19.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 458/19

Raportöör:

Oliver RÖPKE

1.1

Euroopa Komisjoni direktiivi ettepanek ühe osanikuga osaühingute (Societas Unius Personae – SUP) (1) kohta on koostatud eesmärgiga lihtsustada VKEde piiriülest tegevust. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et oma praegusel kujul ei ole ettepanek piisavalt küps, kuna see sisaldab mitmeid (tõsiseid) potentsiaalseid riske siseturul toimuvale nõuetekohasele äritegevusele ning võlausaldajate, tarbijate ja töötajate huvidele. Seepärast soovitab komitee komisjonil tungivalt arvestada käesolevas arvamuses esitatud ettepanekuid ja tegutseda nendele vastavalt.

1.2

Valitud õiguslik alus (ELi toimimise lepingu artikkel 50) ei ole veenev ja näib teenivat eelkõige eesmärki hiilida kõrvale nõukogu ühehäälse vastuvõtmise nõudest ja vältida läbikukkumist nagu see juhtus Euroopa osaühingu puhul. Kui SUP alternatiivse ettevõtluse vormina peakski olema formaalselt kinnistatud riiklikku õigussüsteemi, siis SUP põhilised omadused nähakse üheselt ette riigiülese õigusega. Seepärast oleks sobiv õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 352.

1.3

Komitee toetab soovi võimaldada eelkõige VKEdele võimalikult lihtsat äriühingu asutamist. SUP-le ettenähtud 1 euro suurune miinimumkapital ja kohustuslike reservide kogumise keeld kujutavad aga endast tegelikult täielikku vastutuse piiramist, mis võib põhjustada seda, et turuosalised nõuavad ettevõtte omanikult isiklikke tagatisi, et tagada kindlustunne kolmandatele isikutele (tarbijad, tarnijad, võlausaldajad), misläbi aga kaovad piiratud vastutuse eelised.

1.4

Komitee rõhutab vajadust innustada elujõuliste ettevõtete loomist ja seetõttu teeb komitee ettepaneku kehtestada SUPdele põhimõtteline ja ettevõtte ärilise eesmärgi seisukohast asjakohane miinimumkapital „tõsiselt võetavuse” vormis, et arvestataks ka võlausaldajate, tarbijate, töötajate ja üldsuse huvidega ning et vältida äritegevuse ohustamist. Seejuures võiks lähtuda mõnede liikmesriikide kogemustest, kus koheselt sissemakstava osakapitali vähendamist kompenseeritakse nn talletamismudeliga, mille puhul tuleb järgmistel aastatel koguda reserve pideva alafinantseerimise vältimiseks. Äriühingu selguse huvides tuleks iga SUP nimele lisada viide piiratud vastutusele ja registrijärgse asukoha riigile.

1.5

Komitee on seisukohal, et SUPd ei tohiks registreerida kohas, kus see ei teosta mingisugust majandustegevust (nn postkastifirmad). Esmakordselt Euroopa äriühingu jaoks ette nähtud registrijärgse asukoha ja juhatuse asukoha lahusus kujutab endast seepärast pretsedenti, millesse komitee suhtub kahtlusega. Koos ettekirjutusega, et SUP suhtes kehtib selle riigi õigus, mille registrisse ta on kantud, võib kõnealune direktiiv viia töötajate osalemisõiguse ohustamiseni ja ka riiklikest maksuõiguslikest eeskirjadest kõrvale hoidmiseni.

1.6

Kui registrijärgne asukoht viiakse formaalselt üle teise riiki ja sellest tulenevalt vahetatakse osaühingu põhikirja, võib olla, et sellega hoitakse kõrvale töötajate osalemisõigusest ettevõtte organite (nõukogu või haldusnõukogu) töös. Komitee pooldab seepärast kindlalt seda, et SUP registrijärgne asukoht ja juhatuse asukoht peavad olema samas liikmesriigis, nii nagu see on ette nähtud ka teistele riigiülestele õiguslikele vormidele (Euroopa äriühing, Euroopa ühistu). Lisaks kutsub komitee üles tagama töötajate osalemisõiguse selles liikmesriigis, kus SUP teostab oma põhilist majandustegevust, ning võitlema otsustavalt ebaausa konkurentsi vastu. Komitee peab seepärast vajalikuks kehtestada SUP-le ühtsed reeglid ka töötajate osalemisõiguse suhtes.

