52013PC0315

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtu kohta /* COM/2013/0315 final - 2013/0166 (COD) */


SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Käesolev ettepanek on häirekeskuste taristuga seotud osa automaatset hädaabikõne süsteemi (eCall) käsitlevast komisjoni strateegiast, mis põhineb kolmeosalisel reguleerival lähenemisviisil, milles käsitletakse sõidukisisest süsteemi, telekommunikatsioonivõrke ja häirekeskusi.

1.1.        Üldine taust

Liiklusohutus on Euroopa Liidu transpordipoliitikas üks tähtsamaid teemasid. 2011. aastal hukkus umbes 1,1 miljonis ELi teedel toimunud liiklusõnnetuses ligikaudu 30 000 inimest ja vigastatuid oli rohkem kui 1,5 miljonit. Lisaks elukaotusest ja vigastustest tulenevale tragöödiale hõlmavad nimetatud õnnetused ka majanduslikku koormat, mis kujutab endast umbes 130 miljardi euro suurust kulu ühiskonnale aastas. EL on võtnud kohuseks vähendada liiklusõnnetuste arvu (õnnetuste ärahoidmine ehk aktiivne ohutus), leevendada asetleidnud õnnetuste tagajärgi (passiivne ohutus) ning suurendada päästeteenistuste ja õnnetusejärgse arstiabi tõhusust (kolmanda taseme ohutus). Automaatne hädaabikõne eCall aitab oluliselt kaasa liiklusõnnetustes hukkunute arvu ja liiklusvigastuste raskusastme vähendamisele.

Kui maanteel toimunud liiklusõnnetusele kutsutakse päästeteenistused, on iga minut äärmiselt oluline, et päästa elusid ning leevendada vigastuste raskust. eCall seadmed hoiatavad päästeteenistust kohe, isegi kui juht või reisija on teadvusetu või muul põhjusel võimetu helistama, ja kiirendavad päästeteenistuste saabumist ligikaudu 40 % võrra linnapiirkondades ja 50 % võrra maapiirkondades. Automaatsed hädaabikõned võivad oluliselt vähendada liiklusõnnetuste põhjustatud ummikuid ja seega ka üldist ummikute arvu Euroopa teedel.

ELi-ülese koostalitlusvõimelise eCall-teenuse ühtlustatud rakendamine on Euroopa Komisjoni tegevuskavas olnud alates 2005. aastast ning saanud nüüd prioriteetseks meetmeks liiklusohutuse suurendamisel ja intelligentsete transpordisüsteemide rakendamisel Euroopas.

Vabatahtlikku rakendamist käsitleva lähenemisviisi osana kutsus komisjon oma 2005. aasta teatises „Kodanikele hädaabikõnede lähemale toomine”[1] riikide ja piirkondade valitsusi tungivalt üles tegutsema ja investeerima eCall-süsteemi jaoks vajalikku hädaabitaristusse, eesmärgiga käivitada 2009. aastal täieulatuslik üleeuroopaline teenus. Ühtlasi palus komisjon Euroopa standardiorganisatsioonidel (ETSI, CEN) koostada vajalikud ühised Euroopa standardid ja andis neile ka sellekohast abi.

21. augustil 2009. aasta teatises „Aeg rakendada automaatse hädaabikõne süsteem eCall”[2] anti aru automaatse hädaabikõne rakendamise kohta ja jõuti järeldusele, et vabatahtlikkusel põhinev lähenemisviis ei ole olnud piisav. Komisjon märkis, et kui 2009. aasta lõpuks märkimisväärseid edusamme ei tehta, siis kaalutakse regulatiivseid meetmeid tagamaks, et eCalli standardvarustus paigaldatakse kõikidesse uutesse sõidukitesse Euroopas, alustades teatavatest sõidukikategooriatest (sõiduautod ja väikesed tarbesõidukid).

2010. aasta augustis jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega,[3] milles on ühena kuuest spetsifikatsioonide vastuvõtmiseks vajalikust prioriteetsest meetmest välja toodud „koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne (eCall) ühtlustatud pakkumine kogu ELis”.

