Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusprogramm /* COM/2013/0107 final - 2013/0064 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Kosmosepõhised süsteemid võimaldavad kasutada
väga erinevaid rakendusi, mis mängivad olulist rolli meie igapäevaelus
(televisioon, internet või geograafilise asukoha määramine), on ülimalt
olulised mitmete tähtsate majandusvaldkondade jaoks ning aitavad tagada meie
julgeolekut. Kosmosepõhised rakendused ja seotud teenused ning ka kosmosealased
teadusuuringud on muutunud väga oluliseks ELi poliitikavaldkondade – näiteks
keskkonnapoliitika, kliimamuutuste poliitika, merenduspoliitika, arengu-,
põllumajandus- ja julgeolekuga seotud poliitika, sealhulgas ÜVJP/ÜJKP –
rakendamiseks, samuti tehniliste edusammude ning tööstusinnovatsiooni ja
tööstuse konkurentsivõime edendamiseks. Kuna sõltuvus kosmosepõhistest teenustest
suureneb, on meie ühiskonna jaoks muutunud väga oluliseks, et suudaksime
kosmoseinfrastruktuure kaitsta. Ka kosmoseinfrastruktuuri ühe osa töö
katkemisel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed majandustegevuse tõhusale
toimimisele ja meie kodanike turvalisusele ning see kahjustaks hädaabiteenuste
osutamist. Kuid kosmoseinfrastruktuure ähvardab üha enam
kosmoseaparaatide omavahelise kokkupõrke oht ning – mis veelgi olulisem –
kosmosejäätmetega kokkupõrke oht. Tegelikult on kosmosejäätmed muutunud kõige
tõsisemaks ohuks teatava kosmosetegevuse jätkusuutlikkusele. Kokkupõrkeohu leevendamiseks tuleb satelliidid
ja kosmosejäätmed tuvastada ja neid seirata, kataloogida nende positsioonid ja
jälgida nende liikumist (trajektoore) pärast seda, kui potentsiaalne
kokkupõrkeoht on kindlaks tehtud, nii et satelliidioperaatoritele antaks märku
tarvidusest satelliite liigutada. See tegevus tähendab kosmose jälgimist ja
seiret (Space Surveillance and Tracking, SST) ning toimub tänapäeval
peamiselt maapealsete sensorite, näiteks teleskoopide ja radarite abil. On olemas ka muid viise, kuidas leevendada
kokkupõrkeohtu või kokkupõrgete tagajärgi. Nende hulka kuuluvad jõupingutused
teadusuuringute valdkonnas eesmärgiga paremini kaitsta satelliite kokkupõrke
mõjude eest ja töötada välja tehnoloogiad kosmosejäätmete kõrvaldamiseks
orbiidilt. Peale selle on tehtud mitu algatust, millega soovitakse tagada, et
kosmoses tegutsevad riigid võtaksid rahvusvahelisel tasandil kohustuse
vähendada kosmosejäätmete tekitamist kosmosetegevuse käigus. Rahvusvaheline
avakosmosetegevuse tegevusjuhend, mille kohta Euroopa Liit ettepaneku tegi ja
mille üle toimuvad praegu kosmoses tegutsevate riikidega läbirääkimised, on
siiani leidnud laia rahvusvahelist toetust. Kuid kuigi need instrumendid võivad
neis sisalduvate sätete rakendamisel olla väga olulised, ei kõrvaldata nendega
probleemi, mida kujutavad endast olemasolevad ja tulevikus tekkivad
kosmosejäätmed; nende instrumentidega vähendatakse ainult kosmosejäätmete
eksponentsiaalset kasvu tulevikus. Praegu on ainus lahendus vältida
kokkupõrkeid ning jälgida kosmoseaparaatide või nende tekitatud kosmosejäätmete
kontrollimatut taassisenemist Maa atmosfääri. Kuid selleks, et jälgida ja vaadelda
satelliite ja kosmosejäätmeid ning samuti kosmoseobjektide taassisenemist Maa
atmosfääri, on Euroopal praegu piiratud suutlikkus. Lisaks puuduvad asjakohased
teenused, et väljastada satelliidioperaatoritele kokkupõrkehoiatusi. Komisjoni teatises “Kodanike teenistuses oleva
Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine” (KOM(2011) 152) (milles
tunnistatakse nii kosmoseinfrastruktuuride ja tuletatud teenuste tähtsust kui
ka vajadust tagada nende kaitse) rõhutatakse, et liit peaks kindlaks määrama
kosmoseaparaatide jälgimise ja seire Euroopa süsteemi korralduse ja juhtimise,
võttes arvesse selle süsteemi kahesuguseks kasutamiseks sobivat laadi ning
vajadust tagada süsteemi jätkusuutlik kasutamine, nagu rõhutati
2010. aasta oktoobris vastu võetud tööstuspoliitikaalases teatises. ELi tegevus selles valdkonnas on põhjendatud
Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009, millega
laiendatakse ELi pädevust kosmosevaldkonnas. Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikliga 189 antakse ELile volitused edendada ühiseid algatusi, toetada
teadusuuringuid ja tehnoloogia arendamist ning koordineerida kosmose uurimiseks
ja kasutamiseks vajalikke jõupingutusi Euroopa kosmosepoliitika raames. Liikmesriigid on mitmes nõukogu resolutsioonis
ja järelduses[1]
toetanud vajadust ELi meetmete järele selles valdkonnas. 2008. aastal
kinnitati kosmosenõukogu viiendal kohtumisel, et Euroopa jaoks on „vajalik
töötada välja Euroopa suutlikkus oma kosmoseinfrastruktuuri ja kosmosejäätmete
seireks ja järelevalveks”[2].
Samuti kinnitati, et liit peab võtma aktiivse rolli kosmoseolukorrast ülevaate
saamise süsteemi (Space Situational Awareness; SSA) ja selle
juhtimismehhanismide rakendamisel. Viimati korrati nõukogu 2011. aasta mai
järeldustes ELi kosmosestrateegiat käsitleva teatise kohta vajadust parandada
SST Euroopa suutlikkusega Euroopa kosmosevarade ja nende orbiidilesaatmise
turvalisust. Nimetatud järeldustes rõhutatakse, et sel eesmärgil „peaks liit
võimalikult laialdaselt kasutama olemasolevaid või liikmesriikides, Euroopa
tasandil ja vajadusel rahvusvaheliselt arendatavaid varasid, pädevusi ja
oskusi”. Järeldustes kutsuti ELi [Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistust]
esitama tihedas koostöös ESA ja liikmesriikidega ettepanekud juhtimiskava ja
andmepoliitika kohta, milles võetaks arvesse SST andmete suurt tundlikkust.
Neid seisukohti jagab ka Euroopa Parlament oma 30. novembril 2011
vastu võetud raportis ELi kosmosestrateegia kohta[3]. Euroopa kahe juhtprogrammi – Galileo ja
Copernicuse (mis on ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire programmi GMESi uus
nimi) – raames tehtud edusammud on samuti suurendanud teadlikkust vajadusest
kaitsta ELi kosmoseinfrastruktuuri. Galileo on esimene ELi kosmosevaldkonna
juhtprojekt ja jääb ELi kosmosevaldkonna tegevuse üheks tähtsamaks tugisambaks
ning GMESi programmil on oluline kosmosepõhine komponent (Sentineli seeria
satelliidid). Copernicuse programm sai alguse teadus- ja arendustegevuse
projektina ning hiljuti jõuti programmi esialgse rakendusetapini. Kooskõlas eespool tooduga käsitletakse
käesolevas otsuse ettepanekus sellise Euroopa teenuse väljatöötamist, millega
püütakse ennetada kosmoseaparaatide omavahelisi kokkupõrkeid või
kosmoseaparaatide ja kosmosejäätmete vahelisi kokkupõrkeid ning mille abil
tehakse järelevalvet kosmoseaparaatide või nende osade Maa atmosfääri
kontrollimatu taassisenemise üle. Tehnilises mõttes osutatakse sellele
teenusele kui kosmose jälgimise ja seire Euroopa teenusele (SST Euroopa
teenus). Järgides komisjoni 2011. aasta teatises
„Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”[4] kavandatud lähenemisviisi,
võimaldab käesolev otsus määratleda partnerluse, mille raames annavad
liikmesriigid oma olemasolevad ja tulevased varad Euroopa tasandi SST
suutlikkuse teenistusse ning Euroopa Liit näeb kindlaks määratud meetmete
rakendamiseks ette õigusraamistiku ja rahalise abi. Õigusraamistikus määratakse
kindlaks juhtimiskava ja andmepoliitika kooskõlas nõukogu asjaomaste
järeldustega. Lõpetuseks ei ole vähemtähtis ka asjaolu, et
kavandatud SST Euroopa teenustel on oluline eesmärk ELi kosmosetööstuse
poliitikas (määratletakse 2013. aastal avaldatavas komisjoni teatises ELi
kosmosetööstuse poliitika elementide kohta) – nimelt soovitakse nende
teenustega saavutada Euroopa tehnoloogiline sõltumatus elutähtsates
valdkondades ning säilitada sõltumatu juurdepääs kosmosele. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA
MÕJU HINDAMISE TULEMUSED Ettepanek on esitatud pärast ulatuslikke
konsultatsioone sidusrühmade ja üldsusega. Sellele on lisatud mõjuhinnang. Viimaste aastate jooksul on ettevõtluse ja
tööstuse peadirektoraat konsulteerinud erinevate isikutega, kes on huvitatud
kosmosealastest küsimustest ja tegelevad nendega mitmesugustes valdkondades,
mis kattuvad ELi tulevase võimaliku kosmosetegevusega, ning eelkõige kosmose
jälgimise ja seire Euroopa teenuste (SST teenuste) arendamise teemal. Selliste
teenuste arendamist on käsitletud ka kosmoseküsimuste eest vastutavate ELi
ministrite poliitilise mõttevahetuse käigus. Nende konsultatsioonide peamised järeldused
