Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Rumeenia 2014. aasta riiklikku reformikava_x000b__x000b_ja esitatakse nõukogu arvamus Rumeenia 2014. aasta lähenemisprogrammi kohta_x000b_ /* COM/2014/0424 final - 2014/ () */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Rumeenia 2014. aasta
riiklikku reformikava
ja esitatakse nõukogu arvamus Rumeenia 2014. aasta lähenemisprogrammi
kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148
lõiget 4, võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997.
aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning
majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle
artikli 9 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[2], võttes arvesse Euroopa Parlamendi
resolutsioone[3], võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi, võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust, võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee
arvamust, võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust, võttes arvesse majanduspoliitika komitee
arvamust ning arvestades järgmist: (1)
Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks
komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia
„Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel
ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa
jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks. (2)
Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni
ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika
üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse
liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; mõlemat dokumenti koos
nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid
arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas. (3)
Riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012
vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette
sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning
võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad
tegid otsuse liikmesriikide tasandil võetavate meetmete kohta, rõhutades
eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja
rakendada riigipõhised soovitused. (4)
9. juulil 2013 võttis nõukogu vastu soovituse
Rumeenia 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Rumeenia 2013.
aasta lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta. (5)
13. novembril 2013 võttis komisjon vastu
iga-aastase majanduskasvu analüüsi,[4]
mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust.
Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu
häiremehhanismi aruande[5]. (6)
Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013
heaks prioriteedid finantsstabiilsuse, eelarve konsolideerimise ja
majanduskasvu hoogustamise tagamiseks. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata
diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist,
taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu
ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi
sotsiaalsete tagajärgedega ning ajakohastada avalikku haldust. (7)
6. mail 2014 esitas Rumeenia oma 2014. aasta
riikliku reformikava ja 5. mail 2014. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et
võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja
samal ajal. (8)
Nõukogu võttis 22. oktoobril 2013 vastu otsuse 2013/531/EL,
millega antakse Rumeeniale kuni 2015. aasta septembrini keskmise tähtajaga
rahalist abi kuni 2 miljardit eurot. Euroalasse mittekuuluvatele
liikmesriikidele mõeldud maksebilansi tasakaalustamise mehhanismi raames
Rumeeniale keskmise tähtajaga ennetava rahalise abi andmist peeti asjakohaseks,
arvestades kapitalivoogude volatiilsust, mis mõjutab eelkõige uusi tekkivaid
turge, makromajandusliku stsenaariumi suhtes esinevaid ohtusid ning jätkuvaid
kitsaskohti pangandussektoris. Ehkki praeguses turuolukorras ei kavatse
Rumeenia taotleda ühegi osamakse väljamaksmist, võib eeldada, et ennetav abi
toetab Rumeenia makromajanduslikku, eelarve ja finantsstabiilsuse
konsolideerimist ning aitab parandada struktuurireformide elluviimise abil
Rumeenia majanduse vastupanuvõimet ja kasvupotentsiaali. 6. novembri 2013.
aasta vastastikuse mõistmise memorandum ja selle hilisemad lisad, milles
sätestatakse tingimused, mis tuleb täita ELi ennetava abi raames, täiendavad ja
toetavad Euroopa poolaasta raames antud riigipõhiseid soovitusi. ELi ennetava
abi saamine on seotud teatavate tingimuste täitmisega: rakendada tuleb laiaulatuslikku
majanduspoliitilist programmi, milles keskendutakse eelkõige
struktuurireformimeetmetele, sealhulgas riigipõhiste soovitustega seotud
meetmetele sellistes valdkondades nagu haldussuutlikkus, tooteturu reformid,
ettevõtluskeskkond, tööturg, pensionid, riigile kuuluvad ettevõtted ja
tervishoid. Kõnealune tegevuskava ei vabasta Rumeenia valitsust ellu viimast
täies ulatuses kõiki riigipõhiseid soovitusi. Vastastikuse mõistmise
memorandumi ja riigipõhiste soovituste rakendamiseks vajalike poliitikaprioriteetide
seadmise, rakendamise ja koordineerimisega tuleks tegeleda ühtselt sellel
tasandil, kus tehakse esmatähtsad otsused. (9)
2014. aasta lähenemisprogrammis seatud
eelarvestrateegia eesmärk on saavutada keskpika perioodi eesmärk, milleks on
viia struktuurne puudujääk 2015. aastal 1 %-ni SKPst, mis vastab
stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele, ja jääda sellele taseme püsima. Rumeeniale
on 2014. aastal lubatud ühiselt rahastatavate projektide puhul kalduda kõrvale
keskpika perioodi eesmärgi saavutamist toetavast kohandamiskavast. Ajutine
kõrvalekaldumine tuleb kompenseerida järgmisel aastal. Programmi järgi 2014.
aastal struktuurne eelarvepositsioon (ümberarvutatud) stabiliseerub ja 2015.
aastal see paraneb 0,8 % SKPst. Kulutused kasvavad prognoosi kohaselt kiirusega,
mis on kooskõlas kulutuste sihttasemega nii 2014. ja 2015. aastal.
