Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Rumeenia 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Rumeenia 2014. aasta lähenemisprogrammi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 9 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[2],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone[3],

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2) Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3) Riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad tegid otsuse liikmesriikide tasandil võetavate meetmete kohta, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja rakendada riigipõhised soovitused.

(4) 9. juulil 2013 võttis nõukogu vastu soovituse Rumeenia 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Rumeenia 2013. aasta lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta.

(5) 13. novembril 2013 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi,[4] mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande[5].

(6) Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013 heaks prioriteedid finantsstabiilsuse, eelarve konsolideerimise ja majanduskasvu hoogustamise tagamiseks. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning ajakohastada avalikku haldust.

(7) 6. mail 2014 esitas Rumeenia oma 2014. aasta riikliku reformikava ja 5. mail 2014. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8) Nõukogu võttis 22. oktoobril 2013 vastu otsuse 2013/531/EL, millega antakse Rumeeniale kuni 2015. aasta septembrini keskmise tähtajaga rahalist abi kuni 2 miljardit eurot. Euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele mõeldud maksebilansi tasakaalustamise mehhanismi raames Rumeeniale keskmise tähtajaga ennetava rahalise abi andmist peeti asjakohaseks, arvestades kapitalivoogude volatiilsust, mis mõjutab eelkõige uusi tekkivaid turge, makromajandusliku stsenaariumi suhtes esinevaid ohtusid ning jätkuvaid kitsaskohti pangandussektoris. Ehkki praeguses turuolukorras ei kavatse Rumeenia taotleda ühegi osamakse väljamaksmist, võib eeldada, et ennetav abi toetab Rumeenia makromajanduslikku, eelarve ja finantsstabiilsuse konsolideerimist ning aitab parandada struktuurireformide elluviimise abil Rumeenia majanduse vastupanuvõimet ja kasvupotentsiaali. 6. novembri 2013. aasta vastastikuse mõistmise memorandum ja selle hilisemad lisad, milles sätestatakse tingimused, mis tuleb täita ELi ennetava abi raames, täiendavad ja toetavad Euroopa poolaasta raames antud riigipõhiseid soovitusi. ELi ennetava abi saamine on seotud teatavate tingimuste täitmisega: rakendada tuleb laiaulatuslikku majanduspoliitilist programmi, milles keskendutakse eelkõige struktuurireformimeetmetele, sealhulgas riigipõhiste soovitustega seotud meetmetele sellistes valdkondades nagu haldussuutlikkus, tooteturu reformid, ettevõtluskeskkond, tööturg, pensionid, riigile kuuluvad ettevõtted ja tervishoid. Kõnealune tegevuskava ei vabasta Rumeenia valitsust ellu viimast täies ulatuses kõiki riigipõhiseid soovitusi. Vastastikuse mõistmise memorandumi ja riigipõhiste soovituste rakendamiseks vajalike poliitikaprioriteetide seadmise, rakendamise ja koordineerimisega tuleks tegeleda ühtselt sellel tasandil, kus tehakse esmatähtsad otsused.

