ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlik hankimine ELi ühtse lähenemisviisi suunas /* JOIN/2014/08 final */
Sissejuhatus
Ebastabiilsetest
regioonidest pärit maavarade rahvusvaheline kaubandus võib vägivaldset
konflikti süvendada ja pikendada. Ehkki kõnealune kaubandus on harva konflikti
algpõhjus, annab see relvastatud rühmitustele märkimisväärseid rahalisi vahendeid
oma võitlusvõime säilitamiseks, millel on tõsised tagajärjed miljonitele
vägivalla tõttu kannatavatele inimestele. Probleem
on kõige teravam Aafrikas, eriti Ida-Aafrika järvede piirkonnas. Heidelbergi
Instituudi[1]
andmetel esineb loodusvarade ja konflikti kombinatsioon seoses ligikaudu 20
%-ga ligemale 400 registreeritud konfliktist – loodusvaradega seotud konflikte
on praegu enim Aafrikas (27 juhtumit) ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas (21
juhtumit), kuid vähem Aasias ja Okeaanias (11 juhtumit), Lähis-Idas ja Magribis
(7 juhtumit) ning Euroopas (4 juhtumit). Üldine globaalne olukord ei ole
staatiline ning loodusvaradega seotud süvenevate või uute konfliktide oht
püsib. Mineraalide
kaevandamise ja konfliktide vahelise sideme katkestamine on keerukas ülesanne.
Esmalt tuleb kindlaks teha probleemide allikas ja otsesed põhjused, samuti
konflikte ja struktuurset ebakindlust põhjustavad tegurid, nende dünaamika ning
mitmesuguste asjaosaliste rollid. Ülesande lahendamisel tuleb võtta arvesse
ebastabiilsust suurendavaid tegureid, nagu näiteks nõrk valitsemistava,
julgeoleku puudumine, suutmatus tagada õigusriigi põhimõtete järgimine, vaesus,
teenuste ja infrastruktuuri puudumine, juurdunud korruptsioon ning jätkuvad
poliitilised ja territoriaalsed vaidlused, ning võtta laiaulatuslikke meetmeid
nii siseriiklikul, rahvusvahelisel, poliitilisel, kaubanduslikul kui ka
haridusalasel tasandil, millest paljudki on juba käiku lastud. Iga
uus ELi kaubandusmeede selles valdkonnas peab asetuma laiemasse konteksti ning
täiendama ELi välispoliitika ja arengukoostöö algatusi. Ühtlasi tuleb meetmete
puhul võtta arvesse ELi ettevõtjate olukorda ja ELi poliitikat ettevõtjate
suhtes. Käesolev Euroopa
Komisjoni ja kõrge esindaja ühisteatis sisaldab algatusi, milles on eespool toodut
arvesse võetud. Teatis põhineb seisukohal, et konflikti- ja riskipiirkondades
tegutsevate ettevõtjate vastutustundlik käitumine võib mängida nimetatud
piirkondades suurt ja positiivset sotsiaalmajanduslikku rolli. See tugineb
2011. ja 2012. aasta teatistele,[2]
milles komisjon visandas oma kavatsuse leida uusi võimalusi läbipaistvuse,
kaasa arvatud hoolsuskohustuse, parandamiseks kogu tarneahela ulatuses ja
olukordades, kus kaevandustööstusest saadavat tulu kasutatakse sõdade ja
sisekonfliktide rahastamiseks loodusvarade poolest rikastes arenguriikides. Käesolev teatis täiendab
komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega
luuakse liidu süsteem konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali,
volframi ja nende maakide ning kulla[3]
vastutustundlike importijate tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmist
käsitleva enesesertifitseerimise jaoks[4].
Teatises kirjeldatakse kaasnevaid meetmeid, millega suurendatakse kõnealuse
määruse ja ELi ühtse lähenemisviisi mõju, tuginedes avalikule
konsultatsioonile, kohtumistele sidusrühmadega ning 2013. aastal tehtud
mõjuhinnangule[5].
Käesolevas teatises esitatud
ühtne lähenemisviis käsitleb kolme põhiküsimust: kuidas vähendada relvastatud
rühmituste võimalusi kaubelda konfliktipiirkondades tina, tantaali, volframi ja
kullaga; kuidas parandada ELi ettevõtjate – eriti tarneahelas allpool asuvate
ettevõtjate – suutlikkust järgida olemasolevat hoolsuskohustuse raamistikku;
ning kuidas vähendada moonutusi ülemaailmsetel turgudel seoses nimetatud nelja
mineraaliga, mida hangitakse konflikti- ja riskipiirkondadest, nagu praegu
Ida-Aafrika järvede juhtumi puhul.
1. Taust
1.1 Loodusvarad kui arengu tõukejõud Mineraalide
kaevandamisel on potentsiaali anda märkimisväärne panus maailmamajanduse
arengusse. ÜRO Tööstusarengu Organisatsiooni andmetel[6] saadakse kaevandamisest
Aafrika SKPst 24 %, Ladina-Ameerika SKPst 9,9 % ja Aasia SKPst ja 20,4 %.
Ainuüksi Aafrikas[7]
leidub 30 % maailma mineraalsetest maavaradest ning proportsionaalselt veelgi
suurem osa kulla, plaatina, teemantide ja mangaani varudest. Aasia ja Vaikse
ookeani riigid on ühed peamistest volframi-, nikli-, vase-, tina- ja rauamaagi
tootjatest ning seal paikneb märkimisväärne osa maailma metallisulatuskodadest.
