SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Ühtse Euroopa taeva algatuse eesmärk on suurendada aeronavigatsiooniteenuseid osutava sektori reformi abil Euroopa õhuruumi korralduse ja juhtimise üldist tõhusust. Algatuse arendamiseks on vastu võetud kaks laiaulatuslikku õigusaktide paketti – ühtse Euroopa taeva esimene ja teine õigusaktide pakett, mis sisaldavad nelja määrust[1] – ning rohkem kui 20 komisjoni rakenduseeskirja ja otsust[2]. Ühtse Euroopa taeva nelja määruse raamistik on tihedalt seotud Euroopa lennuohutusalaste õigusaktidega,[3] milles käsitletakse mitmeid Euroopa Lennundusohutusametile (EASA) usaldatud ülesandeid[4] ning Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) projekti kohase laiaulatusliku aeronavigatsiooniteenuste osutamise vahendite ja süsteemide ajakohastamise projekti käivitamist[5]. Praegustes eeskirjades käsitletakse viit tihedalt seotud valdkonda: tulemuslikkust, ohutust, tehnoloogiat, inimtegurit ja lennujaamu.

2004. aastal vastu võetud ühtse Euroopa taeva esimese õigusaktide paketiga (SES I) ja 2009. aastal vastu võetud ühtse Euroopa taeva teise õigusaktide paketiga (SES II) seotud kogemus on näidanud, et ühtse Euroopa taeva algatuse põhimõtted ja suundumused on õiged ning nende rakendamise jätkamine on õigustatud. Paraku esineb algatuse rakendamisel märkimisväärseid viivitusi, eelkõige seoses tulemuseesmärkide saavutamisega ja algatuse põhielementide (näiteks funktsionaalsed õhuruumiosad ja riiklikud järelevalveasutused) rakendamisega.

2009. aastal ühtse Euroopa taeva teist õigusaktide paketti vastu võttes otsustas seadusandja, et kõnealuse paketi rakendamine toimub kahes etapis ja kutsus komisjoni üles jätkama ühtset Euroopa taevast käsitlevate määruste vastavusseviimist EASAt käsitlevate määrustega pärast EASA rakendusmeetmete esialgse komplekti rakendamist ja aeronavigatsiooniteenustega seotud auditeerimiskogemuste omandamist[6]. Seega oli juba ette nähtud õigusaktide paketi uuestisõnastamine, mille põhieesmärk on EASA ja ühtse Euroopa taeva õigusraamistike lihtsustamine ja nendevahelise piiri täpsustamine.

Uuestisõnastamise protsess võimaldab samuti hinnata praeguste õigussätete tõhusust, võttes arvesse ühtse Euroopa taeva algatuse õigeaegse rakendamisega seotud probleeme. Ühtset Euroopa taevast käsitleva õigusraamistiku läbivaatamise protsess (lühendatult SES 2+) peaks kiirendama aeronavigatsiooniteenuste reformi, kaldumata kõrvale selle esialgsetest eesmärkidest ja põhimõtetest. Protsess moodustab samuti osa teise ühtse turu meetmepaketi[7] algatusest ja ei piirdu seega üksnes lennuliikluse korraldamise süsteemiga, vaid on suunatud ELi majanduse üldise konkurentsivõime ja kasvu edendamisele.

Meetmepaketi SES 2+ eesmärk on täiustada eeskirjade järelevalvet ja tulemuslikkuse kava ning suurendada teenuseosutajate kliendikesksust ja üldist tulemuslikkust.

Lisaks sellele aitab kõnealune pakett kõrvaldada praeguses õigusraamistikus esinevad teatavad kattuvused ja muudab seega õigusaktid lihtsamini mõistetavaks. On väljendatud muret seoses mitme kattuvusega ühtse Euroopa taeva praeguses õigusraamistikus, samuti on vaja selgitada mitmesuguste osalejate rolle ELi tasandil. Ühtset Euroopa taevast käsitleva nelja määruse vastavusseviimine EASA algmäärusega[8] on lihtsalt tehniline kohandamismeede, mis on õigusaktidega juba ette nähtud. Määruste kattuvuse ulatuse tõttu on kohandamise loogiline lahendus ühtset Euroopa taevast käsitleva nelja määruse allesjäänud osade uuesti sõnastamine ühe õigusaktina.

Käsitletud probleemid

Üks meetmepaketis SES 2+ käsitletud probleeme on aeronavigatsiooni vähene tõhusus; aeronavigatsiooniteenuste osutamisel on kulutõhususe, lendude tõhususe ja pakutava läbilaskevõime seisukohast jätkuvalt suhteliselt palju arenguruumi. Probleem tõuseb selgelt esile, kui võrrelda Euroopat Ameerika Ühendriikidega, mille õhuruum on sarnase suurusega USAs kontrollib marsruutlendude puhul õhuruumi üks teenuseosutaja, kuid Euroopas tegutseb samas valdkonnas 38 teenuseosutajat. USA teenuseosutaja teenindab 38 % võrra väiksema personaliga peaaegu 70 % rohkem lende. Euroopa tööviljakuse sellise erinevuse peamiseks põhjuseks on probleemid tulemuslikkuse kava kehtestamisel ja jõustamisel, järelevalveasutuste vähene tõhusus ning teenuseosutajate tugipersonali ebaproportsionaalne suurus.

Teine peamine probleem on lennuliikluse korraldamise süsteemi killustatus. Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteem koosneb 27 siseriiklikust ametiasutusest, mille järelevalve all on üle 100 aeronavigatsiooniteenuse osutaja ning mille süsteemid, eeskirjad ja protseduurid varieeruvad seetõttu suurel määral. Paljud lisakulud tulenevad teenuseosutajate rohkusest, sest iga teenuseosutaja korraldab hankeid oma süsteemide jaoks, koolitab oma personali enamasti ise, kehtestab oma töökorra ja saab teenuseid pakkuda territoriaalselt piiratud väikeses õhuruumis Killustatuse vähendamiseks on ühtse Euroopa taeva algatuses esitatud idee piiriülestest funktsionaalsetest õhuruumiosadest ja tsentraliseeritud võrguhaldajast, mis korraldaks teatavate teenuste osutamist võrgu tasandil Ent funktsionaalsed õhuruumiosad ei toimi veel tulemustele orienteeritult ja võrgu haldaja on endiselt liiga nõrk.

Üldeesmärk

Parandada Euroopa lennundussüsteemi konkurentsivõimet teiste samalaadsete piirkondadega võrreldes ning eelkõige arendada edasi ühtse Euroopa taeva algatust.

Erieesmärgid

· Parandada lennuliiklusteenuste osutamise tõhusust.

· Suurendada lennuliikluse korraldamise võimekust.

Tegevuseesmärgid

· Tagada, et aeronavigatsiooniteenuste osutamine on läbipaistev ja põhineb turupõhimõtetel ning lisaväärtusel.

· Tugevdada riiklike järelevalveasutuste rolli.

· Toetada eesmärkide püstitamise ja tulemuslikkuse kava jõustamise protsessi (sh tugevdada tulemuslikkuse hindamise asutust/tulemuslikkuse hindamise üksust).

· Alustada funktsionaalsete õhuruumiosade strateegilist ümberkujundamist.

· Suurendada võrgu haldaja haldusala ja tegevusulatust.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi veebisaidil korraldati 2012. aasta septembrist detsembrini kestnud kolmekuuline avalik konsultatsioon. Lisaks sellele korraldati kaks kõrgetasemelist üritust – konverents Limassolis ja arutelu Brüsselis – ning kõnealuse algatuse ettevalmistamiseks on toimunud ka mitmeid kahepoolseid kohtumisi kõikide asjaomaste sidusrühmadega.

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat on koostanud mõjuhinnangu, et toetada ühtse Euroopa taeva tõhususe, ohutuse ja konkurentsivõime suurendamist käsitlevaid seadusandlikke ettepanekuid. Paketis tehakse ettepanek vaadata läbi ühtset Euroopa taevast käsitlevad neli määrust (määrused (EÜ) nr 549/2004 kuni 552/2004, muudetud määrusega (EÜ) nr 1070/2009) ja EASA algmäärus (määrus (EÜ) nr 216/2008, muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009)[9]. Käesolev algatus on seotud ELi töökava käsitleva dokumendiga (EL) nr 2014/MOVE/001. Mõjuhinnangu tegevuskava on avaldatud ka komisjoni veebisaidil[10].

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1.        Uuesti sõnastamine (läbivalt kogu määruses)

Ühtset Euroopa taevast käsitlevad neli määrust on ühendatud üheks määruseks, mistõttu on määruste tekstides tulnud läbivalt teha mitmesuguseid muudatusi. Uus määrus on jagatud viieks peatükiks vastavalt asjaomastele osalejatele:

- I peatükk: Üldsätted

- II peatükk: Riiklikud ametiasutused

- III peatükk: Teenuse osutamine

- IV peatükk: Õhuruum

- V peatükk: Lõppsätted

Lisaks sellele on ühtset Euroopa taevast käsitlevatest määrustest kustutatud osa sisust, mis kattus olemasoleva määrusega (EÜ) nr 216/2008 ja eemaldatud osade teatavad üksikasjad on esitatud uuesti määruses (EÜ) nr 216/2008, et rõhutada lähenemisviisi järjepidevust. Määruses (EÜ) nr 552/2004 on kustutatud enamik sätetest ja määrus kaotab nüüd tervikuna kehtivuse, välja arvatud teatavad üksikasjad, mis on seotud teavitatud asutusi käsitleva I lisaga ja mis on liidetud kvalifitseeritud üksusi käsitleva lisaga; samuti on säilinud teatavad II lisa üldise iseloomuga kirjeldavad lõigud, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 216/2008 Vb lisas, et rõhutada vajadust järgida olemasolevaid poliitikasuundi.

Kooskõlas seisukohaga, et komisjon peaks keskenduma majanduslikule reguleerimisele ja eelkõige tulemuslikkuse kavale ja projektile SESAR, samas kui EASA (ametite nimede ühtlustamist käsitleva kokkuleppe kohaselt uue nimega Euroopa Liidu Lennuamet (EAA)) toetab protsessi, koordineerides kõikide tehniliste eeskirjade koostamist, on määrusele lisatud artikkel 28, kus kirjeldatakse SESARi poliitikasuundade ja uute tehniliste eeskirjade vahelise kooskõla tagamise viisi.

Samuti on määrusesse lisatud rakendusakte ja delegeeritud õigusakte käsitlevad uued eeskirjad, mis tulenevad Lissaboni lepingust.

3.2.        Riiklikud ametiasutused (artiklid 3, 4 ja 5 ning artikli 2 punkt 36)

Üks mõjuhinnangus kindlaks määratud peamistest valdkondadest, mille puhul tuleb meetmeid võtta, on riiklike ametiasutuste toetamine nii nende sõltumatust kui ka erialateadmisi ja vahendeid silmas pidades. Seetõttu on artiklis 3 selgitatud, mil määral peavad riiklikud ametiasutused olema sõltumatud teenuseosutajatest, kelle üle nad järelevalvet teostavad. Kuna teatavates liikmesriikides on vajalik haldusasutuste osaline reorganiseerimine, on ette nähtud ka üleminekuaeg, mis kestab aastani 2020. Peale selle kehtestatakse üksikasjalikumad nõuded palgatava personali pädevuse ja sõltumatuse kohta ning tagatakse asutuste sõltumatu rahastamine marsruudi navigatsioonitasude süsteemi kaudu kooskõlas artikliga 14.

Asutuste erialateadmiste edendamiseks on artikliga 5 ette nähtud riiklike asutuste võrgu loomine ja samuti on käsitletud ekspertide koondamise võimalust, et liikmesriigid saaksid kasu teiste liikmesriikide ekspertide teadmistest.

Samuti on lisatud termini „riiklik järelevalveasutus” määratlus, mille kaudu on selgitatud, et käesoleva määruse tähenduses käsitatakse riiklike järelevalveasutustena määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaseid pädevaid asutusi, mistõttu ei ole vaja luua teist halduskihti.

3.3.        Tulemuslikkuse kava ja tasusüsteem (artiklid 11, 12, 13 ja 14)

Tulemuslikkuse kava käsitlevat artiklit 11 on muudetud, et täiustada eesmärkide püstitamise protsessi ja võimaldada eesmärkide seadmise puhul keskenduda varasemast rohkem kohalikule tasandile. See võimaldab seada kvaliteetsemast teabest lähtuvaid ja konkreetsetest asjaoludest juhinduvaid eesmärke.

Kõnealuste toimingute toetamiseks on väiksemaid muudatusi tehtud ka tasusüsteemi käsitlevates artiklites 12 ja 13, mille teksti on samuti ajakohastatud, et asutuste ülesannete rahastamist käsitlevad sätted hõlmaksid ka EASA määruse (EÜ) nr 1108/2009 kohaselt laienevat rolli, mis võimaldab täita mõningaid eespool nimetatud ülesandeid.

3.4.        Funktsionaalsed õhuruumiosad (artikkel 16)

Kõnealust artiklit muudeti juba määrusega (EÜ) nr 1070/2009, et muuta funktsionaalsed õhuruumiosad tulemuslikkusele suunatumaks, ning sama eesmärgi poole pürgitakse ka käesoleva läbivaatamise puhul. Funktsionaalseid õhuruumiosi ei tuleks käsitada õhuruumi staatiliste osadena, vaid lennundussektori algatustena, mille eesmärk on teenuste kvaliteedi üldine parandamine. Et see võimalikuks saaks, tuleb lennundussektorile võimaldada rohkem paindlikkust funktsionaalsete õhuruumiosade arendamisel ja isegi eri liiki funktsionaalsete õhuruumiosade loomisel, lähtudes maksimaalse koostoime saavutamise põhimõttest. Seega keskendub kõnealune artikkel nüüd pigem paindlikele „tööstuspartnerlustele” ja näeb ette edukuse mõõtmise tulemuslikkuse alal saavutatud edusammudest lähtudes.

3.5.        Tugiteenused (artikkel 10 ja artikli 2, alapunkt 37)

Kuna analüüs on näidanud, et suurim potentsiaal edusammudeks on seotud põhiliste lennuliiklusteenuste tugiteenustega ja kuna sellised teenuseid võiks osutada ka turutingimustes, on määruse (EÜ) nr 550/2004 endine artikkel 9 välja jäetud ja asendatud artikliga, milles käsitletakse tugiteenuste pakkumist vastaval tavapärastele riigihanke-eeskirjadele . Põhiliste lennuliiklusteenuste puhul, mida käsitatakse loomulike monopolidena, jääb kehtima määramisnõue, kuid tugiteenustele tuleks anda võimalus vabalt areneda ja kasutada ära ka teiste sektorite oskusteabe täielikku potentsiaali. Lisatud on määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 4 eeskujul põhinev kaitseklausel, et tagada olulisemate julgeolekualaste ja majanduslike huvide kaitse. Ette on nähtud üleminekuperiood, mis kestab aastani 2020.

Lisaks on artikli 2 lõikesse 37 lisatud tugiteenuste määratlus, milles on selgitatud, milliseid teenuseid kõnealune säte mõjutab.

3.6.        Võrgu haldamine (artikkel 17 ning artikli 2 punktid 7, 9 ja 10)

Artiklit 17, mis käsitleb võrgu haldamist, on ajakohastatud kahel viisil. Esmalt on varem vastuoluline artikkel ümber korraldatud ja kõik võrgu haldaja osutatavad teenused on koondatud lõikesse 2 ning elemendid, mis olid seotud lennuliiklusvoo juhtimise tehniliste rakenduseeskirjadega – ja seega mitte võrgu haldajaga – on paigutatud ümber määruse (EÜ) nr 216/2008 Vb lisasse, mis sisaldas juba varem lennuliiklusvoo juhtimise eeskirju käsitlevad asjakohased sätted. Seoses sellega on lõikesse 2 lisatud viide aeronavigatsiooniteabeportaalile, sest kõnealune teenus on juba teataval määral võrgu haldaja tegevusse integreeritud, kuid seda ei ole määruses selgesõnaliselt mainitud.

Teiseks on artikkel läbi vaadatud eesmärgiga viia see vastavusse määruses (EÜ) nr 1108/2009 kasutatud terminoloogiaga ja sellest tulenevalt on funktsioonid nimetatud ümber teenusteks ja võrgu haldajat on sertifitseerimise, järelevalve ja ohutusnõuete puhul käsitletud järjepidevalt samamoodi kui teisi teenuseosutajaid. Ka asjaomaste mõistete definitsioonid on vastavalt ajakohastatud.

Samuti on artiklile 17 lisatud säte, milles käsitletakse võrgu haldaja edasist arengut tööstuspartnerluse suunas 2020. aastaks seatud tähtaega silmas pidades.

3.7.        Õhuruumi kasutajate osalus (artikkel 19)

Mõjuhinnangus osutati ühe täiustamist vajava valdkonnana kliendikesksema suhtumise kujundamist aeronavigatsiooniteenuse osutajate hulgas. Uue artikli 19 eesmärk on tagada, et õhuruumi kasutajatega konsulteeritakse ja et nad on kaasatud investeerimiskavade heakskiitmisse.

4.           TÄIENDAV TEAVE

EASA algmääruse, st määruse (EÜ) nr 216/2008 muudatusettepanekute kohta on koostatud eraldi lühem seletuskiri.

Ettepanekul puudub mõju ELi eelarvele, sest kõik selles käsitletud funktsioonid on juba olemas.

ê549/2004 (kohandatud)

2013/0186 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega sätestatakse raamistikühtse Euroopa taeva algatuse loomiseksÖ rakendamise kohta Õ

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

ê 549/2004 (kohandatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Ö Euroopa Liidu toimimise lepingut Õ Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 Ö 100 Õ lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[11],

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[12],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[13],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

ò uus

(1)       Oluliselt on muudetud järgmisi 10. märtsi 2004. aasta määrusi: määrus (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus),[14] määrus (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus),[15], määrus (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus)[16] ja määrus (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus)[17]. Kuna kõnealustesse määrustesse tuleb teha veelgi muudatusi, tuleks need selguse huvides uuesti sõnastada.

ê 549/2004 põhjendus 1

(2)       Ühise transpordipoliitika rakendamine nõuab tõhusat lennutranspordisüsteemi, mis võimaldaks lennutransporditeenuseid osutada ohutult ja korrapäraselt, hõlbustades seega kaupade, isikute ja teenuste vaba liikumist.

ê 549/2004 põhjendus 2 (kohandatud)

23. ja 24. märtsil 2000 Lissabonis toimunud erakorralisel kohtumisel soovitas Euroopa Ülemkogu komisjonil teha ettepanekuid õhuruumi korraldamise, lennujuhtimise ja lennuliikluse voogude korraldamise kohta, tuginedes komisjoni asutatud kõrgetasemelise ühtse Euroopa taeva töörühma tööle. See peamiselt liikmesriikide tsiviil- ja sõjaväe lennundusvõimudest koosnev rühm esitas oma aruande novembris 2000.

ê 1070/2009 põhjendus 2 (kohandatud)

(3)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide esimese paketiga, täpsemalt nimelt 10. märtsi 2004. aastamääruse (EÜ) nr 549/2004,(millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus)), 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 550/2004, (aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus)), 10. märtsi 2004. aastamääruse (EÜ) nr 551/2004 (õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus))ja 10. märtsi 2004. aastamääruse (EÜ) nr 552/2004 (Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus))vastuvõtmisega, kehtestati kindel õiguslik alus sujuvale, koostalitlusvõimelisele ja ohutule lennuliikluse korraldamise süsteemile.

ò uus

Ühtset Euroopa taevast käsitleva teise õiguspaketiga, täpsemalt määruse (EÜ) nr 1070/2009 vastuvõtmisega, tugevdati kõnealust algatust veelgi ning võeti Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgu tulemuslikkuse parandamiseks kasutusele tulemuslikkuse kava ja võrgu haldaja kontseptsioon.

ê 550/2004 põhjendus 3 (kohandatud)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10 märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 549/2004 (raammäärus)[18] sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks.

ê 551/2004 põhjendus 4 (kohandatud)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10 märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 549/2004 (raammäärus)[19] sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks.

ê 551/2004 (kohandatud)

(4)       1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artiklis 1 tunnustavad osalisriigid, et "igal riigil on täielik ja ainuõiguslik suveräänsus oma territooriumi õhuruumi üle". Selle suveräänsuse kohaselt kasutavad Ö liidu Õ liikmesriigid lennuliikluse juhtimisel riigiasutustele antud volitusi, ilma et see piiraks rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist.

ê 552/2004 põhjendus 3 (kohandatud)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10 märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 549/2004 (raammäärus)[20] sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks.

ê 1070/2009 põhjendus 1

(5)       Ühise transpordipoliitika rakendamine nõuab tõhusat lennutranspordisüsteemi, mis võimaldaks lennutransporditeenuseid osutada ohutult, korrapäraselt ja jätkusuutlikult, optimeerides läbilaskevõimet ja hõlbustades seega kaupade, isikute ja teenuste vaba liikumist.

ê 1070/2009 põhjendus 37

(6)       Üheaegne tegelemine lennuliikluse ohutusstandardite täiustamise laiendamise ning lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste üldise toimivuse parandamise eesmärkidega Euroopa üldlennuliikluse osas nõuab arvestamist inimteguriga. Seetõttu peaksid liikmesriigid kaaluma nn õiglase suhtumisekultuuri põhimõtete kasutusele võtmist.

ê 549/2004 põhjendus 6 (kohandatud)

(7)       Liikmesriigid on võtnud vastu üldise avalduse ühtse Euroopa taevaga algatusega seotud sõjaliste küsimuste kohta[21]. Selle avalduse kohaselt peaksid liikmesriigid eelkõige suurendama tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostööd ja kui kõik asjaomased liikmesriigid peavad vajalikuks, hõlbustama nende liikmesriikide poolt vajalikuks peetavas ulatuses koostööd nende relvajõudude vahel kõikides lennuliikluse korraldamisega seotud küsimustes.

ê 549/2004 põhjendus 3

Õhutranspordi süsteemi veatu toimimine nõuab aeronavigatsiooniteenuste püsivat kõrgetasemelist ohutust, et võimaldada Euroopa õhuruumi optimaalselt kasutada, ning püsivat kõrgetasemelist õhureisi ohutust, pidades kinni aeronavigatsiooniteenuste üldist huvi pakkuvatest ülesannetest, sealhulgas avaliku teenindamise kohustustest. Seepärast peaks see vastama vastutuse ja pädevuse kõrgeimatele standarditele.

ê 549/2004 põhjendus 4

Ühtset Euroopa taevast käsitlevat algatust tuleks arendada vastavalt ühenduse ja selle liikmesriikide Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) liikmelisusest tulenevatele kohustustele ning kooskõlas 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonis sätestatud põhimõtetega.

ê 549/2004 põhjendus 5 (kohandatud)

(8)       Sõjaliste operatsioonide ja õppuste sisu, ulatust ja läbiviimist käsitlevad otsused ei kuulu ühenduse Ö Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõike 2 alusel liidu Õ pädevusse.

ê 549/2004 põhjendus 23 (kohandatud)

2. detsembril 1987 leppisid Hispaania Kuningriik ja Ühendkuningriik mõlema riigi välisministri ühisdeklaratsioonis Londonis kokku korras, mis suurendaks koostööd Gibraltari lennujaama kasutamisel. See kord pole veel jõustunud.

ê 550/2004 põhjendus 1 (kohandatud)

ð uus

(9)       Liikmesriigid on erineval määral restruktureerinud oma siseriiklikud aeronavigatsiooniteenuste osutajad, suurendades nende iseseisvust ning vabadust teenuseid osutada. Üha enam on vaja tagada, et ð Selliste teenuste jaoks, mida on võimalik osutada turutingimustes, tuleb tagada hästi toimiv siseturg ja ï üldiseid huvisid käsitlevad miinimumnõuded oleksid uutes tingimustes täidetud ð selliste teenuste puhul, mida praeguse tehnoloogia tingimustes käsitatakse loomuliku monopolina, ï tuleb tagada üldisi huve käsitlevate miinimumnõuete täitmine.

ê 550/2004 põhjendus 4

Ühtse Euroopa taeva loomiseks tuleks võtta meetmed, millega tagatakse aeronavigatsiooniteenuste ohutu ja tõhus osutamine ja mis on kooskõlas õhuruumi korraldamise ja kasutamisega, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus)[22]. Selliste teenuste osutamise ühtne korraldamine on oluline selleks, et arvestada piisavalt õhuruumi kasutajate nõudmistega ning reguleerida lennuliiklust ohutult ja tõhusalt.

ê 551/2004 põhjendus 1

Ühtse Euroopa taeva loomine nõuab ühtlustatud lähenemist õhuruumi organiseerimise ja kasutamise reguleerimisele.

ê 551/2004 põhjendus 2 (kohandatud)

Ühtse Euroopa taeva kõrgetasemelise töörühma 2000. aasta novembri aruandes tõdeti, et õhuruum tuleks kujundada ning seda tuleks reguleerida ning strateegiliselt juhtida terve Euroopa ulatuses.

ê 551/2004 põhjendus 3 (kohandatud)

Komisjoni 30. novembri 2001. aasta teatises ühtse Euroopa taeva loomise kohta kutsutakse üles viima läbi struktuurireformi, et võimaldada luua ühtset Euroopa taevast õhuruumi üha enam integreeritud juhtimise ja lennuliikluse korraldamise uute mõistete ja menetluste arendamise kaudu.

ê 551/2004 põhjendus 6

Õhuruum on kasutajate kõikide kategooriate jaoks ühine ressurss, mida kõik peavad kasutama paindlikult, tagades läbipaistvuse ja õigluse ning võttes samas arvesse liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsevajadusi ning nende kohustusi rahvusvahelistes organisatsioonides.

ê 551/2004 põhjendus 7

Õhuruumi tõhus korraldamine on oluline lennuliiklusteenuste süsteemi võimsuse suurendamiseks, eri kasutajate nõuetele optimaalseks reageerimiseks ja õhuruumi võimalikult paindliku kasutamise saavutamiseks.

ê 552/2004 põhjendus 1

Ühtse Euroopa taeva loomiseks tuleks seoses süsteemide, koostisosade ja seotud menetlustega vastu võtta meetmed, mille eesmärk on tagada Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu (EATMN) koostalitlusvõime ning mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 550/2004 (aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus))[23] ettenähtud aeronavigatsiooniteenuste osutamisega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2003. aasta määruses (EÜ) nr 551/2004 [õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus)][24] ettenähtud õhuruumi korraldamise ja kasutamisega.

ê 552/2004 põhjendus 2 (kohandatud)

Ühtse Euroopa taeva kõrgetasemelise töörühma aruandes on kinnitatud vajadust kehtestada tehnilised eeskirjad "uue lähenemisviisi" alusel vastavalt nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsioonile uue lähenemisviisi kohta tehnilisele ühtlustamisele ja standarditele+[25] ning kus põhinõuded, eeskirjad ja standardid on üksteist täiendavad ja üksteisega kooskõlas.

ê 552/2004 põhjendus 4 (kohandatud)

Kõrgetasemelise töörühma aruandes on kinnitatud, et isegi juhul, kui viimase mõne aasta jooksul on EATMNi tõrgeteta toimimisel saavutatud edu, on olukord jäänud ikkagi mitterahuldavaks, kuna siseriiklikke lennuliikluse juhtimissüsteeme on vähe ühtlustatud ning kuna selliste uute tegevust ja tehnoloogiat käsitlevate mõistete kasutuselevõtmine, mida on vaja nõutavaks lisavõimsuse osutamiseks, on edenenud aeglaselt.

ê 552/2004 põhjendus 5

Integratsiooni taseme tõhustamisega ühenduse tasandil kaasneks süsteemi hanke- ja hoolduskulude vähenemine ning töö kooskõlastamise paranemine.