1.7

Ettevõtte asutajate huvides näib komiteele oluline, et tagatakse ettevõtte kiire loomine asjakohase aja jooksul. SUP registreerimine üksnes interneti teel võib kaasa tuua probleeme ja riske, kui ei kontrollita osaühingu asutaja isikusamasust. Isikusamasuse kontrollimisest loobumine suurendaks läbipaistmatust äripartnerite jaoks, õõnestaks ausat äritegevust ning kahjustaks tarbijate huve. See suurendaks ja kergendaks nn postkastifirmade loomist ja näilist füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist. Selleks et arvestada siiski interneti teel registreerimise sooviga, tuleks liikmesriikidele anda võimalus selle fakultatiivseks sisseviimiseks. Sel juhul peab sellega aga kaasnema eelnev isikusamasuse kontrollimine ja osaühingu asutajale selgituste ja nõu andmine pädevate ametkondade ja/või notarite poolt.

1.8

Komitee tervitab plaani hõlbustada uue äriühinguvormi abil eelkõige VKEde (k.a idufirmad ja mikroettevõtted) tegutsemist siseturul. Selleks, et tagada direktiivi ettepaneku raames VKEde toetamine, tuleks direktiivi ettepaneku reguleerimisala piirata üksnes nendele ettevõtetele. Kõnealune vahend ei ole mõeldud selleks, et avada rahvusvaheliselt tegutsevatele kontsernidele võimalus asutada sadade või tuhandete töötajatega tütarettevõtteid, kasutades SUP vormi. Seepärast teeb komitee ettepaneku, et SUP vorm peaks olema avatud vaid nendele ettevõtetele, mis täidavad direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõikes 2 (2) (raamatupidamisdirektiiv) (3) sätestatud kriteeriumeid. See tähendab, et kui SUP saavutab teatud suuruse, tuleb muuta ettevõtte õiguslikku vormi.

1.9

Kokkuvõtvalt võib märkida, et direktiivi ettepaneku vastuvõtmisega pandaks küsimuse alla kapitaliühingu äriühinguõiguse riiklikud põhimõtted paljudes liikmesriikides. Seoses valitud õigusliku alusega kahtleb komitee selles, kas ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Seepärast nõuab komitee, et SUPd võiksid kasutada vaid piiriüleselt tegutsevad ettevõtjad, kes registreerimise ajal tegutsevad vähemalt kahes liikmesriigis või veenvalt tõendavad, et asuvad hiljemalt teatud ajavahemiku jooksul (nt kaks aastat) pärast registreerimist tegutsema vähemalt kahes liikmesriigis. Seejuures võiks eeskujuks võtta Euroopa sihtasutuse (FE) põhikirja käsitleva määruse ettepaneku (4) ja Euroopa Parlamendi vaheraporti.

1.10

Eelnevalt selgitatud põhjustel väärtustab komitee küll komisjoni VKEde heaks tehtavaid äriühingõiguse alaseid pingutusi, aga näeb direktiivi konkreetse sisu osas veel märkimisväärset vajadust aruteludeks. Ettepanekule positiivse hinnangu andmiseks on komitee jaoks vältimatu käesolevas arvamuses tehtud ettepanekutega arvestamine. Eelkõige tuleks nüüd leida tasakaalustatud lahendus tihedas koostöös sidusrühmadega, kellega komisjon kahjuks eelnevalt võrdsetel alustel ei konsulteerinud.