Mineraalide eksportijad annavad suure osa majandustuludest ka Ladina-Ameerikas,[8] eriti Boliivias,
Colombias ja Peruus ning viimasel ajal ka Guatemalas. Siiski on paljudes
loodusvarade poolest rikastes riikides ÜRO inimarengu indeks madal. Üks
seletusi on see, et loodusvarade kaevandamine on seotud mitmesuguste riskide ja
arenguraskustega, kaasa arvatud korruptsioonirisk, kalduvus loodusvarade
ekspordile eesmärgiga tõrjuda välja suurema lisandväärtusega majandustegevus
ning suurem keskkonnakahju. Loodusvarade kaevandamine on sageli seotud
konfliktide ja ebastabiilsusega, mida käesolevas teatises käsitletakse. Vajadust neid riske loodusvarade parema haldamise teel
vähendada on nüüdseks tunnistatud üle maailma. Kolm tähelepanuväärset näidet,
mida Euroopa Liit toetab, käsitlevad teemante, kaevandussektori
finantsläbipaistvust ning ohustatud looma- ja taimeliike, kaasa arvatud puitu.
2000. aastal võttis ÜRO Peaassamblee ühehäälselt
vastu resolutsiooni, milles mõisteti hukka teemantide kasutamine
konfliktide rahastamiseks ning toetati rahvusvahelise
sertifitseerimissüsteemi loomist, mis viiks Kimberley protsessi
sertifitseerimissüsteemi (KPCS) rakendamiseni. Euroopa Liit kohaldab
kõnealust süsteemi määruse (EÜ) nr 2368/2002 kaudu.
Ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel 2002.
aastal käivitati mäetööstuse läbipaistvuse algatus (EITI), et julgustada
avalikkust teavitama ettevõtjate maksetest valitsustele loodusvarade
kasutamise eest ning vähendada seeläbi korruptsiooni. Euroopa Liidu
direktiiv 2013/34/EL sisaldab sätteid finantsläbipaistvuse suurendamiseks
kaevandus- ja raiesektoris.
Kooskõlas ÜRO 1973. aasta konventsiooniga ohustatud
looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise kohta
(CITES) võttis Euroopa Liit vastu määruse (EL) nr 995/2010, milles
nõutakse, et kõik puittooteid ELi turule laskvad ettevõtjad täidaksid
hoolsuskohustust, et peatada ebaseaduslikke puidutarneid.
Kõnealuste
valdkondade kogemusi saab kasutada ELi ühtse lähenemisviisi väljatöötamiseks,
et edendada mineraalide vastutustundlikku hankimist konfliktipiirkondadest.
Hoolsuskohustus võimaldab ettevõtjatel tagada, et nad austavad inimõigusi, ei
aita kaasa konfliktidele[9]
ning panustavad hea juhtimistava arendamisse kaevandussektoris.
Hoolsuskohustust tuleb aga edendada viisil, mis ei heiduta seaduslikku kaevandustegevust
ja sellega seotud kaubandust konflikti- ja riskipiirkondades. 1.2 Olemasolevad rahvusvahelised
vastutustundliku hankimise algatused Vastutustundliku
hankimise kontseptsioonile osutatakse ajakohastatud OECD suunistes
rahvusvahelistele ettevõtetele[10]
ning see on kooskõlas ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega[11]. Mõlemate eesmärk on
julgustada ettevõtjaid nii ennetavalt kui ka tagantjärele veenduma
hoolsuskohustusena tuntud pideva protsessi kaudu, et nende äritegevus ei aita
kaasa konfliktidele ja kahjulikele mõjudele. Kõrgeimal
rahvusvahelisel tasandil nõuti ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1952
(2010), mis oli suunatud konkreetselt Kongo Demokraatlikule Vabariigile ja tema
naabritele Ida-Aafrika järvede piirkonnas, hoolsuskohustuse täitmist tarneahela
juhtimises. 2013. aasta juunis väljendasid G8 liidrid oma pühendumust[12] suurendada
läbipaistvust kaevandustööstuses ning toetada konfliktist mõjutatud
piirkondadest selliste mineraalide vastutustundlikku hankimist, mis ei ole seotud
konfliktidega. G8 teatas ühtlasi partnerlusest Burkina Faso, Colombia, Ghana,
Guinea, Mongoolia, Myanmari/Birma, Peruu ja Tansaaniaga, mis toob kaasa
süvendatud koostöö loodusvarade haldamisel ja poliitiliste reformide toetuseks
neis riikides. Euroopa Liit osaleb
aktiivselt OECD konfliktimineraalide algatuses – hoolsuskohustuse suunised[13] – ja andis OECD ministrite nõukogus 2011.
aasta mais lubaduse tõhustada nende suuniste järgimist. Suuniste eesmärk on
aidata ettevõtjatel austada inimõigusi ning mitte aidata kaasa konfliktidele
tina, tantaali, volframi ja kulla hanketavade kaudu. Suuniste reguleerimisala
on ülemaailmne ning neis on sätestatud protsess, mille käigus ettevõtjad võivad
vabatahtlikult rakendada oma mineraalide tarneahela suhtes kontrolli ja
läbipaistvuse süsteemi, mis seisneb teabe, muu hulgas päritolukaevandust,
kaubateid ja tingimusi käsitleva teabe kogumises ja vahetutele ostjatele
avalikustamises eesmärgiga tarneahelaga seotud riskid kindlaks teha, neid
hinnata ja nende suhtes meetmeid võtta. Tarneahela kindlaksmääratud osades on
nõutav sõltumatu välisaudit. Ettevõtjad peavad igal aastal avaldama aruande oma
poliitika ja tavade kohta, et tekitada avalikkuses usaldust võetavate meetmete
vastu. 2010. aastal võtsid Ameerika
Ühendriigid vastu Dodd-Franki Wall Streeti reformi ja tarbijakaitse seaduse (Dodd-Frank
Wall Street Reform and Consumer Protection Act) ehk Dodd-Franki seaduse.
Selle peatükis 1502 tutvustatakse tarneahela läbipaistvust, kohustades USAs
börsil noteeritud äriühinguid, kes kasutavad oma tootmisprotsessides nn
konfliktimineraale,[14]
avaldama kõnealuste mineraalide päritolu ja täitma asjakohast hoolsuskohustust.
