SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

1.1         Üldine taust

Liidu majanduse jaoks läheb kaduma oluline kogus võimalikke teiseseid tooraineid, mis sisalduvad jäätmevoogudes. 2011. aastal toodeti ELis jäätmeid kokku ligikaudu 2,5 miljardit tonni. Kõigist liidus toodetud olmejäätmetest võeti ringlusse üksnes piiratud osa (40 %), ülejäänu ladestati prügilatesse (37 %) või põletati (23 %), millest umbes 500 miljonit tonni oleks saanud ringlusse võtta või korduskasutada. Seega jääb liidul kasutamata märkimisväärseid võimalusi parandada ressursitõhusust ja edendada ringmajandust, mis tooks kaasa majanduskasvu ja aitaks luua töökohti, mis omakorda vähendaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja sõltuvust imporditud toorainetest.

Euroopa liidu liikmeriikidel on rakendamisraskusi. Kui 2011. aastal ladestasid kuus liikmesriiki prügilasse alla 3 % olmejäätmetest, siis 18 liikmesriiki raiskas ressursse, ladestades üle 50 %, kusjuures mõni liikmesriik ladestas 90 % jäätmetest prügilasse. See näitab jäätmekäitluse tulemuslikkuse suurt erinemist, millega tuleks tegeleda võimalikult kiiresti.

1.2         Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Viimased suundumused näitavad, et ressursitõhususe täiendav suurendamine on võimalik ning et see võib anda suurt majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Jäätmete ressursiks muutmine on oluline ressursitõhususe suurendamisel ja ringmajanduse loomisel.

Euroopa õigusaktid ja eelkõige õiguslikult siduvate sihtide kehtestamine on olnud peamine tegur jäätmekäitlustavade parandamisel, innovatiivse ringlussevõtu toetamisel, jäätmete prügilasse ladestamise piiramisel ja stiimulite andmisel, et muuta tarbijate käitumist. Jäätmepoliitika edendamine annaks suurt kasu säästva majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohast suhteliselt väikeste kuludega, aidates samal ajal kaasa keskkonna parandamisele.

Käesoleva ettepanekuga vastatakse õiguslikule kohustusele vaadata läbi jäätmekäitlussihid, mis on sätestatud kolmes direktiivis: direktiiv 2008/98/EÜ jäätmete kohta,[1] direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta[2] ning direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta[3]. Sellega lahendatakse eespool mainitud olukord kooskõlas Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava[4] ja seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi[5] eesmärkidega – jäätmehierarhia[6] täielik rakendamine kõigis liikmesriikides, jäätmetekke vähendamine absoluutarvudes ja elaniku kohta, tervikliku strateegia väljaarendamine liigsete toidujäätmete vähendamiseks, kvaliteetne ringlussevõtt ja ringlussevõetud materjalide kasutamine peamise usaldusväärse tooraineallikana liidus, jäätmete energiakasutuse piiramine ringlussevõtuks sobimatute materjalidega ning prügilatesse ladestamise piiramine taaskasutamiseks sobimatute jäätmetega. Meede aitab rakendada tooraineid käsitlevat ELi algatust[7].

Lisaks sisaldab ettepanek elemente, mille eesmärk on lihtsustada direktiivis 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, direktiivis 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta[8] ja direktiivis 2006/66/EÜ (mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid)[9] sisalduvaid aruandlusnõudeid.

2.           KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

2.1         Uuringud

Mõjuhinnangu ja seadusandliku ettepaneku[10] aluseks on viimase kahe aasta jooksul koostatud kolm peamist uuringut, milles hinnatakse jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide edasiarendamisest saadavat tehnoloogilist, sotsiaal-majanduslikku kasu ja kulutõhusust.

2.2         Sisekonsultatsioonid

Mõju hindamise juhtrühm loodi 16. aprill 2012. Kõnealuse juhtrühma viiel kohtumisel kutsuti osalema järgmised peadirektoraadid: peasekretariaat (SG), majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (ECFIN), ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat (ENTR), kliimameetmete peadirektoraat (CLIMA), Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) ja statistika peadirektoraat (ESTAT). Mõju hindamise juhtrühm jälgis mõjuhinnangu koostamist.

2.3         Väliskonsultatsioonid

Komisjon koostas soovitusliku loetelu lahendamist vajavatest küsimustest ja peamiste sidusrühmadega peeti esimesed vestlused 2013. aasta veebruaris. Internetipõhine avalik konsulteerimine käivitati juunis 2013 ja see kestis kuni septembrini 2013 kooskõlas konsulteerimise miinimumnõuetega.

Saadi 670 vastust, mis kajastab suurt avalikku muret jäätmetekäitlemise olukorra pärast ELis ning suuri ootusi seoses ELi meetmetega selles valdkonnas.

2.4         Mõju hindamine

Koos käesoleva ettepanekuga avaldatakse mõju hindamise aruanne ja kokkuvõte. Mõju hindamise käigus analüüsiti eri poliitikavalikute peamist keskkonna-, sotsiaalset ja majanduslikku mõju, et parandada jäätmekäitluse tulemuslikkust ELis. Hinnati erineva raskusastmega eesmärke ja neid võrreldi alusstsenaariumiga, et teha kindlaks kõige asjakohasemad vahendid ja sihid, millega saada võimalikult suurt kasu võimalikult väikeste kuludega.

Komisjoni mõjuhindamiskomitee esitas mõjuhinnangu kohta heakskiitva arvamuse 8. aprillil 2014 ning andis mitmeid soovitusi aruande viimistlemiseks. Komitee palus täpsustada probleemipüstitust, selgitada vajadust uute keskpika perioodi eesmärkide järele, tugevdada prügilasse ladestamise keelamise argumente subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse ja kõigile liikmesriikidele ühetaoliste sihtide kehtestamise seisukohast ning selgitada täpsemalt, kuidas liikmesriikide tegevuse erinevat tulemuslikkust võetakse ettepanekus arvesse.

Mõjuhinnangus esitatud poliitikavalikute täiendaval kaalumisel jõuti järeldusele, et valikute 2. ja 3.7. kombinatsioon tooks järgmist kasu:

– halduskoormuse vähenemine eriti väikeste asutuste või ettevõtjate jaoks, lihtsustamine ning parem rakendamine, sealhulgas sihtväärtuste hoidmine otstarbekohasena;

– töökohtade loomine – 2030. aastaks oleks võimalik luua üle 180 000 otsese töökoha, millest enamikku ei oleks võimalik EList välja viia;

– kasvuhoonegaaside heite vähenemine – aastatel 2014–2030 saaks vältida üle 443 miljoni tonni heidet;

– positiivne mõju ELi jäätmekäitluse ja ringlussevõtu sektorite ning ELi tootmissektori konkurentsivõimele (paremini toimiv tootja laiendatud vastutus (TLV), väiksemad toormele juurdepääsu ja toorme hindadega seotud riskid);

– teisesed toorained suunatakse majandusse tagasi, mis omakorda vähendaks ELi sõltuvust toorainete impordist.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1         Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepaneku peamised muudatused on järgmised:

– mõistete ühtlustamine ja aegunud õigusnõuete kõrvaldamine;

– aruandluskohustuste lihtsustamine ja täiustamine;

– varajase hoiatamise süsteemi loomine, et jälgida ringlussevõtu sihtide järgimist;

– minimaalsete tegutsemistingimuste kehtestamine seoses tootja laiendatud vastutusega;

– olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtide suurendamine 2030. aastaks 70 %-ni;  

– pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtide suurendamine;

– muude olmejäätmete kui jäätmejääkide prügilasse ladestamise piiramine 2030. aastaks;

– vastavusse viimine delegeeritud ja rakendusakte käsitlevate ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291.

Eespool nimetatuga luuakse liikmesriikide jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu valdkonnas poliitika ja õigusaktide välja töötamiseks vajalik õigusraamistik.

3.2         Õiguslik alus ja õigus võtta meetmeid

Käesoleva direktiiviga muudetakse kuut direktiivi, milles käsitletakse eri jäätmete käitlemist. Neli neist direktiividest (direktiiv 2008/98/EÜ, direktiiv 1999/31/EÜ, direktiiv 2000/53/EÜ ja direktiiv 2012/19/EL) võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 1 alusel, samal ajal kui direktiiv 2006/66/EÜ võeti vastu nii ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 2 kui ka artikli 114 alusel ning direktiiv 94/62/EÜ ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel. Seepärast põhineb käesolev direktiiv ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikel 1 ja ELi toimimise lepingu artiklil 114 seoses artikliga 2.

Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 2 on sätestatud siht suurendada kodumajapidamisjäätmete ja samalaadsete jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu 50 %-ni ning ehitus- ja lammutusjäätmete (v.a ohtlikud jäätmed) korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu ning materjalina muusse taaskasutusse võtmist 70 %-ni aastaks 2020. Vastavalt artikli 11 lõikele 4 vaatab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2014 kõnealused sihid läbi, et vajaduse korral tugevdada neid ning kaaluda sihtide seadmist teiste jäätmevoogude jaoks, võttes arvesse nende sihtide seadmise asjakohast keskkonna-, majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Artikli 9 punkti c kohaselt peaks komisjon 2014. aasta lõpuks seadma jäätmetekke vältimise ja jäätmetekke ning majanduskasvu seose lahutamise sihid 2020. aastaks, tuginedes parimale teadolevale tavale, sealhulgas ka vajaduse korral vaadates üle artikli 29 lõikes 4 osutatud näitajad. Vastavalt artikli 37 lõikele 4 hindab komisjon esimeses aruandes, mis koostatakse 12. detsembril 2014, mitmeid meetmeid, sh tootjavastutuse kavad konkreetsete jäätmevoogude jaoks, ringlussevõtuga seotud sihid, näitajad ja meetmed, samuti materjali ja energia taaskasutamistoimingutega seotud meetmed, mis võivad aidata artiklites 1 ja 4 seatud eesmärke tõhusamalt saavutada.

Direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõikes 2 on sätestatud kolm sihti biolagunevate olmejäätmete prügilatesse ladestamise vältimiseks ja teatavate jäätmevoogude prügilasse ladestamise keelamiseks. Biolagunevate olmejäätmete prügilatesse jõudmise vältimise sihi peavad liikmesriigid saavutama 16. juuliks 2016. Artikli 5 lõike 2 kohaselt vaadatakse see siht läbi hiljemalt 16. juuli 2014 eesmärgiga kinnitada see või muuta seda, et tagada keskkonnakaitse kõrge tase ja võtta arvesse praktilisi kogemusi, mille liikmesriigid on kahe eelmise sihi saavutamisel saanud.

