SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Ohutute tarbijale mõeldud toodete vaba liikumine on üks Euroopa Liidu nurgakivisid. See on ühtse turu oluline alustugi ja võimaldab tarbijatel tooteid usaldada.

Käesolevas ettepanekus, mille eesmärk on võtta vastu tooteohutuse määrus, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta[1] (üldise tooteohutuse direktiiv), käsitletakse tootmisprotsessi teel toodetud, toiduks mittekasutatavaid tooteid. Nagu üldise tooteohutuse direktiivis, nii on ka kavandatavas määruses nõutud, et tarbijale mõeldud tooted peatavad olema ohutud, kehtestatud teatavad kohustused ettevõtjatele ning sätestatud üldist ohutusnõuet toetavate standardite väljatöötamine.

Kuigi kavandatava määruse toimimist ja koostoimet muude ELi õigusaktidega on märkimisväärselt sujuvamaks muudetud ja lihtsustatud, on samas säilitatud tarbijate ohutuse ja tervise kaitse kõrge tase.

Mitmes ELi õigusaktis (üldise tooteohutuse direktiiv, määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega,[2] ning liidu valdkondlikud ühtlustamisõigusaktid, mis hõlmavad ka tarbijale mõeldud tooteid) ettevõtjatele sätestatud turujärelevalve eeskirjade ja kohustuste kattumine on tekitanud segadust nii ettevõtjate kui ka riiklike asutuste hulgas ning on märkimisväärselt vähendanud turujärelevalve toimingute tõhusust ELis.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on tarbijale mõeldud tooteid reguleeriva õigusraamistiku selgemaks muutmine, võttes arvesse selliseid viimastel aastatel õigusloomes toimunud arenguid nagu uue toodete turustamise õigusraamistiku vastuvõtmine 2008. aastal[3], liidu valdkondlike ühtlustamisõigusaktide vastavusseviimine kõnealuse uue õigusraamistikuga[4] ning Euroopa standardimismääruse kohaldamine alates 1. jaanuarist 2013[5].

Ettepanek kuulub tooteohutuse ja turujärelevalve paketti, mis hõlmab ka ühtse turujärelevalve määruse ettepanekut ja mitmeaastast turujärelevalve tegevuskava ajavahemiku 2013–2015 kohta. Ühtse turu aktis (2011)[6] olid üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamine ja turujärelevalve kava koostamine välja toodud algatustena, mis soodustavad majanduskasvu ja töökohtade loomist. Ühtse turu akt II,[7] mis võeti vastu 2012. aastal, kinnitab, et tooteohutuse ja turujärelevalve pakett on põhimeede ELi turul ringlevate kaupade ohutuse parandamiseks „turujärelevalvet ja tooteohutust käsitlevate eeskirjade parema ühtlustamise ja jõustamise teel”.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Ajavahemikul 2009–2011 pidas komisjon üldsusega laiaulatuslikke konsultatsioone üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise kohta seoses mõjuhinnangu ulatusega. Pärast mõjuhinnangu ulatuse kindlaksmääramist korraldas komisjon üldsusega konsulteerimise teise vooru, kus keskenduti ELi tooteohutuse korra neljale peamisele parandamist vajavale valdkonnale: (i) menetlused üldise tooteohutuse direktiivi standardite kohustuslikuks muutmiseks ühtlustamata toodete jaoks, (ii) ohutuse hindamise ühtlustamine, (iii) koostöö ja koordineerimine turujärelevalve alal, sealhulgas ELi kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) ja veebipõhiste turustamiskanalite toimimine ning (iv) vastavusse viimine kaupade vaba liikumise paketiga.

Tuvastatud probleeme ja komisjoni välja pakutud lahendusi käsitlev üldsusega konsulteerimise teine voor toimus 2010. aasta maist detsembrini. Komisjon korraldas ajavahemikul 18. maist 20. augustini 2010 interneti teel kõnealusele neljale valdkonnale keskenduva konsultatsiooni üldsusega. Komisjon kogus tagasisidet nelja konsultatsioonidokumendi ja üheksa veebipõhise küsimustiku kaudu, mis olid suunatud mitmesugustele sidusrühmadele. Vastanute hulka kuulusid 55 riiklikku asutust kõigist ELi liikmesriikidest peale ühe ning Norrast, Islandilt ja Šveitsist. Konsultatsioonides osalesid ka mitmed muud sidusrühmad, sealhulgas enam kui 30 äriühingut, 17 tarbijaorganisatsiooni ja rohkem kui 50 ettevõtjat (kelle hulka kuulusid ka mitu VKEd). Kokku laekus üheksale veebipõhisele küsimustikule 305 vastust. Lisaks esitasid 13 äri- ja tarbijaorganisatsiooni eraldi seisukohavõtud. Konsulteerimisperioodi jooksul korraldati ka mitmeid ettekandeid ja otseseid teabevahetusi sidusrühmadega (nii äri- kui ka tarbijaorganisatsioonidega).

Üldsusega konsulteerimise teine voor lõppes 1. detsembril 2010 rahvusvahelise sidusrühmade konverentsiga, mille teema oli üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamine ja mille käigus komisjon sai sidusrühmadelt tagasisidet avaliku internetikonsultatsiooni tähtsamate järelduste kohta.

Üldsusega konsulteerimise kolmas voor toimus 2011. aasta jaanuarist märtsini. See korraldati temaatiliste kohtumistena sidusrühmadega, milles osalesid asjaomaste valdkondade eksperdid. Kohtumistel arutati struktuurseid küsimusi, sealhulgas turujärelevalve koordineerimise korraldamist, ettevõtjate uute kohustuste (eelkõige jälgitavuskohustuste) mõju, üldise tooteohutuse direktiivil põhinevate Euroopa standardite koostamiseks vajalike nõuete kehtestamise korda ning toiduks mittekasutatavate toodete ohutuseeskirjade selge ja arusaadava ülesehituse loomise meetmeid.

Üks üldsusega konsulteerimise protsessi ja huvitatud isikutega peetud dialoogi tulemusi oli turujärelevalve eeskirjade üleviimine kehtivast üldise tooteohutuse direktiivist omaette turujärelevalve määrusse, mis töötatakse välja ja võetakse vastu käsikäes käesoleva üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise ettepanekuga.

Komisjoni koostatud mõjuhinnang hõlmab seega nii käesoleva ettepaneku kui ka uue turujärelevalve määruse ettepanekuga seotud aspekte. Komisjoni mõjuhindamiskomitee esitas 2012. aasta septembris ettepanekute kohta heakskiitva arvamuse.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

· Reguleerimisala ja mõisted

Võrreldes liidu ühtlustamisalaste õigusaktidega on kavandatud määruse reguleerimisala selgelt piiritletud. Kuigi põhimõte, mille kohaselt kõik toiduks mittekasutatavad tarbijale mõeldud tooted peavad olema ohutud, on üldkehtiv, kehtivad ettevõtjate üksikasjalikumad kohustused üksnes nende ettevõtjate jaoks, kelle suhtes ei kohaldata konkreetse tootesektori ühtlustamisõigusaktis sätestatud asjaomaseid kohustusi. Komisjon näeb ette, et ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmiste ettevõtjate jaoks tuleb koostada suunised, mis aitaksid kindlaks teha, millised õigusaktid kehtivad nende toodetavate või levitatavate tarbijale mõeldud toodete suhtes.

Mõistete artiklit on ajakohastatud ja see on vajaduse korral viidud vastavusse uue toodete turustamise õigusraamistikuga[8].

· Üldine ohutusnõue ja ettevõtjate kohustused

Nõue, mille kohaselt kõik liidu turule lastavad või seal kättesaadavaks tehtavad tarbijale mõeldud tooted peavad olema ohutud, on ELi tooteohutuse valdkonna õigusloome tugisammas. Säilitatud on juba üldises tooteohutuse direktiivis sätestatud üldine toodete ohutuse nõue. Samas muutub selle toimimine praktikas märkimisväärselt lihtsamaks tänu selge seose loomisele valdkondlike õigusaktidega ja standardieeskirjade lihtsustamisele.

Tarbijale mõeldud tooteid, mis vastavad tervise ja ohutuse tagamisele suunatud valdkondlikele liidu ühtlustamisõigusaktile, peetakse jätkuvalt ohutuks ka käesoleva kavandatud määruse kohaselt. Kui tooteid ei vasta asjaomasele ühtlustamisõigusaktile, ei kehti nende puhul ohutuse eeldus, kuid sellise olukorra korrigeerimine kuulub valdkondliku õigusakti ja tulevase ühtse turujärelevalve määruse reguleerimisalasse.

