ÜHISARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Serbia edusammude kohta liikmesuse kriteeriumide piisaval täitmisel ning eelkõige Kosovoga suhete nähtaval ja jätkusuutlikul parandamisel*

1. Sissejuhatus

Oma arvamuses[1] 2011. aastal Serbia esitatud ELi liikmeks saamise avalduse kohta jõudis Euroopa Komisjon järeldusele, et: „Serbial on head eeldused piisaval määral täita 1993. aasta Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni kohtumisel seatud poliitilised kriteeriumid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimused, kui edasiminek jätkub ning Kosovo probleemidele leitakse praktilised lahendused” ning soovitas, et „Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimisi tuleks alustada niipea kui Serbia on oluliselt edasi liikunud järgmises põhiprioriteedis: kooskõlas stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimustega astutakse täiendavaid samme suhete normaliseerimiseks Kosovoga”. Pärast komisjoni soovitust ja tuginedes Kosovoga suhete parandamisel tehtud esialgsetele edusammudele andis Euroopa Ülemkogu märtsis 2012 Serbiale kandidaatriigi staatuse.

Edusammude valguses, mis saavutati Serbia ja Kosovo vahelises dialoogis, mida hõlbustas EL ja mis toimus liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja / komisjoni asepresidendi egiidi all ning arvestades võimalust, et 2013. aasta esimeseks pooleks on saavutatud täiendavaid märkimisväärseid edusamme, nõustus nõukogu oma 11. detsembri 2012. aasta järeldustes vaatama Iiri eesistumisperioodil 2013. aasta kevadel komisjoni ja kõrge esindaja esitatud aruande põhjal läbi Serbia edusammud, et kaaluda Euroopa Ülemkogu võimalikku otsust alustada Serbiaga ühinemisläbirääkimisi.

Käesolevas aruandes on esitatud Serbia täiendavad edusammud ajavahemikus 11. detsembrist 2012 kuni 15. aprillini 2013. Aruandes hinnatakse meetmeid, mida on võetud Kosovoga suhete parandamise prioriteetses valdkonnas, seda nii nende tulemuste osas, mida on hiljuti saavutatud kõrgetasemelise dialoogi raames kui ka 2011. ja 2012. aastal saavutatud kokkulepete tegeliku rakendamise osas.

Käesolevas aruandes esitatakse ja hinnatakse ka hiljutisi püüdlusi ELi reformikava kiirendamisel ja vaadeldakse erilise tähelepanuga viimast arengut õigusriigi põhimõtete järgimise, eelkõige kohtureformi, korruptsioonivastase poliitika ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas, ning võtmeinstitutsioonide sõltumatuse, ajakirjandusvabaduse, diskrimineerimisvastase poliitika, vähemuste kaitse ja ettevõtluskeskkonna parandamise valdkonnas. Aruandes hinnatakse ka Serbia hiljutisi algatusi võtta piirkonnas konstruktiivne roll ja parandada suhteid oma naabritega.

Käesolevas aruandes antavas hinnangus võetakse arvesse komisjoni ja kõrge esindaja kogutud ja analüüsitud teavet, sealhulgas Serbia ametiasutuste panust, ekspertide missioonide käigus avastatut ning teavet, mida on jaganud ELi liikmesriigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Aruande viimases osas tehakse järeldusi ja soovitusi.

2. Paremad suhted Kosovoga

Pärast Serbias toimunud valimisi muutus dialoog Priština ja Belgradi vahel kõrgetasemeliseks poliitiliseks protsessiks, millele aitab kaasa liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Alates 2012. aasta oktoobrist on toimunud rida kõrgetasemelisi kohtumisi kahe riigi peaministrite vahel. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitas mõlemale poolele kohe alguses väga täpselt oma seisukoha protsessi kohta: tegemist on järkjärgulise, kindla kestusega protsessiga, mille käigus liigutakse lihtsamatelt teemadelt keerulisematele. Eesmärk oli poolte suhete järkjärguline normaliseerimine, ilma et see piiraks nende seisukohti staatuse kohta, ning edu saavutamine läbirääkimistel ELiga.

2012. aasta oktoobrist kuni 2013. aasta aprilli lõpuni on toimunud kümme kohtumist[2]. Lisaks nimetatud kohtumistele kohtusid 6. veebruaril presidendid Nikolic ja Jahjaga.

Kõrgetasemelise dialoogi esimesel poolel kuni 2012. aasta detsembrini toimunud arutelude käigus tegeleti nö lihtsamate probleemidega, nagu integreeritud piirihalduse lõplik rakendamine, usu- ja kultuuripärand, sidepidamise korraldamine. Esimestel kuudel tehti juba teatavaid märkimisväärseid edusamme.