Peatüki 1502 sätteid hakatakse kohaldama alates 31. maist 2014 ja selleks
tähtajaks peavad asjaomased ettevõtjad esitama USA väärtpaberi- ja
börsikomisjonile esimese iga-aastase konfliktimineraale käsitleva aruande.
Ehkki kõnealuse õigusakti reguleerimisala piirdub ametlikult USAs börsil
noteeritud äriühingutega, on sellel märkimisväärne mõju ka välismaal, kaasa
arvatud Euroopa Liidus, peamiselt ülemaailmsete tarneahelate kaudu, sest USAs
börsil noteeritud äriühingute tarnijad on kohustatud esitama hoolsuskohustusega
seotud teavet. 2010.
aastal andsid Ida-Aafrika järvede piirkonna riigipead ja valitsusjuhid
Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelisel konverentsil (ICGLR) lubaduse
võidelda loodusvarade ebaseadusliku kasutamisega ning kiitsid heaks
loodusvarasid käsitleva piirkondliku algatuse ja selle kuus vahendit:
piirkondliku sertifitseerimiskorra vastuvõtmine; riikide õigusaktide
ühtlustamine; mineraalivoogude piirkondlik andmebaas; käsitsi kaevandamise
sektori reguleerimine; EITI edendamine ja rikkumistest teatamise korra
kasutuselevõtt. Kõnealune piirkondlik algatus on viinud selleni, et 2012.
aastal jõustasid Kongo Demokraatlik Vabariik ja Rwanda õigusakti, millega
kehtestati nende ettevõtjatele hoolsuskohustuse nõuded OECD hoolsuskohustuse
suuniste alusel. Teised Ida-Aafrika järvede piirkonna riigid on samuti asunud
ICGLRi raamistikku kohaldama. Kõnealused
kolm algatust on tinginud või soodustanud konkreetsemate riiklike ja
eraalgatuste edasiarendamist. Mittetäielikku nimekirja kuuluvad Rahvusvahelise
Tinauurimise Instituudi tina tarneahela algatus, sertifitseeritud tarneahelate
algatus, konfliktivabade sulatuskodade programm, analüütilise sõrmejälje
meetod, projekt Solutions for Hope, konfliktivaba tina algatus, avaliku ja
erasektori partnerlus vastutustundlikuks mineraalikaubanduseks, algatus
PROMINES, kaubanduskeskuste algatus, ülemaailmse kullanõukogu konfliktivaba
kulla standard, Londoni Kulla- ja Hõbedaturu Liidu hea tarne nimekiri ning
vastutustundliku juveelikaubanduse nõukogu tavad ja
standardid.[15] 1.3 ELi ettevõtjate
tegevuskeskkond Joonisel 1 on lihtsustatud skeem mineraalide ja metallide
tarneahelast. Tarneahelas ülalpool asuvate tegevuste hulka kuuluvad
kaevandamine, kauplemine ja sulatamine ning neid tegevusi sooritatakse
tootjariigis. Enamiku konfliktidest mõjutatud riikide puhul toimub sulatamine
kolmandas riigis. Tarneahelas ülalpool asuvate tegevuste hulka kuuluvad
kauplemine, edasine töötlus ning lõpptoote valmistamine müügiks tarbijale.
Tina, tantaali, volframi ja kullaga kauplemise või nende töötlemisega on seotud
terve rida tööstussektoreid, kaasa arvatud autotööstus, elektroonikatööstus,
lennundustööstus, pakendamistööstus, ehitustööstus, valgustitööstus,
tööstusseadmete ja tööriistade tootmine ning juveelitööstus. See hõlmab
potentsiaalselt ligikaudu 880 000 ELi ettevõtjat, kellest enamik on väikesed
või keskmise suurusega. Määruse jaoks tehtud mõjuhinnangust selgub, et neljast
kõnealusest mineraalist saadud maakide ja metallide importimisega tegeleb
hinnanguliselt ligikaudu 300 ELi kauplejat ja ligikaudu 20 sulatuskoda või
rafineerimistehast ning et kõnealuste metallide importimisega tegeleb üle 100
ELi komponenditootja. Maailmas leidub ligikaudu 140 kulla rafineerimistehast
ning 280 ülejäänud kolme mineraali sulatuskoda. Joonis 1 Konfliktipiirkondadest pärit
mineraalide järele on sulatuskodade ja rafineerimistehaste seas jätkuvalt suur
nõudlus. Kõnealustel ettevõtjatel on head võimalused teha kindlaks ostetud
mineraali päritolu. Nad on tarneahelas viimane lüli, kus mineraalide päritolu
kindlakstegemine on veel tehniliselt teostatav, ja neil on võimalus nõuda
tootjariikidelt vastutustundlikku tarnekäitumist. Olemasolevate
hoolsuskohustuse algatuste puhul tunnustatakse vastutustundlike sulatuskodadega
tehtava koostöö väärtust. Euroopa Komisjoni tehtud uuringu põhjal täidab
hoolsuskohustust praegu vaid 16 % kogu maailma sulatuskodadest ning 18 %
Euroopa Liidu tina, tantaali ja volframi sulatuskodadest. Kulla
rafineerimistehastest järgib hoolsuskohustust kogu maailmas ligikaudu 40 % ja
Euroopa Liidus 89 %. [16]
Ehkki OECD hoolsuskohustuse
suunised sisaldavad tegevusraamistikku, on praegu tehtavad jõupingutused
suuniste järgmiseks killustatud ning huvitatud ettevõtjatel puuduvad
tegutsemiseks piisavalt stiimulid. Pooled tarneahelas allpool asuvatest
avalikul konsultatsioonil osalenud ettvõtjatest on huvitatud – või peamiselt
Dodd-Franki seaduse alusel õiguslikult kohustatud – hankima vastutustundlikult
ja täitma tarneahelaga seotud hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse täitmise
mitteregulatiivsete tõukejõudude hulka kuuluvad näiteks ettevõtja sotsiaalse
vastutuse poliitika, kuvand ning tarbijanõudlus. 2013. aastal tehtud uuring[17] näitab, et ELis ei ole
hoolsuskohustuse täitmine laialt levinud. Kõigest 12 % ELis börsil noteeritud
äriühingutest, kelle suhtes kõnealust USA õigusakti otseselt ei kohaldata,
osutab oma veebisaidil konfliktimineraalidele. Põhjus on osaliselt selles, et
OECD hoolsuskohustuse suunised, Dodd-Franki seadus ja ICGLRi raamistik on
hiljutised, ent ka selles, et ELi ettevõtjatel esineb rakendusalaseid probleeme
(nt pikad tarneahelad, ettevõtjate rohkus ja vähene teadlikkus). Siiski osaleb
150 000–200 000 peamiselt tarneahelas allpool asuvat ELi ettevõtjat 6 000 USAs
börsil noteeritud ja hoolsuskohustust järgiva äriühingu tarneahelas. Ida-Aafrika järvede
piirkonnas on vaja suutlikkust edaspidi suurendada, et tagada ICGLRi raamistiku
edukas kohaldamine. Täiendavaks probleemiks on seejuures Dodd-Franki seaduse
järgimine. Leidub viiteid sellele, et kõnealune seadus on pärssinud mineraalide
hankimist Ida-Aafrika järvede piirkonnast, sõltumata sellest, kas mineraale on
kaevandatud õiguspäraselt või mitte[18].