Lisaks sätestatakse ettepanekus põhikohustused tarbijale mõeldud toodete turustusahelas osalevatele ettevõtjatele (tootjad, importijad, levitajad), kui nende suhtes ei kohaldata vastavaid nõudeid valdkondlike liidu ühtlustamisõigusaktide alusel. Need kohustused põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuse nr 768/2008/EÜ (mis käsitleb toodete turustamise ühist raamistikku)[9] erisätetel ja käsitlevad muu hulgas märgistamise, toote tuvastamise, ohtlike toodete puhul võetavate parandusmeetmete ning pädevate asutuste teavitamisega seotud küsimusi. Tootjad on kohustatud koostama oma toodete kohta tehnilise dokumentatsiooni proportsionaalselt oma tootest tulenevate potentsiaalsete ohtudega ning esitama dokumentatsioonis teabe, mis on vajalik toote ohutuse tõestamiseks.

Samuti sisaldab ettepanek otsusest nr 768/2008/EÜ lähtuvat nõuet, mille kohaselt ettevõtjad peavad olema võimelised kindlaks tegema ettevõtjad, kes neile toote tarnisid, ja ettevõtjad, kellele nemad toodet tarnisid. Kui see on teatavat liiki toodetele omaste ohtude tõttu õigustatud, tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu meetmeid, millega nõutakse ettevõtjatelt elektroonilise jälgitavuse süsteemi loomist või olemasoleva süsteemiga ühinemist.

· Euroopa standardite kasutamine

Nagu üldise tooteohutuse direktiiv, nii soosib ka uus määrus standardite abil üldise ohutusnõude rakendamise toetamist. Samas on märkimisväärselt lihtsustatud protsessi, mille kaudu tehakse kindlaks olemasolevad Euroopa standardid, mis võimaldavad eeldada, et toode on ohutu, või palutakse sellised Euroopa standardid välja töötada, ja kõnealune protsess on viidud vastavusse määrusega (EL) nr 1025/2012, milles sätestatakse Euroopa standardimise uus üldine raamistik[10]. Sellega rõhutab komisjon kaasreguleerimisel põhineva lähenemisviisi tähtsust ja soodustab Euroopa standardite kasutamist kavandatud määruse toetamiseks.

· Turujärelevalve ja RAPEXi eeskirjade üleviimine uude turujärelevalve määrusse

Kooskõlas nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata ja nii tarbijatele kui ka professionaalidele mõeldud toodete turujärelevalve tugevdamise ja sujuvamaks muutmise eesmärgiga on kehtiva üldise tooteohutuse direktiivi turujärelevalvet ja RAPEXit käsitlevad sätted üle viidud uue ühtset turujärelevalvet käsitleva määruse ettepanekusse. Uue määrusega luuakse ühekihiline süsteem, kus kõik turujärelevalve eeskirjad on koondatud ühte õigusakti ja kus RAPEX on ainus ohtlike toodete hoiatussüsteem. Täiendav teave on esitatud toodete turujärelevalve määruse ettepanekus.

· Liidu pädevus, subsidiaarsus, proportsionaalsus ja õiguslik vorm

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artiklil 114, milles nähakse siseturu rajamiseks ja selle toimimiseks ette sama õiguslik alus, mille põhjal on võetud vastu kehtiv üldise tooteohutuse direktiiv. Tooteohutuse õiguslikus reguleerimises on liidul ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 alusel jagatud pädevus.

Siseturu piires, kus on tagatud toodete vaba liikumine, saab tooteohutuseeskirju tulemuslikult vastu võtta vaid liidu tasandil. See on vajalik kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks (kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 169) ning selleks, et liikmesriigid ei võtaks vastu lahknevaid toote-eeskirju, mille tagajärjeks oleks siseturu killustumine. Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev ettepanek kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Ettepanek tehakse määruse vormis. See on asjakohane õiguslik vahend, sest sellega kehtestatakse selged ja üksikasjalikud eeskirjad, mida hakatakse kõikjal liidus kohaldama ühtemoodi ja ühel ajal. Sellega välistatakse võimalus liikmesriikidel eeskirju erineval viisil üle võtta, mis võiks viia erisuguste tervise- ja ohutuskaitse tasemeteni ning luua siseturul tõkkeid. Riiklike ülevõtmismeetmete asendamisel on ka suur lihtsustav mõju, sest see võimaldab ettevõtjatel korraldada oma äri liikmesriikide siseriiklikest õigusaktidest koosneva kogumi asemel ühe ja sama õigusraamistiku alusel.

· Põhiõigused

Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tahetakse käesoleva ettepanekuga tagada inimeste tervise kaitse (harta artikkel 35) ja tarbijate kaitse (artikkel 38) kõrge tase, kindlustades liidu turul kättesaadavaks tehtud toodete ohutuse kõrge tase. Ettepanek mõjutab ettevõtjate äritegevuse vabadust (artikkel 16), kuid tarbijale mõeldud toodete tootjatele, importijatele ja levitajatele pandud kohustused on vajalikud nende toodete ohutuse kõrge taseme tagamiseks.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanekul ei ole eelarvele muud mõju peale selle, mis on seotud üldise tooteohutuse direktiivi kujul juba liidu acquis'sse kuuluva määruse nõuetekohase haldamisega. Mõju eelarvele on juba ette nähtud olemasolevate või kavandatud programmide raames ja on kooskõlas komisjoni uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga. Üksikasju on selgitatud käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses.

5.           LIHTSUSTAMINE JA ARUKAS REGULEERIMINE

Käesoleva ettepanekuga aidatakse kaasa ELi õigusaktide lihtsustamisele ja selles järgitakse aruka reguleerimise põhimõtteid. Käesolevat ettepanekut koostades on komisjon teinud kokkuvõtte olulistest edusammudest kõnealuse valdkonna õigusloomes, mille eesmärk on tooteohutuse tagamine ning milles ei tehta reeglina vahet, kas käsitletavad tooted on mõeldud tarbijatele või professionaalsetele kasutajatele. Vastupidiselt 10 või 15 aasta tagusele olukorrale ei ole enam otstarbekas kohaldada teise tasandi kohustusi ettevõtjate suhtes, kelle tegevus on juba piisavalt reguleeritud valdkondlike õigusaktidega. Samas on kohustused, mis kehtivad ettevõtjatele, kes toodavad, impordivad või levitavad tarbijatele mõeldud tooteid, mida ei hõlma eriõigusaktid, enamjaolt vastavuses ühtlustatud toodete suhtes kehtivate kohustustega

Selline lähenemisviis vähendab halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Tulevikus on neil lihtne saada ülevaade oma äritegevuse suhtes kohaldatavatest eeskirjadest ja vältida õiguskindlusetusest tulenevaid kulusid.

Kavandatud määruse sisust ja eesmärgist tulenevalt ei ole võimalik määruses sätestatud nõuete täitmisest vabastada komisjoni soovituse 2003/361/EÜ[11] kohaselt määratletud mikroettevõtjaid, sest eeskirjad, mille eesmärk on inimeste tervise ja ohutuse kaitse, peavad kehtima olenemata ettevõtja suurusest. Siiski on tõenäoline, et just mikroettevõtjad saavad kõige rohkem kasu uuest lihtsustava mõjuga õigusaktist, mis täidab oma eesmärki ja asendab kaks aegunud direktiivi. Komisjon on võtnud endale kohustuse anda ettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning tarbijatele, täiendavaid suuniseid, mis aitavad neil kergesti oma õigustest ja kohustustest ülevaadet saada.

2013/0049 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse tarbijatele mõeldud toodete ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ja direktiiv 2001/95/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[12],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3.detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta[13] on sätestatud nõue, et tarbekaubad peavad olema ohutud ning et liikmesriikide turujärelevalveasutused peavad võtma meetmeid ohtlikke toodete vastu ja vahetama sellekohast teavet ühenduse kiire teabevahetussüsteemi RAPEX kaudu. Direktiiv 2001/95/EÜ tuleb põhjalikult läbi vaadata, et see täidaks paremini oma otstarvet ja et oleks tagatud selle järjepidevus liidu õigusaktide arengutega turujärelevalve, ettevõtjate kohustuste ja standardimise alal. Selguse huvides tuleks direktiiv 2001/95/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada see käesoleva määrusega.

(2)       Määrus on asjakohane õiguslik vahend, sest sellega sätestatakse selged ja üksikasjalikud eeskirjad, mis välistavad võimaluse liikmesriikidel neid erineval viisil üle võtta. Määrusega tagatakse õigusnõuete üheaegne kohaldamine kogu liidu piires.

(3)       Käesolev määrus peab kaasa aitama Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 169 nimetatud eesmärkide saavutamisele. Eelkõige tuleks sellega tagada ühisturu toimimine seoses tarbijatele mõeldud toodetega. Selleks sätestatakse ühtsed eeskirjad üldise tooteohutuse, hindamiskriteeriumide ja ettevõtjate kohustuste kohta. Võttes arvesse, et turujärelevalve eeskirjad, sealhulgas RAPEXit puudutavad eeskirjad, on sätestatud määruses (EL) nr […/…] [toodete turujärelevalve kohta],[14] mida kohaldatakse ka käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes, ei ole käesolevas määruses enam vaja sätteid turujärelevalve või RAPEXi kohta.