3. juulil 2012 võttis Euroopa Parlament vastu muu kui seadusandliku resolutsiooni kodanikele mõeldud uue hädaabikõne teenuse eCall kohta[4], milles Euroopa Parlament:

– „on seisukohal, et eCall peaks olema avalik ELi-ülene hädaabikõne süsteem, mis on sõidukisse sisse ehitatud ning põhineb hädaabinumbril 112 ja ühtsetel üleeuroopalistel standarditel”;

– „tuletab meelde, et komisjoni mõjuhinnangu põhjal on reguleerivate meetmete vastuvõtmine eCall-süsteemi kohustuslikuks kasutuselevõtmiseks praegu ainus võimalus saavutada kogu positiivne mõju”;

– „nõuab tungivalt, et komisjon esitaks direktiivi 2007/46/EÜ raamistikus ettepaneku, et tagada avaliku, hädaabinumbrile 112 tehtavatel kõnedel põhineva eCall-süsteemi kohustuslik kasutuselevõtmine 2015. aastaks kõikides uutes tüübikinnitusega autodes ja kõikides liikmesriikides”;

– „tunneb heameelt komisjoni 8. septembri 2011. aasta soovituse üle ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja mobiilsideoperaatorid rakendaksid selles nõutud meetmed ja täiustused hiljemalt 2014. aasta lõpuks; peab seevastu kahetsusväärseks, et ainult 18 liikmesriiki reageerisid õigel ajal; kutsub ülejäänud liikmesriike üles reageerima nii kiiresti kui võimalik”;

– „nõuab tungivalt, et komisjon võtaks 2012. aasta lõpuks intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi raames vastu häirekeskuste ühised spetsifikatsioonid ja esitaks eCall-süsteemi rakendamist käsitleva direktiivi ettepaneku”.

Automaatse hädaabikõne kasutuselevõtmine on ka seotud CARS 2020 tegevuskava rakendamisega, mis on esitatud 8. november 2012 aasta teatises „CARS 2020 – Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse tegevuskava”[5].

26. novembril 2012 võttis komisjon vastu delegeeritud määruse (EL) nr 305/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne (eCall) ühtlustatud kasutuselevõtuga kogu ELis),[6] millega kehtestati spetsifikatsioonid, et uuendada häirekeskuste taristut, mis on vajalik eCall-kõnede nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks, tagamaks kogu ELi hõlmava eCall-teenuse ühilduvust, koostalitlusvõimet ja pidevust.

1.2.        Ettepaneku põhjused

Kuna 2009. aasta lõpuks ei olnud eCall-süsteemi vabatahtlikul kasutuselevõtmisel tehtud märkimisväärseid edusamme, otsustas komisjon teostada mõju hindamise, et hinnata kõige asjakohasemat poliitikavalikut kogu ELi hõlmava eCall-teenuse rakendamiseks Euroopas.

Nagu on selgitatud mõjuhinnangus,[7] vajab eCall-süsteem kolme liiki meetmeid: spetsiifilise süsteemi paigaldamine sõidukitele, mobiilsideoperaatorite suutlikkus edastada teatavas vormingus teateid ja häirekeskuste (tuntud ka kui PSAP – Public Safety Answering Points) suutlikkus kõnealuseid teateid käsitleda. Süsteem saab toimida üksnes juhul, kui kõiki kolme osa kasutatakse samaaegselt.

Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et eCall-süsteemi tõhusaks rakendamiseks on parim valik reguleeriv lähenemisviis. eCall-süsteem põhineks Euroopa ühtset hädaabinumbrit 112 hõlmaval tehase standardseadmetel, mis paigaldatakse teatavate sõidukikategooriatega alustades kõikidele sõidukitele Euroopas, ning ühtlasi loodaks raamistik eCall-kõnede käsitlemiseks telekommunikatsioonivõrkudes ja häirekeskustes. Kõnealune lähenemisviis teeks eCall-süsteemi kõikidele Euroopa kodanikele kättesaadavaks kogu ELi hõlmava teenusena, kiirendaks kasutuselevõttu ja realiseeriks eCall-süsteemi kogu potentsiaali päästa elusid ning leevendada vigastuste tõsidust. Hädaabikõne tehase standardseadmele tuginedes või sellega koos toimides võib lõpptarbijale pakkuda täiendavaid sõidukisiseseid hädaabi- ja/või lisaväärtusega teenuseid, mis tagavad veelgi suurema ohutuse ja majandusliku kasu.