ê 552/2004 põhjendus 6

Süsteemi hankimisel kasutatud siseriiklike tehniliste spetsifikatsioonide domineerimine on põhjustanud süsteemiturgude killustatuse ega hõlbusta ühenduse tasandil toimuvat koostööd tööstuse vallas; selle tulemusel on tööstus eriti mõjutatud, kuna ta peab märkimisväärselt kohandama oma tooteid iga siseriikliku turu jaoks; sellised tavad raskendavad tarbetult uue tehnoloogia arendamist ja rakendamist ning aeglustavad selliste uute tegevust käsitlevate mõistete kasutuselevõttu, mida nõutakse võimsuse suurendamiseks.

ê 549/2004 põhjendus 8

Kõikidel nendel põhjustel ja pidades silmas ühtse Euroopa taeva laiendamist paljudesse Euroopa riikidesse, peaks ühendus, võttes samal ajal arvesse Eurocontrolis toimuvaid arenguid, sätestama ühised eesmärgid ja koondama ühenduse, liikmesriikide ja erinevate majanduslike sidusrühmade pingutused, et luua ühtsem toimivam õhuruum — ühtne Euroopa taevas.

ê 549/2004 põhjendus 24

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on ühtse Euroopa taeva loomine, ei suuda liikmesriigid meetme riikidevahelise laadi tõttu vajalikul määral saavutada, võidakse see paremini saavutada ühenduse tasandil, võimaldades samas konkreetseid kohalikke tingimusi arvesse võtvaid üksikasjalikke rakenduseeskirju, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdub käesolev direktiiv üksnes eesmärgi saavutamiseks vajalikuga.

ê 549/2004 põhjendus 9

Kui liikmesriigid võtavad ühenduse nõuete järgimiseks meetmeid, peaksid vastavuskontrolle tegevad asutused olema piisavalt sõltumatud aeronavigatsiooni teenuste osutajatest.

ê 549/2004 põhjendus 10

Aeronavigatsiooni teenindus, eelkõige lennuliiklusteenindus, mis on võrreldavad ametivõimudega, peab olema funktsioonide ja struktuuri poolest eristatud ning selle töö tuleb korraldada eri liikmesriikides erinevate õiguslike normide kohaselt.

ê 549/2004 põhjendus 11

Kui aeronavigatsiooniteenuste osutajatega seoses nõutakse sõltumatute kontrollide tegemist, tuleks selliste liikmesriikide ametlike kontrolliasutuste tehtud kontrolle, kus selliseid teenuseid osutab riigiasutus või eespool osutatud asutuste järelevalve alla kuuluv avalik asutus, tunnustada sõltumatute kontrollidena, olenemata sellest, kas kontrolliaruanded avalikustatakse või mitte.

ê 1070/2009 põhjendus 9

(10)     Selleks Eet tagada kõikjal Euroopas järjekindel ja tõhus järelevalve teenuste osutamise üle, tuleks peaks riiklikele järelevalveasutustele tagadakindlustama piisava iseseisvuse ja piisavalt vahendeid. See iseseisvus ei tohiks takistada neil asutustel täita oma haldusülesandeid haldusorganite raamistiku osana.

ê 1070/2009 põhjendus 10

(11)     Riiklikel järelevalveasutustel on võtmeroll ühtse Euroopa taeva rakendamisel ning komisjon peaks seepärast hõlbustama nendevahelist koostööd, et võimaldada parimate tavade vahetamist ja töötada välja ühine lähenemisviis, sealhulgas tihedama koostöö kaudu piirkonnadlikul tasandil. See koostöö peaks olema korrapäraneregulaarne.

ê 550/2004 põhjendus 6

Liikmesriigid vastutavad aeronavigatsiooniteenuste ohutu ja tõhusa osutamise järelevalve eest ning selle kontrollimise eest, kas aeronavigatsiooniteenuse osutajad vastavad ühenduse tasandil kehtestatud ühistele nõuetele.

ê 550/2004 põhjendus 7

Liikmesriikidel tuleks lubada anda tehnilist kogemust omavatele tunnustatud organisatsioonidele õigus kontrollida aeronavigatsiooniteenuse osutajate vastavust ühenduse tasandil kehtestatud ühistele nõuetele.

ê 549/2004 põhjendus 20

Käesoleva määruse ja artiklis 3 osutatud meetmete rikkumise korral ettenähtud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning need ei tohiks vähendada ohutust.

ê 549/2004 põhjendus 17

Töösuhte pooli tuleks sobival viisil teavitada kõikidest märkimisväärse sotsiaalse mõjuga meetmetest ning küsida selliste meetmete kohta nende arvamust. Samuti tuleks pidada nõu komisjoni 20. mai 1998. aasta otsuse 1998/500/EÜ (valdkondliku dialoogikomiteede loomise kohta töösuhte poolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil)[26] alusel moodustatud valdkondliku dialoogikomiteega.

ê 1070/2009 põhjendus 11 (kohandatud)

(12)     Tööturu osapooled peaksid olema paremini informeeritud ja nendega tuleks nõu pidada kõikide märkimisväärse sotsiaalse mõjuga meetmete üle. Ühenduse Ö liidu Õ tasandil tuleks nõu pidada ka komisjoni otsuse 98/500/EÜ[27] alusel moodustatud valdkonna dialoogikomiteega.

ê 550/2004 põhjendus 11 (kohandatud)

Sertifikaatidega seotud tingimused peaksid olema objektiivselt põhjendatud ning mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja läbipaistvad ning need peaks olema kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standarditega.

ê 550/2004 põhjendus 2 (kohandatud)

Ühtse Euroopa taeva kõrgetasemelise töörühma 2000. aasta novembri aruandes tõdetakse, et ühenduse tasandil on vaja eeskirju, eristamaks reguleerimistegevust teenuste osutamisest, ning kehtestada sertifitseerimissüsteem, mille eesmärk on kaitsta üldiseid huvisid käsitlevaid nõudeid, eelkõige ohutusega seotud küsimustes, ning parandada maksusüsteemi.

ê 550/2004 põhjendus 10

Tuleks kehtestada aeronavigatsiooniteenuse osutajate sertifitseerimise ühine süsteem, mille abil saab määrata kindlaks selliste teenuste osutajate õigused ja kohustused ning kontrollida korrapäraselt nende vastavust sellistele nõuetele, tagades samas teenuste osutamise järjepidevuse.

ê 550/2004 põhjendus 12

Selleks et võimaldada aeronavigatsiooniteenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid muus liikmesriigis kui see, kus neile sertifikaat on antud, peaks kõik liikmesriigid sertifikaate vastastikku tunnustama, kui need sertifikaadid jäävad ohutusnõuete piiridesse.

ê 550/2004 põhjendus 14

Üle liikmesriikide piiride lennuliikluse ohutu juhtimise hõlbustamise huvides õhuruumi kasutajate ja nende reisijate heaks tuleks sertifitseerimissüsteemiga näha ette raamistik, mis võimaldaks liikmesriikidel määrata lennuliiklusteenuste osutajaid, olenemata sellest, kus need on sertifitseeritud.

ê 550/2004 põhjendus 5

Käesolevas määruses sätestatud lennuliiklusteenuste osutamine on seotud selliste riigiasutusele antud volituste kasutamisega, mis ei ole majanduslikku laadi selles tähenduses, et need õigustaksid asutamislepingu konkurentsieeskirjade kasutamist.

ê 550/2004 põhjendus 13

ð uus

(13)     TeabeSide-, navigatsiooni- ja seirejälgimisteenuste ning ð meteoroloogia- ja ï aeronavigatsioonialaseteabeteenuste osutamine tuleks korraldada turutingimustel, võttes samal ajal arvesse selliste teenuste eripära ja säilitades ohutuse kõrge taseme.

ê 550/2004 põhjendus 15

Ohutusega seotud kaalutluste analüüsimise põhjal peaksid liikmesriigid olema suutelised määrama kogu nende vastutuses oleva õhuruumi või selle osa jaoks meteoroloogiateenuste osutajad, ilma et pakkumismenetlust oleks vaja korraldada.

ê 550/2004 põhjendus 19

Õhuruumi kasutajate suhtes kohaldatavad maksutingimused peaksid olema õiglased ja läbipaistvad.

ê 550/2004 põhjendus 20

Kasutustasudest tuleks maksta aeronavigatsiooniteenuse osutajate ja liikmesriikide vahendite ja teenuste eest. Kasutustasud peaksid olema kuludega vastavuses, võttes arvesse ohutuse ja majandusliku tõhususe eesmärke.

ê 550/2004 põhjendus 21

(14)     Õhuruumi kasutajaid ei tohi neile samaväärsete aeronavigatsiooniteenuste osutamisel diskrimineerida.

ê 550/2004 põhjendus 22

Aeronavigatsiooniteenuse osutajad pakuvad teatavaid vahendeid ja teenuseid, mis on vahetult seotud õhusõiduki kasutamisega; sellistele vahenditele ja teenustele tehtud kulutused peaksid nad saama tagasi põhimõttel “kasutaja maksab”, mis tähendab, et õhuruumi kasutajad peaksid maksma kulude eest, mis nad tekitavad kasutamiskohas või sellele võimalikult lähedal.

ê 550/2004 põhjendus 23

On oluline, et selliste vahendite või teenuste põhjustatud kulud oleksid läbipaistvad. Sellest tulenevalt tuleks kõiki süsteemi või maksumäärade muudatusi õhuruumi kasutajatele selgitada; selliseid muudatusi või aeronavigatsiooniteenuse osutajate kavandatavaid investeeringuid tuleks selgitada teenuseosutajate juhtimisorgani ja õhuruumi kasutajate vahelise teabevahetuse käigus.

ê 550/2004 põhjendus 24

Peaks olema võimalus muuta makse, mis soodustavad kogu süsteemi võimsuse maksimaalset kasutamist. Rahalised soodustused võivad olla tõhus vahend, kiirendamaks võimsust suurendavate maapealsete või õhusõiduki pardal asuvate vahendite kasutuselevõttu, premeerimaks kvaliteetse teenuse osutamise eest või hüvitamaks vähem soovitud marsruutide kasutamisest tulenevaid ebamugavusi.

ê 550/2004 põhjendus 25

Varade mõistlikku tulu tagavate tulude kontekstis ja otseses seoses tõhusatest parandustest saadud säästudega peaks komisjon uurima võimalust sellise varu kehtestamiseks, mille eesmärk oleks vähendada õhuruumi kasutajatelt sissenõutavate maksude järsust tõusust tulenevat mõju liiklusmahu vähenemisele.

ê 550/2004 põhjendus 26

Komisjon peaks uurima, kas on võimalik anda ajutist rahalist abi meetmete jaoks, millega suurendatakse Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteemi kui terviku võimsust.

ê 1070/2009 põhjendus 7 (kohandatud)

(15)     Ühisprojektid, mille eesmärk on õhuruumi kasutajate ja/või aeronavigatsiooniteenuste osutajate abistamine, et parandada ühist aeronavigatsioonitaristutinfrastruktuuri, aeronavigatsiooniteenuste osutamist ja õhuruumi kasutamist, eelkõige need ühisprojektid, mida võib Ö vastavalt nõukogu otsusele 2009/320/EÜ[28] kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 219/2007 artikli 1 lõikega 2 Õ olla vaja lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamiseks, ei tohi kahjustada varasemaid projekte, mille läbiviimise on otsustanud üks või mitu liikmesriiki samadel eesmärkidel. Sätted ühisprojektide kasutuse rahastamise kohta ei tohiks mõjutada seda, kuidas neid ühisprojekte koostatakse. Komisjon võib teha ettepaneku, et sellist rahastamist, nagu üleeuroopalise võrgu või Euroopa Investeerimispanga kaudu, rahastamistvõib kasutada mitmeaastases finantsraamistikus ühisprojektide toetamiseks, eelkõige programmi SESAR kasutuselevõtu kiirendamiseks. Ilma et see piiraks kõnealuse rahastamise kättesaadavust, peaksid liikmesriigid olema vabad otsustama, kuidas kasutada heitkogustega kauplemise süsteemi raames lennunduse lubatud heitkoguste ühikute lennundussektori lubade enampakkumisest saadud tulusid, ning kaaluma sellega seoses, kas osa neist tuludest kasutada selleks, et rahastada ühisprojekte funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil ühisprojekte.

ê 550/2004 põhjendus 27

Komisjon peaks koostöös Eurocontroli ning siseriiklike järelevalveasutuste ja õhuruumi kasutajatega regulaarselt vaatama üle maksude kehtestamise ning nende sissenõudmise õhuruumi kasutajate jaoks.

ê 551/2004 põhjendus 8

Eurocontroli tegevustega kinnitatakse, et lennuteede võrku ja õhuruumi struktuuri ei saa arendada isoleeritult, kuna iga liikmesriik on Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu (EATMN) lahutamatu osa nii ühenduses kui ka väljaspool ühendust.

ê 551/2004 põhjendus 13

On oluline saavutada ühine ühtlustatud õhuruumi struktuur lennuteede ja õhuruumi sektorite osas, panna alus õhuruumi organiseerimisele ühiste põhimõtete kohaselt praegu ja tulevikus ning kujundada õhuruum ja korraldada seda vastavalt ühtsetele eeskirjadele.

ò uus

(16)     Võrgu haldaja kontseptsioon omab keskset rolli lennuliikluse korraldamise tõhustamisel võrgu tasandil, tsentraliseerides selliste teenuste osutamise, mida on kõige parem teha võrgu tasandil. Lennunduskriisiga toimetuleku hõlbustamiseks peaks võrgu haldaja tagama sellise kriisi koordineerimise.

(17)     Komisjon on veendunud, et õhuruumi ohutu ja tõhus käitamine on võimalik saavutada ainult tsiviil- ja sõjalennundusega seotud õhuruumikasutajate tihedas koostöös, mis rajaneb eelkõige õhuruumi paindlikul kasutamisel ja ICAO poolt välja töötatud tulemuslikul tsiviil-sõjalisel koordineerimisel, ning rõhutab vajadust suurendada tsiviil-sõjalist koostööd tsiviil- ja sõjalennundusega seotud õhuruumikasutajate vahel.

(18)     Täpne teave õhuruumi olukorra ja lennuliikluse eriolukordade kohta ning kõnealuse teabe õigeaegne ja nõuetekohane edastamine tsiviil- ja sõjalistele kontrollidele mõjutab otseselt lennutegevuse ohutust ja tõhusust. Õhuruumiga seotud ajakohastatud teabe õigeaegne kättesaadavus on oluline kõikide nende osaliste jaoks, kes soovivad oma lennuplaani täitmise või muutumise korral kasutada asjaomase õhuruumi struktuure.

ê 550/2004 põhjendus 16

Aeronavigatsiooniteenuse osutajad peaks seadma sisse tiheda koostöö sõjaväevõimudega, kes vastutavad tegevuste eest, mis võivad mõjutada üldist lennuliiklust, ning need koostöösuhted alal hoidma.

ê 550/2004 põhjendus 17

Aeronavigatsiooniteenuse osutajate raamatupidamine peaks olema võimalikult läbipaistev.

ê 550/2004 põhjendus 18

Tegevusandmetele juurdepääsuks ühtsete põhimõtete ja tingimuste kehtestamine peaks hõlbustama aeronavigatsiooniteenuste osutamist ning õhuruumi kasutajate ja lennujaamade käitumist uutes tingimustes.

ê 551/2004 põhjendus 9

Ülemise õhuruumi üldise lennuliikluse teede jaoks tuleks kehtestada üha enam ühtsemalt toimiv õhuruum; vastavalt tuleks määratleda piir ülemise ja alumise õhuruumi vahel.

ê 551/2004 põhjendus 10

Euroopa ülemine lennuinfopiirkond (EUIR), mis hõlmab liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat ülemist õhuruumi käesoleva määruse kohaldamisala piires, peaks hõlbustama ühist kavandamist ja aeronavigatsioonialase teabe avaldamist, et ületada piirkondlikke kitsaskohti.

ê 1070/2009 põhjendus 30 (kohandatud)

(19)     KaasaegseAjakohase, täieliku, kvaliteetse ja õigeaegse aeronavigatsioonialaseteabe edastaminesel on tõstab märkimisväärselt ohutuse taset märkimisväärne mõju ohutustele janing hõlbustab Ö liidu Õ ühenduse õhuruumile juurdepääsuemiste ja seal vabalt liikumiste hõlbustamisele. Võttes arvesse lennuliikluse korraldamise üldkava, peaks Ö liit Õ ühendus koostöös Eurocontroliga Ö võrgu haldajaga Õ algatama selle sektori ajakohastamise kaasajastamise ning tagama, et kasutajatel on võimalik kõnealust teavet saada ühe avaliku kanali kaudu, mis edastab ajakohaseidkaasaegseid, kasutajasõbralikke, kontrollitud ja integreeritud andmeid.

ê 551/2004 põhjendus 11

Õhuruumi kasutajad puutuvad seoses ühenduse õhuruumile juurdepääsu ja seal vabalt liikumisega kokku erinevate tingimustega. See tuleneb sellest, et õhuruumi liigitus ei ole ühtne.

ê 551/2004 põhjendus 12

Õhuruumi ümberkonfigureerimine peaks põhinema operatiivvajadustel, olenemata olemasolevatest piiridest. Ühtsete funktsionaalsete õhuruumiosade loomise ühised üldpõhimõtted tuleks välja töötada Eurocontroliga nõu pidades ja Eurocontroli tehniliste nõuannete alusel.

ê 551/2004 põhjendus 14

Õhuruumi paindliku kasutamise mõistet tuleks tõhusalt kohaldada; tuleb optimeerida õhuruumi sektorite kasutamist, eelkõige üldise lennuliikluse tippaegadel ning suure liiklusintensiivsusega õhuruumis, tagades liikmesriikidevahelise koostöö selliste sektorite kasutamisel sõjaliste operatsioonide ja õppuste jaoks. Selleks tuleb õhuruumi paindliku kasutamise mõiste tõhusaks rakendamiseks eraldada asjakohased vahendid, võttes arvesse nii tsiviil- kui ka sõjaväe vajadusi.

ê 551/2004 põhjendus 15

Liikmesriigid peaksid püüdma teha koostööd naaberliikmesriikidega õhuruumi paindliku kasutamise mõiste kohaldamiseks üle riigipiiride.

ê 551/2004 põhjendus 16

Tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö korraldamise erinevused ühenduses piiravad ühtset ja õigeaegset õhuruumi korraldamist ning muudatuste rakendamist. Ühtse Euroopa taeva edu põhineb tsiviil- ja sõjaväevõimude tõhusal koostööl, ilma et see piiraks liikmesriikide õigusi ja kohustusi kaitseküsimustes.

ê 551/2004 põhjendus 17

Sõjalised operatsioonid ja õppused peaksid olema kaitstud, kui ühiste põhimõtete ja kriteeriumide kohaldamine takistab nende ohutut ja tõhusat läbiviimist.

ê 551/2004 põhjendus 18

Lennuliiklusvoogude korraldamise tõhususe tagamiseks tuleks kehtestada sobivad meetmed, et aidata olemasolevatel tegevusüksustel, sealhulgas Eurocontroli lennuliiklusvoogude reguleerimiskeskusel, tagada tõhusat lennutegevust.

ê 552/2004 põhjendus 10

Süsteemide jaoks tuleks koostada koostalitlusvõimet käsitlevad rakenduseeskirjad iga kord, kui põhinõudeid on vaja täiendada või täpsustada; need eeskirjad tuleks koostada ka siis, kui on vaja hõlbustada tegevust või tehnoloogiat käsitlevate uute kokkulepitud ja valideeritud mõistete kooskõlastatud kasutuselevõttu; tuleks tagada nende eeskirjade järjekindel järgimine; need eeskirjad peaks tuginema rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Eurocontroli või ICAO poolt välja töötatud eeskirjadele ja standarditele.

ê 552/2004 põhjendus 7

Seetõttu on kõikide lennuliikluse korraldamisega seotute huvides arendada uut partnerlusel põhinevat lähenemisviisi, mis võimaldab kõiki isikuid tasakaalustatult kaasata ning ergutab loovust ning teadmiste, kogemuse ja riskide jagamist; sellise partnerluse eesmärk peaks olema koostöös tööstusega määratleda ühtne kogum ühenduse spetsifikatsioonidest, mis võiks vastata kõige laiematele vajadustele.

ê 552/2004 põhjendus 11

EATMNi, selle süsteeme ja koostisosasid ning seotud menetlusi käsitlevate ühenduse spetsifikatsioonide väljatöötamine ja vastuvõtmine on sobiv vahend nende tehniliste ja tegevust käsitlevate tingimuste määratlemiseks, mis on vajalikud põhinõuete ja asjakohaste koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade täitmiseks; ühenduse avaldatud spetsifikatsioonide järgimine, mis on vabatahtlik, loob eelduse põhinõuetele ja asjakohastele koostalitlusvõimet käsitlevatele rakenduseeskirjadele vastamiseks.

ê 552/2004 põhjendus 12

Ühenduse spetsifikatsioonid peaks kehtestama Euroopa standardiorganisatsioonid koostoimes Euroopa tsiviillennunduse seadmete organisatsiooniga (Eurocae) ja Eurocontrol vastavalt ühenduse üldistele standardimismenetlustele.

ê 552/2004 põhjendus 13

Koostisosadele vastavuse või nende kasutamisekõlblikkuse hindamise menetlused peaksid põhinema nõukogu 22. juuli 1993. aasta otsusega 93/465/EMÜ (mis käsitleb tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid vastavushindamismenetluse eri etappide mooduleid ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirju)[29] hõlmatud moodulite kasutamisel; vajadusel tuleks neid mooduleid laiendada, et need hõlmaksid asjaomaste tööstusharude erinõudeid.

ê 552/2004 põhjendus 14

Asjaomane turg on väike ja see koosneb süsteemidest ja koostisosadest, mida kasutatakse ainult lennuliikluse korraldamise eesmärkidel ning mis ei ole ette nähtud üldsuse jaoks; seetõttu on üleliigne lisada CE-märk koostisosadele, kuna vastavust ja/või kasutuskõlblikkust käsitleva hindamise põhjal on tootja vastavusdeklaratsioon piisav; see ei tohiks mõjutada tootjate kohustust lisada CE-märki teatavatele koostisosadele, et tõendada nende vastavust muudele neid käsitlevatele ühenduse nõuetele.

ê 552/2004 põhjendus 15

Lennuliikluse juhtimissüsteemide kasutuselevõtmisel tuleks tõendada vastavust põhinõuetele ja asjakohastele koostalitlusvõimet käsitlevatele rakenduseeskirjadele; ühenduse spetsifikatsioonide kasutamine loob eelduse, et toode vastab põhinõuetele ja asjakohastele koostalitlusvõimet käsitlevatele rakenduseeskirjadele.

ê 552/2004 põhjendus 16

Käesoleva määruse täielik rakendamine tuleks saavutada üleminekustrateegia abil, mis on kavandatud käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks, kuid mis samas ei looks põhjendamata tasuvustõkkeid olemasoleva infrastruktuuri säilitamiseks.

ê 549/2004 põhjendus 7

Õhuruum on piiratud ressurss, mille optimaalne ja tõhus kasutamine on võimalik ainult siis, kui võetakse arvesse kõikide kasutajate nõudeid ja need on vajadusel esindatud kõikides ühtset Euroopa taevast käsitlevates arendustegevustes, otsustamisprotsessis ja rakendamises, sealhulgas ühtse taeva komitees.

ê 549/2004 põhjendus 25

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus[30].

ê 549/2004 põhjendus 26 (kohandatud)

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 7 lõike 1 alusel kehtestatud komiteede standardtöökorra[31] artikli 8 lõikega 2 nähakse ette standardeeskiri, mille järgi komitee esimees võib otsustada kutsuda kõnealuse komitee istungile kolmandaid isikuid. Vajadusel peaks ühtse taeva komitee esimees kutsuma istungitel vaatlejate või ekspertidena osalema Eurocontroli esindajaid,

ê 549/2004 põhjendus 18

Aeronavigatsiooniteenuse osutajate, õhuruumi kasutajate, lennujaamade, lennukitööstuse ning personali esindavate asutuste sarnastel sidusrühmadel peaks olema võimalus nõustada komisjoni ühtse Euroopa taeva rakendamise tehnilistes küsimustes.

ê 549/2004 põhjendus 12

On soovitatav laiendada ühtset Euroopa taevast Euroopa kolmandatele riikidele kas nii, et ühendus osaleb pärast Eurocontroliga ühinemist selle töös või sõlmides nende kolmandate riikidega lepingud.

ê 549/2004 põhjendus 13

Ühenduse ühinemine Eurocontroliga on tähtis komponent üle-euroopalise õhuruumi loomisel.

ê 549/2004 põhjendus 14

Ühtse Euroopa taeva loomise käigus peaks ühendus vajadusel arendama kõrgeimal tasemel koostööd Eurocontroliga, et tagada eeskirjade koostoime ja järjekindel lähenemisviis ning et vältida mis tahes tegevuste kattumist kummalgi poolel.

ê 549/2004 põhjendus 15 (kohandatud)

Kõrgetasemelise töörühma järelduste kohaselt on Eurocontrol asutus, millel on vajalikud teadmised, et toetada ühendust tema seadusandja ülesandes. Sellest tulenevalt oleks vaja välja töötada rakenduseeskirjad Eurocontroli pädevusse kuuluvate küsimuste jaoks, tuginedes sellele organisatsioonile antud volitustele ning võttes arvesse komisjoni ja Eurocontroli vahelise koostöö raamistikus sisalduvaid tingimusi.

ê 549/2004 põhjendus 16

Ühtse Euroopa taeva loomiseks vajalike meetmete kujundamine nõuab laiapõhjalisi konsultatsioone majanduslike ja sotsiaalsete sidusrühmadega.

ê 550/2004 põhjendus 8

Samuti nõuab õhutranspordisüsteemi veatu toimimine ühtseid ja kõrgeid ohutusstandardeid aeronavigatsiooniteenuse osutajate jaoks.

ê 550/2004 põhjendus 9

Tuleks kehtestada revidentide litsentseerimissüsteemide ühtlustamise kord, et parandada revidentide kättesaadavust ning soodustada litsentside vastastikust tunnustamist.

ê 550/2004 põhjendus 28

Aeronavigatsiooniteenuse osutajaid käsitleva teabe erilise tundlikkuse tõttu ei tohiks siseriiklikud järelevalveasutused avaldada teavet, mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus, ilma et see piiraks süsteemi loomist selliste teenuste osutajate tegevuse järelevalve ja seda käsitleva teabe avaldamise eesmärgil,

ê 549/2004 põhjendus 19

Kogu aeronavigatsiooniteenuste süsteemi toimimist Euroopa tasandil tuleks korrapäraselt hinnata, võttes hoolikalt arvesse ohutuse kõrge taseme säilitamist; samuti tuleks kontrollida vastu võetud meetmete tõhusust ning teha ettepanekuid lisameetmete kohta.

ê 549/2004 põhjendus 21

Käesoleva määruse kohaldamiseks võetud meetmete mõju tuleks hinnata komisjoni poolt korrapäraselt esitatavate aruannete põhjal.

ê 551/2004 põhjendus 19

Tuleks kaaluda ülemise õhuruumi mõistete laiendamist alumisele õhuruumile kooskõlas ajakava ja asjakohaste uuringutega,

ê 549/2004 põhjendus 22

Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta vastu nende relvajõudude korraldamisega seotud sätteid. Selle õiguse tulemusel võivad liikmesriigid võtta meetmeid tagamaks, et nende relvajõududel oleks piisav õhuruum vajalike treeningute ja õppuste läbiviimiseks. Seetõttu tuleks sätestada kaitseklausel selle õiguse kasutamiseks.

