3.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 207/2

Komisjoni teatis seoses komisjoni määruse (EL) nr 813/2013 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaininõuetega) ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 811/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kütteseadmete, veesoojendite-kütteseadmete, kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide ning veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide energiamärgistusega) rakendamisega

(2014/C 207/02)

1. Komisjoni määruse (EL) nr 813/2013, eriti selle III ja IV lisa, ning määruse (EL) nr 811/2013, eriti selle VII ja VIII lisa rakendamiseks vajalike ajutiste mõõtmis- ja arvutusmeetodite (1) pealkirjade ja viidete avaldamine.

2. Kaldkirjas esitatud näitajad on sätestatud määruses (EL) nr 813/2013 ja määruses (EL) nr 811/2013.

3. Viited

Näitaja

Organisatsioon

Viide/nimetus

Märkused

Gaaskütusel töötavad katlad ja veesoojendid-katlad

η, P, ehituslikud tüübid, Pstby , Pign

CEN

EN 15502-1:2012 Gaasikatlad. 1.osa. Üldised nõuded ja katsetamine;

EN 15502-1:2012 asendab standardeid EN 297, EN 483, EN 677, EN 656, EN 13836, EN 15420.

Toodetud kasulik soojusvõimsus P4 nimisoojusvõimsusel ning kasutegur η4 nimisoojusvõimsusel 80/60°C juures

CEN

§ 3.1.6 Nimivõimsus (määratlus, tähis Pn);

§ 3.1.5.7 Kasutegur (määratlus, tähis ηu);

§ 9.2.2 (katsetamine);

Kõik kasutegurid on väljendatud ülemise kütteväärtuse GCV kaudu.

Ehituslikud tüübid, mõisted

CEN

§ 3.1.10. Järgmiste katelde ehituslikud tüübid ja määratlused: „veesoojendi-katel”; „madalatemperatuuriline katel” ning „kondensatsioonkatel”.

§ 8.15. Kondensaadi teke (nõuded ja katsetamine);

Kasulik soojusvõimsus 30 % nimisoojusvõimsusel P1 ning kasutegur 30 % nimisoojusvõimsusel η1 osalise sisendsoojusvõimsuse ja madalatemperatuurilise tööseisundi korral

CEN

§ 3.1.5.7. Kasutegur (määratlus, tähis ηu);

§ 9.3.2. Kasutegur osakoormusel, katsed;

1)	Katsed tehakse 30 % nimisisendsoojusvõimsusega, mitte statsionaarse seisundi sisendsoojusvõimsusega;

katsetamisel tagasituleva vee temperatuur peab olema 30 °C (kondensatsioonkatel), 37 °C (madalatemperatuuriline katel) ja 50 °C (standardkatel).

Kooskõlas standardiga prEN 15502-1:2013

—	on η4 kasutegur nimisoojusvõimsuse korral või muudetava võimsusega seadmete puhul minimaalse ja maksimaalse kasuliku sisendsoojusvõimsuse aritmeetilise keskmise korral.

—	η1 on kasutegur võimsusel 30 % nimisisendsoojusvõimsusest või muudetava võimsusega seadmete puhul sisendsoojusvõimsusel, mis on 30 % minimaalse ja maksimaalse kasuliku sisendsoojusvõimsuse aritmeetilisest keskmisest.

Ooteseisundi soojusvõimsuskadu Pstby

CEN

§ 9.3.2.3.1.3. Ooteseisundi kaod (katsetamine);

Süütaja võimsustarve Pign

CEN

§ 9.3.2. Tabelid 6 ja 7: Q3 = pidevalt töötav süütaja.

Kohaldatakse selliste süütajate korral, mis töötavad siis, kui peapõleti on välja lülitatud.

Lämmastikoksiidide (NOX ) heide

CEN

EN 15502-1:2012 .

§ 8.13. NOX (klassifikatsioon, katse- ja arvutusmeetodid)

NOX'i heide, väljendatud ülemise kütteväärtuse GCV kaudu.

Vedelkütusel töötavad katlad ja veesoojendid-katlad

Üldised katsetingimused

EN 304:1992; A1:1998; A2:2003; Katlad. Pihustuspõletiga katelde katsetamisjuhised;

5.jaotis („Katsed”).

Ooteseisundi soojusvõimsuskadu Pstby

CEN

EN 304, nagu eespool;

§ 5.7 Ooteseisundi kao määramine.

Pstby = q × (P4/η4), kus q on määratletud standardis EN 304.

Standardis EN304 kirjeldatud katse tuleb teha Δ30 K korral.

Kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis ηson , katsetulemused kasuliku võimsuse P kohta

CEN

Kondensatsioonkatlad:

EN 15034:2006. Katlad. Kütteõliga töötavad kondensatsioonkatlad; § 5.6 Kasutegur.

EN 15034:2006 viitab kondensatsioonõlikateldele.

Standardsed ja madala temperatuuriga katlad:

EN 304:1992; A1:1998; A2:2003; Katlad. Pihustuspõletiga katelde katsetamisjuhised.

5.jaotis („Katsed”).

Sundtõmbega põletiga katelde korral kohaldatakse standardite EN 303-1, EN 303-2 ja EN 303-4 samasuguseid jaotisi. Loomuliku tõmbega põletite puhul, milles tiiviku abi ei kasutata, kohaldatakse standardit EN 1:1998.

Katsetingimused (võimsuse ja temperatuuriga seotud seadistused) nii η1 kui ka η4 jaoks on samasugused, nagu eespool kirjeldatud gaasikatelde puhul.

Lämmastikoksiidide (NOX ) heide

CEN

EN 267:2009+A1:2011

Automaatsed sundtõmbega vedelkütuse põletid.

§ 4.8.5. Heitgaaside NOX ja CO heite piirnorm.

