21.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 376/16

Euroala liikmesriikides kasutatavad veoliigid

Artikli 13 lõige 5

Määrus (EL) nr 1214/2011

2013/C 376/14

SULARAHAVEO KOMITEE

Pangatähtede veoks tuleb euroala liikmesriikidel valida vähemalt üks määruses 14, 15, 16, 17 või 18 sätestatud valikuvõimalus.

Müntide veoks tuleb euroala liikmesriikidel valida vähemalt üks määruses 19 või 20 sätestatud valikuvõimalus.

Euroala liikmesriigid peavad kinnitama, et valitud veo kord on võrreldav riigisiseseks sularahaveoks kehtestatud korraga.

Riik

Pangatähtede vedamise kord

Müntide vedamise kord

Kinnitus riigisisese sularahaveoga võrreldavuse kohta

Artiklid 14–18

Artiklid 19–20

Artiklid 16 ja 18

Belgia on otsustanud kohaldada määruse artikli 13 lõikes 4 sätestatud kohustust.

Määruse artikkel 20

Määruse artiklites 16, 18 ja 20 esitatud valikuvõimalused sarnanevad Belgias lubatud sularahaveo korraga.

Artikli 13 lõikes 4 esitatud kohustust kohaldatakse riigisisest sularahvavedu käsitlevate Belgia õigusaktide alusel.

Artikkel 17

Artikkel 19

Jah

a)	Vastavalt kohustusele valida pangatähtede veoks vähemalt üks määruse artiklites 14–18 esitatud meetod, on riiklike õigusaktidega kooskõlas valitud määruse artiklis 17 sätestatud valikuvõimalus.

b)	Müntide veoks on kooskõlas Hispaania õigusega heaks kiidetud määruse artiklis 20 sätestatud valikuvõimalus.

Jah

Artikkel 17

Artikkel 20

Jah

Münte ja pangatähtede trükkimiseks kasutatavat paberit veetakse alljärgnevalt.

Soomustatud sõidukites, kus on vähemalt kolmest inimesest, sh juht, koosnev meeskond, vastavalt artiklile 4.

(Artikkel 4

I –

Soomustatud sõidukid peavad olema kohandatud selliselt, et oleks tagatud meeskonna ning veetava sularaha, juveeltoodete ja väärismetallide turvalisus.

Sõidukis on vähemalt alljärgnev varustus.

Side- ja häiresüsteem, mis on ühendatud sularahavedu teostava äriühingu häirekeskusega. Selleks et tagada teistest liikmesriikidest või Euroopa Majandusühenduse lepingu riikidest soomustatud sularahaveosõidukite heakskiitmine, on sobivad neis liikmesriikides asuvate volitatud või sertifitseeritud organite katsearuanded ja tunnistused, milles osutatakse, et soomustatud sõiduk täidab tehnilised ja reguleerivad tingimused, millega tagatakse käesolevas õigusaktis sätestatuga ja eelmises lõigus mainitud määrusega võrdväärne kaitse tase.

2.	Kaugjälgimissüsteem, mis võimaldab äriühingul määrata igal ajal kindlaks sõiduki asukoha.

3.	Kuulikindlad vestid ja gaasimaskid, mida on iga meeskonna liikme, ning võimaluse korral muude isikute, kelle sõidukis viibimine on põhjendatud, kohta vähemalt üks.

II. –

Sõidukitüübid, soomustatud küljed ja aknad ning muud komponendid, mis suurendavad soomustatud sõidukite turvalisust, eeldavad siseministri eelnevat luba, mille aluseks on (eelkõige vastupidavusega seotud) miinimumnormid, mille minister on kehtestanud määruses, milles määratakse samuti kindlaks loataotluse toimikule lisatavad dokumendid.

Kõik olulised muudatused sõidukite valmistamistingimustes või soomustatud osade, akende ja eelmistes lõikudes mainitud muude komponentide valmistamisel või paigaldamisel eeldavad uute loataotluste esitamist.

