SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Nõukogu andis Euroopa Komisjonile volituse pidada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi, et uuendada Senegali Vabariigi valitsuse ja Euroopa Majandusühenduse vahelist Senegali rannikuvetes kalastamise kokkulepet, mis jõustus 1. juunil 1981, ning selle protokolli kalapüügivõimaluste ja rahalise toetuse kohta. Läbirääkimiste tulemusena parafeerisid läbirääkijad 25. aprillil 2014 uue lepingu. Uue lepinguga tühistatakse ja asendatakse varasem kokkulepe. Leping hõlmab viieaastast ajavahemikku arvestatuna jõustumise kuupäevast ja on vaikimisi pikenev. Uus protokoll hõlmab viieaastast ajavahemikku alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast, milleks on artikli 12 kohaselt kuupäev, millal lepinguosalised uue protokolli allkirjastavad.

Uue lepingu peamine eesmärk on luua Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi kalandusalase strateegilise partnerluse jaoks ajakohane raamistik, võttes arvesse reformitud ühist kalanduspoliitikat ja selle välismõõdet.

Protokolli eesmärk on sätestada Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Senegali vetes kalavarude kasutamata ülejäägi piires, võttes arvesse eelkõige Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) teadusalaseid hinnanguid ning lähtudes parimatest saadaolevatest teadusuuringutest ja järgides Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi. Komisjon võttis muu hulgas aluseks sõltumatute välisekspertide koostatud ning uue lepingu ja protokolli sõlmimist käsitleva ettevaatava hinnangu tulemused. Ühtlasi on partnerluslepingu eesmärk anda uut hoogu Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelisele koostööle, et arendada mõlema lepinguosalise huvides säästvat kalanduspoliitikat ja kalavarude vastutustundlikku kasutust Senegali kalapüügipiirkonnas.

Protokolliga on ette nähtud kalapüügivõimalused järgmistele laevakategooriatele:

‒         28 tuunipüügiseinerit;

‒         8 ritvõngelaeva;

‒         2 traalerit (püüavad avamere põhjalähedast Senegali merluusi).

Selle alusel teeb komisjon nõukogule ettepaneku võtta parlamendi nõusolekul vastu otsus kõnealuse uue lepingu ja uue protokolli sõlmimise kohta.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Huvitatud isikutega konsulteeriti Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu sõlmimise võimalust käsitleva ettevaatava hindamise raames. Liikmesriikide ekspertidega konsulteeriti ka tehnilistel koosolekutel. Konsultatsioonid kinnitasid huvi uuendada Senegali Vabariigiga sõlmitud kalanduslepingut ja sõlmida vastav kalandusprotokoll.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesolevat menetlust alustati paralleelselt menetlustega, mis hõlmavad nõukogu otsust, millega lubatakse allkirjastada säästva kalanduse partnerlusleping ja seda ajutiselt kohaldada, ning nõukogu määrust, milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist ELi liikmesriikide vahel.

4.           MÕJU EELARVELE

Aastane rahaline toetus on esimesel aastal 1 808 000 eurot, teisel, kolmandal ja neljandal aastal 1 738 000 eurot ning viiendal aastal 1 668 000, toetus põhineb järgmisel:

a) tuuni viitetonnaaž on 14 000 tonni ja Senegali merluusi lubatud püügimaht on 2 000 tonni; summa, mis võimaldab juurdepääsu osutatud varudele, on esimesel aastal 1 058 000 eurot, teisel kolmandal ja neljandal aastal 988 000 eurot ning viiendal aastal 918 000 eurot;

b) eritoetus Senegali Vabariigi kalandussektori poliitika arendamiseks on kuni 750 000 eurot aastas. Toetus vastab riikliku kalanduspoliitika eesmärkidele ja eelkõige Senegali Vabariigi vajadustele seoses teadusuuringutega, võitlusega ebaseadusliku kalapüügi vastu, samuti seoses väikesemahulise kalapüügiga sealhulgas kahjustatud ökosüsteemide taastamisega noorkalade varude taastumiseks.

2014/0238 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli sõlmimist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja lõikega 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut[1]

ning arvestades järgmist:

(1)       Liit allkirjastas Senegaliga säästva kalanduse lepingu, mille kehtivusaeg on viis aastat ja mis on automaatselt pikenev, ning kõnealuse lepingu viieaastase rakendamise protokolli, millega nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused Senegali Vabariigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(2)       Kõnealune leping ja protokoll allkirjastati […] vastavalt otsusele 2014/.../EL[2] ja neid kohaldatakse ajutiselt alates nende allkirjastamise kuupäevast.

(3)       Leping ja selle rakendamise protokoll tuleks liidu nimel heaks kiita.

(4)       Lepinguga on asutatud ühiskomitee, kelle ülesanne on lepingu kohaldamise kontrollimine. Lisaks võib ühiskomitee kooskõlas protokolliga heaks kiita teatavad protokolli muudatused. Kõnealuste muudatuste heakskiitmise hõlbustamiseks tuleks anda komisjonile volitus need teatavatel tingimustel lihtsustatud korras heaks kiita.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vaheline säästva kalanduse partnerlusleping (edaspidi „leping”) ja selle rakendamise protokoll (edaspidi „protokoll”) kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu ja protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele I ja II lisana.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel esitama kõnealuse lepingu artikliga 16 ja protokolli artikliga 13 ette nähtud teate, et väljendada liidu nõusolekut end lepingu ja protokolliga siduda.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse III lisas kehtestatud tingimuste kohaselt on Euroopa Komisjon volitatud liidu nimel käesoleva lepingu artikliga 7 asutatud ühiskomisjoni poolt vastu võetud ja protokolli tehtud muudatused heaks kiitma.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELT C […] , […], lk […].

[2]               ELT C […] , […], lk […].

I lisa

Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vaheline säästva kalanduse

PARTNERLUSLEPING

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”, ja

SENEGALI VABARIIK, edaspidi „Senegal”,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid liidu ja Senegali vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada;

PIDADES SILMAS ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja 1995. aasta kokkulepet pika rändega kalavarude kaitse kohta;

OTSUSTADES kohaldada selliste asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide otsuseid ja soovitusi, mille liikmed lepinguosalised on;

OLLES TEADLIKUD ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) poolt 1995. aastal vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest;

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside säästev kasutamine ja pikaajaline kaitse;

OLLES VEENDUNUD, et kõnealune koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

OLLES OTSUSTANUD, et lepinguosalised alustavad sellise koostöö saavutamiseks Senegali kalanduspoliitika elluviimiseks vajalikku dialoogi, millesse kaasatakse kodanikuühiskonna esindajad, eelkõige kalandusettevõtjad;

SOOVIDES määrata kindlaks rakenduskord ja tingimused, millega reguleeritakse liidu laevade kalapüüki Senegali vetes, ning liidu toetus vastutustundliku kalapüügi arendamiseks kõnealustes vetes;

OLLES VEENDUNUD vajaduses tihendada majanduslikku koostööd kalatööstuses ja sellega seotud valdkondades lepinguosaliste ettevõtjate vahelise koostöö edendamise kaudu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1 – Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)      „Senegali ametiasutused” – Senegali Vabariigi kalandusministeerium;

b)      „liidu ametiasutused” – Euroopa Komisjon;

c)      „püügitegevus” – kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaldamine, vedamine ja haalamine, saagi pardale võtmine, ümberlaadimine, pardal hoidmine, pardal töötlemine, kalade ja kalapüügitoodete üleandmine, sumpadesse paigutamine, nuumamine ja lossimine;

d)      „kalalaev” – mis tahes laev, mida kasutatakse kalapüügiks vastavalt Senegali õigusaktidele;

e)      „liidu kalalaev” – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

f)       „Senegali veed” – Senegali suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed,

g)      „leping” – partnerlusleping ja protokoll ning lepingu lisa ja liited;

h)      „vääramatu jõud ”– ootamatud, ettenägematud ja vältimatud asjaolud, mis võivad seada ohtu tavapärase kalapüügi Senegali vetes või seda takistada.

Artikkel 2 – Eesmärk

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, millega reguleeritakse:

(a) millistel tingimustel võivad liidu kalalaevad Senegali vetes kalavarude kasutamata ülejäägi piires kala püüda;

(b) kalandussektoris tehtavat majandus-, rahandus-, teadus- ja tehnikakoostööd, mille eesmärk on edendada Senegali vetes säästvat kalapüüki ning arendada Senegali kalandussektorit;

(c) kalapüügi kontrollimise korraga seotud koostööd Senegali vetes, et tagada eespool nimetatud rakenduskorra ja tingimuste järgimine, kalavarude säilitamise ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga.

Artikkel 3 – Põhimõtted

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Senegali vetes vastutustundlikku kalapüüki vastavalt FAO vastutustundliku kalapüügi juhendile.

2. Senegal kohustub mitte andma oma vetes käesolevast lepingust soodsamaid tingimusi muude välisriikide laevastikele, kelle laevad on samade tehniliste näitajatega nagu käesoleva lepinguga hõlmatud laevad ja kes püüavad samu liike.

3. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut kohaldatakse kooskõlas Cotonou lepingu artikliga 9, milles käsitletakse olulisi osi, mis hõlmavad inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning põhiosa, mis hõlmab head valitsemistava, ning vastavalt Cotonou lepingu artiklites 8 ja 96 sätestatud menetlustele.

4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega, võttes arvesse kalavarude olukorda.

5. Liidu kalalaevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

6. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega enne mis tahes otsuse vastuvõtmist, mis võib mõjutada liidu laevade tegevust käesoleva lepingu raames.

Artikkel 4 – Juurdepääs Senegali vetele

1. Liidu kalalaevad võivad Senegali vetes kala püüda ainult siis, kui neil on selleks käesoleva lepingu kohane kalapüügiluba, väljaspool seda raamistikku on igasugune püügitegevus nende jaoks keelatud.

2. Senegali ametiasutused väljastavad liidu kalalaevadele kalapüügiload ainult käesoleva lepingu kohaselt, kalapüügilubade andmine asjaomastele laevadele väljaspool seda raamistikku, eelkõige eralitsentside vormis, on keelatud.

Artikkel 5 – Kohaldatav õigus ja selle rakendamine

1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu sätteid, kohaldatakse käesoleva lepinguga reguleeritava kalapüügi suhtes Senegali õigusakte.

2. Senegali ametiasutused teavitavad liidu ametiasutusi kõikidest kõnealustes õigusaktides tehtavatest muudatustest, millel võib olla mõju liidu kalalaevade tegevusele. Muudetud õigusaktid saavad liidu ametiasutuste jaoks siduvateks alates 60. päevast pärast teatise kättesaamist.

3. Senegal kohustub võtma kõik asjakohased meetmed, et tagada käesoleva lepinguga ette nähtud kalapüügi kontrollimist käsitlevate sätete tõhus rakendamine. Liidu kalalaevad teevad koostööd kontrolli eest vastutavate Senegali pädevate ametiasutustega.