Direktiivi 94/62/EÜ artikli 6 lõikes 1 on sätestatud sihid pakendijäätmete taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks, mis vastavalt artikli 6 lõikele 5 määratakse kindlaks iga viie aasta järel, võttes arvesse liikmesriikide praktilisi kogemusi ning teadusliku uurimistöö ja hindamismeetodite (nagu näiteks olelusringi hindamise ja tasuvusanalüüsi) tulemusi.

3.3         Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte

Käesolev ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Ettepanek piirdub eespool nimetatud direktiivide muutmisega, millega luuakse raamistik ühiste eesmärkide püstitamiseks ning jäetakse samal ajal liikmesriikidele õigus otsustada täpsete rakendusmeetodite üle.

3.4         Selgitavad dokumendid

Komisjoni arvates on selgitavad dokumendid vajalikud selleks, et parandada direktiivi ülevõtmise kohta esitatava teabe kvaliteeti järgmistel põhjustel.

Jäätmealaste õigusaktide liikmesriikide õigusesse ülevõtmine toimub tihti detsentraliseeritult nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ja selleks kasutatakse mitmeid õigusakte, sõltuvalt liikmesriigi haldusstruktuurist. Seetõttu tuleb liikmesriikidel muudetud direktiivide ülevõtmisel muuta paljusid õigusakte riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil.

Käesoleva direktiiviga muudetakse kuut eri jäätmealast direktiivi ning see mõjutab mitmeid õiguslikult siduvaid kohustusi, sealhulgas muudetakse ulatuslikult jäätmete raamdirektiivis, prügiladirektiivis ja pakendidirektiivis sisalduvaid sihte ning lihtsustatakse elektri- ja elektroonikaseadmete romude, romusõidukite ja patareidirektiive. See on jäätmeid käsitlevate õigusaktide keerukas läbivaatamine, mis võib mõjutada mitmeid siseriiklike õigusakte.

Muudetavates direktiivides sisalduvad läbivaadatud jäätmekäitlussihid on omavahel seotud, ning need tuleks liikmesriikide õigusaktidesse hoolikalt üle võtta ja hiljem inkorporeerida riiklikesse jäätmekäitlussüsteemidesse.

Muudetud direktiivide sätted mõjutavad paljusid avaliku ja erasektori sidusrühmi ning neil on oluline mõju kavandatud investeeringutele ja jäätmekäitlussüsteemide tulevastele taristutele. Muudetud direktiivide täielik ja korrektne ülevõtmine on oluline, et tagada nende eesmärkide (st inimeste tervise ja keskkonna kaitse, suurem ressursitõhusus, ning siseturu toimimise tagamine, kaubandustõkete ja konkurentsipiirangute vältimine ELis) saavutamine.

Tõenäoliselt suurendavad eespool nimetatud tegurid direktiivi ebaõige ülevõtmise ja rakendamise ohtu ning muudavad ELi õiguse kohaldamise järelevalve komisjoni jaoks keerulisemaks. Selleks et tagada riiklike õigusaktide vastavus direktiivide sätetele, on vaja selget teavet läbivaadatud jäätmedirektiivide ülevõtmise kohta.

Selgitavate dokumentide esitamise nõue võib tekitada täiendavat halduskoormust mõnele liikmesriigile. Selgitavad dokumendid on aga vajalikud selleks, et oleks võimalik kindlalt tõendada, et direktiiv on täielikult ja nõuetekohaselt üle võetud, mis on tähtis eespool nimetatud põhjustel, ning seda ei ole võimalik tulemuslikult tõendada vähem koormavate meetmetega. Lisaks võivad selgitavad dokumendid oluliselt aidata vähendada komisjoni halduskoormust nõuetele vastavuse seirel; ilma selgitavate dokumentideta läheks vaja märkimisväärselt ressursse ja arvukalt kontakte riigiasutustega, et jälgida kõigis liikmesriikides direktiivi ülevõtmise meetodeid. Seega on selgitavate dokumentide esitamisega seotud võimalik täiendav halduskoormus proportsionaalne taotletava eesmärgiga, milleks on tagada läbivaadatud direktiivide tõhus ülevõtmine ja nende eesmärkide täielik saavutamine.

Eespool öeldut silmas pidades on asjakohane liikmesriikidelt paluda, et nad lisaksid ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost jäätmeid käsitlevaid õigusakte muutva käesoleva direktiivi sätete ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel.

3.5         Komisjoni delegeeritud ja rakendamisvolitused

Artikli 1 lõigetes 2, 3, 5, 7, 8, 13, 14, 16, 18, 20, 21, artikli 2 lõigetes 2, 5, 6, 8, 9, artikli 3 lõigetes 6 ja 7, artiklis 4 osutatud muudatuses ning käesoleva ettepaneku artikli 6 lõikes 1 on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud ja rakendamisvolitused, mis sisalduvad vastavalt komisjoni direktiivides 2008/98/EÜ, 94/62/EÜ ja 1999/31/EÜ, ning nendega kehtestatakse nende õigusaktide vastuvõtmiseks vastav menetlus.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet ning seepärast ei ole sellele lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) artiklis 31 nõutud finantsselgitust.

2014/0201 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiive 2008/98/EÜ jäätmete kohta, 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, 1999/31/EÜ prügilate kohta, 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1, ning artiklit 114 seoses käesoleva direktiivi artikliga 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[11],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[12],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Liidu jäätmekäitlust tuleks parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist ning tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik kasutamine.

(2)       Direktiivide 1999/31/EÜ, 2000/53/EÜ, 2006/66/EÜ, 2008/98/EÜ ja 2012/19/EL muutmise õiguslik alus on seepärast aluslepingu artikli 192 lõige 2. Kuna direktiiv 94/62/EÜ on siseturu toimimise tagamise vahend, peaks selle muutmise aluseks olema aluslepingu artikkel 114. Lihtsustamise eesmärgil ja menetlusökonoomia huvides on asjakohane muuta kõiki neid direktiive ühe muutmisaktiga.

(3)       Komisjon on läbi vaadanud sihid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ[13] artikli 11 lõikes 2, nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ[14] artikli 5 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/62/EÜ[15] artikli 6 lõikes 1. Läbivaatamise käigus leidis komisjon, et on asjakohane muuta kõnealuseid sihte, et need kajastaksid paremini ringmajanduse vajadusi, suurendades olme- ja pakendijäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu ja lõpetades vastavate jäätmete tavajäätmeprügilasse ladestamise.

(4)       Paljud liikmesriigid ei ole veel täielikult välja arendanud vajalikku jäätmekäitluse taristut ja nad plaanivad praegu investeeringuid. Seepärast on oluline seada selged poliitilised eesmärgid, et teisene toore ei jääks jäätmehierarhia kõige madalamale tasemele.

(5)       Olmejäätmed moodustavad praegu ligikaudu 7–10% liidu kõigist jäätmetest; kuid see jäätmevoog on üks kõige raskemini käideldavaid ning selle käitlemine on riigi üldise jäätmekäitlussüsteemi hea kvaliteediindikaator. Olmejäätmete käitlemise raskused tulenevad selle komplekssest ja mitmekülgsest koostisest, asjaolust, et jäätmed tekivad elanike vahetus läheduses ja on üldsusele hästi näha. Seetõttu eeldab olmejäätmete käitlemine kompleksset jäätmekäitlussüsteemi, sh tõhusat kogumissüsteemi, elanike ja ettevõtjate aktiivset osalust, jäätmete konkreetse koostisega kohandatud taristut ja keerukat finantseerimissüsteemi. Riikidel, kes on välja arendanud tõhusad olmejäätmete käitlemise süsteemid, on üldiselt ka paremini toimivad jäätmekäitlussüsteemid.

(6)       Pakendijäätmed ja biolagunevad olmejäätmed moodustavad suure osa olme- ja kodumajapidamisjäätmetest ning sarnastest jäätmetest. Seepärast on vaja uurida, milline mõju on nende jäätmevoogude samaaegse käitlemise sihtide seadmisel.

(7)       Tööstus-, kaubandus- ja kaevandusjäätmed on oma koostiselt ja mahult väga mitmekesised ning erinevad suuresti tulenevalt liikmeriigi majanduse struktuurist, jäätmeid tekitava tööstus- või kaubandussektori struktuurist või antud geograafilise piirkonna tööstuse või kaubanduse tihedusest. Seega on enamiku tööstus- ja kaevandusjäätmete puhul sobivaks lahenduseks tööstuspõhine lähenemisviis, mille kohaselt kasutatakse parima võimaliku tehnika viitedokumente (PVT-viitedokumendid) antud jäätmeliigi käitlemisega seotud konkreetsete küsimuste lahendamiseks[16]. Tööstuslikud ja kaubanduslikud pakendijäätmed on endiselt hõlmatud direktiivi 94/62/EÜ ja direktiivi 2008/98/EÜ nõuetega, sh nende vastavate parandustega.

(8)       Olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtide järkjärguline suurendamine ja ringlussevõetavate jäätmete prügilasse ladestamise lõpetamine tähendab seda, et 2025. aastaks ladestatakse sellistest jäätmetest maksimaalselt 25 % prügilasse. See peaks aitama tagada, et majanduslikult väärtuslikud jäätmematerjalid võetakse järkjärgult ja tõhusalt taaskasutusse jäätmete nõuetekohase käitlemise kaudu ja kooskõlas jäätmehierarhiaga. Nii peaks olema tagatud, et jäätmetes leiduvad väärtuslikud materjalid suunatakse tagasi Euroopa majandusse, mis tähendab seega edusammude tegemist tooraineid käsitleva algatuse[17] rakendamisel ja ringmajanduse loomisel.

(9)       Direktiivide 2008/98/EÜ, 94/62/EÜ ja 1999/31/EÜ kohaste olmejäätmete ja pakendijäätmete korduskasutamise ja ringlussevõtu sihtide täiendav suurendamine, alustades kergesti ringlussevõetavatest jäätmevoogudest (nt plasti-, metalli-, klaasi-, paberi- ja puidu- ning muud biolagunevad jäätmed), annaks selget keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

(10)     Paberi, metalli, plasti ja klaasi liigiti kogumise süsteemide sisseseadmise kohustuse järgmine on oluline selleks, et suurendada olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra. Lisaks peaks käesoleva direktiiviga ette nähtud biojäätmete liigiti kogumine aitama ära hoida ringlussevõetavate materjalide saastumist.