(4)       Liidu õigusaktides toidu, sööda ja nendega seotud valdkondade kohta on kehtestatud konkreetne kord nende aktidega hõlmatud toodete ohutuse tagamiseks. Seetõttu ei tuleks käesolevat määrust nimetatud toodete suhtes kohaldada, välja arvatud materjalide ja esemete puhul, mis on ette nähtud toiduga kokkupuutumiseks, kui see on asjakohane nende ohtude puhul, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta[15] või mõne muu toidualase õigusaktiga, mis hõlmab ainult toiduga seotud keemilist ja bioloogilist ohtu.

(5)       Meditsiinitoodete suhtes kohaldatakse turustuseelset hindamist, mis hõlmab riski ja kasulikkuse analüüsi. Seetõttu tuleks need käesoleva määruse reguleerimisalast täielikult välja jätta.

(6)       Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada teenuste suhtes. Selleks aga, et kindlustada tarbijate tervise ja ohutuse kaitse, tuleks määrust kohaldada toodete suhtes, mida tarnitakse või mis tehakse tarbijatele kättesaadavaks teenuste osutamise käigus, sealhulgas tooted, millega tarbijad teenuste osutamise käigus otseselt kokku puutuvad. Käesoleva määruse reguleerimisalast tuleks välja jätta teenuseosutaja juhitavad vahendid, millel tarbijad sõidavad või reisivad, sest neid tuleb käsitleda seoses osutatava teenuse ohutusega.

(7)       Liidus on küll välja töötatud valdkondlikke õigusakte, milles käsitletakse konkreetsete toodete või tootekategooriate ohutusaspekte, kuid praktiliselt võimatu on vastu võtta liidu õigusakt, mis käsitleks kõiki tarbijate jaoks mõeldud tooteid, mis on olemas või mis võidakse välja töötada. Seetõttu on ikkagi vaja horisontaalset õigusraamistikku, mis täidaks lüngad ja tagaks muul moel tagamata tarbijakaitse, eelkõige selleks, et saavutada tarbijate tervise ja ohutuse kaitse kõrge tase, nagu on nõutud ELi toimimise lepingu artiklites 114 ja 169.

(8)       Seoses käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate tarbijatele mõeldud toodetega tuleks määruse erinevate osade kohaldamisala ja valdkondlike liidu ühtlustamisõigusaktide vahele tõmmata selge piir. Üldise tooteohutuse nõuet ja sellega seotud sätteid tuleks kohaldada kõigi tarbijatele mõeldud toodete suhtes, kuid ettevõtjate kohustusi ei tuleks kohaldada seal, kus liidu ühtlustamisõigusaktid sisaldavad võrdväärseid kohustusi, näiteks liidu õigusaktid kosmeetikatoodete, mänguasjade, elektriliste seadmete või ehitusmaterjalide kohta.

(9)       Selleks, et käesolev määrus oleks ettevõtjate konkreetsete kohustuste osas kooskõlas valdkondlike liidu ühtlustamisõigusaktidega, peaksid sätted, mis käsitlevad ettevõtjaid, nende volitatud esindajaid, importijaid ja levitajaid, põhinema Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta)[16] sisalduvatel erisätetel.

(10)     Määruse reguleerimisala ei tohiks piirduda ühegi tarbijatele mõeldud toodete müügiviisiga ja peaks seega hõlmama ka kaugmüüki.

(11)     Määrust tuleks kohaldada kasutatud toodete suhtes, mis kaubandusliku tegevuse käigus taas turustusahelasse sisenevad, välja arvatud selliste kasutatud toodete suhtes, mille puhul tarbija ei saa mõistlikult eeldada, et need vastaksid ajakohastele ohutusstandarditele, näiteks nagu antiikesemed.

(12)     Määrust tuleks kohaldada ka selliste tarbijatele mõeldud toodete suhtes, mis ei ole küll toiduained, kuid mis sarnanevad toiduainetele ja mida võidakse ekslikult toiduaineks pidada, nii et tarbijad, eriti lapsed, võivad neid suhu panna, imeda või alla neelata, mille tagajärjel võib tekkida näiteks lämbumine, mürgistus, seedekulgla perforatsioon või ummistus. Selliseid toitu imiteerivaid tooteid on siiani reguleeritud nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiviga 87/357/EMÜ tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[17] mis tuleks kehtetuks tunnistada.

(13)     Toodete ohutuse hindamisel tuleks arvesse võtta kõiki asjakohaseid aspekte, eelkõige nende omadusi ja esitust ning samuti tarbijate kategooriaid, kes võivad tõenäoliselt neid tooteid kasutada, võttes arvesse nende haavatavust, eelkõige lapsed, vanurid ja puuetega inimesed.

(14)     Selleks, et vältida ohutusnõuete kattumist ja vastuolusid muude liidu õigusaktidega, tuleks käesoleva määruse kohaldamisel ohutuks lugeda toode, mis vastab valdkondlike liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele, mille eesmärk on inimeste tervise ja ohutuse kaitse.

(15)     Tarbijate tervise ja ohutuse kõrgetasemeliseks kaitseks peaksid ettevõtjad vastutama toodete nõuetele vastavuse eest vastavalt oma kohale turustusahelas.

(16)     Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid eesmärgiga teha turul kättesaadavaks ainult ohutuid ja käesoleva määrusega vastavuses olevad tooted. On vaja ette näha selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusprotsessis.

(17)     Importija vastutab selle eest, et kolmandatest riikidest toodud tooted, mida ta liidu turule laseb, vastaksid käesoleva määruse nõuetele. Seetõttu tuleks konkreetsed importijate kohustused hõlmata käesolevasse määrusesse.

(18)     Levitaja teeb tooted turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on need turule lasknud, ja ta peaks hoolikalt jälgima, et toodete käitlemine tema poolt ei mõjutaks negatiivselt toodete vastavust käesoleva määruse nõuetele.

(19)     Kui ettevõtja laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab toodet selliselt, et see võiks mõjutada toote vastavust käesoleva määruse nõuetele, tuleks teda käsitada tootjana ja talle peaksid laienema tootja kohustused.

(20)     Toote identifitseerimise tagamine ja toodete jälgitavus kogu tarneahelas aitab kindlaks teha ettevõtjaid ja võtta ohtlike toodete suhtes mõjusaid parandusmeetmeid, näiteks nagu suunatud tagasinõudmine. Seega tagab toote identifitseerimine ja jälgitavus, et tarbijad ja ettevõtjad saavad ohtlike toodete puhul täpse teabe, mis suurendab usaldust turu vastu ja hoiab ära mittevajalikud kaubandushäired. Seetõttu peaks tootel olema teave, mis võimaldaks toodet identifitseerida ning teha kindlaks tootja ja vajaduse korral importija. Tootjad peaksid oma toodete jaoks sisse seadma tehnilise dokumentatsiooni, mille jaoks nad võivad valida kõige otstarbekama ja kulutõhusama viisi, näiteks elektroonilised vahendid. Lisaks peaksid ettevõtjad suutma kindlaks teha, kes on neile tooteid tarninud ja kellele nad ise on tooteid tarninud. Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[18].

(21)                 Viide päritolule täiendab põhilisi jälgitavusnõudeid tootja nime ja aadressi osas. Eelkõige aitab viide päritoluriigile teha kindlaks tootmise tegeliku asukoha kõigil neil juhtudel, kui tootjaga ei ole võimalik ühendust võtta või tootja aadress erineb toote tegelikust tootmispaigast. Selline teave lihtsustab turujärelevalveasutustel toote tegeliku tootmispaiga kindlakstegemist ning võimaldab tarbijatele mõeldud toodete ohutusele suunatud kahe- või mitmepoolse koostöö raames võtta ühendust päritoluriigi asutustega asjakohaste järelmeetmete võtmiseks.

(22)     Käesolevas määruses sätestatud üldise ohutusnõude tõhusa ja järjekindla kohaldamise hõlbustamiseks on oluline kasutada Euroopa standardeid, mis hõlmavad teatavaid tooteid ja ohtusid, nii et toodet, mis vastab sellisele Euroopa standardile, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, loetakse nimetatud nõudele vastavaks.

(23)     Kui komisjon teeb kindlaks vajaduse Euroopa standardi järele, millega tagataks teatavate toodete vastavus käesoleva määruse kohasele üldisele ohutusnõudele, siis peaks ta kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL) nr 1025/2012 (mis käsitleb Euroopa standardimist)[19] asjakohaseid sätteid, et esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotlus koostada või teha kindlaks standard, mis tagab, et sellise standardiga kooskõlas olevate toodete puhul võib eeldada nende ohutust. Selliste Euroopa standardite viited tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

(24)     Käesolevat määrust toetavate Euroopa standardite taotlemise ning nende suhtes ametlike vastuväidete esitamise menetlused tuleks sätestada käesolevas määruses ning need tuleks ühtlustada määrusega (EL) nr 1025/2012. Selleks, et tagada Euroopa standardite üldine järjepidevus, tuleks pärast konsulteerimist liikmesriikide ekspertidega tarbijatele mõeldud toodete ohutuse valdkonnas Euroopa standardite taotlused ja vastuväited standarditele esitada käesoleva määrusega loodavale komiteele,

(25)     Euroopa standardid, mille viited on avaldatud kooskõlas direktiiviga 2001/95/EÜ, peaksid jätkuvalt võimaldama eeldada, et neile vastavad tooted vastavad ka üldisele ohutusnõudele. Direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt antud standardimisvolitused tuleks lugeda käesoleva määruse kohaselt esitatud standardimistaotlusteks.

