SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Määrusega (EL) nr 260/2012 kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele ühtsed tehnilised ja ärilised nõuded ning see on seega ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) loomisel äärmiselt oluline. Kõnealuses määruses sätestatakse, et euroalal tuleb nii riigisisesed kui ka üleeuroopalised eurodes tehtavad kreedit- ja otsekorraldused asendada SEPA kreedit- ja otsekorraldustega hiljemalt 1. veebruariks 2014.

Euroopa Keskpanga (EKP) värskeima statistika järgi kasvas euroalal üleminek SEPA kreeditkorraldustele üldiselt 2013. aasta oktoobri tasemelt 59,87 % novembris tasemele 64,1 %, SEPA otsekorralduste puhul kasvas näitaja samal ajavahemikul aga 11,52 %-lt 26 %-le. Kuigi komisjon püüdis korduvalt liikmesriikide pädevate ametiasutuste teadlikkust suurendada ning Euroopa Keskpank ja paljud liikmesriigid tegid SEPA-le üleminekust teavitamisel märkimisväärseid jõupingutusi, on üleminekuks kõige vähem valmis endiselt VKEd, väikesed ametiasutused ja kohalikud asutused. Tundub, et pangandussektori tegevusel VKEde teavitamisel ja riiklikel teavitamiskampaaniatel ei ole olnud oodatud mõju või on see olnud loodetust väiksem.

Kuna üleminek SEPA kreeditkorraldustele on olnud mõnes liikmesriigis aeglane ja üleminek SEPA otsekorraldustele on olnud enamikus liikmesriikides aeglane, on väga ebatõenäoline, et SEPA-le minnakse täielikult üle 1. veebruariks 2014. Ametlikku lõpptähtaega silmas pidades keelduvad pangad ja muud makseteenuse pakkujad ilmselt aga SEPA-le mittevastavaid makseid alates kõnealusest kuupäevast töötlemast. Kui SEPA kreedit- ja otsekorraldustele ei minda täielikult üle, ei saa välistada makseviivitusi põhjustavaid vahejuhtumeid või turuhäireid. Need võivad mõjutada kõiki makseteenuse kasutajaid, eelkõige VKEsid ja tarbijaid.

Pidades silmas kõnealust suurt õiguslikku probleemi ja võimalikke tõsiseid tagajärgi kodanikele ja ettevõtjatele, teeb komisjon ettepaneku muuta määrust (EL) nr 260/2012, kehtestades varasemate õiguste kaitse klausli, millega lubataks pankadel ja teistel makseteenuse pakkujatel jätkata pärast 2014. aasta 1. veebruari kuue kuu jooksul SEPA kreedit- ja otsekorralduste kõrval ka mittevastavate maksete töötlemist oma varasemate makseskeemide raames. Selge teatamine sellest muudatusest annaks makseteenuse kasutajatele kindlustunde, et nende makseid töödeldakse ka pärast 1. veebruari 2014, ning võimaldaks nendel, kes ei ole veel SEPA-le üle läinud, teha seda võimalikult kiiresti. Lõpptähtaega ei muudeta ja varasemate õiguste kaitse klausel on erakorraline ühekordne meede. SEPA-le üleminekuga seotud käimasolevad teavitamiskampaaniad peaksid igal juhul jätkuma. Pärast varasemate õiguste kaitse perioodi lõppu võtab komisjon kõhklemata vajalikud meetmed, et tagada ELi õiguse täielik kohaldamine liikmesriikide poolt.

2013. aasta 19. detsembril konsulteeriti selle algatuse küsimuses SEPA kõrgetasemelise koguga, kus osalevad Euroopa Keskpanga kõrge taseme esindajad ja eurosüsteemi keskpankade juhatuste liikmed.

Eespool öeldut silmas pidades ja arvestades, et 2014. aasta 1. veebruarini on väga vähe aega, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu võtma käesoleva määruse vastu kiiremas korras ning see peaks jõustuma viivitamata. Määrust on vaja selleks, et vältida pankade ja teiste makseteenuse pakkujate, aga ka ettevõtjate ja tarbijate seisukohast õiguskindlusetust, sest määruse (EL) nr 260/2012 kohaselt peaksid makseteenuse pakkujad pärast nimetatud lõpptähtaega keelduma töötlemast euromakseid, mis ei vasta SEPA nõuetele. Kui kavandatud määrust ei võeta kiiremas korras vastu, võivad alates 2014. aasta 1. veebruarist kaasneda maksetehingutega suured õiguslikud ja tehnilised riskid.