Sellest tulenevalt tegi komisjon 8. septembril 2011 teatavaks oma eCall-süsteemiga seotud reguleerivaid meetmeid hõlmava strateegia ja võttis vastu selle esimese osa, mis koosnes komisjoni soovitusest,[8] mis käsitleb ELi-ülese eCall-teenuse toetamist sõidukist numbrile 112 valitud hädaabikõnede (eCall-kõned) edastamiseks elektroonilistes sidevõrkudes.

Selleks et viia lõpule eCall-strateegia rakendamine ja tagada hädaabinumbril 112 põhineva eCall-teenuse õige- ja samaaegne rakendamine asjaomase kolme sidusrühmade grupi (mobiilsideoperaatorid, avalikud päästeteenistused ja autotööstus) poolt aastaks 2015, kavatseb komisjon võtta järgmised meetmed.

– Sõidukisisene süsteem: ettepanek direktiivi 2007/46/EÜ raames, millega nähakse ette kohustus paigaldada eCall-süsteemi seadmed kõikidele uutele kategooriate M1 ja N1 sõidukitele (sõiduautod ja kergeveokid).

– Mobiilsidevõrgud: eespool osutatud komisjoni soovitus eCall-süsteemi kohta.

– Häirekeskused: võetakse vastu eespool nimetatud delegeeritud määrus kui direktiivi 2010/40/EL kohane delegeeritud õigusakt, et käsitleda häirekeskuste spetsifikatsioone.

Direktiivi 2010/40/EL artikli 6 lõikes 2 on sätestatud, et hiljemalt 12 kuud pärast prioriteetse meetme vajalike spetsifikatsioonide vastuvõtmist esitab komisjon vajaduse korral, pärast kulude ja tulude analüüsi hõlmava mõjuhinnangu läbiviimist, Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 kohaselt ettepaneku kõnealuse prioriteetse meetme kasutuselevõtmiseks.

See on käesoleva ettepaneku reguleerimisese, mis täiendab eCall-süsteemi käsitleva komisjoni strateegia häirekeskusi hõlmavat osa.

Need eri tekstid täiendavad üksteist ning võimaldavad hädaabinumbril 112 põhinevat eCall-teenusel olla täielikult toimimisvalmis 1. oktoobriks 2015.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1.        Konsulteerimine huvitatud isikutega

Käesolev ettepanek põhineb peamiste sidusrühmadega peetud ulatuslikel konsultatsioonidel.

Selles võetakse arvesse kõiki konsultatsioone, mis toimusid eCall-süsteemi mõju hindamise jooksul. Nimetatud konsultatsioonid hõlmavad eelkõige selliste sidusrühmade ulatuslikku panust, kes tegutsevad paljudel foorumitel, nagu Euroopa eCall-süsteemi rakendamise platvorm, eCall-süsteemi häirekeskuste eksperdirühm ja eCall-teenuse juhtrühm eSafety/i-Mobility foorumi raames, ning avalikku konsultatsiooni eCall-süsteemi rakendamise kohta ajavahemikus 19. juuli – 19. september 2010.

Ettepanekus võetakse arvesse arutelusid liikmesriikide, EMP riikide ja Šveitsi ekspertidega, mis toimusid 13. oktoobril 2011 ning 29. mail, 19. juunil ja 3. juulil 2012 toimunud kohtumiste raames, et valmistada ette häirekeskuste spetsifikatsioonid. Kohtumistel osalesid ka Euroopa Parlamendi esindajad ja Euroopa andmekaitseinspektor[9].

Käesolevas ettepanekus võetakse arvesse ka Euroopa intelligentsete transpordisüsteemide nõuanderühma arvamust. Kõnealune nõuanderühm koosneb intelligentsete transpordisüsteemide teenuste osutajate, kasutajate ühenduste, transpordiettevõtjate ja rajatiste käitajate, tootjate, sotsiaalpartnerite, kutseliitude, kohalike ametiasutuste ning muude asjaomaste foorumite 25 kõrgetasemelisest esindajast[10].