Mõned asjaomased ettevõtjad toimivad riskivaba strateegia kohaselt, tehes
hankeid kaevandustest väljaspool kõnealust piirkonda või koguni väljaspool
Aafrikat. Ülejäänud mineraalidel, mis ei ole seotud konfliktidega, on raskusi
USA või ELi turule jõudmisega ja nendega kaubeldakse sageli turuhinnast
madalamate hindadega. Kaubandusest ilmajäämine tähendab aga ilmajäämist
kohalikest elatusvahenditest keskkonnas, kus alternatiivseid töövõimalusi on
vähe, eriti käsitsi kaevandamise ja väikesemahulise kaevandamise puhul. ELi ühtne lähenemisviis
vastutustundliku hankimise edendamiseks peab tuginema olemasolevatele
algatustele ning toetama OECD hoolsuskohustuse suuniste kasutuselevõttu. See
peab soodustama hoolsuskohustuse paremat täitmist sulatuskodade, kaasa arvatud
väljaspool Euroopa Liitu asuvate sulatuskodade tasandil, ning lihtsustama
hoolsuskohustust käsitleva teabe paremat ja suhteliselt väikeste kulutustega
liikumist mööda tarneahelat allapoole[19].
1.4 Euroopa Liidu olemasolevad välispoliitilised,
arengupoliitilised ja muud meetmed Loodusvarade
kaevandamise ja konflikti vahelise sideme katkestamine eeldab laiaulatuslikku
lähenemist, mis oleks suunatud probleemi algpõhjustele: konfliktile, nõrgale
valitsemistavale ja puudulikule arengule. Kõnealuste probleemidega tegelemine
moodustab osa ELi välistegevusest ning on ELi strateegia konkreetne eesmärk, et
toetada arengumaade püüdlusi nende võitluses vaesuse vastu, nagu on kirjeldatud
2011. aastal vastu võetud muutuste kava käsitlevas teatises[20]. Kavas pööratakse
suurt tähelepanu nii heale valitsemistavale ja inimõigustele kui ka kaasavale
majanduskasvule. Ühtlasi aitab see edendada koostööd mitte ainult ELi
arengupartnerite, arenguriikide valitsustega, vaid ka erasektori ja
rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu näiteks ÜRO. Kava elluviimisel pöörab
Euroopa Liit erilist tähelepanu kodanikuühiskonna rollile, kohalike kogukondade
mõjujõu suurendamisele ning läbipaistvatele ja usaldusväärsetele
otsustusprotsessidele. Teine asjakohane
algatus on 2008. aasta ELi ja ÜRO maa ja loodusvarade haldamise ning
konfliktide ennetamise partnerlus,[21]
mida Euroopa Liit toetab stabiliseerimisvahendi abil ja mille kaudu antakse
kolmandatele riikidele ühisabi loodusvaradega seotud konfliktide ennetamiseks
ja nendega tegelemiseks. Selle partnerluse kaudu soodustab Euroopa Liit ÜRO
asutustevahelist lähenemisviisi kõnealuses sektoris, kooskõlas ÜRO peasekretäri
aruandega „Konfliktijärgne rahutaastamine” (Peacebuilding in the Aftermath
of Conflict, 2012). ELis on olemas ühtne
ja terviklik strateegia seoses Euroopa Liidu juurdepääsuga toorainetele.
Tooraineid käsitlev algatus[22]
ja tooraineid käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus[23] on laiaulatuslikud ELi
tegevuspõhimõtted, mis hõlmavad jätkusuutlikku juurdepääsu toorainetele ning
käsitlevad ka valitsemistava, taristut ja kutseoskusi kolmandates riikides. ELi ettevõtja sotsiaalse
vastutuse (ESV) strateegia[24]
kaudu edendab komisjon vastutustundlikku ettevõtlust, eriti seoses
rahvusvahelisel tasandil heakskiidetud ESV põhimõtete ja suunistega, nagu
näiteks OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele ning ÜRO äritegevuse ja
inimõiguste juhtpõhimõtted. 2013.