ê 552/2004 põhjendus 19 (kohandatud)

Õiguskindluse huvides on oluline tagada, et direktiivi 93/65/EMÜ alusel vastu võetud teatavate ühenduse õigusaktide sätted püsivad jõus muutumatutena. Sellistele sätetele vastavate rakenduseeskirjade vastuvõtmiseks käesoleva määruse alusel on vaja teatavat aega,

ê 552/2004 põhjendus 18 (kohandatud)

Nõukogu 19. juuli 1993. aasta direktiivi 93/65/EMÜ (omavahel ühilduvate tehnospetsifikaatide määratlemise ja kasutamise kohta lennuliikluse korraldamiseks vajalike seadmete ja süsteemide hankimisel)[32] kohaldatakse üksnes hankeüksuste kohustuste suhtes; käesolev määrus on ulatuslikum selles mõttes, et see hõlmab kõikide asjaosaliste, sealhulgas aeronavigatsiooniteenuse osutajate, õhuruumi kasutajate, tööstuse ja lennujaamade kohustusi ning näeb ette kõikide suhtes kohaldatavad eeskirjad ning selliste ühenduse spetsifikatsioonide vastuvõtmise, mille järgimine on vabatahtlik, kuid mis loovad eelduse põhinõuetele vastamiseks. Seetõttu tuleks direktiiv 93/65/EMÜ, komisjoni 25. märtsi 1997. aasta direktiiv 97/15/EÜ (millega võetakse vastu Eurocontroli standardid ja muudetakse nõukogu direktiivi 93/65/EMÜ omavahel ühilduvate tehnospetsifikatsioonide määratlemise ja kasutamise kohta lennuliikluse korraldamiseks vajalike seadmete ja süsteemide hankimisel)[33] ning komisjoni 6. septembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2082/2000 (millega võetakse vastu Eurocontroli standardid ja muudetakse direktiivi 97/15/EÜ)[34] ja 4. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 980/2002 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2082/2000) pärast üleminekuaega kehtetuks tunnistada.

ê 552/2004 põhjendus 8

Ühenduse eesmärk on siseturg ning seetõttu peaks käesoleva määruse alusel vastuvõetud meetmed soodustama selle järjekindlat arengut kõnealuses sektoris.

ê 552/2004 põhjendus 9

Seetõttu tuleks määratleda põhinõuded, mida tuleks kohaldada Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu, selle süsteemide, koostisosade ja seotud menetluste suhtes.

ê 552/2004 põhjendus 17

Asjakohaste ühenduse õigusaktide raames tuleks võtta arvesse vajadust tagada:

– ühtsed tingimused seoses ühtse Euroopa taeva rakendamiseks vajaliku raadiospektri kättesaadavuse ja selle tõhusa kasutamisega, sealhulgas elektromagnetilist ühilduvust käsitlevad aspektid,

– inimelude ohutusega seotud teenuste kaitsmine kahjulike häirete eest,

lennundussektorile eraldatud ja ainult selle sektori hallatavate sageduste tõhus ja asjakohane kasutamine.

ò uus

(20)     Selleks et võtta arvesse määrustes (EÜ) nr 1108/2009 ja (EÜ) nr 1070/2009 sätestatud muudatusi, tuleb käesolev määrus viia vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet)[35] artiklile 65a kooskõlla määrusega (EÜ) nr 216/2008.

(21)     Lisaks tuleks ajakohastada määruste (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004 tehnilisi üksikasju, mis lepiti kokku 2004. ja 2009. aastal, ning tehnika arengu arvessevõtmiseks tehtud parandusi.

(22)     Käesoleva määruse geograafilist kohaldamisala, mis hõlmab ICAO Põhja-Atlandi piirkonda, tuleks muuta, et võtta arvesse olemasolevaid ja kavandatavaid teenuse osutamise kokkuleppeid ning vajadust tagada eeskirjade ühtne kohaldamine asjaomases piirkonnas tegutsevate aeronavigatsiooniteenuse osutajate ja õhuruumi kasutajate suhtes.

(23)     Võttes arvesse võrgu haldaja kui korraldava organisatsiooni rolli ja Eurocontroli käimasolevat ümberkujundamist, tuleks võrgu haldaja ülesandeid laiendada, et arendada partnerlussuhteid lennundussektoris.

(24)     Funktsionaalsete õhuruumiosade kontseptsioon, mis töötati välja lennuliiklusteenuse osutajate vahelise koostöö tihendamiseks, on Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemi tulemuslikkuse suurendamisel oluline vahend. Kõnealuse vahendi tõhususe suurendamiseks peaksid funktsionaalsed õhuruumiosad olema veelgi rohkem tulemuslikkusele keskendunud ja põhinema tööstuspartnerlusel ning lennundussektoril peaks olema suuremad võimalused neid muuta, et saavutada tulemuseesmärgid ja võimaluse korral neid ületada.

(25)     Funktsionaalsed õhuruumiosad peaksid toimima paindlikult, viies omavahel kokku kogu Euroopa teenuseosutajad, et üksteise kogemustest kasu saada. See paindlikkus peaks soodustama teenuseosutajate koostoimimist, olenemata nende geograafilisest asukohast või riikkondsusest, ning võimaldama tulemuslikkuse suurendamise püüdluste käigus välja töötada uusi teenusevorme.

(26)     Selleks et aeronavigatsiooniteenuse osutajad võtaksid tarbijaid rohkem arvesse ning et pakkuda õhuruumi kasutajatele täiendavaid võimalusi rääkida kaasa neid mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, tuleks tõhustada sidusrühmadega konsulteerimist ja nende osalemist aeronavigatsiooniteenuse osutajate olulisemates käitamisalastes otsustes.

(27)     Tulemuslikkuse kava mängib lennuliikluse korraldamise majanduslikul reguleerimisel olulist rolli ning kõnealuse kava raames tehtud otsuste kvaliteeti ja sõltumatust tuleks säilitada ja võimaluse korral suurendada.

(28)     Selleks et võtta arvesse tehnika või käitamisalast arengut, eelkõige lisade muutmise või võrgu haldamise ja tulemuslikkuse kavaga seotud sätete täiendamise kaudu, tuleks komisjonile delegeerida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte. Delegeerimise sisu ja ulatus sätestatakse asjakohastes artiklites. On eriti oluline, et komisjon korraldaks asjakohaseid konsultatsioone ettevalmistava töö käigus, sh ka ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama, et asjakohased dokumendid edastatakse õigel ajal nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule.

(29)     Võrguhaldusteenuste loetelu täiendamisel peaks komisjon nõuetekohaselt konsulteerima lennundussektori sidusrühmadega.

(30)     Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused eelkõige sellistes valdkondades nagu riiklikele järelevalveasutustele antud volituste kasutamine, tugiteenuste osutamine ainult ühe teenuseosutaja või teenuseosutajate ühenduste poolt, parandusmeetmete võtmine kogu liitu hõlmavate tulemuseesmärkide ja nendega seotud kohalike tulemuseesmärkide saavutamiseks, tasusüsteemi nõuetelevastavuse kontrollimine, võrgufunktsioonidega seotud ühisprojektide juhtimine ja vastuvõtmine, funktsionaalsed õhuruumiosad, üksikasjad seoses sidusrühmadega konsulteerimise ja nende osalemisega aeronavigatsiooniteenuse osutajate olulisemates käitamisalastes otsustes, andmete kättesaadavus ja kaitse, elektrooniline aeronavigatsiooniteave, lennuliikluse korraldamise tehnika areng ja koostalitlusvõime. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[36].

(31)     Vastavalt määrusele (EL) nr 182/2011 tuleb käesoleva määruse alusel vastu võetud üldiste rakendusaktide vastuvõtmiseks kasutada kontrollimenetlust.

(32)     Konkreetset reguleerimisala käsitlevate rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleb kasutada nõuandemenetlust.

ê 549/2004 põhjendus 20 (kohandatud)

(33)     Käesoleva määruse säteteja artiklis 3 osutatud meetmeterikkumise täitmata jätmise korral ette nähtud karistused peaksid olema tulemuslikudtõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning need ei ega tohiks vähendada ohutusttaset.

ò uus

(34)     Tugiteenuste riigihanked tuleks korraldada vastavalt vajadusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta[37] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused[38]. Arvesse tuleks ka võtta komisjoni tõlgendavas teatises 2006/C179/02, milles käsitletakse ühenduse õigust lepingute sõlmimisel, mis ei ole või on ainult osaliselt reguleeritud riigihankedirektiividega,[39] sätestatud suuniseid.

ê 1070/2009 põhjendus 42

(35)     Córdobas 18. septembril 2006. aastal Gibraltarit käsitleva dialoogi foorumi esimesel ministrite kohtumisel kokku lepitud Gibraltari lennujaama käsitlev ministrite deklaratsiooniga (edaspidi „ministrite deklaratsioon”) asendatakse asendab Londonis 2. detsembril 1987. aastal esitatud ühisdeklaratsiooni lennujaama kohta ning ministrite deklaratsiooni täiel määraltäielikku järgimist loetakse 1987. aasta deklaratsiooni täiel määraltäielikuks järgimiseks.

ê 1070/2009 põhjendus 43

(36)     Käesolevat määrust kohaldatakse täies mahus Gibraltari lennujaamale suhtes seoses ministrite deklaratsiooniga ning sellest tulenevaltsellest deklaratsioonist. Ilma et see piiraks ministrite deklaratsiooni kohaldamist, on peab meetme kohaldamine Gibraltari lennujaama suhtes ning kõik selle rakendamisega seotud meetmed olema täielikult kooskõlas kõnealuse deklaratsiooni ja selles sisalduva korraga.

ê 549/2004 põhjendus 24 (kohandatud)

(37)     Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on ühtse Euroopa taeva algatuse Ö rakendamine Õ loomine, ei suuda liikmesriigid meetme riikidevahelise laadi tõttu vajalikul määral saavutada, on võidakse see paremini saavutatav saavutada Ö liidu Õ ühendusetasandil, võimaldades samas konkreetseid kohalikke tingimusi arvesse võtvaid üksikasjalikke rakenduseeskirju, võib Ö liit Õ ühendus võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepinguasutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdubei lähe käesolevdirektiivmäärus üksnesnimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikugast kaugemale,

ê 552/2004

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 1 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala Ö Reguleerimisese Õ ja -ala

1. ð Käesolevas määruses kehtestatakse eeskirjad ï üÜhtset Euroopa taevast ð loomise ja nõuetekohase toimimise kohta, ï Ö et tagada Õ käsitleva algatuse eesmärk on edasi arendada olemasolevaid lennuliikluse ohutusstandardeid, aidata kaasa lennutranspordisüsteemi jätkusuutlikule arengule ja suurendadaparandada üldlennuliikluse lennuliikluse korraldamise (ATM) ja aeronavigatsiooniteenuste (ANS) üldist tulemuslikkusttoimivust Euroopas, eesmärgiga et täitarahuldada kõikide õhuruumi kasutajate nõudmised. Ühtne Euroopa taevas onkoosneb sidusast üleeuroopalinesest võrk, mis koosneb marsruutidest, ð integreeritud õhuruumist ï ning marsruutidevõrgu haldamise ja lennuliikluse korraldamise süsteemistde võrgustikust, mis põhineb õhuruumi kasutajate huvides põhineb üksnes ohutuselturvalisusel, tõhususel ja ð koostalitlusel ïtehnilistel kaalutlustel. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse käesoleva määrusega ühtne õiguslik raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks.

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 2 (kohandatud)

2. Käesoleva määruse ja artiklis 3 osutatud meetmetekohaldamine ei piira liikmesriikide suveräänsust nende õhuruumi suhtes ega liikmesriikide poolt nõudeid, mis käsitlevad avalikku korrda,ja julgeolekut ning kaitseküsimustei suhtes kehtestatud nõuete kohaldamist, nagu on sätestatud artiklis 3813. Käesolev määrus ja artiklis 3 osutatud meetmed ei hõlma sõjalisi operatsioone ega õppusi.

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 3 (kohandatud)

3. Käesoleva määruse ja artiklis 3 osutatud meetmetekohaldamine ei piira liikmesriikide õigusi ega kohustusi, mis tulenevad 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonist (edaspidi „Chicago konventsioon”). Seoses sellega on Ö püütakse Õ käesoleva määruse Ö abil toetada Õ täiendav eesmärk liikmesriike selle kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades liikmesriikide abistamineChicago konventsioonist tulenevate kohustuste täitmisel määruse reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades, luues aluse sellekonventsiooni sätete ühetaoliseks tõlgendamiseks ja ühtseks rakendamiseks ning tagades selle sätete nõuetekohase arvessevõtmise käesolevas määruses ning määruseselle rakendamiseks koostatud eeskirjades.

ê 550/2004

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala ja eesmärk

1. Käesolev määrus käsitleb raammääruse kohaldamisala piires aeronavigatsiooniteenuste osutamist ühtses Euroopa taevas. Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada ühised nõuded aeronavigatsiooniteenuste ohutuks ja tõhusaks osutamiseks ühenduses.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse üldise lennuliikluse jaoks aeronavigatsiooniteenuste osutamise suhtes kooskõlas raammäärusega ja selle määruse kohaldamisala piires.

ê 551/2004

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala

1. Käesolev määrus käsitleb raammääruse kohaldamisala piires õhuruumi korraldamist ja kasutamist ühtses Euroopa taevas. Käesoleva määruse eesmärk on toetada üha enam ühtsemalt toimiva õhuruumi mõistet ühise transpordipoliitika raames ning kehtestada ühised kujundus- ja haldusmenetlused, et tagada lennuliikluse korraldamise tõhus ja ohutu läbiviimine.

2. Õhuruumi kasutamine toetab aeronavigatsiooniteenuste toimimist tervikuna ühtsemal ja järjepidevamal viisil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus)[40].

ê 551/2004 (kohandatud)

ð uus

43. Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, kohaldataksekKäesolevat määrust kohaldatakseõhuruumi suhtes ICAO EUR-,ja AFI- ð ja NAT- ï piirkonnas õhuruumi suhtes, kus liikmesriigid vastutavad lennuliiklusteenuste osutamise eest vastavalt teenuse osutamise Ö käesolevale Õ määrusele. Samuti võivad liikmesriigid kohaldada käesolevat määrust nende vastutusalasse kuuluva õhuruumi suhtes muudes ICAO piirkondades, tingimusel et nad teavitavad sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.

ê 551/2004

4. Käesoleva määrusega hõlmatud õhuruumi kuuluvad lennuinfopiirkonnad avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 1

54. Käesoleva määruse kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldu, et see kahjustaks Hispaania Kuningriigi ning Ühendkuningriigi õiguslikku seisundite positsioone nende vaidluses selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb.

ê 552/2004

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala

1. Käesolev määrus käsitleb raammääruse kohaldamisala piires EATMNi koostalitlusvõimet.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas määratletud süsteemide, nende koostisosade ja seotud menetluste kohta.

3. Käesoleva määruse eesmärk on saavutada EATMNi erinevate süsteemide, koostisosade ja seotud menetluste vahel koostalitlusvõime, võttes nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi eeskirju. Samuti on käesoleva määruse eesmärgiks tagada lennuliikluse korraldamise valdkonnas toimimist ja tehnoloogiat käsitlevate uute ja valideeritud mõistete kooskõlastatud ja kiire kasutuselevõtmine.

ê 549/2004 (kohandatud)

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses ja artiklis 3 osutatud meetmetekohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

ê 549/2004 (kohandatud)

ð uus

              1) „lennujuhtimisteenusne” — teenindus, mille eesmärk on:

         a) kokkupõrgete vältimine:

– õhusõidukite vahel ja

– manööverdusalal olevate õhusõidukite ja takistuste vahel ning

         (b) lennuliikluse kiirendamine ja korrapärase kulgemise tagaminesujuvuse parandamine ja säilitamine;

              2) „lähilennujuhtiminsteenuse” — lennuliikluse juhtimine lennuväljal;

              3) „aeronavigatsioonialaseteabe teenistus” — kindlaksmääratudmääratletud alal asuv teenistus, kes vastutab aeronavigatsioonialaseteabe ning aeronavigatsiooni ohutuse, korrapärasuse ja tõhususe jaokstagamiseks vajalike andmete edastamise eest;

              4) „aeronavigatsiooniteenindused” — lennuliiklusteenindused; sidepidamis-, navigatsiooni- ja seirejälgimisteenindused,; meteoroloogiateenindused aeronavigatsiooni jaoks; ja aeronavigatsioonialaseteabe teenindused;

              5) „aeronavigatsiooniteenuse osutajad” — mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes osutab aeronavigatsiooniteenust üldise lennuliikluse jaoks;

              6) „õhuruumiosa” — ruumiliselt ja ajaliselt määratletud õhuruum, mille piires aeronavigatsiooniteenuseid osutatakse;

              7) „õhuruumi korraldamine” — kavandatav ð planeerimisteenus ï tegevus, mille peamine eesmärk on maksimeerida olemasoleva õhuruumi kasutamist paindliku ajakasutusedünaamilise ajajagamise abil ja teatavatel juhtudel jaotada õhuruum eraldada lühiajalistest vajadustest tulenevaltvajaduste põhjal õhuruum selle kasutajate eri kategooriate vahelseas;

ê 1070/2009 artikli 1 punkti 2 alapunkt a

              8) “„õhuruumi kasutajad” – üldiseks lennuliikluseks kasutatavate õhusõidukite käitajad;

ê 549/2004

ð uus

              9) „lennuliiklusevoogude juhtimine” — tegevus ð teenus ï , mille eesmärk onmis on ette nähtud selleks, et aidata kaasa lennuliikluse ohututele, korrapäraselenõuetekohastele ja kiiretele sujumiselelennuliikluse voogudele, tagades lennujuhtimisevõimevõimsuse maksimaalse kasutamise, ning selleks, et liiklusemaht oleks kooskõlas lennuliiklusteenuse osutajate deklareeritud läbilaskevõimegavõimsusega;

ê 1070/2009 artikli 1 punkti 2 alapunkt b

ð uus

              10) “„lennuliikluse korraldamine (ATM)” – kõik õhus ja maa peal osutatavad ð teenused ï tehtavad toimingud (lennuliiklusteenused, õhuruumi korraldamine ja lennuliiklusevoogude juhtimine), mis on vajalikud nõutavad õhusõiduki ohutu ja tõhusa liikumise tagamiseks kõikides lennuetappides;

ê 549/2004

              11) „lennuliiklusteenindused” — erinevad lennuinfoteenindused, häireteenindused, lennuliikluse nõustamise teenusedsteenindused ja lennujuhtimisteenindused (piirkondliku, lähenemis- ja lähilennujuhtimisnteenused);

              12) „piirkondliku lennujuhtimisne teenus” — kontrollitavate lendude juhtimine õhuruumiosas;

              13) „lähenemislennu juhtimisne teenus” — saabuvate ja väljuvatelahkuvate õhusõidukitekontrollitavate lendude juhtimine;

ê 1070/2009 artikli 1 punkti 2 alapunkt c

              14)13a. „“lennuliikluse korraldamise üldkava” – kava, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2009/320/EÜ[41] kooskõlas nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 219/2007 (ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks)[42] artikli 1 lõikega 2;

ò uus

15) „lennunduskriis” – olukord, kus õhuruumi läbilaskevõime on erakordselt väike üliraskete ilmastikuolude tõttu või suurte lennuruumiosade sulgemise tõttu looduslikel või poliitilistel põhjustel;

ê 549/2004

              16)14. „teenuste rühm” — kaks või rohkem aeronavigatsiooniteenust;

ê 1070/2009 artikli 1 punkti 2 alapunkt d

              17)15. “„sertifikaat” — riikliku järelevalveasutuse pooltväljastatud mis tahes kujul välja antud dokument, mis on kooskõlasvastab siseriiklikule õigusegale ning millega kinnitatakse, et aeronavigatsiooniteenuse osutaja vastab selle teenuse osutamiseks vajalikele nõuetele;

ê 549/2004

              18)16. sidepidamisteenindused — lennunduses kasutatavad paiksed ja mobiilliikuvteenindused, millegaet tagatakseda lennuliikluse juhtimise eesmärgil maa-maa-, õhk-maa- ja õhk-õhk-side;

              17. Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrk (EATMN) — Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõimet käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 552/2004 (koostalitlusvõime määrus)[43] I lisas loetletud süsteemide kogum, mis võimaldab osutada aeronavigatsiooniteenuseid ühenduses, sealhulgas ühenduse ja kolmandate riikide piirialadel;

              18. toimimispõhimõte — EATMN-i või selle osa kasutuselevõtmise kriteeriumid;

              19) „koostisosad” — materiaalsed esemed, näiteks riistvara, ning immateriaalnesed varaesemed, näiteks tarkvara, millest sõltub Euroopa lennuliikluse juhtimise võrgu (EATMN)-i koostalitlusvõimesõltub;

ò uus

20) „deklaratsioon” – lennuliikluse korraldamise (ATM) ja aeronavigatsiooniteenuste (ANS) puhul mis tahes kirjalik kinnitus nõuetele vastavuse kohta;

–            lennuliikluse korraldamise (ATM) ja aeronavigatsiooniteenuste (ANS) süsteemide ja koostisosade projekteerimise, tootmise ja hooldamisega tegeleva organisatsiooni kinnitus süsteemi või koostisosa nõuetelevastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta;

–            teenuseosutaja kinnitus selle kohta, et kasutusele võetav teenus või süsteem vastab kohaldatavatele nõuetele;

– teatavate lennuinfoteenuste puhul kinnitus selle kohta, et asjaomane teenuseosutaja on suuteline täitma oma kohustusi ja tal on selleks vahendid;

ê 549/2004 (kohandatud)

              20. Eurocontrol — Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon, loodud lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitleva 13. detsembri 1960. aasta rahvusvahelise konventsiooniga[44];

ê 1070/2009 artikli 1 punkti 2 alapunkt f (kohandatud)

              21)22. „“õhuruumi paindlik kasutamine” – Euroopa Tsiviillennunduskonverentsi (ECAC) piirkonnas kohaldatav õhuruumi korraldaminse kontseptsioon, nagu see on kindlaks määratudmääratletud Ö Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni Õ (Eurocontroli) Ö [45] Õ avaldatud käsiraamatus „“Airspace Management Handbook for the application of the Concept of the Flexible Use of Airspace”;

ê 549/2004

              23. lennuinfopiirkond — määratletud mõõtmetega õhuruum, mille piires osutatakse lennuinfo- ja häireteenuseid;

ê 1070/2009 artikli 1 punkti 2 alapunkt g

              22)23a. “lennuinfoteenus” – lendude ohutuse ja tõhususe tagamiseks vajalike nõuannete ja teabe andmiseks osutatav teenus;

              23)23b. „“häireteenused” – teenused, mille eesmärkgiks on teatada asjaomastele organisatsioonidele õhusõidukitestlennukitest, mis vajavad otsimis- ja päästeabi, ning vajaduse korral abistada neid organisatsioone;

ê 549/2004

              24. lennutasand — atmosfääri samarõhu tasand, mis on määratletud õhurõhu 1013,2 hektopaskali suhtes ja mis erineb muudest samalaadsetest tasanditest õhurõhkude teatud vahe võrra;

ê 1070/2009 artikli 1 punkti 2 alapunkt h

              24)25. “funktsionaalne õhuruumiosa” – operatiivsetel vajadustel põhinev õhuruumiosa, mis luuakse riigipiire arvestamata ja milles aeronavigatsiooniteenused ja nendega seotud funktsioonid on tulemustel põhinevad ja optimeeritud, et igas funktsionaalses õhuruumiosas toimuks tõhustatud koostöö aeronavigatsiooniteenuse osutajate vahel või et vajaduse korral kasutataks integreeritud teenusteosutajat;

ê 549/2004 (kohandatud)

              25)26. „üldine lennuliiklus” — kogu tsiviilõhusõidukite liikluskõik liikumised ning kogu riiklikeu õhusõidukite (sealhulgas sõjaväe, tolli ja politsei õhusõidukite) liikluskõik liikumised, kui misneed liikumised toimubvad ICAO Ö 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga asutatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) Õ protseduuride menetluste kohaselt;

              27. ICAO — rahvusvaheline tsiviillennundusorganisatsioon, mis on asutatud 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga;

              26)28. „koostalitlusvõime” — EATMN-i süsteemidelt ja koostisosadeltga nõutavate funktsionaalsete, tehniliste ja toimimisomaduste ning toimimisprotseduuridemenetluse kogum, mis peab tagama võrguet tagada selle ohutu, sujuvatõrgeteta ja tõhusa toimimisne. Koostalitlusvõime saavutamiseks tuleb süsteemid ja koostisosad viia vastavusse oluliste nõuetega;

              27)29. „meteoroloogiateenindused” — vahendid ja teenused, mille abil tagataksevarustatakse õhusõidukilet ilmaprognoosidega, -ülevaadetega ja -kokkuvõtted, meteoroloogiliste vaatluste tulemused-vaatlustega ning mis tahesmuu aeronavigatsioonis vajalikud meteoroloogiateave ja -andmed.meteoroloogilise teabe ja andmetega, mille edastamise on riigid lennunduses kasutamiseks ette näinud;

              28)30. „navigatsiooniteenindused” — vahendid ja teenused, mille abil antakse õhusõidukile teavet tema asukoha ja ajastuamise kohta;

              29)31. „operatiivsedandmed” — selline teave kõikide lennukõikideetappide kohta, mida aeronavigatsiooniteenuse osutajad, õhuruumi kasutajad, lennujaamade käitajad ja teised asjaosalised vajavad käitamisoperatiivseteotsuste tegemiseks;

              32. menetlus — kui seda kasutatakse koostalitlusvõime määruse kontekstis süsteemide tehniliseks või tööks kasutamiseks, siis kohaldatav standardmeetod kokkulepitud ja valideeritud tegutsemispõhimõtete kontekstis, mis vajavad ühtset rakendamist kogu EATMN-is;

              3033. „kasutuselevõtt” — esimene käitaminetööks kasutamine pärast süsteemi esialgset paigaldamist või täiendamistparandamist;

              3134. „lennuteedemarsruutide võrk” — üldise lennuliikluse voogude suunamiseks määratudvoogude määratletud suunamisteede võrk,lennumarsruutide võrk, mis on vajalik lennujuhtimisteenuste osutamiseks;

              35. marsruut — valitud teekond, mida õhusõiduk lennu ajal järgib;

              36. tõrgeteta toimimine — EATMN-i toimimine sellisel viisil, et kasutaja vaatepunktist toimib süsteem ühtse tervikuna;

ê 549/2004

              32)38. „jälgimisteenindusedseireteenused” — vahendid ja teenused, mida kasutatakse õhusõidukilennuki asukoha määramiseks ohutu hajutuamise tagamiselks;

              33)39. „süsteem” — õhusõidukilennuki pardal ja maa peal asuvate koostisosade ühendamine ning kosmoses asuvad seadmed, mis toetavad aeronavigatsiooniteenuseid kõikides lennu etappides;

              34)40. „parandaminetäiendamine” — mis tahes süsteemi toimimispõhimõtete muudatused;

ê 1070/2009 artikli 1 punkti 2 alapunkt j

              35)41. „“piiriülesed teenused” – igasuguneolukord, kui ühes liikmesriigis pakub aeronavigatsiooniteenusteid teenuseosutaja, kes on sertifitseeritud teises liikmesriigis ;

ò uus

36) „riiklik järelevalveasutus” – riiklik organ või riiklikud organid, kellele liikmesriik on teinud kohustuseks täita järelevalveülesandeid vastavalt käesolevale määrusele, ning riigi pädev asutus, kellele on tehtud kohustuseks täita määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 8b sätestatud ülesandeid;

37) „tugiteenused” – aeronavigatsiooniteenused, mis ei ole lennuliiklusteenused, ning muud teenused ja toimingud, mis on seotud aeronavigatsiooniteenuse osutamisega või toetavad seda;

38) „kohalikud tulemuseesmärgid” – kohalikul tasandil, st funktsionaalse õhuruumiosa, riigi, aeronavigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna või lennujaama kohta seatud tulemuseesmärgid.

ê 549/2004

Artikkel 3

Ühenduse tegutsemise valdkonnad

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtne reguleeriv raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks koostoimes:

              a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus);[46]

              b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuste osutamise määrus);[47] ja

              c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus);[48]

ning rakenduseeskirjadega, mille komisjon võtab vastu käesoleva määruse ning eespool osutatud määruste põhjal.

2. Lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse, ilma et see piiraks käesoleva määruse sätteid.

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 3 (kohandatud)

ð uus

II PEATÜKK

Ö riiklikud asutused Õ

Artikkel 34

Riiklikud järelevalveasutused

1. Liikmesriigid nimetavad või loovad kas üksi või ühiselt oma järelevalveasutuse või -asutused oma riikliku järelevalveasutusena, et see (need) võtaksid enese kanda käesoleva määruse ning artiklis 3 osutatud meetmetekohaseltalusel sellisele asutusele määratud ülesannete täitmise.

2. Riiklikud järelevalveasutused on ð õiguslikult iseseisvad ning ï ei sõltu ð eelkõige organisatsioonilise ja hierarhilise ülesehituse poolest ning otsuste tegemisel ï sõltumatud aeronavigatsiooniteenuse osutajatest ð või sellistest avalik-õiguslikest või eraõiguslikest isikutest, kes on huvitatud kõnealuste aeronavigatsiooniteenuse osutajate toimingutest ï. Selline sõltumatus saavutatakse, kui vähemalt tegutsemistasandil hoitakse riiklikud järelevalveasutused ja selliste teenuste osutajad lahus.

ò uus

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võivad riiklikud järelevalveasutused olla organisatsiooniliselt seotud teiste reguleerivate asutuste ja/või ohutusasutustega.

4. Riiklikud järelevalveasutused, mis ei ole käesoleva määruse jõustumise ajaks vastavalt lõikele 2 õiguslikult iseseisvad aeronavigatsiooniteenuse osutajatest või sellistest avalik-õiguslikest või eraõiguslikest isikutest, kes on huvitatud kõnealuste aeronavigatsiooniteenuste osutajate toimingutest, peavad kõnealusele nõudele vastama hiljemalt 1. jaanuaril 2020.

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 3 (kohandatud)

ð uus

35. Riiklikud järelevalveasutused kasutavad oma volitusi erapooletult, sõltumatult ja läbipaistvalt. See saavutatakse asjakohaste juhtimis- ja kontrollimehhanismide kohaldamisega, ð Eelkõige peab kõnealuste asutuste töökord, töötajate valik, juhtimine ja rahastamine võimaldama neil täita oma ülesandeid eespool nimetatud viisil. ï sealhulgas liikmesriigi haldusasutuse siseselt. Siiski ei takista see riiklikel järelevalveasutustel täitmast oma ülesandeid riiklike tsiviillennundusasutuste või ükskõik millise teise avaliku asutuse töökorra raames.

ò uus

6. Riiklike järelevalveasutuste töötajate suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a) nad võetakse tööle selgete ja läbipaistvate eeskirjade kohaselt, mis tagavad töötaja sõltumatuse ning strateegiliste otsuste vastuvõtmise eest vastutavad isikud peab määrama liikmesriigi valitsus, ministrite nõukogu või mõni muu avaliku sektori asutus, mis ei kontrolli otseselt aeronavigatsiooniteenuse osutajaid ega saa nendest kasu;

b) töötajad valitakse läbipaistva menetlusega, lähtudes konkreetse töötaja kvalifikatsioonist, kaasa arvatud asjakohane pädevus ning vastavad kogemused muu hulgas auditeerimise, aeronavigatsiooniteenuste ja -süsteemide valdkonnas;

c) töötaja on sõltumatu eelkõige aeronavigatsiooniteenuse osutajate huvidega seotud probleemide lahendamisel ja riikliku järelevalveasutuse ülesannete täitmisel ei küsi ta ega võta vastu juhiseid üheltki riigiasutustelt ega avalik-õiguslikult või eraõiguslikult isikult;

d) strateegiliste otsuste vastuvõtmise eest vastutavad isikud esitavad igal aastal kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, märkides mis tahes otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks ja mis võivad mõjutada ametiülesannete täitmist; ning

e) strateegiliste otsuste vastuvõtmise, auditeerimise või muude selliste ülesannete eest vastutavad isikud, mis on otseselt seotud aeronavigatsiooniteenuse osutajate üle teostatava järelevalve või tulemuseesmärkidega, ei tohi vähemalt ühe aasta jooksul pärast oma ametiaja lõppu töötada riiklikus järelevalveasutuses ega olla juhtival ametikohal ühegi aeronavigatsiooniteenuse osutaja juures.

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 3 (kohandatud)

ð uus

74. Liikmesriigid tagavad, et riiklikel järelevalveasutustel on olemas vajalikud vahendid ja võimalused, et täita tõhusalt ja õigel ajal aegselt ülesandeid, mis on neile määratud käesoleva määrusega. ðRiiklikul järelvalveasutusel on täielik õigus võtta tööle töötajaid ja juhtida neid vastavalt oma eelarveassigneeringutele, mis muu hulgas põhinevad marsruudinavigatsioonitasudel, mis artikli 4 kohaselt peavad olema proportsionaalsed asjaomase järelevalveasutuse täidetavate ülesannetega. ï

85. Liikmesriigid teatavad komisjonile riiklike järelevalveasutuste nimed, aadressid ja nende muudatused ning ð käesoleva artikli ï lõigete 2, 3 ja 4 järgimise tagamiseks võetavad meetmed.

ò uus

9. Lõike 6 punktide a ja b kohaldamiseks kehtestab komisjon üksikasjalikud eeskirjad, milles sätestatakse töötajate töölevõtmise ja valimise tingimused. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 1 (kohandatud)

Artikkel 42

SiserRiiklike järelevalveasutuste ülesanded

1. Raammääruse Aartiklis 34 osutatud siseriiklikud järelevalveasutused Ö täidavad eelkõige järgmisi ülesandeid: Õ

a) tagavad asjakohase järelevalve käesoleva määruse rakendamise ja eelkõige selliste nende aeronavigatsiooniteenuse osutajate ohutu ja tõhusa tegutsemise üle, kes osutavad teenuseid seoses selle liikmesriigi vastutada olevausalasse kuuluva õhuruumiga, kes asjakohase asutuse määras või asutas.;

ò uus

b) annavad aeronavigatsiooniteenuse osutajatele välja sertifikaate kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikliga 8b ja kontrollivad kõnealuste sertifikaatide väljaandmistingimuste täitmist;

c) annavad lennujuhtidele välja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8c kohaseid lubasid, pädevusmärkeid, kinnitusi ja sertifikaate ning kontrollivad kõnealuste dokumentide väljaandmistingimuste täitmist;

d) koostavad tulemuslikkuse kavasid ning jälgivad nende rakendamist kooskõlas artikliga 11.

e) jälgivad tasusüsteemi rakendamist kooskõlas artiklitega 12 ja 13;

f) kiidavad heaks tegevusandmetele juurdepääsu tingimused kooskõlas artikliga 22 ja

g) kontrollivad deklaratsioone ja süsteemide kasutuselevõttu.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 1 (kohandatud)

ð uus

2. Selleks korraldab iIga siseriiklik järelevalveasutus korraldab nõuetekohaseid kontrolle ja ülevaatusi, et kontrollida vastavust käesoleva määruse nõuetele, sh aeronavigatsiooniteenuste osutamise personalinõuetele. Asjaomane aeronavigatsiooniteenuse osutaja hõlbustab eespool nimetatud ülesannete täitmist.sellise töö läbiviimist.

ò uus

Artikkel 5

Riiklike järelevalveasutuste koostöö

1. Riiklikud järelevalveasutused vahetavad teavet oma töö ja otsustuspõhimõtete, tavade ja protseduuride ning liidu õiguse rakendamise kohta. Nad teevad muul viisil koostööd, et otsustamist kogu liidu ulatuses ühtlustada. Riiklikud järelevalveasutused osalevad ja teevad koostööd korrapäraselt kokku tulevas võrgus. Komisjon ja Euroopa Liidu Lennuamet (edaspidi „EAA”) on kõnealuse võrgu liikmed, kes koordineerivad ja toetavad selle tööd ning annavad vajaduse korral asjakohaseid soovitusi. Komisjon ja EAA hõlbustavad aktiivset koostööd ja teabevahetust riiklike ametiasutuste vahel ning nende töötajate kasutamist EAA poolt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punkti f kohaselt loodud eksperdirühma raames.

Vastavalt käesoleva määruse artiklis 22 ja määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud andmekaitseeeskirjadele toetab komisjon käesoleva lõike esimeses ja teises lõigu osutatud teabe vahetamist võrgu liikmete vahel, mis võib toimuda elektrooniliste vahendite abil, austades aeronavigatsiooniteenuse osutajate ärisaladuste konfidentsiaalsust.

2. Riiklikud järelevalveasutused teevad tihedat koostööd, sealhulgas töökokkulepete kaudu, et aidata üksteist turujärelevalve teostamisel ning uurimis- ja ülevaatusküsimustes.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 1

ð uus

3. Funktsionaalsete õhuruumiosade puhul, mis ulatuvad üle rohkem kui ühe riigi vastutada olevausalasse kuuluva õhuruumi, sõlmivad liikmesriigid omavahel kokkuleppe teostada käesoleva artikliga ette nähtud järelevalvetks kokkuleppe nende selliste aeronavigatsiooniteenuste osutajate üle osas, kes osutavad kõnealuste nende õhuruumiosadega seotud teenuseid. ð Asjaomased riiklikud järelevalveasutused koostavad kava, milles täpsustatakse eespool nimetatud kokkuleppe jõustamiseks tehtava koostöö tingimusi. ï

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 1 (kohandatud)

4. Riiklikud järelevalveasutused teevad tihedat koostööd, et tagada piisav järelevalve nende aeronavigatsiooniteenuse osutajate üle, kellel on ühelt liikmesriigilt saadud kehtiv sertifikaat, kuid kes samuti osutavad teise liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumiga seotud teenuseid. KõnealuneSelline koostöö sisaldab menetlust selliste juhtudega tegelemiseks, kuimille puhul Ö käesolevat määrust ja Õ artiklis 6 sätestatud Ö määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõike 1 kohaselt vastu võetud Õ kohaldatavaidtest ühistestnõudeidetest või II lisas sätestatud tingimustest ei järgitaole kinni peetud.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 1 (kohandatud)

ð uus

5. Kui aeronavigatsiooniteenuseid osutatakse ð teise liikmesriigi vastutusalasse kuuluvas õhuruumis, ï Aeronavigatsiooniteenuste piiriülese osutamise puhul sisaldab ð lõigetes 2 ja 4 osutatud ï see kord kokkulepet artikli 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud järelevalveülesannete ja järelevalve tulemuste vastastikuse tunnustamise kohta. Selline vastastikune tunnustamine kehtib ka siis, kui riiklike järelevalveasutuste vaheline tunnustamise kord on kehtestatud teenuseosutajate sertifitseerimisprotsessi suhtes.

6. Kui siseriiklik liikmesriigi õigus seda võimaldab, võivad riiklikud järelevalveasutused piirkondliku koostöö huvides samuti sõlmida kokkuleppeid järelevalvekohustuste jagamise kokkuleppeid kohta.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 1 (kohandatud)

Artikkel 63

Kvalifitseeritud üksused

1. Riiklikud järelevalveasutused võivad otsustada täielikult või osaliselt delegeerida artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollide ja ülevaatuste tegemise tervenisti või osaliselt kvalifitseeritud üksustele, kes täidavad I lisas sätestatud nõudeid.

2. Riikliku järelevalveasutuse antud volitus kehtibühenduses Ö liidus Õ kolm aastat, kusjuures seda võib pikendada. Riiklikud järelevalveasutused võivad anda kõikidele Ö liidus Õ ühenduses asuvatele kvalifitseeritud üksustele juhiseid selliste kontrollide ja ülevaatuste tegemiseks.

ê 552/2004 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 8

Teavitatud asutused

1.3. Liikmesriigid teatavad komisjonile, ð EAA-le ï ja teistele liikmesriikidele Ö kvalifitseeritud üksused, kelle nad on lõike 1 kohaselt volitanud ülesandeid täitma Õ asutused, kelle nad on määranud artiklis 5 osutatud vastavust või kasutuskõlblikkust käsitleva hindamisega ja/või artiklis 6 osutatud vastavustõendamisega seotud ülesannete läbiviimiseks, märkides iga asutuse Ö üksuse Õ vastutusala ja komisjonilt saadudidentifitseerimisnumbri Ö ning kõik sellekohased muudatused Õ. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas asutuste Ö kvalifitseeritud üksuste Õ loetelu, nende identifitseerimisnumbrid ja vastutusalad ning ajakohastab loetelu.

2. Liikmesriigid kohaldavad teavitatud asutuste hindamisel V lisas ettenähtud kriteeriume. Eeldatakse, et asutused, kes vastavad asjakohastes Euroopa standardites sätestatud hindamiskriteeriumidele, vastavad nimetatud kriteeriumidele.

34. Liikmesriigid tühistavad Ö sellistele kvalifitseeritud üksustele antud volitused Õ jätavad loetelust välja teavitatud asutuse, kes enam ei vasta IV lisas Ö sätestatud nõuetele Õ ettenähtud kriteeriumidele enam ei vasta. Nad teavitavad sellest viivitamata komisjoni, ð EAA-d ï ja teisi liikmesriike.

4. Ilma et see piiraks lõigetes 1−3 osutatud nõuete täitmist, võivad liikmesriigid otsustada nimetada kooskõlas teenuse osutamise määruse artikliga 3 tunnustatud organisatsioonid teavitatud asutusteks.

ò uus

5. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse kvalifitseeritud üksusena teatatud asutusi, kes kooskõlas määruse (EÜ) nr 552/2004 artikliga 8 nimetati enne käesoleva määruse jõustumist.

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 710

Sidusrühmadega konsulteerimine

1. Liikmesriigid, ð Riiklikud järelevalveasutused, ï kes tegutsevaddes liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt, kehtestavad konsulteerimismehhanismid, et asjakohaselt kaasata sidusrühmad, sealhulgas lennunduspersonali esindavad organisatsioonid, ð oma ülesannete täitmisse ï ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamisse raames.

ò uus

2. Sellised sidusrühmad võivad olla:

– aeronavigatsiooniteenuse osutajad;

– lennujaamade käitajad;

– asjaomased õhuruumi kasutajad või neid esindavad asjaomased rühmad;

– sõjaväevõimud;

– töötlev tööstus;

– lennunduspersonali esindavad organisatsioonid.

ê 550/2004 (kohandatud)

III PEATÜKK

TEENUSTE Ö OSUTAMINE Õ OSUTAMIST KÄSITLEVAD EESKIRJAD

ê 550/2004 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 6

Ühised nõuded

Aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised eeskirjad kehtestatakse raammääruse artikli 5 lõikes 3 osutatud korras. Ühised nõuded sisaldavad järgmist:

– tehniline ja tegevuspädevus ning suutelisus,

– süsteemid ja menetlused ohutuse ja kvaliteedi korralduseks,

– aruandlussüsteemid,

– teenuste kvaliteet,

– majanduslik tugevus,

– vastutus ja kindlustuskaitse,

– omandiline kuuluvus ja organisatsiooniline struktuur, sealhulgas huvikonfliktide vältimine,

– inimressursid, sealhulgas piisavad töölevõtmise kavad,

– julgeolek.

Artikkel 87

Aeronavigatsiooniteenuse osutajate sertifitseerimine

1. Ö Liidus Õ kohaldatakse Igasuguste kõikide aeronavigatsiooniteenuste osutamise suhtes ð riikliku järelevalveasutuse või EAA ï kohaldatakse liikmesriikide sertifitseerimistsertifitseerimismenetlust ð või määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b kohaselt kõnealustele asutustele esitatavat deklaratsiooni ï.

ê 550/2004

2. Sertifitseerimistaotlused esitatakse selle liikmesriigi siseriiklikule järelevalveasutusele, kus on taotleja põhitegevuskoht ja kus on vajadusel tema registrijärgne asukoht.

ò uus

2. Sertifitseerimismenetlusega tagatakse, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid ning et ta on võtnud endale vastutuse ja kindlustuskaitse, kui asjaomane liikmesriik ei ole seda garanteerinud.

ê 550/2004 (kohandatud)

ð uus

3. Siseriiklikud järelevalveasutused väljastavad sertifikaadid aeronavigatsiooniteenuse osutajatele, kui nad vastavad artiklis 6 osutatud ühistele nõuetele. Sertifikaadid võib väljastada eraldi iga raammääruse artiklis 2 määratletud aeronavigatsiooniteenuse tüübi või selliste teenuste rühma jaoks, samuti olukorras, kus lennuliiklusteenuste osutaja, olenemata tema õiguslikust seisundist, kasutab ja peab ülal oma teabe-, navigatsiooni- ja jälgimissüsteeme. Sertifikaate kontrollitakse regulaarselt.

43. ð Sertifikaadiga nähakse õhuruumi kasutajatele ette ï Sertifikaatides määratletakse aeronavigatsiooniteenuse osutajate õigused ja kohustused, sealhulgas õhuruumi kasutajate mittediskrimineeriv juurdepääs teenustele, võttes eelkõige arvesse ohutust. Sertifitseerimise suhtes võib kohaldada Ö kohaldatakse Õ ainult II lisas sätestatud tingimusi. Sellised tingimused on objektiivselt põhjendatud, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja läbipaistvad.

5. Olenemata lõikest 1, võivad liikmesriigid lubada osutada aeronavigatsiooniteenuseid kogu nende vastutusalasse kuuluvas õhuruumis või selle osas ilma sertifitseerimiseta juhul, kui selliste teenuste osutaja osutab peamiselt muule kui üldisele lennuliiklusele suunatud teenust. Sellistel juhtudel teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni ja teisi liikmesriike oma otsusest ja ühiste nõuete maksimaalse järgimise tagamiseks võetud meetmetest.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 3 (kohandatud)

ð uus

46. Ilma et see piiraks artiklite 8 ja 9 kohaldamist, annab sertifikaatide väljaandmine aeronavigatsiooniteenuste osutajatele võimaluse Väljaantud sertifikaadi alusel võivad aeronavigatsiooniteenuse osutajad osutada oma teenuseid liikmesriikidele, muudele aeronavigatsiooniteenuste osutajatele, õhuruumi kasutajatele ja lennujaamadele Ö kogu liidus Õühenduses. ðTugiteenuste osutamise korral lähtutakse artikli 10 lõikest 2. ï

7. Riiklikud järelevalveasutused kontrollivad, kas ühiseid nõudeid ja sertifikaatidega seotud tingimusi täidetakse. Sellise seire üksikasjad märgitakse liikmesriikide poolt raammääruse artikli 12 lõike 1 kohaselt esitatavatesse aastaaruannetesse. Kui riiklik järelevalveasutus leiab, et sertifikaadi omanik ei täida enam selliseid nõudeid või tingimusi, võtab ta asjakohased meetmed, tagades samas teenuste järjepidevuse, tingimusel, et ohutus on tagatud. Selliste meetmete hulka võib kuuluda sertifikaadi tühistamine.

ê 550/2004

8. Liikmesriik tunnustab iga sertifikaati, mille teine liikmesriik on käesoleva artikli kohaselt välja andnud.

9. Erandlike asjaolude korral võivad liikmesriigid käesoleva artikli järgimise lükata edasi kuueks kuuks alates artikli 19 lõike 2 kohaselt arvutatud kuupäevast. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellisest edasilükkamisest, esitades edasilükkamise põhjused.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 4 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 98

Aeronavigatsiooniteenuse osutajate määramine

1. Liikmesriigid tagavad, et nende vastutusalasse kuuluva õhuruumi igas konkreetses osas osutab lennuliiklusteenuseid ainult üks teenuseosutaja. Selleks määravad liikmesriigid lennuliiklusteenuse osutaja, kellel on ühenduses Ö liidus Õ kehtiv sertifikaat ð või deklaratsioon ï .

2. Piiriüleste teenuste osutamise korral puhul tagavad liikmesriigid, et nende siseriiklik õigussüsteem ei takistaks käesoleva artikli ja artikli 1810 lõike 3 järgimist, ja nõuavad nõudes, et lennuliiklusteenuste osutajad, kes osutavad teenuseid selle liikmesriigi vastutusalasse kuuluvas õhuruumis, peavad ð vastavad ühele järgmistest tingimustest ï:

              a) nad on olema otseselt või enamusosaluse kaudu selle liikmesriigi või selle kodanike omanduses;,

              b) nende peamine tegevuskoht või registrijärgne asukoht on omama peamist tegevuskohta või registrijärgset asukohta selle liikmesriigi territooriumil;, või

              c) nad kasutavad kasutama ainult selles liikmesriigis asuvaid rajatisi.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks määratlevad määratud lennuliiklusteenusteosutajate õigused ja kohustused. Kohustused võivad sisaldada tingimusi, mis käsitlevad sellise asjakohase teabe õigeaegseõigel ajal esitamiset kohta, mis võimaldab teha kindlaks kõik õhusõidukite liikumised nende vastutusalasse kuuluvas õhuruumis.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 4

ð uus

4. Liikmesriikidel on lennuliiklusteenuste osutaja valimisel diskretsiooniõigus, tingimusel et teenuseosutaja vastab artiklites 6 ja 7 osutatud nõuetele ja tingimustele ð on määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt sertifitseeritud või esitanud asjakohase deklaratsiooni ï.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 4

5. Artikli 169a kohaselt kehtestatud funktsionaalsete õhuruumiosade puhul, mis ulatuvad üle rohkem kui ühe liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumi, määravad asjaomased liikmesriigid ühiselt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ühe või mitu lennuliiklusteenuste osutajat vähemalt üks kuu enne selle õhuruumiosa kasutuselevõttu.

6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata käesoleva artikli alusel võetud otsusest, mis käsitlevad lennuliiklusteenuse osutajate määramist nende vastutusalasse kuuluva õhuruumi konkreetse osa jaoks.

ò uus

Artikkel 10

Tugiteenuste osutamine

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et tugiteenuste osutajad saaksid liidu piires oma teenuseid käesoleva artikli kohaselt osutades konkureerida üksteisega võrdsetel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel.

Käesolevas artiklis sätestatud nõuded peavad olema täidetud hiljemalt 1. jaanuariks 2020.

2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lennuliiklusteenuste ja tugiteenuste osutamine on üksteisest eraldatud. See eraldamine hõlmab nõuet, et lennuliiklusteenuseid ja tugiteenuseid peavad osutama eri ettevõtjad.

3. Tugiteenuste osutaja valimisel peab asjaomaste teenuste hankimisega tegelev üksus eelkõige arvesse võtma kulutõhusust, teenuste üldist kvaliteeti ja ohutust.

4. Teenuste pakkumiseks liikmesriigi õhuruumis võib valida vaid sellise tugiteenuste osutaja, kes vastab järgmistele nõuetele:

              a) ta on määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b kohaselt sertifitseeritud;

              b) tema peamine äritegevuskoht asub liikmesriigi territooriumil;

              c) liikmesriigile ja/või liikmesriigi kodanikele kuulub rohkem kui 50 % teenuseosutajast ja nad omavad selle üle tõhusat otsest või kaudset kontrolli kas ühe või mitme vaheettevõtte kaudu, välja arvatud juhul, kui see on sätestatud kolmanda riigiga sõlmitud lepingus, mille üks osaline on liit; ja

              d) asjaomane teenuseosutaja vastab riikliku julgeoleku ja riigikaitsega seotud nõuetele.

5. EATMNi toimingutega seotud tugiteenuseid võib osutada võrgu haldaja tsentraliseeritult, liites vastavalt artikli 17 lõikele 3 kõnealused teenused artikli 17 lõikes 2 osutatud teenustega. Tugiteenuseid võib osutada ka ainult üks teenuseosutaja või teenuseosutajate ühendus, eelkõige lennuliikluse korraldamise taristuga seotud teenuste puhul. Komisjon täpsustab teenuseosutaja või teenuseosutajate ühenduse valimise tingimused lähtuvalt nende kutsealasest võimekusest ja suutlikkusest osutada teenuseid erapooletult ja kulutõhusalt ning üldiselt hinnata tugiteenuste tsentraliseeritud osutamisega seotud hinnangulisi tulusid ja kulusid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon määrab teenuseosutaja või teenuseosutajate ühenduse kõnealuste rakendusaktide alusel.

ê 550/2004

Artikkel 9

Meteoroloogiateenuste osutajate määramine

1. Liikmesriigid võivad määrata meteoroloogiateenuste osutaja, kes varustaks kogu nende liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat õhuruumi või selle osa meteoroloogiliste andmetega, võttes arvesse ohutusega seotud kaalutlusi.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata käesoleva artikli alusel võetud otsustest, mis käsitlevad meteoroloogiateenuste osutajate määramist.

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 11

Tulemuslikkuse kava

1. Selleks et parandada aeronavigatsiooni-teenuste tulemuslikkust ja ð võrguteenuste ï võrgufunktsioone tulemuslikkust ühtses Euroopa taevas, koostatakse aeronavigatsiooni-teenuste ja ð võrguteenuste ï võrgufunktsioonide jaoks tulemuslikkuse kava. See sisaldab järgmist:

              a) kogu ühendust Ö liitu Õ hõlmavad ð ja seonduvad kohalikud ï tulemuslikkuseeesmärgid sellistes kesksetes tulemuslikkusevaldkondades, nagu ohutus, keskkond, läbilaskevõime ja kulutasuvus, suhtes;

              b) riiklikud kavad või funktsionaalseid õhuruumiosi hõlmavad kavad funktsionaalsete õhuruumiosade kohta, sealhulgas tulemuslikkuseeesmärgid, tagades kooskõla kogu ühendust Ö liitu Õ hõlmavate ð ja seonduvate kohalike ï tulemuslikkuseeesmärkidega; ja

              c) aeronavigatsiooni-teenuste ja ð võrguteenuste ï võrgufunktsioonide tulemuslikkuse perioodiline läbivaatamine ülevaatamine, järelevalve ja võrdlusuuringud.

2. Komisjon ð määrab ï võib vastavalt artikli 5 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele määrata Eurocontroli või mõne muu sõltumatu, ð erapooletu ï ja pädeva asutuse organi tegutsema tulemuslikkuse hindamise asutusena kontrolli organina. Tulemuslikkuse hindamise asutuse kontrolli organi ülesanne roll on abistada komisjoni kooskõlas koostöös riiklike järelevalveasutustega ja abistada nõudmisel riiklikke järelevalveasutustei taotluse korral neid lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse kava rakendamisel. ð Tulemuslikkuse hindamise asutusele võivad tehnilist abi anda EAA ja Eurocontrol või mõni muu pädev üksus. ï Komisjon tagab, et tulemuslikkuse kontrolli organ tegutseb talle komisjoni poolt usaldatud ülesannete täitmisel sõltumatult.

3.           a) Komisjon võtab pärast seda, kui ta on võtnud arvesse riiklike järelevalveasutuste asjaomast panust riiklikul tasandil või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil, vastu kogu ühendust hõlmavad lennuliikluse juhtimisvõrgu tulemuslikkuse eesmärgid vastavalt artikli 5 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

b)           Riiklikud järelevalveasutused koostavad lLõike 1 punktis b osutatud riiklikud või funktsionaalsete õhuruumiosade kavad, mille koostavad riiklikud järelevalveasutused ja need võtab vastu liikmesriik. Kõnealused kavad sisaldavad siduvaid riiklikke ð kohaliku tasandi ï eesmärke või eesmärke funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil ja liikmesriigi poolt vastu võetud asjakohast stimuleerimiskava. Kavade koostamisel konsulteeritakse aeronavigatsiooniteenuste osutajate, õhuruumikasutajate esindajate ja vajaduse korral lennujaamade käitajate ja lennujaamade koordinaatoritega.

4.c)        Komisjon ð koos tulemuslikkuse hindamise asutusega ï hindab riiklike või funktsionaalsete õhuruumiosade ð kavade ja kohalike ï eesmärkide kooskõla kogu Ö liitu Õ ühendust hõlmavate tulemuslikkuseeesmärkidega, kasutades lõike 6 punktis d osutatud hindamiskriteeriumeid.

