15.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/93

Raportöör:

Seamus Boland

Kaasraportöör:

Gonçalo Lobo Xavier

1.1

Komitee tervitab komisjoni dokumenti, milles sätestatakse merede ja ookeanide tööhõive suurendamise potentsiaali maksimeerimine innovatsiooni kaudu, pannes erilist rõhku merebiotehnoloogiale, ookeanienergiale ja merepõhjast kaevandamisele.

1.2

Komiteele teeb muret avaliku ja erasektori algatatud meetmete puudulik kooskõlastamine ning ta märgib, et sarnased koordineerimisraskused on ka liikmesriikides. Vaatamata paljude liikmesriikide ülikoolides ja teadusasutustes tehtud jõupingutustele takistab innovatsiooni arendamist samavõrra ka meie merede ja nende potentsiaaliga seotud täpse teabe saamiseks vajalike asjakohaste andmete ja andmesüsteemide puudumine. Komitee arvab, et suutmatus neid probleeme lahendada läheb eurooplastele maksma uue tööhõivepotentsiaali tekkimise võimaluse.

1.3

Komitee jääb oma arvamuse juurde, et juhtalgatus „Innovaatiline liit” on meremajanduse arendamise seisukohast ülimalt oluline ning soovitab komisjonil seda rohkem toetada. See toetus peaks lisaks vajalikule õiguslikule toetusele hõlmama ka pikaajalist rahalist abi kooskõlas lisateabega käimasolevate innovatsiooniprogrammide kohta.

1.4

Komitee soovitab tungivalt, et komisjon ja üksikud liikmesriigid hakkaksid viivitamata tegelema juhtalgatuse „Innovaatiline liit” abil tuvastatud puudujääkide kõrvaldamisega.

1.5

Komitee soovitab kooskõlas dokumendi teadusliku lähenemisviisiga integreerida ka rannikuturismi strateegiad, et suurendada mitte üksnes kodanikuühiskonna huvi asja vastu, vaid kasu saada ka selle protsessi kahe visiooni integreeritud koostoimest.

1.6

Komitee soovitab kaasata ranniku- ja saarekogukonnad, kes kannatavad traditsiooniliste tööstusharude, sealhulgas kalapüügi tugeva vähenemise all, meremajanduse arendamise kõigisse etappidesse, et tagada teadus- ja arendustegevuse ning turismi õige tasakaal, mille abil on võimalik luua töökohti ja jõukust. Seda soovitades tahaks komitee täpsustada, et muude sidusrühmade seas peaksid mõtestatud dialoogis olema esindatud kõik kogukonnad, keda meremajandus mõjutab. Lisaks on neil kogukondadel ja eriti saartel ilmne potentsiaal, tänu millele nad saavad anda oma konkreetse panuse meremajanduse innovatsiooni.

1.7

Meremajanduse tööhõivestrateegiate arendamisel on ülimalt oluline tegeleda innovatsiooniga sellistes valdkondades nagu laevaehitus, vesiviljelus, sadamate infrastruktuur ja kalapüük. Kuna annab juba tunda üha kasvav vajadus kinni pidada mitmesugustest keskkonnaga seotud nõudmistest, soovitab komitee, et kogu komisjoni sõnastatud merenduspoliitika peaks keskenduma tööhõivepotentsiaalile, mis on vajalik uute keskkonnanõuetega kohanemiseks.

1.8

On selge, et praegust poliitikat järgides saab meremajanduse innovatsiooni kaudu tööhõivet suurendada väga aeglaselt. Seda silmas pidades soovitab komitee tungivalt, et Euroopa Komisjon püüaks saavutada kõigi osalistega kokkuleppe mõistliku ajakava osas, mis oleks suunatud kõigi strateegiate kiireks elluviimiseks vajalikele meetmetele.

1.9

Komisjoni kavandatud meetmete üle heameelt tundes arvab komitee siiski kindlalt, et neid on liiga vähe ja et liikmesriigid ei suhtu neisse asjakohase pühendumusega. Seda silmas pidades on tarvis meremajanduse innovatsiooniga seoses korraldada teemakohane ELi tippkohtumine enne 2016. aastat. See hõlmaks merenduse ja sellega seotud kohustuste eest vastutavaid ministreid. Tippkohtumise eesmärk võiks olla kindlaks määrata prioriteetsed põhistrateegiad ja kokku leppida nende rakendamise ajakava, mis sobiks kõigile liikmesriikidele olenevalt nende konkreetsetest oludest. Samuti soovitab komitee 2015. aastaks kavandatud meremajanduse ning teadus- ja ettevõtlusfoorumi puhul, et kodanikuühiskond, sealhulgas töötajad ja tõrjutud rühmad, oleksid piisavalt esindatud.