aastal avaldas Euroopa Liit juhised ÜRO äritegevuse ja inimõiguste
juhtpõhimõtete rakendamiseks kolmes ettevõtlussektoris, sealhulgas IKT ning
nafta- ja gaasisektor[25]. Euroopa
Liidu välispoliitika kontekstis viiakse ellu täiendavad asjakohased
regionaalsed meetmed: Aafrika
loodusvarade küsimust võeti arvesse 2007. aasta Aafrika ja ELi ühisstrateegias,
milles tuuakse tähtsa koostööeesmärgina välja loodusvarade hea juhtimistava. EL toetab Aafrika
mäetööstuse arenguvisiooni (African Mining Vision), mille kiitis 2009. aastal
heaks nii Aafrika Liit, et tagada mineraalsete loodusvarade läbipaistev,
õiglane ja optimaalne kasutamine, ning ka visiooni rakendusorganit, Aafrika
Mineraalide Arenduskeskus. EL suurendab toetust ka muudele ühismeetmetele,
sealhulgas Aafrika Õigusabisüsteemile, mis aitab Aafrika valitsustel pidada
erasektoriga läbirääkimisi keerukate lepingute üle ning suurendab seeläbi
vastavate tehingute jätkusuutlikkust ja kaasavat iseloomu. Geoloogilist
koostööd toetatakse ELi uue üleaafrikalise programmi raames. EL soovitab
rakendada piirkonnas ka ülemaailmseid vastutustundliku hankimise algatusi
konfliktiteemantide, mäetööstuse läbipaistvuse ja metsamajandussaaduste kohta
(KPCS, EITI ja CITES). Euroopa Liit on
võtnud ka konkreetsemaid meetmeid Ida-Aafrika järvede piirkonna suhtes. 2013.
aasta juunis võtsid Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja vastu ühisteatise
„Ida-Aafrika järvede piirkonda käsitlev strateegiline raamistik”,[26] kehtestades sellega
ELi ühtse ja tervikliku lähenemisviisi kriisi mitmesugustele allikatele nii
piirkondlikul, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Sellega seoses on
EL teinud ettepanekuid võtta meetmeid, mis käsitlevad mineraalsete loodusvarade
kasutamise ja nendega kauplemise seost konfliktide ja ebastabiilsusega
Ida-Aafrika järvede piirkonnas. Euroopa Liit toetab stabiliseerimisvahendi
fondidest ka ICGLRi maavarasid käsitlevat piirkondlikku algatust ning OECD
hoolsuskohustuse suuniste rakendamise programmi. Tulevikus võidakse vaatluse
alla võtta piiriülesed projektid, sealhulgas piiri- ja tollihaldus. Aasia ja Vaikse
ookeani piirkonna riikides tegeleb EL loodusvaradega seotud küsimustega,
soodustades ühinemist algatusega EITI, kus võib täheldada suurt huvi osaluse
vastu (osalevad riigid on Mongoolia ja Ida-Timor , kandidaatriigid on
Afganistan, Indoneesia ja Saalomoni Saared, Myanmar/Birma ja Paapua Uus-Guinea
on teatanud oma kavatsusest EITIga ühineda ning Filipiinid on taotlenud EITI
kandidaatriigi staatust). Aasias paikneb ligikaudu 65 % 280st maailmas
teadaolevast tina, tantaali ja volframi sulatuskojast, mis asuvad näiteks
Hiinas (73), Malaisias (5) ja Indoneesias (34). Võttes arvesse kõnealuste riikide
majanduslikku arengut ja vastavaid hankevajadusi, on nad Euroopa Liidule
prioriteetsed partnerid. Ladina-Ameerikas on
EL alustanud dialoogi Andide piirkonna riikidega kaevandustööstuse ja
vastutustundliku hankimise küsimustes, tehes seejuures kindlaks võimalikud
koostöövaldkonnad, sealhulgas laialdasem sotsiaalmajanduslik ja keskkonnamõju
kaevandustegevusele. Nende küsimustega tegelemine moodustab osa ELi
välistegevusest. EITI nõuetele vastavus piirkonnas on vähearenenud ja neid
täidab vaid Peruu, kuid huvi algatuse vastu on kasvamas eeskätt Hondurases,
Guatemalas ja Colombias.
2. ELi ühtne lähenemisviis vastutustundlikule
hankimisele
Eespool esitatut arvesse
võttes on vaja töötada ELi ühtse lähenemisviisi nimel, et edendada mineraalide
vastutustundlikku hankimist konflikti- ja riskipiirkondadest. Sel eesmärgil
püütakse komisjoni määruse kohta esitatud ettepaneku ning rea sellega
kaasnevate meetmete abil esiteks vähendada relvastatud rühmituste võimalusi
tina, tantaali, volframi ja kullaga kauplemiseks konfliktipiirkondades ning
teiseks parandada ELi ettevõtjate suutlikkust – eriti tarneahelas allpool
asuvate ettevõtjate puhul – täita olemasolevate hoolsuskohustuse raamistike
nõudeid ja vähendada moonutusi ülemaailmsel turul seoses nelja kõnealuse konflikti-
ja riskipiirkondadest hangitava mineraaliga. Üldisemal tasandil tugineb
ELi ühtne lähenemisviis koos selle vastutustundliku hankimise poliitikate ja
algatustega konflikti- ja riskipiirkondade laiemale terviklikule käsitlusele.