(11)     Käesolevas ettepanekus sisalduvatest ringlussevõtu sihtidest ja prügilasse ladestamise piirangutest tulenevalt ei ole enam vaja kehtestada jäätmete energiakasutuse sihte ega pakendijäätmete maksimaalseid ringlussevõtu üleliidulisi sihte, mis on sätestatud direktiivis 94/62/EÜ.

(12)     Käesolevas ettepanekus sisalduvatest sihtidest lähtub, et liikmesriigid peaksid toetama ringlussevõetavate materjalide kasutamist, näiteks taaskasutatav paber ja puit, kooskõlas jäätmehierarhiaga ja eesmärgiga tagada tooraine varu ja aitama ELil liikuda jäätmeid ringlussevõtva ühiskonna suunas, ning nad ei tohiks toetada selliste jäätmete prügilasse ladestamist või põletamist, kui vähegi võimalik. Liikmesriigid ei tohiks toetada selliste jäätmete põletamist, mida saab ringlusse võtta tehniliselt ja majanduslikult teostataval viisil ja keskkonnaohutult. Direktiivi 2008/98/EÜ põhjendust 29 tuleks tõlgendada selles kontekstis.

(13)     Käesoleva ettepaneku eesmärk on kehtestada selged liidu jäätmekäitluse juhised ja seega tagada investeerimiskindlus liikmesriikidele ja tööstusharule. Oma riiklike jäätmekäitlusstrateegiate ja jäätmekäitlustaristusse investeeringute kavandamisel peaksid liikmesriigid kasutama ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kooskõlas jäätmehierarhiaga, edendades korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu.

(14)     Komisjon on plastmaterjalist pakendijäätmete ringlussevõtu jaoks näinud ette 2025. aasta sihid, mille puhul võetakse arvesse direktiivi läbivaatamise ajal tehniliselt teostatavaid lahendusi; komisjon võib kavandada plasti jaoks 2030. aastaks uued sihid, tuginedes liikmesriikide edusammudele olemasolevate sihtide saavutamisel, võttes arvesse turule lastavaid plastmaterjali liike ja uue ringlussevõtutehnoloogia arengut.

(15)     Raudmetalli ja alumiiniumi liigiti kogumine ja ringlussevõtt annaks märkimisväärset majanduslikku ja keskkonnakasu, kuna saaks koguda rohkem alumiiniumi. Metallpakendite korduskasutamise ja ringlussevõtu siht tuleks seega jagada kaheks eraldi sihiks nende kahe jäätmeliigi puhul.

(16)     Jäätmekäitlus on liikmesriigiti väga erinev, eelkõige olmejäätmete osas. Selleks et tagada jäätmealaste õigusaktide parem, õigeaegsem ja ühetaolisem rakendamine ja ennetada rakendamise puudujääke, tuleks seada sisse varajase hoiatamise süsteem, et tuvastada puudused ja võtta meetmeid enne sihtide saavutamise tähtpäevi.

(17)     Direktiiviga 2008/98/EÜ on kehtestatud põhilised jäätmekäitlust käsitlevad mõisted. Et tagada jäätmealaste õigusaktide suurem sidusus, tuleks direktiivide 94/62/EÜ ja 1999/31/EÜ mõisted viia kooskõlla direktiivi 2008/98/EÜ omadega.

(18)     Mõisted „olmejäätmed”, „toidujäätmed” ja „kaeveõõnte täitmine” tuleks lisada direktiivi 2008/98/EÜ ja mõiste „jäätmejäägid” direktiivi 1999/31/EÜ, et selgitada nende mõistete ulatust.

(19)     Liikmesriikide esitatud statistilised andmed on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide nõuete täitmist. Kõigi jäätmeandmete ühise sisestamiskoha kehtestamine, aegunud aruandlusnõuete väljajätmine ja liikmesriikide aruandlusmeetodite võrdlemine koos kolmanda isiku poolse andmete kvaliteedi kontrolliga peaks aitama parandada statistika kvaliteeti ja usaldusväärsust.

(20)     Kaupade ja toodete tootjad peaksid vastutama tarbimisjärgsete jäätmete käitlemise eest. Tootja laiendatud vastutuse kavad on tõhusa jäätmekäitluse oluline osa, kuid nende tõhusus ja tulemuslikkus erinevad liikmesriigiti oluliselt. Tootja laiendatud vastutuse minimaalsete tegutsemisnõuete kehtestamise eesmärk on seega võtta arvesse kasutuselt kõrvaldatud seadmete käitlemise kulusid vastavalt kõrgetele keskkonnastandarditele ja anda tootjatele stiimul võtta arvesse keskkonnaalaseid kaalutlusi kogu toodete olelusringis, alates kavandamisest kuni kasutuselt kõrvaldamiseni, et vähendada kulusid ja suurendada tulemuslikkust, ning tagada võrdsed võimalused ja vältida takistusi siseturu toimimisele.

(21)     Ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine on liidus endiselt probleemiks ning andmed selliste jäätmete käitlemise kohta puuduvad osaliselt. Seetõttu on vaja tõhustada andmete säilitamise ja jälgitavuse mehhanisme liikmesriikide ohtlike jäätmete elektrooniliste registrite kehtestamisega. Elektroonilist andmete kogumist tuleks laiendada ka muud liiki jäätmetele, et lihtsustada andmete säilitamist ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks ning parandada jäätmevoogude jälgimist liidus.

(22)     Selleks et tagada kriitilise tähtsusega tooraine varu ning kooskõlas tooraineid käsitleva algatusega ja tooraineid käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse[18] eesmärkide ja sihtidega, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et tagada olulisel hulgal kriitilise tähtsusega toorainet[19] sisaldavate jäätmete parim võimalik jäätmekäitlus kooskõlas jäätmehierarhiaga, võttes arvesse majanduslikku ja tehnoloogilist teostatavust ja keskkonnakasu. Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed, nt olmejäätmete ringlussevõtu eesmärgid ja metallide (sh kõrvaldatud toodetes sisalduvate metallide) tavajäätmeprügilatesse ladestamise keeld toetavad riiklikul tasandil võetud meetmeid.

(23)     Selleks et veelgi toetada tooraineid käsitleva algatuse tõhusat rakendamist, peaksid liikmesriigid lisama oma jäätmekavadesse riikliku tasandi asjakohased meetmed olulisel hulgal kriitilise tähtsusega toorained sisaldavate jäätmete kogumiseks ja taaskasutamiseks.

(24)     Võttes arvesse toidu raiskamise negatiivset mõju keskkonnale, tuleks liikmesriikide tasandil kehtestada toidujäätmete kogumise ja kõigi sektorite toidujäätmete koguste kohta võrreldavate aruannete koostamise raamistik ning nõuda siseriiklikke toidujäätmete tekke vältimise kavasid, et täita eesmärk vähendada 2025. aastaks toidujäätmeid 30 % võrra.

(25)     Toidujäätmete tekkimise vältimise riiklike programmide koostamisel peaksid liikmesriigid seadma prioriteete lähtuvalt jäätmekäitlushierarhiast: jäätmetekke vältimine, korduskasutuseks ettevalmistamine, ringlussevõtt, muu taaskasutamine ja kõrvaldamine. Toidujäätmete puhul tuleks hoolikalt hinnata, kas ja millist liiki toidujäätmete puhul tuleks eelistada annetamist ja toidujääkide söödas kasutamise võimalust kompostimisele, taastuvenergia tootmisele ja prügilasse ladestamisele. Kõnealuses hindamises tuleks arvesse võtta eelkõige majandusolukorda, tervishoiu- ja kvaliteedistandardeid ning see peaks alati olema kooskõlas liidu toidu- ja söödaohutust ning loomatervist käsitlevate õigusaktidega.

(26)     Prahistamisega, eriti plastmaterjali äraviskamisega kaasneb otsene ja kahjulik mõju keskkonnale ja suured puhastamiskulud, mis koormavad majandust tarbetult. Jäätmekavades erimeetmete kehtestamine, rahaline toetus tootjatelt tootja laiendatud vastutuse kavade raames ja nõuetekohane jõustamine pädevate asutuste poolt peaksid aitama selle probleemi lahendada.

(27)     Komisjoni teatises „Õigusloome kvaliteet ja tulemuslikkus (REFIT): saavutused ja järgmised sammud”[20] võttis komisjon kohustuse hinnata ja lihtsustada liidu õigusmeetmeid või tunnistada need kehtetuks, et vähendada ettevõtjate koormust ning soodustada kasvu ja töökohtade loomist. Õigusloome kvaliteeti ja tulemuslikkust käsitleva teatise prioriteet on vähendada väikeste asutuste või ettevõtjate regulatiivset koormust. Konsultatsioon teemal „10 kõige koormavamat õigusakti VKEde jaoks”[21] näitas, et jäätmealased õigusaktid on valdkond, kus on ehk vaja koormust vähendada. Vastusena sellele üleskutsele ja võttes arvesse 16. septembril 2013 sellekohasel seminaril toimunud üksikasjalikumat arutelu väikeste asutuste ja ettevõtjatega, tuleks lihtsustada lubade andmise ja registreerimise nõudeid väikeste asutuste või ettevõtjate jaoks.

(28)     Liikmesriikides iga kolme aasta tagant koostatavad rakendamisaruanded ei ole osutunud tõhusaks vahendiks, millega kontrollida nõuete täitmist ja tagada nõuetekohane rakendamine, ning need tekitavad tarbetut halduskoormust. Seetõttu on asjakohane tunnistada kehtetuks sätted, mis kohustavad liikmesriike koostama selliseid aruandeid, ning selle asemel tuleks üksnes kasutada nõuetele vastavuse kontrollimiseks statistilisi andmeid, mida liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile ja mis näitavad sihtide tõenäolise saavutamise aega.

(29)         Jätkuvalt on vaja esitada aruandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ[22] rakendamise teatavate aspektide kohta. Käesoleva direktiivi rakendamise paremaks jälgimiseks tuleks aruanne esitada igal aastal.

(30)         Jäätmekäitluse statistiliste andmete usaldusväärne esitamine on äärmiselt oluline, et tagada tõhus rakendamine ja liikmesriikide jaoks võrdsed tingimused. Seepärast kasutavad liikmesriigid jäätmealastes õigusaktides sätestatud sihtide täitmist käsitlevate aruannete koostamisel kõige uuemat metoodikat, mille on välja töötanud komisjon ja liikmesriikide statistikaametid.