2.1

Komisjon võttis 2011. aastal vastu teatise meremajanduse kasvu kohta (1), milles tõstetakse esile Euroopa ookeanide, merede ja rannikualade toetamise kaudu tekkivat tööhõive potentsiaali. Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et ookeanienergia võiks aidata tööhõive võimalusi suurendada.

2.2

Hinnangute kohaselt tuleb praegu umbes 3–5 % Euroopa Liidu SKP-st kogu merendussektorist, mis annab tööd umbkaudu 5,6 miljonile inimesele ja panustab Euroopa majandusse 495 miljardit eurot. Umbes 90 % väliskaubandusest ja 43 % ELi-sisesest kaubandusest toimub meritsi. Euroopa laevaehitus, sealhulgas seotud tööstusharud, moodustab 10 % maailma toodangust. Euroopa kalapüügisektoris ja vesiviljeluses tegutseb peaaegu 1 00  000 laeva. Samuti arenevad uuemad tegevusalad, näiteks mineraalide kaevandamine ja tuulepargid (Euroopa Liidu tutvustus – merendus ja kalandus, 2014 http://europa.eu/pol/pdf/flipbook/en/fisheries_en.pdf)

2.3

On ka mõistetav kõigi liikmesriikide ja ELi institutsioonide mure selle pärast, et meie merede ebasäästlik kasutamine ähvardab rikkuda mereökosüsteemide habrast tasakaalu. See on omakorda väljakutseks mereteemalistele algatustele, millega püütakse luua rohkem töökohti ja anda panus strateegiasse „Euroopa 2020”.

2.4

Komisjon on teadlik ka „Innovaatilise liidu” juhtalgatusega tuvastatud vajakajäämistest, mis on seotud näiteks teadmiste alarahastamisega, puuduliku juurdepääsuga rahastamisele, intellektuaalomandi kõrge maksumusega, aeglaste edusammudega koostalitlusstandardite valdkonnas, ebaefektiivsete avalike hangetega ja teadusuuringute dubleerimisega. Komisjoni 2014. aasta majanduskasvu analüüsis tuvastati muude vajakajäämiste hulgas ka, et avaliku ja erasektori koostöö innovatsiooni valdkonnas ei ole piisav, teadustulemusi ei suudeta kasutada uute toodete ja teenuste turuletoomiseks ning nõutavate oskuste puudumine üha suureneb.

2.5

Merepõhja omadusi puuduvad andmed nagu merepõhja asualade kaardistamine, merepõhja geoloogia ja muud merega seotud ebaselgete asjaolude kohta käivad üksikasjalikud andmed ei ole eriti kättesaadavad, mis takistab innovatsiooni kiiremat arengut.

2.6

Tuleb ära märkida Euroopa Komisjoni poliitika alusel juhitavate algatuste suurt hulka. Need hõlmavad järgmisi teemasid:

2.7

Ühise kalanduspoliitika reformidele vaatamata on tuhanded rannikukogukonnad hääbumas. Paljud neist on leidnud, et ei suuda meredel konkureerida ning vajavad märkimisväärset toetust oma kalalaevastiku uuendamiseks. Samuti on hääbumas sellised kõrvalteenused nagu laevaehitus ja -hooldus ning muud kaasnevad teenused.

2.8

Euroopat ümbritsevad järgmised mered: Must meri, Aadria ja Joonia meri, Vahemeri, Iiri meri, Põhjameri, Läänemeri, Atlandi ookean ja Põhja-Jäämeri.

3.1

Neljapäeval, 8. mail tutvustas Euroopa Komisjon tegevuskava „Innovatsioon meremajanduses”. Selle teatise peamine eesmärk on teadvustada meie ookeanide ja merede potentsiaali töökohtade loomise ja majanduskasvu seisukohast. Selles tehakse rida ettepanekuid ookeanide kohta paremate teadmiste saamiseks, uute tehnoloogiate kohaldamiseks vajalike oskuste parandamiseks ning mereuuringute kooskõlastamise tugevdamiseks. Esitati ettepanekud järgmisteks meetmeteks.