Üldine taust

Määrus (EL) nr 260/2012 jõustus 31. märtsil 2012 ning sellega anti turuosalistele kaks aastat, et muuta oma makseprotsessid SEPA kreedit- ja otsekorralduste nõuetele vastavaks. Nende kahe aasta jooksul on komisjon ja EKP koos riikide avaliku sektori asutustega jälginud tähelepanelikult SEPA-le üleminekul tehtud edusamme. EKP on avaldanud regulaarselt SEPA-le üleminekut käsitlevaid eduaruandeid. Toimunud on mitu SEPA nõukogu kohtumist, kus komisjon on arutlenud makseturu pakkumise ja nõudluse poole esindajatega üleminekul tehtud edusammude üle, rõhutades vajadust tõhustada nii makseteenuse pakkujate kui ka kõikide makseteenuse kasutajate rühmade (äriühingud, sh VKEd, ametiasutused ja tarbijad) teavitamist. 30. märtsil 2012 korraldas komisjon spetsiaalse seminari määruse (EL) nr 260/2012 tõlgendamise kohta, kus osalesid ka SEPA nõukogu tehnilised eksperdid, ning 12. juulil 2013 uue seminari, millest võtsid osa liikmesriikide esindajad. 17. aprillil 2013 korraldas komisjon SEPAga seoses ka tehniliste ekspertide rühma kohtumise. Lisaks on komisjon edusammude üle arutlenud ka kaks korda aastas toimuval ELi SEPA foorumil ja liikmesriikide esindajaid hõlmava maksete komitee raames. SEPA-le üleminek on korrapäraselt olnud ka paljude EKP ja riikide keskpankade esindajate tehniliste kohtumiste päevakorras ning seda on käsitletud ka mõnel pangandussektori esindajaid hõlmaval foorumil.

Kuna 2013. aasta märtsis EKP avaldatud SEPA-le üleminekut käsitleva aruande järgi oli üleminek kulgenud aeglaselt, kiitis majandus- ja rahandusküsimuste (ECOFIN) nõukogu 14. mail 2013 heaks laiahaardelised järeldused, rõhutades SEPA-le ülemineku tähtsust ja kutsudes liikmesriike ja turuosalisi üles aktiivselt toetama ja kiirendama üleminekuprotsessi asjakohaste meetmete abil. Pärast majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu järeldusi saatsid komisjon ja EKP 15. mail 2013 rahandusministritele ja riikide keskpankade presidentidele ühise kirja, kus rõhutati samuti SEPA-le ülemineku tähtsust ja vajadust võtta kiiresti meetmeid riiklikul tasandil.

2. Huvitatud isikutega konsulteerimise ja mõju hindamise tulemused

2.1. Ettepaneku edastamine liikmesriikide parlamentidele

Vastavalt aluslepingutele lisatud protokollile (nr 1) liikmesriikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus tuleb Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadetavad seadusandlike aktide eelnõud, sealhulgas komisjoni ettepanekud, edastada liikmesriikide parlamentidele.

Protokolli artikli 4 kohaselt peab alates seadusandliku akti eelnõu esitamisest riikide parlamentidele kuni eelnõu lisamiseni nõukogu esialgsesse päevakorda selle vastuvõtmiseks või seisukoha vastuvõtmiseks seadusandliku menetluse kohaselt mööduma kaheksa nädalat.

Artikli 4 kohaselt on erandid siiski võimalikud edasilükkamatutel juhtudel, mille põhjused esitatakse nõukogu õigusaktis või seisukohas. Eeltoodud põhjustel kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles arutama käesolevat ettepanekut äärmiselt kiireloomulise küsimusena.