4. Liit kohustub võtma kõik asjakohased meetmed, millega tagada, et tema laevad järgivad käesoleva lepingu sätteid ning Senegali asjaomaseid õigusakte.

5. Liidu ametiasutused teavitavad Senegali ametiasutusi kõikidest õigusaktides tehtavatest muudatustest, millel võib olla mõju liidu kalalaevade tegevusele käesoleva lepingu raames.

Artikkel 6 – Rahaline toetus

1. Käesoleva lepinguga nähakse ette liidu rahaline toetus, et

(a) maksta osa liidu kalalaevade Senegali kalavarudele juurdepääsu tasust, sõltumata laevaomanike poolt makstavatest juurdepääsutasudest;

(b) suurendada valdkondliku toetuse kaudu Senegali suutlikkust töötada välja ja rakendada säästvat kalanduspoliitikat.

2. Valdkonna toetamiseks ette nähtud rahaline toetus ei ole seotud tasudega juurdepääsu eest kalavarudele. Rahaline toetus on kindlaks määratud ning sõltub Senegali kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisest käesoleva lepingu protokolliga ning iga-aastase ja mitmeaastase tegevuskavaga ette nähtud rakenduskorra kohaselt.

3. Liidu rahalist toetust makstakse kord aastas vastavalt protokolliga ette nähtud rakenduskorrale. Toetuse summat võib korrigeerida järgmistel juhtudel:

(a) vääramatu jõu korral;

(b) liidu kalalaevadele antud püügivõimaluste vähendamine, eelkõige asjaomaste kalavarude haldamismeetmete kohaldamise tõttu, mida on parimate olemasolevate teaduslike arvamuste alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja säästev kasutamine;

(c) liidu kalalaevadele antud püügivõimaluste suurendamine, kui kalavarude seisukord seda parimate olemasolevate teaduslike arvamuste alusel võimaldab;

(d) valdkonna toetuseks ettenähtud rahalise toetuse maksmise tingimuste ümberhindamine, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade tulemused selleks alust annavad;

(e) käesoleva lepingu kohaldamise peatamine artikli 13 alusel;

(f) käesoleva lepingu lõpetamine artikli 14 alusel.

Artikkel 7 – Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse liidu ja Senegali ametiasutuste esindajatest koosnev ühiskomitee. Ühiskomitee võib muu hulgas vastu võtta protokolli, lisa ja liidete muudatusi.

2. Ühiskomitee tegevus rakendamise jälgimisel hõlmab eelkõige järgmist:

(a) lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine, eriti artikli 6 lõikes 2 osutatud ühe- ja mitmeaastaste tegevuskavade koostamine ning nende elluviimise hindamine;

(b) vajalike sidemete loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks;

(c) tegutsemine käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina.

3. Ühiskomiteel on oluline roll käesoleva lepingu protokolli, lisa ja liidete muutmisel, mis on seotud

(a) kalapüügivõimaluste läbivaatamisega ja sellega seotud rahalise toetusega;

(b) valdkondliku toetuse rakenduskorraga;

(c) liidu kalalaevade püügitegevuse tingimustega.

Otsused võetakse vastu konsensuse alusel ning need esitatakse koosolekuprotokolli lisas.

4. Ühiskomitee lähtub oma tegevuses käesoleva lepingu eesmärkidest ning piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastuvõetud asjaomastest eeskirjadest.

5. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi Senegalis ja liidus või mõnes muus vastastikku kokkulepitud paigas ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise nõudmisel tuleb komitee kokku erakorraliseks koosolekuks.

Artikkel 8 – Koostöö kalapüügi järelevalve ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse korraldamisel

Lepinguosalised kohustuvad tegema tihedat koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses vastutustundliku ja säästva kalapüügi juurutamiseks.

Artikkel 9 – Teaduskoostöö

1. Lepinguosalised edendavad teaduskoostööd, et tagada mere bioloogiliste ressursside seisundi igakülgne jälgimine Senegali vetes.

2. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega ühise teadusliku töörühma või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, et parandada Atlandi ookeani elusressursside majandamist ja kaitset ning teevad asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 10 – Kalanduse kutseorganisatsioonide, erasektori ja kodanikuühiskonna koostöö

1. Lepinguosalised edendavad majandus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja sellega seonduvates sektorites. Eelkõige konsulteerivad nad teineteisega, et lihtsustada ja kooskõlastada koostöö edendamiseks kavandatud meetmete võtmist.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi lepinguosaliste ettevõtete vaheliste suhete edendamiseks tehnika-, majandus- ja kaubandusvaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist. Vajaduse korral aitavad lepinguosalised ühisettevõtete asutamist.

Artikkel 11 – Kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut selles sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Senegali suhtes.

Artikkel 12 – Kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse viie aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel pikeneb leping automaatselt, kui ei teatata lepingu lõpetamisest kooskõlas artikliga 14.

Artikkel 13 – Peatamine

1. Mõlemad lepinguosalised võivad käesoleva lepingu kohaldamise ühepoolselt peatada järgmistel juhtudel:

(a) vääramatu jõu korral;

(b) lepinguosaliste erimeelsuste korral seoses käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamisega;

(c) kui üks lepinguosalistest rikub käesolevat lepingut, eelkõige selle artikli 3 lõiget 3, milles käsitletakse inimõiguste austamist.

2. Lepingu peatamisest antakse teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja see jõustub kolm kuud pärast teate kättesaamist. Pärast teate saamist lepingu peatamise kohta konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et leida kolme kuu jooksul kohtuväline lahendus. Konsultatsioone võib jätkata ka pärast lepingu peatamise jõustumist. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning artiklis 6 osutatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 14 – Lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaldamise ühepoolselt lõpetada järgmistel juhtudel:

(a) vääramatu jõu korral;

(b) asjaomaste varude vähenemise korral võttes arvesse parimaid olemasolevaid teaduslikke arvamusi;

(c) liidu kalalaevadele antud kalapüügivõimaluste alakasutamise korral;

(d) või suutmatuse korral täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses võitlusega ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi vastu.

2. Lepingu lõpetamisest antakse teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja see jõustub kuus kuud pärast teate kättesaamist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel seda tähtaega pikendada. Pärast teate saamist lepingu lõpetamise kohta konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et leida kuue kuu jooksul kohtuväline lahendus. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning artiklis 6 osutatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 15 – Kehtetuks tunnistamine

Senegali Vabariigi valitsuse ja Euroopa Majandusühenduse vahelise Senegali rannikuvetes kalastamise kokkulepe, mis jõustus 1. juunil 1981. aastal, tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 16 – Jõustumine

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveenia, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Leping jõustub kuupäeval, kui lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 17 – Ajutine kohaldamine

Pärast käesoleva lepingu allkirjastamist kohaldatakse seda ajutiselt kuni lepingu jõustumiseni.

II lisa Protokoll

PROTOKOLL Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu rakendamise kohta

Artikkel 1 Reguleerimisala

1. Liidu kalalaevadele kehtestatud püügivõimalused on järgmised:

–  pika rändega liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni 1. lisas), välja arvatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) kaitstud või keelustatud liigid:

(a) 28 tuunikülmutusseinerit,

(b) 8 ritvõngedega tuunipüügilaeva

– põhjalähedased kalad:

(c) 2 traalerit.

Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5 ja 6 kohaselt.

2. Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused kehtivad üksnes nende Senegali kalapüügipiirkondade suhtes, mille koordinaadid on märgitud protokolli lisas.

Artikkel 2 Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse viie aasta jooksul alates protokolli jõustumisest või vajaduse korral alates selle ajutisest kohaldamisest.

Artikkel 3 Rahaline toetus

1. Artiklis 2 osutatud ajavahemikul on protokolli eeldatav kogumaksumus 13 930 000 eurot. See summa jaguneb järgmiselt.

1.1. 8 690 000 eurot on ette nähtud lepingu artiklis 6 osutatud rahaliseks toetuseks, mis jaotatakse järgmiselt:

(1) ressurssidele juurdepääsu eest makstava rahalise toetuse aastane summa on esimesel aastal 1 058 000 eurot, teisel, kolmandal ja neljandal aastal 988 000 eurot ning viiendal aastal 918 000, see hõlmab summat, mis vastab pika rändega liikide 14 000 tonni suurusele aastasele võrdlustonnaažile;

(2) 750 000 euro suurune aastane eritoetus viie aasta jooksul Senegali kalanduspoliitika elluviimise toetamiseks;

1.2. 5 240 000 eurot on ette nähtud laevaomanike makstavate hinnanguliste tasude jaoks kalapüügilubade eest, mis on välja antud lepingu artiklis 4 ja käesoleva protokolli lisa II peatüki punktis 3 sätestatud korra kohaselt.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5, 6, 7 ja 8 ning lepingu artiklite 13 ja 14 kohaselt.

3. Senegal jälgib liidu kalalaevade püügitegevust Senegali kalapüügipiirkonnas, et tagada pika rändega liikide puhul lõike 1.1 punktis 1 osutatud võrdlustonnaaži ja põhjalähedaste liikide puhul käesoleva protokolli lisa liites esitatud asjakohasel kalapüügi teabelehel märgitud lubatud kogupüügi asjakohane haldamine, võttes arvesse varude olukorda ja kalavarude kasutamata ülejääki. Jälgimise käigus annab Senegal liidu ametiasutustele teada, kui Senegali püügipiirkonnas asuvate liidu kalalaevade püütud kogus on jõudnud 80 %ni võrdlustonnaažist või põhjalähedaste liikide puhul 80 %ni lubatud kogupüügist. Pärast kõnealuse teate kättesaamist teavitab EL sellest liikmesriike.

4. Kui 80 % võrdlustonnaažist või põhjalähedaste liikide puhul 80 % lubatud kogupüügist on saavutatud, jälgib Senegal liidu kalalaevade püütud koguseid kuupõhiselt. Juhul kui kasutatakse käesoleva protokolli lisa 1. osa IV peatükis osutatud püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi, toimub kõnealune jälgimine päevapõhiselt. Senegal teavitab liidu ametiasutusi, kui eespool nimetatud võrdlustonnaaž või lubatud kogupüük on saavutatud. Pärast kõnealuse teate kättesaamist teavitab EL sellest ka liikmesriike.

5. Kui liidu kalalaevade pika rändega liikide aastane kogupüük Senegali vetes ületab lõike 1.1 punktis 1 osutatud aastast võrdlustonnaaži, suurendatakse aastast rahalist toetust iga lisanduva väljapüütud tonni kohta 55 euro võrra esimesel aastal, 50 euro võrra teisel, kolmandal ja neljandal aastal ning 45 euro võrra viiendal aastal.

