14.7.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 230/24 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Majandus- ja rahaliidu lõpuleviimine – maksupoliitika roll”
(omaalgatuslik arvamus)
(2015/C 230/04)
Raportöör: |
Carlos TRIAS PINTÓ |
Kaasraportöör: |
Petru Sorin DANDEA |
27. veebruaril 2014 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:
„Majandus- ja rahaliidu lõpuleviimine – maksupoliitika roll”.
Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon võttis arvamuse vastu 18. novembril 2014.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 503. istungjärgul 10.–11. detsembril 2014 (10. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 164, vastu hääletas 53, erapooletuks jäi 11.
1. Järeldused ja soovitused
1.1. |
Euroopa majanduse muust maailmast aeglasem taastumine räägib teatavast mittetoimimisest, millele tuleb vastata tihedama majandus- ja rahaliiduga. Käesolevas arvamuses toetatakse majandus- ja rahaliidu tihendamise protsessi, eeskätt euroalas, maksustamise rolli aspektist. Edusammud otsese maksustamise koordineerimisel on olnud vaevalised ja on seda ka edaspidi, kuna teema kuulub jätkuvalt liikmesriikide pädevusvaldkonda ja on seotud struktuuriga, mis on kujunenud iga liikmesriigi sajandite vältel tehtud otsustest, kuidas oma valitsemissektori vajalikke kulutusi rahastada. Kui maksustamist muudetakse, peab selle tulemus olema globaalselt konkurentsivõimelisem ja jätkusuutlik maksusüsteem. |
1.2. |
Majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks tuleb uuel õigusloomeperioodil panna alus fiskaalliidule ja liikuda järk-järgult selle realiseerimise suunas. Fiskaalliit peab suutma rinda pista riiklike eeskirjade tohutu suure mitmekesisusega, mis takistab tõelist integratsiooni ja ühtse turu loomist. Lisaks tuleb liikuda euroala suurendatud ühise eelarve väljatöötamise suunas. |
1.3. |
Euroopa Keskpanga rahandussamba kõrval peab keskpikas perspektiivis reaalsuseks saama ka nn ühise eelarve sammas, mis tagab makromajandusliku stabiliseerimise majandus- ja rahaliidus, eelkõige nn asümmeetriliste šokkide korral. |
1.4. |
Maksupoliitika puuduste ja lünkade kõrvaldamiseks on vaja astuda euroalal ambitsioonikamaid samme, et vähendada eri maksude hulka ja need standardida, laiendada maksubaasi, kooskõlastada paremini maksumäärad ning tugevdada koostööd ja teabevahetusmehhanisme, et võidelda pettuse ja maksudest kõrvalehoidumisega. |
1.5. |
Uuel õigusloomeperioodil tuleb teha tihedat koostööd OECD ja G20-ga, otsides kiiret lahendust globaalsele maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise probleemile. OECD on teinud häid edusamme ettevõtete maksustamise globaalse mudeli kasutuselevõtul, mille eesmärk on koguda makse majandusliku sisu asukohas. See peaks moodustama aluse ettevõtete maksustamisele ELis. |
1.6. |
Tihedama fiskaalliidu suunas liikumiseks on väga oluline jätkata eelarvejärelevalvet teise majanduse juhtimise paketi alusel ning panna euroalal kiiresti tööle omavahendite fond, et vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust (1). |
1.7. |
Komitee toetab täielikult Euroopa poolaasta protsessi jätkumist, kuid see tuleks tõhususe tagamiseks läbi vaadata. Individuaalsed riigipõhised soovitused võiksid olla vahend, mis aitab ühist toetuspinda leida. |
1.8. |