(31)     Direktiivi 94/62/EÜ täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte artikli 3 lõike 1, artikli 11 lõike 3, artikli 19 lõike 2 ja artikli 20 lõike 1 kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(32)     Direktiivi 2008/98/EÜ täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte artikli 5 lõike 2, artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 1, artikli 27 lõike 1, artikli 27 lõike 4, artikli 38 lõike 1, artikli 38 lõike 2 ja artikli 38 lõike 3 kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(33)     Direktiivi 1999/31/EÜ täiendamiseks või muutmiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte artikli 16 kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Lisade muudatusi tehakse üksnes käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetel, nagu on esitatud lisades. Selleks arvestab komitee II lisa puhul II lisas sätestatud kontrolli- ja vastuvõtukriteeriumide põhialuseid ja üldkorda ning igale prügilaliigile tuleks kehtestada erikriteeriumid ja/või kontrollimeetodid ja nendega seotud piirväärtused, sealhulgas vajaduse korral iga prügila liigi allliigid, sealhulgas maa-alune ladustamine. Komisjon peaks vajaduse korral kaaluma lisadega seotud kontrolli-, proovivõtu- ja analüüsimeetodite standardimise ettepanekute vastuvõtmist võimaluse korral kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest.

(34)     Direktiivi 94/62/EÜ rakendamiseks ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses artikli 12 lõikega 3b ja artikli 19 lõikega 1. Neid volitusi tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011[23].

(35)     Selleks et tagada direktiivi 1999/31/EÜ rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses artikli 3 lõikega 3, artikli 5 lõigetega 2, 2a ja 2b, I lisa punktiga 3.5 ja II lisa punktiga 5. Neid volitusi tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011[24].

(36)     Selleks et tagada direktiivi 2008/98/EÜ rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses artikli 9 lõikega 3, artikli 11 lõikega 3, artikli 24 lõikega 2, artikli 29 lõikega 4, artikli 33 lõikega 2, artikli 35 lõikega 4, artikli 37 lõikega 4 ja artikli 38 lõikega 4. Neid volitusi tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011[25].

(37)     Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(38)         Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt parandada liidu jäätmekäitlust ning kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik kasutamine kogu liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning tulenevalt meetmete ulatusest on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2008/98/EÜ muutmine

Direktiivi 2008/98/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse punkt 1a:

„1a) „olmejäätmed” – käesoleva direktiivi VI lisas määratletud jäätmed;”;

b) lisatakse punktid 4a ja 4b:

„4 a) „toidujäätmed” – toidutarneahelast kaotsi läinud toit (sh mittesöödavad osad), v.a toit, mida kasutatakse materjalina, nt bioressursipõhised tooted, loomasööt või mis saadetakse laialijagamiseks;

4b) „ehitus- ja lammutusjäätmed” – jäätmed, mis vastavad otsuse 2000/532/EÜ lisa 17. peatükis ja selle hilisemates muudatustes loetletud jäätmekategooriatele, välja arvatud ohtlikud jäätmed ja koodiga 17 05 04 määratletud looduslik materjal;”

c) lisatakse punkt 15a:

„15a). „materjalina taaskasutusse võtmine” – mis tahes taaskasutamistoiming, välja arvatud jäätmete energiakasutus ja ümbertöötlemine materjalideks, mida kasutatakse kütusena;”;

d) lisatakse punkt 17a:

„17 a) „kaeveõõnte täitmine” – mis tahes järgmine taaskasutamistoiming:

i) taaskasutamistoiming, mille puhul jäätmeid kasutatakse sellistes kaevandatavas kohtades nagu maa-alustes kaevandustes ja kruusakarjäärides nõlvade parandamiseks, ohutuse taastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil;

ii) taaskasutamistoiming, mille puhul jäätmeid kasutatakse ehitusel, kaevanduste ja karjääride täitmisel, rekultiveerimisel, maaparandusel või maastikukujundusel ja mille puhul jäätmed asendavad mittejäätmematerjali, mida muidu oleks sel otstarbel kasutatud;”;

e) lisatakse punkt 20a:

„20 a) „väikesed asutused või ettevõtjad” – ettevõtjad, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või aasta bilansimaht ei ületa 43 miljonit eurot;”;

2) Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a) lõikele 1 lisatakse punkt e:

„e) mis tahes muud tingimused, mis tuleb täita seoses lõikes 2 sätestatud konkreetsete ainete või esemetega.”;

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks kriteeriumid, mida tuleb täita, et konkreetseid aineid või esemeid saaks artikli 3 punkti 1 kohaselt lugeda kõrvalsaadusteks ja mitte jäätmeteks.”;

3) Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vastu lõikes 1 osutatud kriteeriumid ning täpsustada, millist liiki jäätmete suhtes neid kriteeriume kohaldatakse. Tuleb kaaluda konkreetsete kriteeriumide väljatöötamist selle kohta, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed, muu hulgas vähemalt täitematerjalide, paberi, klaasi, metalli, rehvide, tekstiili ja biojäätmete kohta”.;

4) Artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Materjale, mis lakkavad olemast jäätmed lõigete 1 ja 2 kohaselt, loetakse ringlussevõetuks käesolevas direktiivis ja direktiivides 94/62/EÜ, 2000/53/EÜ, 2006/66/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/19/EL* sätestatud sihtide arvutamisel, välja arvatud juhul, kui materjalid on ette nähtud kasutamiseks kütusena või, välja arvatud ehitus- ja lammutusjäätmetest saadud täitematerjalid kaeveõõnte täitmiseks.”;

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/19/EL, 4. juuli 2012, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

5) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud jäätmenimistu ajakohastamise kohta.”;

b) lõige 5 jäetakse välja;

6) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a) lõikele 1 lisatakse esimene lõik:

„1a. Tootja laiendatud vastutus tähendab tootja tegevus- ja/või rahalise vastutuse laienemist toote eest tarbimisjärgsele toote olelusringile.”;

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid soodustamaks toodete sellist kujundamist, millega vähendatakse nende keskkonnamõju ja jäätmeteket tootmisprotsessi ja järgneva toodete kasutamise käigus, moonutamata konkurentsi siseturul.

Sellised meetmed hõlmavad meetmeid, millega soodustatakse selliste toodete väljaarendamist, tootmist ja turustamist, mis on sobivad mitmekordseks kasutuseks, on tehniliselt vastupidavad ning pärast jäätmeteks muutumist sobivad korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks, et hõlbustada jäätmehierarhia nõuetekohast rakendamist. Meetmed võtavad arvesse toodete täielikku olelusringi mõju.”;

 c) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Tootja laiendatud vastutuse väljatöötamisel ja kohaldamisel järgivad liikmesriigid VII lisas sätestatud miinimumnõudeid.”;

7) Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Jäätmetekke vältimine

„1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid jäätmetekke vältimiseks.

2. Igal aastal avaldab Euroopa Keskkonnaamet aruande, milles on näidatud edusammud, mida iga liikmesriik ja liit tervikuna on teinud jäätmetekke vältimisel, sealhulgas jäätmetekke lahtisidumisel majanduskasvust.

3. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et vältida toidujäätmete tekitamist kogu toidutarneahelas. Meetmed peavad olema kavandatud eesmärgiga vähendada toidujäätmete teket vähemalt 30% võrra ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2025 tootmise, jaemüügi/turustamise, toitlustamis-/majutussektoris ja kodumajapidamistes.

Hiljemalt 31. detsembril 2017 võtab komisjon vastu rakendusaktid, et luua ühetaolised tingimused liikmesriikides võetud jäätmetekke vältimise meetmete rakendamise jälgimiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 viidatud menetlusega.;”

8) Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) punkt a asendatakse järgmisega: „a) hiljemalt 1. jaanuariks 2020 suurendatakse olmejäätmete ringlussevõttu ja korduskasutamiseks ettevalmistamist vähemalt 50 %-ni massist;”;

ii) lisatakse punkt c:

„c) hiljemalt 1. jaanuariks 2030 suurendatakse olmejäätmete ringlussevõttu ja korduskasutamiseks ettevalmistamist vähemalt 70 %-ni massist.”;

b) lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, et tagada kaeveõõnte täitmisega seoses lõikes 2 punktis b sätestatud sihi ühetaoline rakendamine. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusega.

4. Lõike 2 punktides a ja c sätestatud sihtide saavutamise arvutamisel on korduskasutuseks ettevalmistatud ja ringlussevõetud jäätmete mass lõplikult korduskasutamiseks ettevalmistatud või ringlussevõttu saadetud jäätmete mass, millest lahutatakse selliste materjalide mass, mis kõrvaldatakse selle protsessi käigus tulenevalt lisanditest, mis tuleb kõrvaldada või milles suhtes tuleb kohaldada muud taaskasutamistoimingut.

Kui kõrvaldatud materjalid moodustavad kuni 2 % kõnealuse protsessiga hõlmatud jäätmete massist, on korduskasutuseks ettevalmistatud ja ringlussevõetud jäätmete mass lõplikult korduskasutamiseks ettevalmistatud või ringlussevõttu saadetud jäätmete mass.”

5. Lõike 2 punktis b sätestatud sihi saavutamise arvutamisel on korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlussevõetud ja materjalina taaskasutussevõetud jäätmete mass lõplikuks korduskasutamiseks ettevalmistatud, ringlussevõtud ja materjalina taaskasutussevõtmise muu toimingu käigus ettevalmistatud jäätmete mass, millest lahutatakse selliste materjalide mass, mis kõrvaldati korduskasutamiseks, ringlussevõtuks või materjalina taaskasutamiseks lõpliku ettevalmistamise käigus tulenevalt lisanditest, mis tuleb kõrvaldada või milles suhtes tuleb kohaldada muud taaskasutamistoimingut.”

Kui kõrvaldatud materjalid moodustavad kuni 2 % kõnealuse protsessiga hõlmatud jäätmete massist, on korduskasutuseks ettevalmistatud ja ringlussevõetud jäätmete mass lõplikult korduskasutamiseks ettevalmistatud või ringlussevõttu saadetud jäätmete mass.”

9) lisatakse artikkel 11a:

„Artikkel 11a

Varajase hoiatamise süsteem

1. Komisjon avaldab Euroopa Keskkonnaameti abil järgmised aruanded:

a)       2017. aastal aruanne artikli 11 lõike 2 punktides a ja b sätestatud sihtide saavutamise kohta;

b)       2022. aastal aruanne artikli 9 lõikes 3 sätestatud sihi saavutamise kohta;

c)       2027. aastal aruanne artikli 11 lõike 2 punktis c sätestatud sihi saavutamise kohta.

2. Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad järgmist:

(a) hinnang liikmesriikide kaupa selle kohta, kui kaugel ollakse sihtide saavutamisest;

(b) hinnanguline aeg, mil iga liikmesriik sihid eeldatavalt saavutab; ning

(c) loetelu liikmesriikidest, kelle puhul on oht, et neid sihte ei saavutata kõnealuse tähtaja jooksul, koos asjakohaste soovitustega.