6. Põhjalähedaste liikide lubatud kogupüük, mis on märgitud käesoleva protokolli lisa liites esitatud asjakohasel kalapüügi teabelehel, vastab kõnealuste liikide maksimaalsele lubatud püügimahule. Kui põhjalähedaste liikide aastane püügikogus ületab lubatud kogupüüki, suurendatakse kõnealusel teabelehel märgitud ja ainult laevaomanike makstavat tasu lubatud kogupüüki ületava püügikoguse eest 50 % võrra.

7. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne lõike 1.1 punktis 1 osutatud summa. Kui liidu kalalaevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.

8. Lõike 1.1 punktis 1 osutatud rahalise toetuse liidu kalalaevade juurdepääsu eest Senegali kalavarudele maksab Euroopa Liit esimesel aastal hiljemalt üheksakümmend (90) päeva pärast protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ning järgmistel aastatel protokollile allakirjutamise aastapäeval.

9. Lõike 1.1 punktis 1 osutatud rahaline toetus makstakse Senegali riigikassa arveldusarvele. Lõike 1.1 punktis 2 osutatud rahaline toetus valdkonna edendamiseks makstakse riigikassas kalanduspoliitika eest vastutava asutuse jaoks avatud arvelduskontole. Senegali ametiasutused edastavad igal aastal Euroopa Komisjonile arvelduskontode andmed.

Artikkel 4 Valdkondlik toetus

1. Hiljemalt kolm (3) kuud pärast käesoleva protokolli jõustumis- või vajaduse korral selle ajutise kohaldamise kuupäeva, lepib ühiskomitee kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakenduskorras, eelkõige järgmises:

(1) ühe- ja mitmeaastastes suunistes artikli 3 lõike 1.1 punktis 2 osutatud rahalise toetuse kasutamise kohta;

(2) ühe ja mitme aasta lõikes seatud eesmärkides, mille abil hakata seatud tähtajaks rakendama Senegali vetes säästvat ja vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes põhimõtetest, mis on väljendatud Senegali riiklikus kalanduspoliitikas või muudes poliitilistes suundades, mis on seotud säästva ja vastutustundliku kalapüügi rakendamisega või mis seda mõjutavad, eelkõige võetakse arvesse väikesemahulise kalapüügi toetamist, kalapüügi järelevalvet ja kontrolli ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust; suutlikkuse arendamise prioriteetides Senegali teadusvõimekuse suurendamiseks kalandusvaldkonnas;

(3) kriteeriumides ja menetlustes, mis võivad vajaduse korral hõlmata eelarvelisi ja finantsnäitajaid ning võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

2. Ühiskomitee määrab kindlaks eesmärgid ja hindab projektide eeldatavat mõju, et kiita heaks rahalise toetuse vahendite eraldamine Senegali poolt valdkonna toetuseks.

3. Igal aastal esitab Senegal ülevaate selle kohta, kuidas on sektorile ettenähtud toetussummast rahastatud projektid edenenud ning ühiskomitee vaatab selle tulemusi kirjeldava aastaaruande vormis läbi. Enne protokolli kehtivusaja lõppemist koostab Senegal ka lõpparuande.

4. Valdkonna toetuseks ettenähtud rahalist toetust makstakse jao kaupa, lähtuvalt valdkondliku toetuse rakendamise tulemuste analüüsi alusel kujundatud seisukohast ja vajadustest. Liit võib peatada osaliselt või täielikult käesoleva protokolli artikli 3 lõike 1.1 punktis 2 osutatud eriotstarbelise rahalise toetuse maksmise:

4.1. kui ühiskomitee hinnangul ei küüni saavutatud tulemused seatud eesmärkideni;

4.2. kui rahalist toetust ei kasutata vastavalt heakskiidetud kavale.

Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste arutelu ja nende saavutatud kokkulepet ja/või juhul, kui lõikes 4 osutatud finantsalase teostuse tulemused annavad aluse väljamaksete tegemiseks. Artikli 3 lõike 1.1 punktiga 2 ette nähtud eritoetust ei saa siiski enam maksta pärast protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuue (6) kuu pikkuse ajavahemiku lõppu.

5. Mitmeaastase valdkondliku kava kõik muudatusettepanekud peab heaks kiitma ühiskomitee.

Artikkel 5 Teaduskoostöö

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama vastutustundliku kalapüügi alast koostööd Lääne-Aafrika piirkonna tasandil. Lepinguosalised järgivad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni soovitusi ja resolutsioone ning võtavad arvesse muude piirkondlike pädevate organisatsioonide, näiteks Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee teaduslikke arvamusi.

2. Lepinguosalised kohustuvad korraldama korrapäraselt ja vajaduse korral ühise teadusliku töörühma kohtumisi, et arutada kõiki käesoleva protokolli rakendamisega seotud teaduslikke küsimusi. Ühise teadusliku töörühma volitused, koosseisu ja toimimise kehtestab ühiskomitee.

3. Toetudes Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni soovitustele ja resolutsioonidele, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke arvamusi (näiteks Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee arvamused) ja vajaduse korral ka ühise teadusliku töörühma koosolekute järeldusi, võtab ühiskomitee vastu meetmed käesoleva protokolliga hõlmatud kalaliikide säästvaks majandamiseks ja liidu kalalaevade tegevuse mõjutamiseks.

Artikkel 6 Kalapüügivõimaluste läbivaatamine

1. Ühiskomitee võib artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalused läbi vaadata, kui Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni vastu võetud soovitused ja resolutsioonid ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee teaduslikud arvamused toetavad seisukohta, mille kohaselt aitab kõnealune läbivaatamine tagada käesoleva protokolliga ettenähtud kalavarude säästvat majandamist; läbivaatamise peab heaks kiitma ka teaduslik töörühm.

2. Sellisel juhul vaadatakse artikli 3 lõike 1.1 punktis 1 osutatud rahaline toetus läbi proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Liidu makstava rahalise toetuse aastane kogusumma ei tohi siiski ületada artikli 3 lõike 1.1 punktis 1 osutatud summat enam kui kaks korda.

Artikkel 7 Uued kalapüügivõimalused ja katsepüük

1. Kui liidu kalalaevad on huvitatud muust püügitegevusest kui on osutatud käesoleva protokolli artiklis 1, peavad lepinguosalised nende uute tegevuste võimaliku lubamise osas konsulteerima ühiskomiteega. Sellisel juhul lepitakse ühiskomitees kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ning tehakse vajaduse korral protokolli ja selle lisasse muudatusi.

2. Uusi kalapüügivõimalusi käsitleva loa andmisel võetakse arvesse parimaid teaduslikke arvamusi ja vajaduse korral teaduslike uuringute tulemusi, mille on kinnitanud ühine teaduslik töörühm.

3. Lõikega 1 ette nähtud konsultatsioonide tulemusel võib ühiskomitee lubada korraldada Senegali kalapüügipiirkonnas katsepüügi püügireise, et katsetada uusi kalapüügiliike nende tehnilise kasutatavuse ja majandusliku tasuvuse seisukohalt. Sel eesmärgil ja Senegali taotluse korral määrab ühiskomitee igal üksikjuhul eraldi kindlaks liigid, tingimused ja muud asjakohased tingimused. Lepinguosalised korraldavad katsepüügi kooskõlas ühise teadusliku töörühma poolt määratletud tingimustega.

Artikkel 8 Peatamine

Lepinguosaline võib käesoleva protokolli rakendamise, kaasa arvatud rahalise toetuse maksmise ühepoolselt peatada lepingu artiklis 13 loetletud juhtudel ja tingimustel.

Artikkel 9 Lõpetamine

Lepinguosaline võib käesoleva protokolli rakendamise, kaasa arvatud rahalise toetuse maksmise ühepoolselt lõpetada lepingu artiklis 14 loetletud juhtudel ja tingimustel.

Artikkel 10 Elektrooniline teabevahetus

1. Senegal ja Euroopa Liit kohustuvad võtma võimalikult kiiresti kasutusele teabesüsteemid, mis võimaldavad edastada käesoleva lepingu rakendamisega seotud kogu teavet ja kõiki sellekohaseid dokumente elektrooniliselt.

2. Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga.

3. Kui süsteem ei toimi, teavitavad Senegal ja Euroopa Liit teineteist sellest viivitamata. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul lisas automaatselt paberkandjal dokumentidega.

Artikkel 11 Andmete konfidentsiaalsus

1. Senegal ja Euroopa Liit tagavad, et mis tahes isikuandmeid seoses Euroopa laevadega ja lepingu raames toimuva kalandustegevusega käsitletakse alati täie rangusega ja kooskõlas asjakohaste konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

2. Lepinguosalised tagavad, et kooskõlas Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni ja muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide asjakohaste sätetega tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed, mis on seotud püügitegevusega Senegali vetes. Konfidentsiaalseks peetavaid andmeid tohivad pädevad ametiasutused kasutada üksnes lepingu rakendamise ning kalanduse juhtimise, kontrolli ja järelevalve eesmärgil.

Artikkel 12 Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli, selle lisa ja liiteid kohaldatakse ajutiselt alates protokolli allkirjastamisest lepinguosaliste poolt.

Artikkel 13 Protokolli jõustumine

Käesolev protokoll, selle lisa ja liited jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpetamisest.

PROTOKOLLI LISA

EUROOPA LIIDU LAEVADE PÜÜGITEGEVUSE TINGIMUSED SENEGALI KALAPÜÜGIPIIRKONNAS

I peatükk – Üldsätted

1. Pädeva ametiasutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liiduna (EL) või Senegali Vabariigina (Senegal) järgmisi pädevaid ametiasutusi:

– EL: Euroopa Komisjon, vajaduse korral ELi Senegali delegatsiooni vahendusel;

– Senegali Vabariik: kalandus- ja merendusministeerium.

2. Käesoleva lisa sätete kohaldamisel loetakse mõistet „kalapüügiluba” samaväärseks mõistega „litsents” vastavalt selle määratlusele Senegali õigusaktides.

3. Kalapüügipiirkonnad

Senegali kalapüügipiirkonnad on Senegali vete osad, kus Senegal lubab liidu kalalaevadel kala püüda kooskõlas lepingu artikli 5 lõikega 1.

3.1. Senegali kalapüügipiirkondade geograafilised koordinaadid ja lähtejooned on märgitud käesoleva protokolli lisa 4. liites.

3.2. Lisaks on käesoleva protokolli lisa 4. liites märgitud piirkonnad, kus kalapüük on kehtivate riiklike õigusaktide kohaselt keelatud, näiteks rahvuspargid, kaitstud merealad ja kalade paljunemispiirkonnad ning ka navigeerimiseks keelatud piirkonnad.

3.3. Senegal edastab laevaomanikele teabe kalapüügipiirkondade ja navigeerimiseks keelatud piirkondade kohta kalapüügiloa väljastamisel.

3.4. Kõikidest nende piirkondadega seotud muudatustest annab Senegal Euroopa Komisjonile teada vähemalt kaks kuud enne muudatuste rakendamist.

4. Bioloogilise taastumise aeg

Liidu kalalaevad, kellel on käesoleva protokolli kohaselt lubatud kala püüda, järgivad Senegali õigusaktidega kehtestatud bioloogilise taastumise perioode.