§ 5. Katsetamine. B LISA. Heite mõõtmine ja parandid.

NOX'i heide, väljendatud GCV kaudu.

Kohaldatakse kütuse lämmastikusisalduse võrdlusväärtust 140 mg/kg. Kui mõõtmisega saadakse sellest erinev lämmastikusisaldus, v.a üksnes petroolõli, tuleb parandi arvutamiseks kasutada järgmist valemit:

Formula

NO X(EN 267) on NOX'i väärtus, mida on parandatud vastavalt võrdlustingimustele, et kütteõli lämmastikusisaldus on 140 mg/kg;

NOXref on NOX'i mõõdetud väärtus B.2 kohaselt;

Nmeas on kütteõli mõõdetud lämmastikusisaldus [mg/kg];

Nref = 140 mg/kg.

Standardi nõuete täitmise hindamiseks tuleb kasutada väärtust NO X(EN 267).

Elektrikatlad ja veesoojendid-elektrikatlad

Elektrikatelde ja veesoojendite-elektrikatelde kütmise sesoonne energiatõhusus ηs

Euroopa Komisjon

Käesoleva teatise punkt 4

Katelde, veesoojendite-katelde ja koostootmise-kütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe mõõtmise ja arvutustega seotud täiendavad tahud.

Koostootmise-kütteseadmed

Koostootmise-kütteseadmete kasulik soojusvõimsus nimisoojusvõimsusel aktiveerimata lisakütteseadmega PCHP100+Sup0 ; koostootmise-kütteseadmete kasulik soojusvõimsus nimisoojusvõimsusel aktiveeritud lisakütteseadmega PCHP100+Sup100,

Koostootmise-kütteseadmete kasutegur nimisoojusvõimsusel aktiveerimata lisakütteseadmega ηCHP100+Sup0 ; koostootmise-kütteseadmete kasutegur nimisoojusvõimsusel aktiveeritud lisakütteseadmega ηCHP100+Sup100 ,

Koostootmise-kütteseadmete elektriline kasutegur nimisoojusvõimsusel aktiveerimata lisakütteseadmega ηel,CHP100+Sup0 ; koostootmise-kütteseadmete elektriline kasutegur nimisoojusvõimsusel aktiveeritud lisakütteseadmega ηel,CHP100+Sup100 ,

CEN

FprEN 50465:2013

Gaasiseadmed – soojus- ja elektrivõimsuse koostootmisseade nimisisendsoojusvõimsusega kuni 70 kW.

Soojendusvõimsused:

6.3. Sisendsoojendusvõimsus ning soojus ja elektriline väljundvõimsus; 7.3.1 ja 7.6.1;

Tõhusused:

7.6.1. Tõhusus (Hi) ja 7.6.2.1.Tõhusus – kütmise sesoonne energiatõhusus – ülemise küttevääruse kaudu väljendatuna.

PCHP100+Sup0 vastab näitajale

QCHP_100+Sup_0 × ηth,CHP_100+Sup_0

standardis FprEN 50465:2013

PCHP100+Sup100 vastab näitajale

QCHP_100+Sup_100 × ηth,CHP_100+Sup_100

standardis FprEN 50465:2013

ηCHP100+Sup0 vastab näitajale ηHs,th, CHP_100+Sup_0

standardis FprEN 50465:2013

ηCHP100+Sup100 vastab näitajale ηHs,th,CHP_100+Sup_100

standardis FprEN 50465:2013

ηel,CHP100+Sup0 vastab näitajale ηHs,el,CHP_100+Sup_0

standardis FprEN 50465:2013

ηel,CHP100+Sup100 vastab näitajale ηHs,el,CHP_100+Sup_100

standardis FprEN 50465:2013

FprEN 50465 on viitedokument, et arvutada vaid suurusi PCHP100+Sup0, PCHP100+Sup100, ηCHP100+Sup0, ηCHP100+Sup100, ηel,CHP100+Sup0, η el,CHP100+Sup100 .

Koostootmise-kütteseadmete näitajate ηs ja ηson arvutamiseks tuleb kasutada käesolevas teatises kirjeldatud metoodikat.

Pstby , Pign

CEN

FprEN 50465:2013

Gaasiseadmed – soojus- ja elektrivõimsuse koostootmisseade nimisisendsoojusvõimsusega kuni 70 kW.

Ooteseisundi soojuskadu Pstby

CEN

§ 7.6.4. Ooteseisundi soojuskadu Pstby ;

Süütaja võimsustarve Pign

CEN

§ 7.6.5. Pidevalt töötava süütaja sisendsoojusvõimsus Qpilot

Pign vastab näitajale Qpilot standardis FprEN 50465:2013

Lämmastikoksiidide NOX heide

CEN

FprEN 50465:2013

§ 7.8.2. NOx (Muud saasteained)

NOX-i heite väärtusi tuleb mõõta ühikutes mg/kWh ja väljendada ülemise kütteväärtuse GCV kaudu. Katse ajal toodetud elektrienergiat ei võeta NOX-i heite arvutamisel arvesse.

Katlad, veesoojendid-katlad ja koostootmise-kütteseadmed

Lisaelektrienergia tarbimine täiskoormusel elmax, osalisel koormusel elmin ning ooteseisundis PSB

CEN

EN 15456:2008: Katlad. Soojusseadmete elektrienergiatarve.

EN 15502:2012 gaasikatelde jaoks.

FprEN 50465:2013

Koostootmise-kütteseadmete jaoks

§ 7.6.3. Lisaelektrienergia tarbimine ErP poolt

Mõõtmised ilma ringluspumbata.

elmax vastab näitajale Pelmax standardis FprEN 50465:2013

elmin vastab näitajale Pelmin standardis FprEN 50465:2013

Näitajate elmax, elmin ja PSB määramisel tuleb arvesse võtta lisaelektrienergia, mida tarbib primaarne soojusgeneraator.