2.1

Juba 2008. aastal soovis ELi komisjon ettepanekuga Euroopa osaühingu (SPE) põhikirja kohta (5) pakkuda VKEdele piiriülese tegevuse hõlbustamiseks vahendit, mis oleks lihtne, paindlik ja kõigis liikmesriikides ühesugune. See algatus jooksis lõpuks karile nõukogus ning vastusena sellele teatas komisjon REFIT programmi raames Euroopa osaühingu ettepaneku tagasivõtmisest (6).

2.2

2012. aasta veebruaris toimunud üldisel avalikul konsultatsioonil Euroopa äriõiguse tuleviku üle ja 2013. aasta juunis aset leidnud üksikasjalikul veebipõhisel avalikul konsulteerimisel ühe osanikuga osaühingute teemal andis komisjon huvitatud ringkondadele võimaluse seisukohtade avaldamiseks. Järgnevalt toimus 13. septembril 2013 siseturu ja teenuste peadirektoraadis ettevõtjate esindajatega kohtumine, mille teemaks oli komisjoni kavandatav algatus. Komisjoni andmete kohaselt osalesid sellel muu hulgas BusinessEurope, Euroopa Väikeettevõtjate Liit, kaubandus- ja tööstuskojad ning ka Euroopa Kaubandus- ja Tööstuskodade Liit (Eurochambers). Ilmselgelt ei olnud kohtumisele kutsutud töötajate esindajaid ning samaväärseid kohtumisi ei korraldatud ametiühingute ja tarbijate ühendustega.

2.3

Seejärel esitles komisjon 9. aprillil 2014 direktiivi ettepanekut ühe osanikuga osaühingute (SUP) kohta, mida nimetatakse sõnaselgelt Euroopa osaühingu alternatiiviks. Ettepaneku eesmärk on lihtsustada VKEde jaoks äriühingu asutamist välismaal.

2.4

Liikmesriigid peaksid oma õigussüsteemis ette nägema siseriikliku äriühingu vormi, mida reguleeriksid kõigis liikmesriikides ühed ja samad normid ning mida tähistataks kogu Euroopas lühendiga SUP (Societas Unius Personae). Ettepaneku konkreetne eesmärk on asutamis- ja tegevuskulude vähendamine. Ette on nähtud lihtsustatud registreerimismenetlus interneti teel ja peaaegu täielik loobumine miinimumkapitalinõudest. Võlausaldajate kaitseks pandaks SUP juhatusele kohustus väljamakseid kontrollida.

2.5

Liikmesriigid ei tohiks enam kehtestada nõuet, et osaühingu registrijärgne asukoht ja juhtkonna asukoht peavad asuma samas liikmesriigis. Sellega tunnistatakse esmakordselt Euroopas lubatuks äriühingu vorm, mille puhul on selline asukoha eraldatus aktsepteeritud. Seejuures kehtib SUP suhtes selle liikmesriigi õigus, kus osaühing on registreeritud. Töötajate osalemisõigusi ei mainita komisjoni ettepanekus mitte kordagi.

2.6

Komisjon väidab, et kõnealuse ettepanekuga „ei looda ühe osanikuga osaühingu jaoks uut rahvusülest õiguslikku vormi, vaid aidatakse kaasa asutamisvabaduse piirangute järkjärgulisele kaotamisele”. Seepärast võtab komisjon ettepaneku õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punkti f.

3.1

Üksikute liikmesriikide kogemused näitavad, et mõnes sektoris on ettevõtete jaoks soodsam värvata alltöövõtu korras iseseisev füüsilisest isikust ettevõtja kui võtta isik töötajana tööle. Tihti hoitakse sel viisil kõrvale riiklike kollektiivlepingute täitmisest. Esitatud direktiivi ettepanek annaks veelgi hoogu juurde näilisele füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele tänu SUP asutamise lihtsusele, millele lisandub piiratud vastutus ilma algkapitalita ning registrijärgse asukoha ja juhtkonna asukoha võimalik lahusus. See puudutab tavaliselt ka neid, kelle positsioon tööturul ei ole kuigi kindel ja kelle jaoks tööõiguse ja kollektiivlepingute pakutav kaitse on kõige olulisem.