5. Agendi määramine

Iga Senegali sadamas lossida soovivat liidu kalalaeva peab esindama Senegalis asuv agent.

6. Laevaomanike tasude kohapealne maksustamine

Enne protokolli jõustumist edastab Senegal ELile riigikassa selle (nende) arvelduskonto(de) andmed, mille(de)le kantakse lepingu raames ELi laevade eest makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

7. Kontaktisikud:

Senegali kalandus- ja merendusministeeriumi (Ministère de la Pêche et des Affaires maritimes) ning kalakaitse- ja püügiseirekeskuse (Direction de la Protection et de la Surveillance des Pêches (DPSP) kontaktandmed on esitatud 7. liites.

II peatükk– Kalapüügiload

1.         Kalapüügiloa saamise eeltingimused – nõuetekohased laevad

Lepingu artiklis 4 osutatud kalapüügiload antakse välja tingimusel, et laev on kantud liidu kalalaevade registrisse ning kõik laevaomaniku, kapteni või laeva endaga seotud kohustused seoses lepingu raames toimuva kalapüügiga Senegalis on täidetud.

2.         Kalapüügiloa taotlemine

1. Euroopa Liidu pädevad ametiasutused esitavad Senegali kalandus- ja merendusministeeriumile elektroonilisel teel taotluse ja ELi delegatsioonile Senegalis taotluse koopia iga laeva kohta, kes soovib lepingu raames kala püüda, tehes seda vähemalt kakskümmend (20) tööpäeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva. ELi pädevad ametiasutused saadavad originaaldokumendid ELi delegatsiooni vahendusel otse Merekalanduse ametile (Direction des Pêches Maritimes – DPM).

2. Taotlused esitatakse Merekalanduse ametile vormil, mille näidis on esitatud 1. liites.

3. Iga kalapüügiloa taotlusega koos esitatakse järgmised dokumendid:

– tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on kindlaksmääratud ettemaks tasutud;

– värvifoto laevast külgvaates.

4. Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos uuendamistaotlusega esitada üksnes maksekinnitus loatasu maksmise kohta.

3.         Loatasud / ettemaksed

1. Loatasu põhjalähedaste liikide eest on märgitud 2. liites esitatud teabelehel. Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui riiklikele pädevatele ametiasutustele on tasutud kõnealusel teabelehel märgitud ettemaksed.

2. Tuunipüügiseinerite ja ritvõngelaevade puhul on loatasu (eurodes) Senegali kalapüügipiirkonnas püütud tonni kohta järgmine:

55 eurot esimesel kohaldamisaastal;

60 eurot teisel ja kolmandal kohaldamisaastal;

65 eurot neljandal kohaldamisaastal;

70 eurot viiendal kohaldamisaastal.

Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui pädevatele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud tasud.

– Tuunipüügiseinerid:

– 13 750 eurot laeva kohta vastavalt protokolli esimesel kohaldamisaastal 250 tonni eest makstavale loatasule;

– 15 000 eurot laeva kohta vastavalt protokolli teisel ja kolmandal kohaldamisaastal 250 tonni eest makstavale loatasule;

– 16 250 eurot laeva kohta vastavalt protokolli neljandal kohaldamisaastal 250 tonni eest makstavale loatasule;

– 17 500 eurot laeva kohta vastavalt protokolli viiendal kohaldamisaastal 250 tonni eest makstavale loatasule.

– Ritvõngelaevade puhul:

– 8 250 eurot laeva kohta vastavalt protokolli esimesel kohaldamisaastal 150 tonni eest makstavale loatasule;

– 9 000 eurot laeva kohta vastavalt protokolli teisel ja kolmandal kohaldamisaastal 150 tonni eest makstavale loatasule;

– 9 750 eurot laeva kohta vastavalt protokolli neljandal kohaldamisaastal 150 tonni eest makstavale loatasule;

– 10 500 eurot laeva kohta vastavalt protokolli viiendal kohaldamisaastal 150 tonni eest makstavale loatasule.

3. Loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

4. Kui kalapüügiloa kehtivusaeg on lühem kui üks aasta, näiteks bioloogilise taastumise perioodi tõttu, kohandatakse loatasu proportsionaalselt kalapüügiloa kehtivusajaga.

4.         Kalapüügiloa väljastamine ja kalapüügiloaga laevade ajutine nimekiri

1. Pärast lõigete 2.2 ja 2.3 kohaste kalapüügiloa taotluste kättesaamist koostab Senegal viie päeva jooksul ajutise nimekirja iga kategooria all luba taotlenud laevadest.

2. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile.

3. EL edastab ajutise nimekirja laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui ELi ametid on suletud, võib Senegal anda ajutise nimekirja otse laevaomanikule või tema esindajale ja edastada sellekohase koopia ELile.

4. Laevadel on lubatud kala püüda alates nende kandmisest ajutisse nimekirja. Kuni kalapüügiloa väljastamiseni peab nende laevade pardal olema ajutise nimekirja koopia.

5. Kõikide laevade kalapüügiload väljastatakse laevaomanikele või nende esindajatele Euroopa Liidu Senegali delegatsiooni vahendusel kahekümne (20) tööpäeva jooksul alates punktis 2.3 osutatud dokumentide laekumisest Merekalanduse ametile.

6. Selleks et kalapüügiga saaks ettenähtud ajal alustada, saadetakse laevaomanikele kalapüügiloa koopia elektrooniliselt. Kõnealust koopiat võib kasutada maksimaalselt 60 päeva pärast kalapüügiloa väljaandmise kuupäeva. Selles ajavahemikus käsitatakse koopiat originaaliga samaväärsena.

7. Ilma et see piiraks käesoleva jao 4. ja 6. punkti kohaldamist, peab kalapüügiluba olema alati laeva pardal.

5.         Kalapüügiloa edasiandmine

1. Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

2. Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, võib Euroopa Liidu taotlusel laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule sama kategooria laevale antava uue kalapüügiloaga ning viimase eest ei pea loatasu maksma.

3. Sel juhul võetakse püügikoguse arvutamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramiseks arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

4. Asendatava laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud kalapüügiloa Euroopa Liidu Senegali delegatsiooni vahendusel Merekalanduse ametile.

5. Uus kalapüügiluba jõustub päeval, mil tühistatud kalapüügiluba tagastatakse Merekalanduse ametile. Euroopa Liidu Senegali delegatsiooni tuleb kalapüügiloa asendamisest teavitada.

6.         Kalapüügiloa kehtivusaeg

1. Tuunipüügiseinerite ja ritvõngelaevade kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta. Põhjapüügitraalerite kalapüügilubade kehtivusaeg on kolm kuud.

2. Kalapüügilube võib uuendada.

3. Kalapüügiloa kehtivusaja alguse kindlaksmääramisel käsitatakse

– aastase kehtivusajana: protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku kehtima hakkamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini; seejärel iga täielikku kalendriaastat; protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni;

– kolmekuulise kehtivusajana: protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku kehtima hakkamise kuupäevast kuni järgmise kolmekuulise perioodi alguseni, milleks on kehtestatud korra kohaselt 1. jaanuar, 1. aprill, 1. juuli või 1. oktoober; seejärel iga täielikku kolmekuulist perioodi; protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku viimase täieliku kolmekuulise perioodi lõpust kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.

7.         Abilaevad

1. ELi taotlusel lubab Senegal abilaevadel assisteerida kalapüügiluba omavaid ELi laevu.

2. Assisteerimine ei hõlma kütuse tankimist ega püügi ümberlaadimist.

3. Abilaevad peavad sõitma Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all, nad ei tohi olla varustatud kalapüügiks vajalike vahenditega.

4. Abilaevade suhtes kohaldatakse II peatükis kirjeldatud kalapüügilubade taotluste edasiandmise menetlust abilaevade suhtes kohaldatavates piires.

5. Senegal koostab lubatud abilaevade nimekirja ja edastab selle viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile.

III peatükk – Tehnilised meetmed

Kalapüügiluba omavate põhjapüügitraalerite suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses kalapüügipiirkonna, kalapüügivahendite ja kaaspüügiga, on määratud kindlaks 2. liites esitatud teabelehes

Tuunipüügilaevad järgivad kõiki Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni soovitusi ja resolutsioone.

IV peatükk – Seire ja järelevalve

1. jagu – Püügist teatamise kord

1.         Püügipäevik

1. Lepingu raames kala püüdva liidu laeva kapten peab püügipäevikut, mille näidis iga püügikategooria kohta on esitatud käesoleva lisa 3a ja 3b liites.

2. Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Senegali kalapüügipiirkonnas.

3. Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi.

4. Vajaduse korral kannab kapten iga päev püügipäevikusse iga merre tagasi heidetud liigi koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

5. Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

6. Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2.         Püügiaruanded

1. Kapten annab laeva püügist aru, esitades Senegalile püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Senegali kalapüügipiirkonnas.

2. Kuni käesoleva jao punktis 4 osutatud püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi kasutuselevõtmiseni edastatakse püügipäevikud järgmise korra kohaselt:

i) Senegali sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Senegali kohalikule esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist;

ii) kui Senegali vetest lahkutakse ilma eelnevalt Senegali sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal

(a) skaneeritud koopiana e-posti teel Senegali poolt teatatud aadressile. Senegal saadab viivitamata elektronposti teel vastu kättesaamisteate

või erandjuhul

(b) faksi teel Senegali poolt teatatud numbrile või

(c) posti teel Senegalile 14 päeva jooksul pärast sadamasse saabumist või igal juhul 45 päeva jooksul pärast Senegali vetest lahkumist.

3. Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia ELile. Tuunipüügilaevade puhul saadab kapten kõikide püügipäevikute koopia ka ühele järgmistest teadusinstituutidest:

i)       IRD (Institut de recherche pour le développement);

ii)      IEO (Instituto Español de Oceanografia) või

iii)     INIAP (Instituto Nacional de Investigaçao Agrária y das Pescas) ning samuti

(v)     CRODT (Centre de Recherche Océanographique de Dakar Thiaroye).

4. Kui laev pöördub oma kalapüügiloa kehtivusajal Senegali kalapüügipiirkonda tagasi, siis koostatakse uus püügiaruanne.

5. Kui püügiaruannete kohta kehtivaid sätteid ei ole arvesse võetud, võib Senegal peatada asjaomase laeva kalapüügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku kehtivate riiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Senegal kalapüügiloa uuendamisest keelduda.

6. Senegal teavitab ELi kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest sanktsioonidest.

3.         Traalerite püügi kvartaliaruanne

Kuni käesoleva jao punktis 4 osutatud püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi kasutuselevõtmiseni teatab Euroopa Komisjon Merekalanduse ametile enne iga kvartali kolmanda kuu lõppu eelmise kvartali jooksul traalerite püütud kogused vastavalt käesoleva lisa 3c liites esitatud näidisvormile.