Loa võib tühistada, kui käesoleva artikli II punktis esitatud materjalid ei taga enam turvatöötajate või veetava sularaha turvalisust.)

Soomustatud sõidukites, mis vastavad artikli 4 nõuetele ja on varustatud seadmetega, mis tagavad, et veetav sularaha muudetakse artikli 8 lõikes 1 ette nähtud tingimustel kasutamiskõlbmatuks.

(Artikli 8 lõikes 1 sätestatakse tingimused, millele väärisesemete neutraliseerimise seadmed peavad vastama.)

Kui need sõidukid on varustatud vähemalt ühe eelmistes lõikudes osutatud turvaseadmega iga sularaha pealevõtmis- ja kättetoimetamispunkti kohta, peab sõiduki meeskonnas olema vähemalt kaks liiget, sh juht. Artikli 4 II punkti kohaldamine võib sellisel juhul piirduda vaid sõiduki kabiiniga.

Kui sõidukites on vähem turvaseadmeid, kui on pealevõtmis- ja kättetoimetamispunkte, peab meeskonnas olema vähemalt kolm turvatöötajat, sh juht.

Eritunnusteta sõidukites, mille meeskonda kuulub vähemalt kaks turvatöötajat, sh juht, vastavalt artiklites 7 ja 8 esitatud tingimustele, eeldusel, et sularaha on paigutatud turvaseadmetesse, mis võimaldavad muuta selle kasutamiskõlbmatuks, ja et neid seadmeid on vähemalt sama palju kui pealevõtmis- ja kättetoimetamispunkte, või kui seadmed on varustatud kogumissüsteemiga, mida saab avada vaid turvalises asukohas või turvalisel alal.

Teatud riskialadel asuvate sularahaautomaatide täitmiseks tuleb sularaha vedada vastavalt lõikes 1 ette nähtud tingimustele ning meeskonna üks liige peab täitma sularahaautomaadid.

(II	puudutab juveeltooteid ja väärismetalle)

III.

Mündid ja maksuseadustiku artikli 298 sexdecies A tähenduses investeeringukuld veetakse soomustatud sõidukites, mille meeskonda kuulub vähemalt kolm liiget, sh juht, vastavalt artiklile 4.

Erandina eelmisest lõigust tuleb Prantsusmaa keskpanga ühe ja kahe euroste müntide vähemalt 115 000 euro suurused veod korraldada järgmiselt:

1.	soomustatud sõidukites, millel ei ole märgitud sularahavedu teostava äriühingu nime ja mille meeskond koosneb vähemalt kahest relvastatud ja vormirõivastes töötajast, sh juht, vastavalt artikli 8 esimeses kolmes lõigus ette nähtud tingimustele;

või kui veetav koguväärtus ei ületa 500 000 eurot ning kui Prantsusmaa keskpanga, sularahavedu teostavate äriühingute ja politseiametite vastutusalas olevad pealevõtmis- ja kättetoimetamispunktid asuvad turvalistel aladel, siis osaliselt soomustatud sõidukites, millel ei ole märgitud sularahavedu teostava äriühingu nime ja mille meeskond koosneb vähemalt kahest relvastatud ja vormirõivastes töötajast, sh juht, vastavalt artikli 8 esimeses kolmes lõigus ette nähtud tingimustele.

(Artikkel 8. Kõigil eritunnusteta sõidukites, mida kasutatakse artikli 2 lõike I punktis 3 osutatud seadmetesse paigutatud sularaha veoks, või mida kasutatakse juveeltoodete või väärismetallide veoks, on vähemalt järgmine varustus:

1.	side- ja häiresüsteem, mis on ühendatud sularahaveo eest vastutava äriühingu häirekeskusega;

2.	kaugjälgimissüsteem, mis võimaldab sularahavedu teostaval äriühingul määrata igal ajal kindlaks sõiduki asukoht).

Kinnitus:

Pangatähed: artikkel 2 on vastavuses ELi määruse artiklitega 14, 16 ja 17.