2.2. Konsulteerimine teiste huvitatud isikutega ja mõju hindamine

Kuna EKP 2013. aasta detsembris avaldatud andmete järgi olid üleminekunäitajad kehvad, on komisjon ja EKP analüüsinud seda, kui tõenäoline on, et üleminek SEPA-le jõuab 1. veebruariks 2014 täielikult lõpule. Tunnistati, et see on väga ebatõenäoline, olgugi et mitu suurt makseteenuse kasutajat – näiteks koondmakseid tegevad kommunaalettevõtjad – on öelnud, et kavatsevad SEPA-le üle minna veidi enne tähtaega.

Kuigi nende turuosaliste arvu, kes kehtestatud kuupäevaks ei ole SEPA nõuetega kooskõlas, on raske hinnata, on selge, et eelkõige otsekorralduste puhul ei ole üleminekumäär 100 % lähedalgi.

Alates 1. veebruarist 2014 keelduvad pangad ja teised makseteenuse pakkujad tõenäoliselt töötlemast SEPA-le mittevastavaid makseid. Suurim üleminekut ohustav risk on seotud VKEdega, kellest paljud ei ole veel SEPA-le üle läinud. Selle riski tõttu on EKP analüüsinud võimalikke stsenaariume ja nende mõju ning olukorra võimalikke lahendusi. Tehniliselt oleks makseteenuse pakkujatel võimalik SEPA-le mittevastavate maksete töötlemist varasemate makseskeemide raames jätkata. Lisaks oleks vaja teha kindaks, millised turuosalised ei vasta veel SEPA nõuetele, ja teavitada neid piisaval määral sellest, kuidas SEPA-le tõhusalt üle minna.

Kuigi võimalike üleminekuprobleemide ületamiseks pärast 2014. aasta 1. veebruari oleks turuosalistel tehniliselt võimalik rakendada järelevalvajate abiga vahepealseid lahendusi, esineb tegelik risk, et selline mitterahuldav olukord põhjustab nii tarbijate kui ka teiste makseteenuse kasutajate seas segadust ning vahepealseid lahendusi (veel) mitterakendavate turuosalistega kokku puutuvate makseteenuse pakkujate jaoks õiguskindlusetust. SEPA nõuetele mittevastavate turuosaliste hulgas on palju VKEsid. Asjaolu, et pangad ei tohi pärast 2014. aasta 1. veebruari nende varasemaid makseid töödelda, võib kahjustada ka terve eurosüsteemi mainet. On ebatõenäoline, et vahepealsed lahendused jõutakse rakendada õigeks ajaks, isegi kui need on tehniliselt teostatavad.

Selleks et vältida SEPA-le mittevastavusest tingitud tarbetuid maksehäireid ja tagada kõigile turuosalistele õiguskindlus, leiab komisjon, et ettepanek lubada pärast 2014. aasta 1. veebruari varasemate riiklike makseskeemide ning SEPA kreedit- ja otsekorralduste samaaegset kasutamist piiratud ajavahemiku ehk kuue kuu jooksul on õigustatud. Kõnealuse üleminekuperioodi pikkus peaks olema proportsionaalne. Eesmärk oleks survestada jätkuvalt turuosalisi minema SEPA-le üle niipea kui võimalik ning tagada samal ajal õiguskindlus ja see, et makseteenuse pakkujate kulud kahe maksesüsteemi paralleelse kasutamise ajal on piiratud. Need makseteenuse pakkujad, kes on SEPA kreedit- ja otsekorraldustele juba üle läinud, võivad kaaluda konverteerimisteenuse pakkumist turuosalistele, kes ei ole seda veel teinud. Üleminekuperioodil ei peaks liikmesriigid karistama SEPA-le mittevastavaid makseid töötlevaid makseteenuse pakkujaid ja veel mitte (täielikult) üle läinud makseteenuse kasutajaid.

Erakorraline ja ühekordne täiendav ajavahemik, mil varasemate maksete töötlemine on lubatud, võimaldaks ka järkjärgulist SEPA-le üleminekut. Üleminekutähtaeg on lähenemas ja sellega seoses on mitu suuremat kommunaalettevõtjat öelnud, et lähevad SEPA-le üle veidi enne praegust tähtaega, milleks on 1. veebruar 2014. See võib tekitada teatavaid kitsaskohti eelkõige makseteenuse pakkujatele ja tarkvara müüjatele, kellel tuleb võib-olla silmitsi seista suutlikkuse piirangutega.