Kesist ühiseelarvet, mis moodustab vaid 1 % ELi SKPst, tuleb suurendada, eelkõige euroalal. Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri poliitilistes suunistes „Euroopa uus algus” kutsutakse üles suunama eelarvet veelgi rohkem tööhõivele, majanduskasvule ja konkurentsivõimele. Komitee toetab seda lähenemisviisi ning rõhutab, et 2016. aasta lõpus toimuvat mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist on vaja kasutada selleks, et panna alus suuremale eelarvele, millega saaks tagada rahaliidu nõuetekohase toimimise. |
1.9. |
Komisjon peaks jätkama oma märtsis 2013 avaldatud teatisega „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu suunas” (2) alustatud tööd ning käivitama lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi, mis on suunatud liikmesriikide lepingulistele kokkulepetele viia ellu nii liikmesriigile kui ka ELile kasu toovaid reforme, et kaotada tasakaalustamatuse juhud, millega ei saa tegeleda ilma rahalise abita. See fond peaks saavutama omavahendite abil fiskaalvõimekuse, mis on suuteline andma ajutist abi piirkondlike šokkide lahendamiseks (3). |
1.10. |
Euroala eelarve peab aitama rahaliidul paremini toimida, andma rahalist toetust, et saavutada täielik pangandusliit, ning leevendama asümmeetrilisi šokke. Kui majanduskriis tekkis, siis need ülesanded puudusid, mistõttu võimendusid tähelepanuväärselt ebavõrdsuse juhud, mis vajasid fiskaalmeetmeid. |
1.11. |
Komitee on teadlik kõnealuse küsimuse keerukusest ning soovitab mitmeid järk-järgult võetavaid meetmeid, mis on kooskõlas ELi lepingutes (4) sätestatud eesmärkidega. Lühiajalised meetmed (6–18 kuud):
Keskpika tähtajaga meetmed (18 kuud – 5 aastat):
|
2. Majandus- ja rahaliit ning selle eelarve- ja maksustamisraamistik
2.1. Raamistik
2.1.1. |
ELi 28 liikmesriiki on asunud integratsiooni teele, võttes endale euroalal suuremaid ülesandeid ja kohustusi. Neid juhib rahaliit, mida nüüd on tugevdatud areneva pangandusliidu ning majandus- ja rahaliidu valitsustevahelise stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga. |
2.1.2. |
Maksupoliitika alla kuulub praegu üle 600 eri maksu. Need annavad enamiku tulust, mis kokku (maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed) moodustab 39,4 % liikmesriikide SKPst (13) ja 40,4 % euroala riikide SKPst. Euroopa Keskpanga ühtse rahapoliitika täiendamiseks on vaja euroala liikmesriikide maksupoliitikat paremini koordineerida. |
2.1.3. |
Fiskaalliidu suunas liikumine tähendaks euroala jaoks seda, et suudetakse toetuda omavahenditele ja alustada oluliste struktuurireformide tegelikku toetamist raskustes oleva majandusega riikides. Samuti suudetakse rakendada solidaarsusel põhinevat ja ümberjaotamise poliitikat, mis on hädavajalik asümmeetriliste šokkide leevendamiseks. |
2.1.4. |
Võrreldes teiste arenenud majandusega riikidega, on ELis ja eeskätt euroalal majanduskasvu (SKP) ja tööhõive määr madalam. Enamik majandusintegratsiooni teooriaid soovitavad mudeleid, mis hõlmavad nii raha- kui ka fiskaalliitu. ELi toimimise lepingus on aga maksustamisküsimustes sätestatud otsuste langetamine ühehäälselt, mistõttu on õigusaktide vastuvõtmine palju raskem. |
2.1.5. |
Euroala makromajandusliku tõhususe puudumine võib osaliselt olla põhjustatud sellest, et eelarvepoliitika, mis on väga detsentraliseeritud ja liikmesriikide pädevuses, ja rahapoliitika, mis euroala riikides on Euroopa Keskpanga juhtimisel üha enam tsentraliseeritud, ei sobi kokku. |
2.1.6. |