              Juhul kui komisjon tuvastab, et üks või mitu riiklikku või funktsionaalsete õhuruumiosade eesmärkide kogumit ei vasta hindamiskriteeriumidele, võib ta otsustada vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele ð Kui komisjonile saab selgeks, et riiklikud või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandi kavad või kohalikud eesmärgid ei ole kooskõlas kogu liitu hõlmavate eesmärkidega, võib ta nõuda asjaomastelt liikmesriikidelt vajalike parandusmeetmete võtmist. ï ð Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. ï anda asjaomasele riiklikule järelevalveasutusele soovituse esitada korrigeeritud tulemuslikkuse eesmärgid. Asjaomane liikmesriik võtab vastu korrigeeritud tulemuslikkuse eesmärgid ja vajalikud meetmed, millest teavitatakse õigeaegselt komisjoni.

              Juhul kui komisjon leiab, et korrigeeritud tulemuslikkuse eesmärgid ja asjakohased meetmed ei ole piisavad, võib ta otsustada vastavalt artikli 5 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele, et asjaomased liikmesriigid võtavad parandusmeetmeid.

              Teise võimalusena võib komisjon piisavate toetavate tõenditega otsustada kogu ühendust hõlmavad tulemuslikkuse eesmärgid vastavalt artikli 5 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele läbi vaadata.

5.d)        Lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse kava võrdlusperiood hõlmab minimaalselt kolme aastat ja maksimaalselt viit aastat. Juhul kKui ð kohalikke ï riiklikke või funktsionaalsete õhuruumiosadeeesmärke ei saavutata, võivad ð määravad asjaomased ï liikmesriigid ð kindlaks olukorra parandamiseks võetavad meetmed ja kohaldavad neid ï ja/või riiklikud järelevalveasutused kõnealusel ajavahemikul kohaldada enda määratletud asjakohaseid meetmeid. ð Kui komisjon leiab, et kõnealustest meetmetest ei piisa olukorra parandamiseks, võib ta otsustada, et asjaomased liikmesriigid võtavad vajalikke parandusmeetmeid või kehtestavad sanktsioonid. ï ð Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. ï Esimene võrdlusperiood hõlmab lõikes 6 osutatud rakenduseeskirjade vastuvõtmisele järgnevat esimest kolme aastat.

6.e)        Komisjon hindab korrapäraselt viib läbi ð kogu liitu hõlmavate ja seonduvate kohalike ï tulemuslikkuseeesmärkide saavutamiste korrapäraseid hindamisi ja esitab tulemused ühtse taeva komiteele.

74.         Lõikes 1 osutatud viidatud tulemuslikkuse kava osas kehtivad järgmised menetlused Ö põhineb järgmisel Õ :

a) kõikidelt asjaomastelt isikutelt pooltelt, sealhulgas aeronavigatsiooniteenuste osutajatelt, õhuruumi kasutajatelt, lennujaamade käitajatelt, lennujaamade koordinaatoritelt, riiklikelt järelevalveasutustelt, liikmesriikidelt ja Eurocontrolilt aeronavigatsiooni-teenuste ja ð võrguteenuste ï võrgufunktsioonide tulemuslikkust käsitlevate asjakohaste andmete kogumine, kontroll, analüüs, hindamine ja levitamine;

b) asjakohaste põhiliste võtmetähtsusega tulemusvaldkondade tegevusvaldkondade valik ICAO dokumendi nr 9854 „Global Air Traffic Management Operational Concept” põhjal, mis on kooskõlas vastavalt valdkondadele, mis on kindlaks määratud lennuliikluse korraldamise üldkava tulemuslikkuseraamistikus määratletud valdkondadega, (sealhulgas turvalisuse, keskkonna, läbilaskevõime ja kulutõhususe valdkonnad), mida vajaduse korral kohandatakse, et võtta arvesse ühtse Euroopa taeva konkreetseid vajadusi, ja nende valdkondade asjakohaseid eesmärke ning tulemuslikkuse mõõtmiseks kasutatavate piiratud arvu võtmetähtsusega põhiliste tulemusnäitajate tegevusnäitajate määratlust tulemuslikkuse mõõtmiseks;

c) selliste kogu ühendust Ö liitu Õ hõlmavate ð ja seonduvate kohalike ï tulemuslikkuseeesmärkide püstitamine ð ja läbivaatamine ï, mille määratlemisel võetakse arvesse nende panust riigi riiklikul või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil kindlaks tehtud panust;

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

6. Tulemuslikkuse kava üksikasjaliku toimimise nimel võtab komisjon hiljemalt 4. detsembril 2011 ja sobiva ajavahemiku jooksul, pidades silmas käesolevas määruses sätestatud tähtaegadest kinnipidamist, vastu rakenduseeskirjad vastavalt artikli 5 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Need rakenduseeskirjad hõlmavad järgmist:

d)c) riiklike järelevalveasutuste koostatavate selliste riiklike või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandi tulemuslikkuse kavade loomise väljatöötamise kriteeriumid, mis hõlmavad sisaldavad ð kohalikke ï riiklikke või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuseeesmärke ning stimuleerimiskava. Tulemuslikkuse kavad:

          i) põhinevad aeronavigatsiooniteenuste osutajate äriplaanidel;

          ii) käsitlevad riigi riikliku või funktsionaalse õhuruumiosa kulubaasi kõiki kulukomponente;

          iii) sisaldavad siduvaid ð kohalikke ï tulemuslikkuseeesmärke, mis on kooskõlas kogu ühendust Ö liitu Õ hõlmavate tulemuslikkuseeesmärkidega;

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

ed) ð kohalike ï riiklike või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuseeesmärkide hindamine riikliku kava või funktsionaalse õhuruumiosa kava alusel; ja

fe) riiklike tulemuslikkuse kavade või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuse kavade järelevalve, sealhulgas asjakohased häiremehhanismidettenägematuteks olukordadeks;.

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

gd) kriteeriumeid, mille alusel ð kehtestatakse sanktsioonid juhul, kui võrdlusperioodi jooksul ei täideta ï hinnatakse, kas riiklikud või funktsionaalsete õhuruumiosade eesmärgid on kooskõlas kogu ühendust Ö liitu Õ hõlmavaidte ð ja seonduvaid kohalikke ï tulemuslikkuseeesmärkeidega kõnealusel võrdlusperioodil ja millega toetatakse häiremehhanismeettenägematuteks olukordadeks;

he) üldpõhimõtteid, mille alusel liikmesriigid sätestavad stimuleerimiskava;

if) põhimõtteid tulemuslikkuse kava toimimisega kohanemise jaoks vajaliku üleminekumehhanismi kohaldamiseks kuni 12 kuu jooksul pärast rakenduseeskirjade ð ja käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusakti ï vastuvõtmist.;

j)b) tulemuslikkuseeesmärkide saavutamise hindamise ð asjakohased ï võrdlusperioodid ja intervallide ning uute eesmärkide püstitaminest; ning

a) lõikes 4 viidatud menetluste sisu ja ð vajalik seonduv ï ajakava;

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 5

ð uus

ð Komisjonil on õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 26, et kehtestada tulemuslikkuse kava nõuetekohase toimimise üksikasjalikud eeskirjad kooskõlas ï Komisjon võib käesolevas lõikes ð loetletud punktidega ï osutatud menetluste loetelu täiendada. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 5 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

85. Tulemuslikkuse kava loomisel võetakse arvesse asjaolu, et marsruudi-teenused, terminali-teenused ja ð võrguteenused ï võrgufunktsioonid on erinevad ning neid tuleks vastavalt käsitleda, vajaduse korral ka tulemuslikkuse mõõtmise eesmärgil.

ê 550/2004 (kohandatud)

III PEATÜKK

MAKSUSTAMISSKEEMID

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 8 (kohandatud)

Artikkel 1214

Üldosa Ö Tasusüsteemi käsitlevad üldsätted Õ

Kooskõlas artiklite 1315 ja 1416 nõuetega aitab aeronavigatsiooniteenuste maksustamiskava aeronavigatsioonitasude süsteem saavutada suuremat suurendada läbipaistvust õhuruumi kasutajatele tasude maksude kehtestamisel ja nende sissenõudmisel ning aitab saavutada aeronavigatsiooniteenuste osutamise kulutõhusust ja lendude efektiivsust, säilitades samal ajal optimaalse ohutustaseme. See Ö Kõnealune Õ kava on kooskõlas 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artikliga 15 ja Eurocontroli marsruuditasude süsteemiga.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 9 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 1315

Ö Tasusüsteemi Õ Ppõhimõtted

1. Tasusüsteem Maksustamiskava põhineb aeronavigatsiooniteenuste kuludel, mis tekivad teenuseosutajatel õhuruumi kasutajate nimel toimides. Need kulud jaotatakse kõnealuse kavaga alusel kasutajate kategooriate vahel.

2. Tasude Maksude kulubaasi kehtestamisel kohaldatakse järgmisi Ö lõigetes 3–8 sätestatud Õ põhimõtteid.:

              3.a) Õõhuruumi kasutajate vahel jaotataksevad kulud on aeronavigatsiooniteenuste osutamise kindlaksmääratud kulud, kaasa arvatud kapitaliinvesteeringute ja varade amortisatsiooni asjakohased intressisummad, samuti ning hooldus-, käitamis-tegevus-, juhtimis- ja halduskulud ð , sealhulgas EAA kui asjakohase asutuse ülesannete täitmise kulud ï . Kindlaksmääratud kulud on kulud, mille määravad kindlaks liikmesriigid riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil kas raammääruse artiklis 11 lõikes 5 osutatud võrdlusperioodi iga kalendriaasta võrdlusperioodi alguses või võrdlusperioodi jooksul pärast asjakohaseid kohandusi, kasutades raammääruse artiklis 11 sätestatud häiremehhanismeettenägematuteks olukordadeks;.

              4.b) Sselles kontekstis arvessevõetavad kulud on ICAO Euroopa piirkonna piirkondliku aeronavigatsioonialasekava (ICAO Regional Air Navigation Plan) kohaselt rajatiste ja teenuste võimaldamise ja rakendamisega seoses hinnatud määratudkulud. Siia võivad kuuluda ð kuuluvad ï ka riiklike järelevalveasutuste ja/või kvalifitseeritud üksuste kantud kulud, samuti kulud, mida asjaomane liikmesriik ja teenusepakkuja kannab kannavad seoses aeronavigatsiooniteenuste osutamisega. Selliste kulude hulka ei kuulu liikmesriikide poolt raammääruse artiklis 339 osutatud kohaselt määratud karistused karistustega seotud kulud ega liikmesriikide poolt raammääruse artikli 11 Ö lõikes 5 osutatud Õ kohaselt määratud mis tahes parandusmeetmeted ð või sanktsioonidega seotud kulud ï ;.

              5.c) Liikmesriigid teevad seoses funktsionaalsete õhuruumiosadega ja osana oma nende vastavatest raamlepingutest teevad liikmesriigid asjakohaseid jõupingutusi, et jõuda kokkuleppele maksupoliitika tasupoliitika ühistes põhimõtetesosas;.

              6.d) Eerinevate aeronavigatsiooniteenuste kulud peavad olema eristatud, nagu on ette nähtud artikli 2112 lõikegas 3.;

              7.e) Mmarsruudi-teenuste ja terminaliteenuste vaheline ristsubsideerimine ei ole lubatud. Kulud, mis on seotud puudutavad nii terminali-teenuseid kui ka marsruudil osutatavaidteenustegaeid, jaotatakse marsruudi-l osutatavate teenuste ja terminaliteenuste vahel proportsionaalselt, kasutades selleks läbipaistvat metoodikat. Ristsubsideerimine on lubatud erinevate ð lennuliiklusteenuste ï aeronavigatsiooniteenuste vahel nende kahe kategooria raames ainult objektiivselt põhjendatud juhtudel, tingimusel et need juhud on selgelt kindlaks määratudsee on selgelt määratletud. ð Lennuliiklus- ja tugiteenuste vaheline ristsubsideerimine ei ole lubatud. ï

              8.f) Ttagatakse tasude maksude kulubaasi läbipaistvus. Võetakse vastu rakenduseeskirjad, mida teenuseosutajad kasutavad teabe andmisel, et võimaldada läbi vaadata teenuseosutajate eeldatavaid ja tegelikke kulusid ja tulusid. SiserRiiklikud järelevalveasutused, teenuseosutajad, õhuruumi kasutajad, komisjon ja Eurocontrol vahetavad korrapäraselt teavet.

93. Lõike 2 Ö Lõigete 3–8 Õ kohaselt tasude maksude kehtestamisel järgivad liikmesriigid järgmisi põhimõtteid:

              a) aeronavigatsiooniteenuste kättesaadavuse eest nõutavad tasud maksud kehtestatakse kedagi diskrimineerimata. ja eErinevatele õhuruumi kasutajatele maksustamisel ühe ja sama teenuse kasutamise eest tasu kehtestamisel, ei eristata kasutajaid kodakondsuse ega kategooria alusel;

              b) teatavad kasutajad, eelkõige kergõhusõidukid ja riiklikud riigi õhusõidukid, võidakse tasust maksust vabastada, tingimusel et sellise vabastamisega kaasnevad kulud ei jää teiste kasutajate kanda;

              c) tasud maksud kehtestatakse kalendriaasta kaupa kindlaksmääratud kulude alusel, või neid võib kehtestada liikmesriikide sätestatud tingimustel ühikumäära või tulu maksimaalse taseme kindlaksmääramiseks igaks aastaks ajavahemiku jooksul, mis ei ületa viit aastat;

              d) aeronavigatsiooniteenused võivad teenida piisavalt tulusid, et saada mõistlikku aktivatulu, et aidata kaasa kapitali vajalikule suurendamisele;

              e) tasud maksud kajastavad õhuruumi kasutajatele kättesaadavatele aeronavigatsiooniteenustele ja -vahenditele-rajatistega seotud kulusid tehtud kulutusi, ð sealhulgas EAA kui asjakohase asutuse ülesannete täitmise kulusid, ï võttes arvesse erinevate asjaomaste õhusõidukitüüpide suhtelist tootlikkust;

              f) tasudega maksudega soodustatakse aeronavigatsiooniteenuste ohutut, tulemuslikku, tõhusat ja jätkusuutlikku osutamist, et saavutada kõrge ohutus-e ja kulutõhususe kõrgetase ja ning tulemuslikkuseeesmärgid, ja nendega soodustatakse teenuste integreeritud osutamist, vähendades samaaegselt lennunduse keskkonnamõju. Sel eesmärgil Ö Punkti f kohaldamisel Õ ja seoses riiklike või funktsionaalse õhuruumiosa tasandi tulemuslikkuse kavadega võivad riiklikud järelevalveasutused kehtestada mehhanisme, sealhulgas rahalised soodustused ja takistused, et julgustada aeronavigatsiooniteenuste osutajaid ja/või õhuruumi kasutajaid toetama aeronavigatsiooniteenuste osutamise parandamist, näiteks suurendama läbilaskevõimet suurendamine, vähendama hilinemisite vähendamine ja tagama säästva arengu säästev areng, säilitades samal ajal optimaalse ohutustaseme.

104. Komisjon võtab vastu ð meetmed, milles sätestatakse lõigete 1–9 kohaldamise üksikasjalik kord. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu ï käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad vastavalt raammääruse artikli 27 5 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele ð kontrollimenetlusele. ï

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 11 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 1416

Ö Artiklitele 12 ja 13 Õ Vvastavuse kontroll

1. Komisjon näeb koostöös liikmesriikidega ette, et artiklites 1214 ja 1315 osutatud põhimõtetele ja eeskirjadele vastavust kontrollitakse pidevalt. Komisjon püüab kehtestada vajalikud mehhanismid Eurocontroli teadmiste kasutamiseks ja jagab kontrolli tulemusi liikmesriikide, Eurocontroli ja õhuruumi kasutajate esindajatega.

2. Komisjon ð kontrollib ï korraldab ühe või mitme enama liikmesriigi taotlusel, kes leiavad, et artiklites 14 ja 15 osutatud põhimõtteid ja eeskirju ei ole nõuetekohaselt kohaldatud, või omal algatusel ð kulude ja tasude kindlaksmääramise erimeetmeid, mis liikmesriikide asutused on vastu võtnud seoses artiklite 12 ja 13 kohaldamisega ï uurimise põhimõtete ja/või eeskirjade mis tahes mittejärgimise või kohaldamata jätmise kohta. Komisjon jagab uurimise tulemusi liikmesriikide, Eurocontroli ja õhuruumi kasutajate esindajatega, ilma et see piiraks artikli 3218 lõike 1 kohaldamist. Kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest ja pärast asjaomase liikmesriigi ärakuulamist Ö otsustab komisjon, kas on tagatud meetme vastavus artiklitele 12 ja 13 ning kas seda võib seega jätkuvalt rakendada. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu Õ ning ühtse taeva komiteega konsulteerimist vastavalt raammääruse artikli 275 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele teeb komisjon otsuse käesoleva määruse artiklite 14 ja 15 kohaldamise kohta ja selle kohta, kas asjaomast tegevust võib jätkata.

3. Komisjon edastab oma otsuse liikmesriikidele ning teavitab sellest teenuseosutajaid, kui see on õiguslikult asjakohane. Iga liikmesriik võib komisjoni otsuse ühe kuu jooksul nõukogule saata. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha ühe kuu jooksul teistsuguse otsuse.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 10 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 1515a

Ühisprojektid

1. Ühisprojektid võivad kaasa aidata lLennuliikluse korraldamise üldkava üldplaani edukale rakendamistele Ö võib toetada ühisprojektidega Õ. Sellised Ö Kõnealused Õ projektid toetavad käesoleva määruse eesmärke parandada Euroopa lennundussüsteemi tulemuslikkust toimivust sellistes peamistes põhivaldkondades nagu läbilaskevõime, lendude ja kulude tõhusus ning keskkonnasäästlikkus, arvestades kõigi nende puhul esmatähtsaid ohutuseesmärke. ð Ühisprojektide eesmärk on õigel ajal, koordineeritult ja sünkroonselt kasutusele võtta ATMi funktsioonid, et oluliselt muuta käitamispõhimõtteid, nagu on kindlaks määratud lennuliikluse korraldamise üldkavas. ï

2. Komisjon võib ð vastu võtta meetmed, milles sätestatakse ühisprojektide juhtimine ja määratakse kindlaks nende kasutuselevõttu soodustavad asjaolud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu ï vastavalt raammääruse artikli 275 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele ð kontrollimenetlusele ï. Ö Kõnealused meetmed Õ töötada välja suunised, mis käsitlevad viise, kuidas sellised projektid võivad toetada lennuliikluse korraldamise üldplaani rakendamist. Niisugused suunisedei piira selliste Ö asjaomaste Õ projektide kasutuselevõtu mehhanismide rakendamist seoses funktsionaalsete õhuruumiosadega, nagu on selles kokku leppinud nimetatud õhuruumiosades osalejad osapooled.

3. Komisjon võib ð vastu võtta ühisprojekte seoses võrgufunktsioonidega, mis on eriti olulised lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste üldise tulemuslikkuse parandamiseks Euroopas, määrates kindlaks kasutusvalmid ATMi funktsioonid ning nende kasutuselevõtu ajakava ja geograafilise ulatuse. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu ï samuti otsustada vastavalt raammääruse artikli 275 lõikes 3 osutatud ð kontrollimenetlusele ï regulatiivkomitee menetlusele luua ühisprojekte võrguga seonduvate funktsioonide jaoks, mis on eriti olulised lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste üldise toimivuse parandamiseks. Sellised Ö Kõnealused Õ ühisprojektid võib tunnistada ühenduse Ö liidu Õ toetuse kõlblikuks mitmeaastase finantsraamistiku raames. Sel eesmärgil ja ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust otsustada oma nende rahaliste vahendite kasutamise üle, viib komisjon läbi sõltumatu tasuvusanalüüsi ning konsulteerib asjakohaselt liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega vastavalt raammääruse artiklile 2810, uurides põhjalikult kõiki sobivaid vahendeid ühisprojektide kasutuselevõtu rahastamiseks. Ühisprojektide kasutuselevõtu abikõlblikud kulud kaetakse kooskõlas läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 169a

Funktsionaalsed õhuruumiosad

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada ð lennuliiklusteenuste integreeritud osutamisel põhinevate ï funktsionaalsete õhuruumiosade Ö kehtestamine ja Õ rakendamine, hiljemalt 4. detsembril 2012, et eesmärgiga saavutada ühtse Euroopa taeva lennuliikluse korraldamise võrgu juhtimisvõrgu vajalik läbilaskevõime ja tõhusus, ning säilitada kõrge ohutustase, ja aidata kaasa lennutranspordisüsteemi üldisele tulemuslikkusele ja ning vähendada keskkonnamõju.

ò uus

2. Funktsionaalsete õhuruumiosade kehtestamisel tuginetakse võimaluse korral aeronavigatsiooniteenuse osutajate vahelisele tööstuskoostööpartnerlusele, eriti seoses tugiteenuste osutamisega kooskõlas artikliga 10. Tööstuspartnerlussuhetega võib toetada üht või mitut funktsionaalset õhuruumiosa või osa sellest, et tulemuslikkust võimalikult palju suurendada.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

3. Selle nõude Ö Käesoleva artikli Õ järgimise täitmise tagamiseks teevad liikmesriigid ð ja lennuliiklusteenuste osutajad ï , eriti kõrvuti asetsevad funktsionaalsed õhuruumiosad kehtestavad liikmesriigid,üksteisega suurimal võimalikul määral koostööd. Vajaduse korral võib koostöö hõlmata funktsionaalsetes õhuruumiosadesosalevaid kolmandaid riike ð osalevate kolmandate riikide lennuliiklusteenuseosutajaid ï .

24. Funktsionaalsed õhuruumiosad vastavad eelkõige järgmistele tingimustele peavad eelkõige:

              a) nende kohta on koostatud ohutustoimik olema tagatud riskianalüüsiga;

ò uus

              b) nende kujundamisel püütakse maksimaalselt kaasata tööstuspartnereid, et täita artiklis 11 esitatud tulemuseesmärgid ja võimaluse korral ületada neid;

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 5 (kohandatud)

bc) need võimaldavad võimaldama õhuruumi optimaalselt kasutadamist, võttes arvesse lennuliiklusevoogusid;

              cd) need tagavad tagama kooskõla Euroopa lennumarsruutide lennuteede,võrguga, mis on loodud kooskõlasõhuruumi määruse artikliga 176;

              de) need on olema tasuvusanalüüsi alusel põhjendatud üldise lisandväärtusega, kaasa arvatud tehniliste ja inimressursside optimaalne kasutamine;

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 5

ð uus

              ef) ð vajaduse korral ï tagatakse tagama sujuva ja paindliku lennujuhtimisealase vastutuse üleandmisne lennuliiklusteenistuste lennuliiklusteenindusüksuste vahel;

              fg) tagama tagatakse erinevate õhuruumi konfiguratsioonide vahelisne ühilduvuse, optimeerides muu hulgas praegused lennuinfopiirkonnad;

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 5 (kohandatud)

              gh) need vastavad vastama tingimustele, mis tulenevad piirkondlikest lepingutest kokkulepetestICAO raames;

hi) need on olema kooskõlas käesoleva määruse jõustumise ajal kehtivate piirkondlike kokkulepetega, eelkõige nendega, mis hõlmavad Euroopa kolmandaid riike hõlmavate lepingutega; ning

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 5

              i) aitama saavutada kooskõla kogu ühendust hõlmavate tulemuslikkuse eesmärkidega.

ò uus

Lõike 4 punktide c, d ja g nõuete täitmiseks kavandab võrgu haldaja, kes on täpsustatud artiklis 17, optimaalse õhuruumi.

5. Käesolevas artiklis sätestatud nõuete täitmiseks võib kaasata ühes või mitmes funktsionaalses õhuruumiosas tegutsevad aeronavigatsiooniteenuste osutajad.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

36. Funktsionaalsne õhuruumiosa ð , mis ulatub üle rohkem kui ühe liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumi, ï kehtestatakse üksnes ð määravad ühiselt kindlaks ï kõikide selliste liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide vastastikusel kokkuleppel kehtestavad kõik need liikmesriigid ja vajaduse korral need kolmandad riigid, kelle vastutusalasse kuulub mis tahes funktsionaalsesse õhuruumiossasse kuuluv mis tahes õhuruumiosa. ð Kõnealune ühismääramine, millega kehtestatakse funktsionaalne õhuruumiosa, sisaldab vajalikke sätteid selle kohta, kuidas õhuruumiosa on võimalik muuta ja kuidas liikmesriik või vajaduse korral kolmas riik saab õhuruumiosast loobuda, sh üleminekusätteid ï.

ð 7. Liikmesriigid teatavad komisjonile funktsionaalsete õhuruumiosade kehtestamisest. ï Enne komisjoni teavitamist funktsionaalse õhuruumiosa kehtestamisest esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile, teistele liikmesriikidele ja muudele huvitatud isikutele nõuetekohase vastava teabe ja annavad neile võimaluse esitada oma tähelepanekud.

4. Kui funktsionaalne õhuruumiosa on seotud õhuruumiga, mis kuulub kas osaliselt või täielikult kahe või enama liikmesriigi vastutusalasse, sisaldab kokkulepe, millega funktsionaalne õhuruumiosa kehtestatakse, vajalikke sätteid selle kohta, kuidas õhuruumiosa muuta ja kuidas liikmesriik saab õhuruumiosast loobuda, kaasa arvatud üleminekukord.

58. Kui kahe või mitme enama liikmesriigi vahel tekivad nende vastutusalasse kuuluva piiriülese funktsionaalse õhuruumiosaga seotud probleemid, võivad asjaomased liikmesriigid ühiselt esitada asja ühtse taeva komiteele arvamuse saamiseks. Arvamus adresseeritakse asjaomastele liikmesriikidele. Ilma et see piiraks lõike 63 kohaldamist, võtavad liikmesriigid seda arvamust lahenduse leidmisel arvesse.

69. Kui komisjon on saanud liikmesriikidelt liikmesriigid on edastanud komisjonile lõigetes 63 ja ð 7 ï 4 osutatud teated kokkulepped ja deklaratsioonid, hindab ta komisjon iga funktsionaalse õhuruumiosa puhul, kas see vastab täidab lõikes 42 sätestatud nõuetelenõuded, ning esitab hindamisetulemused ð liikmesriikidele ï ühtse taeva komiteele arutamiseks. Kui komisjon leiab, et üks või mitu funktsionaalset õhuruumiosa ei vasta nõuetele täida nõudeid, astub ta asjaomaste liikmesriikidega dialoogi, et jõuda konsensusele olukorra lahendamiseks vajalike meetmete osas.

7. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, edastatakse lõigetes 3 ja 4 osutatud kokkulepped ja deklaratsioonid komisjonile Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks. Avaldamise korral täpsustatakse asjaomase otsuse jõustumise kuupäev.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

810. ð Komisjon võib vastu võtta üksikasjalikud meetmed, milles käsitletakse lõike 6 kohast lennuliiklusteenuseosutaja(te) ühismääramist ning täpsustatakse teenuseosutaja(te) valimise korda, määramisaja kestust, järelevalvet, osutatavate teenuste kättesaadavust ja vastutust. ï Funktsionaalsete õhuruumiosade kehtestamise ja muutmise suunised koostatakse ð Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu ï hiljemalt 4. detsembril 2010. vastavalt raammääruse artikli 275 lõikes 32 osutatud ð kontrollimenetlusele ï nõuandemenetlusele.

911. Komisjon ð võib ï võtab hiljemalt 4. detsembril 2011 ja Ö vastu võtta meetmed seoses lõikes 6 osutatud liikmesriigi (-riikide) esitatava teabega. Õ Ö Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu Õ vastavalt raammääruse artikli 275 lõikes 3 osutatud ð kontrollimenetlusele ï regulatiivkomitee menetlusele vastu üksikasjalikud rakenduseeskirjad, mis puudutavad asjaomase liikmesriigi poolt enne funktsionaalse õhuruumiosa loomist ja muutmist esitatavat teavet vastavalt käesoleva artikli lõikele 3..