Müravõimsustase LWA

CEN

Siseruumis mõõdetud müravõimsustase:

EN 15036 - 1: Katlad. Katsejuhend soojusgeneraatori õhumüra mõõtmise kohta. 1. osa: soojusgeneraatori õhumüra.

Akustika osas: EN 15036 - 1's viidatakse standardile ISO 3743-1 Akustika. Müraallikate müravõimsustaseme määramine. Tehnilised meetodid väikeste liikuvate müraallikate puhul reverberatsiooniväljas. 1. osa. Võrdlusmeetod kõvade seintega ruumi jaoks ning muud lubatavad meetodid, igaühel oma täpsus.

Katelde, veesoojendite-katelde ja koostootmise-kütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus η s

Euroopa Komisjon

Käesoleva teatise punkt 4.

Katelde, veesoojendite-katelde ja koostootmise-kütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe mõõtmise ja arvutustega seotud täiendavad tahud.

Soojuspumbaga kütteseadmed ja soojuspumbaga koostootmise-kütteseadmed

Elektriliste aurukompressor-soojuspumpade katsemeetodid

CEN

EN 14825:2013

Kliimaseadmed, vedelikujahutajad ning elektriliste kompressoritega soojuspumbad ruumide soojendamiseks ja jahutamiseks – iseloomustavate suuruste ja nende nimiväärtuste mõõtmine konkreetsele temperatuurile vastava võimsustarbe tingimustes ja sesoonsete näitajate määramine;

8. jaotis: katsemeetodid võimsuste ning näitajate EERbin(Tj) ja COPbin(Tj) määramiseks aktiivses seisundis osalise koormuse tingimustes

9. jaotis: katsemeetodid elektrivõimsustarbe leidmiseks aktiveerimata termostaadiga seisundis, ooteseisundis ja kambrikütte seisundis

Vedel- või gaaskütust tarbivate mootoritega käitatavate aurukompressor-soojuspumpade katsemeetodid

CEN

EN 14825:2013

Kliimaseadmed, vedelikujahutajad ning elektri jõul töötavate kompressoritega soojuspumbad ruumide soojendamiseks ja jahutamiseks – iseloomustavate suuruste ja nende nimiväärtuste mõõtmine konkreetsele temperatuurile vastava võimsustarbe tingimustes ja sesoonsete näitajate määramine;

8. jaotis: katsemeetodid võimsuste ning näitajate EERbin(Tj) ja COPbin(Tj) määramiseks aktiivses seisundis osalise koormuse tingimustes;

9. jaotis: katsemeetodid elektrivõimsustarbe leidmiseks aktiveerimata termostaadiga seisundis, ooteseisundis ja kambrikütte seisundis.

Kuni uue Euroopa standardi avaldamiseni. Eksperdirühm CEN/TC299 WG3 töötab välja uut töödokumenti

Vedel- või gaaskütust tarbivate sorptsioonsoojuspumpade katsemeetodid

CEN

prEN 12309-4:2013

Gaaskütuse jõul töötavad sorptsioon-soojendus- ja/või jahutusseadmed, mille sisendsoojusvõimsus on kuni 70 kW – katsemeetodid

Elektrilised või vedel- või gaaskütust tarbivad aurukompressor-soojuspumbad.

Õhu-vee-, soojuskandja-vee- ja vee-vee-seadmete keskmise temperatuuriga rakenduste katsetingimused keskmise, külmema ja soojema kliima korral, mille järgi arvutatakse elektriliste soojuspumpade sesoonset soojustegurit SCOP ning gaas- ja vedelkütust tarbivate soojuspumpade sesoonset primaarenergiategurit SPER.

CEN

EN 14825:2013

Jaotis 5.4.4, tabelid 18,19 ja 20 (õhu-vee-seadmed);

Jaotis 5.5.4, tabelid 30,31 ja 32 (soojuskandja-vee- ning vee-vee-seadmed);

Veerus „Muutuv väljund” sätestatud väljundi temperatuuri kohaldatakse soojuspumpade puhul, mis juhivad väljundvee temperatuuri vastavalt soojusvajadusele. Soojuspumpade puhul, milles väljundvee temperatuuri ei juhita vastavalt soojusvajadusele ja väljundvee temperatuur on muutumatu, tuleb väljundtemperatuur seadistada vastavalt veerule „Muutumatu väljund”.

Vedel- või gaaskütuse jõul töötavate mootoritega käitatavate soojuspumpade suhtes kohaldatakse standardit EN 14825:2013 kuni uue Euroopa standardi avaldamiseni.

Keskmine temperatuur vastab standardi EN 14825:2013 kõrgele temperatuurile.

Katsed tehakse vastavalt standardi EN 14825:2013 8. jaotisele.

Muutumatu võimsusega seadmete puhul tehakse katseid vastavalt standardi EN 14825:2013 jaotisele 8.4. Katsete ajal on väljundi temperatuurid kas temperatuurid, mis vastavad standardi EN 14825:2013 teatamispunktide keskmistele väljundtemperatuuridele, VÕI saadakse sellised andmed lineaarse interpoleerimisega/ekstrapoleerimisega standardile EN 14511-2:2013 vastavate katsepunktide alusel, täiendades andmeid, kui on vaja, katsetega teistel väljundtemperatuuridel.

Muudetava võimsusega seadmete korral kohaldatakse standardi EN 14825:2013 jaotist 8.5.2. Katsete ajal on tingimused samad, mis on sätestatud nimetatud standardis teatamispunktide kohta, VÕI võib teha katseid muudel väljundtemperatuuridel ja osalise koormuse tingimustes ning tulemusi lineaarselt interpoleerida/ekstrapoleerida, et saada andmeid standardi EN 14825:2013 katsepunktide jaoks.