Vajaduse korral võidakse aruannetes lisaks lõikes 1 loetletud nõuetele käsitleda täiendavate nõuete rakendamist.

3. Kuue kuu jooksul alates komisjoni aruande avaldamise kuupäevast esitavad liikmesriigid, kelle puhul on oht, et sihte ei saavutata, komisjonile kontrollikava, milles sätestatakse meetmed, mida nad kavatsevad sihtide saavutamiseks võtta. Kontrollikavas võetakse arvesse komisjoni lõike 2 punktis c esitatud soovitusi, VIII lisas esitatud meetmeid või muid asjakohaseid meetmeid. Selles märgitakse sihtide saavutamise eeldatav aeg.

4. Kontrollikava esitamisel vastusena komisjoni poolt esitatud aruandele vastavalt lõike 1 punktile a võivad liikmesriigid nõuda artikli 11 lõike 2 punktis a sätestatud tähtpäeva pikendamist kuni kolm aastat.

Kui komisjon ei esita vastuväiteid kõnealuse kontrollikava kohta viie kuu jooksul alates selle kättesaamisest, loetakse pikendamistaotlus vastuvõetuks.

Kui esitatakse vastuväiteid, palub komisjon asjaomasel liikmesriigil esitada muudetud kontrollikava kahe kuu jooksul alates komisjoni märkuste kättesaamisest.

Komisjon hindab muudetud kontrollikava kahe kuu jooksul selle kättesaamisest ja kiidab pikendamistaotluse heaks või lükkab selle kirjalikult tagasi. Kui komisjon selle tähtaja jooksul ei reageeri, loetakse pikendamistaotlus vastuvõetuks.”;

10) Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Ohtlike jäätmete kontroll

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada ohtlike jäätmete tekitamine, kogumine ja vedu, samuti nende ladestamine ja töötlemine tingimustes, mis tagavad keskkonna ja inimese tervise kaitse, et vastata artikli 13 sätetele, sealhulgas meetmeid, mis tagavad kõikide ohtlike jäätmete jälgitavuse ja kontrolli tekitamisest kuni lõpliku käitlemiseni, et täita artiklite 35 ja 36 nõudeid.

Liikmesriigid kasutavad sel eesmärgil vastavalt artiklile 35 kogutud teavet, mis on pädevatele asutustele kättesaadavaks tehtud.”;

11) Artikli 22 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Selleks et vähendada jäätmematerjalide saastumist, tagavad liikmesriigid biojäätmete liigiti kogumise 2025. aastaks.

Komisjon hindab biojäätmete käitlemist, et vajaduse korral esitada ettepanek. Hindamise käigus uuritakse võimalust kehtestada biojäätmete käitlemise miinimumnõuded ning biojäätmetest saadud komposti ja kääritussaaduse kvaliteedikriteeriumid, et tagada inimese tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse.”;

12) Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

„Loanõudest vabastamine

Liikmesriigid võivad vabastada artikli 23 lõikes 1 sätestatud nõudest asutused või ettevõtjad, kes tegelevad järgmiste toimingutega:

a) tavajäätmete kogumine;

b) tavajäätmete vedu;

c) oma tavajäätmete kõrvaldamine jäätmete tekkekohas; või

d) jäätmete taaskasutamine.”;

13) Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

Artikkel 26

Registreerimine

1. Kui järgnevalt nimetatute suhtes ei kehti loanõuet, tagavad liikmesriigid, et pädev ametiasutus peab registrit:

a)       asutustest või ettevõtjatest, kes tegelevad jäätmete kogumise või veoga oma majandus- või kutsetegevuse raames;

b)       edasimüüjatest ja vahendajatest; ning

c)       asutustest või ettevõtjatest, kes on vastavalt artiklile 24 loanõudest vabastatud.

Halduskoormuse vähendamiseks kasutatakse võimaluse korral registreerimisprotsessi jaoks olulise teabe saamiseks pädevates asutustes juba olemasolevaid andmeid.

2. Liikmesriigid võivad vabastada lõikes 1 sätestatud nõudest väikesed asutused või ettevõtjad, kes koguvad või transpordivad tavajäätmeid väga väikestes kogustes.

Komisjon võib vastu võtta rakendusakte väga väikese koguse piirmäära määramise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 viidatud menetlusega.;”

14) Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte tehniliste miinimumstandardite kehtestamise kohta selliste töötlustoimingute suhtes, mille puhul artikli 23 kohaselt on nõutav luba, kui on olemas tõendid, et inimeste tervisele ja keskkonnale oleks selliste miinimumstandardite kehtestamisest kasu.”;

b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte tehniliste miinimumstandardite kehtestamise kohta selliste toimingute suhtes, mille suhtes kehtib artikli 26 lõike 1 punktide a ja b kohaselt registreerimise nõue, kui on tõendeid, et selliste miinimumstandardite kehtestamine on kasulik inimese tervise ja keskkonna kaitse või siseturu häirete ärahoidmise seisukohast; ”;

15) Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 3 punkti b muudetakse järgmiselt:

„b) olemasolevad jäätmekogumissüsteemid ning suuremad kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatised, sealhulgas vanaõli, ohtlike jäätmete, kriitilise tähtsusega tooraine olulise sisaldusega jäätmete ja liidu eraldi õigusaktidega hõlmatud jäätmevoogude suhtes kehtiv erikord;”;

b) lõikele 3 lisatakse punkt f):

„f) prahistamise vastu võitlemise meetmed.”;

c) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Jäätmekavad peavad vastama direktiivi 94/62/EÜ artiklis 14 sätestatud kavandamisnõuetele ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 2 ja direktiivi 1999/31/EÜ artiklis 5 esitatud nõuetele.”;

16) Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a) lõikele 2 lisatakse järgmine lause:

„Liikmesriigid lisavad oma programmidesse konkreetsed meetmed, mille eesmärk on toidujäätmete tekke vähendamine, nagu on täpsustatud käesoleva direktiivi artikli 9 lõikes 3.”;

b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte jäätmetekke vältimise meetmete indikaatorite kehtestamise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusega.;”

17) Artikli 33 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks vorming, mille alusel tuleb teatada nende kavade ja programmide vastuvõtmisest ja nendes tehtud olulistest muudatustest. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusega.;”

18) Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 23 lõikes 1 osutatud asutused ja ettevõtjad, jäätmete tekitajad ning asutused ja ettevõtjad, kes oma majandus- või kutsetegevuses koguvad või veavad jäätmeid või kes tegutsevad jäätmete edasimüüjate või vahendajatena, peavad kronoloogilist arvestust jäätmete koguse, laadi ja päritolu ning asjakohastel juhtudel sihtkoha, kogumise sageduse, kasutatava transpordiliigi ja jäätmete suhtes ette nähtud töötlemisviisi kohta ning võimaldama pädeval asutusel selle teabega tutvuda:

a) ohtlike jäätmete puhul tehakse see teave kättesaadavaks iga aasta 31. detsembril;

b) tavajäätmete puhul tehakse see teave kättesaadavaks pädeva asutuse taotlusel.”;

b) lisatakse lõige 4:

„4. Liikmesriigid seavad sisse elektroonilise registri või kooskõlastatud registrid, et salvestada andmeid ohtlike jäätmete kohta ja vajaduse korral muude kogu asjaomase liikmesriigi geograafilist territooriumi hõlmavate jäätmevoogude kohta. Liikmesriigid kasutavad jäätmealaseid andmeid, mida tööstusettevõtjad esitavad kooskõlas Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistriga, mis on loodud määruse (EÜ) nr 166/2006** alusel.

Komisjon võib vastu võtta rakendusakte selliste registrite toimimise miinimumtingimuste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusega.;”

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 166/2006, 18. jaanuar 2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

19) Artikli 36 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata jäätmete hülgamine, kaadamine või kontrollimata jäätmekäitlus, sh prahistamine.”;

20) Artikkel 37 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 37

Aruandlus

1. Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile elektrooniliselt andmed artikli 9 lõike 3, artikli 11 lõike 2 punktide a, b ja c rakendamise kohta selle aasta 31. detsembriks, mis järgneb aastale, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb edastada kooskõlas vorminguga, mis komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 6. Esimene aruanne hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019.

2. Kui jäätmed saadetakse korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või materjalina muusse taaskasutusse võtmiseks teise liikmesriiki, võib selliseid jäätmeid arvestada lõike 1 kohaste aruannete esitamiseks üksnes selle liikmesriigi sihtide saavutamisel, kus need jäätmed on kogutud.

3. Liidust eksporditud jäätmed, mis on ette nähtud korduskasutuseks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks, arvestatakse artikli 11 lõikes 2 sätestatud sihtide saavutamisel, kui eksportija suudab kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1013/2006 tõestada, et liiduväline töötlemine toimus asjakohastes liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatuga samaväärsetel tingimustel.

4. Selleks et kontrollida vastavust artikli 11 lõike 2 punktile b, esitatakse andmed tagasitäiteks kasutatavate jäätmete koguse kohta eraldi sellistest andmetest, mida esitatakse korduskasutuseks ettevalmistatavate või ringlusse võetavate või materjalina muusse taaskasutusse võetavate jäätmete kohta. Jäätmeid, mis töödeldakse ümber tagasitäitematerjalideks, tuleb kajastada tagasitäitena.

5. Kooskõlas käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide esitatud andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne ja seda kontrollib sõltumatu kolmas isik.