4.         Üleminek püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemile

Lepinguosalised lepivad kokku, et minnakse üle püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemile, lähtudes 6. liites kehtestatud tehnilisest kirjeldusest. Lepinguosalised määravad kindlaks ühised tehnilised meetmed, et üleminek toimuks võimalikult kiiresti. Niipea, kui ülemineku tingimused on täidetud, teavitab Senegal sellest ELi. Alates kõnealuse teabe edastamise kuupäevast lepitakse kokku kahekuuline tähtaeg, mille jooksul viiakse süsteem täielikku kasutusvalmidusse.

5.         Tuunipüügilaevade loatasude arvestus

1. Aastaaruanne

1.1. Püügi aastaaruanne, mis lähtub püügipäeviku andmetest ja kapteni esitatud teabest saadetakse kinnitamiseks eespool nimetatud teadusasutustele.

1.2. Kinnitatud aruanded saadetakse kontrollimiseks Merekalanduse ametile, kalakaitse- ja püügiseirekeskusele ja teadusasutusele CRODT.

1.3. Senegal esitab kontrollimise tulemused kiiresti Euroopa Liidule.

1.4. Vajaduse korral pöördub EL selgituste saamiseks teadusasutuste poole ning edastab need selgitused Senegalile. Teabe edastamine toimub elektrooniliselt.

1.5. Vajaduse korral tuleb kokku ühine teaduslik töörühm.

1.6. Vajaduse korral korraldatakse kontrolli protsessi käsitlevaid täiendavaid arutelusid või kõiki teadusasutusi kaasav koosolek.

2. Lõpparuanne

2.1. Võttes aluseks eespool osutatud teadusinstituutide ja -keskuste kinnitatud püügiaruanded, määrab EL iga tuunipüügilaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse.

2.2. EL edastab lõpparuande Senegalile ja laevaomanikule enne püügiaastale järgneva aasta 15. juulit.

2.3. Kui lõpparuande summa on suurem kui kindlaksmääratud loatasu, mis maksti ettemaksuna kalapüügiloa saamiseks, maksab laevaomanik puuduva summa Senegalile enne jooksva aasta 30. augustit. Kui lõpparuande summa on väiksem kui kindlaksmääratud loatasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

2. jagu – Senegali vetesse sisenemine ja sealt lahkumine

1.           Käesoleva protokolli raames Senegali vetes kala püüdvad liidu kalalaevad teatavad Senegali pädevatele ametiasutustele oma kavatsusest Senegali vetesse siseneda või sealt lahkuda vähemalt kuus (6) tundi ette.

2.           Teatades Senegali vetesse sisenemisest või sealt lahkumisest, peavad laevad ühtlasi teatama oma asukoha ning pardal oleva väljapüügi, mis on identifitseeritav vastava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse järgi, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna, ilma et see piiraks 6. liite 2. jao sätete kohaldamist. Teave tuleb edastada elektronposti või faksi teel aadressile, mis on märgitud 7. liites.

3.           Laeva, mis tegeleb püügiga, ilma et ta oleks sellest eelnevalt Senegali pädevaid ametiasutusi teavitanud, käsitatakse kalapüügiloata laevana ning selle suhtes kohaldatakse Senegali riiklikes õigusaktides sätestatud sanktsioone.

4.           Kalapüügiloale lisatakse Senegali pädevate ametiasutuste e-posti aadress, faksi- ja telefoninumber, samuti raadioside parameetrid.

3. jagu – Ümberlaadimine ja lossimine

1. Ritvõngelaevad lossivad Senegali kalapüügipiirkonnas püütud saagi Dakari sadamas ja võivad selle müüa kohalikele ettevõtjatele rahvusvahelise turuhinnaga, mis kujuneb turuosaliste vahel peetavate läbirääkimiste tulemusena.

2. Käesoleva protokolli raames Senegali vetes kala püüdvad liidu laevad, kes soovivad väljapüüki Senegali vetes ümber laadida, peavad seda tegema Dakari sadama reidil Senegali pädeva ametiasutuse loal.

3. Lossida või ümberlaadida sooviva ELi laeva omanik või tema esindaja teatab vähemalt 72 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist Senegali pädevatele ametiasutustele järgmised andmed:

3.1. ümberlaadimist või lossimist teostama hakkava kalapüügilaeva nimi;

3.2. transpordilaeva laeva nimi või lossimissadam;

3.3. ümberlaaditavate või lossitavate kalaliikide tonnaaž;

3.4. ümberlaadimise või lossimise kuupäev;

3.5. ümberlaaditud või lossitud saagi sihtkoht.

4. Ümberlaadimist või lossimist käsitatakse laeva lahkumisena Senegali vetest. Seega peavad laevad edastama Senegali pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Senegali vetest lahkuda.

5. Senegali vetes ümberlaadimine või lossimine muul viisil, kui eespool esitatud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Senegali kehtivate õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.

4. jagu – Laevaseire satelliitsüsteem (VMS-süsteem)

1.         Laevade asukohateated – VMS-süsteem

1. Kalapüügiluba omavad ELi laevad on varustatud satelliitseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga kahe tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (Fisheries Monitoring Center – FMC).

2. Iga asukohateade

i)       sisaldab

(a) laeva tunnusandmeid,

(b) kalapüügilaeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %,

(c) asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega,

(d) laeva kiirust ja kurssi,

on esitatud käesoleva lisa 5. liites osutatud vormingus.

3. Esimene Senegali kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Senegali kalapüügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”.

4. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

2.         Teabe edastamine laeva poolt satelliitseiresüsteemi rikke korral

1. Kapten peab tagama, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

2. VMS-süsteemi rikke korral tuleb see parandada või vahetada välja kuu aja jooksul. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam Senegali kalapüügipiirkonnas kala püüda.

3. Laevad, mis püüavad Senegali kalapüügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga edastavad oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele elektroonilisel, raadio või faksi teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik käesoleva jao lõike 1.2 punktis i osutatud kohustuslikud andmed.

3.         Asukohateadete turvaline edastamine Senegalile

1. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Senegali kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Senegal vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

2. Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Senegali vahel elektroonilisel teel vastavalt turvalisele teabevahetussüsteemile.

3. Senegali kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi kõikidest katkestustest püügilitsentsiga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud Senegali kalapüügipiirkonnast lahkumisest.

4.         Teabevahetussüsteemi tõrked

1. Senegal tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab ELi viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks.

2. Iga võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

3. Laeva VMS-süsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Senegalis kehtivate riiklike õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.

5.         Asukohateate sageduse muutmine

1. Kui põhjendatud andmetel õnnestub tõendada rikkumist, võib Senegal taotleda, saates taotluse koopia ELile, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks ühetunnistele intervallidele.

2. Senegal edastab dokumentaalsed tõendid lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja ELile.

3. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus alustab viivitamata asukohateate saatmist Senegalile pidades kinni lühendatud sagedusest.

4. Kui kindlaksmääratud uurimisperioodi ajavahemik on lõppenud, teavitab Senegal lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi võimalikust edaspidisest seirest.

6.         VMS-süsteemiga edastatud teadete õigsus vaidluse korral

Lepinguosaliste vaidluste korral on määravad vaid VMS-süsteemiga edastatud teated.

5. jagu – Vaatlejad

1. Püügitegevuse vaatlemine

1.1. Püügilitsentsi omavad laevad peavad lubama lepingu raames kohaldada oma püügitegevuse suhtes vaatluskorda.

1.2. Toonipüügilaevadel rakendatakse vaatluskorda, mis vastab Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni vastuvõetud soovitustele.

2. Määratud laevad ja vaatlejad

2.1. Püügilubade väljaandmisel teatab Senegal ELile ning laevaomanikule või tema agendile laevadest, kes peavad vaatleja pardale võtma, samuti aja, millal vaatleja peab laeva pardal viibima.

2.2. Senegal teatab ELile ja vaatleja pardale võtva laeva omanikule või tema agendile, määratud vaatleja nime hiljemalt 15 päeva enne vaatleja pardalevõtmiseks ettenähtud kuupäeva. Senegal teatab ELile ning laevaomanikule või tema agendile viivitamata mis tahes muudatustest seoses määratud laevade ja vaatlejatega.

2.3. Senegal püüab mitte määrata vaatlejaid nendele laevadele, mille pardal on juba vaatleja või mille puhul kehtib seoses nende laevade püügitegevusega muudes kalapüügi piirkondades kui Senegali kalapüügipiirkond ametlik kohustus asjaomase püügihooaja jooksul vaatleja pardale võtta.

2.4. Põhjapüügitraalerite puhul ei tohi vaatleja pardalviibimise aeg olla pikem kui kaks kuud. Vaatleja pardalviibimine ei tohi ületada tema ülesannete teostamiseks vajalikku ajavahemikku.

3. Kindlasummaline rahaline toetus

3.1. Tuunikülmutusseinerite ja ritvõngelaevade omanikud tasuvad koos iga-aastase loatasuga kalakaitse- ja püügiseirekeskusele kindlasummalise toetuse 400 eurot iga laeva kohta, et tagada vaatlusprogrammi nõuetekohane toimimine.

3.2. Traalerite omanikud tasuvad koos kvartaalse loatasuga kalakaitse- ja püügiseirekeskusele kindlasummalise toetuse 100 eurot iga laeva kohta, et tagada vaatlusprogrammi nõuetekohane toimimine.

4. Vaatleja töötasu

Vaatleja palga ja sotsiaaltagatised maksab Senegal.

5. Pardalevõtmise tingimused

5.1. Vaatleja pardalevõtmise tingimused, eelkõige pardalviibimise aeg, määratakse kindlaks laevaomaniku või tema agendi ja Senegali ühisel kokkuleppel.

5.2. Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.

5.3. Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

5.4. Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

5.5. Vaatleja käsutuses peavad olema kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud seadmed. Tal on juurdepääs sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt tema töökohustustega.

6. Vaatleja kohustused

6.1. Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja

6.2. käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

6.3. suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;

6.4. arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

7. Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

7.1. Vaatleja pardalevõtmine toimub laevaomaniku valitud sadamas.

7.2. Kümme päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema agent Senegalile vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

7.3. Kui vaatleja pardalevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajale järgneva 12 tunni jooksul kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune vaatleja pardale võtta. Laevaomanik võib sadamast lahkuda ja alustada oma püügitegevust.

7.4. Kui vaatleja lahkub laevalt mitte Senegali, vaid mõne muu riigi sadamas, kannab laevaomanik kõik kulud vaatleja võimalikult kiireks tagasijõudmiseks Senegali.

8. Vaatleja ülesanded

Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

8.1. jälgib laeva püügitegevust;

8.2. kontrollib kalapüügi ajal laeva asukohta;

8.3. võtab teadusprogrammi raames bioloogilisi proove;

8.4. märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.5. kontrollib Senegali kalapüügipiirkonnas püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.6. kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud saaki;

8.7. edastab laeva Senegali kalapüügipiirkonnas viibimise kestel raadio, faksi või elektronposti teel üks kord nädalas oma vaatlused, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9. Vaatleja aruanne

9.1. Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande koopia.