„Kui TOL on alla – 20 °C, tuleb lisaks katsetingimustele A–F valida täiendav arvutuspunkt temperatuurile – 15 °C vastava võimsusega ja näitajaga COP” (vt EN 14825:2013 § 7.4). Käesolevas teatises nimetatakse seda punktiks „G”.

Vedel- või gaaskütust tarbivad sorptsioonsoojuspumbad.

CEN

prEN 12309-3:2012

Gaaskütuse jõul töötavad sorptsioon-soojendus- ja/või jahutusseadmed, mille sisendsoojusvõimsus on kuni 70 kW – 3.osa – katsetingimused.

Jaotis 4.2, tabelid 5 ja 6.

Keskmine temperatuur vastab standardi prEN 12309-3:2012 kõrgele temperatuurile

Elektrilised või vedel- või gaaskütust tarbivad aurukompressor-soojuspumbad.

Õhu-vee-, soojuskandja-vee- ja vee-vee-seadmete madala temperatuuriga rakenduste katsetingimused keskmise, külmema ja soojema kliima korral, mille järgi arvutatakse elektriliste soojuspumpade sesoonset soojustegurit SCOP ning gaas- ja vedelkütust tarbivate soojuspumpade sesoonset primaarenergiategurit SPER.

CEN

EN 14825:2013;

Jaotis 5.4.2, tabelid 11,12 ja 13 (õhu-vee-seadmed);

Jaotis 5.5.2, tabelid 24,25 ja 26 (soojuskandja-vee- ning vee-vee-seadmed);

Märkused on samad mis keskmise kliima ja keskmise temperatuuriga rakenduse puhul, kuid keskmine temperatuur vastab standardi EN 14825:2013 kõrgele temperatuurile.

Vedel- või gaaskütust tarbivate sorptsioonsoojuspumbad.

Õhu-vee-, soojuskandja-vee- ja vee-vee-seadmete madala temperatuuriga rakenduste katsetingimused keskmise, külmema ja soojema kliima korral, mille järgi arvutatakse sesoonset primaarenergiategurit SPER

CEN

prEN 12309-3:2012

Gaaskütuse jõul töötavad sorptsioon-soojendus- ja/või jahutusseadmed, mille sisendsoojusvõimsus on kuni 70 kW – 3.osa – katsetingimused.

Jaotis 4.2, tabelid 5 ja 6.

Elektriline aurukompressor-soojuspump

Sesoonse soojusteguri SCOP arvutamine

CEN

EN 14825:2013

7.jaotis: võrdlusnäitajate SCOP, SCOPon ja SCOPnet arvutusmeetodid

Vedel- või gaaskütust tarbiv aurukompressor-soojuspump.

Sesoonse primaarenergiateguri SPER arvutamine

CEN

Uued Euroopa standardid on väljatöötamisel

Näitaja SPER arvutusvalemid koostatakse analoogselt SCOPi valemitega elektriliste aurukompressor-soojuspumpade jaoks: COP, SCOPnet , SCOPon ja SCOP asendatakse suurustega GUEGCV , PER, SPERnet , SPERon ja SPER.

Vedel- või gaaskütust tarbivad sorptsioonsoojuspumbad.

Sesoonse primaarenergiateguri SPER arvutamine

CEN

prEN12309-6:2012

Gaaskütuse jõul töötavad sorptsioon-soojendus- ja/või jahutusseadmed, mille sisendsoojusvõimsus on kuni 70 kW – 6.osa – sesoonsete näitajate arvutamine

Näitaja SPER vastab näitajale SPERh standardis prEN12309-6:2012

Soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus ηs

Euroopa Komisjon

Käesoleva teatise punkt 5.

Arvutuste seisukohast täiendavad tahud, mis on seotud soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususega.

Vedel- või gaaskütust tarbivad aurukompressor-soojuspumbad,

lämmastikoksiidide (NOX ) heide

CEN

Uus Euroopa standard, mida töötatakse välja eksperdirühmas WG 3 CEN/TC299

Ainult muudetava võimsusega seadmete puhul mõõdetakse NOX'i heidet standardsetel nimitingimustel, nagu määratletud komisjoni määruse 813/2013 III lisa tabelis 3, kasutades mootori võrdväärset pöörlemiskiirust (Erpmequivalent), kusjuures

Erpmequivalent arvutatakse järgmise valemi abil:

Erpmequivalent = X1 × Fp1 + X2 × Fp2 + X3 × Fp3 + X4 × Fp4

Xi= mootori pöörlemiskiirus vastavalt võimsusel 70 %, 60 %, 40 % ja 20 % nimisisendsoojusvõimsusest.

X1, X2, X3, X4 = Engine rpm vastavalt 70 %, 60 %, 40 % ja 20 % nimisisendsoojusvõimsusest.

Fpi = kaalud, nagu määratletud standardis EN15502-1:2012, jaotises 8.13.2.2.

Kui Xi on väiksem kui mootori minimaalne pöörlemiskiirus (Emin), Xi = Xmin

Vedel- või gaaskütust tarbivad sorptsioonsoojuspumbad

Lämmastikoksiidide (NOX ) heide

CEN

Eksperdirühmas WG 2 CEN/TC299 on väljatöötamisel uus Euroopa standard

prEN 12309-2:2013

Jaotis 7.3.13. „NOX'i mõõtmine”

NOX-i heite väärtusi tuleb mõõta ühikutes mg/kWh ja väljendada ülemise kütteväärtuse GCV kaudu.

NOX-i [mg/kWh] esitamiseks ei tohi kasutada teisi meetodeid.

Soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmete müravõimsustase (LWA )

CEN

Siseruumis ja väljas mõõdetud müravõimsustase:

EN 12102:2013 Kliimaseadmed, vedelikujahutajad ning elektriliste kompressoritega soojuspumbad ja õhukuivatid ruumide soojendamiseks ja jahutamiseks. Õhumüra mõõtmine. Müravõimsustaseme määramine

Kasutada ka vedel- ja gaaskütust tarbivate sorptsioonsoojuspumpade korral

Temperatuuriregulaatorid

Temperatuuriregulaatori klasside mõiste; temperatuuriregulaatori panus temperatuuriregulaatoriga päikesekütteseadme ja temperatuuriregulaatoriga veesoojendi-päikesekütteseadme kütmise sesoonsesse energiatõhususse ηs .

Euroopa Komisjon

Käesoleva teatise punkt 6.

Arvutuste seisukohast täiendavad tahud, mis on tingitud temperatuuriregulaatori panusest temperatuuriregulaatoriga päikesekütteseadme ja temperatuuriregulaatoriga veesoojendi-päikesekütteseadme kütmise sesoonsesse energiatõhususse.

Veesoojendid-kütteseadmed

Veesoojendite-kütteseadmete vee soojendamise kasutegur η ηwh , Qelec ja Qfuel

Euroopa Komisjon

Komisjoni määrus nr 814/2013, IV lisa punkti 3 alapunkt a

Teatis 2014/C 207/03 seoses komisjoni määruse (EL) nr 814/2013 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses veesoojendite ja kuumaveesalvestite ökodisaini nõuetega) ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 812/2013 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses veesoojendite, kuumaveesalvestite ning veesalvestiga päikesekütteseadmete energiamärgistusega) rakendamisega.

Näitajate Qfuel ja Qelec mõõtmiseks ja arvutamiseks vt teatist 2014/C 207/03 sama tüüpi veesoojendi ja energiaallika(te) kohta

4. Katelde, veesoojendite-katelde ja koostootmise-kütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe mõõtmise ja arvutustega seotud täiendavad tahud.

4.1. Katsepunktid

Katlad ja veesoojendid-katlad: mõõdetakse kasutegurid η4 , η1 ja kasulikud soojusvõimsused P4 , P1 ;

koostootmise-kütteseadmed:

—	mõõdetakse ilma täiendava kütteseadmeta koostootmise-kütteseadmete kasutegur ηCHP100+Sup0 , kasulik soojusvõimsus PCHP100+Sup0 ja elektriline kasutegur ηel,CHP100+Sup0 ;

—	täiendava kütteseadmega koostootmise-kütteseadmed: mõõdetakse kasutegurid ηCHP100+Sup0 , ηCHP100+Sup100 , kasulikud soojusvõimsused PCHP100+Sup0 , PCHP100+Sup100 ning elektrilised kasutegurid ηel,CHP100+Sup0 , ηel,CHP100+Sup100 .

4.2. Kütmise sesoonse energiatõhususe arvutamine

Kütmise sesoonse energiatõhususe ηs arvutusvalem on järgmine:

Formula

kus:

ηson on kütmise sesoonne energiatõhusus [%] aktiivses seisundis, mis arvutatakse punkti 4.3 kohaselt;

F(i) on parandid [%], mis arvutatakse vastavalt punktile 4.4.

4.3. Aktiivse seisundi kütmise sesoonse energiatõhususe arvutamine

Kütmise sesoonne energiatõhusus ηson aktiivses seisundis arvutatakse järgmiselt:

(a)	katlad ja veesoojendid-katlad: ηson = 0,85 × η1 + 0,15 × η4

(b)	elektrikatlad ja veesoojendid-elektrikatlad: ηson = η4 kus: η4 = P4 / (EC × CC) ning EC – kasuliku soojusvõimsuse P4 tootmiseks tarbitav elektrivõimsus;

(c)	täiendava kütteseadmeta koostootmise-kütteseadmed: ηson = ηCHP100+Sup0

(d)	täiendava kütteseadmega koostootmise-kütteseadmed: ηson = 0,85 × ηCHP100+Sup0 + 0,15 × ηCHP100+Sup100

4.4. F(i) arvutamine

(a)

Parandiga F(1) võetakse arvesse termoregulaatorist tulenevat kütmise sesoonset energiatõhusust vähendavat mõju temperatuuriregulaatoriga päikesekütteseadmetele ning veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevatele komplektidele, nagu on sätestatud punktis 6.2. Katelde, veesoojendite-katelde ja koostootmise-katelde parand F(1)= 3 %.

(b)

Parandiga F(2) võetakse arvesse välise elektrienergia tarbimisest tulenev kütmise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%], mis arvutatakse järgmiselt:

—	katelde ja veesoojendite-katelde jaoks: F(2) = 2,5 × (0,15 × elmax + 0,85 × elmin + 1,3 × P SB) / (0,15 × P 4 + 0,85 × P 1)

—	elektrikatelde ja veesoojendite-elektrikatelde jaoks: F(2) = 1,3 × PSB / (P4 × CC)

—	täiendava kütteseadmeta koostootmise-kütteseadmete jaoks F(2) = 2,5 × (elmax + 1,3 × PSB ) / PCHP100+Sup0

—	täiendava kütteseadmega koostootmise-kütteseadmete jaoks F(2) = 2,5 × (0,15 × elmax + 0,85 × elmin + 1,3 × PSB ) / (0,15 × PCHP100+Sup100 + 0,85 × PCHP100+Sup0 )

VÕI võetakse standardis EN 15316-4-1 sätestatud vaikeväärtus.

