KOMISJONI TEATIS KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA, NÕUKOGULE, EUROOPA KESKPANGALE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE NING EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE

2015. aasta majanduskasvu analüüs

                                                      

              SISSEJUHATUS

Olles väljunud mitme põlvkonna kõige rängemast finants- ja majanduskriisist, on EL teinud palju ära selleks, et luua alus tugevamale ja jätkusuutlikumale majanduskasvule tulevikus. Hoolimata liikmesriikide ja Euroopa jõupingutustest on majanduse elavnemine tagasihoidlikum, kui aasta eest oodati. Majanduskasv hakkas aeglustuma 2014. aasta kevadel. Majanduskriis põhjustas jätkuva sotsiaalkriisi ja majanduse aeglane taastumine pärsib püüdlusi vähendada suurt tööpuuduse määra.

Kui osaliselt on praegune majanduskasvu aeglustumine põhjendatav üleilmse majanduskeskkonna olukorraga, siis ELis pidurdavad kiiremat kasvu teatavad ELi sisesed tegurid. Need erinevad liikmesriigiti oluliselt. Majanduskasvu takistavad jätkuvalt finantsvaldkonna killustatus, mis on finants- ja võlakriisi tulemus; vajadus vähendada ettevõtete, kodumajapidamiste ja valitsemissektori võlga; makromajandusliku tasakaalustamatuse puudulik korrigeerimine ning kõikuv usaldus, mis tuleneb ebakindlusest majanduse väljavaadete ja struktuuri- ja institutsiooniliste reformide elluviimise suhtes. Väike tootlikkuse kasv, investeeringute madal tase ja suur struktuurne tööpuudus piiravad Euroopa majanduskasvu väljavaateid.

Samal ajal peavad nii EL kui ka tema liikmesriigid tegelema hulga kaua püsinud suundumustega, mis mõjutavad töökohtade loomist ja majanduskasvu ning on seotud ühiskondlike ja demograafiliste muutuste, üleilmastumise, tootlikkuse ja tehnoloogia arengu, ressursside koormatuse ja keskkonnaprobleemidaga, aga ka üldiselt väiksema majanduskasvuga tärkava turumajandusega riikides ja arenguriikides.

Uue alguse jaoks on õige aeg: tööd on alustanud uus komisjon, kellel on ambitsioonikas tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks[1]. Hädasti on vaja elavdada majanduskasvu kõikjal ELis ja muutusi veelgi kiirendada. Selles majanduskasvu analüüsis ja lisatud dokumentides tutvustatakse töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute paketti, mis kuulutati komisjoni poliitiliste suuniste tähtsaimaks prioriteediks.

1. tekstikast. Komisjoni 2014. aasta sügisprognoosi peamised järeldused[2] · SKP reaalkasv on 2014. aastal prognooside kohaselt ELis 1,3 % ja euroalal 0,8 %. See näitaja peaks 2015. aastal aeglaselt paranema, ulatudes ELis 1,5 %-ni ja euroalal 1,1 %-ni, sest nii välis- kui ka sisenõudlus suureneb. 2016. aastaks prognoositakse, et majandustegevus hoogustub ja jõuab ELis 2,0 %-ni ja euroalal 1,7 %-ni. · 2014. aasta augustis oli töötuid 24,6 miljonit, kellest 5 miljonit olid vanuserühmas 15–24aastased. Pikaajalise töötuse määr on väga kõrge. Töötuse määr erineb liikmesriigiti oluliselt, ulatudes 2014. aastal 5,1 %-st Saksamaal ja 5,3 %-st Austrias 24,8 %-ni Hispaanias ja 26,8 %-ni Kreekas. · Ka sel aastal jätkub prognooside kohaselt madal inflatsioon koos kaupade, eelkõige energia ja toiduainete hindade odavnemisega ning oodatust väiksema majanduskasvuga. Prognoosiga hõlmatud ajavahemikul oodatakse majandustegevuse järkjärgulise elavnemise tulemusel inflatsiooni suurenemist ELis 0,6 %-lt 2014. aastal 1,0 %-le 2015. aastal ja 1,6 %-le 2016. aastal. Puudujäägi suhe SKPsse väheneb sel aastal veelgi, kuigi aeglasemalt kui 2013. aastal: 4,5 %-lt 2011. aastal langeb see ELis 3,0 %-le ja euroalal 2,6 %-le. Järgmise kahe aasta jooksul on oodata riigieelarvete puudujäägi jätkuvat vähenemist, mis tuleneb majandustegevuse elavnemisest. Valitsemissektori võla suhe SKPsse saavutab nii ELis kui ka euroalal prognooside kohaselt kõrgeima taseme järgmisel aastal (ELis 88,3 %, euroalal 94,8 %) ja on püsivalt kõrge paljudes riikides.

2015. aasta majanduskasvu analüüsis esitab 1. novembril 2014 ametisse asunud komisjon oma uue töökohtade loomise ja majanduskasvu tegevuskava põhipunktid. Majandust on võimalik elavdada ainult siis, kui ELi institutsioonid ja liikmesriigid teevad koostööd, et saavutada Euroopa sotsiaalse turumajanduse valdkonnas tulemusi. Majanduskasvu analüüsis kirjeldatakse seega, milliseid meetmeid ELi tasandil veel tuleks võtta, et aidata liikmesriikidel taas saavutada suurem majanduskasv ja liikuda säästva arengu suunas. Selleks on vaja kindlameelselt pühenduda muutuse saavutamisele ja muudatuste tegemisele liikmesriigi tasandil.

1.         INTEGREERITUD LÄHENEMISVIIS

Praegu on meie peamised probleemid püsiva väikese majanduskasvu oht, nullilähedane inflatsioon ja suur tööpuudus. Majanduskriisi mõju on olnud tsükliline, nagu näitab kogunõudluse vähenemine, kuid kriisil on ka märkimisväärne struktuurne komponent, mis on vähendanud ELi liikmesriikide majanduse potentsiaalset kasvu.

Struktuuri-, eelarve- ja rahapoliitika tuleb kombineerida integreeritud, majanduskasvu soodustavaks lähenemisviisiks, et probleem tulemuslikult lahendada, tegutsedes nii majanduse nõudluse kui ka pakkumise poolel. Selleks tuleb võtta meetmeid kõikidel valitsustasanditel: üleilmselt, G20 raames, ELi, liikmesriigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Oma volituste piires ja iseseisvalt tegutsedes mängib Euroopa Keskpank (EKP) ka edaspidi keskset rolli euroala üldpoliitika kujundamisel. Euroopa Keskpank on ainupädev euroala rahapoliitika küsimustes. Ta on võtnud hulga olulisi meetmeid, et lõdvendada rahapoliitikat ja edendada üleminekut laiematele finantstingimustele, eelkõige varaga tagatud väärtpaberite ostu kava kaudu, mis käivitati selle aasta oktoobris. Kombineerituna pandikirjade kava ja sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TILTRO) kavaga on nende kolme meetme kogumõju EKP bilansile oluline. Hinnangute kohaselt läheneb bilansimaht 2012. aasta alguses saavutatud bilansimahule. Need meetmed peaksid toetama majandustegevust, sest nende mõju ilmneb kogu majanduses.

Kõikide tasandite riigiasutused peavad võtma vastutuse. Kuna olukord on liikmesriigiti erinev, erineb ka õige lähenemisviis liikmesriigiti, olles siiski osa üldisest integreeritud lähenemisviisist. Komisjon soovitab 2015. aastal ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika rajada kolmele peamisele sambale:

Investeeringute koordineeritud suurendamine: koos majanduskasvu analüüsiga esitab komisjon investeerimiskava Euroopa jaoks, mille kohaselt ajavahemikul 2015–2017 tuleks kaasata 315 miljardit eurot täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid ning parandada oluliselt üldist investeerimiskeskkonda.