9.2. Vaatleja esitab oma aruande Senegalile, kes edastab selle koopia ELile kaheksa (8) päeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

6. jagu – Inspekteerimine merel ja sadamas

1. Inspekteerimine merel

1.1. Püügiluba omavate liidu kalalaevade inspekteerimist merel Senegali kalapüügipiirkonnas teostavad Senegali laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt identifitseeritav.

1.2. Enne pardaleminekut teavitavad Senegali inspektorid ELi laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõendama.

1.3. Senegali inspektorid jäävad liidu kalalaevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

1.4. Senegal võib lubada ELil osaleda merel teostatavatel inspekteerimistel vaatlejana.

1.5. Liidu kalalaeva kapten aitab Senegali inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimise teostamisel.

1.6. Iga inspekteerimise lõpus koostavad Senegali inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu kalalaeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja liidu kalalaeva kapten.

1.7. Senegali inspektorid väljastavad enne laevalt lahkumist liidu kalalaeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Senegal edastab inspekteerimisaruande koopia ELile kaheksa (8) päeva jooksul pärast inspekteerimist.

2. Inspekteerimine sadamas

2.1. Senegali kalapüügipiirkonnas püütud saaki Senegali sadamas lossiva liidu kalalaeva inspekteerimist sadamas teostavad volitatud inspektorid.

2.2. Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõendama. Senegali inspektorid jäävad liidu kalalaevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks ja teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

2.3. Senegal võib lubada ELil osaleda sadamas teostatavatel inspekteerimistel vaatlejana.

2.4. Liidu kalalaeva kapten hõlbustab Senegali inspektorite tööülesannete täitmist.

2.5. Iga inspekteerimise lõpus koostavad Senegali inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu kalalaeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja liidu kalalaeva kapten.

2.6. Senegali inspektorid annavad inspekteerimise lõpus liidu kalalaeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Senegal edastab inspekteerimisaruande koopia ELile kaheksa (8) päeva jooksul pärast inspekteerimist.

7. jagu – Rikkumised

1. Rikkumiste menetlemine

1.1. Käesoleva lisa kohaselt püügiluba omava liidu kalalaeva poolne mis tahes rikkumine märgitakse inspekteerimisaruandesse. Aruanne edastatakse võimalikult kiiresti ELile ja lipuriigile.

1.2. Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele talle süüks pandud rikkumise puhul.

2. Laeva peatamine – Teavitamiskoosolek

2.1. Kui see on Senegali kehtivate õigusaktidega rikkumise korral ette nähtud, võib rikkumise puhul sundida liidu mis tahes kalalaeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi Dakari sadamasse.

2.2. Senegal teatab 24 tunni jooksul ELile kalapüügiluba omava liidu kalalaeva peatamisest mis tahes põhjustel. Teatisele lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad üksikasjad.

2.3. Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille Senegal korraldab ELi taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast laeva peatamise teate saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskuse esindaja.

3. Rikkumissanktsioonid – Kokkuleppemenetlus

3.1. Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad sanktsioonid kehtestab Senegal kehtivate riiklike õigusaktide kohaselt.

3.2. Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada Senegali ja ELi vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks sanktsioonide aeg ja tase. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt kolm (3) päeva pärast laeva peatamisest teatamist.

3.3. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võivad osaleda laeva lipuriigi ja ELi esindajad.

4. Kohtumenetlus – Pangatagatis

4.1. Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik Senegali osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Senegal, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi toetusi. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu.

4.2. Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

– a) täies ulatuses, kui ühtegi karistust ei määratud;

– b) summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

4.3. Senegal teavitab ELi kohtumenetluse tulemustest kaheksa (8) päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5. Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

8. jagu – Osalusjärelevalve ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

1. Eesmärk

Selleks et tõhustada järelevalvet avamerepüügi ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse üle, märgivad liidu kalalaevad ära iga sellise laeva viibimise Senegali kalapüügipiirkonnas, kes ei ole Senegali poolt esitatud nende välismaiste laevade nimekirjas, kellel on luba Senegalis kala püüda.

2. Menetlus

2.1. Kui liidu kalalaeva kapten märkab kalalaeva, kelle tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, võib ta koguda sellise vaatluse kohta võimalikult palju teavet.

2.1. Vaatlusaruanded saadetakse viivitamata ja samal ajal nii Senegali ametiasutustele kui ka vaatlust teostanud laeva lipuriigi pädevale ametiasutusele, kes omakorda edastab teabe Euroopa Komisjonile või viimase määratud asutusele.

2.2. Euroopa Komisjon jagab kõnealust teavet Senegaliga.

3. Vastastikkuse põhimõte

Senegal edastab ELile võimalikult kiiresti oma käsutuses oleva kogu vaatlusaruande selle kalalaeva kohta, kelle tegevuses Senegali kalapüügipiirkonnas esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

V peatükk – Meremeeste töölevõtmine

1.           Käesoleva protokolli raames kala püüdvate liidu kalalaevade omanikud võtavad AKV riikidest pärit isikuid tööle järgmistel tingimustel ja hulgal:

– tuunipüügiseineritel peab vähemalt 20 % meremeestest, kes võetakse tuunipüügihooaja jooksul Senegali kalapüügipiikonnas tööle, olema Senegali või AKV riikide päritolu;

– ritvõngelaevadel peab vähemalt 20 % meremeestest, kes võetakse püügihooaja jooksul Senegali kalapüügipiikonnas tööle, olema Senegali või AKV riikide päritolu;

– põhjapüügitraaleritel peab vähemalt 20 % meremeestest, kes võetakse püügihooaja jooksul Senegali kalapüügipiikonnas tööle, olema Senegali või AKV riikide päritolu;

2.           Laevaomanikud palkavad võimaluse korral Senegali meremehi.

3.           Liidu kalalaevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

4.           Senegali ja AKV riikide meremeeste töölepingud, mille koopia antakse riiklikule merendusametile ja lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega tagatakse meremeestele nende suhtes kohaldatava seaduse kohane sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

5.           AKV riikide meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajatega ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

6.           Liidu kalalaevale tööle võetud meremees peab end kavandatavale pardalemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees oma töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

Liited

1. Kalapüügiloa taotluse vorm

2. Teabeleht

3. Püügipäeviku ja püügiaruande vorm

4. Kalapüügipiirkondade geograafilised koordinaadid

5. Laevaseiresüsteemi sõnumite edastamine Senegalile – Laevaseiresüsteemi sõnumite vorming – Asukohateade

6. Püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi (ERS) rakendamise suunised

7. Senegali kontaktandmed

1. liide

SENEGALI JA EUROOPA LIIDU KALANDUSLEPING

KALAPÜÜGILOA TAOTLUSE VORM

I. TAOTLEJA

1.     Laevaomaniku nimi: ...................................................Kodakondsus:........................................................................

2.     Laevaomaniku aadress: ........................................................................................................................

3.     Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja nimi: .....................................................................

3.     Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja aadress: ................................................................

4.     Telefon:        Faks: ................................... E-post: ……………

5.     Kapteni nimi: ......................................... Kodakondsus: ................. E-post: …………………………

II. LAEV JA SELLE TUNNUSANDMED

1.     Laeva nimi: ...............................................................................................................................................

2.     Lipuriik: :.......................................................................................................................

3.     Pardatähis: …………....................................................................................

4.     Registreerimissadam: …………………. MMSI: ........................IMO number: …..

5.     Mis ajast sõidab praeguse lipu all: ........../........./.............. Varasem lipuriik (vajaduse korral): ………...

6.     Ehitusaeg ja -koht: ....../......./.........., …………........ Raadiokutsung: ...............................

7.     Raadiokutsungi sagedus: ………….............. Laeva satelliittelefoni nr: ……………..…………...……

8.     Laevakere materjal:      Teras ¨  Puit¨     Polüester¨          Muu¨ …………………………….

III. LAEVA TEHNILISED NÄITAJAD JA VARUSTUS

1.     Kogupikkus: ..................................................           Laius: ....................................... Süvis:

2.     Brutotonnaaž (GT): ..................................    Netotonnaaž: ……………….……………

3.     Peamasina võimsus (KW): ..........................Mark: .................................    Tüüp: ….....................

4.     Laeva tüüp: ¨ Tuunipüügiseiner ¨ Ritvõngelaev ¨Põhjapüügitraaler

5.     Püügivahendid: ......................................

6.     Kalapüügipiirkonnad: ………………………………………     

7.     Püügiliigid: ……………………………….

8.     Lossimistegevuseks määratud sadam: ………………………………….………………………

9.     Pardal olevate meeskonnaliikmete koguarv: ....................................................................................................................

10.   Püügi säilitusviis laeva pardal:            Värske ¨      Jahutamine ¨       Segatüüpi ¨         Külmutamine ¨

11.   Külmutusvõimsus (tonnides 24 tunni kohta): ..........................Lasti mahtuvus: ...............         Arv: .....

12.        VMSi transponder:

            Tootja: .................[Mudel: ………………….  Seerianumber: …………………

            Tarkvara versioon: ...........................................................  Satelliidioperaator: ………………..

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolev info on tõene ja antud heauskselt.

           

[koht] ….. [kuupäev]

Taotleja allkiri ...................................................................

2. liide

Põhjalähedaste kalaliikide teabeleht

(1) Püügiliigid

Püügiliigid on merluusid (Merluccius senegalensis ja Merluccius polli) (2) Kalapüügipiirkond

Kalapüügipiirkond on kindlaks määratud järgmiste parameetritega[1]: a) läänepikkusest 016° 53' 42" W läänes Senegali ja Mauritaania piirist kuni põhjalaiuseni 15° 40' 00" N; b) kaugemal kui 15 meremiili lähtejoontest, põhjalaiuse 15° 40' 00" N ja põhjalaiuse 15° 15' 00" N vahel; c) kaugemal kui 12 meremiili lähtejoontest, põhjalaiuse 15° 15' 00" N ja põhjalaiuse 15° 00' 00" N vahel; d) kaugemal kui 8 meremiili lähtejoontest põhjalaiuse 15° 00' 00" N ja põhjalaiuse 14° 32' 30" N vahel; e) läänepikkusest 017° 30' 00" W läänes, ala, mis jääb põhjalaiuse 14° 32' 30" N ja põhjalaiuse 14° 04' 00" N vahele; f) läänepikkusest 017° 22' 00" W läänes, ala, mis jääb põhjalaiuse 14° 04' 00" N ning Senegali ja Gambia piiri vahele; g) läänepikkusest 017° 35' 00" W läänes, ala, mis jääb Senegali ja Gambia piiri ning põhjalaiuse 12° 33' 00" N vahele; h) lõuna pool asimuudist 137°, mis algab punktist P9 (12° 33' 00" N; 017° 35' 00'' W) kuni ristumiseni asimuudiga 220°, mis algab Cabo Roxo neemest, et võtta arvesse Senegali ja Guinea-Bissau haldus- ja koostöölepingut.