Prognoositakse, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2015. aastal 40 %
ja 2016.–2017. aastal väheneb. Kokkuvõttes on programmis sätestatud
eelarvestrateegia kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega.
Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. See on
üldjoontes kooskõlas komisjoni 2014. aasta kevadprognoosiga. Kuid
lähenemisprogrammis aluseks võetud potentsiaalse SKP prognoos on pisut suurem
peamiselt optimistlikumate tööturu väljavaadete arvelt. Negatiivsed riskid on
olemas 2014. aasta eelarvega seotud kulutuste kontrolli ja prognoositust
väiksema maksutulu kogumise osas. Lisaks ei ole 2015. aastaks ja sellele
järgnevateks aastateks eelarvekava aluseks olevaid meetmeid veel täpsustatud.
Komisjoni prognoosi kohaselt täidab Rumeenia hoolimata 2014. aastal struktuurse
eelarvepositsiooni kergest halvenemisest 2014. aastal stabiilsuse ja kasvu
paktis kehtestatud nõudeid, võttes arvesse ühiselt rahastatud projektide puhul
lubatud ajutist kõrvalekallet. 2015. aastal on aga risk kalduda nõutud
struktuurilisest kohandamisest oluliselt kõrvale, kui arvestada ühiselt
rahastatavate projektide puhul lubatud ajutise kõrvalekalde kompenseerimist.
Pealegi kaldub Rumeenia 2015. aastal tõenäoliselt kõrvale kulutuste
sihttasemest. Lähtudes nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasest programmile
antud hinnangust ja komisjoni prognoosist, leiab nõukogu, et programm kätkeb
endas riski, et 2015. aastal kaldutakse ennetusliku osa nõuetest
märkimisväärselt kõrvale. (10)
Jätkuvalt on oluliseks probleemiks maksupettus ja
maksustamise vältimine käibemaksuvaldkonnas, sealhulgas piiriülesed skeemid,
aktsiis, sotsiaalkindlustusmaksed ja tulumaks. Käegakatsutavaid tulemusi
võitluses deklareerimata tööga on vähe, maksude kogumise strateegia tõhusust
takistab realistlike ja siduvate rakendusmeetmete puudumine ja ebapiisav fookus
ennetustööl. Käimas on reform maksuhalduse tõhustamiseks, kuid piiriülene
halduskoostöö, eelkõige käibemaksuvaldkonnas, on endiselt nõrk. Maksukiil
väikese ja keskmise sissetulekuga isikute puhul on suur ja soodustab
deklareerimata tööd ja tulu tegelikust väiksemat deklareerimist.
Keskkonnamaksude valdkonnas on teataval määral edasi liigutud: sõidukite
maksustamise süsteemi on parandatud ja kütuseaktsiisi tõstetud ja need on nüüd
automaatselt indekseeritud. Rumeeniat ootavad pikas perspektiivis ees
jätkusuutlikkusega seotud riskid ja seda peamiselt vananemisega seotud kulude
tõttu. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus ja piisavus on muret tekitav, sest
töötavaid sissemaksetegijaid on pensionisaajatega võrreldes vähe. Rumeenia on
astunud samme, et võrdsustada 2035. aastaks naiste ja meeste pensioniiga. (11)
Ressursside ebatõhus kasutamine ja kehv juhtimine
suurendavad ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkusele tervishoiusektoris. Laialt
levinud mitteametlikud maksed riiklikus tervishoiusüsteemis takistavad
täiendavalt süsteemile juurdepääsu, selle tõhusust ja mõjuvad halvasti
kvaliteedile. Reformid tervishoiusektori tõhususe suurendamiseks ja
finantsilise jätkusuutlikkuse parandamiseks on alanud, kuid jõupingutusi on
vaja jätkata. Mõned meetmed on viibinud ja vaevlevad alarahastuse ja teenuste
pakkumise väikese suutlikkuse käes. Süsteemi kulutasuvust võib suurendada, kui
vähendada haiglaravi ülemäärast kasutamist ning tugevdada esmatasandi arstiabi
ja eriarstile suunamise süsteeme. Algatatud on täiendavaid tervishoiusüsteemi
reforme, mis on suunatud elanikkonna tervise parandamisele, edendades muu
hulgas võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele terviseteenustele. (12)
Rumeenia tööturu peamised lahendamist vajavad
probleemid on endiselt tööturul mitteosalemine, tööjõu potentsiaali ebatõhus
kasutamine ning tööjõu kvaliteedi parandamise ja tööviljakuse suurendamise
vajadus. Hoolimata mõnedest väiksema ulatusega meetmetest on riiklike
tööotsimis- ja ümberõppeteenuste kvaliteet endiselt halb. Riikliku
tööturuasutuse piiratud ressursid ja tulemuste mõõtmise puudumine ei võimalda
tõhusalt pakkuda individuaalseid teenuseid tööotsijatele ja teenuseid tööandjatele
ega aktiivseid ja passiivseid tööturumeetmeid lõimida. Rumeenias on
mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal suur ja kasvamas (2013. aastal 17,3 %).