2.2.        Mõju hindamine ning kulude ja tulude analüüs

eCall-süsteemi mõjuhinnangu osana tehti kolme väljapakutud poliitikavaliku, sealhulgas reguleerivaid meetmeid käsitleva eelistatud valiku kohta põhjalik kulude-tulude analüüs.

Valituks osutunud poliitikavaliku (valik 3) tulude-kulude analüüsist nähtub, et kõik kolm eCall-süsteemi reguleerivat meedet (sõidukisisesed seadmed, telekommunikatsioon, häirekeskused) on üksteisest lahutamatud. Kuigi häirekeskuste kulusid saab hinnata eCall-süsteemi sõidukisiseste seadmete ja telekommunikatsiooniosast eraldi, on tulusid võimalik hinnata üksnes kogu eCall-algatuse puhul tervikuna.

2.2.1.     Häirekeskuste peamiste kulude analüüs

Iga häirekeskus on asjakohaselt varustatud hädaabinumbrilt 112 saabunud asukoha tuvastamise funktsiooniga (E112) täiendatud kõnede käsitlemiseks (universaalteenuse direktiivi kohane kohustus)[11] ning selle piirkulud hõlmavad hädaabinumbri 112 eCall-kõnede puhul järgmist:

– ribasisene modemiserver (3 000–20 000 eurot, olenevalt eCall-kõnede arvust);

– tarkvara miinimumteabe dekodeerimiseks ja selle integreerimine häirekeskuse tarkvarasse;

– koolitus.

Kõnealustele kuludele tuleks lisada iga-aastased tegevuskulud. Juhul kui eCall-kõned võetakse vastu samas häirekeskuses, kus vastatakse ka muudele hädaabikõnedele, liigitatakse suurem osa nimetatud kuludest tavapäraste tegevuskulude alla. Muul juhul sõltuvad kulud hinnangulise arvu eCall-kõnede käsitlemiseks vajalike operaatorite arvust[12].

Häirekeskuste ajakohastamise hinnangulised kulud ulatuvad keskmiselt 1,1 miljoni euroni liikmesriigi kohta[13]. Kõnealune hinnang tuleneb klasteranalüüsist, mis põhineb riigi rahvastikutihedusel, õnnetuseliikidel, teede- ja päästetaristutel ning muul üldstatistikal. Kulud varieeruvad riigiti märkimisväärselt, sõltudes häirekeskuste arvust, aga ka häirekeskuste ajakohastamiseks valitud tehnilisest lahendusest.

Lisateavet kulude kohta on saadud ka kasutuselevõtule eelneva katseprojektiga HeERO[14] (jaanuar 2011–jaanuar 2013), mis hõlmas üheksa liikmesriigi ja assotsieerunud riigi ametiasutusi ning 40 partnerit. Projekti eesmärk oli teha ettevalmistusi vajaliku taristu kasutuselevõtuks, sealhulgas koostalitlusvõimelise ja ühtlustatud, hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese hädaabikõne süsteemi käivitamine. Projekti järelmeetmeks on 2013. aasta alguses käivitatud katseprojekt HeERO2, mis kestab 24 kuud ning kaasab veel üheksa liikmesriiki ja assotsieerunud riiki.

Katseprojekt HeERO on näidanud, et eelkõige suure häirekeskuste arvuga liikmesriikides on innovaatiliste lahendustega võimalik kulusid vähendada, võrrelduna eCall-süsteemi mõjuhinnangus järgitud suhteliselt konservatiivse lähenemisviisiga. Samuti kinnitas see, et rakendamisega seotud hinnangulised ja tegelikud kulud olid eeldatavates piirides.