Euroopa Keskpanga piiratud volitused ei luba tal rahastada eelarvepuudujääke raha käibele lastes. See võib olla positiivne hinnastabiilsuse ja raha väärtuse säilitamiseks, kuid mitte majanduskasvu, tööhõive ega muude eesmärkide jaoks. ELis on pärast rahaliitu tehtud vähe edusamme fiskaalliidu suunas. Seepärast on raske tagada tööjõu ja kapitali liikumine ning vastata kriisile ja asümmeetrilistele šokkidele. |
2.2. Tulude ja kulude suundumused ja probleemid
2.2.1. |
Seni kehtinud minimaalne maksupoliitika koordineerimine on vaevalt piisav vältimaks konkurentsimoonutusi liikmesriikide vahel ja leevendamaks võidujooksu madalaimate määrade poole, mis peamiselt puudutab äriühingu ja üksikisiku tulumaksu nominaalseid ja tegelikke määrasid. Sellel võib olla positiivne mõju, kui liikmesriigid tegeleksid sellega kooskõlastatult. Kahjuks on see praegu negatiivse summaga mäng, millest saavad kasu kapitalitulu ja väga liikuvad töötajad, suurele enamusele toob see kahju. |
2.2.2. |
Kuigi fiskaalne integratsioon vajab ülekannete süsteemi ja asjaomast ametit, on ELi eelarve piiratud 1 %-ga SKPst. Netoülekanded moodustavad minimaalse osa neist ressurssidest, hoolimata strateegias „Euroopa 2020” ja projektis „Euroopa 2030” seatud eesmärkidest. |
2.2.3. |
Täielikult väljaarenenud majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskavas, mis koostati 2012. aastal (14), tehakse ettepanek liikuda keskpikas perspektiivis majandus-, raha- ja fiskaalliidu suunas, kasutades selleks muu hulgas konkreetsemaid algatusi, samal ajal kui lühikeses perspektiivis on kavas tugevdada eelarve- ja majandusjuhtimist (esimene majanduse juhtimise pakett, fiskaalkokkulepe, teine majanduse juhtimise pakett), Euroopa poolaastat ja selle soovitusi ning lõpuks väljapoole ELi toimimise lepingut jäävat majandus- ja rahaliidu valitsustevahelist stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingut, mille allkirjastasid 25 riiki. Süsteem on ühesuunaline, jäik ja range ega ole suuteline tagama paindlikkust, mida on vaja kriisiolukorras tekkinud äkilise majandusolukorraga tegelemiseks ja euroala poliitikameetmete komplekti koostamiseks. |
2.2.4. |
Tegelikult on märkimisväärne, et seni on võetud meetmeid ainult kulude poole peal, jättes fiskaalliidu tulude poole täielikult tähelepanuta. |
2.2.5. |
Lisaks eelarvejärelevalve ameti puudumisele toimis eesistujariikide kolmik politiseeritud viisil, kehtestades kokkuhoiumeetmeid abi vajanud riikidele ning sattudes seega oma puuduliku tõhususe ja läbipaistvuse pärast Euroopa Parlamendi (15) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kriitika alla. |
2.2.6. |
Komitee toetab komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri poliitilisi suuniseid „Euroopa uus algus”, milles kutsutakse ELi üles asendama nn troika demokraatlikult legitiimsema ja vastutavama struktuuriga, mis tugineb ELi institutsioonidele, tagades tugevama parlamentaarse kontrolli nii ELi kui ka riikide tasandil. |
2.2.7. |
Seni on aga fiskaalse devalveerimise poliitika, mida on järgitud mõnes kõige haavatavamas euroala riigis, pigem kahjustanud Euroopa sotsiaalmudelit (16), kui suurendanud konkurentsivõimet, sest tööjõu kui tootmisteguri maksukoormuse vähendamine ei ole avaldanud peaaegu mingit mõju majanduskasvu, tööhõive ja võlaolukorra parandamisele, põhjustades vaid ebavajalikku maksutulu vähenemist. Mõnes liikmesriigis näib tasakaalustamatuse mõningane parandamine hakkavat näitama siiski ka kasutoovat mõju. |