Aktiivsena vananemise riikliku strateegia väljatöötamine on edasilükkunud ja
peaks valmima 2014. aasta lõpuks. Selle strateegia eesmärk on suurendada eakate
töötajate tööhõivet. (13)
Miinimumpalkade kujundamise kohta ei ole
läbipaistvaid suuniseid, mille koostamisse oleks kaasatud sotsiaalpartnerid ja
mille eesmärk oleks toetada tööhõivet ja konkurentsivõimet ning kaitsta
palgatulu jätkusuutlikul viisil. (14)
2011. aasta haridusreform, milles kehtestati
pikaajaline tegevuskava hariduse kvaliteedi parandamiseks igal tasandil, ei ole
veel ebapiisavate finants- ja inimressursside tõttu täiel määral käivitunud. Pärast
viimasel kahekümnel aastal toimunud järsku taandarengut kutsehariduses ja
-koolituses on viimastel aastatel algatatud mitmeid reforme ja katseprojekte,
kuid kutsehariduse ja -koolituse kättesaadavus, selle vastavus tööturu
vajadustele ja ettevõtjate kaasatus töökohal õppimisse ja praktikasse on
endiselt väike. Kolmanda taseme hariduse omandanute oskused erinevad suuresti
tööturul nõutavatest oskustest ning seos ettevõtlus- ja akadeemiliste
ringkondade vahel on nõrk, nagu näha ka kõrgest töötusemäärast ja sellest, et
mitmed ülikoolilõpetanud võetakse tööle kutsealadele, mis ei vasta nende
väljaõppele, või ametikohtadele, mille puhul eeldatakse madalamat
kvalifikatsiooni. Elukestvas õppes osalemise määr on endiselt üks madalamaid
ELis. Haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal on jätkuvalt üks
suuremaid ELis ja on praegu suuremgi kui enne 2010. aastat, mõjutades peamiselt
romasid. Naiste tööhõivet pidurdab kvaliteetsete ja taskukohaste
lastehoiuteenuste vähesus ja piiratud juurdepääs nendele, eelkõige kuni
kolmeaastaste jaoks pakutavate teenuste osas. (15)
Vaesuse vähendamine on endiselt probleem. Hoolimata
suhteliselt stabiilsest olukorrast tööhõives on kodumajapidamiste
brutosissetulekud vähenenud ja ebavõrdsus sissetulekutes kasvanud. Eriti
puudutab see lastega peresid. Vanemliku hoolitsuseta jäänud laste üleviimist
hoolekandeasutustest alternatiivhoolekandesse on kiirendatud vaid piiratud
määral. Endiselt on palju puuetega isikuid paigutatud suurtesse
hooldekodudesse, samal ajal kui puuetega isikutele suunatud kogukonnateenused
ei ole piisavalt välja arendatud. Sotsiaaltoetuste tõhusust vaesuse
vähendamisel pärsib endiselt sotsiaaltoetuste vähene kasutamine, katvus ja
piisavus. Toimetulekutoetus kavandati kehtestada 2015. aastal, kuid see on
edasi lükkunud. Toimetulekutoetuses on kombineeritud kolm olemasolevat toetust
(garanteeritud miinimumsissetulek, peretoetus ja küttekulu toetused). 2012.