6. Komisjon võib vastu võtta vajalikud rakendusaktid, et kehtestada ühetaolised tingimused artikli 9 lõikes 3, artikli 11 lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud sihtide saavutamise kontrollimiseks, kõnealuste sihtide aruandlusvormingu kindlaksmääramiseks ja kolmanda isiku tehtavate kontrollide miinimumtingimuste kehtestamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusega.;”

21) Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 teine lause asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada II lisa punktis R1 esitatud põletusrajatiste valemi kohaldamist. Arvesse võib võtta kohalikke ilmastikutingimusi nagu külm ilm ja kütmise vajadus, kui need mõjutavad energia hulka, mida võidakse tehniliselt kasutada või toota elektrienergia, kütte, jahutuse või tööstusauruna. Samuti võib võtta arvesse aluslepingu artikli 299 lõike 2 neljandas lõigus osutatud äärepoolseimate piirkondade ning 1985. aasta ühinemisakti artiklis 25 nimetatud alade kohalikke tingimusi.”;

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte I–V lisa muutmiseks, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut.”;

c) lisatakse lõiked 3 ja 4:

„3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta VII–VIII lisa. 4. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et vaadata läbi VI lisa. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusega.;”

22) lisatakse artikkel 38a:

„Artikkel 38a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Komisjonile antakse alates [käesoleva läbivaatamise jõustumise kuupäevast] määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 1, artikli 27 lõikes 1, artikli 27 lõikes 4, artikli 38 lõikes 1, artikli 38 lõikes 2, artikli 38 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakte.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 1, artikli 27 lõikes 1, artikli 27 lõikes 4, artikli 38 lõikes 1, artikli 38 lõikes 2 ja artikli 38 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 5 lõike 2, artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 1, artikli 27 lõike 1, artikli 27 lõike 4, artikli 38 lõike 1, artikli 38 lõike 2 või artikli 38 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”;

23) Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39

Komiteemenetlus

1. Artikli 9 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 24 lõike 2, artikli 29 lõike 4, artikli 33 lõike 2, artikli 35 lõike 4, artikli 37 lõike 4 ja artikli 38 lõike 4 kohaldamisel abistab komisjoni teaduse ja tehnika arenguga kohandamise ja jäätmeid käsitleva direktiivi 2008/98/EÜ rakendamise komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011*** tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

***    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”;

24) kooskõlas käesoleva direktiivi lisaga lisatakse VI, VII ja VIII lisa.

Artikkel 2

Direktiivi 94/62/EÜ muutmine

Direktiivi 94/62/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) punktist 1 jäetakse välja järgmine tekst:

„Komisjon kontrollib ja vaatab vajadusel läbi I lisas nimetatud pakendite määratluse selgitavad näited. Esmajärjekorras käsitletakse järgmisi tooteid: CD- ja videokassettide karbid, lillepotid, elastsesse materjali mähitud torud ja silindrid, kleebiste aluspaber ja pakkimispaber. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”;

b) punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2. pakendijäätmed – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ* artikli 3 lõikes 1 sätestatud jäätmete määratlusega hõlmatud mis tahes pakend või pakendimaterjal;”;

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EL, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

c) punktid 3 kuni 10 jäetakse välja;

d) lisatakse punkt 13:

„13. kohaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 3 sätestatud mõisteid „jäätmed”, „olmejäätmed”, „ohtlikud jäätmed”, „vältimine”, „korduskasutamiseks ettevalmistamine”, „korduskasutamine”, „taaskasutamine”, „ringlussevõtt”, „kõrvaldamine”, „jäätmekäitlus”, „jäätmetekitaja” ja „jäätmevaldaja”.;

2) lisatakse artikkel 3a:

„Artikkel 3a

I lisa muutmine

„Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 21a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta selgitavaid näiteid, mis on esitatud I lisas.”;

3) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega: „Korduskasutamiseks ettevalmistamine, ringlusevõtt ja taaskasutamine”;

b) lõikele 1 lisatakse punktid f kuni k:

„f) 2020. aasta lõpuks minimaalselt 60 % kogu pakendijäätmete massist valmistatakse ette korduskasutamiseks ja võetakse ringlusse;

g) 2020. aasta lõpuks saavutatakse järgmised sihid pakendijäätmetes sisalduvate materjalide korduskasutamiseks ettevalmistamisel ja ringlusevõtul:

i) 45% plastmaterjali puhul;

ii) 50% puidu puhul;

iii) 70% raudmetalli puhul;

iv) 70% alumiiniumi puhul;

v) 70 % klaasi puhul;

vi) 85 % paberi ja kartongi puhul;

h) 2025. aasta lõpuks minimaalselt 70 % kogu pakendijäätmete massist valmistatakse ette korduskasutamiseks ja võetakse ringlusse;

i) 2025. aasta lõpuks saavutatakse järgmised sihid pakendijäätmetes sisalduvate materjalide korduskasutamiseks ja ringlusevõtuks ettevalmistamisel:

i) 60 % plastmaterjali puhul;

ii) 65 % puidu puhul;

iii) 80 % raudmetalli puhul;

iv) 80 % alumiiniumi puhul;

v) 80 % klaasi puhul;

vi) 90 % paberi ja kartongi puhul;

j) 2030. aasta lõpuks minimaalselt 80 % kogu pakendijäätmete massist valmistatakse ette korduskasutamiseks ja võetakse ringlusse;

k) 2030. aasta lõpuks saavutatakse järgmised sihid pakendijäätmetes sisalduvate materjalide korduskasutamiseks ettevalmistamisel ja ringlusevõtul:

i) 80 % puidu puhul;

ii) 90 % raudmetalli puhul;

iii) 90 % alumiiniumi puhul;

iv) 90 % klaasi puhul.”;

c) lisatakse lõige 1a:

„1a. Artikli 6 lõike 1 punktides a kuni k sätestatud sihtide saavutamise arvutamisel on korduskasutuseks ettevalmistatud ja ringlussevõetud jäätmete mass lõplikult korduskasutamiseks ettevalmistatud või ringlussevõttu saadetud jäätmete mass, millest lahutatakse selliste materjalide mass, mis kõrvaldatakse selle protsessi käigus tulenevalt lisanditest, mis tuleb kõrvaldada või milles suhtes tuleb kohaldada muud taaskasutamistoimingut.

Kui kõrvaldatud materjalid moodustavad kuni 2 % kõnealuse protsessiga hõlmatud jäätmete massist, on korduskasutuseks ettevalmistatud ja ringlussevõetud jäätmete mass lõplikult korduskasutamiseks ettevalmistatud või ringlussevõttu saadetud jäätmete mass. ”;

d) lisatakse lõige 1b:

„1b. Kui pakend koosneb eri materjalidest, tuleb iga materjali eraldi arvesse võtta artikli 6 lõike 1 punktides f kuni k sätestatud sihtide arvutamisel.”;

e) lõiked 3, 5, 8, ja 9 jäetakse välja;

f) lisatakse lõige 12:

„12. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid soodustamaks pakendite sellist kujundamist, millega vähendatakse nende keskkonnamõju ja jäätmeteket tootmisprotsessi ja järgneva kasutamise käigus, tingimusel et sellised meetmed ei moonuta konkurentsi siseturul ega takista teisi liikmesriike käesoleva direktiivi järgimisel.

Sellised meetmed hõlmavad meetmeid, millega soodustatakse selliste pakendite väljaarendamist, tootmist ja turustamist, mis on sobivad mitmekordseks kasutuseks, on tehniliselt vastupidavad ning pärast jäätmeteks muutumist sobivad korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks, et hõlbustada jäätmehierarhia nõuetekohast rakendamist. Meetmed võtavad arvesse pakendite täieliku olelusringi mõju.”;

4) lisatakse artikkel 6a:

Artikkel 6 a

Varajase hoiatamise süsteem

1. Komisjon avaldab Euroopa Keskkonnaameti abil järgmised aruanded:

(a) 2017. aastal aruanne artikli 6 lõike 1 punktides f ja g sätestatud sihtide saavutamise kohta;

(b) 2022. aastal aruanne artikli 6 lõike 1 punktides h ja i sätestatud sihtide saavutamise kohta;

(c) 2027. aastal aruanne artikli 6 lõike 1 punktides j ja k sätestatud sihtide saavutamise kohta;

2. Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad järgmist:

(a) hinnang liikmesriikide kaupa selle kohta, kui kaugel ollakse sihtide saavutamisest;

(b) hinnanguline aeg, mil iga liikmesriik sihid eeldatavalt saavutab, ja

(c) loetelu liikmesriikidest, kelle puhul on oht, et neid sihte ei saavutata kõnealuse aja jooksul, koos asjakohaste soovitustega.

Vajaduse korral võidakse aruannetes käsitleda lõikes 1 loetletud nõuetele lisaks täiendavate nõuete rakendamist.

3. Kuue kuu jooksul alates komisjoni aruande avaldamise kuupäevast esitavad liikmesriigid, kelle puhul on oht, et sihte ei saavutata, komisjonile kontrollikava, milles sätestatakse meetmed, mida nad kavatsevad sihtide saavutamiseks võtta. Kontrollikavas võetakse arvesse komisjoni lõike 2 punktis c esitatud soovitusi, direktiivi 2008/98/EÜ VIII lisas esitatud meetmeid või muid asjakohaseid meetmeid. Selles märgitakse nõuete täitmise eeldatav aeg.”;

5) Artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 21a, et määrata kindlaks tingimused, mille alusel lõikes 1 nimetatud kontsentratsioonitasemeid ei kohaldata ringlussevõetud materjalide ning toimuva tooteringluse suhtes suletud ja kontrollitud ahelas, samuti pakenditüübid, mis vabastatakse lõike 1 kolmandas taandes nimetatud nõudest.”;

6) Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega: „Teabesüsteemid ja aruandlus”;

b) lõige 3 jäetakse välja;

c) lisatakse lõiked 3a kuni 3d:

„3a. Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile elektrooniliselt andmed artikli 6 lõike 1 punktide a kuni k rakendamise kohta selle aasta 31. detsembriks, mis järgneb aastale, mille kohta andmeid kogutakse. Esimene aruanne hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist [sisestage käesoleva muutmisakti jõustumiste aasta + 1 aasta] kuni 31. detsembrini [sisestage käesoleva muutmisakti jõustumise aasta + 1 aasta].

3b. Kui jäätmed saadetakse korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või materjalina muusse taaskasutusse võtmiseks teise liikmesriiki, võib selliseid jäätmeid arvestada lõike 1 kohaste aruannete esitamiseks üksnes selle liikmesriigi sihtide saavutamisel, kus need jäätmed on kogutud.

3c. Liidust eksporditud jäätmeid, mis on ette nähtud taaskasutamiseks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks, arvestatakse artikli 6 lõike 1 punktides a kuni k sätestatud sihtide saavutamisel, kui eksportija suudab kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1013/2006 tõestada, et liiduväline töötlemine toimus asjakohastes liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatuga samaväärsetel tingimustel.

3d. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, et kehtestada ühetaolised tingimused artikli 6 lõike 1 punktides a kuni k sätestatud sihtide saavutamise kontrollimiseks, kõnealuste sihtide aruandlusvormingu kindlaks määramiseks ja kolmanda isiku tehtavate kontrollide ühetaoliste tingimuste kehtestamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud menetlusega.;”

d) lõige 5 jäetakse välja;

7) Artikkel 17 jäetakse välja;

8) Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis on vajalikud selleks, et kohandada identifitseerimissüsteem, millele on osutatud artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 teise lõigu kuuendas taandes, teaduse ja tehnika arenguga.”; Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud menetlusega.