2.2.2.     Peamise kasu analüüs

Mõjuhinnangus ja paljudes, sealhulgas riiklikes uuringutes kindlaksmääratud kasu hõlmab järgmist:

– surmaga lõppenud liiklusõnnetuste vähendamine (kui kõik sõidukid on varustatud eCall-seadmetega, siis vahemikus 1–10 %, sõltuvalt riigi rahvastikutihedusest ning teede- ja päästetaristutest)[15];

– vigastuste raskusastme vähendamine (vahemikus 2–15 %)[16];

– liiklusõnnetustest tulenevate ummikutega seotud kulude vähendamine. See tuleneb tõhusamast tegutsemisest õnnetuste korral, kuna õnnetusest teatatakse viivitamata häirekeskustele, kust teave edastatakse asjaomasele liiklusjuhtimiskeskusele, millel on võimalik kohe teavitada teisi liiklejaid ja aidata vähendada järgnevaid õnnetusi;

– päästeteenistuste töö hõlbustamine ja päästemeeskonna (nt tuletõrjujad) turvalisuse suurendamine lõksujäänud inimeste väljaaitamisel, kuna miinimumteabes sisalduvad muu hulgas andmed ka kasutatud kütuseliigi kohta;

– teeäärsete hädaabikõneseadmete vähendamine, kuna kõikidel liiklejatel on võimalik teha hädaabikõne oma sõidukist.

2.2.3.     Tulude-kulude suhe

Kasu on hinnatud ka rahaliselt[17] ning eri poliitikavalikute ja asjaomaste kategooriate liikide jaoks on koostatud tulude-kulude analüüs. Hinnanguline suhe on arvutatud kuni aastani 2033, mis on eelistatud poliitikavalikus eeldatav aasta eCall-teenuse täielikuks kasutuselevõtuks.

|| Poliitikavalik 1 ELi meetmed puuduvad || Poliitikavalik 2 Vabatahtlikkusel põhinev lähenemisviis || Poliitikavalik 3 Reguleerivad meetmed

Tulude-kulude suhe || 0,29 || 0,68 || 1,74

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1.        Õiguslik alus

Direktiivi 2010/40/EL artikli 6 lõikes 2 on sätestatud, et hiljemalt 12 kuud pärast prioriteetse meetme vajalike spetsifikatsioonide vastuvõtmist esitab komisjon vajaduse korral, pärast kulude ja tulude analüüsi hõlmava mõjuhinnangu läbiviimist, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi toimimise lepingu artikli 294 kohaselt ettepaneku kõnealuse prioriteetse meetme kasutuselevõtmiseks.

3.2.        Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele (Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõige 3) tuleb ELi tasandil võtta meetmeid ainult juhul, kui liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada ning seepärast saab kõnealuseid eesmärke kavandatud meetmete ulatuse või mõju tõttu paremini saavutada ELi tasandil.

Liiklusohutus on suur probleem kõikide inimeste jaoks kogu Euroopa Liidus: 500 miljonit kodanikku 27 liikmesriigis kasutab rohkem kui 230 miljonit sõidukit enam kui viiel miljonil kilomeetril teedel. Koostalitlusvõimelist eCall-süsteemi käsitleva ELi-ülese algatuse lõppeesmärk on võtta kõikides autodes Euroopas kasutusele miinimumfunktsioonid, mis on vajalikud tagamaks, et päästeteenistused saaksid hädaabikõnesid adekvaatselt käsitleda. Praegu tehakse eri liikmesriikides aastas enam kui 100 miljonit maanteereisi ja Euroopa Liidu jätkuva konsolideerumise tulemusena (kaupade, inimeste ja teenuste vaba liikumise kaudu) nende arv üha kasvab. Teenuse koostalitlusvõimelisuse ja pidevuse tagamiseks kogu Euroopas on vaja ELi tasandi meetmeid, kuna iga liikmesriik eraldi ei suuda nimetatud eesmärki rahuldaval tasemel saavutada. ELi tasandi meetmete võtmine, kasutades Euroopa standardiorganisatsioonide (CEN ja ETSI) poolt heakskiidetud Euroopa ühiseid eCall-süsteemi standardeid, tagab hädaabiteenuse tõhusa osutamise kogu Euroopas, näiteks välismaal reisivate sõidukite puhul, ja aitab vältida turu killustumist (mis võib juhtuda siis, kui levivad riiklikud ja/või autotootjate väljatöötatud eralahendused, mida rakendatakse eri viisil).

Kogu ELi hõlmav eCall-süsteem, mis põhineb hädaabinumbri 112 ja positsioneerimissüsteemi E112 kasutamisel, on kavandatud viisil, millega minimeeritakse mõju kõikidele väärtusahela sidusrühmadele (autotööstus, mobiilsideoperaatorid, liikmesriigid/häirekeskused) ja jaotatakse nimetatud mõju ühtlaselt.