võib kokku võtta järgmiselt: –
ELi ja ESA liikmesriikide kosmoseküsimuste eest
vastutavad ministrid on üksmeelel, et SST Euroopa teenuse arendamist peaks
juhtima EL, mitte aga Euroopa Kosmoseagentuur (ESA). Konsensus on leidnud
kajastamist ka nõukogu eespool nimetatud resolutsioonides. Selle peamine põhjus
ilmnes arvukate arutelude käigus: Euroopa SST teenusel on julgeolekumõõde (mis
võimaldab koguda luureandmeid riikide tsiviilvaldkonna ja sõjalise
kosmoseinfrastruktuuri ja -tegevuse kohta) ning ELil (erinevalt ESAst) on
pädevus ja vahendid selles valdkonnas tegutsemiseks. ELi toimimise lepinguga
antakse ELile pädevus koordineerida kosmoses asuvate süsteemide kasutamist ning
samuti on ELil olemas pädevus ja vahendid, et tulla toime sellise teenuse
julgeolekumõõtmega. Liikmesriigid leiavad, et ESA peaks ELi selles ettevõtmises
toetama (ja ta teeb seda SSA ettevalmistava programmi kaudu), kuid teadus- ja
arendustegevusega tegeleva organisatsioonina ei ole ESA-l pädevust ja
vahendeid, mis on vajalikud selleks, et ise SST Euroopa teenuseid välja töötada
ja osutada. –
Eelkõige soovivad liikmesriigid, et EL määraks
kindlaks SST Euroopa teenuse juhtimiskava ja andmepoliitika, osaleda aktiivselt
teenuse väljatöötamises ning kasutada parimal võimalikul viisil ära
olemasolevaid sensoreid ja oskusteavet. Samuti on liikmesriigid sõnaselgelt
öelnud, mil viisil tuleks arvesse võtta julgeolekuprobleeme: SST sensorite üle
peab kontroll jääma riigile. SST teabe konfidentsiaalsus on tunnistatud
SST andmepoliitika peamiseks põhimõtteks. SST teavet tuleks avalikustada vaid
üksikjuhtumipõhiselt ja vastavalt vajadusele. –
ELi ja ESA liikmesriigid ning eksperdid on
üksmeelel, et tulevase SST Euroopa teenuse osutamisel tuleks saada kasu
olemasolevatest sensoritest, mis peaksid olema omavahel ühendatud ja toimima
võrgustikuna, ning lähtuda sellistest sensoritest. Samuti on seisukohad
sarnased selles, et praegustest varadest ei piisa tulemuslikkuse tagamiseks
soovitud tasemel. Soovitud taseme saavutamiseks tuleks ehitada uued varad
(näiteks jälgimis- ja seireradarid ning -teleskoobid) ning integreerida need
SST Euroopa süsteemi. Sensoreid omavad liikmesriigid ja need
liikmesriigid, kes soovivad sellist suutlikkust arendada, peaksid mängima SST
Euroopa teenuse väljatöötamisel põhirolli. –
Samuti on liikmesriigid ja valdkonna eksperdid
üksmeelel, et SST Euroopa teenuse väljatöötamiseks ja osutamiseks tuleb teha
vähemalt järgmist: · ühendada piiratud olemasolevad varad (peamiselt maapealsed teleskoobid
ja radarid satelliitide asukoha kohta teabe saamiseks) ja suurendada seda
suutlikkust, ehitades ja ühendades omavahel uusi varasid (sensorifunktsioon); · arendada välja töötlemisfunktsioon, mis koondab ja analüüsib saadud
SST andmeid (töötlemisfunktsioon); · luua ööpäevaringselt toimiv teenindusbüroo, mis on ühenduses
kasutajatega ning väljastab satelliidioperaatoritele ja asjaomastele riigiasutustele
hoiatusi kokkupõrkeohu ja Maa atmosfääri taassisenemiste kohta. –
Kogu aastatepikkuse aruteluprotsessi jooksul
nõudsid SST seisukohast asjaomaseid kosmosevarasid omavad liikmesriigid ühe
üliolulise juhtimisaspekti lisamist: julgeolekukaalutluste tõttu peavad
tulevase SST Euroopa süsteemi sensori- ja töötlemisfunktsioon jääma riigi
pädevate ametiasutuste (mõnel juhul sõjaväeasutuste) kontrolli alla. Enamik
liikmesriike toetab mõtet, et SST Euroopa teenuse väljatöötamiseks võiksid
olemasolevaid kosmosevarasid omavad või uusi varasid väljatöötavad
liikmesriigid moodustada konsortsiumi, et juhtida võrgustikuna nii sensori- kui
ka töötlemisfunktsiooni. Samuti leiavad liikmesriigid, et teenindusbüroo
funktsiooni peaks täitma kas konsortsium ise või mõni muu organ, kellel on
piisavad julgeolekualased volitused, näiteks Euroopa Liidu Satelliidikeskus.
Riikliku julgeoleku kaalutlustest lähtuvalt väitsid liikmesriigid samas siiski
üheselt, et nad ei ole nõus tegema selles valdkonnas koostööd erasektori
ettevõtjaga. –
Ollakse üksmeelel, et SST Euroopa teenuse
arendamine peaks toimuma tihedas koostöös Ameerika Ühendriikidega. –
Liikmesriigid on valmis tegema oma kosmosevarad
kättesaadavaks SST Euroopa teenuse väljatöötamiseks. Nad on seisukohal, et
vastutasuks peaks EL rahastama teenuse arendamist ning rahastamine peaks katma
vähemalt teenuse väljatöötamisega otseselt seotud tegevuste kulud. Lisaks oma
kosmosevarade kättesaadavaks tegemisele on liikmesriigid valmis ka rahaliselt
panustama. Ühtlasi selgus konsultatsioonide käigus, et
üldsus on teadlik vajadusest kaitsta kosmoseinfrastruktuuri ning toetab seda. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Komisjoni ettepaneku õiguslik alus on ELi
toimimise lepingu artikli 189 lõige 2. Ettepanek on esitatud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu otsuse kujul ning nimetatud institutsioonid toimivad seadusandliku
tavamenetluse kohaselt. Tegemist on üldkohaldatava õigusaktiga ning selle sisu
peab olema vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides, kuigi osalemine
SST Euroopa süsteemi loomises ja töös ei ole kohustuslik. Ettepanekus määratakse kindlaks kavandatava
meetme – nimelt kosmose jälgimise ja seire teenuste osutamine – eesmärgid,
osutatavate teenuste ulatus, juhtimisaspektid ning samuti eelarvevahendid.
Õigusakti põhiosa täiendab SST andmepoliitika põhimõtteid käsitlev lisa, mis on
õigusakti lahutamatu osa. Ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja
proportsionaalsuse põhimõtetega. Ettepaneku eesmärk – nimelt SST Euroopa
teenuste väljatöötamise toetamine olemasolevate riiklike kosmosevarade
ühendamise kaudu – ületab üksi tegutseva liikmesriigi rahalised ja tehnilised
võimalused ja on piisavalt saavutatav üksnes liidu tasandil. Mis puutub
proportsionaalsusesse, siis ei lähe Euroopa Liit selle ettepaneku eesmärgi
saavutamiseks vajalikust kaugemale esiteks seetõttu, et kavandatud
eelarvekoormus on vastavuses kuludega, mille hindamiseks tehti põhjalik
analüüs, ning teiseks seetõttu, et valitud juhtimismudel tundub kõige sobivam. 4. MÕJU EELARVELE SST programm jääb komisjoni poolt järgmiseks
mitmeaastaseks finantsraamistikuks kavandatud ELi üldiste eelarvevahendite
piiresse. Mitmeaastasest finantsraamistikust kavandatavaid rahastamist
täiendavaid rahastamistaotlusi ei esitata. Ettepaneku artikli 11
lõikes 1 täpsustatakse, et SST toetusprogrammi rahastamiseks vajalikud
vahendid leitakse muude asjaomaste programmide alt täielikus kooskõlas nende
õigusliku alusega. Euroopa Liit toetab meetmeid toetuste
(sealhulgas ühekordsete maksete) abil. Selliseid toetusi saavad osalevad
liikmesriigid, kes annavad oma panuse riiklike varade kaudu Euroopa SST
süsteemi, ning samuti Euroopa Liidu Satelliidikeskus, kui ta teeb ELi
teenindusbüroona toimides koostööd osalevate liikmesriikidega artikli 3
punktis c osutatud SST teenindusfunktsiooni loomisel ja toimimise tagamisel.
Euroopa Liidu hinnanguline kogupanus toetusprogrammi rakendamisse
ajavahemikul 2014–2020 on 70 miljonit eurot jooksevhindades. Kuid see
kogusumma sõltub sellest, milliste tulemusteni jõutakse poolelioleva
kaasotsustamismenetluse raames, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku ja
selle raamistikuga seotud programme, mille alt tuleks leida rahalised vahendid
SST toetusprogrammi jaoks. Peale selle sõltub summa otsusest, mis tuleb teha
iga asjaomase programmi raames seoses rahaliste vahendite kasutamisega selliste
meetmete puhul, mida kaasrahastatakse SST toetusprogrammist. Programmidega kaasnevad hinnangulised kulud on
arvutatud pärast põhjalikke analüüse ja ekspertidega – eelkõige liikmesriikide
kosmoseagentuuride või samalaadsete asutuste ja ESA ekspertidega – peetud
arutelude tulemusel. 2013/0064 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega luuakse kosmose jälgimise ja seire
toetusprogramm EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 189 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust,[5]
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[6] tegutsedes seadusandliku tavamenetluse
kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Komisjon rõhutas oma teatises
„Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”,[7] et Euroopa Liidu toimimise
lepinguga (edaspidi „ELi toimimise leping”) liidule kosmosevaldkonnas
antud jagatud pädevus tähendab ka tugevdatud partnerlust liikmesriikidega.