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis on vajalikud selleks, et näha ette artikli 12 lõikes 3d sätestatud aruandlusvormingud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 viidatud menetlusega.;”

 9) Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Erimeetmed

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21a vastu delegeeritud õigusakte, et ületada raskused käesoleva direktiivi sätete kohaldamisel eelkõige inertsete pakendimaterjalide suhtes, mis on liidus turule viidud väga väikestes kogustes (s.o umbes 0,1 % massist), meditsiiniseadmete ja farmaatsiatoodete esmaste pakendite, väikepakendite ja luksuspakendite suhtes.”;

10) Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Komiteemenetlus

1. Artikli 12 lõike 3b ja artikli 19 lõike 1 kohaldamisel abistab komisjoni teaduse ja tehnika arenguga kohandamise ning jäätmeid käsitleva direktiivi 2008/98/EÜ rakendamise komitee, mis loodi direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ** tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”;

11) Lisatakse artikkel 21a:

„Artikkel 21a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 1 lõikes 1 ning artikli 11 lõikes 3, artikli 19 lõikes 2 ja artikli 20 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva läbivaatamise jõustumise kuupäevast].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 1, artikli 11 lõikes 3, artikli 19 lõikes 2 ja artikli 20 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 1 lõike 1, artikli 11 lõike 3, artikli 19 lõike 2 ja artikli 20 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”.

Artikkel 3

Direktiivi 1999/31/EÜ muutmine

Direktiivi 1999/31/EÜ muudetakse järgmiselt.

 1) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ* artiklis 3 sätestatud mõisteid „jäätmed”, „olmejäätmed”, „ohtlikud jäätmed”, „taaskasutamine”, „ringlussevõtt”, „kõrvaldamine”, „jäätmetekitaja” ja „jäätmevaldaja”;

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EL, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).”;

b) lisatakse punkt aa:

aa) jäätmejäägid – taaskasutamistoimingutest (sh ringlussevõtt) tulenevad jäätmed, mida ei ole võimalik enam taaskasutada ja mis tuleb seetõttu kõrvaldada;”;

c) punktid b, c ja n jäetakse välja;

d) punkt d asendatakse järgmisega:

„d) tavajäätmed – mis tahes jäätmed, mis ei ole hõlmatud direktiivi 2008/98/EÜ kohase ohtlike jäätmete määratlusega;”;

e) punkt m asendatakse järgmisega:

„m) biolagunevad jäätmed – puit, toidu- ja aiajäätmed, paber, kartong ja mis tahes muud jäätmed, mis lagunevad anaeroobselt või aeroobselt;”;

2) Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

  a) lisatakse lõiked 2a, 2b ja 2c:

„2a. Alates 1. jaanuarist 2025 ei võta liikmesriigid tavajäätmeprügilasse vastu järgmisi jäätmeid: ringlussevõtmiseks sobivad jäätmed, sh plasti-, metalli-, klaasi-, paberi-, kartongi- ja muud biolagunevad jäätmed.

2b. Alates 1. jaanuarist 2025 ei ületa liikmesriikide tavajäätmeprügilatesse ladestatavate olmejäätmete kogus aastas 25% eelmisel aastal tekitatud kõigist olmejäätmetest.

2c. Liikmesriigid seavad eesmärgiks võtta alates 1. jaanuarist 2030 tavajäätmeprügilasse vastu üksnes jäätmejääke, kusjuures sellistesse prügilatesse minevate jäätmete kogus kokku ei ületa 5 % eelmisel aastal tekitatud kogu olmejäätmetest. Komisjon vaatab selle eesmärgi aastaks 2025 läbi ja, kui see on asjakohane, esitab seadusandliku ettepaneku prügilatesse ladestamise 2030. aasta siduva sihi kohta.

2d. Liikmesriigid ei võta püsijäätmeprügilasse vastu olmejäätmeid.

Komisjon hindab muude jäätmete kui jäätmejääkide püsijäätmeprügilasse ladestamise piirangute kehtestamise teostatavust ning esitab 2018. aastaks aruande oma järelduste kohta ja teeb vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.”;

3) lisatakse artikkel 5a:

„Artikkel 5a

Varajase hoiatamise süsteem

1. Komisjon avaldab Euroopa Keskkonnaameti abil järgmised aruanded:

a)       2022. aastal aruanne artikli 5 lõike 2a punktis a ja artikli 5 lõike 2b punktis a sätestatud sihtide saavutamise kohta;

b)      2027. aastal aruanne artikli 5 lõike 2a punktis b ja artikli 5 lõike 2b punktis b sätestatud sihtide saavutamise kohta;

2. Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad järgmist:

a)       hinnang liikmesriikide kaupa selle kohta, kui kaugel ollakse sihtide saavutamisest;

b)      hinnanguline aeg, mil iga liikmesriik sihid eeldatavalt saavutab, ja

c)       loetelu liikmesriikidest, kelle puhul on oht, et neid sihte ei saavutata kõnealuse aja jooksul, koos asjakohaste soovitustega.

Vajaduse korral võidakse aruannetes käsitleda lõikes 1 loetletud nõuetele lisaks täiendavate nõuete rakendamist.

3. Kuue kuu jooksul alates komisjoni aruande avaldamise kuupäevast esitavad liikmesriigid, kelle puhul on oht, et sihte ei saavutata, komisjonile kontrollikava, milles sätestatakse meetmed, mida liikmesriik kavatseb sihtide saavutamiseks võtta. Kontrollikavas võetakse arvesse komisjoni lõike 2 punktis c esitatud soovitusi, direktiivi 2008/98/EÜ VIII lisas esitatud meetmeid või muid asjakohaseid meetmeid. Selles märgitakse nõuete täitmise eeldatav aeg.”

4) Artikli 11 lõike 2 teine lõik jäetakse välja.

5) Artikli 12 punkti c muudetakse järgmiselt:

„c) kontrolli- ja seirekorra ja/või artikli 11 lõike 1 punktis b nimetatud analüüside kvaliteedikontrolli teevad pädevad laborid, kes on akrediteeritud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008[26].”;

6) Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Aruandlus

1. Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile elektrooniliselt andmed artikli 5 lõigetes 2, 2a ja 2b sätestatud sihtide ja kohustuste saavutamise kohta selle aasta 31. detsembriks, mis järgneb aastale, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb edastada kooskõlas vorminguga, mis komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 3. Esimene aruanne hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist [sisestage käesoleva muutmisakti jõustumiste aasta + 1 aasta] kuni 31. detsembrini [sisestage käesoleva muutmisakti jõustumise aasta + 1 aasta].

2. Liikmesriigid esitavad artikli 5 lõike 2 kohaste sihtide rakendamise andmeid kuni 1. jaanuarini 2025.

3. Komisjon võib vastu rakendusakte, et kehtestada ühetaolised tingimused artikli 5 lõigetes 2, 2a ja 2b sätestatud sihtide saavutamise kontrollimiseks, kõnealuste sihtide aruandlusvormingu kindlaks määramiseks ja kolmanda isiku tehtavate kontrollide miinimumtingimuste kehtestamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 17 lõikes 2 osutatud menetlusega.

4. Kooskõlas lõigetega 1 ja 2 esitatud liikmesriikide andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne ja seda kontrollib sõltumatu kolmas isik.

7) Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Lisade muutmine

Komisjonile on õigus võtta kooskõlas artikliga 17a vastu delegeeritud õigusakte selliste muudatuste kohta, mis on vajalikud lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.”;

8) Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Komiteemenetlus

1. Artikli 3 lõike 3, artikli 5 lõike 2, artikli 5 lõike 2a ja artikli 5 lõike 2b, I lisa punkti 3.5 ja II lisa punkti 5 kohaldamisel abistab komisjoni teaduse ja tehnika arenguga kohandamise ning jäätmeid käsitleva direktiivi 2008/98/EÜ rakendamise komitee, mis loodi direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ** tähenduses. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.”;

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

9) Lisatakse artikkel 17a:

„Artikkel 17 a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 16 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva muutmisakti jõustumise kuupäevast].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 16 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 16 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”.

Artikkel 4

Direktiivi 2000/53/EÜ muutmine

 Direktiivi 2000/53/EÜ artiklile 9 lisatakse lõiked 1a kuni 1c:

„1a. Liikmesriigid kohaldavad üksikasjalikke eeskirju, mis võivad muu hulgas hõlmata artikli 7 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud sihtide järgimise kontrollimise kohta aruannete esitamiseks kasutavaid vorminguid, mille komisjon on kehtestanud artikli 7 lõike 2 kolmanda kuni viimase lõigu kohaselt. Andmed edastatakse komisjonile selle aasta 31. detsembriks, mis järgneb aastale, mille kohta andmed kogutakse.

1b. Kooskõlas käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide esitatud andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne ja seda kontrollib sõltumatu kolmas isik.

1c. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte sõltumatu kolmanda isiku tehtava kontrolli miinimumtingimuste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 11 osutatud menetlusega.”;

Artikkel 5

Direktiivi 2006/66/EÜ muutmine

Direktiivi 2006/66/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) Artikkel 22 jäetakse välja;

2) Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Komisjon esitab aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja selle keskkonnale ning siseturu toimimisele avalduva mõju kohta hiljemalt 2016. aasta lõpuks.”;

b) lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Komisjoni aruanne sisaldab käesoleva direktiivi järgmiste aspektide hinnangut:”.

Artikkel 6

Direktiivi 2012/19/EL muutmine

Direktiivi 2012/19/EL muudetakse järgmiselt.

 1) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5a. Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile elektrooniliselt andmed artikli 16 lõike 4 rakendamise kohta selle aasta 31. detsembriks, mis järgneb aastale, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb edastada kooskõlas vorminguga, mis komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 5d. Esimene aruanne hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist [sisestage käesoleva muutmisakti jõustumise aastale järgnev aasta] kuni 31. detsembrini [sisestage käesoleva muutmisakti jõustumise aastale järgnev aasta].

5c. Lõike 5a kohaselt liikmesriikide esitatud andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne ja seda kontrollib sõltumatu kolmas isik.

5d. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte sõltumatu kolmanda isiku tehtava kontrolli miinimumtingimuste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud menetlusega.;”

 2) Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Komiteemenetlus

1. Artikli 7 lõike 5, artikli 8 lõike 5, artikli 11 lõike 3, artikli 16 lõike 3, artikli 16 lõike 6 ja artikli 23 lõike 4 kohaldamisel abistab komisjoni teaduse ja tehnika arenguga kohandamise ning jäätmeid käsitleva direktiivi 2008/98/EÜ rakendamise komitee, mis loodi direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõud vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.”.

Artikkel 7

Ülevõtmine

1.           Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [sisestage kuupäev 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need õigusnormid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.           Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

[2]               Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).