Nende abil edendatakse muu hulgas konfliktide lahendamist, rahu ja julgeolekut,
inimõiguste austamist ja vajadust tegeleda inimkaubandusega, head
valitsemistava ning õigusriiki ja säästvat arengut. Näidetena võib tuua
Ida-Aafrika järvede piirkonda käsitleva strateegilise raamistiku koos
loodusvarade ebaseadusliku kasutamise küsimusega, ent ka Aafrika Sarve
strateegilise raamistiku ning Saheli julgeolekut ja arengut käsitleva ELi
strateegia. 2.1 Ettepanek määruse kohta, millega luuakse
liidu süsteem ELi vabatahtliku vastutustundliku importija
enesesertifitseerimise jaoks Komisjoni ettepanekuga
määruse kohta, millega luuakse liidu süsteem tarneahelaga seotud
hoolsuskohustuse täitmise enesesertifitseerimisele tina, tantaali, volframi ja
nende maakide ning kulla vastutustundlike importijate poolt, püütakse toetada
ELi ettevõtjaid hoolsuskohustuse täitmisel ning aidata viia miinimumini
relvastatud rühmituste rahastamise riski. Ühtlasi on ettepaneku eesmärk
edendada kõnealuste mineraalide vastutustundlikku hankimist konflikti- ja
riskipiirkondadest, et suurendada seadusliku kaubanduse mahtu. ELi
lähenemisviisis tuleks keskenduda hoolsuskohustuse täitmise edendamisele
tarneahelas ülalpool asuvate ettevõtjate seas ning lihtsustada kvaliteetse
teabe ja parimate tavade edastamist tarneahelas allapoole. Kooskõlas avalikul
konsultatsioonil osalenute peamise sõnumiga on lähenemisviisi väljatöötamisel
võetud arvesse keerukate tarneahelate ülemaailmset iseloomu ning ühtlasi
tugineb lähenemisviis OECD hoolsuskohustuse suuniste edasisele järgimisele ja
toetab seda. Eelöeldut arvesse võttes on nii määrus kui ka sellega kaasnevad
meetmed geograafiliselt ulatuselt ülemaailmsed ning tegevuses keskendutakse
peamiselt protsessidele. Toimimise seisukohast luuakse
kavandatava määruse vabatahtlik enesesertifitseerimise süsteem neile
importijatele, kes soovivad importida mõnd neljast kõnealusest mineraalist või
metallist Euroopa Liitu vastutustundlikul viisil. Enesesertifitseerimise kasuks
otsustavad importijad peavad rakendama OECD hoolsuskohustuse suuniseid, esitama
auditeerimiskinnitused ning avalikustama teavet liikmesriikide pädevatele
asutustele. Avalikustatud teabe põhjal avaldab Euroopa Liit igal aastal, pärast
konsulteerimist OECDga nimekirja nendest sulatuskodadest ja
rafineerimistehastest, mida peetakse vastutustundlikeks importijateks. See
tagab parema nähtavuse ning edendab avaliku sektori aruandluskohustust.
Nimekirjas märgitakse ühtlasi eraldi ära need sulatuskojad ja
rafineerimistehased, mis hangivad toorainet konfliktipiirkondadest, ning see
aitab stimuleerida seaduslikku kaubandust. Skeemi hinnatakse kolme aasta
möödudes või vajaliku teabe kättesaadavuse korral varem ning hindamise tulemusi
kasutatakse otsuste tegemiseks ELi edasise strateegia kohta ja õigusraamistiku
parandamiseks, muutes skeemi vajaduse korral ja täiendava mõjuhinnangu alusel
kohustuslikuks. 2.2 ELi kõrvalmeetmed vastutustundliku hankimise edendamiseks Alljärgnevad
kõrvalmeetmed soodustavad mineraalide vastutustundlikku hankimist eeldatavalt
veelgi. Stiimulid ettevõtjatele vastutustundliku hankimise edendamiseks Komisjon kutsub ELi
äriühinguid üles kasutama oma turuseisundit vastutustundliku hankimise
edendamiseks Alljärgnevad meetmed annavad neile selleks stiimuleid.
Sulatuskodade
ja rafineerimistehaste vastutustundlike tavade edendamine
Euroopa
Liit on alates 2014. aasta jaanuarist andnud rahalist toetust OECD
hoolsuskohustuse suuniste rakendamiseks ning jätkab seda tegevust
stabiliseerimisvahendi kaudu. Toetus on eelkõige suunatud suutlikkuse
suurendamisele ja teavitustegevusele nende riigiasutuste, erasektori
ettevõtjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, kes osalevad
konflikti- ja riskipiirkondadest pärinevate mineraalide tarneahelas. Komisjon
annab täiendava hinnangu sellele, mil määral on teostatav finantsabi andmine
OECDle või muudele organitele programmideks, mille abil suurendada
läbipaistvust ja arendada hoolsuskohustuse tavasid Euroopa Liidus ja väljaspool
asuvate sulatuskodade ja rafineerimistehaste seas.
VKEde
vabatahtliku sertifitseerimissüsteemi rahastamisvõimalused
Komisjon
kavatseb uurida rahastamisvõimalusi, et soodustada tulevase vabatahtliku
sertifitseerimissüsteemi kasutuselevõttu ELi importijate seas.
Rahastamisvõimalusi uuriti ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja
keskmise suurusega ettevõtjate programmis (COSME),[27] mis võeti vastu 5.
detsembril 2013.
Riigihangetega seotud stiimulid
Komisjon
kavatseb edendada nii vastutustundliku importija sertifikaadi kui ka
vastutustundlike sulatuskodade ja rafineerimistehaste nimekirja kasutuselevõttu
Euroopa Komisjoni enda hankelepingute täitmise klauslite kaudu. Avalike hangete
kaudu ostetud tooted, mis sisaldavad tina, tantaali, volframit ja/või kulda,
peavad seega vastama OECD hoolsuskohustuse suunistele või samaväärsele
hoolsuskohustuse süsteemile, et täita lepingujärgseid kohustusi.
Valitsuste ja
äriühingute vaheliste võrgustike kasutamine ELi vastutustundliku importija
sertifikaadi kasutuselevõtu lihtsustamiseks
Määruse eelnõu alusel
koostatud sertifitseerimismenetluse propageerimiseks kutsub komisjon OECD
suunised rahvusvaheliste ettevõtete suuniste alusel loodud riiklikke
kontaktpunkte ja muid asjakohaseid võrgustikke üles aitama teadlikkust
suurendada. Enterprise Europe Network (EEN) – ettevõtluse tugivõrgustik, mis
osutab Euroopa ettevõtteid toetavaid teenuseid – võiks suurendada ELi
ettevõtjate teadlikkust ELi ühtsest lähenemisviisist, hoolsuskohustuse
tähtsusest ning vastutustundetu konfliktipiirkondadest hankimise tagajärgedest.