Praeguseid üleminekunäitajaid ja ülemineku eeldatavat tempot arvesse võttes võib pidada asjakohaseks kuue kuu pikkust varasemate õiguste kaitse perioodi, mis kestaks kuni 1. augustini 2014. Ka sellel perioodil jälgivad komisjon ja EKP koos riiklike asutustega tähelepanelikult üleminekuprotsessi ja on valmis vajaduse korral võtma lisameetmeid.

Ettepanekule ei ole lisatud mõjuhinnangut, sest mõjuhinnang esitati juba seoses määrusega (EL) nr 260/2012. Käesoleva ettepanekuga ei muudeta määruse sisu ning sellega ei kehtestata ettevõtjatele uusi kohustusi. Selle eesmärk on üksnes kehtestada üleminekuperiood, mis algaks pärast määruse artikli 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaega, selleks et vältida järelevalveasutuste, makseteenuse pakkujate, ettevõtjate ja tarbijate seisukohast õiguskindlusetust.

3. Ettepaneku õiguslik külg

Komisjon teeb ettepaneku muuta määrust (EL) nr 260/2012, kehtestades varasemate õiguste kaitse klausli, millega lubataks pankadel ja teistel makseteenuse pakkujatel jätkata kuni 1. augustini 2014 SEPA kreedit- ja otsekorralduste kõrval ka mittevastavate maksete töötlemist oma olemasolevate varasemate makseskeemide raames. Selle muudatusega tagatakse, et turuosalised, kes ei ole 2014. aasta 1. veebruariks SEPAks valmis, saavad maksete tegemist jätkata ning välditakse tarbijatele ebamugavuste põhjustamist.

Ettepanekus nähakse ette, et muudatust kohaldatakse alates 31. jaanuarist 2014. See säte võimaldab ka tagasiulatuvat kohaldamist juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei võta ettepanekut vastu enne 1. veebruari, vaid teevad seda vahetult pärast nimetatud kuupäeva. Nii välditakse õiguskindlusetust põhjustavat õiguslikku lünka alates 2014. aasta 1. veebruarist.

Sellise üleminekuperioodi kehtestamist, mille jooksul lõpetatakse järk-järgult vanade süsteemide kasutamine, tuleks pidada erakorraliseks meetmeks, mida ei pikendata. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 260/2012 artiklis 16 kehtestatud mitmesuguste erandite kohaldamist, peavad kõik turuosalised vastama SEPA nõuetele 1. augustiks 2014.

4. Mõju eelarvele

Ettepanek ei mõjuta komisjoni eelarvet.

2013/0449 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 260/2012 ELi kreedit- ja otsekorraldustele ülemineku osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1],

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[2],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[3]

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012[4] on koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 924/2009[5] äärmiselt oluline sellise ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) loomisel, kus ei tehta vahet piiriülestel ja riigisisestel euromaksetel. Määruse (EL) nr 260/2012 põhieesmärk on üleminek riigisiseste kreedit- ja otsekorralduste skeemidelt ühtlustatud SEPA kreedit- ja otsekorralduste skeemidele ning muu hulgas anda liidu kodanikele üks rahvusvaheline pangakontonumber (IBAN), mida saab kasutada kõikide eurodes tehtavate SEPA kreedit- ja otsekorralduste puhul.

(2)       Määruses (EL) nr 260/2012 on sätestatud, et SEPA-le minnakse üle 2014. aasta 1. veebruariks, et anda makseteenuse pakkujatele ja makseteenuse kasutajatele piisavalt aega, et muuta oma protsessid vastavaks tehnilistele nõuetele, mis on seotud üleminekuga SEPA kreedit- ja otsekorraldustele.