(c)

Parandiga F(3) võetakse arvesse püsikadudest tingitud kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemine, mis arvutatakse järgmiselt:

—	katelde ja veesoojendite-katelde jaoks F(3) = 0,5 × P stby / P 4

—	elektrikatelde ja veesoojendite-elektrikatelde jaoks F(3) = 0,5 × P stby / (P 4 × CC)

—	täiendava kütteseadmeta koostootmise-kütteseadmete jaoks F(3) = 0,5 × P stby / P CHP100+Sup0

—	täiendava kütteseadmega koostootmise-kütteseadmete jaoks F(3) = 0,5 × P stby / P CHP100+Sup100

VÕI võetakse standardis EN 15316-4-1 sätestatud vaikeväärtus.

(d)

Parandiga F(4) võetakse arvesse süütaja tarbitavast võimsusest tulenev kütmise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%], mida arvutatakse järgmiselt:

—	katelde ja veesoojendite-katelde jaoks F(4) = 1,3 × Pign / P4

—	täiendava kütteseadmeta koostootmise-kütteseadmete jaoks F(4) = 1,3 × Pign / PCHP100+Sup0

—	täiendava kütteseadmega koostootmise-kütteseadmete jaoks F(4) = 1,3 × Pign / PCHP100+Sup100

(e)

Parandiga F(5) võetakse arvesse koostootmise-kütteseadmete elektritõhususest tulenev kütmise sesoonset energiatõhusust suurendav mõju [%], mida arvutatakse järgmiselt:

—	täiendava kütteseadmeta koostootmise-kütteseadmete jaoks F(5) = - 2,5 × η el,CHP100+Sup0

—	täiendava kütteseadmega koostootmise-kütteseadmete jaoks F(5) = - 2,5 × (0,85 × η el,CHP100+Sup0 + 0,15 × η el,CHP100+Sup100 )

5. Arvutuste seisukohast täiendavad tahud, mis on seotud soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususega.

5.1. Kütmise sesoonse energiatõhususe arvutamine

Kütmise sesoonne energiatõhusus ηs on määratletud järgmiselt:

(a)	elektrienergiat tarbivate soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga koostootmise-kütteseadmete korral: ηs = (100/CC) × SCOP - ΣF(i)

(b)	kütet tarbivate soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga koostootmise-kütteseadmete korral: η s = SPER - ΣF(i)

Parandeid F(i) [%] arvutatakse vastavalt punktile 5.2. Näitajaid SCOP ja SPER [%] arvutatakse vastavalt punktis 5.3 esitatud tabelitele.

5.2. F(i) arvutamine

(a)

Parandiga F(1) võetakse arvesse termoregulaatorist tulenevat kütmise sesoonset energiatõhusust vähendavat mõju temperatuuriregulaatoriga päikesekütteseadmetele ning veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevatele komplektidele, nagu on sätestatud punktis 6.2. Soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga koostootmise-kütteseadmete korral parand F(1) = 3 %.

(b)

Parandiga F(2) võetakse arvesse pinnaveepumba elektrienergia tarbimisest tulenev kütmise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%], mida arvutatakse järgmiselt: vee-soojuskandja-vee-soojuspumbaga kütteseadmete ja -soojuspumbaga koostootmise-kütteseadmete korral parand F(2) = 5 %.

5.3 Näitajate SCOP ja SPER arvutamiseks kasutatav tundide arv

Näitajate SCOP ja SPER arvutamiseks kasutatakse tundide arvu, mil seade on aktiivses seisundis, väljalülitatud termostaadiga seisundis, ooteseisundis, väljalülitatud seisundis või kambrikütte seisundis:

Tabel 1

Ainult kütmiseks kasutatud tundide arv

	Sisselülitatud seisund	Termostaadiga väljalülitatud seisund	Ooteseisund	Väljalülitatud seisund	Kambrikütte seisund
	HHE	HTO	HSB	HOFF	HCK
Keskmine kliima (h/a)	2 066	178	0	3 672	3 850
Soojem kliima (h/a)	1 336	754	0	4 416	5 170
Külmem kliima (h/a)	2 465	106	0	2 208	2 314

Tabel 2

Reverseeritavate soojuspumpade töötundide arv

	Sisselülitatud seisund	Termostaadiga väljalülitatud seisund	Ooteseisund	Väljalülitatud seisund	Kambrikütte seisund
	HHE	HTO	HSB	HOFF	HCK
Keskmine kliima (h/a)	2 066	178	0	0	178
Soojem kliima (h/a)	1 336	754	0	0	754
Külmem kliima (h/a)	2 465	106	0	0	106

HHE , HTO, HSB, HCK, HOFF = Tundide arv, mil seade peab töötama vastavalt aktiivses seisundis, termostaadiga väljalülitatud seisundis, ooteseisundis, kambrikütte seisundis ja väljalülitatud seisundis.

6. Arvutuste seisukohast täiendavad tahud, mis on tingitud temperatuuriregulaatori panusest temperatuuriregulaatoriga päikesekütteseadme ja temperatuuriregulaatoriga veesoojendi-päikesekütteseadme kütmise sesoonsesse energiatõhususse.

6.1. Mõisted

Lisaks neile mõistetele, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 813/2013 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 811/2013, kasutatakse järgmisi mõisteid:

—	„kohandatav kütteseade” – kütteseade, mis võib pidevalt töötades muuta väljundvõimsust.

Temperatuuri reguleerimise klasside määratlused

— I klass– siseruumi sisse-väljalülitamise termostaat: siseruumis töötav termostaat, mis juhib kütteseadme sisse ja välja lülitamist. Töönäitajad, sh lülitamistemperatuuri vahe ja toatemperatuuri juhtimise täpsus, on määratud termostaadi ehitusega.