Samuti rõhutas komisjon, et kõik uued meetmed peavad tuginema olemasolevatele
ressurssidele ja ühiselt tuleks kindlaks määrata uusi ressursse vajavad valdkonnad. (2) Nõukogu tuletab oma
26. septembri 2008. aasta resolutsioonis „Euroopa kosmosepoliitika
edasiarendamine”[8]
meelde, et kosmosevarad on meie majandusele hädavajalikuks muutunud ning et
seetõttu tuleb tagada nende julgeolek. Nõukogu toonitas, et “Euroopa jaoks on
vajalik töötada välja Euroopa suutlikkus oma kosmoseinfrastruktuuri ja
kosmosejäätmete seireks ja järelevalveks; suutlikkus rajaneks esialgu
olemasolevatele riiklikele ja Euroopa varadele, saades kasu suhetest, mida võib
luua teiste partnerriikidega ning nende suutlikkusega”. (3) Oma 25. novembri
2010. aasta resolutsioonis „Ülemaailmsed väljakutsed: Euroopa
kosmosesüsteemide täielik ärakasutamine”[9]
tunnistab nõukogu, et tulevikus on vaja omada aktiivsel Euroopa tasandi
tegevusel põhinevat võimet saada kosmose olukorrast ülevaadet (SSA), et töötada
välja riiklikud ja Euroopa tsiviil- ja sõjalised vahendid ja kasutada
olemasolevaid, ning kutsub Euroopa Komisjoni ja ELi nõukogu üles esitama
ettepaneku juhtimiskava ja andmepoliitika kohta, mis võimaldab liikmesriikidel
anda oma panuse vastavalt riiklikule suutlikkusele kooskõlas kohaldatavate
julgeolekunõuete ja eeskirjadega. Peale selle kutsub nõukogu „kõiki Euroopa
institutsioone üles uurima sobivaid meetmeid”, mis lähtuksid tsiviil- ja
sõjaliste kasutajate nõuetest, millega kasutataks ära asjaomased vahendid
kooskõlas kohaldatavate julgeolekunõuetega, ning milles võetaks arvesse kosmose
olukorrast ülevaate omamise vallas läbiviidava Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA)
ettevalmistava programmi esimesi tulemusi. (4) Nõukogu 31. mai
2011. aasta järeldustes komisjoni teatise „Kodanike teenistuses oleva
Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”[10] teemal ja nõukogu
6. detsembri 2011. aasta resolutsioonis „Suunised, mis käsitlevad
kosmose lisandväärtust ja eeliseid Euroopa kodanike turvalisuse kindlustamisel”[11] rõhutati, et Euroopa tasandi
tegevusena on vaja tõhusat kosmose olukorrast ülevaate saamise (Space
Situational Awareness – SSA) suutlikkust, ning leiti, et Euroopa Liit peaks
kasutama võimalikult laialdaselt liikmesriikides, Euroopa ja asjakohastel
juhtudel rahvusvahelisel tasandil olemasolevaid või arendatavaid varasid,
pädevusi ja oskusi. Tunnistades sellise süsteemi kahesuguseks kasutamiseks
sobivat laadi ja võttes arvesse selle erilist julgeolekumõõdet, kutsus nõukogu
komisjoni üles tihedas koostöös [liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika]
kõrge esindajaga, tihedas koostöös ESAga ning selliseid varasid ja suutlikkust
omavate liikmesriikidega ning konsulteerides kõikide asjaomaste osalistega,
esitama ettepanekuid, kuidas kõnealuseid varasid ja suutlikkust täielikult ära
kasutada ja neile tugineda, et töötada välja kosmose olukorrast ülevaate
saamise (Space Situational Awareness – SSA) suutlikkus Euroopa tasandi
tegevusena, ning seoses sellega määratleda asjakohane juhtimis- ja
andmepoliitika, milles võetaks arvesse SSA andmete suurt tundlikkust. (5) Kosmosejäätmed on muutunud
kõige tõsisemaks ohuks kosmosetegevuste jätkusuutlikkusele. Seetõttu tuleks
luua kosmose jälgimise ja seire (SST) toetusprogramm eesmärgiga toetada
selliste teenuste väljatöötamist ja osutamist, mis hõlmavad kosmoseobjektide
üle järelevalve tegemist ja nende objektide jälgimist, et ennetada kokkupõrgete
tagajärjel kosmoseaparaatidele tekkivat kahju ning samuti hoida ära maapealsele
infrastruktuurile või inimkonnale tekkiv kahju, mis kaasneks, kui kogu
kosmoseaparaat või selle kosmosejäätmed taassiseneksid kontrollimatult Maa
atmosfääri. (6) SST teenuste osutamisest
saavad kasu kõik kosmosepõhiseid infrastruktuure omavad avalik-õiguslikud ja
eraettevõtjad, sealhulgas Euroopa Liit, pidades silmas liidu kohustusi seoses
ELi kosmoseprogrammidega – need on Euroopa Geostatsionaarne
Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ja Galileo programm, mida rakendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega
(EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja
Galileo) rakendamise jätkamise kohta,[12]
ning ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire programm (GMES), mis on ette nähtud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrusega
(EL) nr 911/2010 Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle
esialgsete toimingute kohta (2011–2013)[13].
Taassisenemishoiatused on kasulikud ka kodanikukaitsega tegelevatele
riigiasutustele. (7) SST teenused peaksid
täiendama teadusuuringuid, mis on seotud kosmosepõhise infrastruktuuri
kaitsmisega ja mis viiakse läbi [viide programmi „Horisont 2020”
käsitlevale määrusele lisatakse siis, kui määrus on vastu võetud] alusel
kehtestatud programmi "Horisont 2020” raames, ning samuti peaksid need
täiendama Euroopa Kosmoseagentuuri tegevust selles valdkonnas. (8) SST toetusprogramm peaks
täiendama ka kehtivaid leevendusmeetmeid, näiteks ÜRO suuniseid kosmosejäätmete
vähendamiseks, või muid algatusi, näiteks liidu ettepanek võtta vastu
avakosmosetegevuse rahvusvaheline tegevusjuhend. (9) Tsiviil- ja sõjalise
valdkonna SSA kasutajanõuded määrati kindlaks komisjoni talituste
töödokumendis, mis käsitleb Euroopa kõrgetasemelisi tsiviil- ja sõjalise
valdkonna SSA kasutajanõudeid[14]
ning mille liikmesriigid kiitsid heaks nõukogu poliitika- ja julgeolekukomitees
18. novembril 2011[15].
SST teenuseid tuleks osutada ainult tsiviilotstarbel. Käesolevas otsuses ei
tuleks käsitleda puhtalt sõjalisi nõudeid. (10) SST teenuste osutamine peaks
põhinema Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelisel partnerlusel ning selle
käigus tuleks kasutada nii olemasolevaid kui ka tulevasi riiklikke
eksperditeadmisi ja varasid, näiteks matemaatilise analüüsi ja modelleerimise
alast oskusteavet ning maapealseid radareid või teleskoope, mille osalevad
liikmesriigid on kättesaadavaks teinud. Omandiõigus ja kontroll liikmesriigi
varade üle jääb vastavale liikmesriigile, kes vastutab jätkuvalt nende varade
toimimise, hooldamise ja uuendamise eest. (11) Euroopa Liidu Satelliidikeskus
– asutus, mille liit moodustas nõukogu 20. juuli 2001. aasta
ühismeetme 2001/555/ÜVJP (Euroopa Liidu Satelliidikeskuse loomise kohta)[16] alusel ning mis pakub
georuumilisi kujutisi käsitleva teabega seotud ning erineva salastatuse
tasemega teenuseid ja tooteid tsiviil- ja militaarkasutajatele – võiks
vastutada SST teenuste toimimise ja osutamise eest. Keskuse eksperditeadmised
konfidentsiaalse teabe käsitlemisel turvalises keskkonnas ja tema tihedad
institutsionaalsed sidemed liikmesriikidega aitavad hõlbustada SST teenuste
osutamist. Eeltingimus Euroopa Liidu Satelliidikeskuse osalemiseks SST
toetusprogrammis on nõukogu ühismeetme muutmine, sest ühismeetmega ei nähta
praegu ette nimetatud keskuse tegutsemist SST valdkonnas. (12) Teatavate kosmoseobjektide
laadi, spetsifikatsioone ja asukohta käsitlev täpne teave võib mõjutada Euroopa
Liidu või tema liikmesriikide julgeolekut. Seetõttu tuleks SST sensorite
võrgustiku loomisel ja käitamisel, SST andmete töötlemise ja analüüsimise
suutlikkuse tagamisel ja SST teenuste osutamisel võtta arvesse asjakohaseid
julgeolekukaalutlusi. Sellepärast tuleb käesoleva otsusega kehtestada üldsätted
SST andmete ja teabe kasutamise ning turvalise vahetamise kohta liikmesriikide,
Euroopa Liidu Satelliidikeskuse ja SST teenuste kasutajate vahel. Peale selle
peaksid Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus kindlaks määrama
koordineerimismehhanismid, mis on vajalikud SST toetusprogrammi turvalisusega
seotud küsimuste käsitlemiseks. (13) Osalevad liikmesriigid ja
Euroopa Liidu Satelliidikeskus peaksid vastutama SST andmete ja teabe
kasutamist ja turvalist vahetamist käsitlevate sätete üle läbirääkimiste
pidamise ning nende sätete rakendamise eest. SST andmete ja teabe kasutamist ja
vahetamist käsitlevates sätetes, mis on kehtestatud käesolevas otsuses ning
osalevate liikmesriikide ja Euroopa Liidu Satelliidikeskuse vahelises
kokkuleppes, tuleks arvesse võtta SST andmete turvalisust käsitlevaid
soovitusi, mille on heaks kiitnud nõukogu julgeolekukomitee. [17] (14) Nimetatud komitee soovitas
luua riskijuhtimisstruktuuri eesmärgiga tagada, et SST toetusprogrammi
rakendamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse andmete turvalisuse küsimusi.
