52014DC0297

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi jaoks kriitilise tähtsusega toorainete nimekirja läbivaatamine ja tooraineid käsitleva algatuse rakendamine /* COM/2014/0297 final */


1. SISSEJUHATUS

Käesolev teatis lähtub 24. juuni 2013. aasta teatisest tooraineid käsitleva algatuse rakendamise kohta[1]. Teatises esitatakse kriitilise tähtsusega toorainete uus nimekiri ning selle järeldustes ülevaade tooraineid käsitleva algatusega seotud eelseisvatest tegevustest, tooraineid käsitlevast Euroopa innovatsioonipartnerlusest ning programmi „Horisont 2020” tooraineid käsitlevast osast.

Paralleelses talituste töödokumendis võetakse kokku viimasel aastal tooraineid käsitleva algatuse kolme samba[2] raames tehtud töö ning samuti valdkondadeülesed meetmed.

2011. aastal võttis komisjon tooraineid käsitleva teatisega[3] ametlikult vastu 14 kriitilise tähtsusega toorainest koosneva nimekirja (st toorained, mille tarnerisk ja majanduslik tähtsus on suur) ja teatas, et jätkab olukorra jälgimist eesmärgiga määrata kindlaks prioriteetsed meetmed. Samuti võeti kohustus vaadata nimekiri läbi ja uuendada seda vähemalt iga kolme aasta järel. Käesolevas teatises on seega esitatud ELi jaoks kriitilise tähtsusega toorainete täiendatud nimekiri (vt 1. lisa).

Nimekirja eesmärk on aidata rakendada ELi tööstuspoliitikat ja tagada, et Euroopa tööstuslikku konkurentsivõimet tugevdatakse teistes poliitikavaldkondades võetavate meetmete abil. Seeläbi peaks ELi majanduse üldine konkurentsivõime tugevnema kooskõlas komisjoni püüdlustega suurendada 2020. aastaks tööstuse osa SKPs kuni 20 %ni. See peaks ergutama ka kriitilise tähtsusega toorainete tootmist Euroopas ja hõlbustama uute kaevandustegevuste alustamist. Nimekirja kasutatakse samuti vajaduste ja meetmete prioriseerimisel. Näiteks on see tugielement kaubandusläbirääkimistel, kaubandust moonutavate meetmete vastu võitlemisel või teadustöö ja uuendustegevuse edendamisel. Teavet selle kohta, kui palju liikmesriigid ja tööstus seda kasutavad, on siiski vähe. Samuti tuleb rõhutada, et kõik toorained, ka mittekriitilised, on Euroopa majandusele olulised ning mis tahes toorainet ja selle kättesaadavust Euroopa majanduse jaoks ei tohiks hooletusse jätta põhjusel, et see on klassifitseeritud mittekriitilisena.

2. ELi JAOKS KRIITILISE TÄHTSUSEGA TOORAINETE NIMEKIRJA LÄBIVAATAMINE

Nimekirja esmakordne läbivaatamine pärast selle vastuvõtmist 2011. aastal korraldati kolmel eesmärgil.

a) Laiendada analüüsitud toorainete valikut

2013. aasta uuringus analüüsiti 54 energia tootmiseks ja toiduks mittekasutatavat ainet (2010. aastal analüüsiti 41 ainet)), kasutades eelmise uuringuga sama metoodikat. Laiendatud valikusse on lisatud seitse uut abiootilist materjali ja kolm biootilist materjali (kumm, paberipuit ja okaspuit). 2014. aasta kriitilise tähtsusega toorainete nimekirjas on 13 ainet 14st, mis määrati kindlaks eelmise uuringuga. Välja jäi vaid tantaal (madalama tarneriski pärast). Lisati kuus uut ainet: boraadid, kroom, koksisüsi, magnesiit, fosforiit ja ränimetall.

b) Analüüsi täpsustamine ja täiendavate andmete kasutamine

2010. aasta uuringuga võrreldes pööratakse suuremat tähelepanu haruldastele muldmetallidele ning need on jaotatud rasketeks ja kergeteks. Uues nimekirjas on kumbki rühm märgitud eraldi kirjena. Uued Euroopa andmed on lõimitud uuringusse ja kõikide kriitilise tähtsusega ainete puhul on lisatud väärtusahela hinnang.

c) Võrreldavuse säilitamine 2010. aasta uuringuga

Metoodika põhimõtteid ei muudetud, et aruannet saaks 2010. aasta aruandega võrrelda. Uut teavet ja tähelepanekuid, näiteks tarneahela järgmiste etappide kohta, on seega kasutatud kvalitatiivse analüüsi ja mitte kvantitatiivse metoodika parandamiseks. Uues aruandes on soovitused metoodika muutmiseks järgmises, 2016. aasta aruandes.