Käesoleva ettepanekuga kutsutakse liikmesriike üles võtma kasutusele eCall-häirekeskuste taristu, mis on vajalik eCall-kõnede nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks nende territooriumil, vastavalt spetsifikatsioonidele, mis on sätestatud komisjoni 26. novembri 2012. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 305/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne (eCall) ühtlustatud kasutuselevõtuga kogu ELis), et tagada kogu ELi hõlmava eCall-teenuse ühilduvus, koostalitlusvõime ja pidevus. Kava kohaselt hoitakse riiklike/piirkondlike ametiasutuste finants- ja halduskulud võimalikud väikesed ning proportsionaalsed saavutatavate eesmärkidega. Märkimisväärne osa rakendamisest (häirekeskuste töö korraldamine) on jäetud riiklikele otsuseid tegevatele asutustele. Liikmesriigid uuendavad häirekeskuste taristut viisil, mis vastab kõige paremini nende riiklikule/kohalikule struktuurile, võttes seega arvesse iga liikmesriigi spetsiifilisi asjaolusid ja tingimusi. Iga liikmesriik võib korraldada oma päästeteenuseid majanduslikult kõige tõhusamal ja riigi jaoks asjakohasel viisil, sealhulgas võimalus filtreerida kõnesid, mis ei ole hädaabikõned ning mida ei käsitleta eCall-häirekeskustes, eelkõige käsitsi valitud eCall-kõnede puhul.

3.3.        Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 on sätestatud, et liikmesriigid peavad kasutusele võtma eCall-häirekeskuste taristu, mis on vajalik eCall-kõnede nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks nende territooriumil, hiljemalt 1. oktoobril 2015.

Artikliga 2 nõutakse, et liikmesriigid esitaksid komisjonile aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta hiljemalt 18 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikliga 3 nähakse ette, et otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

4.           MÕJU EELARVELE

Mõju ELi eelarvele puudub.

5.           MUU TEAVE

· Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatavas õigusaktis käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda kohaldada ka Euroopa Majanduspiirkonnas.

2013/0166 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtu kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 91,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

pärast õigusakti eelnõu esitamist riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[18],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[19],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/40/EL(mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega)[20] artikli 3 punktis d on koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne (eCall) ühtlustatud pakkumist kogu ELis nimetatud prioriteetseks meetmeks spetsifikatsioonide ja standardite väljatöötamise ja kasutamise valdkonnas.

(2)       Direktiivi 2010/40/EL artiklis 6 on nõutud, et komisjon peab vastu võtma spetsifikatsioonid, et tagada ühilduvus, koostalitlusvõime ja pidevus intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks ja tööks kasutamiseks prioriteetsete meetmete puhul.

(3)       Komisjoni 26. novembri 2012. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 305/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne (eCall) ühtlustatud kasutuselevõtuga kogu ELis)[21] kehtestati spetsifikatsioonid, et uuendada häirekeskuste taristut, mis on vajalik eCall-kõnede nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks, tagamaks kogu ELi hõlmava eCall-teenuse ühilduvust, koostalitlusvõimet ja pidevust.

(4)       Direktiivi 2010/40/EL artikli 6 lõikes 2 on sätestatud, et hiljemalt 12 kuud pärast eespool nimetatud delegeeritud määruse vastuvõtmist esitab komisjon vajaduse korral, pärast kulude ja tulude analüüsi hõlmava mõjuhinnangu läbiviimist, Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 kohaselt ettepaneku kõnealuste spetsifikatsioonide kasutuselevõtmiseks.

(5)       Eeldatakse, et vähendades hädaabiteenistuste reageerimisaega, vähendatakse ELi-ülese eCall-teenusega nii surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu liidus kui ka liiklusõnnetuste põhjustatud vigastuste raskusastet. Koostalitlusvõimeline ELi-ülene eCall-teenus peaks eeldatavasti tooma ühiskonnale kaasa kulude kokkuhoiu, parandades tegutsemist õnnetusjuhtumite korral ning vähendades liiklusummikuid ja järgnevaid õnnetusi.