3.2

Komitee tunnistab, et ülekaalukas enamus ELi ettevõtetest ja töötajatest peab kehtivatest õigusaktidest kinni. Seoses SUP ülesehitusega näeb komitee väljapakutud konstruktsioonis siiski potentsiaalset ohtu ettevõtluspettuse, teiste kuritegelike teguviiside (nt rahapesu) või näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise suurenemiseks. Nii saavad isikud valida oma suvale vastava „virtuaalse” registrijärgse asukoha, seda vahetada või varjata oma identiteeti üleeuroopaliste petuskeemide abil. Seega on direktiivi ettepanek vastuolus ka rahapesu vastu võitlemise üleeuroopaliste pingutustega.

3.3

On kaheldav, kas komisjoni positiivsed pingutused, millega soovitakse edendada VKEde piiriülest tegevust, viivad kõnealuse direktiivi ettepaneku abil soovitud eesmärgini. Komitee leiab, et mõned liikmesriigid on juba varem Euroopa osaühingut puudutavate läbirääkimiste raames avaldanud poolehoidu põhimõttelisele miinimumkapitalile, registrijärgse asukoha ja juhtkonna asukoha ühtsusele ning ühtsetele töötajate osalemisõiguse standarditele. Komitee ei pea seda otstarbekaks, et esitatud direktiivi ettepanekuga ei arvestata nende liikmesriikide õigustatud nõudmisi.

4.1.1

Uue direktiivi ettepanekuga ühe osanikuga osaühingute kohta tahab komisjon tegelikkuses sel viisil kasutusele võtta Euroopa osaühingu. Uue õigusliku vormi – SUP – reguleerimistase on suures osa identne Euroopa osaühingu jaoks kavandatuga. SUP ei hakka kandma mitte üksnes ühtset üleeuroopalist nime, sellele lisaks kehtestatakse riigiülese õigusega kohustuslikus korras ka kõik SUP-le iseloomulikud omadused (asutamine, miinimumkapital, registrijärgne asukoht, põhikiri). Sisuliselt tuleb SUPd aga määratleda kui riigiülest õiguslikku vormi, millele sobiv õiguslik alus oleks ELi toimimise lepingu artikkel 352.

4.1.2

Isegi kui SUP ettepaneku tulemusena tekib lõpuks 28 erinevat SUPd, ei ole see siiski piisav alus, et pidada seda riiklikuks õiguslikuks vormiks. Ka Euroopa äriühingul on 28 erinevat kuju ja selle riigiülese iseloomu suhtes ei esita keegi küsimusi. Seepärast tuleb pidada küsitavaks, kas komisjoni ettevõtmise õigusliku alusena kasutatud ELi toimimise lepingu artikkel 50 on ikka asjakohane.

4.1.3

Komisjoni ettepanek ei ole kooskõlas ka ELi lepingus sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, kuna erinevalt Euroopa äriühingust või Euroopa ühistust ei nõua see piiriüleseid eeltingimusi ning seega ei ole see kavandatud mitte ainult piiriüleste, vaid ka puhtalt riigisiseste olude jaoks. See tähendab, et ka igaüks, kes plaanib tegutseda oma ettevõttega üksnes riigisiseselt, peab omama võimalust luua SUP ex nihilo. Direktiiv võimaldab ka riikliku õigusliku vormi ümberkujundamist ilma piiriülese elemendita SUPks. Ühenduse õigusega luuakse nii uus riiklik äriühingu vorm, mis on otseses konkurentsis riiklike õiguslike vormidega. Vaatamata subsidiaarsuse põhimõttega vastuollu sattumisele, nähakse ELi toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punktis f ette asukohtade vajadus eri liikmesriikides. Seetõttu nõuab komitee, et SUPi tohiksid kasutada vaid piiriüleselt tegutsevad ettevõtted, kes registreerimise hetkel on tegevad vähemalt kahes liikmesriigis või kes usutavalt tõendavad, et nad vähemalt teatud aja (nt kahe aasta) jooksul pärast registreerimist hakkavad tegutsema vähemalt kahes liikmesriigis. Euroopa sihtasutuse põhikirja käsitleva määruse ettepanek (7) ning Euroopa Parlamendi vahearuanne selle kohta võivad siinkohal eeskujuks olla.