(26)     Kui toote ohutuse hindamiseks ei ole standardit või muud tunnustatud vahendit, siis tuleks toote ohutuse hindamisel võtta arvesse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 292 sel eesmärgil vastu võetud komisjoni soovitusi.

(27)     Selleks, et tagada ühesugused tingimused käesoleva määruse rakendamisel, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused järgmistes valdkondades: vabastamine kohustusest teatada tuurjärelevalveasutustele ohtlikest toodetest, jälgitavussüsteemi jaoks vajaliku andmekandja tüüp ja selle paigutus tootele, standardimistaotlused Euroopa standardiorganisatsioonidele ja otsused Euroopa standarditele vastuväidete esitamiseks. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[20].

(28)     Selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, mis käsitlevad vastuväiteid Euroopa standarditele, mille puhul ei ole viidet Euroopa standardile Euroopa Liidu Teatajas veel avaldatud, tuleks kasutada nõuandemenetlust, sest asjaomase standardi põhjal ei ole hakatud eeldama vastavust käesolevas määruses sätestatud üldisele ohutusnõudele.

(29)     Tervise ja ohutuse kõrge taseme säilitamiseks tuleks komisjonile anda ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitused võtta vastu õigusakte selliste toodete kohta, millele ei ole nende madala riskitaseme tõttu vaja märkida tootja ega importija nime ja aadressi, ning tervisele ja ohutusele võimalikku tõsist ohtu kujutavate toodete identifitseerimise ja jälgitavuse kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(30)     Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumiste eest kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(31)     Selleks et võimaldada ettevõtjatel, liikmesriikidel ja komisjonil kohaneda käesoleva määrusega kehtestatud muudatustega, on asjakohane sätestada piisav üleminekuaeg kuni määruse kohaldamise alguseni.

(32)     Kuna käesoleva määruse eesmärki – tagada tarbijatele mõeldud toodete siseturu toimimine ning tarbijate tervise ja ohutuse kaitse kõrge tase – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(33)     Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega pidada täielikult kinni kohustusest tagada inimeste tervisekaitse ja tarbijate kaitse kõrge tase ning samuti tagada ettevõtlusvabadus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1.

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega sätestatakse ohutuseeskirjad tarbijatele mõeldud toodete jaoks, mis Euroopa Liidu turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.           Käesolevat määrust kohaldatakse turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes, mis on toodetud valmistamisprotsessi teel ja on kas uued, kasutatud või uuendatud ning vastavad ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a) need on ette nähtud tarbijatele;

(b) tarbijad võivad neid mõistlikult eeldatavate tingimuste korral tõenäoliselt kasutada, isegi kui need ei ole ette nähtud tarbijatele;

(c) tarbijad puutuvad nendega kokku neile osutatavate teenuste käigus.

2.           Käesolevat määrust ei kohaldata toodete suhtes, mida tuleb enne kasutamist parandada või uuendada, kui need tooted on sellisena turul kättesaadavaks tehtud.

3.           Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

(a) inimtervishoius või veterinaarias kasutatavad ravimid;

(b) toit;

(c) toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed, niivõrd kui nende toodetega seotud ohud on reguleeritud määrusega (EÜ) nr 1935/2004 või mõne muu toidu suhtes kohaldatava ELi õigusaktiga;

(d) sööt;

(e) elustaimed ja -loomad, geneetiliselt muundatud organismid ja suletud keskkonnas kasutatavad geneetiliselt muundatud mikroorganismid ning samuti taimedelt ja loomadelt pärit tooted, mis on vahetult seotud nende tulevase paljunemisega;

(f) loomsed kõrvalsaadused ja neist saadud tooted;

(g) taimekaitsevahendid;

(h) teenuseosutaja juhitavad vahendid, millel tarbijad neile osutatava teenuse käigus sõidavad või reisivad;

(i) antiikesemed.

4.           Määruse II–IV peatükki ei kohaldata toodete suhtes, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusaktides või nende alusel kehtestatud ohutusnõudeid, mis on mõeldud inimeste tervise ja ohutuse kaitseks.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „ohutu toode” – iga toode, mis tavaliste või mõistlikult eeldatavate kasutamistingimuste juures, mis hõlmavad kasutusaega ning vajaduse korral kasutuselevõtmis-, seadistus- ja hooldusnõudeid, ei põhjusta ohtu või põhjustab toote kasutusele vastavalt minimaalset ohtu, ning mida loetakse aktsepteeritavaks ning inimeste tervise ja ohutuse kaitse kõrgele tasemele vastavaks;

(2) „turul kättesaadavaks tegemine” – toote pakkumine tasu eest või tasuta liidu turul äritegevuse käigus kas toote levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

(3) „turule laskmine” – toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

(4) „tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või kes laseb toote projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

(5) „volitatud esindaja” – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

(6) „importija” – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist toodud toote;

(7) „levitaja” – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik (välja arvatud tootja või importija), kes teeb toote turul kättesaadavaks;

(8) „ettevõtjad” – tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

(9) „Euroopa standard” – Euroopa standard, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis b;

(10) „rahvusvaheline standard” – rahvusvaheline standard, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis a;

(11) „riiklik standard” – riiklik standard, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis d;

(12) „Euroopa standardiorganisatsioon” – Euroopa standardiorganisatsioon, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõikes 8;

(13) „turujärelevalveasutus” – turujärelevalveasutus, nagu on määratletud määruse (EL) nr [.../...] [toodete turujärelevalve määrus] artikli 3 lõikes 12;

(14) „tagasinõudmine” – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi toode, mis on seal juba lõpptarbijale kättesaadavaks tehtud;

(15) „kõrvaldamine” – meede, mille eesmärk on tarneahelas oleva toote edasise turul kättesaadavaks tegemise vältimine;

(16) „liidu ühtlustamisõigusakt” – liidu õigusakt, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimusi;

(17) „tõsine oht” – oht, mis nõuab kiiret sekkumist ja järelkontrolli, kaasa arvatud juhtumid, mille mõju ei ole vahetu.

Artikkel 4

Üldine ohutusnõue

Ettevõtjad lasevad liidu turule või teevad liidu turul kättesaadavaks ainult ohutud tooted.

Artikkel 5

Ohutuse eeldus

Käesoleva määruse kohaldamisel eeldatakse, et toode vastab artiklis 4 sätestatud üldisele ohutusnõudele järgmistel juhtudel:

(a) ohtude osas, mis on hõlmatud liidu ühtlustamisõigusaktides või nende kohaselt inimeste tervise ja ohutuse kaitseks sätestatud nõuetega – juhul, kui toode vastab nimetatud nõuetele;

(b) ohtude osas, mille kohta puuduvad punktis a nimetatud liidu ühtlustamisõigusaktides või nende kohaselt sätestatud nõuded, kuid mis on hõlmatud Euroopa standarditega – juhul, kui toode vastab asjakohastele Euroopa standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas artiklitega 16 ja 17;

(c) ohtude osas, mille kohta puuduvad punktis a nimetatud liidu ühtlustamisõigusaktides või nende kohaselt sätestatud nõuded ja ka punktis b nimetatud Euroopa standardid, kuid mis on hõlmatud selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud tervise- ja ohutusnõuetega, kus toode on turul kättesaadavaks tehtud – juhul, kui toode vastab nimetatud riiklikele nõuetele.

Artikkel 6

Toote ohutuse hindamise kriteeriumid

1.           Kui puuduvad artikli 5 punktides a, b ja c nimetatud liidu ühtlustamisõigusaktid, Euroopa standardid või selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud tervise- ja ohutusnõuded, kus toode on turul kättesaadavaks tehtud, võetakse toote ohutuse hindamisel eelkõige arvesse järgmisi kriteeriume:

(a) toote omadused, sealhulgas koostis, pakend ning kokkupanemis- ja vajaduse korral seadistus- ning hooldamisjuhendid;

(b) mõju teistele toodetele, kui võib põhjendatult eeldada selle kasutamist koos teiste toodetega;

(c) toote esitusviis, märgistus, toote kasutus- ja hävitamisjuhendid ning muud märkused või teated toote kohta;

(d) tarbijagrupid, kes on toodet kasutades ohustatud, eriti haavatavad tarbijad;

(e) toote välimus, eriti juhtudel, kui toode ei ole toiduaine, aga on sarnane toiduainega ning seda võib tema kuju, lõhna, värvi, välimuse, pakendi, märgistuse, mahu, suuruse või muude näitajate tõttu ekslikult toiduaineks pidada.