Uus nimekiri on esitatud 1. lisas ja see koosneb 20 kriitilise tähtsusega toorainest koos nende olulisemate andmetega.

3. JÄRELDUSED

Tooraineid käsitlev algatus on keskpikk kuni pikaajaline projekt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et algatuse rakendamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme eelkõige esimese ja kolmanda samba raames. Enamik kahes teatises ettenähtud meemetest on rakendatud, ehkki tulemuste kontrollimist võimaldavaid näitajaid veel ei ole. Järgnevatel aastatel oodatakse, et nüüdseks hästitoimivad Euroopa innovatsioonipartnerlus ja programm „Horisont 2020” suunavad edasiminekut paljudes valdkondades.

Teise samba edasine areng, eriti seoses kaevandamise raamtingimuste ja toorainetealase teadmisebaasi laiendamisega, peaks olema esikohal. See võib hõlmata energia tootmiseks mittekasutatavate mittepõllumajanduslike toorainete üleeuroopalise teadmistebaasi loomist 2020. aastaks ning edusammude mõõtmiseks vajalike näitajate kindlaksmääramist.

Komisjon on seadnud eesmärgiks koostada 2015. aasta alguseks aruteludokument meremaardlate kaevandamise kohta.

Komisjon esitab Euroopa innovatsioonipartnerluse kohta teatise, et selgitada, kuidas ta ise, liikmesriigid, tööstus, akadeemilised ringkonnad ja valitsusvälised organisatsioonid kavatsevad teha koostööd, et viia ellu Euroopa innovatsioonipartnerluse strateegiline rakenduskava.

Euroopa innovatsioonipartnerlus on pärast loomist korraldanud igal aastal kõrgetasemelise konverentsi. 2014. aasta konverents toimub sügisel Itaalias. Seal esitatakse mitmed olulisimad toorainetega seotud kohustused.

Järgmise teadustöö strateegilise programmiperioodiga (2016–2018) seotud protsess algab 2014. aastal. Toorainete osas keskendutakse tööstuslikule tutvustamisele ja katseprojektidele.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut avaldas 14. veebruaril 2014 pakkumiskutse, mille tähtpäev on 10. september 2014 ja millega käivitati tooraineid käsitleva teadmis- ja innovaatikakogukonna valikumenetlus. Nimetatud kogukond koondab kõrgkoole, teadusasutusi ja äriühinguid, et edendada ELi innovatsioonialast suutlikust toorainete valdkonnas.

Haruldaste muldmetallide alase Euroopa pädevusvõrgustiku (ERECON) viimane kohtumine toimub 2014. aasta lõpus, kui esitatakse valdkondlikud dokumendid ja poliitikasoovitused.

2014. aasta jooksul on kavas korraldada toorainediplomaatiaga seotud kohtumisi Gröönimaal, Aafrika Liidus ning mitmes tehnoloogiliselt arenenud riigis, näiteks Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Alates 2015. aastast on võimalik uue partnerlusinstrumendi raames võtta mitmeid tooraineid käsitlevaid diplomaatilisi ja ettevõtluse arendamise meetmeid.

Euroopa Ülemkogu 2014. aasta märtsi järelduste kohaselt „tuleks jätkata jõupingutusi turgudele juurdepääsu parandamiseks kogu maailmas, aidates Euroopa ettevõtetel integreeruda ülemaailmsetesse väärtusahelatesse ning edendades vaba, õiglast ja avatud kaubandust, jäädes samas kindlaks oma huvidele. [...] Samuti tuleb jätkata tegevust selleks, et tagada juurdepääs olulisele toorainele,” mis tähendab, et kaubanduseeskirjade läbirääkimised ja nende rakendamine on endiselt väga tähtsal kohal, rõhutades eriti Ameerika Ühendriikidega peetavaid kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimisi.

