedagoogilisi ja suhtlemisoskusi. Head haridusjuhid töötavad oma asutuse jaoks välja strateegilise nägemuse, on eeskujuks nii õpilastele kui õpetajatele ning täidavad olulist rolli õppimist soodustava tõhusa ja atraktiivse keskkonna kujundamisel. Samuti on neil tähtis roll hariduse ja koolituse erinevate tasandite, perede, töömaailma ja kohaliku kogukonna vaheliste tõhusate sidemete loomisel, mille ühiseks eesmärgiks on õpilaste õppeedukuse parandamine;

3.

äärmiselt oluline ja otsuste langetajatelt hoolikat tähelepanu nõudev on protsess, kuidas valitakse, värvatakse ja valmistatakse haridusasutustes töötamiseks ette sobivaid juhtivtöötajaid ja kuidas neid ametis hoitakse, ning see, et neile pakutakse tööalaseks arenguks soodsaid tingimusi;

4.

juhtimine haridussektoris saab olla tõhus siis, kui

1.

juhtimist käsitlevad innovaatilised lähenemisviisid võivad aidata kaasa parimate kandidaatide haridusasutustesse toomisele ja seal hoidmisele ning tänu sellistele lähenemisviisidele saavad õppimiskeskkonnad paremini hakkama haridussektoris kiirelt ja pidevalt esilekerkivate uuendustega ning on võimelised nende uuenduste potentsiaali ka täiel määral kasutama;

2.

professionaalsemaks tuleb muuta haridusjuhtide roll ning seda tugevdada ja toetada, määrates esmalt kindlaks pädevused, mida nad vajavad, luues struktureeritumaid karjäärivõimalusi ning hinnates juhtivatele kohtadele asuvate isikute tööalase arengu alaseid konkreetseid vajadusi ja pakkudes asjakohaseid koolitusvõimalusi;

3.

piisav paindlikkus, autonoomsus ja vastutus on vajalikud selleks, et võimaldada haridusjuhtidel töötada välja innovaatilisi lähenemisviise ning luua tingimusi, mille puhul julgustatakse ka teisi töötajaid asuma täitma vastutusrikkaid juhtimisülesandeid;

4.

juhtivatel kohtadel olevad töötajad peavad omama või omandama ning korrapäraselt ajakohastama oma koha täitmiseks vajalikke pädevusi, sealhulgas ka selliseid, mis võimaldavad neil tõhusalt kasutada uut tehnoloogiat ja juhtimismeetodeid innovaatilise õppimise ja oma asutuse tõhusa juhtimise edendamiseks;

1.

edendades haridusasutuste ja haridusjuhtide autonoomsust pedagoogilistes küsimustes ning ressursside asutusesisesel eraldamisel, tagades samas, et neil on vajalikud vahendid ja toetus spetsiifiliste ja muutuvate kohalike oludega kohanemiseks ja neile tõhusalt reageerimiseks;

2.

määrates selgelt kindlaks rollid ja vastutusalad ning tagades haridusjuhtidele vajalike pädevuste toetamise ja tugevdamise erinevate tööalase arengu meetmete abil, sealhulgas haridusjuhtide vaheliste võrgustike loomise kaudu;

3.

hõlbustades teadlike otsuste tegemist ja soodustades suuremat vastutust, näiteks „arukate andmete” kasutamise, kvaliteedi tagamise mehhanismide ning konkreetsete meetmete väljatöötamise teel ebasoodsas olukorras olevate piirkondade haridusasutuste jaoks;

4.

kogudes teavet tõhusat ja edukat haridusjuhtimist käsitlevate lähenemisviiside kohta erinevate riikide kontekstis, eelkõige selleks, et leida optimaalne tasakaal paindlikkuse, autonoomsuse ja vastutuse vahel ning mõõta innovaatiliste lähenemisviiside mõju õpetamis- ja õppimistulemuste kvaliteedile;

1.

tagades suurema professionaalsuse kui vahendi kõige võimekamate kandidaatide tähelepanu püüdmiseks;

2.

võimaldades haridusjuhtidel keskenduda õpetamise ja õppimise parandamisele oma asutustes, seades muu hulgas eesmärgiks parema tasakaalu puhtalt halduslike ülesannete ning õpetamise ja õppimisega seotud põhiülesannete vahel;