Uuendatud lubadus viia ellu struktuurireformid: see on riikide jaoks oluline, et nad suudaksid võlast vabaneda ning luua rohkem ja paremaid töökohti. Kui liikmesriikide ja ELi tasandil tehakse edusamme sellistes valdkondades nagu teenused, energeetika, telekommunikatsioon ja digitaalmajandus ning parandatakse ettevõtlustingimusi, tekivad uued võimalused töökohtade loomiseks ja majanduskasvu soodustamiseks. Bürokraatia vähendamine liikmesriikide ja ELi tasandil osana parema õigusloome tegevuskavast on oluline, et luua õige regulatiivne keskkond ning edendada ettevõtluskliimat ja töökohtade loomist. See nõuab liikmesriikidelt isevastutust ja kohustuste võtmist kõrgeimal valitsuse ja ka liikmesriigi parlamendi tasandil. Nende jõupingutuste muutmisel üleeuroopaliseks on suur potentsiaal. Eelarvepoliitiliste kohustuste järgimine: hoolimata märkimisväärsetest edusammudest eelarve konsolideerimisel peavad liikmesriigid tagama pikaajalise kontrolli eelarvepuudujäägi ja võlataseme üle. Eelarvepoliitika peaks olema diferentseeritud ja sõltuma iga riigi olukorrast. Liikmesriigid, kellel on rohkem eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, peaksid võtma meetmeid sisenõudluse edendamiseks, pöörates erilist tähelepanu investeeringutele. Lisaks tuleb parandada riigi rahanduse kvaliteeti, suurendades kulutuste tõhusust ja eelistades tootlikke investeeringuid avaliku sektori kulutustesse, muutes maksusüsteemi tõhusamaks ja selliseks, mis toetaks investeeringuid. Maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise juhtumite lahendamine on oluline, et tagada õiglane kohtlemine ja võimaldada liikmesriikidel saada ette nähtud maksutulu.

Joonis 1. Integreeritud lähenemisviis

Samaaegne tegutsemine kõigis kolmes valdkonnas on otsustava tähtsusega, et taastada usaldus, vähendada investeeringuid takistavat ebakindlust ja saada võimalikult suurt kasu kõigi kolme samba vastastikku tugevdavast koosmõjust. Uuendatud lubadus viia ellu struktuurireformid on ilmselgelt oluline riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ja investeeringute mobiliseerimise seisukohast.

Selleks et rakendada uue integreeritud lähenemisviisi aluseks olevat mõtteviisi, teeb komisjon kolme samba toetamiseks ettepaneku täiustada ja tugevdada majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaastat.

Selleks et tugevdada seost struktuurireformide, investeeringute ja eelarvepoliitiliste kohustuste vahel, annab komisjon täiendavaid juhtnööre selle kohta, kuidas kõige paremini ära kasutada paindlikkust, mida võimaldavad stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded.[3]

2.         INVESTEERINGUTE SUURENDAMINE

Vähesed investeeringud pärsivad Euroopa majanduse elavnemist

Euroopas tehtavaid investeeringuid on vaja kiiresti suurendada. Kriisi tõttu on investeeringud võrreldes 2007. aasta rekordtasemega vähenenud 430 miljardi euro võrra. See tähendab 15 % langust. Mõnes liikmesriigis on investeeringud vähenenud veelgi drastilisemalt.[4] Komisjoni sügisprognoos näitab, et vähesed investeeringud takistavad ELi majanduse praegu veel ebakindlat elavnemist.

Eesmärk ei ole taastada samasugused investeeringud kui 2007. rekordaastal, sest osa kriisieelsetest investeeringutest ei olnud jätkusuutlikud. Siiski on muret tekitav, et Euroopas ei ole investeerimine viimasel ajal elavnenud, nagu see on toimunud USAs. 2013. aastal moodustasid investeeringud 19,3 % SKPst – see on kaks protsendipunkti vähem kõigi aegade keskmisest, kui arvata välja kasvu ja languse aastad. See tähendab, et Euroopas on investeerimispuudujääk 230–370 miljardit eurot, kui arvestada pikaajalisi suundumusi.

Joonis 2. Hiljutised investeerimissuundumused ELis

(Kapitali kogumahutus põhivarasse, EL 28, 2013. aasta hindades, miljardit eurot)

Samal ajal on katmata suured investeerimisvajadused. Näiteks on kodumajapidamistel ja ettevõtetel vajadus ja soov kasu saada uusimast tehnoloogiast ja muutuda energia- ja ressursitõhusamaks. Haridus- ja innovatsioonisüsteemid on halvemini varustatud ja neid rahastatakse vähem kui meie peamiste konkurentide samalaadseid süsteeme. Sotsiaalhoolekandesüsteemi tuleb ajakohastada, et oleks võimalik lahendada elanikkonna kiirest vananemisest tulenevad probleemid. Energiasektor peab uuendama võrke, võttes kasutusele uusima tehnoloogia, integreerima taastuvad energiaallikad ja mitmekesistama tarneallikaid. Transpordisektor peab moderniseerima oma taristu, vähendama ummikuid ja parandama kaubavahetuseks vajalikke ühendusi. Keskkond vajab paremaid jäätmehoidlaid, ringlussevõtukohti ja reoveepuhastusjaamu. Lisaks sellele on kogu Euroopas vaja laiendada lairibaühenduse kättesaadavust ja muuta see ühendus kiiremaks, samuti vajame arukamaid andmekeskusi.

Need vajadused on muutunud eriti teravaks pärast mitu aastat kestnud nõrka majanduskasvu või selle puudumist, tuues kaasa riski, et Euroopa tootlik kapital väheneb ja vananeb. See vähendaks veelgi meie konkurentsivõimet ja kasvupotentsiaali, avaldaks negatiivset mõju meie tootlikkusele ja suutlikkusele luua töökohti.

Ei ole olemas ühte lihtsat lahendust. Tagasihoidlikel investeeringutel on mitu põhjust: investorite vähene usaldus, väiksed ootused nõudluse suhtes ning kodumajapidamiste, ettevõtete ja ametiasutuste suur võlakoormus. Ebakindlad tulevikuväljavaated ja krediidiriskiga seotud probleemid on mitmes piirkonnas takistanud VKEdel kasulikele projektidele rahastamisvõimaluste leidmist.

Erasektori säästud on märkimisväärsed ja piisavalt tagatud on ka likviidsus, kuid see raha ei leia teed Euroopa reaalmajandusse. Siin tulevadki mängu kõikide tasandite riigiasutused.

Riiklikul ja piirkondlikul tasandil on võimalik palju ära teha

Riigi ja piirkondlikel ametiasutustel on vajalikes struktuurireformides keskne roll: nemad täidavad eelarvepoliitilisi kohustusi ja edendavad töökohtade loomist ja majanduskasvu toetavaid investeeringud. Need liikmesriigid, kellel on eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, peavad investeerima rohkem. Kõik liikmesriigid, kuid eelkõige need, kellel on vähem eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, peaksid kasutama vahendeid tõhusalt, seadma esikohale investeeringud ning tagama eelarves majanduskasvu edendavate kulutuste tegemise, et saada ELi vahenditest suuremaid investeeringuid ja luua erasektori jaoks investeeringuid soosivam keskkond.

Riigi ja piirkondlikel ametiasutustel on lähikuudel ainulaadne võimalus kasutada parimal võimalikul moel ära ELi eelarve vahendeid ajavahemikuks 2014–2020, sest kättesaadavaks tehakse uued vahendid ja instrumendid. ELi eelarve kõnealusel seitsmeaastasel ajavahemikul on 960 miljardit eurot, mis on 140 miljardit eurot aastas ehk 1 % ELi SKPst. Nüüd lisanduvad olulised ELi programmid nagu Horisont 2020 (innovatsioon ja teadusuuringud), Euroopa ühendamise rahastu (taristu) ja COSME (VKEde rahastamine).

Samuti lisanduvad uued Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mille raames eraldatakse aastatel 2014–2020 uuteks investeeringuteks 350 miljardit eurot. Koos riikliku kaasrahastamisega on võimalik seega investeerida üle 600 miljardi euro. ELi vahendite osatähtsus on liikmesriigiti erinev, kuid neil võib olla kõikjal strateegiline roll, moodustades ELis keskmiselt 10 % kõigist avaliku sektori investeeringutest.