Kõrgema ohutustaseme saavutamise võimalikkus või muude, madalama ohutustasemega toodete olemasolu ei ole piisav põhjus pidada toodet ohtlikuks.

2.           Lõike 1 kohaldamisel tuleb toote ohutust hinnates võimaluse korral võtta arvesse eriti järgmisi kriteeriume:

(a) tehnika ja tehnoloogia tase;

(b) muud Euroopa standardid kui need, mille viited on artiklite 16 ja 17 kohaselt avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

(c) rahvusvahelised standardid;

(d) rahvusvahelised lepingud;

(e) komisjoni soovitused või suunised toote ohutuse hindamiseks;

(f) selles liikmesriigis koostatud standardid, kus toode on kättesaadavaks tehtud;

(g) kõnealuses sektoris toodete ohutuse suhtes kehtivad head toimimistavad;

(h) tarbija põhjendatud ootused ohutuse suhtes.

Artikkel 7

Päritolumärgis

1.           Tootjad ja importijad tagavad, et tooted kannavad märgist toote päritoluriigile, või kui toote suurus või laad seda ei võimalda, siis tuleb see märgis esitada pakendil või tootega kaasas olevas dokumendis.

2.           Lõike 1 tähenduses päritoluriigi kindlakstegemiseks kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik)[21] artiklites 23–25 sätestatud mittesooduspäritolu reegleid.

3.           Kui lõike 2 kohaselt kindlaks tehtud päritoluriik on liidu liikmesriik, siis võivad tootjad ja importijad viidata liidule või konkreetsele liikmesriigile.

II PEATÜKK

Ettevõtjate kohustused

Artikkel 8

Tootja kohustused

1.           Tootja tagab oma toodete turulelaskmisel, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas artiklis 4 sätestatud üldise ohutusnõudega.

2.           Tootja tagab, et on olemas menetlused, millega tagatakse, et säilib seeriatoodangu vastavus artiklis 4 sätestatud üldisele ohutusnõudele.

3.           Proportsionaalselt tootest tuleneva võimaliku ohuga teeb tootja tarbijate tervise ja ohutuse kaitseks turul kättesaadavaks tehtud toodete pistelist kontrolli, uurib kaebusi ja peab registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja toodete tagasinõudmiste kohta ning teavitab levitajaid sellisest järelevalvest.

4.           Proportsionaalselt tootest tuleneva võimaliku ohuga koostab tootja tehnilise dokumentatsiooni.Tehniline dokumentatsioon peab võimaluse korral sisaldama järgmist:

(a) toote üldine kirjeldus ja toote hindamise seisukohalt olulised omadused;

(b) tootega seotud võimalike ohtude ja nende ohtude kõrvaldamiseks või leevendamiseks rakendatud abinõude analüüs, sealhulgas tootja poolt või tema nimel tehtud katsete tulemused;

(c) võimaluse korral artiklis 4 sätestatud üldise ohutusnõude täitmiseks rakendatud Euroopa standardite loetelu, mis on nimetatud artikli 5 punktis b, või artikli 5 punktis c nimetatud tervise- ja ohutusnõuete loetelu, mis on sätestatud selle liikmesriigi õigusaktides, kus toode on turul kättesaadavaks tehtud, või artikli 6 lõikes 2 nimetatud muude kriteeriumide loetelu.

Kui mõni esimese lõigu punktis c nimetatud Euroopa standarditest, tervise- või ohutusnõuetest või muudest kriteeriumidest on kohaldatud ainult osaliselt, siis tuleb need kohaldatud osad ära märkida.

5.           Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni 10 aastat pärast toote turule laskmist ja teeb turujärelevalveasutuste taotluse korral selle neile kättesaadavaks.

6.           Tootja tagab, et tema tooted kannavad tarbijatele hästi nähtavat ja loetavat tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab toodet tuvastada, või kui toote suurus või laad seda ei võimalda, siis tagab tootja, et nõutud teave on esitatud pakendil või tootega kaasas olevas dokumendis.

7.           Tootja märgib oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi, millel saab tootjaga ühendust võtta, kas tootele või, kui see ei ole võimalik, siis pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Tootjaga ühenduse võtmiseks tuleb märkida üksainus aadress.

8.           Tootja tagab, et tema tootele on lisatud juhendid ja ohutusteave tarbijatele kergesti mõistetavas keeles, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus toode kättesaadavaks tehakse, välja arvatud juhtudel, kui toodet saab kasutada ohutult ja tootja poolt ettenähtud viisil ilma selliste juhendite ja ohutusteabeta.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist nende poolt vastuvõetud sätetest, millega määratakse kindlaks nõutav(ad) keel(ed).

9.           Tootja, kes arvab või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille ta on turule lasknud, ei ole ohutu või ei vasta muul viisil käesolevale määrusele, võtab viivitamatult vajaliku parandusmeetme toote nõuetega vastavusse viimiseks või vajaduse korral kõrvaldab toote või nõuab selle tagasi. Lisaks, kui toode ei ole ohutu, teavitab ta sellest viivitamatult nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus ta on toote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad tervise- ja ohutusriskide ning kõikide võetud parandusmeetmete kohta.

Artikkel 9

Volitatud esindaja

1.           Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 8 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustused ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.           Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

(a) esitada turujärelevalveasutuse nõudmisel talle kogu teave ja dokumentatsioon, mis tõendab toote vastavust;

(b) teha turujärelevalveasutustega viimaste nõudmise korral koostööd kõikides meetmetes, mis võetakse nende volitustega hõlmatud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks.

Artikkel 10

Importija kohustused

1.           Enne toote turule laskmist tagab importija, et toode vastab artiklis 4 sätestatud üldisele ohutusnõudele ning et tootja on täitnud ning artikli 8 lõigetes 4, 6 ja 7 sätestatud nõuded.

2.           Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega, siis ei lase ta toodet enne turule, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Peale selle, kui toode ei ole ohutu, teavitab importija sellest tootjat ja oma asukoha liikmesriigi turujärelevalveasutusi.

3.           Importija märgib oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Ta tagab, et ükski lisasilt ei varja tootja märgisel esitatud teavet.

4.           Importija tagab, et tootele on lisatud juhendid ja ohutusteave tarbijatele kergesti mõistetavas keeles, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus toode kättesaadavaks tehakse, välja arvatud juhtudel, kui toodet saab kasutada ohutult ja tootja poolt ettenähtud viisil ilma selliste juhendite ja ohutusteabeta.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist nende poolt vastuvõetud sätetest, millega määratakse kindlaks nõutav(ad) keel(ed).

5.           Importija tagab, et sel ajal, kui toode on tema vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused artiklis 4 sätestatud üldise ohutusnõude täitmist ja toote vastavust artikli 8 lõikele 6.

6.           Proportsionaalselt tootest tuleneva võimaliku ohuga, teeb importija selleks, et kaitsta tarbijate tervist ja ohutust, turustatud toodete pistelist kontrolli, uurib kaebusi ja peab registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja toodete tagasinõudmiste kohta ning teavitab tootjaid ja levitajaid sellisest järelevalvest.

7.           Importija, kes arvab või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille ta on turule lasknud, ei ole ohutu või ei vasta muul viisil käesolevale määrusele, võtab viivitamatult vajaliku parandusmeetme toote nõuetega vastavusse viimiseks või vajaduse korral kõrvaldab toote või nõuab selle tagasi. Lisaks, kui toode ei ole ohutu, teavitab ta sellest viivitamatult nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus ta on toote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad tervise- ja ohutusriskide ning kõikide võetud parandusmeetmete kohta.

8.           Importija säilitab tehnilist dokumentatsiooni 10 aastat pärast toote turule laskmist ja teeb turujärelevalveasutuste taotluse korral selle neile kättesaadavaks.

Artikkel 11

Levitaja kohustused

1.           Toodet turul kättesaadavaks tehes peab levitaja arvestama käesoleva määruse nõuetega.

2.           Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollib levitaja, kas tootja ja importija on täitnud (olenevalt asjaoludest) artikli 8 lõigetes 6, 7 ja 8 ning artikli 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuded.

3.           Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega, siis ei tee ta toodet turul enne kättesaadavaks, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks, kui toode ei ole ohutu, teavitab levitaja sellest kas tootjat või importijat (olenevalt olukorrast) ning samuti oma asukoha liikmesriigi turujärelevalveasutust.

4.           Levitaja tagab, et sel ajal, kui toode on tema vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused artiklis 4 sätestatud üldise ohutusnõude täitmist ja toote vastavust (olenevalt asjaoludest) artikli 8 lõigetele 6, 7 ja 8 ning artikli 10 lõigetele 3 ja 4.