Siseriiklikke õigusakte tuleb muuta,

et tagada artikli 2 punkti III vastavus ELi määruse artiklitega 19 ja 20.

Artiklid 15, 16, 17 ja 18

(DM.269/2010)

Artiklid 19 ja 20

(DM.269/2010)

Jah

Artiklid 16 ja 17

(Tingimusel, et seaduseelnõu 6400 ja asjaomane rakendusmäärus võetakse valitsuse esitatud kujul vastu)

Artikkel 20

(Tingimusel, et seaduseelnõu 6400 ja asjaomane rakendusmäärus võetakse valitsuse esitatud kujul vastu)

Jah

Artiklid 17 ja 18

Artikkel 20

Jah

Artiklid 17 ja 18

Artikkel 20

Osutatud valikuvõimalused vastavad osaliselt Portugalis väärisesemetele kehtivatele riiklikele nõuetele, veetava summa suurusega seotud kriteerium on 10 000 eurot või enam (27. märtsi 2008. aasta määrus (Portaria) nr 247/2008, mida on muudetud 3. augusti 2009. aasta määrusega nr 840/2009, ning mis kehtib kuni 16. mai 2013. aasta seaduse nr 34/2013 artikli 34 lõikes 3 sätestatud määruse avaldamiseni.

Kõik alla 10 000 euro suurused riigisisesed veod võib teha soomustamata sõidukites.

Heakskiidetud vormiriietuse ja teenistuskaartide kasutamine on kohustuslik (16. mai 2013. aasta seaduse nr 34/2013 artikkel 29).

Kõiki määruse artiklites 14–18 sätestatud tingimusi kohaldatakse vastavalt 23. septembri 2005. aasta seadusele nr 473/2005, mis käsitleb teenuseid eraturvateenuste sektoris ja millega muudetakse teatavaid seadusi (nn eraturvateenuseid käsitlev seadus).

Kõiki määruse artiklites 19 ja 20 sätestatud tingimusi kohaldatakse vastavalt 23. septembri 2005. aasta aktile nr 473/2005, mis käsitleb teenuseid eraturvateenuste sektoris ja millega muudetakse teatavaid akte (nn eraturvateenuseid käsitlev õigusakt).

Osaline vastavus ja erinevused, mis on seotud turvatöötajate ja sularahaveosõidukit saatvate sõidukite arvuga. Otsustav kriteerium on veetav summa 1 660 000 eurot.

Artiklid 17 ja 18 või sularaha ja muude väärisesemete vedu ja kaitset käsitlevate siseriiklike eeskirjade sätted (Sloveenia Vabariigi Teataja nr 96/05, 16/08, 81/08, 86/09 ja 17/11), artiklid 16–20.

Artikkel 16 (1. kaitsetaseme sularahaveo väärtus ei ületa 30 000 eurot).

1.	1. kaitsetaseme sularahaveo viivad läbi kaks relvastatud turvatöötajat.

Vedu toimub muudetud konstruktsiooniga sõidukis, millel on järgmine varustus:

—	sõiduki sõitjate- ja veoseruum on füüsiliselt eraldatud püsiva ja jäiga seinaga, mis võimaldab kaitstud saadetise edastamist esimesest ruumist teise selle hoidmiseks;

—	akendeta veoseruum;

—	veoseruumi sisse ehitatud lehtmetallist seif, mis võimaldab saadetise asetada veoseruumi sõitjateruumis oleva avause kaudu;

—	häireseade, mis käivitub, kui sõidukisse sisenetakse jõuga;

—	mootori blokeerimissüsteem, mis takistab sõiduki eemaldamist;

—	side- ja valvesüsteem.

Olenemata eelmise lõike kolmandast taandest võib kaitstud saadetist vedada, kui saadetis on tehniliselt kaitstud nii, et see asub muudetud konstruktsiooniga ja eristustähisega kohvris, kotis või mapis, ning mis on valmistatud nii, et selle jõuga avamine on raskendatud ja mis edastab ärandamisel signaali (heli, valgus, suits või tehniline signaal). Saadetist veetakse sõiduki veoseruumis.

