14.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 168/5

1.

Euroopa noortevaldkonnas tehtavat koostööd (1), milles määratletakse heaolu ja sotsiaalne kaasatus kahena kaheksast tegevusvaldkonnast ning rõhutatakse noorsootöö toetamist ja arendamist kui sektoriülest meedet raamistiku üldeesmärkide saavutamiseks ning milles soovitatakse pöörata suuremat tähelepanu noorte sotsiaalsele kaasatusele, tervisele ja heaolule;

2.

Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiidetud komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal”, milles tunnistatakse noorsootöö rolli mitteformaalse õppimise võimaluste pakkujana kõigi noorte jaoks;

3.

nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (2);

4.

eesistujariik Iirimaa poolt 11.–13. märtsil 2013 korraldatud ELi noortekonverentsi ühiseid järeldusi (3);

5.

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 19. novembri 2010. aasta resolutsioonile noorsootöö kohta, milles seatakse eesmärgiks noorsootöö parem mõistmine ja suurem roll, eelkõige seoses noorsootöö edendamise, toetamise ja arendamisega eri tasanditel;

6.

noored panustavad aktiivselt ühiskonna sotsiaalsesse infrastruktuuri ja kogukondade – nii geograafiliste kogukondade kui ka huviringkondade – aktiivsusse. Noorte hulka kuuluvad mitmekülgsed ja dünaamilised elanikkonnarühmad, millel on erinevad vajadused, nõudmised ja soovid ning mille liikmed elavad erinevates oludes. Demograafia, elukäik, mitmekesisus, üleminekud ja võimalused on tegurid, mis mõjutavad noori otseselt ja mõnikord ka määratlevad neid. Seetõttu tuleks noortepoliitikas neid tegureid arvesse võtta ja nendele reageerida ning selle poliitikaga tuleks anda kõigile nooretele rohkem õigusi ja suurendada nende rolli ning edendada võrdseid võimalusi;

7.

noorsootöö on lai mõiste, mis hõlmab paljusid erinevaid sotsiaalset, kultuurilist, hariduslikku ja poliitilist laadi tegevusi nii noorte poolt, koos noortega kui noorte jaoks. Üha enam hõlmavad sellised tegevused ka sporti ja noortele suunatud teenuseid. Noorsootöö kuulub koolivälise hariduse valdkonda ja hõlmab konkreetseid vaba aja harrastusi, mida korraldavad elukutselised või vabatahtlikud noorsootöötajad ja noorte juhendajad. Noorsootööd korraldatakse erinevalt (noorte juhitud organisatsioonide, noortele mõeldud organisatsioonide, mitteametlike rühmade või noorteteenuste ja ametiasutuste kaudu). Seda tehakse erinevates vormides ja keskkondades (näiteks avatud juurdepääsuga, rühmapõhiselt, programmipõhiselt, teavitustööna (outreach) ja eraldiseisvalt (detached)) ning seda kujundatakse kohalikul, piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil;

8.

noorsootöö keskendub noorte isiklikule ja sotsiaalsele arengule ja sel on laiendatud mõju, jõudes noorteni ja kaasates noori nende vajadustest ja huvidest lähtudes ning nende keskkonnaga arvestades. Selline ulatus ja haare täiendavad teisi, noori puudutavaid poliitilisi meetmeid ja seetõttu võib noorsootöö pakkuda noortele kontaktpunkte ning ühinemise ja edasiliikumise võimalusi;

9.

sotsiaalne kaasatus nõuab laiaulatuslikku ja sektoriülest lähenemist, et käsitleda ühiskonnas marginaliseerumise ja tõrjutuse mitmetahulist olemust;

10.

noorsootöö mängib olulist rolli sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel. Noorsootöö pakub arengukeskkonda ja võimalusi kõigile noortele ning „noorsootöö põhineb mitteformaalse ja informaalse õppimise protsessidel (4) ja vabatahtlikul osalemisel” (5);

11.

tulemusliku noorsootöö ja tulemuslike noortealgatuste eesmärk on anda noortele rohkem õigusi ja innustada neid ühiskonnaelus aktiivselt osalema. See annab neile oskused, pädevused ja kogemused eluks, maksimeerides seeläbi kaitsetegureid, mis suurendavad kõigi noorte, sealhulgas vähemate võimalustega noorte arenguvõimalusi, heaolu, iseseisvust ja sotsiaalset kaasatust;

12.

kvaliteetne noorsootöö tähendab kohustust pidevalt tagada ja edendada optimaalselt noorsootöö korraldust ja teostust noori silmas pidades. See puudutab noorteorganisatsioone, noorteteenuseid ja noorsootöötajaid, kes teevad koostööd asjaomaste sidusrühmadega, et kavandada ja viia ellu meetmeid ja programme, mis on seotud noorte huvide, vajaduste ja kogemustega ning võtavad neid arvesse, samuti mis tuginevad tõenditele ja on tulemustele orienteeritud. Kvaliteetse noorsootöö tulemus peaks olema, et noored saaksid võimalikult palju kasu oma osalemisest noorsootöös;

13.

sotsiaalne kaasatus peaks hõlmama kõiki noori ja neid puudutavaid probleeme, erilise rõhuasetusega vähemate võimalustega noortele.