4.1.4

Komisjon rõhutab, et direktiivi ettepanek hõlbustab VKEde piiriülest tegevust ja tütarettevõtete asutamist teistes liikmesriikides. Samas aga unustab komisjon tagada VKEde kavandatud toetamise ja piirata selleks reguleerimisala. Selleks, et tagada direktiivi ettepaneku raames VKEde toetamine, tuleks direktiivi ettepaneku reguleerimisala piirata üksnes VKEdele. Piiritlemise kriteeriumina on seejuures sobiv direktiiv 2013/34/EL (raamatupidamisdirektiiv) (8). See kehtib kõikide kapitaliühingute suhtes ja seda rakendatakse kogu liidus. SUP nimetust võiksid kanda üksnes need ettevõtted, mis täidavad direktiivi 2013/34/EL (9) artikli 3 lõikes 2 (10) suurusele sätestatud kriteeriumeid. See tähendab, et kui SUP saavutab teatud suuruse, tuleb muuta ettevõtte õiguslikku vormi. Tänu teavitamiskohustusele on nende kriteeriumite täitmist võimalik lihtsalt jälgida ja kontrollida.

4.2.1

Komisjoni poolt ettenähtud kohustuslik elektrooniline registreerimismenetlus võib suurendada SUP läbipaistmatust, kui ei nõuta osaühingu asutaja isikusamasuse kontrollimist. Ent ka osaühingu asutaja jaoks on olulise tähtsusega nõustamine, mis puudutab osaühingu asutamisega seotud õigusi ja kohustusi. Elektroonilisel teel on isikusamasuse kontrollimine väga keeruline. Interneti teel asutamine ilma isikusamasuse kontrollimiseta nurjaks samuti komisjoni pingutused rahapesuvastases võitluses.

4.2.2

Komiteele näib, et VKEde huvides on oluline „piisava perioodi” kehtestamine SUP asutamiseks. Võiks jätta liikmesriikide endi otsustada, kas nad tahavad lubada SUPd asutada interneti teel. Sel juhul tuleks aga elektrooniline registreerimismenetlus siduda eelkontrolliga. See võimaldaks pädevatel ametkondadel ja/või notaritel kontrollida eelkõige osaühingu asutaja isikusamasust ja selgitada talle olulisi õiguslikke tagajärgi.

4.2.3

Miinimumkapitali kaotamine koos samaaegse osaniku piiratud vastutusega annab osaühingu asutajale signaali nagu võtaks üldsus enda kanda ettevõtlusriski. See signaal on vale ja on kõige suuremal määral vastuolus turumajandusliku põhimõttega. Miinimumkapitalil on suur tähtsus ka usaldusvääruse seisukohast, kuna see edastab äriühingu asutajatele signaali, et usalduse piiramise kasutamine võib kujutada endast olulist riski ning seepärast tuleb projektide võimalused ja riskid hoolikalt läbi kaaluda. Põhimõtteline ja ettevõtte ärilise eesmärgi seisukohast asjakohane miinimumkapital on seepärast mis tahes ettevõtte jaoks oluline element. Kohustuslike reservide kogumine oleks lisaks sobiv meede omakapitali suurendamiseks, et ennetada maksejõuetust.