Tagatiskirjad – tööstuse kohustused
ELi ettevõtjad on
väljendanud avaliku konsultatsiooni, seisukohavõttude ja uuringute kaudu oma
valmisolekut suurendada enda osalust mineraalide vastutustundlikus hankimises
konflikti- ja riskipiirkondadest. EL võtab meetmeid, et tõsta esile nende
ettevõtjate jõupingutusi, kes on esitanud vastavasisulisi kohustusi väljendavad
tagatiskirjad. Poliitilised dialoogid kolmandate riikide ja teiste sidusrühmadega ·
Käimasolevate poliitiliste dialoogide
edasiarendamine Euroopa Liit kasutab käimasolevaid poliitilisi, arengu-, kaubandus- ja
julgeolekudialooge ning kontakte kaevanduse, tootmise, töötlemise ja
tarbimisega tegelevate riikide valitsustega, et arendada edasi ühist arusaamist
– nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil – konfliktivaba ja
vastutustundliku maavarade kaevandamise vajadustest, raskustest ja
võimalustest. Näiteks käsitleb EL vastutustundlikku hankimist ja selle panust
säästvasse arengusse oma kõnelustes Lõuna-Ameerika ja Kariibi mere riikidega,
pöörates seejuures kohast tähelepanu käsitsi kaevandamise ja mitteametliku
kaevandamise jätkusuutlikkusega seotud küsimustele. Paralleelsed täiendavad
suhted sõlmitakse eeskätt erasektori ja kodanikuühiskonna esindajatega
tootjariikides.
Sulatuskodade asukohariikide kaasamine
EL
võtab ühendust riikidega, kus asub suurem osa maailma sulatuskodadest ja
rafineerimistehastest, eriti Hiina, Malaisia, Indoneesia, Tai ja Venemaaga,
eesmärgiga propageerida ühtset lähenemisviisi vastutustundlikule hankimisele
ning kindlustada väljaspool ELi jurisdiktsiooni asuvate ettevõtjate suurem
osalus. EL korraldab 2015. aastal rahvusvahelise konverentsi konflikti- ja
riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundliku hankimise teemal. ·
Vastutustundliku hankimise teema tooraineid
käsitlevates dialoogides Euroopa Liit kasutab muu
hulgas Hiina, Jaapani ja Mongooliaga peetavaid tooraineid käsitlevaid dialooge
vastutustundliku hankimise ühtse lähenemisviisi edendamiseks. Komisjon algatas
hiljuti tooraineid käsitleva dialoogi Myanmari/Birmaga. Üldisemas plaanis
jätkavad komisjon ja kõrge esindaja ELi tugeva ja ühtse toorainediplomaatia
edendamist ning julgeoleku ja arengukoostöö vahelise seose sidusat ja
strateegilist käsitlemist. Arengukoostöö kolmandate riikidega EL kasutab ühtlasi oma olemasolevaid koostöösuhteid Aafrika, Aasia,
Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide valitsustega, et käsitleda
maavarade konfliktivaba ja vastutustundlikku kaevandamist ja turustamist.
Peamised sekkumisviisid, mille kaudu Euroopa Liit võib oma partnerriike
toetada, on järgmised:
OECD hoolsuskohustuse suuniste ülevõtmine
siseriiklikesse hoolsuskohustuse raamistikesse ja õigusaktidesse;
suutlikkuse edasine suurendamine siseriiklike
hoolsuskohustuse raamistike rakendamiseks;
selgitustöö ja poliitiliste dialoogide edendamine
asjaomastes riikides kohalike omavalitsusasutuste ja keskvalitsusasutuste,
kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ettevõtjate seas;
tootjariikide võetud meetmete ja saavutatud
tulemuste nähtavaks tegemine.
Ühtlasi soodustab
Euroopa Liit tootja- ja tarbijariikide vahelist koostööd, sealhulgas
ühisprojektide kaudu, nagu näiteks säästva kaevandamise ja hea valitsemistavaga
seotud projektid, võttes arvesse ka käsitsi kaevandamise spetsiifikat. Aus vahendaja – toorainediplomaatia Euroopa Liit on
valmis tegutsema ausa vahendajana seoses paljusid sidusrühmi hõlmavate
algatustega, toetades ja soodustades osalejate seas vastutustundlikku hankimist
ja kauplemist. Komisjoni talitused ning Euroopa välisteenistus koguvad ja
analüüsivad paljusid sidusrühmi hõlmavate algatustega seotud andmeid. Nõuetekohast
tähelepanu pööratakse ka riikliku ja erasektori liitudele. ELi liikmesriigid Komisjon ja kõrge
esindaja kutsuvad ELi liikmesriike üles toetama oma jurisdiktsiooni piires ning
asjakohaste siseriiklike meetmete abil ettevõtjate jõupingutusi hoolsuskohustuse
valdkonnas. Täiendavaid algatusi võib välja töötada tarbijale suunatud teabe ja
märgistamise valdkonnas ning samuti võib luua täiendavaid stiimuleid ettevõtja
vastutustundliku käitumise parandamiseks. Lisaks sellele julgustab komisjon ELi
liikmesriike toetama OECD hoolsuskohustuse suuniste või samaväärsete süsteemide
kasutuselevõttu kõnealuste riikide ametiasutuste poolt allkirjastatud ja ELi
riigihangete direktiivile vastavate hankelepingute täitmise klauslite kaudu.
Selleks töötab komisjon liikmesriikide eelarvevahendite käsutajatele välja
soovitused ja rakendusjuhised.