3. Märkused
3.1. Finants- ja digiteenuste maksustamise tähtsus
3.1.1. |
Edusammude tegemise raskus maksustamise valdkonna integreerimisel on ilmnenud kahes valdkonnas: finantstehingutes ja digitaalmajanduse tehingutes. Komisjon peab andma kiire vastuse kooskõlas konkurentsi peadirektoraadi läbiviidud uuringutega, komisjoni digitaalmajanduse maksustamise eksperdirühma soovitustega (17) ja OECD esimeste ettepanekutega (18) kooskõlastatud rahvusvahelise lähenemisviisi kohta, et võidelda rahvusvaheliste ettevõtete maksudest kõrvalehoidumise vastu maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist (BEPS) käsitleva OECD/G20 projekti raames (projekti eesmärk on luua ühised rahvusvahelised maksueeskirjad, et lõpetada maksubaaside kahanemine ja kasumi kunstlik ümberpaigutamine teistesse kohtualluvustesse, et vältida maksude maksmist). |
3.1.2. |
Kuna kavandatud kogu ELi hõlmava finantstehingute maksuga ei ole seni jõutud kaugemale kui 2013. aasta veebruari direktiiv tõhustatud koostöö kohta, mis hõlmab vaid 11 euroala riiki (19), tuleks selle kohaldamist laiendada vähemalt kogu euroalale (et leevendada edusammude puudumist viimastel kuudel). |
3.1.3. |
Komitee tervitab ettepanekut muuta hoiuste intresside maksustamise direktiivi (20), et parandada teabe kvaliteeti ja tagada maksudest kõrvalehoidumise tõhusam ärahoidmine. |
3.2. Maksustruktuurid: baasid, määrad ja maksuvabastused
3.2.1. |
EL kaotab igal aastal palju rohkem maksutulu kui Ameerika Ühendriigid või teised riigid, kus esineb vähem varimajandust, maksu- või tööhõivepettusi ja maksudest kõrvalehoidumist (21). Selliste häirete nagu maksuparadiisid vältimiseks vajavad ulatuslikud ja keerukad maksustruktuurid suuremat riikidevahelist homogeensust, lihtsustamist ja ühtlustamist. Protsess peaks algama euroalaga ning seda peaksid koordineerima komisjon ja eurorühm, kasutades sellist Euroopa lihtsustamisorganit, mis on mõnes riigis juba olemas (22). |
3.2.2. |
Samuti leiab komitee, et maksupoliitika ühtlustamine peaks olema prioriteet Euroopa poolaasta raames (kasutades ära mõningaid riigipõhiseid soovitusi), kuna see on foorum majanduspoliitika valdkonna jõupingutuste kooskõlastamiseks liikmesriikide vahel, et saavutada teiste poliitikavaldkondade abiga ka strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid. |
3.2.3. |
Komitee kutsub üles võtma kasutusele õiglasema ja tõhusama süsteemi läbipaistvuse suurendamisele, maksubaasi laiendamisele ja agressiivse maksudest kõrvalehoidumise vältimisele suunatud maksureformi ning ühtlustamise abil, võimaldades nii vähendada maksumäärasid ja koormuse ümberjagamist. |
3.2.4. |
Komitee soovitab piirata maksuvabastuste süsteemi sõltuvalt iga maksu olemusest, kasutades selleks rangeid majanduslikke ja sotsiaalseid kulude-tulude analüüse kooskõlas maksukulutuste rahvusvahelise põhimõttega, mida on tugevdatud alates 1968. aastast, ning arvestades, et komisjoni uuringute (23) kohaselt on viimase viie kriisiaasta jooksul suudetud maksude ja hüvitiste süsteemidega kontrolli all hoida märkimisväärne osa turgude ebavõrdsuse suurenemisest enamikus ELi liikmesriikides. |
3.2.5. |
Komitee kutsub ELi üles osalema euroala esindajate kaudu aktiivsemalt ühtlustamis- ja lihtsustamistöö koordineerimise üle peetavates aruteludes OECD (24), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) (25) ja G20-riikidega (26), alustades ülekandetasudest, pettustest ja varimajandusest ning eelkõige õiglusest maksukoormuse jaotumisel. |