— II klass– ilmastikutingimuste järgi juhtimine, kasutamiseks kohandatavate kütteseadmetega. Kütteseadme vooluhulga temperatuuriregulaator, mis muudab kütteseadmest väljuva vee seadistatud temperatuuri vastavalt valitsevale välistemperatuurile ja valitud ilmastikutingimuste järgi juhtimise kõverale. Juhtimine toimub kütteseadme väljundis tehtavate kohandustega.

— III klass– ilmastikutingimuste järgi juhtimine, kasutamiseks sisse ja välja lülitatavate kütteseadmetega. Kütteseadme vooluhulga temperatuuriregulaator, mis seadistab kütteseadmest väljuva vee temperatuuri vastavalt valitsevale välistemperatuurile ja valitud ilmastikutingimuste järgi juhtimise kõverale. Kütteseadmest väljuva voo temperatuuri muudetakse, juhtides kütteseadme töötamise sisse ja välja lülitamist.

— IV klass– mäluga termostaat (TPI termostaat), kasutamiseks sisse ja välja lülitatavate kütteseadmetega. Elektrooniline siseruumis töötav termostaat, mis reguleerib nii termostaadi tsükleid kui ka kütteseadme sisse ja välja lülitamisi tsükli kestel vastavalt toatemperatuurile. Mäluga regulaatori põhimõte võimaldab alandada keskmist veetemperatuuri, suurendada toatemperatuuri juhtimise täpsust ja muuta süsteemi tõhusamaks.

— V klass– kohandatav termostaat, kasutamiseks kohandatavate kütteseadmetega: elektrooniline termostaat, mis muudab kütteseadmest väljuva vee temperatuuri vastavalt mõõdetud temperatuuri lahknevusele termostaadi seadistatud temperatuurist. Juhtimine toimub kütteseadme väljundis tehtavate kohandustega.

— VI klass– ilmastikutingimuste järgi juhtimine ja toaanduriga juhtimine, kasutamiseks kohandatavate kütteseadmetega: kütteseadme vooluhulga temperatuuriregulaator, mis seadistab kütteseadmest väljuva vee temperatuuri vastavalt valitsevale välistemperatuurile ja valitud ilmastikutingimuste järgi juhtimise kõverale. Toatemperatuuriandur jälgib toatemperatuuri ja korrigeerib temperatuuri kompenseerimiskõverat vastavalt selle lahknevusele, et kujundada mugavat toasoojust. Juhtimine toimub kütteseadme väljundis tehtavate kohandustega.

— VII klass– ilmastikutingimuste järgi juhtimine ja toaanduriga juhtimine, kasutamiseks sisse ja välja lülitatava väljundiga kütteseadmetega: kütteseadme vooluhulga temperatuuriregulaator, mis seadistab kütteseadmest väljuva vee temperatuuri vastavalt valitsevale välistemperatuurile ja valitud ilmastikutingimuste järgi juhtimise kõverale. Toatemperatuuriandur jälgib toatemperatuuri ja korrigeerib temperatuuri kompenseerimiskõverat vastavalt selle lahknevusele, et kujundada mugavat toasoojust. Kütteseadmest väljuva voo temperatuuri muudetakse, juhtides kütteseadme töötamise sisse ja välja lülitamist.

— Klass VIII– multiandur toatemperatuuri juhtimiseks, kasutamiseks kohandatavate kütteseadmetega: elektrooniline regulaator, milles on 3 või rohkem ruumiandurit, mis muudavad kütteseadmest väljuva vee temperatuuri vastavalt summaarsele toatemperatuuri kõikumisele, võrreldes anduriga sätestatud temperatuuriga. Juhtimine toimub kütteseadme väljundis tehtavate kohandustega.

6.2. Temperatuuriregulaatori panus temperatuuriregulaatoriga päikesekütteseadme ja temperatuuriregulaatoriga veesoojendi-päikesekütteseadme kütmise sesoonsesse energiatõhususse.

Klass nr	I	II	III	IV	V	VI	VII	VIII
Väärtus protsentides	1	2	1,5	2	3	4	3,5	5

7. Sisendenergia

Mõisted

—	„Mõõtemääramatus (täpsus)” – täpsus, millega vahend või vahendid on võimelised esitama mõõdetava suuruse tegelikku väärtust, mis on mõõdetud täpselt kalibreeritud võrdlusmõõteriistaga;

—	„lubatud hälve” (katseperioodi keskmine) – mõõdetava suuruse katseperioodi keskmistatud väärtuse ja selle suuruse seadistatud väärtuse lubatud suurim lahknevus (nii negatiivne kui ka positiivne);

—	„üksikute mõõtetulemuste lubatud hälve keskväärtusest” – suurim lubatud lahknevus (kas negatiivne või positiivne) mõõdetava suuruse väärtuse ja selle suuruse jaoks kogu katseperioodi saadud mõõtmistulemuste keskväärtuse vahel;

(a) Elekter ja fossiilkütused

Mõõdetav suurus	Ühik	Väärtus	Lubatud hälve (katseperioodi keskmine)	Mõõtemääramatus (täpsus)
Elekter
Võimsus	W			± 2 %
Energia	KWh			± 2 %
Pinge, katseperiood > 48 h	V	230/400	± 4 %	± 0,5 %
Pinge, katseperiood < 48H	V	230/400	± 4 %	± 0,5 %
Pinge, katseperiood < 1 h	V	230/400	± 4 %	± 0,5 %
Elektrivoolu tugevus	A			± 0,5 %
Sagedus	Hz	50	± 1 %
Gaas
Tüübid	—	Katsegaasid EN 437
Alumine kütteväärtus (NCV) ja ülemine kütteväärtus (GCV)	MJ/m3	Katsegaasid EN 437		± 1 %
Temperatuur	K	288,15		± 0,5
Rõhk	mbar	1 013,25		± 1 %
Tihedus	dm3/kg			± 0,5 %
Vooluhulk	m3/s või l/min			± 1 %
Õli
Kerge kütteõli
Koostis, süsinik/vesinik/väävel	kg/kg	86/13,6/0,2 %
N-fraktsioon	mg/kg	140	± 70
Alumine kütteväärtus (NCV, Hi)	MJ/kg	42,689 (2)
Ülemine kütteväärtus (GCV, Hs)	MJ/kg	45,55
Tihedus ρ15 temperatuuril 15 °C	kg/dm3	0,85
Petrool
Koostis, süsinik/vesinik/väävel	kg/kg	85/14,1/0,4 %
Alumine kütteväärtus (NCV, Hi)	MJ/kg	43,3 (2)
Ülemine kütteväärtus (GCV, Hs)	MJ/kg	46,2
Tihedus ρ15 temperatuuril 15 °C	kg/dm3	0,79