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 5

Artikkel 9b

Funktsionaalsete õhuruumiosade süsteemi koordinaator

1. Komisjon võib määrata füüsilise isiku funktsionaalsete õhuruumiosade süsteemi koordinaatoriks („koordinaator”), et hõlbustada funktsionaalsete õhuruumiosade kehtestamist. Komisjon tegutseb vastavalt raammääruse artikli 5 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

2. Piiramata artikli 9a lõike 5 kohaldamist, aitab koordinaator asjaomaste liikmesriikide ja vajaduse korral samas funktsionaalses õhuruumiosas osalevate kolmandate riikide taotlusel läbirääkimisprotsessis raskustest üle saada, et kiirendada funktsionaalsete õhuruumiosade kehtestamist. Koordinaator tegutseb kõikide asjaomaste liikmesriikide ja vajaduse korral samas funktsionaalses õhuruumiosas osalevate kolmandate riikide volitusel.

3. Koordinaator tegutseb erapooletult eelkõige liikmesriikide, kolmandate riikide, komisjoni ja sidusrühmade suhtes.

4. Koordinaator ei avalda oma ülesannete täitmise käigus saadud teavet, v.a juhul kui liikmesriik/liikmesriigid ja vajadusel asjaomased kolmandad riigid on selleks loa andnud.

5. Koordinaator annab pärast ametisse määramist iga kolme kuu järel aru komisjonile, ühtse taeva komiteele ja Euroopa Parlamendile. Aruanne sisaldab läbirääkimiste ja nende tulemuste kokkuvõtet.

6. Koordinaatori volitused lõpevad pärast viimase funktsionaalse õhuruumiosa kokkuleppe allkirjastamist, kuid mitte hiljem kui 4. detsembril 2012.

ê 1070/2009 artikli 3 punkt 6

ð uus

Artikkel 176

Võrgu haldamine haldus ja kavandamine ülesehitus

1. Lennuliikluse korraldamise võrgu ð teenused ï funktsioonid võimaldavad õhuruumi optimaalselt kasutada, tagavad õhuruumi kasutajatele võimaluse lennata eelistatud marsruutidel ning ühtlasi võimaldavad maksimaalset juurdepääsu õhuruumile ja aeronavigatsiooniteenustele. Nende ð võrguteenuste ï võrgufunktsioonide eesmärk on toetada algatusi nii riigi kui ka funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil ning nendeneid funktsioone osutamisel eristatakse täidetakse viisil, mis järgib reguleerivaidte ja käitamisalaseid ülesandeidoperatiivsete ülesannete eraldamist.

2. Selleks et saavutada lõikes 1 osutatud eesmärgid ning piiramata liikmesriikide vastutust seoses riigisiseste riiklike marsruutide ja õhuruumi struktuuriga, tagab komisjon järgmiste ülesannete täitmise ð teenuste osutamise võrgu haldaja vastutuse all ï:

              a) Euroopa lennumarsruutide võrgu kavandamine;

              b) piiratud ressursside koordineerimine üldise lennuliikluse kasutatavates lennusagedusalades, eriti raadiosagedustel ning radari transpondri koodide koordineerimine ja jaotamine. ;

ò uus

c) lennuliiklusvoo juhtimise põhifunktsiooni täitmine;

d) aeronavigatsiooniteabeportaali tagamine vastavalt artiklile 23;

e) õhuruumi võimalikult optimaalne kavandamine koostöös aeronavigatsiooniteenuste osutajate ja artiklis 16 osutatud funktsionaalsete õhuruumiosadega;

f) lennunduskriiside koordineeritud lahendamise põhifunktsiooni täitmine.

ê 1070/2009 artikli 3 punkt 6

ð uus

              Esimese lõigus Käesolevas lõikes loetletud ð teenustega ï funktsioonidega ei kaasne üldiste siduvate meetmete vastuvõtmine ega poliitilise hinnangu andmine. Nende puhul võetakse arvesse ettepanekuid, mis on välja töötatud riigi tasandil ja funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil. Funktsioone täidetakse kooskõlastatult sõjaväevõimudega vastavalt kokkulepitud korrale, mis näeb ette õhuruumi paindliku kasutamise.

ê 1070/2009 artikli 3 punkt 6 (kohandatud)

ð uus

              Komisjon võib pärast konsulteerimist ühtse taeva komiteega ja kooskõlas lõikes 4 osutatud rakenduseeskirjadega Ö määrata Õ usaldada Eurocontrolile või mõnele teisele erapooletule ja pädevale asutuse organile ð täitma võrgu haldaja ï ülesandeid, mis on vajalikud esimeses lõigus loetletud funktsioonide täitmiseks. Neid ülesandeid täidetakse erapooletult ja kulutõhusalt liikmesriikide ja sidusrühmade nimel. Ülesannetega tegeletakse asjakohaselt, hoides lahus teenuste osutamise ja regulatsiooni vastutusvaldkonnad ning võttes arvesse kogu lennuliikluse korraldamise võrgu vajadusi ja kaasates täielikult õhuruumi kasutajad ja aeronavigatsiooniteenuste osutajad. ð 1. jaanuariks 2020 määrab komisjon võrgu haldaja iseseisvaks teenuseosutajaks, kes on võimaluse korral loodud tööstuspartnerlussuhtena. ï

ê 1070/2009 artikli 3 punkt 6

ð uus

3. Komisjon võib ð Komisjonil on õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 26, et täiendada ï lõikes 2 esitatud toodud ð teenuste ï funktsioonide loetelu, täiendada ð ja kohandada seda tehnika ja käitamisalase arenguga tugiteenuste tsentraliseeritud osutamise osas ï pärast majandusharu sidusrühmadega nõuetekohast konsulteerimist. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt raammääruse artikli 29 5 lõikes 1 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4. ð Komisjon võtab vastu ï Üüksikasjalikud eeskirjad, rakendamaks meetmeid, millele on osutatud käesolevas artiklis, välja arvatud meetmed, millele on osutatud lõigetes 6 kuni 9, võetakse vastu vastavalt raammääruse artikli 5 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Need rakenduseeskirjad hõlmavad eelkõige järgmist ð milles käsitletakse järgmist ï :

              a) tegevuse ja protseduuride protsesside ja menetluste kooskõlastaminest ja ühtlustaminest, et parandada aeronavigatsioonislise kasutatavate sageduste haldamise tõhusust, sealhulgas põhimõtete ja kriteeriumide väljatöötaminest;

              b) põhifunktsiooni kooskõlastada Euroopa üldiseks lennuliikluseks eraldatud sagedusalade vajaduste varast väljaselgitamist tuvastamist ja rahuldamist lahendamist, et toetada Euroopa lennundusvõrgu kavandamiste ülesehitust ja toimimist;

              c) täiendavaid ð võrguteenused ï võrgufunktsioone, nagu need on määratletud lennuliikluse korraldamise üldkavas;

d) lõikes 2 osutatud ülesannete täitmiseks liikmesriikide, aeronavigatsiooniteenuste osutajate ja võrgu haldamise funktsiooni vahel koostöö korras otsuste tegemise üksikasjalik kord;

ò uus

e) võrgu haldaja juhtimise üksikasjalik kord, mis hõlmab kõiki asjaomaseid tegutsevaid sidusrühmi;

ê 1070/2009 artikli 3 punkt 6

ð uus

             

              fe) konsulteerimiskorda asjaomaste sidusrühmadega otsustamisprotsessis nii riigi kui ka Euroopa tasandil konsulteerimise kord; ja

              gf) Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu poolt üldiseks lennuliikluseks eraldatud raadiospektris ülesannete ja vastutuse jagaminest võrguhaldusfunktsiooni võrgu haldamise funktsiooni ja riikliku sageduse haldajateraadiosageduste kasutamist koordineerivate riigiasutuste vahel, tagades, et raadiosageduste kasutamist koordineerivate riiklike ð teenuste ï riikliku sageduse haldamise funktsioonid jaoks eraldatakse ka edaspidi sagedusedtäidaksid jätkuvalt neid sagedusülesandeid, mis ei mõjuta võrku. Nende juhtumite puhul, mis mõjutavad võrku, teevad riikliku sageduse haldajad raadiosageduse kasutamist koordineerivad riigiasutused koostööd nendega, kes vastutavad võrguhaldusfunktsiooni eest, et optimeerida sageduste kasutust.

ò uus

ð Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. ï

ê 1070/2009 artikli 3 punkt 6 (kohandatud)

ð uus

5. Lõikes 2 osutamata Muid õhuruumi kavandamise planeerimise aspekte, millele ei osutata lõikes 2 ð ega lõike 4 punktis c ï, käsitletakse riigi riiklikul tasandil või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil. Selles kavandamisprotsessis võetakse arvesse lennuliikluse vajadusi ja keerukust, riiklikke või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuse kavu ning see hõlmab täielikku konsulteerimist asjaomaste õhuruumi kasutajatega või asjaomaste rühmadega, kes esindavad õhuruumi kasutajaid ja vajaduse korral sõjaväevõime.

6. Liikmesriigid usaldavad Eurocontrolile või mõnele muule erapooletule ja pädevale organile vastavalt asjakohasele järelevalvekorrale lennuliikluse voogude juhtimise.

7. Lennuliikluse voogude juhtimise, sealhulgas vajaliku järelevalvekorra rakenduseeskirjad töötatakse välja vastavalt raammääruse artikli 5 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele ning võetakse vastu vastavalt raammääruse artikli 5 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele, et optimeerida olemasolevat läbilaskevõimet õhuruumi kasutusel ning parandada lennuliikluse voogude juhtimisprotsesse. Nende eeskirjade aluseks on läbipaistvus ja tõhusus ning nendega tagatakse, et läbilaskevõimet nähakse ette paindlikult ja õigeaegselt ning kooskõlas ICAO Euroopa piirkonda käsitleva piirkondliku aeronavigatsioonialase kava soovitustega.

ê 1070/2009 artikli 3 punkt 6

8. Lennuliikluse voogude juhtimise rakenduseeskirjad toetavad operatiivseid otsuseid, mida teevad aeronavigatsiooniteenuse osutajad, lennujaamade käitajad ja õhuruumi kasutajad, ning rakenduseeskirjad hõlmavad järgmisi valdkondi:

              a) lennu kavandamine;

              b) olemasoleva õhuruumi läbilaskevõime kasutamine lennu kõikides etappides, sealhulgas teenindusaegade eraldamine; ja

              c) lennuteede kasutamine üldises lennuliikluses, sealhulgas

– lennuteede ja liikluse suuniste ühtse avaldamise korraldamine;

– võimalused üldise lennuliikluse ülekoormatud piirkondadest kõrvalejuhtimiseks; ja

– eesõiguseeskirjad õhuruumile juurdepääsu kohta üldise lennuliikluse puhul, eelkõige ülekoormatud ja kriisiperioodidel.

9. Rakenduseeskirjade väljatöötamisel ja vastuvõtmisel võtab komisjon vajaduse korral ja ohutust kahjustamata arvesse kooskõla lennuplaanide ja lennujaamade teenindusaegade vahel ning vajalikku koordineerimist naaberpiirkondadega.

ê 550/2004 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 1810

Teenuseosutajate vahelised suhted

1. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad võivad kasutada teiste ühenduses Ö liidus Õ sertifitseeritud ð või deklareeritud ï teenuseosutajate teenuseid.

2. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad vormistavad ametlikult oma töösuhted kirjaliku lepingu või samaväärse õigusliku kokkuleppega, sätestades iga teenuseosutaja võetud ülesanded ja kohutused ning võimaldades kõikidel teenuseosutajatel vahetada omavahel tegevusandmeidüldise lennuliikluse operatiivandmeid kohta. Sellistest kokkulepetest korraldustest teavitatakse asjaomaseid siseriiklikke järelevalveasutusi.

3. Lennuliiklusteenuste osutamise korral nõutakse liikmesriikide luba. Meteoroloogiateenuste osutamise korral nõutakse asjaomase liikmesriigi heakskiitu juhul, kui liikmesriigid on artikli 9 lõike 1 kohaselt määranud ühe teenuseosutaja.

ò uus

Artikkel 19

Suhted sidusrühmadega

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad loovad konsultatsioonimehhanismi, et pidada nõu õhuruumi ja lennuväljade kasutajate asjakohaste rühmadega kõikides tähtsamates teenuseosutamisega või õhuruumi konfiguratsioonide vajalike muudatusega seotud küsimustes. Õhuruumi kasutajad osalevad ka strateegiliste investeerimiskavade heakskiitmises. Komisjon võtab vastu meetmed, milles üksikasjalikult sätestatakse konsulteerimisviisid ja õhuruumi kasutajate osalemise viisid investeerimiskavade heakskiitmises. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 6

Artikkel 2011

Suhted sõjaväevõimudega

Liikmesriigid võtavad ühise transpordipoliitika raames vajalikud meetmed selle tagamiseks tagamaks, et pädevad tsiviil- ja sõjaväevõimud sõlmivad seoses konkreetsete õhuruumiosade haldamisega kirjalikud lepingud või samaväärsed õiguslikud kokkulepped või uuendavad neid.

ê 550/2004 (kohandatud)

Artikkel 2112

Raamatupidamisarvestuse läbipaistvus

1. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, olenemata omandivormist või õiguslikust vormist, koostavad, esitavad kontrollimiseks ja avaldavad oma finantsaruanded finantskontod. Need aruanded kontod vastavad rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, mille ühendus Ö liit Õ on vastu kasutuselevõtnud. Kui teenuseosutaja õigusliku staatuse tõttu ei ole rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite täielik järgimine võimalik, püüab teenuseosutaja saavutada vastavust võimalikult suures osas.

2. Igal juhul avaldavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad aastaaruande ning sõltumatu audiitor kontrollib nende raamatupidamisarvestust kontrollitakse regulaarseltkorrapäraselt.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 7

3. Teenuste rühma osutamisel määravad määratlevad ja avalikustavad aeronavigatsiooniteenuste osutajad kindlaks ja avalikustavad aeronavigatsiooniteenustest tulenevad kulud ja tulud, jaotatuna vastavalt artiklis 1214 kohasele osutatud aeronavigatsiooniteenuste maksustamiskavale aeronavigatsioonitasude süsteemile, ning vajaduse korral koostavad peavad vajadusel konsolideeritud aruande arvestustmuude, aeronavigatsiooniteenustega mitteseotud teenuste kohta, nagu neilt võidakse nõuda juhul, kui kõnealuseid teenuseid osutaksid mõned muud erinevad ettevõtjad.

ê 550/2004 (kohandatud)

ð uus

4. Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kellel on õigus tutvuda nende vastutusalasse kuuluvas õhuruumis tegutsevate teenuseosutajate raamatupidamisarvestusega.

5. Liimesriigid võivad kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta)[49] artikli 9 üleminekusätteid käesoleva määruse reguleerimisalasse kohaldamisalasse kuuluvate aeronavigatsiooniteenuse osutajate suhtes.

Artikkel 2213

Andmete kättesaadavus ja kaitse

1. Kõik aeronavigatsiooniteenuse osutajad, õhuruumi kasutajad ja lennujaamad vahetavad reaalajas oma tegevuseks vajalikke asjakohaseid operatiivandmeid tegevusandmeid üldise lennuliikluse kohta, et rahuldada oma operatiivseid vajadusi. Andmeid kasutatakse üksnes operatiivsetel tegevuseesmärkidel.

2. Juurdepääs vajalikele tegevusandmetele tagatakse Vajalikud operatiivandmed tehakse kättesaadavaks asjakohastele asutustele, sertifitseeritud ð või deklareeritud ï aeronavigatsiooniteenuseosutajatele, õhuruumi kasutajatele ja lennujaamadele ilma kedagi diskrimineerimata.

3. Sertifitseeritud ð või deklareeritud ï teenuseosutajad, õhuruumi kasutajad ja lennujaamad kehtestavad muudele kui lõikes 1 osutatud asjakohastele operatiivandmetele tegevusandmetele juurdepääsu standardtingimused. SiserRiiklikud järelevalveasutused sertifitseerimisasutused kiidavad sellised standardtingimused heaks. ð Komisjon võib sätestada meetmed, milles käsitletakse andmevahetuse suhtes kohaldatavaid menetlusi ja asjaomaste andmete liiki seoses andmete kättesaadavuse tingimuste ja heakskiitmisega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu ï Vajadusel kehtestatakse selliste tingimustega seotud üksikasjalikud eeskirjad raammääruse vastavalt artikli 275 lõikes 3 osutatud ð kontrollimenetlusele ïkorras.

ê 551/2004 (kohandatud)

II IV PEATÜKK

ÕHURUUMI STRUKTUUR

ê 1070/2009 artikli 3 punkt 2

Artikkel 3

Euroopa ülemine lennuinfopiirkond (EUIR)

1. Ühendus ja liikmesriigid taotlevad Euroopa ülemise lennuinfopiirkonna (EUIR) kehtestamist ja selle tunnustamist ICAO poolt. Selleks annab komisjon ühenduse pädevusse kuuluvate küsimuste puhul vajaduse korral nõukogule soovituse asutamislepingu artikli 300 kohaselt hiljemalt 4. detsembril 2011.

2. EUIR kavandatakse nii, et see hõlmab artikli 1 lõike 3 kohaselt liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat õhuruumi, ning see võib hõlmata ka Euroopa kolmandate riikide õhuruumi.

3. EUIRi kehtestamine ei piira liikmesriikide kohustust määrata nende vastutusalasse kuuluva õhuruumi jaoks lennuliiklusteenuse osutajaid vastavalt teenuse osutamise määruse artikli 8 lõikele 1.

4. Liikmesriigid säilitavad oma vastutuse ICAO ees ülemiste lennuinfopiirkondade geograafilistes piirides ja selliste lennuinfopiirkondade geograafilistes piirides, mille ICAO on käesoleva määruse jõustumiskuupäeval nende hoolde usaldanud.

ê 1070/2009 artikli 3 punkt 3 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 233a

Elektrooniline aeronavigatsiooniteave Aeronavigatsioonialane elektrooniline teave

1. Ilma et see piiraks aeronavigatsioonialaseteabe avaldamist liikmesriikide poolt, tagab komisjon kooskõlas sellise avaldamisega ning koostöös ð võrgu haldajaga ï Eurocontroligasellise kvaliteetse aeronavigatsioonialaseteabe kättesaadavuse, mis esitatakse harmoneeritult,d kujul ja mis vastab kõikide asjaomaste kasutajate nõuetele vastava andmete kvaliteediga ja neile vajalikul ajal õigeaegsuse suhtes.

2. Lõike 1 kohaldamiselks tagab komisjon:

              a) tagab kogu ühendust Ö liitu Õ hõlmava aeronavigatsioonialaseteabetaristu infrastruktuuri väljatöötamise elektroonilise integreeritud andmeportaali kujul, millele on huvitatud sidusrühmadel piiramatu juurdepääs. Selle taristuga infrastruktuur integreeribtakse juurdepääsud sellistele vajalikele andmetele, nagu sealhulgas aeronavigatsioonialaneteave, lennuliiklusteeninduste büroo (ATS-bürooARO) teave, meteoroloogialineteave ja lennuliiklusevoogude juhtimist käsitlev teave ning kõnealuse teabe esitamine;

              b) toetab tihedas koostöös Eurocontroli ja ICAOga kõige laiemas mõttes aeronavigatsioonialase teabe avaldamise kaasajastamist ja ühtlustamist.

3. Komisjon võtab vastu ð elektroonilise integreeritud andmeportaali loomise ja rakendamise meetmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu ï käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad vastavalt raammääruse artikli 275 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele ð kontrollimenetlusele ï .

ê 1070/2009 artikli 3 punkt 4

Artikkel 4

Lennureeglid ja õhuruumi liigitus

Komisjon võtab vastavalt raammääruse artikli 5 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu üksikasjalikud rakenduseeskirjad, et:

              a) võtta vastu asjakohased lennureeglid, mis põhinevad ICAO standarditel ja soovituslikel tavadel;

              b) ühtlustada ICAO õhuruumi liigituse kohaldamist asjakohase kohandusega, et tagada ohutute ja tõhusate lennuliiklusteenuste üleminekuteta osutamine ühtses Euroopa taevas.

ê 551/2004 (kohandatud)

III PEATÜKK

ÕHURUUMI PAINDLIK KASUTAMINE ÜHTSES EUROOPA TAEVAS

ê 551/2004 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 7

Õhuruumi paindlik kasutamine

1. Võttes arvesse oma vastutusalasse kuuluvate sõjaliste aspektide korraldamist, tagavad liikmesriigid ICAO kirjeldatud ja Eurocontroli välja töötatud õhuruumi paindliku kasutamise mõiste ühtse kohaldamise ühtses Euroopa taevas, et hõlbustada õhuruumi korraldamist ja lennuliikluse juhtimist ühise transpordipoliitika raames.

2. Liikmesriigid esitavad ühise transpordipoliitika raames komisjonile igal aastal aruande oma vastutusalasse kuuluva õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni kohaldamise kohta.

3. Kui eelkõige pärast liikmesriikide poolt aruannete esitamist osutub vajalikuks õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni ühtses Euroopa taevas tugevdada ja ühtlustada, võetakse ühise transpordipoliitika raames raammääruse artiklis 8 sätestatud korras vastu rakenduseeskirjad.

Artikkel 8

Ajutine peatamine

1. Kui artikli 7 kohaldamine põhjustab märkimisväärseid raskusi, võivad liikmesriigid ajutiselt sellise kohaldamise peatada, tingimusel et nad teavitavad sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.

2. Pärast ajutise peatamise kohta otsuse tegemist võib raammääruse artiklis 8 sätestatud korras töötada välja artikli 7 lõike 3 alusel vastuvõetud eeskirjade kohandamise asjaomaste liikmesriikide vastutusalasse kuuluva õhuruumi puhul.

ò uus

Artikkel 24

Lennuliikluse korraldamise tehnika areng ja koostalitlusvõime

1. Komisjon võtab seoses lennuliikluse korraldamise üldkava väljatöötamise ja kasutuselevõtuga vastu lennuliikluse korraldamise tehnika arengu ja koostalitlusvõime edendamise üksikasjalikud eeskirjad . Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Lõikes 1 osutatud eeskirjade suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punkti b. Vajaduse korral palub komisjon EAA-l lisada need eeskirjad kõnealuse määruse artiklis 56 osutatud tööprogrammi.

ê 552/2004

ð uus

3. Koostalitlusvõimet käsitlevates rakenduseeskirjades tehakse eelkõige järgmist:

(a) määratakse kindlaks mis tahes erinõuded, mis täiendavad või täpsustavad olulisi nõudeid, eelkõige ohutuse, tõrgeteta toimimise ja võimsusega seotud nõudeid ja/või

(b) kirjeldatakse vajadusel mis tahes erinõudeid, mis täiendavad või täpsustavad põhinõudeid, eelkõige seoses toimimist või tehnoloogiaid käsitlevate uute, kokkulepitud ja valideeritud mõistete kooskõlastatud kasutuselevõtmisega; ja/või

(c) määratakse kindlaks süsteemidega seotud koostisosad; ja/või

(d) kirjeldatakse konkreetseid vastavushindamismenetlusi, millesse vajadusel kaasatakse artiklis 8 osutatud teavitatud asutused, tuginedes otsuses 93/465/EMÜ määratletud moodulitele, mida kasutatakse koostisosade vastavuse või nende kasutuskõlblikkuse hindamiseks ning süsteemide kontrollimiseks; ja/või

(e) määratletakse rakendamise tingimused, sealhulgas vajadusel kuupäev, milleks kõik asjakohased huvirühmad peavad neid järgima.

ê 552/2004

II V PEATÜKK

PÕHINÕUDED, KOOSTALITLUSVÕIMET KÄSITLEVAD RAKENDUSEESKIRJAD JA ÜHENDUSE SPETSIFIKATSIOONID

Artikkel 2

Põhinõuded

EATMN, selle süsteemid ja nende komponendid ning asjaomased menetlused vastavad põhinõuetele. Põhinõuded on sätestatud II lisas.

Artikkel 3

Koostalitlusvõimet käsitlevad rakenduseeskirjad

1. Koostalitlusvõimet käsitlevad rakenduseeskirjad koostatakse iga kord, kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide terviklikuks saavutamiseks.

2. Süsteemid, süsteemi komponendid ja nendega seotud menetlused vastavad asjakohastele koostalitlusvõimealastele rakenduseeskirjadele kogu nende kasutusaja jooksul.

4. Koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade ettevalmistamisel, vastuvõtmisel ja läbivaatamisel võetakse arvesse selliste tehniliste lahenduste arvestuslikke kulusid ja nendest saadavat kasu, mida kasutatakse kõnealuste eeskirjade järgmisel, eesmärgiga määratleda kõige parem lahendus, võttes samas nõuetekohaselt arvesse kokkulepitud kõrge ohutustaseme säilitamist. Sellistest lahendustest kõikidele asjaomastele sidusrühmadele tulenevate kulude ja saadava kasu hinnang lisatakse igale koostalitlusvõimet käsitleva rakenduseeskirja kavandile.

5. Koostalitlusvõimet käsitlevad rakenduseeskirjad kehtestatakse raammääruse artiklis 8 osutatud korras.

Artikkel 4

Ühenduse spetsifikatsioonid

1. Käesoleva määruse eesmärgi taotlemisel võib kehtestada ühenduse spetsifikatsioonid. Sellised spetsifikatsioonid võivad olla:

              a) Euroopa standardid süsteemide või koostisosade jaoks koos asjakohaste menetlustega, mille on koostanud Euroopa standardiasutused koostöös Eurocaega komisjonilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord)[50] kohaselt saadud volitusel ning vastavalt komisjoni ja standardiasutuste vahel 13. novembril 1984 alla kirjutatud üldistele koostöösuunistele;

              või

              b) Eurocontroli koostatud spetsifikatsioonid aeronavigatsiooniteenuse osutajate vahelise tegevuse koostöö kohta komisjoni taotlusel, mis on esitatud raammääruse artikli 5 lõikes 2 osutatud korras.

2. Süsteemid koos nendega seotud menetlustega või koostisosad eeldatakse olevat vastavuses põhinõuete ja/või koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjadega, kui need vastavad asjakohastele ühenduse spetsifikatsioonidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

3. Komisjon avaldab lõike 1 punktis a osutatud Euroopa standardite viitenumbrid Euroopa Liidu Teatajas.

4. Komisjon avaldab lõike 1 punktis b osutatud Euroopa spetsifikatsioonide viited Euroopa Liidu Teatajas raammääruse artikli 5 lõikes 2 osutatud korras.

5. Kui liikmesriik või komisjon leiab, et avaldatud ühenduse spetsifikatsioonide järgimine ei taga vastavust põhinõuetele ja/või koostalitlusvõimet käsitlevatele rakenduseeskirjadele, mida nimetatud ühenduse spetsifikatsioon peaks hõlmama, kohaldatakse raammääruse artikli 5 lõikes 2 osutatud menetlust.

6. Kui avaldatud Euroopa standardites esineb puudusi, võib raammääruse artikli 5 lõikes 2 osutatud korras ning pärast direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 alusel asutatud komiteega konsulteerimist otsustada asjaomased standardid neid sisaldavatest väljaannetest tervenisti või osaliselt välja jätta või teha nendesse muudatusi.

7. Kui avaldatud Eurocontroli spetsifikatsioonides esineb puudusi, võib raammääruse artikli 5 lõikes 2 osutatud korras otsustada asjaomased spetsifikatsioonid neid sisaldavatest väljaannetest tervenisti või osaliselt välja jätta või teha nendesse muudatusi.

III PEATÜKK

VASTAVUSE TÕENDAMINE

Artikkel 5

EÜ deklaratsioon koostisosade vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta

1. Komponentidega on kaasas EÜ deklaratsioon vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta. Selle deklaratsiooni osad on sätestatud III lisas.

2. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud esindaja tagab ning kinnitab koostisosade vastavust või kasutuskõlblikkust käsitleva EÜ deklaratsiooniga, et ta on kohaldanud põhinõuete ja asjakohaste koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade sätteid.

3. Komponendid, millega on kaasas EÜ deklaratsioon vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta, eeldatakse olevat vastavuses oluliste nõuete või asjakohaste koostalitlusvõimealaste rakenduseeskirjadega.