(9) 2014. aasta lähenemisprogrammis seatud eelarvestrateegia eesmärk on saavutada keskpika perioodi eesmärk, milleks on viia struktuurne puudujääk 2015. aastal 1 %-ni SKPst, mis vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele, ja jääda sellele taseme püsima. Rumeeniale on 2014. aastal lubatud ühiselt rahastatavate projektide puhul kalduda kõrvale keskpika perioodi eesmärgi saavutamist toetavast kohandamiskavast. Ajutine kõrvalekaldumine tuleb kompenseerida järgmisel aastal. Programmi järgi 2014. aastal struktuurne eelarvepositsioon (ümberarvutatud) stabiliseerub ja 2015. aastal see paraneb 0,8 % SKPst. Kulutused kasvavad prognoosi kohaselt kiirusega, mis on kooskõlas kulutuste sihttasemega nii 2014. ja 2015. aastal. Prognoositakse, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2015. aastal 40 % ja 2016.–2017. aastal väheneb. Kokkuvõttes on programmis sätestatud eelarvestrateegia kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. See on üldjoontes kooskõlas komisjoni 2014. aasta kevadprognoosiga. Kuid lähenemisprogrammis aluseks võetud potentsiaalse SKP prognoos on pisut suurem peamiselt optimistlikumate tööturu väljavaadete arvelt. Negatiivsed riskid on olemas 2014. aasta eelarvega seotud kulutuste kontrolli ja prognoositust väiksema maksutulu kogumise osas. Lisaks ei ole 2015. aastaks ja sellele järgnevateks aastateks eelarvekava aluseks olevaid meetmeid veel täpsustatud. Komisjoni prognoosi kohaselt täidab Rumeenia hoolimata 2014. aastal struktuurse eelarvepositsiooni kergest halvenemisest 2014. aastal stabiilsuse ja kasvu paktis kehtestatud nõudeid, võttes arvesse ühiselt rahastatud projektide puhul lubatud ajutist kõrvalekallet. 2015. aastal on aga risk kalduda nõutud struktuurilisest kohandamisest oluliselt kõrvale, kui arvestada ühiselt rahastatavate projektide puhul lubatud ajutise kõrvalekalde kompenseerimist. Pealegi kaldub Rumeenia 2015. aastal tõenäoliselt kõrvale kulutuste sihttasemest. Lähtudes nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasest programmile antud hinnangust ja komisjoni prognoosist, leiab nõukogu, et programm kätkeb endas riski, et 2015. aastal kaldutakse ennetusliku osa nõuetest märkimisväärselt kõrvale.

(10) Jätkuvalt on oluliseks probleemiks maksupettus ja maksustamise vältimine käibemaksuvaldkonnas, sealhulgas piiriülesed skeemid, aktsiis, sotsiaalkindlustusmaksed ja tulumaks. Käegakatsutavaid tulemusi võitluses deklareerimata tööga on vähe, maksude kogumise strateegia tõhusust takistab realistlike ja siduvate rakendusmeetmete puudumine ja ebapiisav fookus ennetustööl. Käimas on reform maksuhalduse tõhustamiseks, kuid piiriülene halduskoostöö, eelkõige käibemaksuvaldkonnas, on endiselt nõrk. Maksukiil väikese ja keskmise sissetulekuga isikute puhul on suur ja soodustab deklareerimata tööd ja tulu tegelikust väiksemat deklareerimist. Keskkonnamaksude valdkonnas on teataval määral edasi liigutud: sõidukite maksustamise süsteemi on parandatud ja kütuseaktsiisi tõstetud ja need on nüüd automaatselt indekseeritud. Rumeeniat ootavad pikas perspektiivis ees jätkusuutlikkusega seotud riskid ja seda peamiselt vananemisega seotud kulude tõttu. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus ja piisavus on muret tekitav, sest töötavaid sissemaksetegijaid on pensionisaajatega võrreldes vähe. Rumeenia on astunud samme, et võrdsustada 2035. aastaks naiste ja meeste pensioniiga.

(11) Ressursside ebatõhus kasutamine ja kehv juhtimine suurendavad ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkusele tervishoiusektoris. Laialt levinud mitteametlikud maksed riiklikus tervishoiusüsteemis takistavad täiendavalt süsteemile juurdepääsu, selle tõhusust ja mõjuvad halvasti kvaliteedile. Reformid tervishoiusektori tõhususe suurendamiseks ja finantsilise jätkusuutlikkuse parandamiseks on alanud, kuid jõupingutusi on vaja jätkata. Mõned meetmed on viibinud ja vaevlevad alarahastuse ja teenuste pakkumise väikese suutlikkuse käes. Süsteemi kulutasuvust võib suurendada, kui vähendada haiglaravi ülemäärast kasutamist ning tugevdada esmatasandi arstiabi ja eriarstile suunamise süsteeme. Algatatud on täiendavaid tervishoiusüsteemi reforme, mis on suunatud elanikkonna tervise parandamisele, edendades muu hulgas võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele terviseteenustele.