Kolmanda samba osas on 2014. aastal esikohal jäätmepoliitika ja selle eesmärkide läbivaatamine.

1. lisa

Kriitilise tähtsusega toorainete nimekiri

Allpool loetletud 20 toorainet on kriitilise tähtsusega, sest tarnete varustuskindluse häirete oht ja nende toorainete mõju majandusele on suurem kui enamikul muudel toorainetel.  Tabelist nähtub selgelt, et Hiina on kõige mõjukam riik 20 kriitilise tähtsusega tooraine üleilmsel tarnimisel. Mitu riiki on mõne konkreetse tooraine valitsevaks tarnijaks, nt Brasiilia nioobiumi puhul. Teiste ainete (näiteks plaatina rühma metallid ja boraadid) tarnijaid on rohkem, kuid nad on siiski koondunud ühte piirkonda. Tootmise kontsentreerumisega seotud riskidele lisanduvad paljudel juhtudel veel madal asendatavuse ja ringlussevõtu määr.

Toorained || Peamised tootjad (2010, 2011, 2012) || ELi peamised impordiallikad (peamiselt 2012. aasta) || Asendatavuse indeks* || Olelusringijärgne ringlussevõtu määr**

Antimon (stibium) || Hiina 86 % || Hiina 92 % (survetöötlemata ja pulbrina) || 0,62 || 11 %

Boliivia 3 % || Vietnam 3 % (survetöötlemata ja pulbrina)

Tadžikistan 3 % || Kõrgõzstan 2 % (survetöötlemata ja pulbrina) Venemaa 2 % (survetöötlemata ja pulbrina)

Berüllium || Ameerika Ühendriigid 90 % || Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Mosambiik[4] || 0,85 || 19 %

Hiina 9 %

Mosambiik 1 %

Boraadid || Türgi 41 % || Türgi 98 % (looduslikud boraadid) ja 86 % (rafineeritud boraadid) || 0,88 || 0 %

Ameerika Ühendriigid 33 % || Ameerika Ühendriigid 6 %, Peruu 2 % (rafineeritud boraadid) Argentiina 2 % (looduslikud boraadid)

Fluoriit || Hiina 56 % || Mehhiko 48 % ↑ || 0,80 || 0 %

Mehhiko 18 % || Hiina 13 % ↓

Mongoolia 7 % || Lõuna-Aafrika 12 % ↓

Fosforiit || Hiina 38 % || Maroko 33 % || 0,98 || 0 %

Ameerika Ühendriigid 17 % || Alžeeria 13 %

Maroko 15 % || Venemaa 11 %

Gallium[5] || Hiina 69 % (rafineeritud) || Ameerika Ühendriigid 49 % || 0,60 || 0 %

Saksamaa 10 % (rafineeritud) || Hiina 39 %

Kasahstan 6 % (rafineeritud) || Hongkong 8 %

Germaanium || Hiina 59 % ↓ || Hiina 47 % ↓ || 0,86 || 0 %

Kanada 17 % || Ameerika Ühendriigid 35 %

Ameerika Ühendriigid 15 % || Venemaa 14 %

Looduslik grafiit || Hiina 68 % || Hiina 57 % ↓ || 0,72 || 0 %

India 14 % || Brasiilia 15 %

Brasiilia 7 % || Norra 9 %

Rasked haruldased muldmetallid || Hiina 99 % || Hiina 41 % (kõik haruldased muldmetallid) Venemaa 35 % (kõik haruldased muldmetallid) Ameerika Ühendriigid 17 % (kõik haruldased muldmetallid) || 0,77 || 0 %