(6)       Selleks et tagada teenuse koostalitlusvõime ja pidevus kogu ELis ning vähendada rakenduskulusid Euroopa Liidu jaoks tervikuna, on vaja, et kõik liikmesriigid võtavad eCalli prioriteetse meetme kasutusele kooskõlas delegeeritud määruses (EL) nr 305/2013 sätestatud ühiste spetsifikatsioonidega. See ei tohiks piirata liikmesriikide õigust võtta kasutusele täiendavad tehnilised vahendid teiste hädaabikõnede käsitlemiseks.

(7)       Kogemused teiste hädaabikõnede süsteemidega on näidanud, et käsitsi valitud eCall-kõnede hulgas on ka muid abikõnesid. Vajaduse korral võivad liikmesriigid rakendada kõiki asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid selliste abikõnede filtreerimiseks, et tagada üksnes reaalsete hädaabikõnede jõudmine eCall-häirekeskustesse.

(8)       Kuna käesoleva otsuse eesmärki – tagada koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi koordineeritud ja ühtlane kasutuselevõtt ning teenuse koostalitlusvõime ja pidevus kogu Euroopas – ei suuda liikmesriigid ja/või erasektor piisavalt saavutada ning meetmete ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid võtavad hiljemalt 1. oktoobriks 2015 kasutusele eCall-häirekeskuste taristu, mis on vajalik eCall-kõnede nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks, eristades vajaduse korral muud abikõned, vastavalt spetsifikatsioonidele, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) nr 305/2013, et tagada kogu ELi hõlmava eCall-teenuse ühilduvus, koostalitlusvõime ja pidevus. See ei piira liikmesriikide õigust korraldada oma päästeteenuseid majanduslikult kõige tõhusamal ja riigi jaoks asjakohasel viisil, sealhulgas võimalus filtreerida kõnesid, mis ei ole hädaabikõned ning mida ei käsitleta eCall-häirekeskustes, eelkõige käsitsi valitud eCall-kõnede puhul.

Artikkel 2

Hiljemalt 18 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist esitavad liikmesriigid komisjonile aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta. Kõnealune aruanne peab hõlmama vähemalt nende pädevate asutuste loetelu, kes hindavad eCall-häirekeskuste toimingute vastavust delegeeritud määruse (EL) nr 305/2013 artiklis 3 sätestatud nõuetele, eCall-häirekeskuste loetelu ja nende tegevuse geograafilist ulatust, vastavuskatsete kirjeldusi ning eraelu puutumatuse ja andmekaitse eeskirjade kirjeldust.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               KOM(2005) 431 (lõplik)

[2]               KOM(2009) 434

[3]               ELT L 207, 6.8.2010, lk 1.

[4]               P7_TA(2012)0274

[5]               COM(2012) 636 (final).

[6]               ELT L 91, 3.4.2013, lk 1.

[7]               SEK(2011) 1019 (lõplik)

[8]               2011/750/EL

[9]               Vt päevakava ja protokolli kokkuvõte

http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetail&groupID=1941

[10]             Http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupdetail.groupdetail&groupid=2736

[11]             Direktiiv 2002/22/EÜ, artikkel 26

[12]             SEK(2011) 1019 (lõplik), III lisa

[13]             SEK(2011) 1019 (lõplik), XIV lisa

[14]             Http://ec.europa.eu/information_society/apps/projects/factsheet/index.cfm?project_ref=270906

[15]             SEiSS, E-MERGE, eIMPACT, AINO uuringud. Kalkulatsioonide üksikasjalikumat analüüsi vt eCall-süsteemi mõjuhinnangu IV lisast.

[16]             SEiSS, E-MERGE, eIMPACT, AINO uuringud. Kalkulatsioonide üksikasjalikumat analüüsi vt eCall-süsteemi mõjuhinnangu IV lisast.

[17]             SEK(2011) 1019 (lõplik), IV ja XIV lisa

[18]             ELT C […], lk […].

[19]             ELT C […], lk […].

[20]             ELT L 207, 6.8.2010, lk 1.

[21]             ELT L 91, 3.4.2013, lk 1.