(12) Rumeenia tööturu peamised lahendamist vajavad probleemid on endiselt tööturul mitteosalemine, tööjõu potentsiaali ebatõhus kasutamine ning tööjõu kvaliteedi parandamise ja tööviljakuse suurendamise vajadus. Hoolimata mõnedest väiksema ulatusega meetmetest on riiklike tööotsimis- ja ümberõppeteenuste kvaliteet endiselt halb. Riikliku tööturuasutuse piiratud ressursid ja tulemuste mõõtmise puudumine ei võimalda tõhusalt pakkuda individuaalseid teenuseid tööotsijatele ja teenuseid tööandjatele ega aktiivseid ja passiivseid tööturumeetmeid lõimida. Rumeenias on mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal suur ja kasvamas (2013. aastal 17,3 %). Aktiivsena vananemise riikliku strateegia väljatöötamine on edasilükkunud ja peaks valmima 2014. aasta lõpuks. Selle strateegia eesmärk on suurendada eakate töötajate tööhõivet.

(13) Miinimumpalkade kujundamise kohta ei ole läbipaistvaid suuniseid, mille koostamisse oleks kaasatud sotsiaalpartnerid ja mille eesmärk oleks toetada tööhõivet ja konkurentsivõimet ning kaitsta palgatulu jätkusuutlikul viisil.

(14) 2011. aasta haridusreform, milles kehtestati pikaajaline tegevuskava hariduse kvaliteedi parandamiseks igal tasandil, ei ole veel ebapiisavate finants- ja inimressursside tõttu täiel määral käivitunud. Pärast viimasel kahekümnel aastal toimunud järsku taandarengut kutsehariduses ja -koolituses on viimastel aastatel algatatud mitmeid reforme ja katseprojekte, kuid kutsehariduse ja -koolituse kättesaadavus, selle vastavus tööturu vajadustele ja ettevõtjate kaasatus töökohal õppimisse ja praktikasse on endiselt väike. Kolmanda taseme hariduse omandanute oskused erinevad suuresti tööturul nõutavatest oskustest ning seos ettevõtlus- ja akadeemiliste ringkondade vahel on nõrk, nagu näha ka kõrgest töötusemäärast ja sellest, et mitmed ülikoolilõpetanud võetakse tööle kutsealadele, mis ei vasta nende väljaõppele, või ametikohtadele, mille puhul eeldatakse madalamat kvalifikatsiooni. Elukestvas õppes osalemise määr on endiselt üks madalamaid ELis. Haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal on jätkuvalt üks suuremaid ELis ja on praegu suuremgi kui enne 2010. aastat, mõjutades peamiselt romasid. Naiste tööhõivet pidurdab kvaliteetsete ja taskukohaste lastehoiuteenuste vähesus ja piiratud juurdepääs nendele, eelkõige kuni kolmeaastaste jaoks pakutavate teenuste osas.

(15) Vaesuse vähendamine on endiselt probleem. Hoolimata suhteliselt stabiilsest olukorrast tööhõives on kodumajapidamiste brutosissetulekud vähenenud ja ebavõrdsus sissetulekutes kasvanud. Eriti puudutab see lastega peresid. Vanemliku hoolitsuseta jäänud laste üleviimist hoolekandeasutustest alternatiivhoolekandesse on kiirendatud vaid piiratud määral. Endiselt on palju puuetega isikuid paigutatud suurtesse hooldekodudesse, samal ajal kui puuetega isikutele suunatud kogukonnateenused ei ole piisavalt välja arendatud. Sotsiaaltoetuste tõhusust vaesuse vähendamisel pärsib endiselt sotsiaaltoetuste vähene kasutamine, katvus ja piisavus. Toimetulekutoetus kavandati kehtestada 2015. aastal, kuid see on edasi lükkunud. Toimetulekutoetuses on kombineeritud kolm olemasolevat toetust (garanteeritud miinimumsissetulek, peretoetus ja küttekulu toetused). 2012. aastal hakati ellu viima riiklikku romade integreerimise strateegiat, kuid raha ei eraldatud peamiste tegevuskavade jaoks piisavalt ja tulemused on tagasihoidlikud. Strateegia läbivaatamine ja läbivaadatud tegevuskavade elluviimine on edasi lükatud.

(16) Avaliku halduse nõrk suutlikkus töötada välja ja ellu viia poliitikat on jätkuvalt Rumeenia põhiprobleem, mis pärsib riigi arengut tervikuna, ettevõtluskeskkonda ja avaliku sektori investeerimisvõimekust, kuna selliselt ei ole võimalik pakkuda piisavalt kvaliteetset avalikku teenust. Struktuurilisi põhjuseid, mis viisid vähese haldussuutlikkuseni, analüüsiti 2013. aastal. Selle põhjal koostatakse praegu aastateks 2014–2020 strateegiat avaliku halduse tugevdamiseks ning see loodetakse saada valmis 2014. aasta keskpaigaks.