Austraalia 1 %

Kerged haruldased muldmetallid || Hiina 87 % || 0,67 || 0 %

Ameerika Ühendriigid 7 %

Austraalia 3 %

Indium || Hiina 58 % || Hiina 24 % ↓ || 0,82 || 0 %

Jaapan 10 % || Hongkong 19 % ↑

Korea 10 % || Kanada 13 %

Kanada 10 % || Jaapan 11 %

Kroom || Lõuna-Aafrika 43 % || Lõuna-Aafrika 80 % || 0,96 || 13 %

Kasahstan 20 % || Türgi 16 %

India 13 % || Teised 4 %

Koobalt || Kongo Demokraatlik Vabariik 56 % ↑ || Venemaa 96 % (koobaltimaak ja -kontsentraadid) || 0,71 || 16 %

Hiina 6 % Venemaa 6 % Sambia 6 % || Ameerika Ühendriigid 3 % (koobaltimaak ja -kontsentraadid)

Koksisüsi || Hiina 53 % || Ameerika Ühendriigid 41 % || 0,68 || 0 %

Austraalia 18 % || Austraalia 37 %

Venemaa 8 % Ameerika Ühendriigid 8 % || Venemaa 9 %

Magnesiit || Hiina 69 % || Türgi 91 % || 0,72 || 0 %

Venemaa 6 % Slovakkia 6 % || Hiina 8 %

Magneesium || Hiina 86 % ↑ || Hiina 91 % ↓ || 0,64 || 14 %

Venemaa 5 % || Iisrael 5 %

Iisrael 4 % || Venemaa 2 %

Nioobium || Brasiilia 92 % || Brasiilia 86 % (ferronioobium) || 0,69 || 11 %

Kanada 7 % || Kanada 14 % (ferronioobium)

Plaatina rühma metallid || Lõuna-Aafrika 61 % ↓ || Lõuna-Aafrika 32 % ↓ || 0,83 || 35 %

Venemaa 27 % ↑ || Ameerika Ühendriigid 22 % ↑

Zimbabwe 5 % || Venemaa 19 % ↓

Ränimetall (räni) || Hiina 56 % || Norra 38 % || 0,81 || 0 %

Brasiilia 11 % || Brasiilia 24 %

Ameerika Ühendriigid 8 % Norra 8 % || Hiina 8 %

Prantsusmaa 6 % || Venemaa 7 %

Volfram || Hiina 85 % || Venemaa 98 % ↑ || 0,70 || 37 %

Venemaa 4 % || Boliivia 2 %

Boliivia 2 %

Kuus uut kriitilise tähtsusega ainet on tabelis märgitud tumehalliga. Erinevalt 2010. aasta aruandest hinnati raskeid haruldasi muldmetalle, kergeid haruldasi muldmetalle ja skandiumi eraldi, mitte haruldaste muldmetallide rühmana. Rasked ja kerged haruldased muldmetallid on märgitud helehalliga.

Peamiste tootjate ja ELi peamiste impordiallikate puhul näitavad nooled ligikaudu 10 protsendipunktilist tõusu või langust pärast 2010. aasta aruannet kriitilise tähtsusega toorainete kohta.

Märkused:

* „Asendatavuse indeks” väljendab aine asendamise raskust; hinnatud ja statistiliselt kaalutud kõikide kasutusalade põhjal. Väärtused jäävad 0 ja 1 vahele, kusjuures 1 märgib kõige vähem asendatavat.

** „Olelusringijärgne ringlussevõtu määr” näitab vanametallist ja teistest väga väikese metallisisaldusega jääkidest toodetud metalli ja metalltoodete osa kogu maailmas leiduvas vanametallis.

Allikas: koostanud toorainete tarnerühma esmatähtsate toorainete kindlaksmääramise ajutine töörühm 2014. aasta aruande „ELi jaoks esmatähtsad toorained” põhjal

[1] COM(2013) 442 final.

[2] Kolm sammast: 1. tagada toorainete õiglane ja jätkusuutlik tarnimine maailmaturgudelt; 2. tagada toorainete jätkusuutlik tarnimine ELis; 3. soodustada ressursitõhusust ja edendada ringlussevõttu. Komisjon jätkab talituste töödokumentide abil aruandlust tooraineid käsitleva algatuse rakendamise kohta.

[3] KOM(2011) 25 lõplik, „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamine”.

[4] esineb suuri kõikumisi

[5] Gallium on kõrvaltoode; parimad kättesaadavad andmed kajastavad tootmisvõimsust, mitte tootmist kui sellist.