Selleks peaksid osalevad liikmesriigid ja Euroopa Liidu Satelliidikeskus välja
töötama asjakohased riskijuhtimisstruktuurid ja -menetlused. (15) Komisjon rakendab programmi
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL,
Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes
kohaldatavaid finantseeskirju[18].
SST toetusprogrammile antavad liidu rahalised vahendid tuleks leida
ajavahemikku 2014–2020 hõlmavas mitmeaastases finantsraamistikus ette
nähtavate asjaomaste programmide alt. (16) Euroopa Liidu finantshuve
tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis
hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud,
alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning
vajaduse korral karistusi. (17) Et tagada käesoleva otsuse
rakendamise ühetaolised tingimused seoses mitmeaastase tööprogrammi
vastuvõtmisega ja sellega, kuidas liikmesriigid täidavad SST toetusprogrammis
osalemiseks vajalikke kriteeriume, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.
Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.
veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse
eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli
mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[19]. (18) Kuna käesoleva otsuse eesmärke
– nimelt sensorite võrgustiku loomiseks ja toimimise tagamiseks võetavate
meetmete toetamine, SST andmete töötlemise ja analüüsimise suutlikkuse loomine
ning SST teenuste väljatöötamine ja nende teenuste osutamine – ei suuda liikmesriigid
piisaval määral saavutada seetõttu, et eraldi tegutsevatel liikmesriikidel
puudub selleks vajalik rahaline ja tehniline suutlikkus ning sellepärast on
need eesmärgid otsuse ulatuse tõttu paremini saavutatavad Euroopa Liidu
tasandil, võib Euroopa Liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse
põhimõttega, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Programmi kehtestamine Kosmose
jälgimise ja seire toetusprogramm (edaspidi „SST toetusprogramm”) kehtestatakse
ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi
mõisteid: (1)
„kosmoseobjekt” – avakosmoses asuv mis tahes
tehislik või looduslik objekt; (2)
„kosmoseaparaat” – konkreetse otstarbega mis tahes
tehislik kosmoseobjekt, sealhulgas tehissatelliidid; (3)
„kosmosejäätmed” – kosmoseaparaat või selle osad,
mis ei täida enam ühtegi konkreetset eesmärki, sealhulgas rakettide või
tehissatelliitide osad, või mitteaktiivsed tehissatelliidid; (4)
„SST sensor” – seade või seadmete koost,
näiteks maapealsed või kosmosepõhised radarid ja teleskoobid, millega on
võimalik mõõta kosmoseobjektide füüsikalisi parameetreid, näiteks suurust,
asukohta ja liikumiskiirust; (5)
„SST andmed” – kosmoseobjektide füüsikalised
parameetrid, mis on saadud SST sensorite abil; (6)
„SST teave” – töödeldud SST andmed, mis
on teabesaajale esitatud mõistetaval ja koheselt mõistetaval kujul. Artikkel 3 SST toetusprogrammi eesmärgid SST toetusprogrammi eesmärk on toetada
meetmeid, mis on suunatud SST suutlikkuse loomisele ning eelkõige järgmisi
meetmeid: (a)
olemasolevate maapealsete või kosmosepõhiste
riiklike sensorite võrgustikku hõlmava sensorifunktsiooni loomine ja toimimise
tagamine eesmärgiga jälgida kosmoseobjekte ja teha nende üle seiret; (b)
töötlemisfunktsiooni loomine ja toimimise tagamine
eesmärgiga töödelda ja analüüsida sensorite abil kogutud SST andmeid,
sealhulgas sellise suutlikkuse loomine, mis võimaldab kosmoseobjekte avastada
ja kindlaks määrata ning koostada neid käsitlev kataloog ja seda hallata; (c)
teenindusfunktsiooni loomine ja toimimise tagamine
eesmärgiga osutada SST teenuseid kosmoseaparaatide operaatoritele ja
riigiasutustele. Artikkel 4 SST teenused 1. Artikli 3 punktis c
osutatud teenused hõlmavad järgmist: (a)
kosmoseaparaatide või kosmoseaparaadi ja
kosmosejäätmete vahelise kokkupõrke ohu hindamine ning kokkupõrke vältimiseks
hoiatuste koostamine kosmoseaparaatide orbiidile saatmise ja orbiidil
tegutsemise ajal; (b)
orbiidil toimuvate plahvatuste, rikete või
kokkupõrgete avastamine ja nende esinemise ohu hindamine; (c)
kosmoseobjektide ja kosmosejäätmete Maa atmosfääri
taassisenemisega seotud ohu hindamine ja hoiatused ning kokkupõrkeaja ja -koha
prognoosimine. 2. SST teenuseid osutatakse
liikmesriikidele, nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele,
avalik-õiguslikele ja erasektoris tegutsevatele kosmoseaparaatide
operaatoritele ning kodanikukaitsega tegelevatele riigiasutustele.
SST teenuseid osutatakse kooskõlas SST andmete ja teabe kasutamist ja
vahetamist käsitlevate sätetega, mis on esitatud artiklis 9. 3. Osalevad liikmesriigid,
Euroopa Liidu Satelliidikeskus ja komisjon ei vastuta mis tahes kahju eest, mis
tekib SST teenuste osutamises esinevate puudujääkide või teenuseosutamise
katkemise, teenuste osutamisel esinevate viivituste või SST teenuste kaudu
pakutava teabe ebatäpsuse tõttu. Artikkel 5 Programmi kaudu toetatavad meetmed 1. SST toetusprogrammi kaudu
toetatakse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele suunatud
meetmeid, mis on ette nähtud artikli 6 lõikes 2 osutatud
tööprogrammis, ning seda tehakse artiklis 7 osutatud konkreetsetel
tingimustel. 2. SST toetusprogrammi kaudu ei
toetata uute SST sensorite väljatöötamist. 3. Euroopa Liit kaasrahastab
lõikes 1 osutatud meetmeid, sealhulgas määruse (EL) nr XXX/2012
kohaselt antavate toetuste kujul. Artikkel 6 Euroopa Komisjoni roll 1. Komisjon (a)
haldab SST toetusprogrammi jaoks leitavaid rahalisi
vahendeid ja tagab SST toetusprogrammi rakendamise; (b)
võtab programmiga seotud riskide
kindlaksmääramiseks, ohjamiseks, leevendamiseks ja jälgimiseks vajalikke
meetmeid; (c)
kehtestab koostöös Euroopa välisteenistusega
vajalikud koordinatsioonimehhanismid, et tagada programmi turvalisus. 2. Komisjon võtab vastu
rakendusaktid, millega kehtestatakse SST toetusprogrammi mitmeaastane tööprogramm,
mis vajadusel täiendab korral artikli 11 lõikes 1 osutatud
programmide kohaselt ette nähtud tööprogramme. Selles tööprogrammis
täpsustatakse taotletavad eesmärgid, oodatavad tulemused, rahastatavad meetmed,
nende meetmete rakendamise ajakava, rakendamismeetod, Euroopa Liidu
kaasrahastamise maksimaalne määr ning SST toetusprogrammi raames antava Euroopa
Liidu toetuse suhtes kohaldatavad konkreetsed tingimused. Need rakendusaktid
võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 7 Liikmesriikide osalemine 1. Artiklis 3 sätestatud
eesmärkide rakendamises osaleda soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile
taotluse, tõendades järgmiste kriteeriumide täitmist: (a)
neil on SST sensorid ja nende toimimise tagamiseks
piisavad tehnilised vahendid ja inimressursid või andmetöötlussuutlikkus; (b)
on koostatud tegevuskava artiklis 3 sätestatud
eesmärkide rakendamiseks. 2. Komisjon võtab vastu
rakendusotsused selle kohta, kas liikmesriigid on täitnud lõikes 1
sätestatud kriteeriumid. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14
lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Liikmesriigid, kes on täitnud
lõikes 1 sätestatud kriteeriumid, sõlmivad artiklis 10 osutatud
kokkuleppe. 4. Lõikes 1 sätestatud
kriteeriumid täitnud liikmesriikidel, kes on artiklis 10 osutatud
kokkuleppe osalised, on õigus saada SST toetusprogrammist rahalist
toetust. Komisjon avaldab liikmesriikide nimekirja oma veebisaidil ja
ajakohastab seda. Artikkel 8 Euroopa Liidu Satelliidikeskuse
osalemine Euroopa Liidu Satelliidikeskus osaleb
artikli 3 punktis c sätestatud eesmärgi rakendamises ning keskusel on
õigus saada SST toetusprogrammist rahalist toetust, tingimusel et sõlmitud on
artiklis 10 osutatud kokkulepe. Artikkel 9 SST andmete ja teabe kasutamine ja
vahetamine SST andmete ja teabe kasutamine ja
vahetamine artiklis 3 osutatud eesmärkide rakendamiseks toimub järgmiste
põhimõtete kohaselt: (a)
hoitakse ära andmete ja teabe lubamatu avaldamine,
võimaldades samas tõhusat toimimist ja maksimeerides loodud teabe kasutamist; (b)
tagatakse SST andmete turvalisus; (c)
SST toetusprogrammi raames loodud teave tehakse
kättesaadavaks teadmisvajaduse alusel kooskõlas teabeallika ja asjaomase
kosmoseobjekti omaniku juhiste ja julgeolekueeskirjadega. Artikkel 10 Operatiivtegevuse koordineerimine Artikli 7 lõikes 1 sätestatud
kriteeriumidele vastavad liikmesriigid ja Euroopa Liidu Satelliidikeskus
sõlmivad kokkuleppe, millega nähakse ette eeskirjad ja mehhanismid koostöö
tegemiseks artiklis 3 sätestatud eesmärkide rakendamisel. Eelkõige sisaldab
kõnealune kokkulepe järgmisi küsimusi käsitlevaid sätteid: (a)
SST andmete ja teabe kasutamine ja vahetamine,
võttes arvesse nõukogu julgeolekukomitee heakskiidetud soovitust
„Andmepoliitika kosmose olukorrast ülevaate saamisel – soovitused turvalisuse
aspektist”[20]; (b)
riskijuhtimisstruktuuri loomine eesmärgiga tagada
SST andmete ja teabe kasutamist ja turvalist vahetamist käsitlevate sätete
rakendamine. Artikkel 11 SST toetusprogrammi rahastamine 1. SST toetusprogrammile antavad
liidu rahalised vahendid tuleks leida ajavahemikku 2014–2020 hõlmavas
mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtavate muude programmide alt täielikus
kooskõlas nende õigusliku alusega. Asjaomased programmid, mille alt rahalisi
vahendeid võib leida, hõlmavad järgmiste õigusaktidega kehtestatud programme: (a)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
(EL) nr […] Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja
kasutamise kohta,[21]
artikkel 1, artikli 3 punktid c ja d ning
artikkel 4; (b)
nõukogu otsus nr […], millega kehtestatakse
raamprogrammi “Horisont 2020” rakendamise eriprogramm,[22] artikli 2 lõike 2
punktid b ja c, I lisa II osa punkti 1.6.2