(17) Hoolimata olulisest edasiminekust on ELi rahaliste vahendite kasutamise määr endiselt üks madalamatest ELis. Jätkuvalt nõrgad juhtimis- ja kontrollisüsteemid ja riigihanketavad võivad avaldada negatiivset mõju järgmise põlvkonna programmide ettevalmistamisele ja rakendamisele. Riigihankeõigus on ebastabiilne ja selles puudub ühtsus. Institutsiooniline ülesehitus, kuhu kuulub palju osalejaid ja kus vastutusalad sageli kattuvad, ei sobi puuduste kõrvaldamiseks ja avaliku sektori hankijatele asjakohaste juhiste andmiseks. Avaliku sektori hankijate jaoks on endiselt probleemiks korruptsioon ja huvide konflikt. Süsteem, mille raames teha riigihankelepingute sõlmimisel eelkontrolli huvide konflikti üle, peaks hakkama toimima 2014. aasta lõpus.

(18) Õigusnormide halb kvaliteet ning õigusraamistiku läbipaistmatus ja ettearvamatus on takistuseks nii ettevõtjatele kui ka kodanikele. Menetlused elektri saamiseks, ehitusloa saamiseks ja maksude maksmiseks on endiselt keerulised. Ebaselgus maaomandiõigustes on täiendav takistus Rumeenia ettevõtluskeskkonnas: alla 50 % kinnisvarast on kantud kinnistusraamatusse ning ainult ligikaudu 15 % kinnisvarakannetest on kontrollitud ja tehtud elektrooniliselt. Rumeenia on teataval määral parandanud oma õigusemõistmise süsteemi kvaliteeti, sõltumatust ja tõhusust ja võitlust korruptsiooni vastu, kuid need küsimused on endiselt probleemsed ettevõtjate jaoks, kes otsivat tõhusta õiguskaitset. Poliitilisel tasandil ja haldusasutustes on endiselt tugev vastuseis aususele ja korruptsioonivastastele meetmetele.

(19) Tööstustarbijate elektriturul lõppes hinna reguleerimine 2013. aastal ja sama protsess on järkjärguliselt toimumas gaasi- ja elektrihinna reguleerimise osas. Nende sektorite riigi omandis olevate ettevõtete tõhusus ja läbipaistev juhtimine on peamine lahendamist vajav ülesanne. Energiahinna vabakslaskmine stimuleerib eeldatavasti energiatõhususe parandamist. Samal ajal on vaja ette näha konkreetsed meetmed ja vahendid, et parandada energiatõhusust eluhoonetes, kaugkütte-, tööstus- ja linnatranspordi valdkonnas. Rumeenia elektri- ja gaasituru integreerimine ELi turgudega ei ole lõpule viidud ja endiselt on olulisi takistusi piiriüleste gaasiühenduste elluviimiseks, mis aga aitaks gaasitarneid mitmekesistada.

(20) Transpordi põhitaristu on vähearenenud ja pidurdab jätkuvalt Rumeenia majanduskasvu. Sõidukipargi kiire kasv ja teedevõrgu halb seisukord pärsivad nii ettevõtjate tegevust kui ka majanduse arengut. Raudteevõrgu kehv hooldus on mõjutanud selle turvalisust ja töökindlust. Kaubavedu mööda siseveeteid on kaugel sellest, mis see olla võiks, eriti Doonaul. Riigi omandis olevate ettevõtete ebatõhusus ja läbipaistmatu juhtimine transpordisektoris pidurdavad taristuvõrgu arengut.

(21) Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Rumeenia majanduspoliitikat. Ta on hinnanud lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Rumeenia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–8.

(22) Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu Rumeenia lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus[6] selle kohta kajastub eelkõige soovituses 2,

SOOVITAB Rumeenial võtta ajavahemikus 2014–2015 järgmisi meetmeid:

1.           Rakendada ELi/IMFi finantsabiprogrammi, täites täies ulatuses poliitikatingimused, mis sisalduvad 6. novembri 2013. aasta vastastikuse mõistmise memorandumis ja selle hilisemates lisades, mis täiendavad ja toetavad Euroopa poolaasta raames antud riigipõhiste soovituste elluviimist.