Investeerimiskava Euroopa jaoks

Koos majanduskasvu analüüsiga esitab komisjon investeerimiskava Euroopa jaoks, mis täiendab ja suurendab tehtavaid jõupingutusi. Selle abil kaasatakse 2017. aasta lõpuks vähemalt 315 miljardit eurot täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid. Esmajoones saab seda teoks teha ELi institutsioonide ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) ühisel jõul, luues uue Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi. Kava mõju võimendub vastavalt sellele, kuidas lisanduvad sidusrühmad täiendavate vabatahtlike panustega, ja ületab 315 miljardit eurot: liikmesriikidel, riiklikel tugipankadel, piirkondlikel ametiasutustel ja erainvestoritel on kõigil oma tähtis roll. Tähtis on see, et riigi rahanduse hindamisel stabiilsuse ja kasvu pakti kontekstis suhtub komisjon positiivselt uude fondi tehtavatesse sissemaksetesse.

Lisaraha tuleks suunata taristusse, eelkõige energia- ja lairibavõrkudesse ning transporditaristusse eelkõige tööstuskeskustes, haridusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning taastuvenergiasse ja energiatõhususse. Nendes valdkondades on vahendite järele ilmne vajadus ning seal kaasneb edusammudega suur majanduslik ja ühiskondlik kasu.

Investeerimiskaval on kolm üksteisega seotud poliitikaeesmärki: muuta hiljutisi negatiivseid investeerimissuundumusi ning anda täiendav tõuge töökohtade loomisele ja ELi majanduse elavnemisele; teha otsustavad sammud meie majanduse pikaajaliste vajaduste rahuldamiseks, suurendades strateegilistes valdkondades selle konkurentsivõimet; tugevdada meie inimkapitali ja füüsilise taristu Euroopa mõõdet, keskendudes meie ühtse turu jaoks olulistele ühendustele.

Investeerimiskava koostamisel on arvestatud liikmesriikide valitsuste piiratud eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, et vältida negatiivset mõju riigi rahandusele. Eelarvepoliitiliste kohustuste täitmine on oluline, et taastada usaldus, mida Euroopa kriisist väljumiseks vajab. Seetõttu on investeerimiskava koostamisel lähtutud ELi tasandi lahendustest. Juba loodud asutuste ja kehtivate menetluste kasutamine aitab samuti tulemusi kiiremini saavutada, nagu ka range täitmine ja aruandekohustus.

2. tekstikast. Euroopa investeerimiskava põhipunktid Euroopa investeerimiskava põhineb kolmel üksteist vastastikku tugevdaval põhisuunal: § 2017. aasta lõpuks täiendava, vähemalt 315 miljardi euro kaasamine investeeringute rahastamiseks; § sihtotstarbelised algatused tagamaks, et investeeringud kataksid reaalmajanduse vajadused; § investeerimiskeskkonna parandamise meetmed, et muuta investeerimine Euroopas atraktiivsemaks. Täiendava, vähemalt 315 miljardi euro kaasamine ELi tasandil investeerimiseks § Tihedas koostöös EIPga luuakse uus Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), et toetada Euroopa tasandil tähtsust omavaid strateegilisi investeeringuid ja VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate riskifinantseerimisinvesteeringuid kogu Euroopas. § Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi pakutavad võimalused kasutatakse ära täiel määral. See tähendab, et tuleb tagada 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi ELi vahendite kõige optimaalsem ärakasutamine. See tähendab ühtlasi 2014.–2020. aastaks ettenähtud ELi vahendite finantsvõimenduse suurendamist, kahekordistades innovatiivsete rahastamisvahendite osakaalu ja maksimeerides erasektori kaasrahastamise kasutamist. Rahastamise vastavusse viimine reaalmajanduse vajadustega § ELi tasandil luuakse läbipaistvad tulevikuprojektid, mis on investeeringuteks valmis, lähtudes 2014. aasta detsembris komisjoni rakkerühma, EIP ja liikmesriikide koostatud aruandest. § Eksperditeadmiste allikad ja tehniline abi koondatakse projekti arendajate, investorite ja riiklike korraldusasutuste jaoks ühtsesse investeerimisnõustamise keskusesse. § Komisjon ja EIP koos liikmesriikide ja piirkondlike ametiasutustega kavatsevad projektide arendajate, investorite ja institutsioonidest sidusrühmade abiga aidata kaasa peamiste investeerimisprojektide elluviimisele. Investeerimiskeskkonna parandamine § Õigusraamistiku täiustamise meetmed nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil, et muuta õigusraamistik selgeks ja prognoositavaks ning innustada tegema investeeringuid. § Meetmed, mille raames töötatakse välja uued ja alternatiivsed majanduse pikaajalise rahastamise allikad ning liigutakse kapitaliturgude liidu loomise suunas. § Ühtse turu väljakujundamise meetmed sellistes kesksetes sektorites nagu energeetika, transport ja digitaalmajandus.

3.         UUENDATUD LUBADUS VIIA ELLU STRUKTUURIREFORMID

Majanduskasvu eelduseks on Euroopa majanduse konkurentsivõime suurendamine ja pikaajaliste investeeringute jaoks vajaliku õiguskeskkonna tagamine. Struktuurireformid võivad aidata meelitada ligi erasektori tootlikke investeeringuid, eelkõige võrgutööstusse ja arukasse tootmisse, kus on investeeringute järele suur nõudlus. ELi tasandil nõuab see ühtse turu edasist süvendamist ja põhjendamatult koormavate õigusnormide vastuvõtmise vältimist, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, rahastamise kättesaadavamaks muutmist ning investeeringute kvaliteedi tagamist teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Liikmesriikide tasandil tuleb täiendada neid jõupingutusi toote-, teenuste- ja tööjõuturu struktuurireformide hoogsa rakendamisega.

PEAMISTE TÕKETE KÕRVALDAMINE ELi TASANDIL

Prioriteet on kaupade ja teenuste ühtse turu rakendamine. 500 miljoni tarbijaga Euroopa ühtne turg jääb võimsaimaks majanduskasvu vedajaks ELis. See eeldab, et keskendutakse jõuliselt sellele, kuidas integreerida teenuste ja kaupade turge, kus on suur töökohtade loomise, majanduskasvu ja innovatsiooni potentsiaal, nii veebis kui ka väljaspool veebi. Seda tehes on oluline kasutada ära koostoimet hästitoimiva ühtse turu ja tööstuse vahel. Tarbijad peaksid saama kasutada ära integreeritud ühtse turu eeliseid, mis pakub samu võimalusi kui nende koduturud. Integreeritum ühtne turg loob eeliseid ka väljaspool seda. See tugevdab Euroopa äriühingute positsiooni üleilmsetes väärtusahelates, meelitab ligi investeeringuid ja paneb liidu paremasse olukorda, et luua tugevamaid sidemeid uute üleilmsete majanduskasvu keskustega kaubanduslepingute abil, mis suurendavad õigusnormide lähendamist meie oluliste kaubanduspartneritega.

Digitaalne ühtne turg on töökohtade loomise, majanduskasvu ja innovatsiooni jaoks hädavajalik. Maailmamajandus on muutumas digitaalseks. Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia ei ole üksnes majandussektor, vaid kaasaegse innovaatilise majanduse alustala. Ühtne ühendatud digitaalne turg suudaks luua tõhususe suurendamise arvelt kuni 260 miljardit eurot aastas.[5] Digitaaltehnoloogia pakub uusi võimalusi kaupade tootmiseks ja teenuste pakkumiseks alates auto- ja keemiatööstusest kuni jaekaubanduse ja energeetikani ning muudab seda, kuidas me töötame ja õpime. Hea positsioon digitaalmajanduses määrab ELi konkurentsivõime tulevikus ja näitab teed uue majanduskasvu suunas. Digitaalteenused on eluliselt vajalikud Euroopa peamiste strateegiliste (näiteks energeetika ja raudtee) taristute tõhususe ja turvalisuse jaoks. Ja mis peamine – see pakub tohutuid eeliseid ühiskonnale: kaupade, teenuste ja teabe kättesaadavus, väljendusvabadus, loovus, parem tervishoid ja avalikud teenused. Praegu meil digitaalset ühtset turgu veel ei ole. Vaid 14% VKEdest kasutab müügikanalina internetti. Vaid 12% tarbijaist ostleb piiriüleselt. Tarbijaid frustreerib see, et nad ei saa mõnes teises liikmesriigis kasutada digitaalteenuseid kas piirava äritegevuse või õiguslike takistuste tõttu. Ettevõtjad saavad digitaalsektori täit potentsiaali ära kasutada üksnes juhul, kui paika on pandud ühised ranged Euroopa andmekaitsenormid ja tarbijate usaldus on taastatud.

Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika saavutamiseks on vaja energiaturge täiendavalt reformida kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ning 2014. aasta oktoobris Euroopa Ülemkogus kokku lepitud kliima- ja energiaraamistikuga. Peale selle on neid reforme vaja energiavarustuse täiustamiseks ja energia siseturu väljakujundamiseks. See nõuab energiaturu struktuuri täiustamist ja olemasolevate turupõhiste vahendite tugevdamist ning energiataristu ajakohastamist ja laiendamist. See peaks võimaldama energia vaba liikumise ELis, et kaotada nn energiasaared ja integreerida võrgustikku taastuvenergia. Suurimaks probleemiks saab vajalike investeeringute rahastamine. Ehkki ELi struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu pakutakse märkimisväärset toetust, on selleks, et stimuleerida ja võimendada investeeringuid energeetika moderniseerimisse ja intensiivistada kodumajapidamiste investeeringuid energiatõhususse, vaja uuenduslikke finantsmehhanisme.

On vaja jõulisi meetmeid, et tagada töökohtade loomist, majanduskasvu ja investeeringuid toetav ELi reguleeriv raamistik. Komisjon peab prioriteetseks tööd, mida ta alustas 2012. aasta detsembris, käivitades õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT), mis kujutab endast olemasolevate õigusaktide üldist läbivaatamist. See peaks muutma ELi õiguse lihtsamaks ja vähem kulukaks, millest saaks kasu nii inimesed kui ka ettevõtjad. Komisjon tugevdab tihedas koostöös teiste Euroopa institutsioonide, liikmesriikide ja sidusrühmadega veelgi oma regulatiivseid vahendeid (mõju hindamised, hinnangud).

Eespool nimetatud regulatiivsete tõkete kõrvaldamine peaks käima käsikäes uue, komisjoni ja EIP poolt välja töötatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kasutuselevõtmisega.

STRUKTUURIREFORMID LIIKMESRIIKIDE TASANDIL

Lõpuks on Euroopa sotsiaalse mudeli toetamiseks vaja riikide majandusi reformida ja ajakohastada. On oluline, et kõik ühiskonna liikmed, eriti sotsiaalpartnerid, saaksid täita oma rolli ja toetada muutusi ennetavalt.

Struktuurireformide jõuline elluviimine toote-, teenuste- ja tööjõuturgudel võib aidata suurendada tootlikkust, taastada konkurentsivõimet ja parandada ettevõtluskeskkonda, edendades seeläbi ka investeerimist. See võib aidata kaasa meie kasvumudeli püsivale tasakaalustamisele, vähendada vajaliku erasektoris toimuva finantsvõimenduse vähendamise negatiivset mõju ja hoida ära kahjuliku makromajandusliku tasakaalustamatuse. Peale selle saab see tänu oma mõjule majanduskasvule, tootlikkusele ja tööhõivele aidata parandada üldist sotsiaalset olukorda ja vähendada vaesust, samuti era- ja riigivõla jätkusuutlikkust, tingimusel et olemas on õiged kanalid.

Hoolimata mõnede, eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevate liikmesriikide saavutustest tuleb liikmesriikidel reformide läbiviimisel rohkem pingutada. Hiljutised kogemused on näidanud selgelt, et kaugeleulatuvad meetmed annavad ilmseid tulemusi (vt 3. tekstikast).

3. tekstikast. Näiteid tulemuslikest struktuurireformidest liikmesriikides

· Hispaanias kiitis valitsus 2013. aasta detsembris heaks seaduse, mis tagab turu ühtsuse inimeste liikumis- ja asutamisvabaduse ning kaupade vaba liikumise toetamiseks. Nimetatud seadus on ambitsioonikas katse ratsionaliseerida Hispaanias kattuvaid õigusakte, püüdes lahendada omamaise turu killustatuse probleemi ja suurendada konkurentsi tooteturgudel. Hispaania ametiasutuste väitel suurendab reform SKPd aja jooksul hinnanguliselt üle 1,5%.

· Portugal viis aastatel 2011 kuni 2013 ellu mitu tööturureformi. Ühtlustati tähtajatute ja tähtajaliste töölepingutega töötajate kaitset. Tööaega reguleerivad õigusaktid muudeti paindlikumaks ja võeti meetmeid, et kohandada ettevõtte tasandil palgad paremini tootlikkusega. Reformiti töötushüvitisi ja laiendati hüvitisele õigust andvaid aluseid. Reformiti riiklikku tööturuasutust, vaadati läbi aktiivne tööjõuturu poliitika ja käivitati uued programmid, sh noortele suunatud programmid Töötuse määr langes 2013. ja 2014. aasta vahel umbes 2 protsendipunkti.

· Poola algatas kaugeleulatuva reformi, et lihtsustada juurdepääsu reguleeritud kutsealadele. Reformi esimeses etapis 2013. aastal liberaliseeriti juurdepääs 50 kutsealale – sh advokaadid, notarid, kinnisvaramaaklerid ja taksojuhid. 2014. aasta aprillis võttis Poola parlament vastu otsuse täiendava 91 kutseala kohta ning 2015. aasta alguses on kavas liberaliseerida veel 101 kutseala.

· Itaalia võttis 2013. aastal mitmeid meetmeid, et suurendada konkurentsi gaasi- ja elektriturgudel ning nende läbipaistvust. Itaalia valitsuse algatused on aidanud lahendada kauaaegset kõrgete energiahindade probleemi Itaalias ning on energiaturu reguleeriva asutuse hinnangul aidanud alandada hindu lõpptarbija jaoks.

Komisjon soovitab keskendada 2015. aastal tähelepanu mitmele olulisele reformile. Ehkki konkreetsed meetmed, mida tuleb võtta, on riigiti erinevad, on valitud valdkonnad olulised kõigi liikmesriikide jaoks. Euroalal tuleks pöörata erilist tähelepanu mõne reformi paremale koordineerimisele, et suurendada positiivset koosmõju ja vältida negatiivse mõju levimist. Reformivaldkonnad on järgmised:

1. Tööjõuturu dünaamika parandamine ja võitlus tööpuuduse kõrge tasemega. Kõige konkurentsivõimelisemad ja tugevamad on need riigid, kus äriühingud ja ettevõtjad hindavad enim oskuste pidevat arendamist ja investeerivad sellesse, kus stimuleeritakse innovatsiooni ja kus inimesed liiguvad vabalt kutsealade, sektorite ja/või piirkondade vahel.

Töösuhteid kaitsvad reeglid ja asutused peaksid tagama sobiva keskkonna, mis stimuleeriks töölevõtmist, pakkudes samal ajal kaasaaegset kaitset nii neile, kes juba töötavad, kui ka neile, kes otsivad tööd. Liikmesriigid peavad tegema rohkem, et kõrvaldada tõkked töökohtade loomise teelt, kaasates sotsiaalpartnereid, sh reformides töövaidluste lahendamise mehhanisme, kui see on vajalik. Intensiivistada tuleks reforme, mis on suunatud tööjõu maksustamise vähendamisele, et taastada tööhõive. Tööjõuturu killustatuse vähendamine peaks aitama kõrvaldada tööturutõkkeid nende jaoks, kes on hetkel töötud, tööturul alahõivatud või töötavad tähtajalise töölepinguga, ning hõlbustada tööalase liikuvuse suurendamist.

Sellised ELi kasvavad sektorid nagu digitaalmajandus, rohelised sektorid ja tervishoid vajavad kvalifitseeritud tööjõudu. Haridus mängib põhirolli selles, et viia oskused vastavusse tööjõuturu vajadustega. Kutseõpet ja duaalseid haridussüsteeme tuleks täiustada, et anda noortele vajalikud oskused. Keskseks prioriteediks peaks saama elukestev õpe. Selleks tuleks mobiliseerida nii era- kui ka avaliku sektori osalised ning tagada parem juurdepääs õppimisvõimalustele kõigile vanuserühmadele ja neile, kes seda enim vajavad. Vaja on ka parandada vajalike oskuste hindamist piirkondlikul ja sektorite tasandil.