5.           Levitaja, kes arvab või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille ta on turul kättesaadavaks teinud, ei ole kooskõlas (olenevalt asjaoludest) artikli 8 lõigetes 6, 7 ja 8 ning artikli 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetega, tagab, et vajaduse korral võetakse vajalikud parandusmeetmed toote nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldamiseks või tagasinõudmiseks. Lisaks, kui toode ei ole ohutu, teavitab ta sellest viivitamatult kas tootjat või importijat (olenevalt asjaoludest) ning samuti nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus ta on toote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad tervise- ja ohutusriskide ning kõikide võetud parandusmeetmete kohta.

Artikkel 12

Juhtumid, mille korral tootja kohustusi kohaldatakse importija ja levitaja suhtes

Käesolevas määruses käsitatakse tootjana importijat või levitajat, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada vastavust käesoleva määruse nõuetele, ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi artikli 8 alusel.

Artikkel 13

Vabastamine teatavatest tootja, importija ja levitaja kohustustest

1.           Kohustust teavitada turujärelevalveasutusi artikli 8 lõike 9, artikli 10 lõigete 2 ja 7 ning artikli 11 lõigete 3 ja 5 kohaselt ei kohaldata, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a) ainult väike kogus hästi identifitseeritavaid tooteid on ohtlikud;

(b) tootja, importija või levitaja võivad tõendada, et oht on täielikult kontrolli all ja toode ei ohusta enam inimeste tervist ega turvalisust;

(c) toote ohtlikkuse põhjus on selline, millest teadmine ei kujuta endast kasulikku teavet ei asutustele ega avalikkusele.

2.           Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks olukorrad, mis vastavad lõikes 1 esitatud tingimustele. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.           Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks tooted, tootekategooriad või ‑rühmad, mille puhul ei ole vaja artikli 8 lõikes 7 ja artikli 10 lõikes 3 nõutud teavet tootele märkida.

Artikkel 14

Ettevõtjate kindlakstegemine

1.           Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutusele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik kindlaks teha järgmist:

(a) iga ettevõtja, kes on neile tooteid tarninud;

(b) iga ettevõtja, keda nad on tootega varustanud.

2.           Ettevõtjad peavad suutma esitada esimeses lõigus nimetatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui neile toodet tarniti, ja 10 aasta jooksul pärast seda, kui nemad toodet tarnisid.

Artikkel 15

Toodete jälgitavus

1.           Teatavate toodete, tootekategooriate või ‑rühmade puhul, mis oma iseloomulike omaduste või levitamise või kasutamise iseloomulike tingimuste tõttu võivad kujutada endast tõsist ohtu inimeste tervisele või ohutusele, võib komisjon nõuda, et ettevõtjad, kes selliseid tooteid turule lasevad ja turul kättesaadavaks teevad, looksid toodete jälgitavuse süsteemi või liituksid juba olemasoleva süsteemiga.

2.           Jälgitavussüsteem hõlmab andmete elektroonilist kogumist ja säilitamist, mis võimaldab toodet ja tarneahelas osalevat ettevõtjat identifitseerida, ning samuti tootele, selle pakendile või tootega kaasas olevatesse dokumentidesse sellise andmekandja paigutamist, mis võimaldab andmetele ligipääsu.

3.           Komisjonile antakse artikli 20 kohaselt volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles:

(a) määratakse kindlaks tooted, tootekategooriad või ‑rühmad, mis võivad kujutada endast tõsist ohtu inimeste tervisele või ohutusele, nagu on märgitud lõikes 1;

(b) määratakse kindlaks andmed, mida ettevõtjad peavad koguma ja säilitama lõikes 2 nimetatud jälgitavussüsteemi vahendusel.

4.           Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks lõikes 2 nimetatud andmekandja ja selle paigutuse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

5.           Kui komisjon lõigetes 3 ja 4 nimetatud meetmed vastu võtab, võtab ta eelkõige arvesse:

(a) meetmete kulutasuvust, sealhulgas nende mõju ettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

(b) ühilduvust rahvusvahelisel tasandil olemasolevate jälgitavussüsteemidega.

III PEATÜKK

Euroopa standardid, mille järgimisel võib eeldada nõuetele vastavust

Artikkel 16

Euroopa standardiorganisatsioonidele esitatavad standardimistaotlused

1.           Komisjon võib esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada või teha kindlaks Euroopa standard, mille eesmärk on tagada, et sellise standardi või selle osadega kooskõlas olevad tooted vastavad artiklis 4 sätestatud nõuetele. Komisjon määrab kindlaks koostatava Euroopa standardi sisule esitatavad nõuded ja selle vastuvõtmise tähtpäeva.

Komisjon võtab esimeses lõigus nimetatud taotluse vastu rakendusotsusega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.           Asjaomane Euroopa standardiorganisatsioon peab ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamist vastama, kas ta võtab selle vastu.

3.           Kui esitatakse rahastamistaotlus, teatab komisjon asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud nõusoleku kättesaamist toetuse andmisest Euroopa standardi koostamiseks.

4.           Euroopa standardiorganisatsioonid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud Euroopa standardi koostamiseks ettevõetud toimingutest. Komisjon hindab koos Euroopa standardiorganisatsioonidega Euroopa standardiorganisatsioonide koostatud või nende poolt kindlaksmääratud Euroopa standardite vastavust esialgsele taotlusele.

5.           Kui Euroopa standard vastab eesmärkidele, mida ta peab täitma, ning artiklis 4 sätestatud üldisele tooteohutusnõudele, avaldab komisjon viivitamata viite sellisele Euroopa standardile Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 17

Ametlikud vastuväited Euroopa standarditele

1.           Kui liikmesriik või Euroopa Parlament leiab, et artiklis 16 nimetatud Euroopa standard ei vasta täielikult nõuetele, mida ta peab eesmärgi kohaselt täitma, ega artiklis 4 sätestatud üldisele ohutusnõudele, teatab ta sellest komisjonile, lisades üksikasjaliku selgituse, ning komisjon otsustab järgmist:

(a) avaldada viited asjaomasele Euroopa standardile Euroopa Liidu Teatajas, jätta need avaldamata või avaldada need seal piirangutega;

(b) säilitada Euroopa Liidu Teatajas viited asjaomasele Euroopa standardile, säilitada piirangutega viited või kõrvaldada need viited.

2.           Komisjon avaldab oma veebilehel neid Euroopa standardeid käsitleva teabe, mille kohta on tehtud lõikes 1 osutatud otsus.

3.           Komisjon teatab lõikes 1 osutatud otsusest asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile ja taotleb vajaduse korral asjaomase Euroopa standardi läbivaatamist.

4.           Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud otsus võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

5.           Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud otsus võetakse vastu artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Karistused

1.           Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist sätetest hiljemalt [sisesta kuupäev – 3 kuud enne käesoleva määruse kohaldamist] ja teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest järgnevatest sätetesse tehtavatest muudatustest.

2.           Lõikes 1 nimetatud karistuste puhul võetakse arvesse ettevõtete suurust ja eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate olukorda. Karistusi võib suurendada, kui asjaomane ettevõtja on varem toime pannud sarnase rikkumise, ning tõsiste rikkumiste puhul võidakse rakendada kriminaalkaristust.

Artikkel 19

Komiteemenetlus

1.           Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Käesoleva määruse artiklite 16 ja 17 kohaldamisel aitab komisjoni määruse (EL) nr 1025/2012 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.           Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.           Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.           Kui lõike 1 teises lõigus osutatud komitee arvamust tuleb küsida kirjaliku menetluse kaudu, lõpetatakse see menetlus ilma tulemusele jõudmata, kui arvamuse esitamiseks seatud tähtaja jooksul komitee eesistuja sedasi otsustab või komitee liikmete enamus seda taotleb.

Artikkel 20

Delegeerimine

1.           Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.           Komisjonile antakse määramata ajaks alates [sisesta kuupäev – käesoleva määruse jõustumise kuupäev] volitused võtta vastu artikli 13 lõikes 3 ja artikli 15 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktide.

3.           Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 3 ja artikli 15 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea, kui komisjon on vastu võtnud delegeeritud õigusakti, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.           Artikli 13 lõike 3 ja artikli 15 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada.

Artikkel 21

Hindamine

Hiljemalt [viis] aastat pärast määruse kohaldamise alguskuupäeva hindab komisjon selle kohaldamist ja esitab hindamisaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes hinnatakse, kas määrus on täitnud oma eesmärgid, eelkõige seoses tarbijate parema kaitsega ohtlike toodete eest, võttes arvesse selle mõju ettevõtetele ja eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine

1.           Direktiiv 2001/95/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates [sisesta kuupäev – käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev].

2.           Direktiiv 87/357/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates [sisesta kuupäev – käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev].

3.           Viiteid direktiivile 2001/95/EÜ ja direktiivile 87/357/EÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 23

Üleminekusätted

1.           Liikmesriigid ei tohi takistada direktiiviga 2001/95/EÜ reguleeritud toodete turul kättesaadavaks tegemist, kui need vastavad nimetatud direktiivi nõuetele ning kui need on turule lastud enne [sisesta kuupäev – käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev].

2.           Euroopa standardid, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas direktiiviga 2001/95/EÜ, loetakse käesoleva määruse artikli 5 punktis b nimetatud Euroopa standarditeks.