4. Asjakohastes koostalitlusvõimet käsitlevates rakenduseeskirjades määratletakse vajadusel koostisosade vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamisega seotud ülesanded, mille artiklis 8 osutatud teavitatud asutused peavad läbi viima.

Artikkel 6

EÜ deklaratsioon süsteemide vastavustõendamise kohta

1. Aeronavigatsiooni teenuse osutaja teeb süsteemile asjakohaste koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjadega EÜ vastavustõendamise, et tagada süsteemide vastavus käesoleva määruse põhinõuetele ja koostalitlusvõimet käsitlevatele rakenduseeskirjadele, kui need süsteemid ühendatakse EATMNiga.

2. Enne süsteemi kasutuselevõttu koostab asjakohane aeronavigatsiooniteenuse osutaja EÜ vastavustõendamisdeklaratsiooni, millega kinnitatakse vastavust ning mille ta esitab koos tehnilise toimikuga siseriiklikule järelevalveasutusele. Selle deklaratsiooni ja tehnilise toimiku osad sätestatakse IV lisas. Siseriiklik järelevalveasutus võib nõuda sellise vastavuse kontrollimiseks vajalikku mis tahes lisateavet.

3. Asjakohastes koostalitlusvõimet käsitlevates rakenduseeskirjades määratletakse vajadusel süsteemide vastavustõendamisega seotud ülesanded, mille artiklis 8 osutatud teavitatud asutused peavad läbi viima.

4. EÜ vastavustõendamisdeklaratsioon ei piira ühegi sellise hindamise läbiviimist, mida siseriiklik järelevalveasutus võib nõuda muudel kui koostalitlusvõimega seotud põhjustel.

ê 1070/2009 artikli 4 punkt 1

Artikkel 6a

Alternatiivne vastavustõendamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet)[51] kohaselt välja antud sertifikaati, kui see kehtib komponentide või süsteemide suhtes, käsitatakse käesoleva määruse artiklite 5 ja 6 kohaldamisel kui EÜ deklaratsiooni vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta või kui EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni, kui selles on näidatud vastavus käesoleva määruse ja asjakohaste koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade oluliste nõuetega.

ê 552/2004

Artikkel 7

Kaitsemeetmed

1. Kui siseriiklik järelevalveasutus tuvastab, et:

              a) koostisosa, millega on kaasas EÜ deklaratsioon vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta, või

              b) süsteem, millega on kaasas EÜ vastavustõendamisdeklaratsioon,

ei vasta põhinõuetele ja/või asjakohastele koostalitlusvõimet käsitlevatele rakenduseeskirjadele, võtab siseriiklik järelevalveasutus ohutuse ja toimingute järjepidevuse tagamise vajadust arvestades kõik meetmed, mida on vaja asjaomase koostisosa või süsteemi kasutusala piiramiseks või selle kasutamise keelamiseks asutuse vastutusalasse kuuluvates üksustes.

2. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile viivitamata igast sellisest meetmest, viidates vastavatele põhjustele ja eelkõige sellele, kas põhinõuetele mittevastavus tuleneb tema meelest:

              a) põhinõuete täitmata jätmisest;

              b) koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade ja/või ühenduse spetsifikatsioonide ebaõigest kohaldamisest;

              c) koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade ja/või ühenduse spetsifikatsioonide puudujääkidest.

3. Komisjon peab asjaomaste isikutega nõu niipea kui võimalik. Pärast sellist nõupidamist teatab komisjon liikmesriikidele oma tulemused ja arvamuse selle kohta, kas siseriikliku järelevalveasutuse võetud meetmed on õigustatud.

4. Kui komisjon leiab, et siseriikliku järelevalveasutuse võetud meetmed ei ole õigustatud, taotleb ta asjaomaselt liikmesriigilt selliste meetmete viivitamatut tühistamist. Ta teavitab sellest viivitamata tootjat või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindajat.

5. Kui komisjon leiab, et põhinõuete täitmata jätmine tuleneb koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade ja/või ühenduse spetsifikatsioonide ebaõigest kohaldamisest, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed vastavust või kasutuskõlblikkust käsitleva deklaratsiooni või EÜ vastavustõendamisdeklaratsiooni koostaja vastu ning teavitab sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.

6. Kui komisjon leiab, et põhinõuete täitmata jätmine tuleneb ühenduse spetsifikatsioonide puudustest, kohaldatakse artikli 4 lõigetes 6 või 7 osutatud menetlusi.

IV V PEATÜKK

Lõppsätted

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 11 (kohandatud)

Artikkel 2517

Lisade Ö kohandamine Õ läbivaatamine

Meetmed, mille eesmärk on muuta lisade vähemolulisi sätteid, et võtta arvesse tehnika ja toimimisega seotud arenguid, võetakse vastu vastavalt raammääruse artikli 5 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada raammääruse artikli 5 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.

ò uus

Komisjonil on õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 26, et täiendada või muuta nõudeid, mis esitatakse I lisas loetletud kvalifitseeritud üksustele, ja tingimusi, mis on seotud II lisas loetletud aeronavigatsiooniteenuseosutajate sertifikaatidega, et võtta arvesse riiklike järelevalveasutuste kogemusi kõnealuste nõuete ja tingimuste täitmisel või lennuliikluse korraldamise süsteemi arengut aeronavigatsiooniteenuste koostalitluse ja integreeritud osutamise valdkonnas.

ò uus

Artikkel 26

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Õigus võtta vastu artikli 11 lõikes 7, artikli 17 lõikes 3 ja artiklis 25 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 11 lõikes 7, artikli 17 lõikes 3 ja artiklis 25 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 11 lõike 7, artikli 17 lõike 3 ja artikli 25 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

ê 549/2004

ð uus

Artikkel 27 5

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab ühtse taeva komitee, edaspidi „komitee”, mis koosneb iga liikmesriigi kahest esindajast ja mida juhatab komisjoni esindaja. Komisjon tagab, et kõikide kasutajarühmade huvisid võetakse arvesse. ð Komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. ï

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ð määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4 ï artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ð määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5 ï artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 nimetatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 4

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

5. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 2810

Ö Komisjoni konsultatsioonid sidusrühmadega Õ

12. Komisjon kehtestab konsulteerimismehhanismi ühenduse Ö liidu Õ tasandil ð , et vajaduse korral arutada käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimusi ï. Konsulteerimisse kaasatakse Ö komisjoni Õ otsuse 98/500/EÜ kohaselt moodustatud konkreetse valdkonna konkreetne valdkondlik dialoogikomitee.

3. Konsultatsioonid sidusrühmadega hõlmavad eelkõige uute kontseptsioonide ja tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu EATMNis.

2. Sellised sidusrühmad võivad olla:

– aeronavigatsiooniteenuste osutajad,

– lennujaamade käitajad,

– asjaomased õhuruumi kasutajad või neid esindavad asjaomased rühmad, kes esindavad õhuruumi kasutajaid,

– sõjaväevõimud,

– lennukitööstus ja

– lennunduspersonali esindavad organisatsioonid.

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

Artikkel 296

Lennundussektori nõuandekomitee

Ilma et see piiraks komitee ja Eurocontroli rolli, loob komisjon lennundussektori nõuandekomitee, kuhu kuuluvad aeronavigatsiooniteenuse osutajad, õhuruumi kasutajate ühendused, lennujaamad, lennujaamade käitajad, lennukitööstuse esindajad ning lennunduspersonali esindavad organisatsioonid. Selle organi ülesanne on üksnes anda komisjonile nõu ühtse Euroopa taeva rakendamise küsimustes.

Artikkel 307

Suhted Euroopa kolmandate riikidega

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

Ühenduse Ö Liidu Õ ja selle liikmesriikide eesmärk on laiendada ühtset Euroopa taevast Euroopa Liitu mittekuuluvatesse riikidesse ning seda laienemist toetada. Selleks püüavad nad kas piirnevate kolmandate riikidega sõlmitavate lepingute raames kokkulepete või ð seoses ühiselt kindlaksmääratud ï funktsionaalsete õhuruumiosade või võrgufunktsioone käsitlevate lepingutega kokkulepete raames laiendada käesoleva määruse ð eesmärke ï ning artiklis 3 osutatud meetmete kohaldamistkolmandatele riikidele.

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 318

Rakenduseeskirjad Ö Välisasutuste toetus Õ

1. Komisjon võib ð paluda mõnelt välisasutuselt toetust käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel. ï rakenduseeskirjade väljatöötamiseks anda Eurocontrolile või vajaduse korral mõnele muule organile volitused, määrates ära täidetavad ülesanded ja selleks ettenähtud ajakava ning võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud asjaomaseid tähtpäevi. Komisjon tegutseb vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

2. Kui komisjon kavatseb anda lõike 1 kohaseid volitusi, püüab ta võimalikult hästi kasutada olemasolevaid menetlusi kõikide huvitatud poolte kaasamiseks ja nendega konsulteerimiseks, kui need menetlused on kooskõlas komisjoni läbipaistvuse ja konsulteerimismenetluste tavadega ega ole vastuolus komisjoni institutsiooniliste kohustustega.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 1

Artikkel 4

Ohutusnõuded

Komisjon võtab vastavalt raammääruse artikli 5 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu rakenduseeskirjad, milles sisalduvad Eurocontroli ohutusnõuete (ESARRid) asjakohased sätted ning nende nõuete käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad hilisemad muudatused, vajaduse korral nõuetekohaste kohandustega.

ê 550/2004 (kohandatud)

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

ê 1070/2009 artikli 4 punkt 2

Artikkel 9

Lisade läbivaatamine

Meetmed, mille eesmärk on muuta lisade vähemolulisi sätteid, et võtta arvesse tehnika ja toimimisega seotud arenguid, võetakse vastu vastavalt raammääruse artikli 5 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 11

Artikkel 3218

Konfidentsiaalsus

1. Riiklikud järelevalveasutused, kes tegutsevad oma riigi siseriiklike õigusaktide kohaselt, ega komisjon ei avalda konfidentsiaalse sisuga teavet, eelkõige teavet aeronavigatsiooniteenuse osutajate, nende ärisuhete ja nende kulukomponentide kohta.

2. Lõige 1 ei piira riiklike järelevalveasutuste või komisjoni õigust avaldada teavet siis, kui see on oluline nende ametikohustuste täitmiseks; sellisel juhul peab teabe avaldamine olema proportsionaalne ja võtma arvesse aeronavigatsiooniteenuste osutajate, õhuruumi kasutajate, lennujaamade ja muude asjaomaste sidusrühmade õigustatud huve kaitsta oma ärisaladusi.

3. Artiklis 1214 osutatud tasusüsteemi maksustamiskava alusel antud teave ja andmed avalikustatakse.

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 339

Karistused

Karistused, mis lLiikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse ja artiklis 3 osutatud meetmete rikkumise Ö korral kohaldatavate karistuste eeskirjad, Õ eest eelkõige õhuruumi kasutajatele ja teenuste osutajatele ð , ning võtavad kõik vajalikud meetmed kõnealuste eeskirjade rakendamiseks. Need karistused ï on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

ê 549/2004 (kohandatud)

Artikkel 3412

Ö Läbivaatamine Õ Kontroll, järelevalve ja mõju hindamise meetodid

1. Kontroll, järelevalve ja mõju hindamise meetodid põhinevad liikmesriikide esitatavatel aastaaruannetel käesoleva määruse ja artiklis 3 osutatud meetmete alusel võetud tegevuste rakendamise kohta.

ê 1070/2009 artikli 1 punkti 6 alapunkt a (kohandatud)

ð uus

12. Komisjon hindab korrapäraselt käesoleva määruse ja artiklis 3 osutatud meetmeterakendamist ning esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule esimest korda hiljemalt 4. juunil 2011 ning seejärel iga artikli 11 lõike 53 punktis d osutatud iga võrdlusperioodi lõpus. Selleks võib komisjon põhjendatud juhtudel lisaks nende poolt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatavates aruannetes sisalduvale teabele nõuda liikmesriikidelt lisateavet ð käesoleva määruse kohaldamise kohta ï .

ê 549/2004

3. Lõikes 2 osutatud aruannete koostamisel küsib komisjon komitee arvamust.

ê 1070/2009 artikli 1 punkti 6 alapunkt b

24. Aruanded sisaldavad käesoleva määruse kohase tegevuste abil saavutatud tulemuste hinnangut, sealhulgas asjakohast teavet kõnealuse sektori arengute kohta kõnealuses sektoris, eelkõige seoses majandus-like, sotsiaal-sete, keskkonna-alaste, tööhõive-alaste ja tehnoloogialisteaspektidega, samuti hinnangut teenuste kvaliteedi kohta, võttes arvesse algseid eesmärke ja tulevasi vajadusi.

ê 1070/2009 artikli 2 punkt 12 (kohandatud)

Artikkel 18a

Läbivaatamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 4. detsembril 2012 uuringu, milles hinnatakse side, navigatsiooni, järelevalve ja aeronavigatsioonialaste teabeteenuste osutamisele turul valitsevate põhimõtete kohaldamise õiguslikku, turvaalast, tööstuslikku, majanduslikku ja sotsiaalset mõju võrreldes olemasolevate või alternatiivsete organisatsiooniliste põhimõtetega ning võttes arvesse arenguid funktsionaalsete õhuruumiosade ja kättesaadava tehnoloogia osas.

ê 551/2004 (kohandatud)

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 10

Läbivaatamine

Raammääruse artikli 12 lõikes 2 osutatud korrapärase läbivaatamise käigus lõpetab komisjon kavandatud uuringu selle kohta, et artiklites 3, 5 ja 6 osutatud mõisteid võib tulevikus kohaldada alumise õhuruumi suhtes.

Uuringu tulemuste põhjal ja võttes arvesse saavutatud edu, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2006 aruande, millega on vajadusel kaasas ettepanek laiendada nende mõistete kasutamist alumise õhuruumi suhtes või määrata kindlaks mis tahes muud meetmed. Kui sellist kohaldamisala laiendamist peetakse vajalikuks, tuleks asjakohased otsused soovitatavalt võtta vastu enne 31. detsembrit 2009.

ê 549/2004

Artikkel 3513

Kaitsemeetmed

Käesolev määrus ei takista liikmesriigi võimalust rakendada meetmeid meetmete rakendamist liikmesriikide pooltulatuses, mis on vajalik esmatähtsate julgeoleku- või kaitsepoliitikahuvide kaitseks. Sellised meetmed on eelkõige need, mis on kohustuslikud:

a)           liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumi jälgimiseks ICAO piirkondlike aeronavigatsioonialaste lepingute kokkulepete kohaselt, sealhulgas võime avastada ja identifitseerida kõik seda õhuruumi kasutavad õhusõidukid ning neid hinnata, eesmärgiga kindlustada lendude ohutus ja võtta meetmeid julgeoleku- ja kaitsevajaduste tagamiseks;

b)           selliste suurte tõsiste siseriiklike rahutuste korral, mis mõjutavad ohustavad avaliku korra säilitamist;

c)           sõja või sõjaohtu kujutavate suurtetõsiste siseriiklike rahutuste korral;

d)           liikmesriikide selliste rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, mis on võetud seoses rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamisega,

e)           sõjaliste operatsioonide ja õppuste läbiviimiseks, sealhulgas vajalikud treeninguvõimalused.

ê 1070/2009 artikli 1 punkt 7 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 3613a

Euroopa ð Liidu Lennuamet ï Lennundusohutusamet ð (EAA) ï

Käesoleva määruse ning määruste (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004, (EÜ) nr 552/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet)[52] rakendamisel kooskõlastavad liikmesriigid ja komisjon oma käesoleva määruse kohaselt sätestatud rollide kohaset tegevuset vastavalt vajadusele Euroopa Lennundusohutusametiga ð EAAga ï , et tagada kõigi ohutusega seotud aspektide nõuetekohane käsitlemine.

ê 552/2004 (kohandatud)

Artikkel 10

Üleminekukorraldused

1. Alates 20. oktoobrist 2005 kohaldatakse põhinõudeid EATMNi süsteemide ja koostisosade kasutuselevõtmise suhtes, kui asjakohastes koostalitlusvõimet käsitlevates rakenduseeskirjades ei ole määratletud teisiti.

2. Kõik praegu kasutusel olevad EATMNi süsteemid ja koostisosad peavad põhinõuetele vastama 20. aprilliks 2011, kui asjakohastes koostalitlusvõimet käsitlevates rakenduseeskirjades ei ole sätestatud teisiti.

ê 1070/2009 artikli 4 punkt 3 (kohandatud)

2a. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamiseks võivad liikmesriigid tunnistada EATMNi süsteemid ja koostisosad põhinõuetele vastavaks ning vabastada need artiklite 5 ja 6 sätete nõuetest.

ê 552/2004 (kohandatud)

3. Kui EATMNi süsteemid on tellitud või nende tellimiseks on sõlmitud siduvad lepingud:

– enne käesoleva määruse jõustumiskuupäeva, või vajadusel

– enne ühe või mitme asjakohase koostalitlusvõimet käsitleva rakenduseeskirja jõustumiskuupäeva,

nii et vastavust põhinõuetele ja/või asjakohastele koostalitlusvõimet käsitlevatele rakenduseeskirjadele ei saa lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul tagada, edastab asjaomane liikmesriik komisjonile üksikasjaliku teabe põhinõuete ja/või koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade kohta, mille puhul on tehtud kindlaks vastavuse ebatõenäolisus.

Komisjon peab nõu asjaomaste isikutega ja võtab seejärel vastu otsuse raammääruse artikli 5 lõikes 3 osutatud korras.

ê 552/2004 (kohandatud)

Artikkel 3711

Kehtetuks tunnistamine

Direktiivid 93/65/EMÜ ja 97/15/EÜ ning mMäärused (EÜ) nr 2082/2000 Ö 549/2004, 550/2004, 551/2004 Õ ja 980/2002 Ö 552/2004 Õ tunnistatakse kehtetuks20. oktoobril 2005.

Ö Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt III lisa vastavustabelile. Õ

ê 550/2004 (kohandatud)

Artikkel 3819

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ê 550/2004 (kohandatud)

2. Artiklid 7 ja 8 jõustuvad siiski üks aasta pärast artiklis 6 osutatud ühiste nõuete avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ê 550/2004

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourgis,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

ê 550/2004

è1 1070/2009 artikli 2 punkti 13 alapunkt a

è2 1070/2009 artikli 2 punkti 13 alapunkt b

I LISA

è1 NÕUDED KVALIFITSEERITUD ÜKSUSTELE ç

è2 Kvalifitseeritud üksuste suhtes kehtivad järgmised nõuded: ç

– ta on suuteline esitama dokumendid selle kohta, et tal on laialdane kogemus avalik-õiguslike ja eraõiguslike asutuste, eelkõige aeronavigatsiooniteenuse osutajate hindamisel aeronavigatsioonisektoris ning muudes analoogsetes sarnastes sektorites ühes või mitmes enamas käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas,;

– tal on eespool nimetatud asutuste korrapäraseks ülevaatuseks vajalikud terviklikud eeskirjad ja seadused, mis avaldatakse ning mida ajakohastatakse ja täiendatakse parandatakse uurimis- ja arenguprogrammide kaudu,;

ê 1070/2009 artikli 2 punkti 13 alapunkt b

– ta ei allu aeronavigatsiooniteenuse osutajatele, lennujaama haldusasutustele või muudele aeronavigatsiooni- või lennuõhutransporditeenuste osutamisega kaubanduslikult seotud asutustele,;

– tal peab olema piisav arv tehnilisi, juhtiv-, abi- ja teadustöötajaid, kes hoolitsevad ülesannete täitmise eest,;

ê 552/2004

– 6. Asutus ta peab võtma endale vastutuskindlustuse juhul, kui vastutus ei kuulu liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise ei ole kontrollide eest otseselt vastutav.;

7. Asutuse töötajad peavad hoidma ametialast saladust, mis on seotud igasuguse teabega, mis on saadud tööülesannete täitmisel käesoleva määruse kohaselt.

ê 552/2004 (kohandatud)

ð uus

V LISA

TEAVITATUD ASUTUSED

1. Kontrollide tegemise eest vastutav asutus ð kvalifitseeritud üksus ï , selle juhataja ja personal ei või vahetult ega volitatud esindajate kaudu osaleda koostisosade või süsteemide kavandamisel, tootmisel, turustamisel või hooldamisel ega nende kasutamisel. See ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja või konstrueerija ja kõnealuse asutusevahel.;

2. Kontrolli eest vastutav asutus ja selle personal peavad ð kvalifitseeritud üksus peab ï tegema kontrollid suurima erialase usaldusväärsuse ja tehnilise pädevusega ning olema vabad igasugustest, eelkõige rahalistest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad mõjutada Ö tema Õ nendearvamust või kontrolli tulemusi, eriti selliste isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud kontrollide tulemustest.

3. Asutus peab palkama personali ja evima vahendeid, mis on vajalikud, et täita kontrollidega seotud tehnilisi ja haldusülesandeid. Samuti peaks asutusel olema võimalik kasutada seadmeid, mis on vajalikud erandlike kontrollide jaoks.

ê 552/2004 (kohandatud)

ð uus

4. Kontrollimise eest vastutaval ð Kvalifitseeritud üksuse ï töötajad peavad vastama järgmistele tingimustele personalil peab olema:

– neil on hea tehniline ja erialane ettevalmistus;

– neil on piisavad teadmised nende tehtavaid kontrolle käsitlevate nõuete kohta ja piisavad kogemused selliste kontrollide tegemisel;

– nad oskavad oskuskoostada tehtud kontrolli kinnitamiseks deklaratsioone, protokolle ja aruandeid;.

– 5. Inspekteerijate ð neile on tagatud ï erapooletus peab olema tagatud. Nende Ö Töötajate Õ palk ei tohi sõltuda kontrollimiste arvust hulgast ega tulemustest.

ê 1070/2009 artikli 2 punkti 13 alapunkt b

ð uus

– teda juhitakse ja hallatakse nii, et oleks tagatud ameti nõutava teabe salajasus,

– ta on valmis andma asjaomasele siseriiklikule järelevalveasutusele vajalikku teavet,

– ta on määratlenud ja kirja pannud oma kvaliteedipõhimõtted, -eesmärgid ja -kohustused ning taganud nende põhimõtete mõistmise, rakendamise ja täitmise organisatsiooni kõikidel tasanditel,

– ta on kujundanud ja rakendanud tõhusa sisese kvaliteedisüsteemi, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedistandardite asjakohastel osadel ja mis on kooskõlas standarditega EN 45004 (kontrolliasutused) ja EN 29001, nagu neid on tõlgendatud IACSi kvaliteedisüsteemi sertifitseerimiskavade nõuetes, ja järgib seda süsteemi,

– tema kvaliteedisüsteemi vastavust tõendab selline sõltumatu hindamisasutus, mida on tunnustanud selle asukohariigi ametivõimud.

ê 550/2004

ð uus

II LISA

SERTIFIKAATIDEGA SEOTUD TINGIMUSED

1. Sertifikaadid täpsustavad peavad sisaldama järgmist teavet:

              a) sertifikaadi välja andnud väljastanud riikliku järelevalveasutuse nimi;

              b) taotleja (nimi ja aadress);

              c) sertifitseeritud teenused;

              d) avaldus selle kohta, et taotleja vastab käesoleva määruse ð (EÜ) nr 216/2008 ï artiklis 6 ð 8b ï määratletud ühistele nõuetele;

              e) sertifikaadi väljaandmise kuupäev ja kehtivusaeg.

2. Sertifikaatidega seotud lisatingimused võivad vajaduse korral käsitleda järgmisi aspekte:

              a) õhuruumi kasutajate õigust kasutada teenuseid mittediskrimineerivaltks otstarbeks ning selliste teenuste läbiviimise nõutavat taset, sealhulgas ohutus- ja koostalitlusvõimetasemeid;

              b) konkreetsete teenustega seotud käitamistingimused tegevusspetsifikatsioone;

              c) aega, mille jooksul teenuseid tuleb osutada;

              d) konkreetsete teenuste osutamisel kasutatavaid töövahendeid;

              e) selliste teenuste läbiviimise lahushoidminest või piiraminest, mis ei ole seotud aeronavigatsiooniteenuste osutamisega;

              f) teenuseosutaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepinguid ja muuid kokkuleppeid, mis käsitlevad teenust või teenuseid;

              g) sellise teabe edastaminest, mida nõutakse põhjendatult teenuste ühistele nõuetele vastavuse kontrolliks, sealhulgas kavad, majandus- ja operatiivandmed tegevusandmedning peamised muudatused osutatud aeronavigatsiooniteenuste laadis ja ulatuses kohaldamisalas;

–           h) mis tahes muuid õiguslikudke tingimusedi, mis ei ole konkreetselt aeronavigatsiooniteenustega seotud, näiteks sertifikaadi peatamist või tühistamist käsitlevad sätted.

ê 552/2004

I LISA

AERONAVIGATSIOONITEENUSTE SÜSTEEMIDE LOETELU

Käesoleva määruse kohaldamisel jagatakse EATMN kaheksaks süsteemiks.

              1. Süsteemid ja menetlused õhuruumi korraldamiseks.

              2. Süsteemid ja menetlused lennuliikluse voogude korraldamiseks.

              3. Süsteemid ja menetlused lennuliiklusteenistuste jaoks, eelkõige lennuandmete töötlemise süsteemid, seireandmete töötlemise süsteemid, kasutajaliidese süsteemid.

              4. Sidesüsteemid- ja menetlused maa-maa, õhk-maa ja õhk-õhk suunal sidepidamiseks.

              5. Navigatsioonisüsteemid ja -menetlused.

              6. Seiresüsteemid ja -menetlused.

              7. Süsteemid ja menetlused aeronavigatsioonialase teabe teenistuste jaoks.

              8. Süsteemid ja menetlused meteoroloogilise teabe kasutamiseks.

II LISA

OLULISED NÕUDED

A osa. Üldised nõuded

Need on kogu võrku hõlmavad nõuded, mida kohaldatakse iga I lisas määratletud süsteemi suhtes

1. Tõrgeteta toimimine

Lennuliikluse juhtimissüsteemide ja nende koostisosade kavandamisel, ehitamisel, hooldamisel ja käitamisel kasutatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi sellisel viisil, et EATMNi tõrgeteta toimimine oleks tagatud igal ajal ja lennu kõikides etappides. Tõrgeteta toimimine tähendab eelkõige teabe jagamist, sealhulgas asjakohane tegevusolukorda käsitlev teave, teabest ühtemoodi arusaamine, võrreldavad töötlemismenetlused ning seotud menetlused, mis võimaldavad ühiselt toimida, nagu on kokku lepitud kogu EATMNi või selle osade jaoks.

2. Uute tegevuskontseptsioonide toetamine

ê 1070/2009 artikli 4 punkti 4 alapunkt a

EATMN, selle süsteemid ja koostisosad toetavad kooskõlastatult uusi kokkulepitud ja valideeritud tegevuskontseptsioone, mis parandavad aeronavigatsiooniteenuste kvaliteeti, säästvust ja tõhusust, eelkõige ohutust ja läbilaskevõimet.

ê 552/2004

Uute mõistete, näiteks ühise otsustamise, automatiseerimise suurendamise ja jagamist käsitleva vastutuse delegeerimise alternatiivsete võimaluste potentsiaali hinnatakse, võttes nõuetekohaselt arvesse tehnoloogilisi arenguid ja nende uute mõistete ohutut kasutuselevõtmist pärast valideerimist.

3. Ohutus

EATMNi süsteemid ja toimingud saavutavad kokkulepitud kõrge ohutustaseme. Selle saavutamiseks kehtestatakse kokkulepitud ohutuskorraldus- ja aruandemeetodid.

Asjakohaste maapealsete süsteemide või nende osade puhul suurendatakse ohutuse kõrget taset ohutusvõrkude abil, mis peavad vastama kokkulepitud toimimisvõime näitajatele.

Määratletakse ühtlustatud ohutusnõuete kogum süsteemide ja nende koostisosade kavandamise, kasutamise, hooldamise ja toimimise jaoks nii tavapärastes kui ka halvenenud töötingimustes, eesmärgiga saavutada kokkulepitud ohutustase lennu kõikides etappides ja kogu EATMNi jaoks.