Otsustavat tegutsemist nõuab eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute olukord. Toetussüsteemides peaksid olema ühendatud piisav sissetulekutoetus aktiivsust ja võimekust soodustavate teenustega, mis on suunatud üksikisikute konkreetsetele vajadustele ja mida pakutakse ühtsete kontaktpunktide kaudu. Kaotada tuleb maksusätted, mis pärsivad töö otsimist. Noortegarantii on ambitsioonikas algatus, mis ühendab erinevaid vahendeid noorte töötuse probleemi tulemuslikuks lahendamiseks. Liikmesriigid peaksid aga kiiremini ja tõhusamalt kasutama olemasolevaid vahendeid, sh noorte tööhõive algatuse 6,4 miljardit eurot, täiendades neid oma riiklike vahenditega. Vastu on võetud vaid kolm asjakohast rakenduskava (Prantsusmaa, Itaalia ja Leedu), mille kogumaht on 1,6 miljardit eurot, võimaldades teha asjaomastele riikidele eelmaksed. Selleks et aasta lõpuks oleks võimalik vastu võtta enamik asjakohastest rakenduskavadest, peavad liikmesriigid võimalikult kiiresti kõrvaldada komisjoni avastatud puudused.

Keskmiselt on ELis rohkem kui 2 miljonit täitmata töökohta. Ehkki geograafilisel liikuvusel on piirid, paistab, et töötajad ei kasuta täiel määral ära vaba liikumise võimalust. Tõkete kõrvaldamiseks on vaja laiendada pensioniõiguste ülekantavust kogu ELi ja aidata töötajail teha liikuvuse kohta teadlikke valikuid, näiteks EURESi võrgustiku kaudu. Samal ajal tuleb võtta meetmeid kehtivate reeglite kuritarvitamise vastu ja pideva ajude äravoolu ärahoidmiseks mõnedest piirkondadest. Hädavajalik on laiendada ELi koostööd teabe ja heade tavade vahetamisel.

Tööhõive kõrge tase eeldab, et reaalpalgad muutuvad vastavalt tootlikkusele nii tööstusharu kui ka äriühingu tasandil. Mõned liikmesriigid ei ole siiani suutnud kaotada kriisieelseid suundumusi, kus palgad kasvavad tootlikkuse kasvust kiiremini. Määrav on sotsiaalpartnerite roll. Kollektiivlepingud peaksid pakkuma teatavat paindlikust, et diferentseerida palgatõusu sektorite vahel ja nende sees vastavalt konkreetsetele suundumustele tootlikkuses.

2. Pensionireformid. Kõikjal ELis on vaja tagada nii pensionisüsteemide jätkusuutlikkus kui ka piisavus. Enamik liikmesriike on oma riiklikke pensionisüsteeme viimastel aastatel reforminud, et anda neile Euroopa ühiskonna vananemist silmas pidades kindlam alus. Nagu aga näitasid 2014. aasta riigipõhised soovitused, on paljudel juhtudel vaja täiendavaid reforme, et suurendada pensionisüsteemide tõhusust ja finantsilist jätkusuutlikkust. Samal ajal on vaja säilitada pensionisüsteemide piisavus, et tagada inimväärne sissetulek pärast pensionilejäämist. Võttes arvesse suundumust, mis näitab eluea pikenemist, tuleb mitmes riigis käsitleda pensioniga dünaamilisemalt, k.a sidudes ametliku pensioniea süsteemsemalt oodatava elueaga, et tagada pensionil ja töötades mööduva aja sobiv suhe.

3. Sotsiaalkindlustussüsteemide ajakohastamine. Sotsiaalkindlustusmehhanismid peaksid olema tõhusad ja piisavad isiku elu igas etapis. Vaja on lihtsamat ja paremini suunatud sotsiaalpoliitikat, mida täiendavad taskukohane ja kvaliteetne lastehoid ja haridus, koolist väljalangemise vältimine, koolitus ja tööotsingute toetamine, eluasemetoetus ja kättesaadav tervishoid. Tervishoiusüsteeme on vaja reformida, et pakkuda tõhusate struktuuride, sh e-tervise kaudu kvaliteetset tervishoidu.

4. Toote- ja teenuseturgude paindlikkuse suurendamine. Nagu näitavad 2014. aasta riigipõhised soovitused, seisab enamiku liikmesriikide ees endiselt ülesanne ajakohastada võrgutööstuste toimimist, suurendada taristu suutlikkust ja veelgi rohkem avada teenustesektoreid. Nimetatud soovitustes asetatakse rõhk meetmetele, mille eesmärk on parandada riikide võrgutööstuste toimimist ning kasvatada konkurentsi toote- ja teenustesektorites, eelkõige seoses reguleeritud kutsealadega. Ka tarbijakaitse alaste õigusaktide täitmise tulemuslik tagamine võib suurendada usaldust ja luua nõudlust siseturul.

ELi õigusaktid pakuvad raamistikku riikliku tasandi moderniseerimisele ning Euroopa atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmisele tervikuna. Liikmesriigid on võtnud pärast teenuste direktiivi jõustumist 2006. aastal teenustesektoris ette arvukaid reforme, kuid edusammud on olnud viimasel ajal ebaühtlasemad. Teenuste direktiivi täielik rakendamine parandaks oluliselt teenuste ühtse turu toimimist ja võiks tuua pikas perspektiivis täiendavat majanduskasvu kuni 1,6% ELi SKPst lisaks praeguse rakendamistaseme juures saavutatud 0,8%-le ELi SKPst.[6] Direktiivi täiemahulist rakendamist takistavad arvukad erandid direktiivis sätestatud üldpõhimõtetest ning pikaldane reformiprotsess mitmes liikmesriigis. Kõik see ei võimalda saada direktiivist täit kasu. Riiklike reformide kiirendamisel tuleks keskenduda järgmiste tõkete kõrvaldamisele: i) ebaproportsionaalsed ja põhjendamatud nõuded loa saamiseks mõnes liikmesriigis, eelkõige õigusliku vormi ja osalusega seotud nõuded; (ii) selguse puudumine riigisisestes õigusaktides piiriüleselt teenuseid pakkuvate äriühingute suhtes kohaldatavate normide suhtes; iii) vastastikuse tunnustamise puudumine; iv) koormavad haldusmenetlused, ühtsete kontaktpunktide ebarahuldav toimimine; iv) kutsealaste õigusnormide käimasoleva hindamise ja reguleeritud kutsealade reformide ebaühtlased tulemused; v) allesjäänud takistused kaupade vabale liikumisele. Komisjon teeb nimetatud tõkete kõrvaldamiseks liikmesriikidega tihedat koostööd.[7]

5. Ettevõtjate investeeringute raamtingimuste parandamine. Jõupingutused ettevõtluskeskkonna tugevdamiseks, selle investeerijasõbralikumaks muutmiseks on üliolulised selleks, et tuua erainvesteeringuid eelkõige nendesse liikmesriikidesse, kus riiklike investeeringute jaoks on eelarvepoliitiline manööverdamisruum piiratud. Avaliku ja erasektori partnerlusi ja riigi omanduses olevate ettevõtete juhtimist tuleb hoolikalt planeerida, et tõhustada avaliku sektori kulusid ja erainvesteeringuid. Riigihankelepinguid tuleks veelgi rohkem avada, eelkõige ELi õigusaktide abil. See tähendab ka hankeasutuste haldussuutlikkuse parandamist kavandamisel ja rakendamisel, eelkõige e-hangete kaudu. Paljudel juhtudel nõutakse ka menetluste tõhustamist ja suuremat läbipaistvust. Ressursside tõhusa ümberpaigutamise jaoks on hädavajalikud ka hästitoimivad maksejõuetuse raamistikud.

6. Teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringute kvaliteedi parandamine. Riigi ja piirkondliku tasandi investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni mängivad tähtsat rolli jätkusuutliku majanduskasvu käivitamisel. Liikmesriigid peaksid riiklikke investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni jätkuvalt prioriteetseks pidama, tagades nende tõhususe ja finantsvõimenduse erainvesteeringute suhtes. Liikmesriigid peaksid keskenduma teadus- ja innovatsiooniasutuste kvaliteedile, nende strateegia arendamisele ja poliitika kujundamise protsessidele ning programmidele. Samal ajal peavad nad hoidma reformide tempot, et tagada investeerijasõbralik keskkond, mis on vajalik tingimus ettevõtjate investeeringute jaoks teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning kiiresti kasvavate innovaatiliste VKEde jaoks.

7. Avaliku halduse tõhustamine. Avalik haldus terves ELis seisab vastamisi probleemiga, kuidas saavutada väiksemate vahenditega rohkem, st rahuldada üldsuse vajadusi väiksema eelarvega, parandada ettevõtluskeskkonda ettevõtetele ja kodanikele paremate teenuste pakkumise teel ning kohanduda digitaalmajanduse vajadustega. See probleem püsib enamikus liikmesriikides. Mitmed on võtnud ette institutsioonilisi või territoriaalseid reforme, millel on kaks eesmärki – säästa vahendeid oma organisatsioonilise ratsionaliseerimise läbi ning tagada sujuv otsustamine ja reformide rakendamine erinevate institutsiooniliste ja valitsuse tasandite pädevuste täpsustamise teel.

Sarnaselt ELi tasandil läbiviidavale õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmile (REFIT) peab enamik liikmesriike püüdlema avaliku halduse lihtsustamise ja digitaalsema lähenemisviisi poole. Bürokraatia ja regulatiivsete takistuste kõrvaldamine peaks tagama kvaliteetsemad, lihtsamad ja arusaadavamad õigusaktid ning sillutama teed ettevõtja- ja kodanikusõbralikumale keskkonnale, mis omakorda stimuleerib investeeringuid. Siinkohal on oluliseks eeltingimuseks ka see, et suurendataks sõltumatute kohtusüsteemide tõhusust ja tagataks nende õiglus. On ilmselge, et vaja on tegeleda selliste probleemidega nagu menetluste pikkus, pooleliolevate kohtuasjade arv, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ebapiisav kasutamine, alternatiivsete vaidluse lahendamise mehhanismide propageerimine ja kohtusüsteemide sõltumatus.

4.         EELARVEPOLIITILISTE KOHUSTUSTE JÄRGIMINE

Võttes arvesse eelarvepuudujäägi ja võlatasemete järsku tõusu finantskriisi ajal kogu ELis, oli usalduse taastamiseks liikmesriikide rahanduse vastu ning valitsemissektori võla ja finantsilise ebastabiilsuse vahelisest nõiaringist väljamurdmiseks vaja eelarveid märkimisväärselt konsolideerida. Viimastel aastatel tehtud märkimisväärsete kohandustega on suudetud puudujääke vähendada ja stabiliseerida võlatasemeid ELis. Eelarve seisundi paranemist näitab nende riikide arvu oluline vähenemine, mille suhtes kohaldati ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust – 24-lt 2011. aastal 11-le 2014. aastal. Viimaste prognooside kohaselt peaks eelarveline seisund ELis jääma lähiaastail neutraalseks, mis tähendab, et eelarvepoliitika ei pidurda majanduskasvu.

Sellegipoolest püsib valitsemissektori võla tase väga kõrgena ja see, koos kõrge välisvõlaga muudab majandused haavatavamateks majandusšokkidele ja võib takistada majanduskasvu. Selline tasakaalustamatus võib olla ohuks euroala kui terviku toimimisele. Valitsussektori võla kasv tuleb lähiaastail negatiivseks pöörata kooskõlas kohustustega, mille liikmesriigid on stabiilsuse ja kasvu pakti raames võtnud. Seda on võimalik saavutada vastutustundliku eelarvepoliitika ja majanduskasvu abil. Esiteks tuleks diferentseerida eelarve kohandamise tempot vastavalt eri liikmesriikide eelarveprobleemidele. Sel ajal, kui jätkusuutlikkusprobleemidega liikmesriigid peaksid jätkama eelarve konsolideerimist, peaksid eelarve ülejäägiga liikmesriigid kasutama seda majanduskasvu toetamiseks. Liikmesriigid peaksid kasutama täiel määral ära ka hiljuti tõhustatud eelarveraamistikke, et määrata kindlaks eelarvepoliitika õige suund ja seda järgida. Teiseks tuleks eelarvestrateegiad koostada majanduskasvu soodustaval viisil. Mitmes riigis võib aidata majanduskasvule ja investeeringute suurendamisele kaasa see, kui keskendutaks kulude piiramisele, võimalik et koos kõige moonutavamate maksude kärpimisega, tingimusel et see on kooskõlas eelarve konsolideerimise nõudega.

4. tekstikast. Vastutustundlik ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine Liikmesriikide eelarve konsolideerimine ei ole olnud majanduskasvu liialt soosiv. Ülemäära on keskendutud maksude tõstmisele, mis ei ole optimaalne enamiku liikmesriikide puhul, kus maksukoormus on niigi kõrge. Riikide eelarvete kulupoolel kärbiti põhiliselt riiklikke investeeringuid, hoolimata sellest, et see on eelarvekulude hulgas üks kõige enam majanduskasvu soodustav osa. Samal ajal sundis nii eelarve vajaliku kohandamise ulatus kui ka finantskriisi dünaamika teatavates liikmesriikides otsima kiireid lahendusi. Kriisi taandudes ja konsolideerimistempo aeglustudes on hakanud eelarveliste meetmete struktuur paranema. Seda on olnud näha 2014. aastal ja seda on näha ka 2015. aasta eelarveprojektides. Investeerimiskulude vähenemine on peatatud, samal ajal kui tulude struktuur on muutunud majanduskasvu soodustavamaks. Eelkõige sisaldavad 2015. aasta eelarveprojektid mõningaid positiivseid maksumeetmeid, mis vähendavad tööjõu maksukoormust, ehkki nende võtmise innukus ei ole piisav, et lahendada olemasolevad probleemid.

Tulupoolel on oluline tagada tõhus ja majanduskasvu soodustav maksusüsteem. Tööhõivet ja majanduskasvu saab stimuleerida, nihutades maksukoormuse tööjõult muudele maksuliikidele, mis pärsivad majanduskasvu vähem, nagu korduvad omandi-, keskkonna- ja tarbimismaksud, võttes arvesse sellise nihke võimalikku jaotuslikku mõju. Kõrge maksukoormus on olnud Euroopas pikka aega probleemiks, kusjuures keskmise palgaga töötaja palkamise kulud ja töötajale kätte jääv palk võivad erineda liikmesriigiti 40%. Maksubaasi laiendamine, lihtsustamine ja läbipaistvuse suurendamine võib aidata suurendada maksusüsteemi tõhusust ja parandada maksukohustuse täitmist, samuti võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu.

Kulupoolel tuleks muuta prioriteetseks avaliku sektori tootlikud investeeringud ja majanduskasvu soodustavamad jooksvad kuluartiklid – ning kiired otsused komisjoni väljapakutud Euroopa investeerimiskava kohta aitavad neid prioriteete toetada. Sotsiaalhoolekandesüsteemid peaksid täitma oma rolli võitluses vaesusega ja sotsiaalse kaasatuse edendamises. Suurendada tuleks olemasolevate kuluprogrammide tõhusust nimetatud eesmärkide saavutamisel, algatades reforme ja võttes muid meetmed, näiteks kulude läbivaatamist. Vähemalt kaheksa liikmesriiki – Ühendkuningriik, Madalmaad, Prantsusmaa, Itaalia, Iirimaa, Taani, Hispaania ja Rootsi – tegelevad praegu või tegelesid hiljuti kulude üht või teist moodi läbivaatamisega. Nende läbivaatuste tulemuste ja nende käigus saadud kogemuste jagamine peaks olema üldise valitsemise süsteemi osa.