4.	Olenemata lõikes 1 sätestatust võib kaitstud saadetise vedu toimuda ühe relvastatud turvatöötaja saatel tingimusel, et kaitstud saadetis on kaitstud sularaha määrimise või hävitamise sertifitseeritud süsteemiga.

5.	Turvatöötajad kannavad kuulikindlaid veste või särke.

Artikkel 17 (2. kaitsetaseme sularahaveo väärtus ei ületa 200 000 eurot sõiduki kohta).

1.	2. kaitsetaseme sularahaveo viivad läbi kaks relvastatud turvatöötajat.

Vedu toimub muudetud konstruktsiooniga sõidukis, millel on järgmine varustus:

—	sõiduki sõitjate- ja veoseruum on füüsiliselt eraldatud püsiva ja jäiga seinaga;

—	akendeta veoseruum;

—	veoseruumis asub sisseehitatud lehtmetallist seif, mis muudab selle puurimise või läbilõikamise raskeks ja mis paikneb sõiduki šassii siseküljel ning võimaldab asetada sularaha veoseruumi sõitjateruumis oleva avause kaudu;

—	häireseade, mis käivitub, kui sõidukisse sisenetakse jõuga;

—	mootori blokeerimissüsteem, mis takistab sõiduki eemaldamist;

—	side- ja valvesüsteem.

Olenemata eelmise lõike kolmandast taandest võib kaitstud saadetist vedada, kui saadetis on tehniliselt kaitstud nii, et see asub muudetud konstruktsiooniga ja eristustähisega kohvris, kotis või mapis, ning mis on valmistatud nii, et selle jõuga avamine on raskendatud ja mis edastab ärandamisel heli, valguse, suitsu või tehnilise signaali. Seda veetakse sõiduki veoseruumis.

4.	Turvatöötajad kannavad kuulikindlaid veste või särke.

Artikkel 17a (3. kaitsetaseme sularahaveo väärtus ei ületa 800 000 eurot sõiduki kohta).

1.	3. kaitsetaseme sularahaveo viivad läbi vähemalt kaks relvastatud turvatöötajat.

Vedu toimub kuulikindlas sõidukis, millel on järgmine varustus:

—	eraldi ruum meeskonna ja veose jaoks;

—	meeskonna ruumi neli kuulikindlat M2/C2-kaitsega külge;

—	kuulikindel veoseruum, millel on täiendava turvalukuga varustatud välisuks;

—	häireseade;

—	sõiduki või mootori kaugjuhitav blokeerimissüsteem, mida saab aktiveerida turvakontrolli keskusest;

—	ust avamata toimiv sidesüsteem (intercom);

—	side- ja valvesüsteem.

3.	Turvatöötajad kannavad kuulikindlaid veste.

Artikkel 18 (4. kaitsetaseme sularahaveo väärtus ei ületa 4 000 000 eurot sõiduki kohta).

1.	4. kaitsetaseme sularahaveo viivad läbi vähemalt kolm relvastatud turvatöötajat.

Vedu toimub kuulikindlas sõidukis, millel on järgmine varustus:

—	eraldi ruum meeskonna ja veose jaoks;

—	meeskonna ruumi neli kuulikindlat FB 3-kaitsega külge;

—	akendeta veoseruum, millel on täiendava turvalukuga varustatud välisuks;

—	häireseade;

—	kaugjuhitav sõiduki või mootori blokeerimisseade, mida saab aktiveerida turvakontrolli keskusest;

—	ust avamata toimiv sidesüsteem (intercom);

—	side- ja valvesüsteem.

3.	Turvatöötajad kannavad kuulikindlaid veste.

Artikkel 19 (5. kaitsetaseme sularahaveo väärtus ei ületa 8 000 000 eurot sõiduki kohta).