Noorsootöö võimalusi anda panus poliitikaeesmärkide, sealhulgas sotsiaalse kaasatuse saavutamisse võib täiendavalt optimeerida kvaliteedile orienteeritud ja tõendipõhise lähenemisviisi abil, mille puhul noored on noorsootöö korraldamise kavandamisel ja noorsootöö tegemisel kesksel kohal. See lähenemisviis toetab noorte osalemist, arengut ja edasiliikumist viisil, mis tunnistab nende tugevaid külgi, suurendab vastupanuvõimet ja asjatundlikkust ning tunnistab nende potentsiaali luua individuaalset, kogukondlikku ja sotsiaalset kapitali. Kvaliteetne noorsootöö on üleüldine teema, mis toob noortele kasu, edendab noorsootöö teostamist ja annab panuse laiemate poliitikaeesmärkide saavutamisse.

14.

selleks et tagada noorsootöö asjakohasus ja vastavus noorte huvidele ja vajadustele ning optimeerida noorsootöö rolli noorte arengu, heaolu ja sotsiaalse kaasatuse edendamises, on kindlaks määratud järgmised prioriteedid:

15.

edendama avatud koordinatsiooni meetodi kaudu nii poliitika- kui tegevusvaldkondade osas sidemete tugevdamist noori puudutavate valdkondadega, näiteks tervise, hariduse ja koolituse, tööhõive, kultuuri ja spordiga;

16.

suurendama noorsootöö korralduse ja teostuse vallas kvaliteedi tähtsust ning edendama nende noorsootöö tulemuste saavutamist, mis panustavad noorte arengusse, heaollu ja sotsiaalsesse kaasatusse;

17.

toetama suuremat koostööd kõigi noorsootöö sidusrühmade vahel (eelkõige teadlased, poliitikakujundajad, kodanikuühiskonna organisatsioonid, praktikud ja noored), et teha kindlaks kvaliteetse noorsootöö mõju noortele endile, noortesektorile ja seonduvatele poliitikavaldkondadele, näiteks töötades välja tõendid kvaliteetse noorsootöö mõju kohta ning lihtsustades ja parandades mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamist ja valideerimist riiklikul ja ELi tasandil;

18.

innustama noori hariduse, kodanikuühiskonna ja kvaliteetsete noortealgatuste kaudu osalema demokraatias ja kasutama olemasolevaid ja uusi vahendeid, et anda panus poliitika arengusse, ning noori selles toetama, edendades seeläbi noorte arengut, heaolu ja sotsiaalset kaasatust;

19.

kvaliteetse noorsootöö võimaluste ja programmide kaudu edendama kogemuslikku õpet ja oskuste, sealhulgas noorte ülekantavate oskuste arendamist, ning selliste oskuste ja pädevuste tunnustamist ja valideerimist;

20.

toetama noortesektorit oma struktuuride, töömeetodite ja suhtluskanalite väljatöötamisel, et jõuda suurema arvu noorteni, eelkõige sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate noorteni;

21.

ergutama ja toetama vabatahtlikku osalemist noorsootöö korraldamises eesmärgiga edendada mitmekesisust ja sotsiaalset kaasatust ning luua sotsiaalset kapitali;

22.

edendama kvaliteetse noorsootöö panust, maksimeerides rahastamisvõimalusi tulemusliku noorsootöö toetamiseks;

23.

innustama asjakohaste programmide, platvormide ja vahendite kaudu Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil heade tavade jagamist, koolitust, oskuste omandamist ja üksteiselt õppimist kvaliteedile orienteeritud noorsootöö vallas;

24.

moodustama temaatilise eksperdirühma, et analüüsida noorsootöö kvaliteedisüsteeme ELi liikmesriikides, uurimaks, kuidas oleks võimalik välja töötada ühised näitajad või raamistikud. Nimetatud rühma töös arvestatakse Euroopa Komisjoni tulevase uuringuga. Selle tegevuse tulemusena esitatakse noorte töörühmale soovitusi sisaldav aruanne. Kõnealuse temaatilise eksperdirühma volituste ja liikmesuskriteeriumide kavand on esitatud käesoleva märkuse lisas,

25.

püüdma tugineda komisjoni tulevasele uuringule, milles käsitletakse noorsootöö väärtust nende algatuste kindlaksmääramisel, mida on vaja kvaliteedil põhineva ja tulemusliku noorsootöö edendamiseks;

26.

võtma arvesse selles valdkonnas tehtud muid teadusuuringuid ja algatusi. Levitama uurimistulemusi ning töötama välja õppematerjalid poliitikakujundajate, teadlaste, praktikute ja noorte kogukondade jaoks, samuti seonduvate poliitikavaldkondade jaoks;

27.

kaaluma sobilikke järelmeetmeid seoses noorsootöö väärtust käsitleva tulevase uuringuga ja noorsootöö kvaliteeti käsitleva temaatilise eksperdirühma töö tulemustega.