alapunkt d ja I lisa III osa punkt 6.3.4; (c)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
(EL) nr […], millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana
politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning
kriisiohje rahastamisvahend,[23]
artikli 3 lõike 2 punkt b ja lõike 3 punkt e. 2. Eelarvepädevad
institutsioonid kiidavad heaks iga-aastased eraldised vastavalt limiitidele,
mis on tegevusele ette nähtud nende programmide kohaselt, millest rahalised
vahendid on leitud. Artikkel 12 Euroopa Liidu finantshuvide kaitse 1. Komisjon võtab asjakohased
meetmed eesmärgiga tagada, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete
rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu
ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetmete kohaldamise, tõhusa
kontrollimise ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega, juhul kui
tuvastatakse eeskirjade eiramine, ning vajadusel tõhusate, proportsionaalsete ja
hoiatavate karistuste rakendamisega. 2. Komisjonil või tema
esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja
kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on programmi
raames rahastatud liidu vahenditest. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib
korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate
juures kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, mis peab toimuma nõukogu
määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96[24]
sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu,
toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb
pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat
ebaseaduslikku tegevust. Ilma et see piiraks esimese ja teise lõigu kohaldamist,
antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud
kokkulepetega, toetuslepingutega ja toetuse andmise otsustega, samuti käesoleva
otsuse rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja
OLAFile sõnaselgelt õigus selliseid auditeid ning sellist kohapealset kontrolli
ja inspekteerimist läbi viia. 3. Viie aasta jooksul alates mis
tahes meetmega seotud viimasest maksest võimaldab artiklis 3 osutatud
meetmetega seoses rahalist toetust saanud isik komisjonil tutvuda kõigi
tõendavate dokumentidega, mis on seotud selle meetmega kaasnenud kulutustega. Artikkel 13 Järelevalve ja hindamine 1. Komisjon teeb järelevalvet
SST toetusprogrammi rakendamise üle. 2. Komisjon esitab
1. juuliks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule SST toetusprogrammi
rakendamist käsitleva hindamisaruande. Aruanne sisaldab soovitusi SST
toetusprogrammi kaudu toetatud meetmete uuendamiseks, muutmiseks või nende
rakendamise peatamiseks, võttes arvesse järgmisi aspekte: (a)
SST toetusprogrammi eesmärkide saavutamine nii SST
toetusprogrammi kaudu toetatud meetmete tulemuste kui ka mõju seisukohast; (b)
ressursside kasutamise tulemuslikkus. Artikkel 14 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee.
Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele
viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Artikkel 15 Jõustumine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja ETTEPANEKULE LISATAV FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
(ABM/ABB) struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse
liik 1.4. Eesmärk
(eesmärgid) 1.5. Ettepaneku/algatuse
põhjendus 1.6. Meetme
kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud
eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve
ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus-
ja kontrollisüsteemid 2.3. Pettuste
ja muu eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE
FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline
mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele 3.2.2. Hinnanguline
mõju tegevusassigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline
mõju haldusassigneeringutele 3.2.4. Kooskõla
kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate
isikute rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele ETTEPANEKULE
LISATAV FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Euroopa
Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse kosmose jälgimise ja seire (SST)
toetusprogramm 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
(ABM/ABB[25])
struktuurile Jaotis XX – Halduskulud Jaotis 02 – Ettevõtlus ja tööstus Jaotis 18 – Siseasjad 1.3. Ettepaneku/algatuse liik ý Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[26] ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb olemasoleva meetme pikendamist ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb ümbersuunatud meedet 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased
strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse Ettepaneku
eesmärk on kehtestada raamistik selliste struktuuride loomiseks, mis on
vajalikud, et kaitsta kosmose jälgimise ja seire teenuste (SST teenuste)
osutamise abil selliste Euroopa ja riiklike kosmoseinfrastruktuuride ja
-teenuste pikaajalist kättesaadavust ja julgeolekut, mis on väga olulised
Euroopa majanduse ja ühiskonna tõrgeteta toimimiseks ning Euroopa kodanike
julgeoleku tagamiseks. Konkreetsemalt
soovitakse loodud struktuuriga suurendada ELi suutlikkust: i)
vähendada Euroopa kosmoseaparaatide orbiidilesaatmisega seotud riske; ii)
hinnata ja vähendada Euroopa kosmoseaparaatide orbiidil toimimisega seotud
kokkupõrkeohtu ning võimaldada kosmoseaparaatide operaatoritel tõhusamalt
kavandada ja võtta leevendusmeetmeid (nt täpsemad manöövrid kokkupõrgete
vältimiseks, ebavajalike – ning iseenesest riskantsete ja satelliidi eluiga
lühendavate – manöövrite vältimine); iii)
teha seiret kosmoseaparaatide või nendega seotud kosmosejäätmete Maa atmosfääri
kontrollimatu taassisenemise üle ning anda täpsemaid ja tõhusamaid varajasi
hoiatusi julgeoleku tagamisega ja kodanikukaitsega / katastroofide
ohjamisega tegelevatele riiklikele ametiasutustele eesmärgiga vähendada
potentsiaalset ohtu Euroopa kodanike turvalisusele ja tervisele ning leevendada
potentsiaalse kahju tekkimist maapealsele elutähtsale infrastruktuurile. Seega
aitab käesolev ettepanek kaasa sellele, et tagada strateegia
„Euroopa 2020” ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagamise poliitikate
lahutamatuks osaks olevate ELi juhtprogrammide Galileo, EGNOS ja
Copernicus/GMES edukus. 1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased
tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile Erieesmärk nr 1 Kehtestada
õigusraamistik SST sensorifunktsiooni (liikmesriikidele kuuluvate
SST sensorite võrgustik) ja töötlemisfunktsiooni loomiseks ning toimimise
tagamiseks Erieesmärk nr 2 Kehtestada
õigusraamistik SST teenuste loomiseks ja nende teenuste osutamiseks
avalik-õiguslikele ning eraõiguslikele kosmoseaparaatide operaatoritele ja
riigiasutustest kasutajatele Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja
eelarvestamise süsteemile Peatükk
XX 01 – Halduskulud poliitikavaldkondade kaupa 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Täpsustage, milline
peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale. Eeldatakse,
et ettepaneku tulemusel osutatakse avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele
kosmoseaparaatide operaatoritele ning samuti liikmesriikidele tõhusaid ja
õigeaegseid teenuseid, mis võimaldavad neil vältida majanduslikku, sotsiaalset
ja keskkonnamõju, mis tuleneb: i)
kosmoseaparaatide ja muude kosmoseobjektide vaheliste kokkupõrgete ning samuti
nende objektide Maa atmosfääri kontrollimatu taassisenemise tõttu
kosmoseaparaatidele tekkivatest kahjustustest või nende hävinemisest; ii)
kuludest, mis kaasnevad riskihindamisel esineva ebakindluse tõttu võetavate
ebavajalike leevendusmeetmete või kokkupõrke vältimiseks tehtavate manöövritega
(kokkupõrke vältimiseks tehtav iga manööver lühendab satelliidi eluiga); iii)
kahjustustest või purustustest Maal, mis tulenevad kosmoseaparaatide või
nendega seotud kosmosejäätmete kontrollimatust taassisenemisest Maa atmosfääri. 1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad Täpsustage, milliste
näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Vajaduse
korral kohaldatakse nende programmide tulemus- ja mõjunäitajaid, mille alt SST
toetusprogrammi rahastatakse. Kui need näitajad ei ole piisavalt konkreetsed
ettepaneku rakendamise jälgimiseks, võidakse kohaldada allpool kirjeldatud
näitajaid. Käesoleva
ettepanekuga kehtestatava õigusraamistiku kohaselt võtab asjaomast suutlikkust
omavate osalevate liikmesriikide rühm meetmeid toetusprogrammi jaoks
artikli 3 punktides a ja b sätestatud eesmärkide rakendamiseks,
s.t luuakse SST sensorifunktsioon ja SST töötlemisfunktsioon vastavalt
asjaomasele juhtimisstruktuurile ning tagatakse nende funktsioonide toimimine. Erieesmärk nr 1: SST
sensorifunktsiooni ja töötlemisfunktsiooni loomise ja toimimise tagamisega
seotud tulemusnäitajad: - osalevate
liikmesriikide nimekiri koostatakse 2014. aasta lõpuks kooskõlas otsuse
artikliga 7; - SST
sensorifunktsioon (mis põhineb osalevatele liikmesriikidele kuuluvatel ja nende
poolt kättesaadavaks tehtud sensoritel): esialgse rakendusetapiga alustatakse
2015. aasta lõpuks; - liikmesriikide
olemasoleval suutlikkusel (nt olemasolevad andmekeskused) põhinev
töötlemisfunktsioon: esialgse rakendusetapiga alustatakse 2015. aasta
lõpuks; - kosmoseobjektide
kataloog koostatakse 2015. aasta lõpuks; - sensori-
ja töötlemisfunktsioon: täielik tegevusvalmidus peaksid olema saavutatud
2016. aasta lõpuks. Erieesmärk nr 2: Käesoleva
ettepanekuga kehtestatava õigusraamistiku kohaselt osutatakse SST teenuseid
tõhusalt ja õigeaegselt väga paljudele Euroopa ja riiklikele avalik-õiguslikele