Süsteemide kavandamisel, ehitamisel, hooldamisel ja käitamisel kasutatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi sellisel viisil, et lennujuhtimisega seotud personali tööülesanded oleks nii tavapärastes kui ka halvenenud töötingimustes vastavuses inimvõimetega ning kooskõlas nõutud ohutustasemega.

Süsteemide kavandamisel, ehitamisel, hooldamisel ja käitamisel kasutatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi sellisel viisil, et nende tavapärastes toimimistingimustes ei esineks kahjulikke ega häirivaid mõjutusi.

4. Tsiviil- ja sõjaväelise tegevuse kooskõlastamine

EATMN, selle süsteemid ja nende koostisosad toetavad tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö järkjärgulist rakendamist õhuruumi paindliku kasutamise mõiste kohaldamise abil ulatuses, mis on vajalik õhuruumi ja lennuliiklusvoogude tõhusaks korraldamiseks ja õhuruumi ohutuks ja tõhusaks kasutamiseks kõikide kasutajate poolt.

Nende eesmärkide saavutamiseks toetavad EATMN, selle süsteemid ja nende koostisosad õige ja pideva teabe jagamist tsiviil- ja sõjandusvaldkonna vahel kõikides lennu etappides.

Tuleks arvestada riigi julgeolekunõudeid.

5. Keskkonnaalased kitsendused

EATMNi süsteemid ja toimingud võtavad arvesse vajadust minimeerida keskkonnamõjusid vastavalt ühenduse õigusaktidele.

6. Süsteemide loogilist ülesehitust käsitlevad põhimõtted

Süsteemid kavandatakse ja liidetakse järk-järgult eesmärgiga saavutada EATMNis valideeritud loogiline ülesehitus, mis oleks ühtne, üha enam ühtlustatud ja arenev.

7. Süsteemide ehitamist käsitlevad põhimõtted

Süsteemide kavandamisel, ehitamisel ja hooldamisel kasutatakse usaldusväärseid inseneritöö põhimõtteid, eelkõige modulaarsusega seotud põhimõtteid, mis võimaldavad koostisosi vahetada ning tagavad kriitiliste koostisosade laialdase kättesaadavuse, külluse ning rikketaluvuse.

B osa. Erinõuded

Need on igale süsteemile omased nõuded, mis täiendavad või täpsustavad üldnõudeid.

1. Süsteemid ja menetlused õhuruumi korraldamiseks

1.1. Tõrgeteta toimimine

Õhuruumi kättesaadavuse pretaktikaliste ja taktikaliste aspektidega seotud teavet antakse kõikidele huvitatud isikutele nõuetekohaselt ja õigel ajal, et tagada õhuruumi tõhus jagamine ja kasutamine kõikide kasutajate poolt. Sellega seoses tuleks võtta arvesse riigi julgeolekunõudeid.

2. Süsteemid ja menetlused lennuliiklusvoogude korraldamiseks.

2.1. Tõrgeteta toimimine

Lennuliikluse korraldamiseks mõeldud süsteemid ja menetlused toetavad õige, ühtse ja strateegilise, pretaktikalise ja vajadusel taktikalise lennuteabe jagamist kõikides lennu etappides ning pakuvad võimalusi dialoogiks, pidades silmas õhuruumi optimeeritud kasutamise saavutamist.

3. Süsteemid ja menetlused lennuliiklusteenistuste jaoks

3.1. Lennuandmete töötlemise süsteemid

3.1.1. Tõrgeteta toimimine

Lennuandmete töötlemise süsteemid on koostalitlusvõimelised õige ja järjepideva teabe jagamisel ning kõnealuse teabe ühisel operatiivsel tõlgendamisel, et tagada ühtne ja järjepidev planeerimine ja tõhus taktikaline koostöö ressursside kasutamise osas kogu EATMNis lennu kõikides etappides.

Andmete ohutu, ladusa ja kiire töötlemise tagamiseks kogu EATMNis on lennuandmete töötlemise toimingud samaväärsed ja sobivad konkreetsele keskkonnale (maapind, terminali manööverdusala, lennumarsruut), mille liiklusomadused on teada ja mida kasutatakse kokkulepitud ja valideeritud tegevust käsitlevate mõistete kohaselt, eelkõige seoses töötlemistulemuste täpsuse ja korrektsusega.

3.1.2. Uute tegevuskontseptsioonide toetamine

ê 1070/2009 artikli 4 punkti 4 alapunkt b

Lennuandmete töötlemise süsteemid peavad võimaldama arenenud, kokkulepitud ja valideeritud tegevuskontseptsioonide järkjärgulist rakendamist kõikides lennuetappides, eelkõige nii, nagu on ette nähtud lennuliikluse korraldamise üldkavas.

ê 552/2004

Kõrgautomatiseeritud seadmete omadused peavad olema sellised, et need võimaldaksid lennuandmete ühtset ja tõhusat pretaktikalist ja taktikalist töötlemist EATMNi osades.

Õhusõiduki pardal ja maa peal asetsevad süsteemid ja nende koostisosad, mis toetavad uusi, kokkulepitud ja valideeritud tegevuse mõisteid, kavandatakse, ehitatakse ning neid hooldatakse ja käitatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi kasutades nii, et need oleks koostalitlusvõimelised õige ja järjepideva teabe õigeaegsel jagamisel ning ühisel arusaamisel hetkel valitsevast ja ennustatavast operatiivsest olukorrast.

3.2. Seireandmete töötlemise süsteemid

3.2.1. Tõrgeteta toimimine

Seireandmete töötlemise süsteemid kavandatakse, ehitatakse ning neid hooldatakse ja käitatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi kasutades nii, et tagada teenuse nõutud osutamine ja kvaliteet konkreetses keskkonnas (maapind, terminali manööverdusala, lennumarsruut), mille liiklusomadused on teada, eelkõige seoses arvutatud tulemuste täpsuse ja usaldusväärsusega, teabe õigsusega, terviklikkusega, kättesaadavusega, järjepidevusega ja õigeaegsusega kasutamiskohas.

Seireandmete töötlemise süsteemid peavad võimaldama asjakohase, täpse, järjepideva ja ühtse teabe õigeaegset jagamist süsteemide vahel, et tagada EATMNi erinevate osade optimeeritud toimimine.

ê 1070/2009 artikli 4 punkti 4 alapunkt b

3.2.2. Uute tegevuskontseptsioonide toetamine

Seireandmete töölemise süsteemid peavad võimaldama seireandemete uute allikate järkjärgulise kättesaadavuse viisil, mis parandaks teenuste üldist kvaliteeti, eelkõige nii, nagu on ette nähtud lennuliikluse korraldamise üldkavas.

ê 552/2004

3.3. Kasutajaliidese süsteemid

3.3.1. Tõrgeteta toimimine

Maa peal asuvad lennuliikluse korraldamise süsteemide kasutajaliidesed kavandatakse, ehitatakse ning neid hooldatakse ja käitatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi kasutades nii, et tagada lennujuhtimisega seotud personalile üha enam ühtlustatud töökeskkond, sealhulgas funktsioonid ja ergonoomika, mis vastavad tuntud liiklusomadustega konkreetse keskkonna (maapind, terminali manööverdusala, lennumarsruut) keskkonna puhul nõutavale toimimisele.

3.3.2. Tegevust käsitlevate uute mõistete toetamine

Kasutajaliidese süsteemid peavad võimaldama tegevuse uute, kokkulepitud ja valideeritud mõistete järkjärgulist kasutuselevõttu ja suuremat automatiseerimist nii, et lennujuhtimisega seotud personali tööülesanded oleks nii tavapärastes kui ka halvenenud töötingimustes vastavuses inimvõimetega.

4. Sidesüsteemid ja menetlused maa-maa, õhk-maa ja õhk-õhk suunal sidepidamiseks

4.1. Tõrgeteta toimimine

Sidesüsteemid kavandatakse, ehitatakse ning neid hooldatakse ja käitatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi kasutades nii, et saavutataks nõutud sooritusvõime konkreetses õhuruumi osas või teatava kohaldamise puhul, eelkõige seoses teabe töötlemisajaga, terviklikkusega ja kättesaadavusega ning funktsiooni järjepidevusega.

Sidevõrk EATMNis on selline, et see vastaks teenuse kvaliteeti, katvust ja kättesaadavust käsitlevatele nõuetele.

ê 1070/2009 artikli 4 punkti 4 alapunkt b

4.2. Uute tegevuskontseptsioonide toetamine

Sidesüsteemid peavad toetama arenenud, kokkulepitud ja valideeritud tegevuskontseptsioonide rakendamist kõikides lennuetappides, eelkõige nii, nagu on ette nähtud lennuliikluse korraldamise üldkavas.

ê 552/2004

5. Navigatsioonisüsteemid ja -menetlused

5.1. Tõrgeteta toimimine

Navigatsioonisüsteemid kavandatakse ja ehitatakse ning neid hooldatakse ja käitatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi kasutades nii, et saavutataks nõutud horisontaalne ja vertikaalne navigatsiooni sooritusvõime, eelkõige seoses täpsuse ja funktsionaalse suutlikkusega konkreetse keskkonna puhul (maapind, terminali manööverdusala, lennumarsruut), mille liiklusomadused on teada ja mida kasutatakse kokkulepitud ja tegevust käsitlevate mõistete kohaselt.

6. Seiresüsteemid ja -menetlused

6.1. Tõrgeteta toimimine

Seiresüsteemid kavandatakse ja ehitatakse ning neid hooldatakse ja käitatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi kasutades nii, et saavutataks konkreetses keskkonnas (maapind, terminali manööverdusala, lennumarsruut) nõutud sooritusvõime, mille liiklusomadused on teada ning mida kasutataks kokkulepitud ja valideeritud tegevust käsitlevate mõistete kohaselt, eelkõige seoses teenuse täpsuse, katvuse, ulatuse ning kvaliteediga.

Seirevõrk EATMNis on selline, et see vastaks teenuse täpsust, õigeaegsust, katvust ja kättesaadavust käsitlevatele nõuetele. Seirevõrk võimaldab seireandmeid jagada, et tõhustada kogu EATMNi toimimist.

7. Süsteemid ja menetlused aeronavigatsioonialase teabe teenistuste jaoks

7.1. Tõrgeteta toimimine

Aeronavigatsioonialase teabe esitamine on täpne, õigeaegne ja järjepidev, seda teavet esitatakse üha rohkem elektroonilisel kujul ning see põhineb ühiselt kokkulepitud ja standarditud andmekogumil.

Täpne ja järjepidev aeronautikaalane teave, eelkõige seoses õhusõiduki pardal või maa peal asuvate koostisosade või süsteemidega edastatav teave, tehakse kättesaadavaks aegsasti.

7.2. Uute tegevuskontseptsioonide toetamine

Üha täpsem, täielikum ja ajakohastatud aeronavigatsioonialane teave tehakse kättesaadavaks ja seda kasutatakse aegsasti, et toetada õhuruumi ja lennujaama pideva tõhusa kasutamise parandamist.

8. Süsteemid ja menetlused meteoroloogilise teabe kasutamiseks

8.1. Tõrgeteta toimimine

Süsteemid ja menetlused meteoroloogilise teabe kasutamiseks parandavad meteoroloogilise teabe järjepidevust ja õigeaegsust ning selle esitamise kvaliteeti, kasutades kokkulepitud andmekogumit.

8.2. Uute tegevuskontseptsioonide toetamine

Süsteemid ja menetlused meteoroloogilise teabe kasutamiseks parandavad selle teabe kättesaadavuse ja selle kasutamise kiirust, et toetada õhuruumi ja lennujaama pideva tõhusa kasutamise parandamist.

III LISA

KOMPONENDID

EÜ deklaratsioon

– vastavuse kohta

– kasutuskõlblikkuse kohta

1. Koostisosad

Koostisosad määratakse kindlaks koostalitlusvõimet käsitlevates rakenduseeskirjades vastavalt käesoleva määruse artikli 3 sätetele.

2. Kohaldamisala

EÜ deklaratsioon hõlmab:

– hinnangut selle kohta, kas koostisosa eraldi vaadatuna on vastavuses nõutavate ühenduse spetsifikatsioonidega, või

– hinnangut või arvamust koostisosa kasutuskõlblikkuse kohta, vaadelduna lennuliikluskorralduse keskkonnas.

Teavitatud asutuste poolt kavandamis- ja tootmisetapis kasutatavad hindamismenetlused koostatakse otsuses 93/465/EMÜ määratletud moodulite põhjal vastavalt koostalitlusvõimet käsitlevates asjakohastes rakenduseeskirjades sätestatud tingimustele.

3. EÜ deklaratsiooni sisu

EÜ deklaratsioon vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta ja sellele lisatud dokumendid peavad olema kuupäevastatud ja allkirjastatud.

Deklaratsioon peab olema juhistega samas keeles ja see peab sisaldama järgmist:

– viited määrustele,

– tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja nimi või aadress (märgitakse ärinimi ja täielik aadress ning volitatud esindaja puhul samuti tootja ärinimi),

– koostisosa kirjeldus,

– selle menetluse kirjeldus, mida kasutatakse vastavuse või kasutuskõlblikkuse deklareerimiseks (käesoleva määruse artikkel 5),

– kõik asjakohased sätted, millele koostisosa vastab, ja eelkõige selle kasutamistingimused,

– vajadusel vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamisel osalenud ühe või mitme teavitatud asutuse nimi ja aadress ning hindamistõendi kuupäev vajadusel koos tõendi kehtivusaja ja -tingimustega,

– vajadusel viide järgitud ühenduse spetsifikatsioonidele;

– tootja või tema ühenduses registrisse kantud teavitatud esindaja nimel alla kirjutama volitatud isiku andmed.

IV LISA

SÜSTEEMID

EÜ deklaratsioon süsteemide vastavustõendamise kohta

Süsteemide vastavustõendamismenetlus

1. Süsteemide vastavustõendamist käsitleva EÜ deklaratsiooni sisu

EÜ vastavustõendamisdeklaratsioon ja sellele lisatud dokumendid peavad olema kuupäevastatud ja allkirjastatud. Deklaratsioon peab olema tehnilise toimikuga samas keeles ja see peab sisaldama järgmist:

– viited määrustele,

– aeronavigatsiooniteenuse osutaja nimi ja aadress (ärinimi ja täielik aadress),

– süsteemi lühike kirjeldus,

– selle menetluse kirjeldus, mida kasutatakse süsteemi vastavuse deklareerimiseks (käesoleva määruse artikkel 6),

– vajadusel selle teavitatud asutuse nimi ja aadress, kes viis läbi vastavustõendamismenetlusega seotud ülesanded,

– viited dokumentidele, mida sisaldab tehniline toimik;

– vajadusel viide ühenduse spetsifikatsioonidele,

– kõik asjakohased ajutised või lõplikud sätted, millele süsteem peab vastama, ning eelkõige võimalikud kasutamispiirangud või -tingimused,

– kui EÜ deklaratsioon on ajutine, selle kehtivusaeg,

– andmed allakirjutaja kohta.

2. Süsteemide vastavustõendamismenetlus

Süsteemi vastavustõendamismenetluse abil kontrollib ja tõendab aeronavigatsiooni teenuse osutaja, et süsteem vastab käesolevale määrusele ja et selle võib võtta käesoleva määruse alusel kasutusse.

Süsteemi puhul kontrollitakse igat järgmist aspekti:

– üldine ülesehitus;

– süsteemi arendamine ja ülesseadmine, eelkõige koostisosade monteerimine ja üldised kohandused,

– töövalmis süsteemi kasutuselevõtmine,

– vajadusel süsteemi hooldust käsitlevad erisätted.

Kui koostalitlusvõimet käsitlevate asjakohaste rakenduseeskirjadega nõutakse teavitatud asutuse kaasamist, koostab teavitatud asutus pärast eeskirja alusel temal lasuvate ülesannete täitmist vastavussertifikaadi seoses läbiviidud ülesannetega. Sertifikaat on ette nähtud aeronavigatsiooni teenuse osutajale. Seejärel koostab teenuse osutaja siseriiklikule järelevalveasutusele ettenähtud EÜ vastavustõendamissertifikaadi.

3. Tehniline toimik

EÜ vastavustõendamisdeklaratsioonile lisatav tehniline toimik sisaldab kõiki vajalikke dokumente, mis käsitlevad süsteemi omadusi, sealhulgas kasutustingimusi ja -piiranguid, ning vajadusel koostisosade vastavust tõendavaid dokumente.

Lisatakse vähemalt järgmised dokumendid:

– teave tehniliste spetsifikatsioonide asjakohaste osade kohta, millega tagatakse koostalitlusvõimet käsitlevatele kohaldatavatele rakenduseeskirjadele vastavus ning vajadusel ühenduse spetsifikatsioonid,

– käesoleva määruse artiklis 3 nimetatud koostisosade loetelu,

– koopiad EÜ deklaratsioonist vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta, mis peavad olema lisatud käesoleva artikli 5 kohaselt eespool nimetatud koostisosadele, ning vajadusel teavitatud asutuste tehtud katsete ja uuringute aruannete koopiad,

– kui süsteemi(de) vastavustõendamisel osaleb teavitatud asutus, siis selle asutuse allkirjastatud sertifikaat, milles kinnitatakse, et süsteem vastab käesolevale määrusele ning kus märgitakse kõik võimalikud varutingimused, mis on registreeritud tegevuste sooritamise ajal ja mida ei ole tühistatud,

– kui teavitatud asutust ei ole kaasatud, siis uuringute ja seadmestiku kokkupanemise aruanne, eesmärgiga tagada vastavus põhinõuetele ja koostalitlusvõimet käsitlevates asjakohastes rakenduseeskirjades sisalduvatele erinõuetele.

4. Esitamine

Tehniline toimik lisatakse EÜ vastavustõendamisdeklaratsioonile, mille aeronavigatsiooniteenuse osutaja esitab siseriiklikule järelevalveasutusele.

Teenuse osutaja säilitab tehnilise toimiku kogu teenuse kasutusea jooksul. See tuleb saata igale liikmesriigile, kes sellekohast soovi avaldab.

III LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 549/2004 || Määrus (EÜ) nr 550/2004 || Määrus (EÜ) nr 551/2004 || Määrus (EÜ) nr 552/2004 || Käesolev määrus

Artikli 1 lõiked 1–3 || || || || Artikli 1 lõiked 1–3

|| || Artikli 1 lõige 3 || || Artikli 1 lõige 4

Artikli 1 lõige 4 || || || || Artikli 1 lõige 5

|| Artikkel 1 || || || --------------

|| || Artikli 1 lõiked 1, 2 ja 4 || || --------------

|| || || Artikkel 1 || --------------

Artikli 2 punktid 1–35 || || || || Artikli 2 punktid 1–35

|| || || || Artikli 2 punktid 36–38

Artikli 2 punktid 17, 18, 23, 24, 32, 35, 36 || || || || ---------------

Artikkel 3 || || || || ---------------

Artikli 4 lõiked 1 ja 2 || || || || Artikli 3 lõiked 1 ja 2

|| || || || Artikli 3 lõiked 3 ja 4

Artikli 4 lõige 3 || || || || Artikli 3 lõige 5

|| || || || Artikli 3 lõige 6

Artikli 3 lõiked 4–5 || || || || Artikli 3 lõiked 7 ja 8

|| || || || Artikli 3 lõige 9

|| Artikli 2 lõige 1 || || || Artikli 4 lõike 1 punkt a

|| || || || Artikli 4 lõike 1 punktid b–g

|| Artikli 2 lõige 2 || || || Artikli 4 lõige 2

|| || || || Artikli 5 lõiked 1 ja 2

|| Artikli 2 lõiked 3–6 || || || Artikli 5 lõiked 3–6

|| Artikli 3 lõiked 1 ja 2 || || || Artikli 6 lõiked 1 ja 2

|| || || Artikli 8 lõiked 1 ja 3 || Artikli 6 lõiked 3 ja 4

|| || || || Artikli 6 lõige 5

|| || || Artikli 8 lõiked 2 ja 4 || -------------

|| Artikkel 6 || || || ----------- -

Artikli 10 lõige 1 || || || || Artikli 7 lõige 1

|| || || || Artikli 7 lõige 2

|| Artikli 7 lõige 1 || || || Artikli 8 lõige 1

|| || || || Artikli 8 lõige 2

|| Artikli 7 lõiked 4 ja 6 || || || Artikli 8 lõiked 3 ja 4

|| Artikli 7 lõiked 2, 3, 5 ja lõiked 7–9 || || || -------------

|| Artikkel 8 || || || Artikkel 9

|| || || || Artikkel 10

|| Artikkel 9 || || || -------------

Artikkel 11 || || || || Artikkel 11

|| Artikkel 14 || || || Artikkel 12

|| Artikkel 15 || || || Artikkel 13

|| Artikkel 16 || || || Artikkel 14

|| Artikkel 15a || || || Artikkel 15

|| Artikli 9a lõige 1 || || || Artikli 16 lõiked 1 ja 3

|| || || || Artikli 16 lõige 2

|| Artikli 9a lõike 2 punkt i || || || ------------

|| Artikli 9a lõige2 || || || Artikli 16 lõige 4

|| || || || Artikli 16 lõige 5

|| Artikli 9a lõiked 3–9 || || || Artikli 16 lõiked 6–12

|| Artikkel 9b || || || --------------

|| || Artikli 6 lõikest 1 kuni lõike 2 punktini b || || Artikli 17 lõige 1 ja lõike 2 punkt b

|| || || || Artikli 17 lõike 2 punktid c–e

|| || Artikli 6 lõikest 3 kuni lõike 4 punktini d || || Artikli 17 lõikest 3 kuni lõike 4 punktini d

|| || || || Artikli 17 lõike 4 punkt e

|| || Artikli 6 lõike 4 punktid e–f || || Artikli 17 lõike 4 punktid f ja g

|| || Artikli 6 lõiked 5 ja 7 || || Artikli 17 lõiked 5 ja 6

|| || Artikli 6 lõiked 8 ja 9 || || -------------

|| Artikkel 10 || || || Artikkel 18

|| || || || Artikkel 19

|| Artikkel 11 || || || Artikkel 20

|| Artikkel 12 || || || Artikkel 21

|| Artikkel 13 || || || Artikkel 22

|| || Artikkel 3 || || ---------------

|| || Artikkel 3a || || Artikkel 23

|| || Artikkel 4 || || ---------- ----

|| || Artikkel 7 || || ---------- ----

|| || Artikkel 8 || || ---------- ----

|| || || || Artikli 24 lõiked 1 ja 2

|| || || Artikli 3 lõige 3 || ---------- ----

|| || || Artiklist 2 kuni artikli 3 lõikeni 2 || -------------

|| || || Artikli 3 lõiked 4–7 || -------------

|| Artikli 17 lõige 1 || || || Artikkel 25

|| || || || Artikkel 26

Artikli 5 lõiked 1–3 || || || || Artikli 27 lõiked 1–3

Artikli 5 lõiked 4 ja 5 || || || || -------------

Artikli 10 lõiked 2 ja 3 || || || || Artikli 28 lõiked 1 ja 2

Artikkel 6 || || || || Artikkel 29

Artikkel 7 || || || || Artikkel 30

Artikkel 8 || || || || Artikkel 31

|| Artikkel 4 || || || -------------

|| || || Artikkel 9 || -------------

|| Artikkel 18 || || || Artikkel 32

Artikkel 9 || || || || Artikkel 33

Artikli 12 lõiked 2–4 || || || || Artikli 34 lõiked 1–3

Artikli 12 lõige 1 || || || || -------------

|| Artikkel 18a || || || ---- --------

|| || Artikkel 10 || || ----- -------

Artikkel 13 || || || || Artikkel 35

Artikkel 13a || || || || Artikkel 36

|| || || Artikkel 10 || -------------

|| || || Artikkel 11 || Artikkel 37

|| Artikli 19 lõige 1 || || || Artikkel 38

|| Artikli 19 lõige 2 || || || -------------

|| I lisa || || V lisa || I lisa

|| || || I lisa || -----------

|| II lisa || || || II lisa

|| || || II lisa || ----------

|| || || || III lisa

|| || || III lisa || ----------

|| || || IV lisa || -----------

é

[1]               Raammäärus ((EÜ) nr 549/2004), millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks; Teenuse osutamise määrus ((EÜ) nr 550/2004), aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas; Õhuruumi määrus ((EÜ) nr 551/2004) õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas; Koostalitlusvõime määrus ((EÜ) nr 552/2004) Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta.

[2]               Ülevaade ühtse Euroopa taeva algatust käsitlevatest õigusaktidest on esitatud meetmete paketi SES2+ mõjuhinnangu dokumendi III lisas.

[3]                      Määrus (EÜ) nr 216/2008, muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009.

[4]               Kuigi komisjoni 2012. aasta juuli tegevuskavaga Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni detsentraliseeritud ameteid käsitleva ühisavalduse rakendamiseks on ette nähtud kõikide ELi ametite nimede vastavusse viimine ühtse vormistandardiga, kasutatakse käesolevas seletuskirjas selguse huvides läbivalt praegu kehtivat nimekuju Euroopa Lennundusohutusamet (EASA). Seadusandliku ettepaneku teksti on kohandatud kooskõlas uue ühisavalduse ja tegevuskavaga ning selles on kasutusel standardile vastav nimi „Euroopa Liidu Lennundusamet (EAA)”.

[5]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2007; Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) on ühtse Euroopa taeva tehniline sammas ja kõiki lennundusvaldkondi hõlmav lennuliikluse korraldamise täiustamise programm.

[6]               Määruse (EÜ) nr 216/2008 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009) artikkel 65a.

[7]               COM(2012) 573 (final).

[8]               Määrus (EÜ) nr 216/2008.

[9]               Nagu eespool mainitud, on EASA algmääruse kavandatavad muudatused tehnilist laadi, mistõttu neid ei analüüsita mõjuhinnangu kontekstis.

[10]             http://ec.europa.eu/governance/impact/planned_ia/roadmaps_2013_en.htm#MOVE .

[11]             EÜT C 103 E, 30.4.2002, lk 1.

[12]             EÜT C 241, 7.10.2002, lk 24.

[13]             EÜT C 278, 14.11.2002, lk 13.

[14]             ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

[15]             ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

[16]             ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

[17]             ELT L 96, 31.3.2004, lk 26.

[18]             ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

[19]             ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

[20]             ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

[21]             Vt ELT L 96, 31.3.2004, lk 9.

[22]             ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

[23]             ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

[24]             ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

[25]             EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.

[26]             EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27.

[27]             EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27.

[28]             ELT L 95, 9.4.2009, lk 41.

[29]             EÜT L 220, 30.8.1993, lk 23.

[30]             EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[31]             EÜT C 38, 6.2.2001, lk 3.

[32]             EÜT L 187, 29.7.1993, lk 52. +Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[33]             EÜT L 95, 10.4.1997, lk 16. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2082/2000 (EÜT L 254, 9.10.2000, lk 1).

[34]             EÜT L 254, 9.10.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 980/2002 (EÜT L 150, 8.6.2002, lk 38).

[35]             ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

[36]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[37]             ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

[38]             ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

[39]             ELT C 179, 1.8.2006, lk 2.

[40]             ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

[41]             ELT L 95, 9.4.2009, lk 41.

[42]             ELT L 64, 2.3.2007, lk 1.

[43]             ELT L 96, 31.1.2004, lk 33.

[44]             12. veebruari 1981. aasta protokolliga muudetud ning 27. juuni 1997. aasta protokolliga üle vaadatud konventsioon.

[45]             Ö Eurocontrol asutati 13. detsembril 1960. aastal aeronavigatsiooni ohutuse alast koostööd käsitleva rahvusvahelise konventsiooniga, mida on muudetud 12. veebruaril 1981 Brüsselis allkirjastatud protokolliga ning mis on läbi vaadatud 27. juuni 1997. aasta protokolliga. Õ

[46]             ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

[47]             ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

[48]             ELT L 96, 31.3.2004, lk 26.

[49]             EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

[50]             EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/48/EÜ (EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).

[51]             ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

[52]             ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.