3.2.6. |
Komitee leiab, et maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitlev tegevuskava (27) on esmatähtis ülemaailmses võitluses maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu. Seepärast innustab komitee G20-riike, OECDd ja kõiki liikmesriike seda arendama, luues algjärgus ELi ameti, mis toimiks käibemaksu arveldajana ja tegeleks maksupettustega, et kaotada ühendusesisestes tehingutes nn karusellpettuste (28) probleem, mis põhjustab suuremat kahju kui varimajandus ise. |
3.2.7. |
Lõpuks, arvestades et maksuvabastuste ja -soodustuste tulemuseks on nominaalmaksumääradest oluliselt madalamad tegelikud maksumäärad, tuleks neid kooskõlastada tööhõivet, tulusaid investeeringuid, ettevõtete konkurentsivõimet ja sotsiaalset kaasatust puudutavate Euroopa eesmärkide ja Euroopa sotsiaalmudelit kujundavate ELi poliitikameetmetega. |
3.3. Ettevõtete maksustamine
3.3.1. |
Komitee arvates tuleks sidusa eelarve- ja fiskaalliidu (29) poole liikumiseks pidada esmatähtsaks ettevõtete maksude ühtlustamist, et VKEd ei maksaks kõrgeimaid tegelikke maksumäärasid. Samuti mõistab komitee selgelt hukka tavad, mida kasutatakse teatud liikmesriikides valitud rahvusvahelistele kontsernidele eriliste maksusoodustuste andmiseks seda avalikustamata, ja kutsub Euroopa Komisjoni seoses sellega üles tegema kõik võimaliku nende tavade kõrvaldamiseks. Selline asjade seis viib konkurentsimoonutusteni, mis on vastuolus ühtse turu lõppeesmärgiga. |
3.3.1.1. |
Üks esimesi ja kõige olulisemaid hoobasid peaks keskenduma tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi loomisele. Komitee esitas ametlikult kõnealuse seisukoha 2006. aastal (30) ja on seda seejärel kinnitanud (31). Juba 1992. aastal avaldatud Rudingi aruandes märgiti vajadust ühiste reeglite järele maksubaasi määratlemiseks, alustades miinimum- ja maksimummääradest. |
3.3.1.2. |
Enne euro kasutuselevõttu valuutakursside kõikumistele vastuseismiseks kujundatud nn valuutamao (monetary snake) süsteemi vaimus soovitab komitee innustada vastutavaid ameteid tegema koostööd äriühingu tulumaksu ülem- ja alampiirmäära kehtestamiseks. Maksuvabastused, millel on tööhõive või tootlikkuse suurendamisele väiksem mõju, tuleks kooskõlastatult kaotada. |
3.3.2. |
Komitee tervitab eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjaid käsitleva direktiivi ettepanekut, mis on üks meede maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamise tegevuskavas (32) esitatud 34 meetmest. Komisjon esitas tegevuskava 2012. aasta lõpus. Komitee eelistaks siiski, et see rakendataks määrusena. |
3.3.3. |
ELi-sisesel kaupade ja teenustega kauplemisel on tehtud rohkem edusamme käibemaksu ühtlustamisel seal, kus on parandatud maksubaaside ühtlustamist, kuid maksumäärad on ikka veel väga erinevad. |
3.3.4. |
Lõpetuseks leiab komitee, et esmatähtsaks tuleks pidada maksusoodustusi teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, arvestades selle valdkonna strateegilist olemust (33). |
3.3.5. |
Kõigi kavandatud meetmete puhul tuleb jälgida, et need ei kahjustaks Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. |
3.4. Üksikisikute ja kodumajapidamiste maksustamine
3.4.1. |