ja erasektoris tegutsevatele isikutele, kes vajavad SST teavet. Selleks
võtavad artiklis 7 osutatud osalevad liikmesriigid ja artiklis 8
osutatud Euroopa Liidu Satelliidikeskus meetmeid, et viia ellu programmi jaoks
artikli 3 punktis c sätestatud eesmärgid, s.t loovad SST
teenindusfunktsiooni ja tagavad selle funktsiooni toimimise. SST
sensorifunktsiooni ja töötlemisfunktsiooni loomise ja toimimise tagamisega
seotud tulemusnäitajad: - SST
teenindusfunktsiooni loomiseks ja toimimise tagamiseks ning SST teenuste
väljatöötamiseks ja osutamiseks vajalik suutlikkus on ametlikult kindlaks
määratud ja kokku lepitud 2014. aasta lõpuks; - liikmesriikide
ja Euroopa Liidu Satelliidikeskuse vaheliseks koostööks vajalikke eeskirju ja
mehhanisme käsitlev kokkulepe on sõlmitud 2014. aasta lõpuks; - operaatoritelt
SST teenuste kvaliteedi kohta tagasiside saamiseks vajalikud
kvaliteedistandardid ja mehhanismid on välja töötatud 2014. aasta lõpuks; - SST
teenused: esialgse rakendusetapiga alustatakse 2015. aasta lõpus ja lõplik
tegevusvalmidus saavutatakse 2016. aasta lõpus. Eesmärkide
nr 1 ja 2 mõjunäitajad võivad olla järgmised: - kokkupõrgete
puudumine; - riskianalüüsiga
seotud raskuste või ebakindluste tõttu satelliitide töös või orbiidilesaatmisel
esinevate tõrgete puudumine; - mõjunäitajad
võivad hõlmata operaatoritelt ja riigiasutustelt saadud positiivset
tagasisidet, mis käsitleb SST teenuste vahendusel edastatud teavet ja
edastatud SST teabe alusel kokkupõrgete leevendamiseks võetud meetmeid. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1. Lühi- või pikaajalises
perspektiivis täidetavad nõuded Kosmosesektor
on Euroopa jaoks strateegilise tähtsusega. ELi majandus, ühiskond, julgeolek ja
poliitiline sõltumatus sõltuvad väga suurel määral kosmosepõhistest süsteemidest
ja infrastruktuuridest. Sellest tulenevalt on EL alustanud selliste kulukate ja
ulatuslike kosmoseprojektidega nagu Galileo, EGNOS ja Copernicus. Selleks et
tagada nende süsteemide ja infrastruktuuride toimimine ja teenuste osutamine,
tuleb neid süsteeme ja infrastruktuure kaitsta kahjustuste või purunemise eest,
mida võib põhjustada kokkupõrge või kontrollimatu taassisenemine Maa
atmosfääri. Selline kaitse peab olema pidev. 1.5.2. Euroopa Liidu meetme
lisaväärtus Viimastel
aastatel sidusrühmadega toimunud arutelude käigus selgus, et toimivate
SST Euroopa teenuste väljatöötamiseks on vajalik ELi sekkumine. ELi
ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmesriikide kosmoseküsimuste eest
vastutavad ministrid on üksmeelel, et selliste teenuste arendamist peaks
juhtima EL, mitte aga ESA. See üksmeelne seisukoht on leidnud kajastamist
mitmes kosmoseküsimuste nõukogu resolutsioonis (kosmoseküsimuste nõukogu
26. novembri 2010. aasta resolutsioon, punkt 24;
konkurentsivõime nõukogu 31. mai 2011. aasta järeldused,
punktid 14–15; kosmoseküsimuste nõukogu 6. detsembri 2011. aasta
resolutsioon, II peatükk). Eelkõige
palusid liikmesriigid ELil määrata kindlaks SST Euroopa teenuse juhtimis- ja
andmepoliitika, osaleda aktiivselt Euroopa teenuse väljatöötamises ning kasutada
parimal võimalikul viisil ära riiklikul ja Euroopa tasandil juba olemasolevaid
sensoreid ja eksperditeadmisi. Samuti on liikmesriigid sõnaselgelt öelnud, mil
viisil tuleks arvesse võtta julgeolekuprobleeme: SST sensorite üle peab
kontroll jääma riigile. SST teabe konfidentsiaalsus tunnistati SST
andmepoliitika peamiseks põhimõtteks (nt kogu teave salastatakse ning
teavet avaldatakse vaid üksikjuhtumipõhiselt). Sellise
seisukoha põhjust ei ole ametlikult kirja pandud, kuid see on ilmnenud mitmetes
aruteludes: SST Euroopa teenusel on julgeolekumõõde (mis võimaldab koguda
luureandmeid riikide tsiviilvaldkonna ja sõjalise kosmoseinfrastruktuuri ja
-tegevuse kohta) ning ELil – erinevalt ESAst – on pädevus ja vahendid selles
valdkonnas tegutsemiseks. ELi toimimise lepinguga antakse ELile pädevus
koordineerida kosmosetegevust ning Euroopa Liidu lepinguga antakse ELile
pädevus julgeolekuküsimustes, näiteks SST kontekstis tekkivates küsimustes.
ELil on olemas vajalik seadusandlik pädevus kehtestada SST jaoks juhtimismehhanismid
ja andmepoliitika. Teisalt
on ESA näol tegemist maailmatasemel teadus- ja arendustegevuse asutusega, mille
eesmärk on välja töötada ja rakendada teadus-, tehnoloogia- ja
kosmoserakenduste arendamise programme. ESA ei ole kavandatud selliseks
keeruliseks poliitika ja õigusloomega seotud tööks, mis on vajalik sellise SST
süsteemi loomiseks, kus varad kuuluvad peamiselt sõjaväele. Samuti ei ole ESA
ette nähtud kosmosepõhiste teenuste osutamiseks (seda asjaolu rõhutab ka ESA
ise oma poliitikadokumentides). Väidetavalt
võiksid liikmesriigid SSAga tegelemiseks luua uue organisatsiooni. Sel
organisatsioonil peaks olema mitu ELil juba olemasolevat tunnusjoont. Seetõttu
kaasneks sellise uue organisatsiooni loomisega tegevuse dubleerimine ja
ebatõhusus. Lisaks on mõni liikmesriik väljendanud muret selle üle, et kui
valitakse lahendus, mis jääb väljapoole ELi raamistikku, võivad domineerima
hakata need liikmesriigid, kellel juba on mõningane sensorisuutlikkus, ning see
ei võimalda teistel liikmesriikidel välja arendada oma suutlikkust tõelise
Euroopa teenuse raames. Peale
selle ei soovi EL asendada üksikute liikmesriikide poolt või ESA raames tehtud
algatusi. EL soovib nimetatud tasanditel võetud meetmeid täiendada ja parandada
koordineerimist, kui selline koordineerimine on vajalik ühiste eesmärkide
saavutamiseks. ELi
kaasamine oleks vajalik, et koondada teatavate kosmoseprojektide rahastamiseks
vajalikud investeeringud, kehtestada juhtimiskord, määrata kindlaks
andmepoliitika ning tagada, et olemasolevat ja tulevast suutlikkust kasutatakse
ära koordineeritud ja tõhusal moel, tagades kindla ja koostalitlusvõimelise
süsteemi, millest saavad kasu kõik asjaomased Euroopa sidusrühmad. Peale
selle, kavandatud ELi meetmega ei soovita asendada või dubleerida rahvusvahelisi
või mitmepoolseid olemasolevaid leevendusmeetmeid, näiteks ÜRO suuniseid
kosmosejäätmete vähendamiseks või ELi ettepanekut avakosmosetegevust käsitleva
rahvusvahelise tegevusjuhendi kohta. Nende meetmetega ei lahendata olemasolevat
probleemi, vaid vähendatakse kosmosejäätmete hulga kasvu pikas perspektiivis. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest
saadud õppetunnid Selles
valdkonnas varasem kogemus puudub. Samas pakub igasugune teabe ja andmete
jagamine kindlasti lisaväärtust. 1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime
muude asjaomaste meetmetega Ettepanekus
Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamist ja kasutamist käsitleva
määruse kohta (KOM(2011) 814 lõplik) nimetatakse vajadust kaitsta süsteemi
SSA süsteemi abil (põhjendus 15, artikli 3 punkt c) ning nähakse
ette selliste toimingute rahastamine (artikli 7 lõike 1
punkt a), ilma et sellega piirataks seadusandliku menetluse ja järgmise
mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemust. Copernicuse
kosmosevaldkonna puhul valitseb samasugune kaitsevajadus Sellest tulenevalt
võib Copernicus osaleda SST toimingute rahastamisel sõltuvalt järgmise
mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemustest. Peale
selle on käesolev ettepanek sidus ning sellega luuakse sünergia kosmose- ja
julgeolekualaste teadusuuringutega seotud eesmärkidega, mis on esitatud
kavandatavas programmi „Horisont 2020” käsitlevas raamistikus
(KOM(2011) 809 lõplik), ning samuti nende eesmärkidega, mis on seotud
elutähtsa infrastruktuuri kaitsmisega kavandatud Sisejulgeolekufondi raames
(KOM(2011) 753 lõplik). Mõlema dokumendi alusel on olemas rahalised
vahendid SST toimingute rahastamiseks, ilma et sellega piirataks seadusandliku
menetluse ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste
tulemust. 1.6. Meetme kestus ja finantsmõju ý Piiratud kestusega ettepanek/algatus –
ý Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020 –
ý Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2020 ¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus –
Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku
YYYY–YYYY, –
millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise
viisid[27] ý Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine
komisjoni poolt ¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine,
mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: –
¨ täitevasutustele –
¨ ühenduste asutatud asutustele[28]
–
¨ riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid
osutavatele asutustele –
¨ isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud
asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses ¨ Eelarve täitmine koostöös
liikmesriikidega ¨ Eelarve detsentraliseeritud täitmine
koostöös kolmandate riikidega ¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste
organisatsioonidega (täpsustage) Mitme eelarve täitmise
viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”. Märkused 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse
eeskirjad Täpsustage teostamise
tingimused ja sagedus. SST
toetusprogrammi rahastamiseks vajalikud ELi rahalised vahendid leitakse
järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtavate muude asjaomaste
programmide alt täielikus kooskõlas nende õigusliku alusega. Asjaomased
programmid võivad hõlmata programmi Galileo, programmi “Horisont 2020” ja
ELi Sisejulgeolekufondi. Kohaldatakse nende programmide kohaseid järelevalve-
ja aruandlusnõudeid. Olenemata
sellest, millised on SST programmi rahastavate programmide kohased järelevalve-
ja aruandlusnõuded, kehtestatakse konkreetne järelevalvesüsteem eesmärgiga
tagada kõrgeima kvaliteediga väljund ja vahendite kõige efektiivsem kasutamine.