(b) Päikeseenergia päikesekollektori katsetes

Mõõdetav suurus	Ühik	Väärtus	Lubatud hälve (katseperioodi keskmine)	Mõõtemääramatus (täpsus)
Summaarse päikesekiirguse katse (kogu taevasfäärist pindalaühikule langeva lühilainelise kiirituse tihedus G)	W/m2	> 700 W/m2	± 50 W/m2 (katseline)	± 10 W/m2 (siseruumis)
Hajusa päikeseenergia kiiritustihedus (osa kogu kiiritustihedusest)	%	< 30 %
Termilise kiiritustiheduse muutumine (siseruumides)	W/m2			± 10 W/m2
Vedeliku temperatuur kollektori sisendis/väljundis	°C/ K	Vahemik 0–99 °C	± 0,1 K	± 0,1 K
Vedeliku temperatuuri muutus sisendis/väljundis				± 0,05 K
Langemisnurk (normaali suhtes)	°	< 20°	± 2 % (<20°)
Õhu liikumiskiirus paralleelselt kollektoriga	m/s	3 ± 1 m/s		0,5 m/s
Vedeliku vooluhulk (ka simulaatori jaoks)	kg/s	0,02 kg/s kollektori sisendpindala ruutmeetri kohta	Katsete vahel ± 10 %
Ahela toru soojuskadu katses	W/K	<0,2 W/K

c) Ümbritseva keskkonna soojusenergia

Mõõdetav suurus	Ühik	Lubatud hälve (katseperioodi keskmine)	Lubatud hälbed (üksikkatsetes)	Mõõtemääramatus (täpsus)
Soojuskandja või vesi soojusallikana
Vee/soojuskandja sisendtemperatuur	°C	± 0,2	± 0,5	± 0,1
Mahuline vooluhulk	m3/s või l/min	± 2 %	± 5 %	± 2 %
Staatiliste rõhkude vahe	Pa	—	± 10 %	± 5 Pa/ 5 %
Õhk soojusallikana
Välisõhu temperatuur (kuivtermomeetriga) T j	°C	± 0,3	± 1	± 0,2
Väljatõmbeõhu temperatuur	°C	± 0,3	± 1	± 0,2
Siseõhutemperatuur	°C	± 0,3	± 1	± 0,2
Mahuline vooluhulk	dm3/s	± 5 %	± 10 %	± 5 %
Staatiliste rõhkude vahe	Pa	—	± 10 %	± 5 Pa/ 5 %

(d) Katsetingimused ja hälbed väljundites

Mõõdetav suurus	Ühik	Väärtus	Lubatud hälve (katseperioodi keskmine)	Lubatud hälbed (üksikkatsetes)	Mõõtemääramatus (täpsus)
Keskkonna temperatuur
Ümbritseva keskkonna temperatuur siseruumis	°C või K	20 °C	± 1 K	± 2 K	± 1 K
Soojuspumba õhukiirus (väljalülitatud veesoojendiga)	m/s	< 1,5 m/s
Õhukiirus, muu	m/s	< 0,5 m/s
Tarbevesi sanitaarkasutuseks
Külma vee temperatuur, päikeseenergia	°C või K	10 °C	± 1 K	± 2 K	± 0,2 K
Külma vee temperatuur, muu	°C või K	10 °C	± 1 K	± 2 K	± 0,2 K
Külma vee rõhk, gaasiküttega veesoojendid	bar	2 bar		± 0,1 bar
Külma vee rõhk, muu (v.a elektrilised kiirveesoojendid)	bar	3 bar			± 5 %
Külma vee temperatuur, gaasiküttega veesoojendid	°C või K				± 0,5 K
Kuuma vee temperatuur, elektrilised kiirveesoojendid	°C või K				± 1 K
Vee temperatuur (sisendis/väljundis) muu	°C või K				± 0,5 K
Mahuline vooluhulk, soojuspumbaga veesoojendid	dm3/s		± 5 %	± 10 %	± 2 %
Mahuline vooluhulk, kiirveesoojendid	dm3/s				≥10 l/min: ± 1 % < 10 l/min: ± 0,1 l/min
Mahuline vooluhulk, muud veesoojendid	dm3/s				± 1 %

(1) Osutatud ajutised meetodid kavatsetakse lõpuks asendada ühtlustatud standardi(te)ga. Kui sellised standardid muutuvad kättesaadavaks, avaldatakse viited ühtlustatud standarditele vastavalt direktiivi 2009/125/EÜ artiklitele 9 ja 10 Euroopa Liidu Teatajas.

(2) Vaikeväärtus, kui kalorimeetrilist määramist ei ole tehtud. Teise võimalusena saab alumise kütteväärtuse (Hi) juhul, kui on teada tihedus ja väävlisisaldus (nt põhianalüüsi kaudu), määrata järgmiselt:

Hi = 52,92 – (11,93 × ρ15) – (0,3 –S) [MJ/kg]