Stabiilsuse ja kasvu pakt pakub sobivat raamistikku pikaajalise majanduskasvu saavutamiseks riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tingimustes, sh vajaduse korral paindlikkust. See asetab rõhu eelarve struktuurilisele arengule, mitte üksnes nominaalsele puudujäägile. See võimaldab jätta välja valitsuse kontrolli alt välja jäävad sündmused, olgu need negatiivsed (näiteks asümmeetrilised šokid) või positiivsed (näiteks erakorralised tulud). See tähendab, et meil on eelarvepositsioonist parem ülevaade. Kõiki liikmesriike hinnatakse eraldi, võttes arvesse nende konkreetset majandusolukorda ja riigi ees seisvaid rahvastiku vananemisest tingitud probleeme, sh pensioni- ja tervishoiupoliitika valdkonnas, ning valitsemissektori võlataset.

5.         5.         JUHTIMISSÜSTEEMI TÄIUSTAMINE, ET MUUTA SEE TULEMUSLIKUMAKS JA SUURENDADA ISEVASTUTUST

Käesoleva aasta majanduskasvu analüüsiga algab iga-aastane majanduse juhtimise tsükkel, mida nimetatakse Euroopa poolaastaks. See hõlmab eelarve-, makromajandus- ja struktuuripoliitika jälgimist ELi tasandil, enne kui liikmesriigid hakkavad järgmiseks aastaks riigieelarvet koostama ja otsuseid tegema. 2011. aastast alates on Euroopa poolaastat kasutatud oluliste eelarve- ja struktuurireformide algatamiseks ja suunamiseks liikmesriikides. Komisjon on läbi vaadanud kuuest ja kahest seadusandlikust aktist koosneva paketi, millega parandati ELi majanduse juhtimist,[8] ja see lisatakse käesoleva aasta majanduskasvu analüüsi juurde.

Euroopa poolaastast on kujunenud oluline mehhanism reformide käivitamiseks liikmesriikide ja ELi tasandil, millega tagatakse, et EL ja selle liikmesriigid koordineerivad oma majanduspoliitikat ja jõupingutusi, et edendada töökohtade loomist, majanduskasvu ja investeeringuid. Komisjonipoolne järelevalve[9] on aga näidanud, et isevastutusega on probleeme, mis toob kaasa riigipõhiste soovituste ebarahuldava rakendamise, eelkõige struktuurireformide valdkonnas. Euroopa majandusprobleemide taustal leiab komisjon, et praegu on õige aeg Euroopa poolaastat täiustada ja tugevdada, et muuta see tõhusamaks, andes sellele tulevikuperspektiivis suurema rõhuasetuse, selguse ja poliitilise tähtsuse kooskõlas käesolevas iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud integreeritud lähenemisviisiga. Reformitud Euroopa poolaasta peaks rõhuma majanduspoliitika tõhusamale koordineerimisele ELi tasandil kõigi osaliste suurema aruandekohustuse ja isevastutuse kaudu (vt lisa).

Euroopa poolaasta täiustamise eesmärk on suurendada protsessiga seotud poliitilist isevastutust, aruandekohustust ja tunnustamist, suurendada poolaasta usaldusväärsust ja võrreldavust liikmesriikides ja parandada riigipõhiste soovituste rakendamist.

Arutelu Euroopa poolaasta üle on oluline ka strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõtte tegemisel, mis esitatakse piisavalt vara, et seda saaks arutada 2015. aasta kevadel toimuval Euroopa Ülemkogul. Pärast eelmise aasta märtsis[10] avaldatud kokkuvõtlikku teatist strateegia „Euroopa 2020” rakendamise kohta ja võttes arvesse avaliku konsultatsiooni tulemusi, nõukogus toimunud arutelude kokkuvõtet ja sidusrühmade ettepanekuid, on komisjon koostamas strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõtet, mis esitatakse 2015. aasta alguses.

Selleks et EL suudaks saavutada tööhõive ja majanduskasvu eesmärgi, on vaja laialdast üksmeelt õige poliitikasuuna osas ja sidusrühmade toetust reformidele. See tähendab, et liikmesriikide parlamendid, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond laiemalt on vaja rohkem kaasata ELi ja liikmesriikide tasandil kokku lepitud meetmete rakendamisse. Selleks et liikmesriikide parlamente protsessi paremini kaasata, kohtuvad liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlament igal aastal parlamentaarse nädala raames, et arutada koos komisjoniga Euroopa poolaastat.

Vaja on jälgida ka sotsiaalset arengut ja reformide mõju aja jooksul. Juba on alustatud tööd majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme suurendamiseks. Eelkõige lisatakse makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusse tööhõive- ja sotsiaalnäitajad, mida tuleks täiel määral ära kasutada, et paremini mõista tööturgu ning sotsiaalseid suundumusi ja riske. Komisjon seisab hea ka selle eest, et Euroopa sotsiaalpartnerid kaasataks rohkem Euroopa poolaasta protsessi.

Esimesi ideid katsetatakse ja rakendatakse juba 2015. aasta Euroopa poolaastal. Täiendavad ettepanekud töötatakse lähikuudel välja majanduse juhtimise parema koordineerimise raames, mida juhib Euroopa Komisjoni president koos Euroopa Ülemkogu eesistuja ning Euroopa Keskpanga ja eurorühma presidendiga[11].

6.         KOKKUVÕTE

ELi majanduspoliitika kujundamisel on vaja kiiresti uut lähenemist. 2015. aasta majanduskasvu analüüsis teeb komisjon ettepaneku, et EL jätkaks integreeritud lähenemisviisi majanduspoliitikale, mille keskmes on kolm põhiteemat, millega tuleb koos tegeleda – investeeringute suurendamine, struktuurireformide kiirendamine ja vastutustundlik, majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine.

Esmajärjekorras peaksid liikmesriigid kinnitama 315 miljardi euro suuruse investeerimiskava, mis on kavandatud käesoleva iga-aastase majanduskasvu analüüsi osana. Liikmesriigid peaksid võtma kohustuse teha vajalikud seadusandlikud muudatused, et luua kavandatud uus fond 2015. aasta juuni lõpuks. Liikmesriigid peaksid samuti vähemalt kahekordistama nende innovaatiliste rahastamisvahendite kasutamist, mida kasutatakse projektide rakendamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames järgmise kolme aasta jooksul.

Sõltuvalt iga liikmesriigi olukorrast tuleks riigi tasandil rakendada kavandatud integreeritud lähenemisviisi, vähendades selleks tööturu jäikust, et võidelda kõrge tööpuuduse määraga, jätkates pensionireforme, ajakohastades sotsiaalkaitsesüsteeme, parandades toodete ja teenuste turu paindlikkust, parandades ärialaste investeeringute raamtingimusi, parandades teadusuuringutesse, innovatsiooni, haridusse ja koolitusse tehtavate investeeringute kvaliteeti ning tõhustades avalikku haldust. Sotsiaalpartnereid kutsutakse üles riigisisestes reformikavades aktiivselt osalema.

Liikmesriikide isevastutuse suurendamise ja aruandekohustuse parandamise eelduseks on liikmesriikide parlamentide, sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade parem kaasamine Euroopa poolaastasse. 2015. aasta Euroopa poolaasta täiustamine on esimene samm selles suunas.

Kavandatud integreeritud lähenemisviisi jaoks on vaja liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu poliitilist juhtimist. Komisjon teeb koostööd kõikide osapooltega tagamaks, et Euroopa saavutaks taas jätkusuutliku majanduse elavnemise.

LISA

Euroopa poolaasta täiustamine ja tugevdamine

Euroopa poolaasta on majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise iga-aastane tsükkel, mille käigus antakse liikmesriikidele suuniseid, enne kui nad teevad riigi tasandil poliitikaalaseid otsuseid. Suuniseid antakse stabiilsuse ja kasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse kontekstis. Euroopa poolaasta on suunatud ka strateegia „Euroopa 2020” täitmisele.