Järelevalvet tehakse kogu programmitsükli jooksul. See põhineb toetusesaajatelt
programmi kohta saadud tagasisidel. Koostatud
on eelhindamisnõudeid sisaldav laiendatud mõjuhinnang. Olemasolevate
poliitikavalikute võrdleva hindamise järel määrati kindlaks eelistatud
poliitikavalik, hinnati sellest tulenevat mõju ning sellega kaasnevaid riske ja
eeldusi ning valiku kulutõhusust. Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas
hindamise järeldustega. Programmi
vahehindamine viiakse läbi programmi viiendal rakendamisaastal, s.t piisavalt
varakult enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamist. Hindamise
käigus keskendutakse saavutatud tulemustele ja programmi rakendamise
kvalitatiivsetele aspektidele. Samuti viiakse läbi järelhindamine. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.2.1. Tuvastatud ohud Osalevate
liikmesriikide ja Euroopa Satelliidikeskusega allkirjastatud toetuslepingute
rakendamine: riskitaset peetakse madalaks, sest toetusesaajad on avaliku
sektori asutused. 2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)
SST
toetusprogrammi rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid leitakse järgmises
mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtavate olemasolevate programmide alt
ning kohaldatakse nende programmide raames ette nähtud kontrollimehhanisme.
Olenemata neist mehhanismidest määratakse toetusprogrammist abisaajatega
(osalevate liikmesriikide avaliku sektori asutused ja Euroopa Liidu Satelliidikeskus)
allkirjastatud toetuslepingutes kindlaks tingimused, mida kohaldatakse toetuse
alusel tehtavate toimingute rahastamise suhtes, kusjuures lepingud sisaldavad
eraldi peatükki kontrollimeetodite kohta. Kõik osalevad haldusasutused
kohustuvad järgima kulusid käsitlevaid komisjoni finants- ja halduseeskirju. Komisjoni
suhtes kohaldatakse finantsmääruse neid sätteid, mis käsitlevad kulukohustuste
ja maksete eelnevat kinnitamist ning samuti edasivolitatud eelarvevahendite
käsutaja kirjalikke deklaratsioone. Toetuste ja nendega seotud maksete üle
haldusjärelevalve tegemise eest vastutavad komisjoni kesktalitused. Erilist
tähelepanu pööratakse kulu laadile (rahastamiskõlblikkus) ning toetavate
dokumentide ja asjaomaste dokumentide kontrollimisele. 2.3. Pettuste ja muu eeskirjade
eiramise ärahoidmise meetmed Täpsustage
olemasolevad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed. Kuna
SST toetusprogrammi rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid leitakse
järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtavate olemasolevate
programmide alt, siis kohaldatakse vajaduse korral pettuste ja eeskirjade
rikkumise ärahoidmiseks nende programmide raames ette nähtud meetmeid.
Olenemata neist meetmetest nähakse käesoleva otsuse tulemusel sõlmitavates
lepingutes ette järelmeetmed ja finantskontroll, mille vastavalt võtab või viib
läbi komisjon või mis tahes volitatud esindaja, ning samuti kontrollikoja või
OLAFi tehtavad auditid, mis toimuvad vajaduse korral kohapeal. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE
FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub · Olemasolevad eelarveread (ei kohaldata) Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
järjestatult Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringu liik || Rahaline osalus Number [Nimetus…..] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses || [XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI · Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestatud
mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida* || Assigneeringu liik || Rahaline osalus Number [Kirjeldus…...….] || Liigendatud/liigendamata ([29]) || EFTA[30] riigid || Kandidaatriigid[31] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses 1.1 || 02.04.01.01 [02.02.02.01] Kosmosealane uurimistegevus || Liigendatud || JAH || EI || JAH || EI 1.1 || 02.04.01.02 [02.02.03.02] Julgeolekualane uurimistegevus || Liigendatud || JAH || EI || JAH || EI 1.1 || 02.05.01 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid Galileo ja EGNOS || Liigendatud || JAH || EI || JAH || EI 1.1 || 02.01.05.03 Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud || Liigendamata || JAH || EI || JAH || EI 1.1 || 02.01.04.05 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) – Halduskorralduskulud || Liigendamata || JAH || EI || JAH || EI 3.1 || 18.05.08 Terrorismi ärahoidmine, valmisolek selleks ning selle tagajärgede likvideerimine || Liigendatud || JAH || EI || EI || EI 5 || XX.01.01.01 Institutsioonis alaliselt töötava personaliga seotud kulud || Liigendamata || JAH || EI || EI || EI 5 || XX.01.02.01 Institutsiooni juures töötavad koosseisuvälised töötajad || Liigendamata || JAH || EI || EI || EI 5 || XX.01.02.11 Institutsiooni muud juhtimiskulud || Liigendamata || JAH || EI || EI || EI 5 || XX.01.03.01 Komisjoni varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud || Liigendamata || JAH || EI || EI || EI * Eelarveread on esitatud vastavalt
praegu kehtivale, aastaid 2007–2013 hõlmavale mitmeaastasele
finantsraamistikule ega mõjuta tulevast, aastaid 2014–2020 hõlmavat
mitmeaastast finantsraamistikku. Peale selle on nomenklatuuri eelarveread
esitatud vastavalt programme „Horisont 2020” ja Galileo ning
Sisejulgeolekufondi käsitlevatele seadusandlikele ettepanekutele ning need
võidakse asendada samaväärsete ridadega sõltuvalt lõplikust
eelarvenomenklatuurist. 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju
kuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 1.1 || Arukas ja kaasav majanduskasv Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat * || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU || Tegevusassigneeringud || || || || || || || || || 02.04.01.01 [02.02.02.01] || Kulukohustused || (1) || 0,640 || 0,960 || 1,280 || 1,600 || 1,760 || 1,920 || 1,920 || 10,080 || Maksed || (2) || 0,640 || 0,960 || 1,280 || 1,600 || 1,760 || 1,920 || 1,920 || 10,080 || 02.04.01.02 [02.02.03.02] || Kulukohustused || (1) || 0,480 || 0,720 || 0,960 || 1,200 || 1,320 || 1,440 || 1,440 || 7,560 || Maksed || (2) || 0,480 || 0,720 || 0,960 || 1,200 || 1,320 || 1,440 || 1,440 || 7,560 || 02.05.01 || Kulukohustused || (1) || 2,880 || 4,320 || 5,760 || 7,200 || 7,920 || 8,640 || 8,640 || 45,360 || Maksed || (2) || 2,880 || 4,320 || 5,760 || 7,200 || 7,920 || 8,640 || 8,640 || 45,360 || Haldusassigneeringud, mida rahastatakse eriprogrammide vahenditest[32] || || || || || || || || || 02.01.05.03 || || (3) || 0,072 || 0,072 || 0,072 || 0,072 || 0,072 || 0,072 || 0,072 || 0,504 02.01.04.05 || || || 0,028 || 0,028 || 0,028 || 0,028 || 0,028 || 0,028 || 0,028 || 0,196 Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 4,100 || 6,100 || 8,100 || 10,100 || 11,100 || 12,100 || 12,100 || 63,700 || Maksed || =2+2a +3 || 4,100 || 6,100 || 8,100 || 10,100 || 11,100 || 12,100 || 12,100 || 63,700 || Tabelis on esitatud SST toetusprogrammi rahalised vahendid, mis
leitakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtavate asjaomaste
programmide alt. Esitatud arvud on hinnangulised ega mõjuta rahaliste vahendite
lõplikku jaotust programmi „Horisont 2020” teadustegevuse valdkondade ja
tegevuste vahel. Mingit ümberplaneerimist ei ole ette nähtud. Igal eelarvereal
näidatud aastased summad tulenevad käesoleva ettepaneku jaoks vajalike aastaste
kogusummade jaotamisest. Jaotamine põhineb sellel, millise suhtelise kaaluga on
iga programm vastavates komisjoni ettepanekutes ette nähtud kogusummade puhul
(Galileo 72 %, kosmoseuuringud 16 %, julgeolekualane
uurimistegevus 12 %). Samas on kõik summad hinnangulised. Neid tuleb
võib-olla kohandada vastavalt asjaomaseid programme käsitleva seadusandliku
menetluse ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatele arutelude
lõpptulemustele. Sarnaselt võidakse rahalised vahendid võtta ka Copernicuse
programmi alt sõltuvalt mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate arutelude
lõpptulemusest. ** Jaotus eelarveridade vahel: 72 % 02.01.05.03 ja 28 %
02.01.04.05. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 3.1 || Vabadus, turvalisus ja õigus Siseasjade peadirektoraat * || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Tegevusassigneeringud || || || || || || || || 18.05.08 || Kulukohustused || (1) || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 7,000 Maksed || (2) || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 7,000 Haldusassigneeringud, mida rahastatakse eriprogrammide vahenditest[33] || || || || || || || || Eelarverida nr || || (3) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Siseasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 7,000 Maksed || =2+2a +3 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 1,000 || 7,000 * Komisjoni
ettepanekus, mis käsitleb määrust, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana
politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning
kriisiohje rahastamisvahend (KOM(2011) 753 lõplik, 15.11.2011), nähakse
ette rahalised vahendid elutähtsa infrastruktuuri kaitseks. Sellest tulenevalt
võidakse SST toetusprogrammi rahalised vahendid võtta ka Sisejulgeolekufondist.