1.	5. kaitsetaseme sularahaveo viivad läbi vähemalt kolm relvastatud turvatöötajat.

Turvatöötajad kannavad vähemalt järgmist kaitsevarustust:

—	kuulikindlad vestid ja

—	turvakiivrid.

Vedu toimub kuulikindlas sõidukis, millel on järgmine varustus:

—	eraldi ruum veose, juhi ja turvatöötajate jaoks;

—	neli kuulikindlat vähemalt FB 3-kaitsega külge;

—	klaasideta veoseruum, millel on tagauks ja juurdepääs veosele sõitjateruumist;

—	häireseade;

—	ust avamata toimiv sidesüsteem (intercom);

—	videovalvesüsteem sõiduki tagaosas, mida toidab juhi kabiinis asuv mootor;

—	sidesüsteem;

—	valvesüsteem, mis võimaldab saadetist häirimatult jälgida veebis maksimaalselt üheminutiliste vahedega turvakontrolli keskusest ning mis võimaldab teha kindlaks saadetise täpse asukoha igal ajal;

—	kaugjuhitav sõiduki või mootori blokeerimisseade, mida ei saa sõidukist deaktiveerida.

4.	Saadetist saadab sõiduautos kaks relvastatud turvatöötajat. Saatval sõidukil on otseühendus turvakontrolli keskusega.

Artikkel 20 (6. kaitsetaseme sularahaveo väärtus ei ületa 8 000 000 eurot sõiduki kohta).

1.	6. kaitsetaseme sularahaveo viivad läbi vähemalt kolm relvastatud turvatöötajat.

Turvatöötajad kannavad vähemalt järgmist kaitsevarustust:

—	kuulikindlad vestid ja

—	turvakiivrid.

3.	Vedu toimub kuulikindlas sõidukis, millel on eelmise artikli lõikes 3 ette nähtud varustus ja FB 4-kaitse.

4.	Sõidukit peab saatma kõigilt külgedelt vähemalt FB 3-kaitsega kuulikindel sõiduk ja kolm relvastatud turvatöötajat. Saatval sõidukil peab olema otseühendus turvakontrolli keskusega.

Määruse (EL) nr 1214/2011 rakendusmäärus on vastuvõtmisel ja see sisaldab mõningaid erisätteid:

—	välismaised sularahavedu teostavad äriühingud võivad määruses (EL) nr 1214/2011 sätestatud tingimustel toimetada Sloveeniasse ka muus vääringus sularaha kui eurod ja selle hulk võib ületada nimetatud määruses kindlaks määratud 20 %;

—

välismaised sularahavedu teostavad äriühingud võivad määruses (EL) nr 1214/2011 sätestatud tingimustel toimetada Sloveeniasse ka muid kõnealuses määruses nimetamata väärisesemeid, näiteks väärismetalle, vääriskive, kunstiteoseid, kultuuripärandisse kuuluvaid esemeid, väärtuslikke dokumente. Kultuuripärandisse kuuluv ese on ese, mis on liigitatud kultuuripärandisse kuuluvaks nende sätete alusel, mida kohaldatakse kultuuripärandisse kuuluvate esemete loetelu suhtes rahvusliku rikkuse ja muuseumiesemete kaitset ja säilitamist käsitlevate õigusaktide alusel. Kui see ei ole teatavatel asjaoludel võimalik, võib kohaldada sularaha ja muude väärisesemete vedu ja kaitset käsitlevaid siseriiklikke eeskirju (Sloveenia Vabariigi Teataja nr 96/05, 16/08, 81/08, 86/09 ja 17/11).

Artikkel 20 või sularaha ja muude väärisesemete vedu ja kaitset käsitlevad siseriiklikud eeskirjad (Sloveenia Vabariigi Teataja nr 96/05, 16/08, 81/08, 86/09 ja 17/11), artiklid 16–20, nagu kirjeldatud pangatähtede puhul.

Osaline vastavus.

Siseriiklikud sätted ja eritingimused vastavalt veetavale väärtusele.