(3)       Pärast määruse (EL) nr 260/2012 vastuvõtmist on komisjon ja Euroopa Keskpank SEPA-le üleminekul tehtud edusamme tähelepanelikult jälginud. Toimunud on mitu kohtumist liikmesriikide, riikide avaliku sektori asutuste ja turuosalistega. Euroopa Keskpank on avaldanud regulaarselt SEPA-le üleminekut käsitlevaid eduaruandeid, mille aluseks on riikide keskpankade kogutud makseandmed. Kõnealuste aruannete järgi on üleminek mitmes euroala liikmesriigis kulgenud ladusalt ning kreeditkorralduste puhul on näitaja praegu peaaegu 100 %. Suurem osa makseteenuse pakkujaid on teatanud, et vastavad juba SEPA nõuetele. Mitmes teises liikmesriigis on üleminekunäitajad aga oodatust kehvemad. Eelkõige kehtib see otsekorralduste kohta.

(4)       2013. aasta mais rõhutas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu oma järeldustes[6] taas SEPA-le ülemineku tähtsust. Märgiti ka, et SEPA-le üleminek ei ole kaugeltki lõppenud ja et kõik turuosalised peavad kohe tegema jõupingutusi, et viia SEPA-le üleminek tähtajaks lõpule. Vastu võeti tegevuskava, milles kutsuti kauplejaid, äriühinguid, VKEsid ja ametiasutusi võtma kiiresti vajalikke konkreetseid meetmeid, et kohandada oma protsesse ning edastada klientidele oma rahvusvaheline pangakontonumber.

(5)       Kuigi Euroopa Keskpank, liikmesriigid, liikmesriikide avaliku sektori asutused ja mitmed turuosalised on viimastel kuudel teinud märkimisväärseid jõupingutusi, näitab värskeim üleminekut käsitlev statistika, et SEPA kreeditkorralduste puhul kasvas üldine üleminekunäitaja euroalal juuni 40 %-lt novembriks üksnes ligikaudu 64 %-le ning et SEPA otsekorralduste puhul oli näitaja vaid 26 %. Riikide andmetest nähtub, et mitu liikmesriiki tegi olulisi edusamme, kuid paljude liikmesriikide näitajad on siiski oodatust tunduvalt kehvemad. Kuna nendes riikides kulgeb üleminek praegu väga aeglaselt, on väga ebatõenäoline, et 2014. aasta 1. veebruariks vastavad SEPA nõuetele kõik turuosalised.

(6)       Alates 2014. aasta 1. veebruarist peavad pangad ja teised makseteenuse pakkujad keelduma juriidiliste kohustuste tõttu SEPA-le mittevastavate kreedit- ja otsekorralduste töötlemisest, kuigi tehniliselt saaksid nad neid makseid töödelda nagu praegu, kasutades SEPA kreedit- ja otsekorralduste kõrval edasi varasemaid olemasolevaid skeeme. Kui SEPA kreedit- ja otsekorraldustele ei minda täielikult üle, ei saa välistada makseviivitusi põhjustavaid vahejuhtumeid. Need võivad mõjutada kõiki makseteenuse kasutajaid, eelkõige VKEsid ja tarbijaid.

(7)       Äärmiselt tähtis on vältida tarbetuid maksehäireid, mis tulenevad asjaolust, et SEPA-le ei ole 2014. aasta 1. veebruariks täielikult üle mindud. Makseteenuse pakkujatel tuleks seetõttu lubada piiratud aja jooksul jätkata SEPA kreedit- ja otsekorralduste kõrval maksete töötlemist ka varasemate makseskeemide raames nagu praegu. Kehtestada tuleks üleminekuperiood, mil maksete töötlemisel on lubatud jätkata paralleelselt eri vormingute kasutamist. Praeguseid üleminekunäitajaid ja ülemineku eeldatavat tempot arvesse võttes võib lugeda asjakohaseks ühekordset kuue kuu pikkust täiendavat üleminekuperioodi. Seda SEPA-le mittevastavate varasemate süsteemide ajutist kasutamist peaks pidama erakorraliseks meetmeks ning see peaks kestma võimalikult lühikest aega, sest integreeritud makseturust täie kasu saamiseks on vaja kiiret ja terviklikku üleminekut. Oluline on ajaliselt piirata makseteenuse pakkujate kulusid, mis on seotud SEPA süsteemi kõrval jätkuvalt ka varasemate makseskeemide kasutamisega. Need makseteenuse pakkujad, kes on SEPA-le juba täielikult üle läinud, võivad kaaluda üleminekuperioodil konverteerimisteenuse pakkumist makseteenuse kasutajatele, kes ei ole seda veel teinud. Üleminekuperioodil ei peaks liikmesriigid karistama SEPA-le mittevastavaid makseid töötlevaid makseteenuse pakkujaid ja mitte üle läinud makseteenuse kasutajaid.