Mingit ümberplaneerimist ei ole ette nähtud. Peale selle on summad vaid
hinnangulised. Neid tuleb võib-olla kohandada tihedas koostöös siseasjade
peadirektoraadiga, pidades silmas programmi käsitleva seadusandliku menetluse
ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetava arutelu lõpptulemusi. Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 5,000 || 7,000 || 9,000 || 11,000 || 12,000 || 13,000 || 13,000 || 70,000 Maksed || (5) || 5,000 || 7,000 || 9,000 || 11,000 || 12,000 || 13,000 || 13,000 || 70,000 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,100 || 0,700 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || 5,100 || 7,100 || 9,100 || 11,100 || 12,100 || 13,100 || 13,100 || 70,700 Maksed || =5+ 6 || 5,100 || 7,100 || 9,100 || 11,100 || 12,100 || 13,100 || 13,100 || 70,700 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || Halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat || Personalikulud || 0.096 || 0.191 || 0.0191 || 0.0191 || 0.0191 || 0.0191 || 0.0191 || 1.242 Muud halduskulud || 0.059 || 0.167 || 0.167 || 0.167 || 0.167 || 0.167 || 0.167 || 1.061 Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0.155 || 0.358 || 0.358 || 0.358 || 0.358 || 0.358 || 0.358 || 2.303 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0.155 || 0.358 || 0.358 || 0.358 || 0.358 || 0.358 || 0.358 || 2.303 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 5.255 || 7.458 || 9.458 || 11.458 || 12.458 || 13.458 || 13.458 || 73.003 Maksed || 5.255 || 7.458 || 9.458 || 11.458 || 12.458 || 13.458 || 13.458 || 73.003 3.2.2. Hinnanguline mõju
tegevusassigneeringutele –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist –
ý Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis
toimub järgmiselt: Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm
kohta pärast koma) Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU VÄLJUNDID Väljundi liik || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ERIEESMÄRK nr 1 Luua sensorite võrgustik ja töötlemisfunktsioon ning tagada nende toimimine || || || || || || || || || || || || || || || || sensorifunktsioon: || Toode || || || 4,000 || || 5,500 || || 7,000 || || 9,000 || || 9,500 || || 10,000 || || 10,000 || || 55,000 - andmetöötlus || Teenus || || || || || || || || || Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || ERIEESMÄRK nr 2 SST teenuste väljatöötamine ja osutamine || || || || || || || || || || || || || || || || - Teenuste osutamine || Teenus || || || 1,000 || || 1,500 || || 2,000 || || 2,000 || || 2,500 || || 3,000 || || 3,000 || || 15,000 Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || KULUD KOKKU || || 5,000 || || 7,000 || || 9,000 || || 11,000 || || 12,000 || || 13,000 || || 13,000 || || 70,000 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist –
ý Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub
järgmiselt: miljonites eurodes
(kolm kohta pärast koma) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || || Personalikulud || 0.096 || 0.191 || 0.191 || 0.191 || 0.191 || 0.191 || 0.191 || 1.242 Muud halduskulud || 0.059 || 0.167 || 0.167 || 0.167 || 0.167 || 0.167 || 0.167 || 1.061 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 kokku || 0.155 || 0.358 || 0.358 || 0.358 || 0.358 || 0.358 || 0.358 || 2.303 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[34] välja jäävad kulud || || || || || || || || Personalikulud || || || || || || || || Muud halduskulud || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || || KOKKU || 0.155 || 0.358 || 0.358 || 0.358 || 0.358 || 0.358 || 0.358 || 2.303 3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus – ¨ Ettepanek/algatus
ei hõlma personali kasutamist –
ý Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täisarvuna (või
maksimaalselt ühe kohaga pärast koma) || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || || XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || XX 01 01 02 (delegatsioonid) || || || || || || || || XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || || Koosseisuvälised töötajad (täistööajale taandatud töötajad)[35] || || XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid, kohalikud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid delegatsioonides) || || || || || || || || XX 01 04 yy[36] || peakorteris[37] || || || || || || || || delegatsioonides || || || || || || || || XX 01 05 02 ((lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || || 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || || Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || || KOKKU || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 XX on asjaomane poliitikavaldkond või
eelarvejaotis. Personalivajadused
kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse
personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite
eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad || Üks AD-kategooria ametnik, kes hakkab täitma komisjoni ülesandeid programmi raames, näiteks sekretariaaditeenuste pakkumine kahele komiteele (sealhulgas vastuvõetavate dokumentide ettevalmistamine), iga-aastase tööprogrammi ja eelarve koostamine, iga-aastase toetuse määramise menetluse läbiviimine, rahvusvaheliste suhete korraldamine. Koosseisuvälised töötajad || Üks lepinguline töötaja, kes pakub AD-kategooria ametnikule vajalikku tuge. 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga –
ý Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga. –
¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku
asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele
rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. –
¨ Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi
kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[38]. Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele
rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline
osalus –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
–
ý Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on
järgmine: SST toetusprogrammi puhul on ette nähtud
liikmesriikide poolne kaasrahastamine, sealhulgas nende mitterahaline panus.
Täpsed summad sõltuvad osalevatest liikmesriikidest ning need tuleb hilisemas
etapis kindlaks määrata. Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast
koma) || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || || Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || || 3.3. Hinnanguline mõju tuludele –
ý Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele. –
¨ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –
¨ omavahenditele –
¨ mitmesugustele tuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Eelarve tulude rida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[39] Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel …. || || || || || || || || Mitmesuguste
sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid eelarve tulude ridasid
ettepanek mõjutab. Täpsustage tuludele
avalduva mõju arvutusmeetod. [1] Vt Euroopa Liidu Nõukogu 25. mai 2007. aasta
resolutsioon Euroopa kosmosepoliitika kohta (Brüssel, dok nr 10037/07),
millega pandi alus Euroopa kosmosepoliitikale; nõukogu 26. septembri
2008. aasta resolutsioon „Euroopa kosmosepoliitika edasiarendamine”
(nõukogu dokument nr 13569/08); nõukogu 29. mai 2009. aasta
resolutsioon „Kosmosevaldkonna panus innovatsiooni ja konkurentsivõimesse
Euroopa majanduse elavdamise kava raames ja järgmised sammud” (dok
nr 10500/09); nõukogu 25. novembri 2010. aasta resolutsioon
„Ülemaailmsed väljakutsed: Euroopa kosmosesüsteemide täielik ärakasutamine”
(dok nr 16864/10); nõukogu 31. mai 2011. aasta järeldused
„Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”
ning nõukogu 6. detsembri 2011. aasta järeldused „Suunised, mis
käsitlevad kosmose lisandväärtust ja eeliseid Euroopa kodanike turvalisuse
kindlustamisel” (dok nr 18232/11). [2] Euroopa Liidu Nõukogu resolutsioon „Euroopa
kosmosepoliitika edasiarendamine”, Brüssel, 26. september 2008, dok
nr 13569/08. [3] Euroopa Parlamendi raport komisjoni teatise „Kodanike
teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine” kohta
(2011/2148(INI)). [4] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile,
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kodanike
teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”,
KOM(2011) 152 lõplik, 4.4.2011. [5] ELT C, …, lk…. [6] ELT C, …, lk…. [7] KOM(2011) 152, 4. aprill 2011. [8] Nõukogu dokument nr 13569/08, 29.9.2008. [9] Nõukogu dokument nr 16864/10, 26.11.2010. [10] Nõukogu dokument nr 10901/11, 31.5.2011. [11] ELT C 377, 23.12.2011, lk 1. [12] ELT L 196, 27.4.2008, lk 1. [13] ELT L 276, 20.10.2010, lk 1. [14] SEK(2011) 1247 (lõplik), 12.10.2011. [15] Vt nõukogu dokument 15715/11, 24.10.2011. [16] EÜT L 200, 25.7.2001, lk 5. [17] Nõukogu dokument 14698/12, 9.10.2012; [18] ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. [19] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. [20] Nõukogu dokument nr 14698/12, 9.10.2012. [21] KOM(2011) 814 (lõplik), 31.11.2011. Viide ajakohastatakse
pärast vastuvõtmist. [22] KOM(2011) 811 (lõplik), 30.11.2011. Viide ajakohastatakse
pärast vastuvõtmist. [23] KOM(2011) 753 (lõplik), 15.11.2011. Viide ajakohastatakse
pärast vastuvõtmist. [24] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2. [25] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine
eelarvestamine. [26] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või
b. [27] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega
finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html [28] Määratletud finantsmääruse artiklis 185. [29] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud. [30] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. [31] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani
potentsiaalsed kandidaatriigid. [32] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read),
otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus. [33] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read),
otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus. [34] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read),
otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus. [35] Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid
delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid. [36] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste
töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read). [37] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond. [38] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19
ja 24. [39] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks)
korral tuleb näidata netosummad, st brutosumma, millest on lahutatud 25 %
kogumiskuludena.