aastal hakati ellu viima riiklikku romade integreerimise strateegiat, kuid raha
ei eraldatud peamiste tegevuskavade jaoks piisavalt ja tulemused on
tagasihoidlikud. Strateegia läbivaatamine ja läbivaadatud tegevuskavade
elluviimine on edasi lükatud. (16)
Avaliku halduse nõrk suutlikkus töötada välja ja
ellu viia poliitikat on jätkuvalt Rumeenia põhiprobleem, mis pärsib riigi
arengut tervikuna, ettevõtluskeskkonda ja avaliku sektori
investeerimisvõimekust, kuna selliselt ei ole võimalik pakkuda piisavalt
kvaliteetset avalikku teenust. Struktuurilisi põhjuseid, mis viisid vähese
haldussuutlikkuseni, analüüsiti 2013. aastal. Selle põhjal koostatakse praegu
aastateks 2014–2020 strateegiat avaliku halduse tugevdamiseks ning see
loodetakse saada valmis 2014. aasta keskpaigaks. (17)
Hoolimata olulisest edasiminekust on ELi rahaliste
vahendite kasutamise määr endiselt üks madalamatest ELis. Jätkuvalt nõrgad
juhtimis- ja kontrollisüsteemid ja riigihanketavad võivad avaldada negatiivset
mõju järgmise põlvkonna programmide ettevalmistamisele ja rakendamisele.
Riigihankeõigus on ebastabiilne ja selles puudub ühtsus. Institutsiooniline
ülesehitus, kuhu kuulub palju osalejaid ja kus vastutusalad sageli kattuvad, ei
sobi puuduste kõrvaldamiseks ja avaliku sektori hankijatele asjakohaste juhiste
andmiseks. Avaliku sektori hankijate jaoks on endiselt probleemiks korruptsioon
ja huvide konflikt. Süsteem, mille raames teha riigihankelepingute sõlmimisel
eelkontrolli huvide konflikti üle, peaks hakkama toimima 2014. aasta lõpus. (18)
Õigusnormide halb kvaliteet ning õigusraamistiku
läbipaistmatus ja ettearvamatus on takistuseks nii ettevõtjatele kui ka
kodanikele. Menetlused elektri saamiseks, ehitusloa saamiseks ja maksude
maksmiseks on endiselt keerulised. Ebaselgus maaomandiõigustes on täiendav
takistus Rumeenia ettevõtluskeskkonnas: alla 50 % kinnisvarast on kantud
kinnistusraamatusse ning ainult ligikaudu 15 % kinnisvarakannetest on
kontrollitud ja tehtud elektrooniliselt. Rumeenia on teataval määral parandanud
oma õigusemõistmise süsteemi kvaliteeti, sõltumatust ja tõhusust ja võitlust
korruptsiooni vastu, kuid need küsimused on endiselt probleemsed ettevõtjate
jaoks, kes otsivat tõhusta õiguskaitset. Poliitilisel tasandil ja
haldusasutustes on endiselt tugev vastuseis aususele ja korruptsioonivastastele
meetmetele. (19)
Tööstustarbijate elektriturul lõppes hinna
reguleerimine 2013. aastal ja sama protsess on järkjärguliselt toimumas gaasi-
ja elektrihinna reguleerimise osas. Nende sektorite riigi omandis olevate
ettevõtete tõhusus ja läbipaistev juhtimine on peamine lahendamist vajav
ülesanne. Energiahinna vabakslaskmine stimuleerib eeldatavasti energiatõhususe
parandamist. Samal ajal on vaja ette näha konkreetsed meetmed ja vahendid, et
parandada energiatõhusust eluhoonetes, kaugkütte-, tööstus- ja linnatranspordi
valdkonnas. Rumeenia elektri- ja gaasituru integreerimine ELi turgudega ei ole
lõpule viidud ja endiselt on olulisi takistusi piiriüleste gaasiühenduste
elluviimiseks, mis aga aitaks gaasitarneid mitmekesistada. (20)
Transpordi põhitaristu on vähearenenud ja pidurdab
jätkuvalt Rumeenia majanduskasvu. Sõidukipargi kiire kasv ja teedevõrgu halb seisukord
pärsivad nii ettevõtjate tegevust kui ka majanduse arengut. Raudteevõrgu kehv
hooldus on mõjutanud selle turvalisust ja töökindlust. Kaubavedu mööda
siseveeteid on kaugel sellest, mis see olla võiks, eriti Doonaul. Riigi omandis
olevate ettevõtete ebatõhusus ja läbipaistmatu juhtimine transpordisektoris
pidurdavad taristuvõrgu arengut. (21)
Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames
põhjalikult Rumeenia majanduspoliitikat. Ta on hinnanud lähenemisprogrammi ja
riiklikku reformikava. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide
asjakohasust Rumeenia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse
seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades
silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse
riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud
komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–8. (22)
Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu
Rumeenia lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus[6] selle kohta kajastub
eelkõige soovituses 2, SOOVITAB Rumeenial võtta ajavahemikus 2014–2015
järgmisi meetmeid: 1. Rakendada
ELi/IMFi finantsabiprogrammi, täites täies ulatuses poliitikatingimused, mis
sisalduvad 6. novembri 2013. aasta vastastikuse mõistmise memorandumis ja selle
hilisemates lisades, mis täiendavad ja toetavad Euroopa poolaasta raames antud
riigipõhiste soovituste elluviimist. 2. Rakendada 2014. aasta
eelarvestrateegiat, konsolideerida oluliselt eelarvet, et täita 2015. aastal
keskpika perioodi eesmärk kooskõlas maksebilansiprogrammi raames võetud
kohustustega ja nagu kajastatud 2014. aasta lähenemisprogrammis, täpsustades
eelkõige asjakohased meetmed, ja jääda pärast seda keskpika perioodi eesmärgile
püsima. Parandada laiaulatusliku maksude kogumise strateegia elluviimise kaudu
maksude kogumist, pannes rohkem rõhku käibemaksualase pettuse vähendamisele.