Euroopa poolaasta algab igal aastal komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi avaldamisega. Selles tuuakse välja ELi üldised majanduslikud prioriteedid. Seda arutatakse teistes institutsioonides ning käsitletakse kevadisel Euroopa Ülemkogul. Iga aasta kevadel esitavad liikmesriigid riiklikud kavad. Pärast seda annab komisjon igale liikmesriigile sõltuvalt riigi majandusliku olukorra hinnangust ja riiklikest programmidest riigipõhised poliitikasoovitused. Kaetud on kõik peamised poliitikavaldkonnad: eelarve-, makromajanduslikud ja struktuurireformid. Soovitusi arutatakse nõukogus ja need kinnitatakse juunis toimuval Euroopa Ülemkogul, enne kui nõukogu need lõplikult vastu võtab. Liikmesriikidelt oodatakse, et nad võtaksid soovitusi järgneva aasta eelarve- ja poliitikakavades arvesse ja rakendaksid neid järgneva 12 kuu jooksul.

Kuigi Euroopa poolaasta on parandanud majanduspoliitika koordineerimist ELi tasandil, seab oluliste riigipõhiste soovituste ebapiisav rakendamine ja teinekord ka nende rakendamata jätmine protsessi tulemuslikkuse küsimärgi alla. Täiustatud Euroopa poolaasta peaks toetuma protsessi praegustele tugevatele külgedele ja püüdma lahendada selle kitsaskohad protsessi etappide ja nende väljundite lihtsustamise, liikmesriikidega tehtava koostöö ja nendega peetava dialoogi, aruandlusnõuete vähendamise, protsessi mitmepoolse olemuse edendamise ja isevastutuse suurendamise kaudu kõikidel tasanditel.

Komisjoni tegevuse lihtsustamine ja parem tagasiside komisjoni tehtud analüüside kohta. Iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruande koos esitamine sügisel töötab hästi, kuna mõlemad dokumendid täiendavad üksteist ja neis määratakse kindlaks ELi üldine lähenemisviis tulevaks aastaks. Kaks riigipõhist dokumenti, mis koostatakse protsessi teises pooles, riigipõhistele soovitustele lisatud komisjoni talituste töödokumendid ja häiremehhanismi aruande järelmeetmena esitatavad põhjalikud analüüsid esitatakse aga kevadel kahel erineval ajahetkel. Liikmesriigi majanduse põhjalik ühtne analüüs, mille alusel töötatakse välja liikmesriigile antavad soovitused, muudaks protsessi sidusamaks ja vähendaks halduskoormust. Kui kõnealused dokumendid avaldataks varem, näiteks märtsis, muudaks see protsessi selgemaks ja võimaldaks anda tagasisidet komisjoni analüüsi kohta.

Liikmesriikide aruandlusnõuete ühtlustamine. Liikmesriikidele esitatavad aruandlusnõuded peaksid olema proportsionaalsed ja neil peaks olema selge lisaväärtus. Vältida tuleks info dubleerimist, samas kui dokumentidest ja kohapealsetest külaskäikudest saadud teavet tuleks tõhusalt jagada ja uuesti kasutada. Euroopa tasandi töös peaks põhitähelepanu olema teabe analüüsimisel ja ajakohastamisel. Riiklikud reformikavad võiksid etendada olulist osa teabevahetuses ja isevastuses riiklikul tasandil, kui nende suunitlust muudetaks, et liikmesriigid saaksid komisjoni analüüsi eesmärgipärasemalt panustada varasemas etapis. Samuti tuleks nende koostamisse kaasata liikmesriikide parlamendid ja sotsiaalpartnerid.

Protsessi mitmepoolse olemuse edendamine. Liikmesriikide isevastutus Euroopa poolaastas on riigi tasandil kesine, kuid lugu ei ole parem ka Euroopa tasandil. See halvendab arutelude kvaliteeti ja riigipõhiste soovituste rakendamist. Tõhusamate järelevalvevahenditega valdkondades, nagu riigi rahandus ja eelarveraamistik, on rakendamine oluliselt parem. Täiustatud protsess peaks andma rohkem aega ELi suuniste läbivaatamiseks ja arutamiseks. Siinkohal oleks abiks ka see, kui komisjoni riigipõhised analüüsid esitatakse varem. Koos nõukogu eesistujaga peaks olema võimalik kogu aasta jooksul põhjalikult jälgida, milliseid meetmeid on võetud ja millised on rakendamise tulemused. Liikmesriikide poliitikameetmete ja tulemuste parem võrreldavus võimaldaks riikidel üksteisele rohkem survet avaldada ja annaks ainestikku mitmepoolseteks valdkondlikeks aruteludeks. Seisukohtade vahetamine järelevalve kohta, mida komisjon teostab reformide elluviimise üle, on eriti oluline, et valmistada ette soovituste eelnõu arutamist nõukogus, ning samuti aitab see kaasa aruteludele juunis toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

Protsessi avamine ja tihedam koostöö teiste osalistega. Euroopa poolaasta demokraatlikku legitiimsust on teinekord kahtluse alla seatud. Viimastel aastatel on komisjon loonud liikmesriikidega järk-järgult tihedama ja püsivama dialoogi. Ta on seda teinud kahepoolsete kohtumiste ja eesmärgistatumate arutelude kaudu nõukogu komiteedes ning arvukamate tehniliste missioonide korraldamisega. Paranenud on ka parlamentide kaasatus. Euroopa Parlament on protsessi aktiivselt kaasatud kuue seadusandliku akti paketiga ette nähtud majandusdialoogi kaudu, mis seisneb aruteludes ühelt poolt Euroopa Parlamendi ja teiselt poolt liikmesriikide, nõukogu, komisjoni, Euroopa Ülemkogu ja eurorühma vahel. Lisaks korraldab Euroopa Parlament olulisi poliitilisi arutelusid Euroopa poolaasta otsustavatel hetkedel. Liikmesriikide parlamentide teadlikkus Euroopa poolaastast on aastate jooksul suurenenud ja seda tänu kahe seadusandliku akti paketile ja sellele, et komisjon on ettekannete ja arutelude kaudu otsesemalt kaasatud. Hoolimata nendest positiivsetest suundumusest oleks dialoogi vaja veelgi laiendada mitte ainult parlamentidega, vaid ka sotsiaalpartneritega. Näiteks võiks komisjon tulevikus teha koostööd Euroopa Parlamendi ja sotsiaalpartneritega enne iga-aastase majanduskasvu analüüsi avaldamist ning jätkata arutelu pärast selle vastuvõtmist. Riigipõhiseid analüüse aluseks võttes võiks komisjon teha koostööd ka Euroopa Parlamendiga, et arutada uute horisontaalsete aspektide üle, ja ka tööturu osapooltega, kui asjakohane, et saada tagasisidet konkreetsete riigipõhiste küsimuste kohta.

[1]               Vt poliitilised suunised uuele komisjonile, 15. juuli 2014: http://ec.europa.eu/about/juncker-commission/docs/pg_et.pdf

[2]               Komisjoni 2014. aasta sügisprognoos, 4. november 2014: http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2014/pdf/ee7_en.pdf

[3]               Nagu teatatud poliitilistes suunistes uuele komisjonile, 15. juuli 2014.

[4]               Nii on see Itaalias (–25 %), Portugalis (–36 %), Hispaanias (–38 %), Iirimaal (–39 %) ja Kreekas (–64 %).

[5]               Euroopa Parlamendi 2014. aasta juulis avaldatud uuring „Euroopa meetmete puudumisest tulenevad kulud aastatel 2014–2019”.

[6]               J. Monteagudo, A. Rutkowski, D. Lorenzani, „The economic impact of the Services Directive: A first assessment following implementationT”, Economic Papers, nr 456, juuni 2012, http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/economic_paper/2012/pdf/ecp_456_en.pdf

[7]               COM(2012) 261, 8. juuni 2012.

[8]               COM (2014) 905, 28. november 2014.

[9]               Komisjoni hinnangud esitatakse iga-aastases komisjoni talituste töödokumendis, mis lisatakse riigipõhiste soovituste juurde http://ec.europa.eu/europe2020/making-it-happen/country-specific-recommendations/index_en.htm.

[10]             COM(2014) 130 (final), „Ülevaade tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamise edusammudest”, http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/europe2020stocktaking_en.pdf jahttp://ec.europa.eu/europe2020/pdf/europe2020stocktaking_en.pdf

[11]             Nagu lepiti kokku 24. oktoobril 2014 toimunud euroala tippkohtumisel.