Füüsiliste isikute suhtes kohaldatakse nii otsest kui ka kaudset maksustamist. Tuleb meeles pidada, et kaudsed maksud on oma olemuselt regressiivsed ning et eriti kaudse maksustamise ülespoole ühtlustamine on regressiivne ja võib ilma tasakaalustavate sissetulekutoetusteta avaldada drastilist mõju madalaima sissetulekuga elanikkonnasektoritele. |
3.4.2. |
Füüsiliste isikute otsese maksustamise ühtlustamine piirdub erijuhtumitega ja maksukoormuse ühtlustumine on peatunud. |
3.4.3. |
Vähemalt euroalas tuleks läbi vaadata üksikisiku tulumaksu käsitlevate õigusaktide mitmed peatükid ja sotsiaalkindlustusmaksete kulu, et vältida sotsiaalset dumpingut, ühtlustada tööjõu maksukiilu ja lihtsustada nii selle liikuvust (34). Sellise maksustamise astmelisust tuleks laiendada kapitalitulule ja jõukusele, mis seda tekitab, muutes kinnisvara-, pärandi- ja kinkemaksud uuesti kontrollivahendiks. Lisaks on sellistel maksudel nõudlusele vähem pärssiv mõju kui tööjõumaksudel. |
3.4.4. |
Vajadus asetada investeeringutele suurem rõhk kui tarbimisele muudab veelgi olulisemaks nn lähenemismadude (convergence snakes) süsteemide loomise ja ühtlustamise hoiuste intresside (35), füüsiliste isikute saadud dividendide ja piiriüleste pensionihüvitiste maksustamiseks. |
3.4.5. |
Komitee toetab komisjoni otsinguid leida viise, kuidas muuta maksustruktuurid majanduskasvu soosivamaks ning käsitleda maksustamise võimalikku rolli konsolideerimisvajaduste täitmisel maksubaaside, nt eluasememaksu laiendamise kontekstis. Niisiis oli Euroopa poolaasta raames liikmesriikidele esitatud Euroopa Komisjoni soovituste eesmärk kasutada perioodilisi varamakse konsolideerimise eesmärgil või maksukoormuse tööjõult ärasuunamise osana (36). |
3.4.6. |
Komitee teeb ka ettepaneku võtta lisameetmeid keskkonnamaksude ühtlustamiseks, võttes lähtealuseks komisjoni 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku. |
3.4.7. |
Üldsus aitab võidelda maksu- ja tööjõupettuste tõsise probleemi vastu, kui neil on selleks stiimulid. Tuleks tugevdada selliseid vahendeid nagu teenuste vautšerid või maksuvabastused ja -soodustused muude üksikisikute tugiteenuste puhul, milles ühendatakse eesmärgid edendada sotsiaalhoolekannet ja tuua varimajandus päevavalgele. |
3.4.8. |
Komitee teeb ettepaneku, et mitteametliku majanduse vastu võitlemiseks võetaks kasutusele maksustiimulid, mida kohaldataks selliste makseviiside kasutamise suhtes nagu pangakaardid ja mobiiltelefonid, mis jätavad jälje ja soodustavad finantsalast ja e-kaasatust, ühtlustades nende üksikisikute või ettevõtete maksusoodustusi või -vabastusi, kes vähendavad sularaha kasutust. |
3.4.9. |
Sarnaselt võiks majandusstiimulite abil tõhustada avaliku sektori koostööd võimalike petutehingute avastamiseks, võttes eeskujuks Ameerika Ühendriikide tavapraktika. |
3.5. Territoriaalne maksustamine (piirkonnad, riigid ja EL)
3.5.1. |
Maksustamise suur mitmekesisus soodustab pettust, korruptsiooni ja varimajandust. Komitee kutsub euroala liikmesriike võtma suuremad volitused neljas peamises maksustamisvaldkonnas: füüsiliste ja juriidiliste isikute otsene maksustamine (sh kapitalilt saadava tulu ja vara maksustamine ja muud jõukusega seotud maksud) ning kaudne maksustamine käibemaksu ja erimaksude näol. |
3.5.2. |
Eelarvejuhtimise osas edusammude tegemine tähendab vältimatult liikmesriikide järkjärgulist suveräänsusest loobumist. Nii võiks maksude kogumine olla jätkuvalt valdavalt riikide otsustada ning kontrolle, inspekteerimist ja tulu jaotamist jagataks ELi ja riikide vahel. Siinkohal teeb komitee ettepaneku luua ELi maksuamet, alustades euroalast. |