(8)       Mitu suurt otsekorralduste kasutajat on öelnud, et kavatsevad SEPA-le üle minna veidi enne tähtaega. Üleminekuprojektide edasilükkamine võib tekitada ajutisi probleeme laekuvate maksete ja rahavoogude osas ja seega ka asjaomaste ettevõtjate likviidsuspositsioonis. Laiulatuslik hiline üleminek võib tekitada ka teatavaid kitsaskohti – eelkõige pankadele ja tarkvara müüjatele, kellel tuleb võib-olla silmitsi seista suutlikkuse piirangutega. Täiendav aeg uue süsteemi sammsammuliseks kasutuselevõtuks võimaldaks rohkem järkjärgulist lähenemisviisi. Nendel turuosalistel, kes ei ole veel SEPA nõuete täitmiseks vajalike kohanduste tegemist alustanud, palutakse teha seda võimalikult ruttu. Need turuosalised, kes on oma makseprotsesside muutmist juba alustanud, peaksid aga ülemineku lõpule viima võimalikult kiiresti.

(9)       Kuna üldine eesmärk on koordineeritud ja terviklik üleminek, on asjakohane, et üleminekuperioodi rakendatakse nii kreedit- kui ka otsekorralduste puhul. Kui kreeditkorralduste ja otsekorralduste puhul kasutataks erinevaid üleminekuperioode, põhjustaks see tarbijate, makseteenuse pakkujate, VKEde ja muude makseteenuse kasutajate seas segadust.

(10)     Õiguskindluse huvides ja selleks et vältida määruse (EL) nr 260/2012 kohaldamise mis tahes katkestamist, on vaja, et käesolev määrus jõustuks kiiremas korras ja et seda kohaldataks alates 31. jaanuarist 2014.

(11)     Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 260/2012 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 260/2012 artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Olenemata artikli 6 lõigetest 1 ja 2 võivad makseteenuse pakkujad jätkata kuni 1. augustini 2014 eurodes tehtavate maksete töötlemist vormingus, mis erineb SEPA kreeditkorralduste ja SEPA otsekorralduste tegemiseks nõutud vormingutest.

Liikmesriigid kohaldavad artikli 6 lõigete 1 ja 2 rikkumiste suhtes kohaldatavaid karistusi käsitlevaid eeskirju, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 11, üksnes alates 2. augustist 2014.

Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kuni 1. veebruarini 2016 lubada makseteenuse pakkujatel pakkuda makseteenuse kasutajatele riigisiseste maksetehingute konverteerimise teenuseid, tänu millele on tarbijatest makseteenuse kasutajatel võimalik jätkuvalt kasutada lisa punkti 1 alapunktis a täpsustatud maksekonto tunnuse asemel BBANi, tingimusel et koostalitlusvõime tagatakse maksja ja makse saaja BBANi tehnilise ja turvalise konverteerimisega lisa punkti 1 alapunktis a täpsustatud maksekonto tunnuseks. Maksekonto tunnus edastatakse vajaduse korral enne makse tegemist sellele makseteenuse kasutajale, kes tehingu algatas. Sellisel juhul ei kehtesta makseteenuse pakkujad makseteenuse kasutajale lisatasusid, mis on otseselt või kaudselt seotud kõnealuste konverteerimisteenustega.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Otsust kohaldatakse alates 31. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT C ..., ..., lk …

[2]               ELT C ..., ..., lk …

[3]              

[4]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012, 14. märts 2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).

[5]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 924/2009, 16. september 2009, piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001 (ELT L 266, 9.10.2009, lk 11).

[6]               http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ecofin/137122.pdf