3. Koostöö ühtse ELi
lähenemisviisi nimel
OECD
hoolsuskohustuse suunistel põhinev selgem ELi raamistik peaks lihtsustama ELi
ettevõtjate jätkuvaid jõupingutusi nõuetekohaste hoolsuskohustuse protsesside
kasutuselevõtul. Euroopa Liidu kui maailma suurima mineraali- ja metallituru
suurem sidusus peaks stimuleerima nõudlust vastutustundliku hankimise järele
ning lihtsustama seeläbi kauplemist maavaradega, mis on kaevandatud kooskõlas siseriiklike
või OECD hoolsuskohustuse nõuetega. Kõnealuse algatuse
edu sõltub suuresti ELi erasektori, eriti tina-, tantaali- ja volframimaake või
nendest saadud metalle ning kulda importivate ettevõtjate osalusest. Komisjon
ja kõrge esindaja teevad ELi ettevõtjatele ettepaneku võtta kasutusele pakutud
ühtne lähenemisviis, kindlustada selle saavutusi ning täiustada seda veelgi. Komisjon ja kõrge
esindaja kutsuvad nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles toetama ELi ühtset
lähenemisviisi maavarade vastutustundlikule hankimisele. [1] „Konfliktibaromeeter” (Conflict Barometer), Heidelberg
Institute for International Conflict Research, 2012. [2] KOM(2011) 25 (lõplik) ja COM(2012) 22 (final). [3] Nimetatud nelja mineraali hõlmavad kaks peamist rahvusvahelist
hoolsuskohustust käsitlevat dokumenti; vt ka punkt 1.2. [4] Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega
luuakse liidu süsteem konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali,
volframi ja nende maakide ning kulla vastutustundlike importijate tarneahelaga
seotud hoolsuskohustuse täitmist käsitleva enesesertifitseerimise jaoks. [5] Komisjoni talituste töödokument, mõjuhinnang, lisatud
dokumendile „Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega
luuakse liidu süsteem konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali,
volframi ja nende maakide ning kulla vastutustundlike importijate tarneahelaga
seotud hoolsuskohustuse täitmist käsitleva enesesertifitseerimise jaoks”. [6] World Statistics on Mining and Utilities 2010 – kaevandamistoodangu
andmed aastast 2007. [7] Africa Progress Report 2013. [8] 2012. aastal moodustas Boliivia kaevandussektor keskmiselt 7,3 %
SKPst ja 27,8 % koguekspordist ning Colombias 2,4 % SKPst ja 17,1 %
koguekspordist. 2011. aastal Peruus oli kaevandussektori osakaal 14,5 % SKPst
ja 59 % koguekspordist. [9] „Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide
vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised” (OECD
Due Diligence Guidance for Responsible Supply Chains of Minerals from conflict-Affected
and High-Risk Areas), teine väljaanne, OECD Publishing (OECD 2013).
http://dx.doi.org/10.1787/9789264185050-en, lk 8. [10] OECD suunised
rahvusvahelistele ettevõtetele, OECD 2011. [11] Ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku
büroo, New York ja Genf 2011. [12] G8 juhtide Lough Erne'i tippkohtumise kommünikee, punkt 40, 18.
juuni 2013. [13] „Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide
vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised” (OECD
Due Diligence Guidance for Responsible Supply Chains of Minerals from
conflict-Affected and High-Risk Areas), teine väljaanne, OECD Publishing (OECD
2013). http://dx.doi.org/10.1787/9789264185050-en. [14] Õigusaktis määratletud kui tina, tantaal, volfram või kuld, mis
pärineb Kongo Demokraatlikust Vabariigist või selle naaberriigist. [15] „Konfliktimineraalid – hinnang Dodd-Franki seadusele ja teistele
loodusvaradega seotud meetmetele” (Conflict minerals - an evaluation of the
Dodd-Frank Act and other resource-related measures), Öko-Institut e.V.
Freiburg, august 2013, 6. peatükk. [16] Andmed kulla kohta pärinevad Londoni Kulla- ja Hõbedaturu Liidult,
mille enamik liikmeid täidab hoolsuskohustust. Hinnanguliselt 50
rafineerimistehast üle maailma tegutseb väljaspool kõnealust liitu. [17] „Euroopa ettevõtjate hoolsuskohustuse täitmine konfliktides”
(Conflict due diligence by European Companies), Stichting Onderzoek
Multinationale Ondernemingen, oktoober 2013. [18] „Konfliktimineraalid – hinnang Dodd-Franki seadusele ja teistele
loodusvaradega seotud meetmetele” (Conflict minerals - an evaluation of the
Dodd-Frank Act and other resource-related measures), Öko-Institut e.V.
Freiburg, august 2013, lk 27. [19] Vt joonealune märkus 5. Komisjoni talituste töödokument III lisas
sisaldab välisuuringut hoolsuskohustuse täitmisega seotud kulude, kasu ja muude
valitud ettevõtjatele kaasnevate mõjude hindamise kohta seoses teatavate
mineraalide (tina, tantaali, volframi ja kulla) vastutustundliku hankimisega.
Uuringu raames asjaomaste tööstuste seas tehtud küsitluse peamine järeldus oli
see, et enamik vastanutest tõi välja hoolsuskohustuse täitmise ja aruandlusega
seotud suhteliselt väikesed kulud. Kulutuste valdav hinnang on 13 500 eurot
esialgsete jõupingutuste eest (74 % vastanutest) ning 2 700 eurot edasiste
jätkuvate jõupingutuste eest (68,3 % vastanutest). [20] KOM (2011) 637 (lõplik). [21] http://www.un.org/en/land-natural-resources-conflict/index.shtml [22] KOM (2008) 699 (lõplik). [23] COM (2012) 82 (final). [24] KOM (2011) 681 (lõplik). [25] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sustainable-business/corporate-social-responsibility/humanrights/index_en.htm [26] JOIN (2013) 23 (final). [27] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1287/2013, 11.
detsember 2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste
ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega
tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ – COSME programmis nähakse ette
meetmeid VKEde juurdepääsu lihtsustamiseks turgudele nii Euroopa Liidu piires
kui ka väljaspool, jagades näiteks teavet olemasolevate turulepääsu tõkete ja
ärivõimaluste, riigihangete ja tolliprotseduuride kohta ning parandades
tugiteenuste osutamist standardite ja intellektuaalomandi õiguste küsimustes.