3.5.3. |
Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tuleb arvestada kohalike maksudega, kuid komitee soovitab käivitada lihtsustamiskampaania, vähendades, rühmitades ja standardides paljusid olemasolevaid makse. |
3.6. Välismõõde ja seos avaliku sektori poliitikaga
3.6.1. |
Rahvusülene fiskaalpoliitika (37) oleks tõhus vahend aluslepingute, eeskätt ühtekuuluvus- ja säästva arengu poliitika eesmärkide saavutamiseks. |
3.6.2. |
Komitee kutsub üles looma vähemalt euroalas ühise lisaeelarve, mis võimaldaks koguda makse ja võtta järk-järgult üle need poliitikameetmed, mida on parem rakendada ühiselt: aktiivsete tööturumeetmetega seotud töötuskindlustus (38), teadus- ja arendustegevus, kaitse, ühine mehhanism võlaintressi koormuse hüvitamiseks (39) jne. |
3.6.3. |
Lõpuks toetab komitee jõuliselt OECD ja G20-riikide võetud meetmeid rahvusvahelise maksualase koostöö valdkonnas ja maksupettuste vastu võitlemisel ning kutsub üles muutma automaatse maksualase teabevahetuse rahvusvaheliseks standardiks. |
Brüssel, 10. detsember 2014
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
Henri MALOSSE
(1) Süsteem on siiski liiga jäik ja range ega ole suuteline kiiresti tagama paindlikkust, mida on vaja äkilise majandusolukorraga tegelemiseks ja euroala poliitikameetmete komplekti koostamiseks olukorras, kus liikmesriikidel ei ole enam piisavalt manööverdamisruumi, et käivitada oma majanduse elavdamise kavu. Selle tagajärjel tekib suur finantsturgude ebastabiilsus.
(2) COM(2013) 165 final.
(3) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend/Oluliste majanduspoliitika reformikavad” (ELT C 271, 19.9.2013, lk 45).
(4) Vt eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 113 ja 115.
(5) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Ettevõtte tulumaksu ühtne konsolideeritud maksustamisbaas” (ELT C 24, 28.1.2012, lk 63).
(6) Vt ECO sektsiooni jaoks olulised märkused poliitilistes suunistes järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule, mille Jean-Claude Juncker esitas Euroopa Parlamendile. Vt ka Juncker „Euroopa uus algus: minu tegevuskava […]”, lk 6.
(7) COM(2011) 121 final.
(8) www.eurofisc.eu
(9) Fiktiivsed tehingud riigis, kus toimub lõpptarbimine, põhjustades riigikassadele potentsiaalselt piiramatuid kaotusi.
(10) Direktiiv 2011/16/EL.
(11) Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused „Eelarvepoliitika: kasv ja eelarve konsolideerimine” (ELT C 248, 25.8.2011, lk 8) „Majandus- ja rahaliidu väljakujundamine – ELi järgmine õigusloomeperiood” ja „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava”, COM(2012) 777 final/2, punkt 3.
(12) Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Majandus- ja rahaliidu väljakujundamine – ELi järgmine õigusloomeperiood” (ELT C 451, 16.12.2014, lk 10).
(13) Eurostati 2012. aasta andmed, avaldatud 16. juunil 2014 (922/2014).
(14) COM(2012) 777 final/2.
(15) Alejandro Cercas, raport PE528.091v02-00.
(16) Eurofound Yearbook, 2013, http://www.eurofound.europa.eu/publications/annual-report/2014/eurofound-yearbook-2013-living-and-working-in-europe
(17) Vt aruanne – 22. oktoobril 2013 võttis komisjon vastu otsuse luua eksperdirühm, mis samal aastal määratles oma töö ulatuse ja tegevuskava. Eksperdirühma arvamus avaldati 28. mail 2014.