3.           Komisjonilt kooskõlas direktiiviga 2001/95/EÜ Euroopa standardiorganisatsioonidele antud volitused, loetakse käesoleva määruse artikli 15 lõikes 1 nimetatud standardimistaotlusteks.

Artikkel 24

1.           Käesolev määrus jõustub [sisesta määruse (EL) nr […/…] [toodete turujärelevalve kohta] jõustumise kuupäev].

2.           Määrust kohaldatakse alates [sisesta määruse (EL) nr […/…] [toodete turujärelevalve kohta] jõustumise kuupäev].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

Lisa

Vastavustabel

Direktiiv 2001/95/EÜ || Direktiiv 87/357/EMÜ || Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1 || || Artikkel 1

Artikli 1 lõike 2 esimene lõik || || Artikli 2 lõige 1

Artikli 1 lõike 2 teine lõik || || Artikli 2 lõige 4

Artikkel 2 || || Artikkel 3

Artikli 2 punkti b alapunktid i–iv || || Artikli 6 lõige 1

Artikli 3 lõige 1 || || Artikkel 4

Artikli 3 lõige 2 || || Artikkel 5

Artikli 3 lõige 3 || || Artikli 6 lõige 2

Artikli 3 lõige 4 || || -

Artikkel 4 || || Artiklid 16 ja 17

Artikli 5 lõike 1 esimene lõik || || Artikli 8 lõige 8

Artikli 5 lõike 1 teine lõik || || -

Artikli 5 lõike 1 kolmas lõik || || Artikli 8 lõige 9

Artikli 5 lõike 1 neljas lõik || || Artikli 8 lõiked 3, 6 ja 7

Artikli 5 lõike 1 viies lõik || || -

Artikli 5 lõige 2 || || Artikkel 11

Artikli 5 lõike 3 esimene lõik || || Artikli 8 lõige 9 ja artikli 11 lõige 5

Artikli 5 lõike 3 teine lõik || || -

Artikli 5 lõige 4 || || -

Artikli 6 lõige 1 || || -

Artikli 6 lõiked 2 ja 3 || || -

Artikkel 7 || || Artikkel 18

Artikli 8 lõike 1 punkt a || || -

Artikli 8 lõike 1 punktid b–f || || -

Artikli 8 lõike 2 esimene lõik || || -

Artikli 8 lõike 2 teine lõik || || -

Artikli 8 lõike 2 kolmas lõik || || -

Artikli 8 lõige 3 || || -

Artikli 8 lõige 4 || || -

Artikli 9 lõige 1 || || -

Artikli 9 lõige 2 || || -

Artikkel 10 || || -

Artikkel 11 || || -

Artikkel 12 || || -

Artikkel 13 || || -

Artikkel 14 || || -

Artikkel 15 || || Artikkel 19

Artikkel 16 || || -

Artikkel 17 || || -

Artikli 18 lõige 1 || || -

Artikli 18 lõige 2 || || -

Artikli 18 lõige 3 || || -

Artikli 19 lõige 1 || || -

Artikli 19 lõige 2 || || Artikkel 21

Artikkel 20 || || -

Artikkel 21 || || -

Artikkel 22 || || Artikkel 22

Artikkel 23 || || Artikkel 24

I lisa 1. jagu || || Artikli 8 lõige 9 ja artikli 11 lõige 5

I lisa 2. jao esimene lause || || -

I lisa 2. jao teine lause || || Artikli 13 lõiked 1 ja 2

I lisa 3. jagu || || -

II lisa || || -

III lisa || || -

IV lisa || || Lisa

|| Artikkel 1 || Artikli 6 lõike 1 punkt e

|| Artiklid 2 kuni 7 || -

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb tarbijale mõeldud toodete ohutust.

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[22]) struktuurile

Jaotis 17 – Tervise- ja tarbijakaitse – Peatükk – 17 02: Tarbijapoliitika

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[23]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Ettepanek aitab kaasa Euroopa Liidu kümne aasta majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” teostamisele, suurendades tarbijate usaldust toodete ohutuse vastu ning edendades ühtse turu toimimist.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusvaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi erieesmärk: tugevdada ja suurendada tooteohutust tõhusa turujärelevalve abil kogu liidu piires.

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Tarbijate puhul: suurem kindlus, et ühisturul kättesaadavaks tehtud tooted, mis on mõeldud tarbijatele, on ohutud.

Ettevõtjate puhul: selgemad eeskirjad tootjatele, importijatele ja levitajatele pandud kohustuste kohta.

Ametiasutuste puhul: selge õigusraamistik, mis võimaldab tagada üldise ohutusnõude ja ettevõtjatele pandud kohustuste täitmise ning tuvastada tõhusamalt tarbijale mõeldud (ohtlikke) tooteid.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Suhe käesoleva määrusega hõlmatud jälgitavate ja mittejälgitavate tarbijale mõeldud toodete vahel, mille kohta on RAPEXi kaudu esitatud teade.

Euroopa standardiorganisatsioonidele antud volituste arv ning uue määruse kohaselt ELTs viidatud Euroopa standardite arv.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Ettepaneku eesmärk on luua järjekindel õigusraamistik tooteohutuse tagamiseks ühtsel turul. Nii lahendatakse probleemid, mis tulenevad turujärelevalve eeskirjade ning ettevõtjate kohustuste killustatusest ja jagunemisest mitme ELi õigusakti vahel (direktiiv 2001/95/EÜ, määrus (EÜ) nr 765/2008 ja valdkondlikud liidu ühtlustamisõigusaktid) ning mis on tekitanud segadust nii ettevõtjate kui ka riiklike asutuste seas ja märkimisväärselt vähendanud turujärelevalve tõhusust ELis.

I ja II ühtse turu aktis on üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamine tooteohutuse ja turujärelevalve paketi raames ja rida muid meetmeid välja toodud algatustena, mis soodustavad majanduskasvu ja töökohtade loomist.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Direktiivi 2001/95/EÜ kavandatav läbivaatamine, milles võetakse arvesse Lissaboni lepingus tehtud muudatusi, on võimalik vaid liidu tasandil. Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artiklil 114, millele viidatakse ka ELi toimimise lepingu artiklis 169, ning selle eesmärk on tagada kõigi Euroopa tarbijate tervise ja ohutuse kaitse kõrge tase ja luua siseturg tarbijale mõeldud toodete jaoks.

Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev ettepanek kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Euroopa standardite kasutamine direktiivi 2001/95/EÜ toetuseks on tülikas ja ressursimahukas. Käesoleva ettepaneku eesmärk on menetlusi lihtsustada.

Direktiivi 2001/95/EÜ turujärelevalve meetmete kohaldamine tarbijale mõeldud toodete suhtes, mis on juba hõlmatud valdkondlike õigusaktidega, ei ole alati olnud selge, kuid nüüd muudetakse see selgemaks.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ettepanek kuulub tooteohutuse ja turujärelevalve paketti ja on seega täielikus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekuga toodete turujärelevalve kohta.

Ettepanekuga viiakse mõisted ja ettevõtjate kohustused vastavusse 2008. aastal vastu võetud uue õigusraamistikuga. Seega on ettepanek kooskõlas liidu valdkondlike ühtlustamisõigusaktide ühtlustamispaketiga, mille üle on läbirääkimised praegu Euroopa Parlamendis ja nõukogus pooleli.

Euroopa standardeid käsitlevad õigusnormid on kooskõlas hiljuti vastu võetud määrusega (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[24]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

X Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– x   rakendusametitele

– ¨  ühenduste asutatud asutustele[25]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

Kavandatud määruse rakendamine tuleks tagada komisjonipoolse tsentraliseeritud otsese eelarve täitmise teel.

Kavandatud määruse haldamise täiendamiseks võib võtta meetmeid koostöös Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametiga, millele võib nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määruse nr 58/2003[26] kohaselt usaldada teatavaid ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesandeid. Komisjon on usaldanud[27] Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametile ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogrammi 2007–2013 juhtimise ülesanded. Komisjon võib seega otsustada teha Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametile ülesandeks juhtida ka tarbijapoliitika programmi aastateks 2014–2020, millest peaks pärast vastuvõtmist saama hangete ja toetuste õiguslik alus tooteohutuse valdkonnas.

Kavandatud programmi delegeerimine tähendab juba Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametile usaldatud ülesannete laiendamist.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Üldise tooteohutuse komitee (mille kavandatud määrus muudab komiteeks määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses) ning olemasolevad eksperdirühmad ja/või ühtse turujärelevalvet käsitleva määruse ettepanekus ette nähtud Euroopa turujärelevalve foorum tagavad platvormi uue määruse rakendamisega seotud küsimuste korrapäraseks arutamiseks.