4.2.4

Komitee leiab, et juhatuse liikme maksevõimet kinnitav tõend ei saa asendada põhimõttelist miinimumkapitali koos vastavasisuliste kapitali säilitamise eeskirjadega, seda enam et maksuvõimet kinnitav tõend on ebakindel ja ebakorrektse prognoosi risk jääb võlausaldajate kanda. Maksevõimet kinnitava tõendi peaks allkirjastama sõltumatu välisaudiitor.

4.3.1

Selle tõttu, et registrijärgne asukoht ja juhtkonna asukoht ei pea olema samas liikmesriigis, võib SUP väga lihtsalt hoida kõrvale sellest õiguskorrast, mille reguleerimisalas ta tegelikult tegutseb. Mitmesugustest näidetest selgub, et see toimub võlausaldajate ja tarbijate kaitse kulul ning kahjustab ka töötajate osalemisõigust otsustusprotsessis, millest on sel moel lihtne kõrvale hoida. Täiesti vaba, kohalikust tegutsemiskohast sõltumatu registrijärgse asukoha valimine suurendab lisaks veel väärkasutuse ohtu, muu hulgas ka seetõttu, et ametkondade silmapiirilt eemalehoidmine muutub samuti palju lihtsamaks. Registrijärgse asukoha valimisega mõnes muus liikmesriigis ei tohi kõrvale hoida töötajate osalemisõigust puudutavatest eeskirjadest selles liikmesriigis, kus SUP teostab oma põhilist majandustegevust. Seni ei ole olemas ka ühtset üleeuroopalist ettevõtlusregistrit. Seepärast oleks ilmtingimata vajalik seda aspekti parandada, enne kui hakatakse mõtlema edasisele liberaliseerimisele.

4.3.2

Kui registrijärgne asukoht ja juhatuse asukoht ei asu samas riigis, raskendab see ka nõuete esitamist, kuna äärmisel juhul on kohtukutse vaja kätte toimetada registrijärgses asukohas või siis tuleb kohtulikult omistatud õigust täita registrijärgses asukohariigis. Senised kogemused näitavad, et kohtukutsete rahvusvaheline kättetoimetamine on vaatamata üleeuroopalistele eeskirjadele (dokumentide kättetoimetamise määrus, Euroopa täitekorralduse määruse) keeruline, nii et nii kohtuliku nõude esitamine kui ka nõude täitmine võtab märkimisväärselt enam aega ja seda on raskem korraldada. Seepärast tuleks määruses kindlasti kehtestada registrijärgse asukoha ja juhtkonna asukoha samasuse nõue, nagu selle kehtestas liidu seadusandja ka Euroopa äriühingu ja Euroopa ühistu suhtes.

4.4.1

Õiguslik vorm, mis kannab kogu ELis ühte ja sama nime ja millel on kõikjal liidus samad kesksed põhimõtted, peab omama sõltuvalt ettevõtte suurusest ka kõikjal liidus ühtseid miinimumstandardeid, mis puudutab järelevalveorgani loomist ja töötajate osalemist ettevõtte juhtimises. Seepärast tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad, mis puudutavad järelevalveorgani (nõukogu või siis juhatusse mittekuuluvad haldusnõukogu liikmed) loomise vajadust ning töötajate osalemist SUP juhtimises (ümberkorraldamise juhul analoogiliselt Euroopa äriühingu eeskirjadega). Vastasel juhul juurutatakse direktiivi ettepanekuga meelepärase kohtualluvuse valimine ja tekitatakse seega konkurents riiklike äriõiguslike standardite lõdvendamise ja kõrvaldamise ning töötajate osalemisõigusest kõrvalehoidmise suunas. Töötajate osalemisõigus ettevõtte nõukogus on Euroopa sotsiaalse mudeli nurgakivi, Euroopa ettevõtete üldjuhtimise osa ja seda tuleb kaitsta konstruktsioonide eest, mis võimaldavad neist mööda hiilimist. Äriühingu selguse huvides peaks iga SUP nimes sisalduma viide piiratud vastutusele ja registrijärgse asukoha riigile.