3.2

Meremajandus koosneb üksikutest tööstusharudest, mille hulka kuuluvad põllumajandus, vesiviljelus, rannikuturism, merebiotehnoloogia, ookeanienergia ja merepõhjast kaevandamine.

3.3

Kuigi majanduslikus mõttes toetab meremajandus 5,4 miljoni töökoha jätkusuutlikkust ja loob lisaväärtust peaaegu 500 miljardi euro eest aastas, peab märkima, et mere biotehnoloogia, ookeanienergia ja merepõhjast kaevandamine tuleb majandusse netopanustajatena alles välja arendada.

3.4

Komisjoni seisukoht on, et igaüks neist sektoritest suudab anda meremajandusse märkimisväärse panuse järgmisel viisil.

3.5

Meremajandusele toob kasu ELi juhtalgatus „Innovaatiline liit”, mille eesmärk on luua innovatsioonisõbralik keskkond. 79 miljardit eurot maksev uus programm „Horisont 2020” on ELi suurim teadusuuringute ja innovatsiooniprogramm.

3.6

Dokumendis tuuakse esile ka algatuse vajakajäämised, mis on seotud teadmiste alarahastamisega, puuduliku juurdepääsuga rahastamisele, intellektuaalomandi kõrge maksumusega, aeglaste edusammudega koostalitlusstandardite valdkonnas, ebaefektiivsete avalike hangetega ja teadusuuringute dubleerimisega.

3.7

Komisjoni ettepanekute hulgas on järgmised meetmed.

3.8

Tuleks märkida, et komisjoni dokumendis ei ole määratletud mõiste „meremajandus”. Siiski märgib komitee, et see mõiste on ära toodud 2012. aasta märtsi ELi kolmandas vahearuandes pealkirjaga „Scenarios and Drivers for Sustainable Growth from oceans seas and coasts (Meremajanduse kasv – Ookeanide, merede ja rannikualade jätkusuutliku majanduskasvu stsenaariumid ja ajendid)”, milles sedastatakse, et meremajanduse kasv on määratletud kui ookeanide, merede ja rannikualade arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Meremajanduse moodustavad kõik ookeanide, merede ja rannikualadega seotud valdkondlikud ja sektoriülesed majandustegevused. Kuigi need tegevused on sageli geograafiliste eripäradega, hõlmab see määratlus ka lähimaid otseseid ja kaudseid toetavaid tegevusalasid, mis on vajalikud meremajanduse sektorite toimimiseks. Selliste tegevusalade asukoht võib olla ükskõik kus, ka sisemaariikides. Merendusvaldkonna tööhõive on kogu tööhõive (mõõdetuna täistööaja ühikutes), mis tekib eespool nimetatud ookeanide, merede ja rannikualadega seotud tegevuste tulemusena.

4.1

Euroopa meremajanduse potentsiaali kasutamiseks peavad liikmesriigid ning kõik sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskond, olema aktiivselt kaasatud, et välja töötada tegevuspõhimõtted ja kohalikud lahendused, mis võimaldaksid kõrvaldada paljud juhtalgatuse „Innovaatiline liit” abil kindlaks tehtud ja „2014. aasta majanduskasvu analüüsis” üksikasjalikult määratletud kitsaskohad.

4.2

Juhtalgatus „Innovaatiline liit” on meremajanduse arendamise seisukohalt ülimalt oluline. Siiski vajab see märkimisväärselt suuremat toetust ja arendamist, kui tahetakse kasutada meie merede majanduslikku potentsiaali.

4.3

Euroopa poolaasta raames peab komisjon tagama, et liikmesriikide riiklike reformikavade süvalaiendamise poliitika kajastaks meremajanduse kasvu prioriteete.

4.4

Suur osa merereostusest on pärit maismaalt ning mõjutab tugevasti tuleviku jätkusuutlikku meremajandust. Sama palju keskkonnaprobleeme võivad tekitada ka merepõhjast kaevandamine, vajadus sadamate parema infrastruktuuri järele ning laevatööstuse keskkondlikku kvaliteeti suurendavad parandused, kui nendega kohe tegelema ei hakata, ning see piirab meremajanduse tööhõivevõimalusi.