Ettepanekus soovitatakse komisjonil määruse rakendamine üle vaadata ja selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru anda.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

Paketti kuuluvad kaks ettepanekut (üldise tooteohutuse ja turujärelevalve kohta) on teineteisest õigusloomega seotud läbirääkimistel eraldatud ja ei edene samaaegselt.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Mõlema ettepaneku sätted jõustumise kohta on omavahel seotud.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Lisaks kõikide regulatiivsete kontrollimehhanismide kohaldamisele töötab tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat välja pettustevastase võitluse strateegia, mis on kooskõlas komisjoni uue, 24. juunil 2011 vastu võetud pettustevastase võitluse strateegiaga (CAFS), et tagada muu hulgas oma pettusevastaste sisemeetmete täielik kooskõla CAFSiga ning pettusteohu haldamise orientatsioon pettuseohu valdkondade kindlakstegemisele ja sobivate lahenduste leidmisele. Vajaduse korral moodustatakse võrgustikud ja võetakse kasutusele piisavad IT-vahendid, et analüüsida tarbijakaitseprogrammiga seotud pettusejuhtumeid. Eelkõige kehtestatakse järgmised meetmed:

- tarbijakaitseprogrammi rakendamisest tulenevates otsustes, kokkulepetes ja lepingutes antakse komisjonile, sealhulgas OLAFile ja kontrollikojale, sõnaselgelt pädevus teostada auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi;

- pakkumiskutse hindamisfaasis kontrollitakse pakkujaid avaldatud väljaarvamiskriteeriumide alusel, lähtudes deklaratsioonidest ja varajase hoiatamise süsteemist;

- abikõlblikke kulusid reguleerivaid eeskirju lihtsustatakse kooskõlas finantsmääruse sätetega.

- lepingute haldusega tegelevat personali koolitatakse korrapäraselt pettuse ja rikkumistega seotud küsimustes; samuti koolitatakse audiitoreid ja kontrollijaid, kes tõendavad abisaajate deklaratsioone kohapeal.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus…...….] || Liigendatud/liigendamata ([28]) || EFTA riigid[29] || Kandidaatriigid[30] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

Nr 3: Turvalisus ja kodakondsus || 17.01.04.01 Halduskulud 2014.–2020. aasta tarbijakaitseprogrammi toetuseks || Liigendamata || JAH || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus…..] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

Nr 3: Turvalisus ja kodakondsus || 17 02 012014.–2020. aasta tarbijakaitseprogramm || Liigendatud || JAH || JAH || EI || EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele[31]

miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 3 || Turvalisus ja kodakondsus

Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || ||

Eelarverida nr 17.02.01 || Kulukohustused || (1) || 1,107 || 1,189 || 1,272 || 1,356 || 1,443 || 1,530 || 7,897

Maksed || (2) || 0,554 || 1,148 || 1,230 || 1,314 || 1,400 || 2,251 || 7,897

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[32] || || || || || || ||

Eelarverida nr 17.01.04.01 || Kulukohustused || (1a) || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,564

Maksed || (2a) || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,564

|| || || || || || || || ||

Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a || 1,201 || 1,283 || 1,366 || 1,450 || 1,537 || 1,624 || 8,461

Maksed || =2+2a || 0,648 || 1,242 || 1,324 || 1,408 || 1,494 || 2,345 || 8,461

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (3) || 1,107 || 1,189 || 1,272 || 1,356 || 1,443 || 1,530 || 7,897

Maksed || (4) || 0,554 || 1,148 || 1,230 || 1,314 || 1,400 || 2,251 || 7,897

ŸEriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (5) || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,564

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 3 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =3+ 5 || 1,201 || 1,283 || 1,366 || 1,450 || 1,537 || 1,624 || 8,461

Maksed || =4+ 5 || 0,648 || 1,242 || 1,324 || 1,408 || 1,494 || 2,345 || 8,461

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

|| || || || || || ||

Ÿ Personalikulud || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 3,144

Ÿ Muud halduskulud (lähetused, kohtumised) || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,414

KOKKU || Assigneeringud || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 3,558

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 3,558

miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 1,794 || 1,876 || 1,959 || 2,043 || 2,130 || 2,217 || 12,019

Maksed || 1,241 || 1,835 || 1,917 || 2,001 || 2,087 || 2,938 || 12,019

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

||

Väljundi liik[33] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK: tugevdada ja suurendada tooteohutust tõhusa turujärelevalve abil kogu liidu piires || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Tooteohutus: teadusalane nõu, rahvusvaheline koostöö, tooteohutuse jälgimine ja hindamine, teadmistebaas || || 1,316 || 4 || 1,107 || 4 || 1,189 || 4 || 1,272 || 4 || 1,356 || 4 || 1,443 || 4 || 1,530 || 24 || 7,897 ||

Erieesmärk tugevdada ja suurendada tooteohutust tõhusa turujärelevalve abil kogu liidu piires || 4 || 1,107 || 4 || 1,189 || 4 || 1,272 || 4 || 1,356 || 4 || 1,443 || 4 || 1,530 || 24 || 7,897 ||

KULUD KOKKU || 4 || 1,107 || 4 || 1,189 || 4 || 1,272 || 4 || 1,356 || 4 || 1,443 || 4 || 1,530 || 24 || 7,897 ||

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast koma)

|| 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || ||

Personalikulud || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 3,144

Muud halduskulud || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,414

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 3,558

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[34] || || || || || || ||

Personalikulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || || 0

Muud halduskulud || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,564

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,564

KOKKU || 0,687 || 0,687 || 0,687 || 0,687 || 0,687 || 0,687 || 4,122

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast koma)

|| 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

17 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 3,144

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || ||

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || ||

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || ||

XX 01 04 yy[35] || - peakorteris[36] || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || ||

- delegatsioonides || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || ||

KOKKU || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 3,144

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Vajalike vahendite puhul ei ole näidatud rakendusameti ülesannete täitmiseks kasutatavaid vahendeid. Ettepanekuga ei kaasne rakendusameti juba kasutatavate vahendite mahu suurendamist.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Haldajad: Tagavad ELi tooteohutuspoliitikate nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise, jälgivad seda valdkonda ning esitavad selle kohta aruandeid. Jälgivad tooteohutuse valdkonna poliitikasuundi ja teabevahetust liikmesriikide vahel. Osalevad ja esindavad komisjoni tooteohutusega seotud regulatiivkomitee kohtumistel ja eksperdirühmades. Määratlevad ja valmistavad tarbijale mõeldud toodete ohutuse määruse raames ette algatusi tarbijale mõeldud toodete ohutuse stabiilselt kõrge taseme tagamiseks, eelkõige määruse kohaldamist toetavaid standardimiskohustusi ning standardite ja spetsifikatsioonide hindamisi. Assistendid: Tagavad regulatiivkomitee ja eksperdirühmade toimimiseks vajaliku haldustoe. Täidavad mitmesuguseid ülesandeid seoses tooteohutuse valdkonna sise- ja väliskontaktisikute ja sidusrühmadega suhtlemisega. Osutavad abi seoses pakkumismenetluste algatamise, haldamise ja jälgimisega ning lepingute täitmisega.

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X  Ettepanek/algatus on kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistikuga ajavahemikuks 2014–2020 vastavalt komisjoni ettepanekule.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele. Ei kohaldata.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[37].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. Ei kohaldata.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– X  Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele.

[1]               EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

[2]               ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

[3]               Koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusest (EÜ) nr 765/2008 ja otsusest nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta, ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

[4]               Komisjoni poolt vastu võetud 21. novembril 2011, http://ec.europa.eu/enterprise/policies/single-market-goods/internal-market-for-products/new-legislative-framework/index_en.htm.

[5]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

[6]               KOM(2011) 206 (lõplik).

[7]               COM(2012) 573 (final).

[8]               Vt allmärkus 3.

[9]               ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

[10]             Vt allmärkus 5.

[11]             ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

[12]             ELT C […], lk […].

[13]             EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

[14]             ELT L , , lk .

[15]             ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

[16]             ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

[17]             EÜT L 192, 11.7.1987, lk 42.

[18]             EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[19]             ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

[20]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[21]             EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

[22]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[23]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[24]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[25]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[26]             EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

[27]             Komisjoni 9. septembri 2008. aasta otsus K(2008) 4943.

[28]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[29]             EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[30]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[31]             Summad sõltuvad komisjoni esitatud uuel mitmeaastasel finantsraamistikul (2014–2020) põhineva õigusloomeprotsessi tulemustest.

[32]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[33]             Tulem seisneb tarbijale mõeldud toodete ohutuse kõrge taseme tagamises. Oleks keeruline seda tulemit kvantitatiivsete tulemite kaupa väljendada, sest usaldusväärsete andmete puudumise tõttu ei ole võimalik määratleda absoluutset ega suhtelist eesmärki turul olevate ohtlike toodete vähendamiseks. RAPEXi teadete arv ei kajasta tingimata turul olevate ohtlike toodete arvu. RAPEXi teadete arvu suurenemine võib tähendada, et turujärelevalve on tõhusam ja ohtlikke tooteid on vähem, kuid ka vastupidist.

[34]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[35]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[36]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[37]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.