Võidelda deklareerimata tööga. Vähendada madala- ja keskmise sissetulekuga
isikute maksukoormust eelarvet mõjutamata. Võrdsustada naiste ja meeste
pensioniiga ja viia seeläbi lõpule 2010. aastal alustatud pensionireform. 3. Kiirendada reforme
tervishoiusektoris, et suurendada selle tõhusust, kvaliteeti ja
tervishoiuteenuste kättesaadavust, eeskätt ebasoodsas olukorras olevate
inimeste ning kõrvaliste ja isoleeritud kogukondade jaoks. Pingutada rohkem
selle nimel, et piirata mitteametlikke makseid, kasutades selleks muu hulgas
nõuetekohast juhtimist ja kontrollisüsteeme. 4. Tugevdada aktiivseid
tööturumeetmeid ja riikliku tööturuagentuuri suutlikkust. Pöörata erilist
tähelepanu selliste noorte aktiveerimisele, kes ei ole end töötuna arvele
võtnud. Tugevdada meetmeid eakate töötajate tööalase konkurentsivõime
suurendamiseks. Koostada koostöös sotsiaalpartneritega selged suunised
läbipaistvaks miinimumpalga kujundamiseks, võttes arvesse majandus- ja
tööturutingimusi. 5. Parandada kutsehariduse ja
-koolituse, praktika, kolmanda taseme hariduse ja elukestva õppe kvaliteeti ja
neile juurdepääsu ning viia need vastavusse tööturu vajadustega. Tagada alushariduse
ja lapsehoiuteenuste parem kättesaadavus. 6. Selleks et leevendada
vaesust, suurendada sotsiaalsete siirete, eelkõige lastele suunatud siirete
tõhusust ja tulemuslikkust ja jätkata sotsiaalabireformi, tugevdades selle
seost aktiveerimismeetmetega. Pingutada rohkem kavandatud meetmete
elluviimiseks, et soodustada romade integreerimist tööturule, parandada
kooliskäimist ja vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist, kasutades
selleks partnerluspõhist lähenemisviisi ja tugevat järelevalvemehhanismi. 7. Pingutada rohkem selle nimel,
et suurendada riigiasutuste haldussuutlikkust, parandades eelkõige tõhusust,
personalijuhtimist, otsustamisprotsessi ja koordineerimist valitsuse eri
tasandite sees ja nende vahel, ning suurendades läbipaistvust, ausust ja
vastustust. Kiirendada ELi vahendite kasutamist, parandada juhtimist ja
kontrollisüsteeme ning suurendada strateegilise planeerimise suutlikkust,
sealhulgas mitmeaastase eelarve elemendi osas. Tegeleda visalt püsivate
kitsaskohtadega riigihankes. Jätkata õigusemõistmise süsteemi kvaliteedi ja
tõhususe parandamist, võidelda mis tahes tasandi korruptsiooni vastu ja tagada
kohtuotsuste tõhus täitmine. 8. Edendada energia- ja
transpordisektoris konkurentsi ja tõhusust. Kiirendada üldjuhtimise reformi
riigi omanduses olevates ettevõtetes energia- ja transpordisektoris ja
suurendada nende tõhusust. Parandada ja lihtsustada energiatõhususe poliitikat.
Parandada energiavõrkude piiriülest lõimimist ja seada prioriteediks gaasi
ülekandevõrkudes vastassuunavoogude võimaldamine. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. [2] COM(2014) 424 (final). [3] P7_TA(2014)0128 ja P7_TA(2014)0129. [4] COM(2013) 800 (final). [5] COM(2013) 790 (final). [6] Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9
lõikele 2.