[3]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/42/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

[4]               KOM(2011) 571.

[5]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1386/2013/EL, 20. november 2013, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires” (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).

[6]               Jäätmehierarhia kohaselt tuleb eelistada jäätmetekke vältimist, sellele järgnevad korduskasutamine, ringlussevõtt, jäätmete energiakasutus ja kõrvaldamine, mis hõlmab jäätmete prügilasse ladestamist ja põletamist ilma energiakasutuseta.

[7]               COM(2013) 442.

[8]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ, 18. september 2000, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34–43).

[9]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/66/EÜ, 6. september 2006, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1–14).

[10]             http://www.wastetargetsreview.eu/

http://www.eea.europa.eu/publications/waste-opportunities-84-past-and 

http://www.wastemodel.eu/

[11]             ELT C , , lk .

[12]             ELT C , , lk .

[13]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

[14]             Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).

[15]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/42/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

[16]             Tööstus- ja kaevandustegevus on hõlmatud PVT-viitedokumentidega, mis on koostatud tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17) ja kaevandusjäätmete direktiivi 2006/21/EÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 15) alusel ja mis sisaldavad teavet ressursside kasutamise ja jäätmetekke ennetamise, korduskasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise kohta. PVT-viitedokumentide käimasolev läbivaatamine ja PVT-järelduste vastuvõtmine komisjonis aitavad suurendada kõnealuste PVT-viitedokumentide mõju tööstuslikele tavadele, mis aitab ressursse veelgi tõhusamalt kasutada, jäätmeid rohkem ringlusse võtta ja taaskasutada.

[17]             COM(2013) 442.

[18]             http://ec.europa.eu/eip/raw-materials/en/content/about-european-innovation-partnership-eip-raw-materials

[19]             COM(2014) 297.

[20]             Komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatis „Õigusloome kvaliteet ja tulemuslikkus (REFIT): saavutused ja järgmised sammud” (COM(2013)685).

[21]             http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/public-consultation-new/index_en.htm.

[22]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ, 18. september 2000, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34).

[23]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

[24]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

[25]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

[26]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9. juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

VI LISA

Olmejäätmete koostis

Olmejäätmed hõlmavad kodumajapidamisjäätmeid ja jaemüügiettevõtjate, väikeettevõtjate, büroohoonete ja institutsioonide (nagu koolid, haiglad, valitsushooned) jäätmeid, mis on olemuselt ja koostiselt kodumajapidamisjäätmetega samalaadsed ja mida koguvad kohalikud omavalitsused või mida kogutakse nende nimel.

Siia kuuluvad:

– suurjäätmed (nt kodumasinad, mööbel, madratsid);

– aiandusjäätmed, lehed, lõigatud rohi, tänava pühkmed, prügikonteinerite sisu ning turu puhastamise jäätmed;

– teatavate munitsipaalteenistuste jäätmed, sh pargi- ja aiahoolduse jäätmed, tänavapuhastusjäätmed;

See hõlmab ka samadest allikatest pärit jäätmeid, mis on olemuselt ja koostiselt samalaadsed ja:

– mida ei kogu omavalitsused, vaid mida kogutakse otse tootjavastutuse kavade raames või mida koguvad erasektori kasumitaotluseta institutsioonid korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks peamiselt liigiti kogumise teel;

– on pärit maapiirkondadest, mida ei teeninda regulaarsed jäätmeteenistused.

Siia ei kuulu:

– kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, sealhulgas reoveesetted;

– ehitus- ja lammutuspraht.

VII LISA

Tootja laiendatud vastutuse miinimumnõuded

Tootja laiendatud vastutuse väljatöötamisel ja kohaldamisel peavad liikmesriigid:

1. võtma arvesse tehnilist teostatavust ja majanduslikku otstarbekust ning üldist mõju keskkonnale ja inimese tervisele ning sotsiaalset mõju, arvestades seejuures vajadust tagada siseturu nõuetekohane toimimine;

2. tagama tootja laiendatud vastutuse rakendamisel osalejate (sh liidu turule tooteid laskvate tootjate ja importijate ja nende kontrollikavade, era- või avalike jäätmekogujate, kohalike omavalitsuste ja vajaduse korral sotsiaalmajanduses osalejate) selgelt määratletud rollid ja vastutuse;

3. määrama kindlaks jäätmetekke vältimise, korduskasutamiseks ettevalmistamise, korduskasutamise, ringlussevõtu ja/või taaskasutamise mõõdetavad sihid, et saavutada vähemalt olemasolevad kvantitatiivsed sihid, mis on sätestatud liidu asjaomastes jäätmeid käsitlevates õigusaktides;

4. tagama, et tootja laiendatud vastutusega hõlmatud jäätmevaldajad saavad vajalikku teavet olemasolevate kogumissüsteemide kohta;

5. looma aruandlusmenetluse, mille eesmärk on koguda andmeid turule lastud toodete kohta ja, kui need tooted jõuavad kasutusaja lõppu, nende kogumise ja töötlemise kohta kooskõlas jäätmehierarhiaga, näidates vajaduse korral materjalivood;

6. tagama, et liidu turule tooteid laskvad tootjad või importijad teevad rahalisi sissemakseid tootja laiendatud vastutuse kavasse:

6.1. mis hõlmab kogu jäätmekäitluse maksumuse, sealhulgas liigiti kogumise ja töötlemise, piisavat teavet jäätmevaldajatele, andmete kogumist ja aruandlust;

6.2. mis võtab arvesse jäätmetest saadud teisese toorme müügist saadavat tulu;

6.3. mis arvutatakse vastavalt liidu turule lastud, kavaga hõlmatud kasutusest kõrvaldatud üksikute toodete käitlemise tegelikele kuludele;

6.4. millega toetatakse prahistamise vältimist ja puhastamist;

7. looma tootja laiendatud vastutuse kavade tunnustamise korra, mille eesmärk on:

7.1. kavade läbipaistvuse tagamine tootjate tehtavate sissemaksete osas (sealhulgas mõju müügihindadele ja mõju konkurentsile ja avatus väikestele asutustele ja ettevõtjatele);

7.2. geograafilise kohaldamisala kindlaksmääramine;

7.3. võrdse kohtlemise tagamine kohalikele tootjatele ja importijatele;

7.4. enesekontrolli mehhanismi tagamine tänu kava korrapärasele auditeerimisele kolmanda isiku poolt, mis hõlmab mõlemat:

– 7.4.1 kava usaldusväärset finantsjuhtimist – kogukulude arvutamist tooteliigiti; kogutud rahaliste vahendite kasutamist;

– 7.4.2 jäätmete asjakohast kogumist ja töötlemist, jäätmesaadetiste seaduslikkuse kontrolli ning andmete kvaliteeti ja aruannete esitamise kvaliteeti;

8. määrama kindlaks proportsionaalsed sanktsioonid sihtide mittesaavutamise ja/või nõuetele mittevastavuse korral;

9. kehtestama asjakohased järelevalve- ja jõustamisvahendid ning korraldama ametliku ja korrapärase dialoogi asjaomaste osalejate vahel.

VIII LISA

Meetmed, mida tuleb arvestada artiklis 11a osutatud kava (varajase hoiatamise süsteem) puhul

Järgmisi meetmed võetakse arvesse kontrollikavas, mille esitavad liikmesriigid, kelle puhul on oht, et sihte ei saavutata:

– meetmed eesmärgiga parandada statistika kvaliteeti ja koostada selgeid prognoose jäätmete käitlemise võimekuse ning selle kohta, kui kaugel ollakse käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 2, direktiivi 94/62/EÜ artikli 6 lõikes 1 ja direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõigetes 2a, 2b ja 2c esitatud sihtide saavutamisest;

– olulise tähtsusega majandushoobade parem kasutamine, sealhulgas:

– prügilamaksude järkjärguline suurendamine kõigi jäätmekategooriate (olmejäätmed, püsijäätmed, muu) puhul;

– põletamismaksude kehtestamine või suurendamine või ringlussevõetavate jäätmete põletamise keelustamine;

– maksa-oma-jäätmete-eest süsteemide järkjärguline laiendamine kogu liikmesriigi territooriumile, et olmejäätmete tootjatel oleks huvi oma jäätmeid vähendada, korduskasutada ja ringlusse võtta;

– meetmed olemasolevate ja tulevaste tootjavastutuse kavade kulutõhususe suurendamiseks (sh üksikasjalikud meetmed ja ajakava, et rakendada tootja laiendatud vastutuse miinimumnõuded, mis sisalduvad VII lisas); tootjavastutuse kavade ulatuse laiendamine uutele jäätmevoogudele;

– kohalike ametiasutuste majanduslikud stiimulid, et edendada jäätmetekke vältimist, arendada ja tugevdada liigiti kogumise süsteeme;

– korduskasutamise sektori arendamise meetmed;

– meetmed jäätmehierarhiaga mittekooskõlas olevate kahjulike toetuste kaotamiseks;

– tehnilised ja maksualased meetmed, et toetada korduskasutatavate toodete ja ringlussevõetud (sh kompostitud) materjali turu arengut ning suurendada ringlussevõetud materjalide kvaliteeti;

– meetmed eesmärgiga tõsta üldsuse teadlikkust sellest, kuidas õigesti jäätmeid käidelda ja prahti vähendada, sealhulgas ad hoc kampaaniaid, et tagada jäätmete vähendamine tekkekohas ja liigiti kogumise süsteemides osalemise kõrge määr;

– meetmed, et tagada nõuetekohane kooskõla kõigi jäätmekäitlusega tegelevate pädevate ametiasutuste ning teiste peamiste sidusrühmadega;

– Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine, et rahastada asjaomaste sihtide saavutamiseks vajaliku jäätmekäitlustaristu väljaarendamist;

– mis tahes asjakohased alternatiivsed või täiendavad meetmed, millel on sama eesmärk.

Kava koostatakse kehtivate jäätmekavade hindamisaruande alusel ja pärast konsulteerimist jäätmekäitlusega tegelevate asjaomaste sidusrühmade ja pädevate ametiasutustega. Sellele lisatakse kõnealuste konsultatsioonide tulemused, samuti hinnang selle kohta, milline on mõju kavaga hõlmatud asjaomaste sihtide saavutamisele. Sellega on kaasas kavandatud meetmete rakendamise täpne ajakava.

Vajaduse korral sisaldab kava vajaliku taristu läbivaadatud kavandamist ja sellele lisatakse vajaduse korral artiklis 28 määratletud olemasolevad riiklikud või piirkondlikud jäätmekavad ja artiklis 29 määratletud jäätmetekke vältimise programmid.”.