(18) http://www.oecd.org/tax/beps-2014-deliverables.htm
(19) COM(2013) 71 final, 2013/0045 (CNS): Belgia, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Portugal, Sloveenia ja Slovakkia.
(20) Hoiuste intresside maksustamine – Euroopa Komisjon.
(21) Friedrich Schneider, „Shadow Economies and Corruption all over the World: Empirical Results for 1999 to 2003”, ajakirja International Journal of Social Economics (IJSE) eriväljaandes, seeria 1, vol 35, nr 9, 2008.
(22) Näiteks Tema Majesteedi Riigikassa Office of Tax Simplification (maksude lihtsustamise amet), Ühendkuningriigi valitsuse osa.
(23) Euroopa Komisjoni uuringu ülevaade 02/2013 „Maksude ja toetuste süsteemi muutuste mõju sissetuleku jaotumisele ELi riikides alates majanduskriisi algusest”.
(24) OECD project on Base Erosion and Profit Shifting (BEPS), 2013.
(25) Role of the IMF in international taxation.
(26) https://www.g20.org/sites/default/files/g20_resources/library/Saint_Petersburg_Declaration_ENG.pdf
(27) OECD maksupoliitika ja -halduse keskus.
(28) Fiktiivsed tehingud riigis, kus toimub lõpptarbimine, põhjustades riigikassadele potentsiaalselt piiramatuid kaotusi.
(29) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee deklaratsioon „Euroopa tegevuskava”, võeti vastu täiskogu 29.–30. aprilli 2014. aasta istungjärgul. Vt ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Arukad eelarvepoliitika konsolideerimise strateegiad – Euroopa majanduskasvu hoobade leidmine” (ELT C 248, 25.8.2011, lk 8).
(30) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi loomine ELis” (ELT C 88, 11.4.2006, lk 48).
(31) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Ettevõtte tulumaksu ühtne konsolideeritud maksustamisbaas” (ELT C 24, 28.1.2012, lk 63).
(32) COM(2012) 722 final.
(33) Placing taxation at the service of research and development.
(34) Eurorühma sõnavõtt „Struktuurireformi kava – majanduskasvu ja töökohtade loomise temaatiline arutelu – maksukiilu vähendamine”, 8. juuli 2014.
(35) http://europa.eu/legislation_summaries/taxation/l31050_et.htm
(36) Euroopa Komisjon (2014), „Maksureformid ELi liikmesriikides”, lk 112.
(37) Stefan Collignon, „Taking European integration seriously”.
(38) Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused „Majandus- ja rahaliidu väljakujundamine – ELi järgmine õigusloomeperiood” ja „Majandus- ja rahaliidu sotsiaalne mõõde” (ELT C 271, 19.9.2013, lk 1).
(39) Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Majanduskasvu elavdamine” (ELT C 143, 22.5.2012, lk 10).
LISA
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Arvamusele
Arutelu käigus lükati tagasi järgmine muudatusettepanek, mis kogus hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest (kodukorra artikli 54 lõige 3).
Punkt 1.4
Muuta järgmiselt:
|
„Maksupoliitika puuduste ja lünkade kõrvaldamiseks on vaja astuda euroalal ambitsioonikamaid samme, et vähendada eri maksude hulka ja need standardida, laiendada maksubaasi, kooskõlastada paremini maksumäärad ning tugevdada koostööd ja teabevahetusmehhanisme, et võidelda pettuse ja maksudest kõrvalehoidumisega. Sealjuures tuleb võtta arvesse, et üldine maksukoormus euroalal ei ületaks maksukoormust naaberriikides .” |
Motivatsioon
Kuna arvamuses tehakse ettepanekuid ka uute maksude sisseviimiseks, siis on oluline, et üldine maksukoormus euroalal ei ületaks maksukoormust naaberriikides. Vastasel juhul võib see (kõrge maksukoormus) mõjuda euroalale negatiivselt, suurendades ettevõtete ümberpaigutamist ja töötajate lahkumist.
Hääletuse tulemus
Poolt: |
80 |
Vastu: |
129 |
Erapooletuid: |
17 |