2.           Rakendada 2014. aasta eelarvestrateegiat, konsolideerida oluliselt eelarvet, et täita 2015. aastal keskpika perioodi eesmärk kooskõlas maksebilansiprogrammi raames võetud kohustustega ja nagu kajastatud 2014. aasta lähenemisprogrammis, täpsustades eelkõige asjakohased meetmed, ja jääda pärast seda keskpika perioodi eesmärgile püsima. Parandada laiaulatusliku maksude kogumise strateegia elluviimise kaudu maksude kogumist, pannes rohkem rõhku käibemaksualase pettuse vähendamisele. Võidelda deklareerimata tööga. Vähendada madala- ja keskmise sissetulekuga isikute maksukoormust eelarvet mõjutamata. Võrdsustada naiste ja meeste pensioniiga ja viia seeläbi lõpule 2010. aastal alustatud pensionireform.

3.           Kiirendada reforme tervishoiusektoris, et suurendada selle tõhusust, kvaliteeti ja tervishoiuteenuste kättesaadavust, eeskätt ebasoodsas olukorras olevate inimeste ning kõrvaliste ja isoleeritud kogukondade jaoks. Pingutada rohkem selle nimel, et piirata mitteametlikke makseid, kasutades selleks muu hulgas nõuetekohast juhtimist ja kontrollisüsteeme.

4.           Tugevdada aktiivseid tööturumeetmeid ja riikliku tööturuagentuuri suutlikkust. Pöörata erilist tähelepanu selliste noorte aktiveerimisele, kes ei ole end töötuna arvele võtnud. Tugevdada meetmeid eakate töötajate tööalase konkurentsivõime suurendamiseks. Koostada koostöös sotsiaalpartneritega selged suunised läbipaistvaks miinimumpalga kujundamiseks, võttes arvesse majandus- ja tööturutingimusi.

5.           Parandada kutsehariduse ja -koolituse, praktika, kolmanda taseme hariduse ja elukestva õppe kvaliteeti ja neile juurdepääsu ning viia need vastavusse tööturu vajadustega. Tagada alushariduse ja lapsehoiuteenuste parem kättesaadavus.

6.           Selleks et leevendada vaesust, suurendada sotsiaalsete siirete, eelkõige lastele suunatud siirete tõhusust ja tulemuslikkust ja jätkata sotsiaalabireformi, tugevdades selle seost aktiveerimismeetmetega. Pingutada rohkem kavandatud meetmete elluviimiseks, et soodustada romade integreerimist tööturule, parandada kooliskäimist ja vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist, kasutades selleks partnerluspõhist lähenemisviisi ja tugevat järelevalvemehhanismi.

7.           Pingutada rohkem selle nimel, et suurendada riigiasutuste haldussuutlikkust, parandades eelkõige tõhusust, personalijuhtimist, otsustamisprotsessi ja koordineerimist valitsuse eri tasandite sees ja nende vahel, ning suurendades läbipaistvust, ausust ja vastustust. Kiirendada ELi vahendite kasutamist, parandada juhtimist ja kontrollisüsteeme ning suurendada strateegilise planeerimise suutlikkust, sealhulgas mitmeaastase eelarve elemendi osas. Tegeleda visalt püsivate kitsaskohtadega riigihankes. Jätkata õigusemõistmise süsteemi kvaliteedi ja tõhususe parandamist, võidelda mis tahes tasandi korruptsiooni vastu ja tagada kohtuotsuste tõhus täitmine.

8.           Edendada energia- ja transpordisektoris konkurentsi ja tõhusust. Kiirendada üldjuhtimise reformi riigi omanduses olevates ettevõtetes energia- ja transpordisektoris ja suurendada nende tõhusust. Parandada ja lihtsustada energiatõhususe poliitikat. Parandada energiavõrkude piiriülest lõimimist ja seada prioriteediks gaasi ülekandevõrkudes vastassuunavoogude võimaldamine.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

[2]               COM(2014) 424 (final).

[3]               P7_TA(2014)0128 ja P7_TA(2014)0129.

[4]               COM(2013) 800 (final).

[5]               COM(2013) 790 (final).

[6]               Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikele 2.