4.5

Halb olukord Euroopa ulatuslikust majanduskriisist mõjutatud rannikukogukondades, mis sõltuvad meremajandusest, nõuab erilist tähelepanu nende tihedama seostamise kaudu ELi programmidega, näiteks ühise kalanduspoliitikaga.

4.6

Euroopa ookeanide ja merede majandusliku väärtuse suurendamiseks mõeldud poliitikameetmete killustatus on takistanud jätkusuutliku majanduse saavutamist erinevates majanduskategooriates. Samuti võiks Euroopa ja USA vaheliste meremajanduslepingute ja muude ülemaailmsete huvide potentsiaal tööhõivet suurendada.

4.7

Meremajandus sõltub laevaehitustööstuse arengust, mis koosneb umbes 150 suurest laevatehasest kogu Euroopas; neist umbes 40 tegutsevad suurte kaubaveoks mõeldud merelaevade ülemaailmsel turul. Euroopa Liidus annavad laevatehased otseselt tööd umbes 1 20  000 inimesele (tsiviil- ja sõjalaevad, uute laevade ehitamine ja laevaremont). Komisjoni dokument peaks üksikasjalikumalt peegeldama laevanduse panust üldisesse meremajandusse.

4.8

Koos dokumendi teadusliku lähenemisviisiga tuleb sellesse protsessi integreerida rannikuturismi strateegiad, et suurendada mitte üksnes kodanikuühiskonna huvi asja vastu, vaid kasu saada ka selle protsessi kahe visiooni integreeritud koostoimest. Üldine nõue kogu arengu puhul on kohaneda keskkonna nõudmistega ja kindlaks määrata võimalused.

4.9

Komisjoni dokumendis on peatähelepanu pööratud teadusuuringutele, mis on turvalise ökosüsteemi säilitamiseks mõistagi vajalikud, kuid poliitikakujundamisel tuleks kasutada ka integreeritud lähenemist. Seepärast tuleb merepõhjast kaevandamise mõju teaduslikult tõestada ning kogu poliitikakujundamisel arvesse võtta. Õige tasakaalu saavutamine merede säilimise ja nende majandusliku jätkusuutlikkuse vahel on ülimalt tähtis teadusuuringutele, majanduselu sidusrühmadele ja ühiskonnale üldiselt.

4.10

Meremajanduse analüüsimist nõrgendab see, kui ei pöörata piisavalt tähelepanu traditsioonilise meremajanduse hääbuvatele harudele, näiteks väikesed kalastuskogukonnad, laevandus ja turism. Samuti tuleb märkida ELi eelarve vähenemise mõju selles sektoris.

4.11

Ei tohi õõnestada traditsiooniliste sektorite suutlikkust aidata tööhõivet suurendada. Vesiviljeluses ei suudeta ELi nõudlust kala järele ikka veel ise rahuldada. Ka laevaehitustööstuses on tohutult potentsiaali tööhõive suurendamiseks. Kui arvestatakse vajadusega ajakohastada sadamate infrastruktuuri, võib ka see tööhõivevõimalusi märkimisväärselt suurendada.

4.12

Mitme liikmesriigi innovatsioonistrateegiad toetavad juba jätkusuutlikkuse ideed ja ookeani kui riiklikku prioriteeti. Näiteks Portugali dokumendis „Aruka spetsialiseerumise teadusuuringute ja innovatsiooni riiklik strateegia 2014–2020” on rõhutatud ökoloogiliselt tõhusa meretranspordi korrektset kasutamist piirideta mereruumis, et paremini uurida sõjalaevatööstust ja selle integreerimist sadamate logistikasse kooskõlas ülemaailmse logistikaga. See näitab meile liikmesriikide pühendumust ning meremajanduse tähtsust ja Euroopa juhtrolli selles valdkonnas.

4.13

Komitee arvab, et Euroopa saartel on meremajanduses täita eriline roll kõigis kolmes valdkonnas, mis on määratletud sektori innovaatiliste valdkondadena, aga kõige rohkem siiski ookeanienergias. Sellepärast innustab komitee komisjoni pöörama selle teatise raames erilist tähelepanu ka Euroopa saartele mitte üksnes erilise mõju tõttu, mis on meremajandusel nendes piirkondades, vaid ka seoses panusega, mille nad võivad anda innovatsiooni.