(3) Lubatud püügivahendid

Tavaline põhjatraalnoot või merluusipüügi traalnoot, mille väikseim võrgusilma suurus on 70 mm. Keelatud on kasutada seadmeid või tehnikat, mis võivad võrgusilmi ummistada või võrgusilmade valikulist läbilaskvust vähendada Võrkude kulumise ja rebenemise vältimiseks on lubatud erandkorras kinnitada põhjatraalnooda pära alumise poole kaitseks võrgust või muust materjalist kaitsepõlled. Kaitsepõlled kinnitatakse ainult noodapära esimeste ja külgmiste äärte külge. Traali ülaosas on lubatud kasutada kaitsevahendeid mis on võrguga ühes tükis, noodapäraga samast materjalist ja mille väljavenitatud võrgusilmade mõõt on vähemalt 300 mm. Kahekordsest nöörist noodapära on keelatud.

(4) Kaaspüük[2]

7 % peajalgseid,7 % koorikloomi ja 15 % muid põhjalähedasi kalaliike. Eespool sätestatud kaaspüügi protsendimäär arvutatakse iga püügikorra lõpus Senegali õigusnormide kohaselt võttes arvesse kogupüüki. Euroopa Liidu haide kaitse ja haivarude majandamise tegevuskava raames ning kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames kaitstavate liiki Elasmobranchii kuuluvate kalade, eelkõige pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus), siidhallhai (Carcharhinus falciformis), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), hiidhai (Cetorhinus maximus), heeringahai (Lamna nasus), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus) ingelhai (Squatina squatina), hiid-sarvikrai (Manta birostris) ja haamerhai perekonda kuuluvate liikide (Sphyrnidae) pardal hoidmine, ümberlaadimine, lossimine või müük tervikuna või osadena on keelatud. Kui liiki Elasmobranchii kuuluvad kalad, kelle pardal hoidmine on keelatud, on püütud juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

(5) Lubatud kogupüük / loatasu

Lubatud kogupüük: || 2 000 tonni aastas

Loatasu: || 90 eurot/tonn

Tasu arvutatakse iga kolme kuu kohta ajavahemikul, millal laeval on lubatud kala püüda, võttes aluseks tegeliku püügi sellel ajavahemikul. Kalapüügiluba antakse 500 euro suuruse ettemaksu alusel, mis arvestatakse hiljem tasu kogusummast maha. Ettemaks tehakse iga kolmekuulise ajavahemiku alguses, mil laeval on õigus kala püüda.

– Püügiloaga laevade arv || 2 laeva

– Kalapüügiõigusega laevade tüüp || põhjapüügitraaler

– Senegali või AKV riikide päritolu meremeeste töölevõtmine || 20 % meeskonnast

– Iga-aastane bioloogilise taastumise aeg || 1. mai kuni 30. juuni[3]

3a liide

Pika rändega liigid: Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni kehtestatud püügipäeviku vorm ||

|| || Õngejada Elussööt Seinnoot Traalnoot Muu ||

||

|| || || || || || || || || || ||

Laeva nimi: ……………………………………………………………………. || Brutotonnaaž: …………………………………………………............................. || Laev VÄLJUS: Laev SAABUS: || Kuu || Päev || Aasta || Sadam || || ||

Lipuriik:     ……………………………………………………………………........................... || Mahutavus (tonnides): ……………………………………………........ || || || || || || ||

||

Registreerimisnumber:      ………………………………………………………………................................... || Kapten: ……………………………………………………….... || || || ||

Laevaomanik: ………………………………………………………….......................... || Meeskonnaliikmete arv:    ….…………………………………………………........................ || || || || || || || ||

Aadress: ………………………………………………………………………….... || Aruande esitamise kuupäev: ………………………………………………...... || || ||

|| (Aruande koostaja):        ………………………………………………................................. || Merel oldud päevade arv: || || Püügipäevade arv: Püügikordade arv: || || Püügireisi nr: || ||

||

||

|| ||

Kuupäev: || Sektor: || Pinnavee temperatuur (ºC) || Püügikoormus Kasutatud konksude arv || Capturas (Püük) || Isco usado na pesca (Kasutatud sööt) ||

Kuu || Päev || Laiuskraad N/S || Pikkuskraad O/W || Harilik tuun Thunnus thynnus või maccoyi || Kulduim-tuun Thunnus albacares || (Suursilm-tuun) Thunnus Obesus || (Pikkuim-tuun) Thunnus alalunga || (Mõõkkala) Xiphias gladius || (Vöödiline odanina) (Valge odanina) Tetraptunus audax või albidus || (Must marliin) Makaira indica || (Purikala) Istiophorus albicane või platypterus || Vööttuun Katsuwonus pelamis || (Segasaak) || Päeva kogusaak (kaal kg-des) || Makrellhauglased || Kalmaar || Elussööt || (Muud) ||

|| || || || || || Arv || Kaal kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

LOSSITUD KOGUS (kg) || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Märkused || || || || ||

1 – Kasutada üks teabeleht kuu kohta ja üks rida päeva kohta || || 2 – „Päeva” all mõeldakse päeva, millal õngejada vette pannakse. || 4 – Viimane rida (lossitud kogused) täidetakse pärast püügireisi lõppemist. Märkida tegelik kaal lossimise ajal. || ||

|| || 3 – Püügipiirkond märgib laeva asukohta. Ümardage minutid ja registreerige laius- ja pikkuskraadid. Kindlasti märkige N/S ja O/W. || || 5 – Kogu aruandes esitatud teave on rangelt salajane. || || ||

3b liide Põhjalähedased liigid: püügipäevik – ELi kehtestatud vorm (määruse (EL) nr 404/2011 VI lisa)[4]

Nr............. || EUROOPA LIIDU KALALAEVA PÜÜGIPÄEVIK || Kuupäev Kuu Kellaaeg Aasta, 20--, Väljumine (4Ì 1-------1 1----------1 1---------1 kust 1-------------------------1 Tagasitulek (5) 1--------1 1---------1 1----------1 kuhu 1 -------------------------1 Tagasitulek (6) 1--------1 1---------1 1----------1 kuhu 1 -------------------------1

Laeva nimi (1)                                                   Laeva pardatähis (2) _______________________________            __________________________ Rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS)     (1) || Kapteni nimi (Kaptenite nimed) (3)       --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------1 Aadress(id) 1----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------1

Püügivahend (8)          Võrgusilma suurus (9)                        Mõõtmed (10) 1------------------1         1-------------------1        1-----------------1 ||         Ümberlaadimise puhul (7)        Päev 1--------1              Kuu 1------------------1 1----------1 || Rahvusvaheline raadiokutsung (kui see on olemas)--------------------------------------------- Pardatähis --------------------------------------------------------- Vastuvõtva laeva riikkondsus---------------------------------------

Kuupäev (11) || Püügikordade arv (12) || Püügiaeg (13) || Koordinaadid (14) || Pardal hoitavad püütud kogused liikide kaupa eluskaalu kilogrammides või ühikute arv (15)²

|| || || Statistiline ruut || Piirkond CIEM/ OPANO/ COPACE/ CGPM || ELi mittekuuluvate riikide püügipiirkond || || || || || || || || || || || || Märkige asjaomase liigi ühiku kaal eluskaaluna || Initsiaalid

|| || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || ||

Kala esitusviis (17) Kogus (19) Kala esitusviis (17) Kogus (19) Kala esitusviis (17) Kogus (19) Kala esitusviis (17) Kogus (19) || Piirkond CIEM/ OPANO/ COPACE/ CGPM (22) || ELi mittekuuluvate riikide püügipiirkond (22) || || || || || || || || || || || || Hinnanguline vette tagasilastud kogus (16)

Lossimis-/ümberlaadimis- (*) deklaratsioon / (18) kilogrammides või kasutatud ühikutes: võrdub … kilogrammi

|| || || || || || || || || || || || || Allkiri Kapten/Esindaja Π (20) Vajaduse korral esindaja nimi ja aadress (21) Vajaduse korral esindaja nimi ja aadress (21)

|| || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || ■ || || || ||

(*) Mittevajalik maha tõmmata

3c liide

4. liide

Geograafilised koordinaadid

Senegali kalapüügipiirkonnad ja piirkonnad, kus kalapüük on keelatud

Senegal esitab Senegali kalapüügipiirkondade ning kalapüügiks ja navigatsiooniks keelatud piirkondade koordinaadid enne käesoleva lepingu jõustumist.

5. liide

VMS-TEATE EDASTAMINE SENEGALILE

VMS-TEATE VORMING – ASUKOHATEADE

Andmeelemendid || Kood || Kohustuslik (K) / Vabatahtlik (V) || Sisu

Registreerimise algus || SR || K || Süsteemiga seotud andmed, mis märgivad registreerimise algust

Saaja || AD || K || Sõnumiga seotud andmed – Saaja-riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Saatja || FR || K || Sõnumiga seotud andmed – Saatja-riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Lipuriik || FS || K || Sõnumiga seotud andmed – Lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Sõnumi liik || TM || K || Sõnumi üksikasjad – Sõnumi liik (ENT, POS, EXI)

Raadiokutsung (IRCS) || RC || K || Laevaga seotud andmed – Laeva rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS)

Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber || IR || V || Laevaga seotud andmed – Lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number)

Pardatähis || XR || K || Laevaga seotud andmed – Laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)

Laiuskraad || LT || K || Laeva asukohaga seotud andmed – Asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)

Pikkuskraad || LG || K || Laeva asukohaga seotud andmed – Asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DDD.ddd (WGS84)

Kurss || CO || K || Laeva sõidusuund 360° skaalal

Kiirus || SP || K || Laeva kiirus kümnendiksõlmedes

Kuupäev: || DA || K || Laeva asukohaga seotud andmed – Asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAA.KK.PP)

Kellaaeg || TI || K || Laeva asukohaga seotud andmed – Asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TT.MM)

Registreerimise lõpp || ER || K || Süsteemi osa, mis märgib registreerimise lõppu

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

Kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1.

Topeltkaldjoon (//) ja kood „SR” märgivad sõnumi algust.

Iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest;

Kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

ER kood, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu.

Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada sõnumi alguse ja lõpu vahel.

6. liide

Püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi (ERS) kasutuselevõtu ja rakendamise suunised

1. Üldsätted

(1) Liidu kalalaev peab olema varustatud püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemiga (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS”), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed”) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib Senegali vetes.

(2) Kui ELi laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole töökorras, ei ole laeval õigus püügitegevuseks Senegali vetesse siseneda.

(3) ERSi andmed edastatakse vastavalt laeva lipuriigi protseduurile, st kõigepealt edastatakse need lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (edaspidi „kalapüügiseirekeskus”), kes annab need automaatselt Senegali kalakaitse- ja püügiseirekeskuse käsutusse.