3.

uurides ja arendades haridusjuhtide jaoks ettevalmistava koolituse, karjääri alustamise toetamise ja pideva tööalase arengu atraktiivseid meetmeid, muu hulgas sektoritevahelise koostöö kaudu teiste sidusrühmadega, näiteks ettevõtjate ja tööturu osapooltega;

4.

edendades meeskonnatööd ja paindlikke juhtimiskeskkondi, näiteks võimaldades haridusasutustes luua ajutisi meeskondi, mille eesmärk on konkreetsete probleemide lahendamine, ning koolideväliseid võrgustikke, mille eesmärk on vahetada kogemusi ja teha koostööd;

5.

edendades konkreetseid meetmeid, vastastikust õppimist ja parimate tavade vahetamist, eesmärgiga tagada sobilik sooline tasakaal haridusjuhtide seas;

1.

võttes tulevaste haridusjuhtide valimisel arvesse haridusasutuste konkreetseid vajadusi ning kohaldades asjakohaseid kvaliteedi tagamise kriteeriume;

2.

tunnustades ja edendades haridusasutuste töötajate juhtimisalast potentsiaali, eelkõige juhtimisega seotud ülesannete delegeerimise teel, andes neile võimalusi teha koostööd kolleegidega teistest asutustest ning pakkudes neile julgustust ja võimalusi nende kõnealuse potentsiaali arendamiseks;

3.

soodustades innovaatiliste õpetamis- ja õppimiskeskkondade loomist, muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning avatud õppematerjalide kui pedagoogiliste ja juhtimisalaste abivahendite asjakohase kasutamise teel;

4.

luues ja hoides alal võrgustikke, mille eesmärk on algatada ja arendada tõhusaid lähenemisviise, mis käsitlevad juhtimist haridussektoris, ning soodustades ja edendades haridusjuhtide vahelist vastastikust õppimist;

1.

kasutama täiel määral avatud koordinatsiooni meetodit, et edendada parimaid tavasid ning toetada professionaalse juhtimise arendamist koolide, täiskasvanuhariduse ning kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, ning tagama asjakohastel juhtudel korrapärase tagasiside poliitilisel tasandil;

2.

edendama koostööd ja partnerlusi, mis on keskendunud tõhusale innovatsioonile juhtimises ning haridusjuhtide tööalasele arengule, hõlmates muu hulgas ka sektoritevahelist koostööd koolide, kõrgharidus- ja kutsekoolitusasutuste ning ettevõtjate vahel, kasutades seejuures Euroopa rahastamist, sealhulgas programmi Erasmus+ ja Euroopa struktuurifondide, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi kaudu;

3.

edendama heade tavade vahetamist ja tõhusat haridusjuhtimist käsitlevate innovaatiliste lähenemisviiside väljatöötamist, näiteks programmi Erasmus+ strateegilise partnerluse meetmete kaudu, muu hulgas soodustades haridusjuhtide koostööd erinevate sidusrühmadega, näiteks ettevõtetega, kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning haridusasutuste eri tasanditega ning seda nii rahvusvahelisel tasandil kui kohaliku kogukonna raames;

4.

kaaluma täiendavalt võimalusi, mida pakuvad sellised platvormid nagu e-mestimine, eesmärgiga toetada sektoritevahelist teabevahetust innovaatilise juhtimise küsimuses, pakkudes välja virtuaalse ruumi, mida kasutades saavad haridusjuhid teha koostööd ning levitada teavet tõhusate ja innovaatiliste tavade kohta;

5.

edendama tõhusat haridusjuhtimist käsitlevaid täiendavaid teadusuuringuid ning tagama nende tulemuste levitamise;

6.

tõhustama toetust haridusjuhtimisega tegelevate sidusrühmade riiklikele ja piirkondlikele võrgustikele ning aitama tagada nende töö tulemuste asjakohase levitamise ja järelmeetmed Euroopa tasandil, muu hulgas koolijuhtimist käsitleva Euroopa võrgustiku kaudu ning kasutades täiel määral rahvusvahelise koostöö kaudu saadud tõendusmaterjale.