(4) Lipuliikmesriik ja Senegal tagavad, et kummagi riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud elektrooniliste seadmete ja tarkvaradega, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus ning et neil on andmete säilitamise kord, mis võimaldab registreerida ja säilitada ERSi andmeid arvutis loetavas vormingus vähemalt kolme (3) aasta jooksul.

(5) ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida ELi nimel haldab Euroopa Komisjon ja mis on identifitseeritavad kui kiiredastuskanalid (DEH – Data Exchange Highway).

(6) Lipuriik ja Senegal määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisikuks.

(a) ERSi korrespondent määratakse vähemalt kuueks (6) kuuks.

(b) Enne ERSi esmakordset kasutuselevõtmist, teatavad lipuriigi ja Senegali kalapüügiseirekeskused teineteisele oma ERSi korrespondendi andmed (nimi, aadress, telefon, teleks, e-post).

(c) ERSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teatada.

2. ERSi andmete koostamine ja edastamine

(1) Liidu kalalaev peab:

(a) edastama iga päev iga Senegali vetes viibitud päeva ERSi andmed;

(b) registreerima iga püügioperatsiooni käigus püütud ja pardal olevad kogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi kui ka vette tagasi lastud kogused;

(c) registreerima iga Senegali väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi puhul ka nullpüügi;

(d) identifitseerima iga liigi FAO kolmetähelise koodi järgi;

(e) esitama kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

(f) registreerima ERSi andmetesse lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused liikide kaupa;

(g) registreerima iga Senegali vetesse sisenemise (sõnum „COE”) ja vetest lahkumise (sõnum „COX”) korral ERSi andmetesse erisõnumi, milles on esitatud iga Senegali väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi kogus pardal vetesse sisenemise või vetest lahkumise hetkel;

(h) edastama iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed lõike 1 punktis 4 osutatud vormingus.

(2) Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse eest vastutab kapten.

(3) Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab ERSi andmed automaatselt ja viivitamata Senegali kalapüügiseirekeskusele.

(4) Senegali kalapüügiseirekeskus kinnitab ERSi andmete kättesaamist sõnumiga vastates ja käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsetena.

3. Rike laeva pardal olevas ERSis ja/või ERSi andmete edastamises laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel

(1) Lipuriik teavitab kaptenit ja/või nende lipu all sõitva laeva omanikku või tema esindajat viivitamata laeva pardale paigaldatud ERSi mis tahes tehnilisest rikkest või sellest, et ERSi andmete edastamine laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel ei toimi.

(2) Lipuriik teavitab Senegali avastatud rikkest ja selle parandamiseks võetud meetmetest.

(3) Laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik ERSi parandamise või väljavahetamise 10 päeva jooksul. Kui laev peatub selle 10 päeva jooksul sadamas, saab ta oma püügitegevust Senegali vetes alustada uuesti alles pärast seda, kui ERS on jälle täielikult korras, välja arvatud Senegali väljastatud eriloa puhul.

(a) Pärast ERSi riket võib kalalaev sadamast lahkuda üksnes pärast seda, kui tema ERS on lipuriigi ning Senegali vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või

(b) kui ta saab lipuriigilt vastava loa. Viimati osutatud juhul teavitab lipuriik Senegali oma otsusest enne laeva lahkumist.

(4) Iga rikkis ERSiga Senegali vetes kala püüdev ELi laev edastab iga päev enne kella 23.59 (UTC) oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele kõik ERSi mingi muu toimiva elektroonilise sidekanali abil, millele Senegali kalapüügiseirekeskusel on juurdepääs.

(5) ERSi andmed, mida ei ole võimalik Senegalile ERSi abil edastada süsteemi rikke tõttu, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus Senegali kalapüügiseirekeskusele mõnel muul vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist loetakse esmatähtsaks, kuna tavapäraselt kohaldatavaid edastamistähtaegu ei ole võimalik järgida.

(6) Kui Senegali kalapüügiseirekeskus ei ole saanud ERSi kolme üksteisele järgneva päeva jooksul, võib Senegal anda laevale juhised pöörduda asja uurimiseks viivitamata Senegali määratud sadamasse.

4. Kalapüügiseirekeskuse rike – Senegali kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte

(1) Kui kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte, teavitab tema ERSi korrespondent sellest viivitamata teise kalapüügiseirekeskuse ERSi korrespondenti, tehes vajaduse korral koostööd, et probleemile lahendus leida.

(2) Enne ERSi kasutuselevõttu lepivad lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Senegali kalapüügiseirekeskus kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul kasutada, sidevahenditega seotud mis tahes muudatustes teavitavad mõlemad kalapüügiseirekeskused teineteist viivitamata.

(3) Kui Senegali kalapüügiseirekeskus teatab, et ei ole ERSi andmeid kätte saanud, selgitab lipuriigi kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab Senegali kalapüügiseirekeskust ja ELi võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke avastamist.

(4) Kui probleemi lahendamiseks kulub rohkem kui 24 tundi, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata puuduolevad ERSi andmed Senegali kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punkti 5 lõikes 3osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

(5) Senegal teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi, et ELi laevad ei edasta ERSi andmeid Senegali kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on rikkega ühes kontrollikeskuses.

5. Kalapüügiseirekeskuse hooldus

(1) Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava) ja sellest, mis võib mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, osutades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

(2) Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased ERSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

(3) Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punkti 5 lõikes 3 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

(4) Senegal teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi, et ELi laevad ei edasta ERSi andmeid Senegali kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on hooldustöödega ühes kalapüügiseirekeskuses.

7. liide

SENEGALI KONTAKTANDMED

1. Merekalanduse amet (Direction des Pêches Maritimes – DPM)

Aadress: Place du Tirailleur, 1 rue Joris, BP 289 Dakar

E-post:infos@dpm.sn ; cjpmanel@gmail.com

Telefon: + 221 338230137

Faks: + 221 338214758

2. Kalapüügiloa taotluse vorm

Aadress: Place du Tirailleur, 1 rue Joris, BP 289 Dakar

E-post:infos@dpm.sn ; cjpmanel@gmail.com

Telefon: + 221 338230137

Faks: + 221 338214758

3. Kalakaitse- ja püügiseirekeskus (Direction de la Protection et de la Surveillance des Pêches – DPSP) ning sisenemisest ja väljumisest teatamine

Kalapüügiseirekeskuse nimi (kutsung): Papa Sierra

Raadio:

            VHF: F1 kanal 16 ; F2 kanal 71

            HF: F1 5,283 MHZ; F2 7,3495 MHZ

Aadress:

E-post: crrsdpsp@gmail.com

E-post (täiendav): surpeche@hotmail.com

Telefon: + 221 338602465

Faks: + 221 338603119

4. Teadusasutus (Centre de Recherche Océanographique de Dakar Thiaroye – CRODT)

Aadress: Pôle de Recherches de Hann Sis au Laboratoire National d'Elevage et de Recherches vétérinaires (PRH/LNERV)

BP 2241 Dakar

E-post: massal.fall@gmail.com

Telefon: + 221 773339289 / 776483936

Faks: + 221 338328265

           

III LISA Eritingimused, mille kohaselt on Euroopa Komisjonil volitus kiita heaks lepingu teatavaid muudatusi.

1.           Euroopa Komisjoni volituste suhtes kiita heaks protokolli teatavaid muudatusi, mis on vastu võetud lepingu artikli 7 kohaselt moodustatud ühiskomitees, kohaldatakse käesoleva lisa lõigetes 2–5 sätestatud tingimusi.

2.           Protokolli muudatused käsitlevad järgmisi küsimusi:

a)      protokolli artiklite 6 ja 7 kohane kalapüügivõimaluste läbivaatamine;

b)      protokolli artikli 4 kohane otsus valdkondliku toetuse rakenduskorra kohta;

c)      vastavalt protokolli lisale ühiskomitee pädevusse kuuluvad tehnilised spetsifikatsioonid ja eeskirjad.

3.           Ühiskomitees

a)      toimib liit kooskõlas eesmärkidega, mida liit taotleb ühise kalanduspoliitika raames,

b)      järgib liit nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, mis käsitlevad teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta;

c)      edendab liit seisukohti, mis on kooskõlas piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud asjaomaste eeskirjadega.

4.           Kui ühiskomitee koosolekul on kavas vastu võtta otsus lõikes 2 osutatud protokolli muudatuste kohta, võetakse vajalikud meetmed selleks, et liidu nimel väljendatavas seisukohas oleks arvesse võetud uusimaid statistilisi, bioloogilisi ja muid asjakohaseid komisjonile edastatud andmeid.

Sel eesmärgil ja nimetatud andmetele tuginedes edastavad komisjoni talitused piisava ajavaruga enne asjaomast ühiskomitee koosolekut nõukogule või nõukogu ettevalmistavatele organitele analüüsimiseks ja heakskiitmiseks dokumendi, milles on esitatud liidu seisukoha ettepaneku üksikasjad (edaspidi „ettevalmistav dokument”).

Lõike 2 alapunktis a osutatud küsimustes on kavandatava liidu seisukoha heakskiitmiseks nõukogus vajalik kvalifitseeritud häälteenamus. Muudel juhtudel loetakse ettevalmistavas dokumendis kavandatav liidu seisukoht heakskiidetuks, kui blokeeriva vähemusega võrdne arv liikmesriike ei avalda selle suhtes vastuseisu nõukogu ettevalmistava organi koosolekul või 20 päeva jooksul ettevalmistava dokumendi kättesaamisest, olenevalt sellest, kumb sündmus leiab aset varem. Vastuseisu korral edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule.

Kui edasiste koosolekute käigus, sealhulgas kohapeal, ei suudeta kokkulepet saavutada, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.

5.           Euroopa Komisjon võtab ühiskomitee otsuse suhtes vajalikud järelmeetmed, kaasa arvatud vajaduse korral asjaomase otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ning kõnealuse otsuse rakendamiseks vajalike ettepanekute esitamine.

[1]               Vajaduse korral määratakse kalapüügipiirkond kindlaks geograafiliste koordinaatidega, mis tähistavad selle hulknurga tippe, mille piires on kalastamine lubatud. Senegali ametiasutused esitavad osutatud koordinaadid Euroopa Komisjonile enne käesoleva protokolli jõustumist.

[2]               See säte vaadatakse üle ühe aasta möödumisel pärast kohaldamise algust.

[3]               Ühe aasta möödudes protokolli kohaldamisest esitatakse hinnang bioloogilise taastumise aja ja muude tehniliste kaitsemeetmete kohta ning ühise teadusliku töörühma soovituste kohaselt võib neid vajaduse korral kohandada, võttes arvesse varude olukorda.

[4]               Määruse (EL) nr 404/2011 X lisas on sätestatud ELi kalalaevade kaptenite jaoks täpsed juhised kohustusliku teabe esitamise kohta püügipäevikus.