Tähtsaim neist oli integreeritud piirihalduse rakendamine. 2012. aasta detsembri lõpuks kasutati kokku nelja väravat, sealhulgas kahte Põhja-Kosovos, ning alates veebruari lõpust on Serbia ja Kosovo vahel kasutusele võetud kõik kuus väravat. Integreeritud piirihalduse rakendamist käsitlevatel läbirääkimistel leppisid pooled kokku alustada tollimaksude kogumist ja luua Põhja-Kosovo arengufond. Vaba liikumise valdkonnas kohaldatakse isikutunnistuse kasutamisel põhinevat korda, mis toimib hästi. Mõlemad pooled jätkavad tollitempleid käsitleva kokkuleppe rakendamist. Rahvastikuregistri loomisel on tehtud edusamme ja selle rakendamine on kavas lõpule viia 2014. aasta jaanuaris. Katastri loomisel teevad mõlemad pooled alles vajalikke ettevalmistusi. Ülikoolidiplomite tunnustamist käsitleva kokkulepe täitmine kulgeb ladusalt. Serbia koostöö EULEXiga on mitmes valdkonnas jätkuvalt paranenud. Koostöö peab muutuma tihedamaks, kui poolte omavahelised suhted veelgi normaliseeruvad. Otsesed kõrgetasemelised kontaktid ja korrapärased kontaktid operatiivtasandil parandavad veelgi koostööd, sealhulgas võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu. Serbia soovib EULEXiga sõlmitud politseiprotokolli täielikult rakendada.

Muud märkimisväärsed tulemused, mis kahel peaministril on õnnestunud saavutada, on sidepidamise korda käsitlev kokkulepe ning usu- ja kultuuripärandi kaitse parandamist käsitlev kokkulepe (spetsiaalse mitmerahvuselise politseiüksuse loomine Kosovos).

Kõrgetasemelise dialoogi teisel poolel alates 2013. aasta jaanuarist on kaks peaministrit oma kohtumistel keskendunud Põhja-Kosovole ning selliste struktuuride loomisele, mis vastavad kohalike elanike julgeoleku- ja õiguskaitsealastele vajadustele, et oleks tagatud ühtse institutsionaalse ja haldusliku struktuuri toimimine Kosovos kooskõlas 2012. aasta detsembri nõukogu järeldustega.

Pooled leppisid kokku, et arutelude tulemuseks peaksid olema põhimõtted ja kokkulepped, mis annaksid Kosovo serblaste kogukonnale uue tulevikuvisiooni, milles oleks arvesse võetud nende muresid ja vajadusi, kui samas tagatud Kosovo institutsioonide ja õigusraamistiku toimimine.

Mõlemad pooled on kõrgetasemelise protsessi jooksul üles näidanud pühendumust. Eelkõige on head tööalased suhted loonud kaks peaministrit, kes on ilmutanud poliitilist julgust ja küpsust, pidades sageli keerulises poliitilises õhkkonnas läbirääkimisi väga tundlikel ja komplekssetel teemadel. Selliseid suhteid tuleks hoida. Dialoogi viimasel etapil osalesid kohtumistel ka mõlema poole asepeaministrid, lisades aruteludele veelgi poliitilist legitiimsust ja asjatundlikkust.

Põhja-Kosovot ja Kosovo serblaste kogukonna probleeme käsitlevad arutelud jõudsid lõpule 19. aprillil ning parafeeriti esimene kokkulepe, mis käsitleb suhete normaliseerimise põhimõtteid.

Kokkuleppega nähakse ette, et Kosovos luuakse Serbia omavalitsusüksuste assotsiatsioon/liit, mis tegutseks Kosovo õigusnormide kohaselt. Assotsiatsioonil/liidul oleksid oma põhikiri ja oma organid, nagu on teisel Kosovos tegutseval assotsiatsioonil, ning tal oleks Kosovo valitsuses esindusfunktsioon.

Politseivaldkonnaga seoses kinnitatakse kokkuleppes põhimõtet, et Kosovos on üksainus politseijõud ja kogu Põhja-Kosovo politsei integreeritakse Kosovo Politseiga. Põhjapoolsete omavalitsusüksuste jaoks määratakse ametisse piirkondlik politseiülem, kelle nimetab Kosovo siseministeerium nelja linnapea esitatud nimekirjast. Lepiti kokku, et põhjapoolsete, serblaste enamusega omavalitsusüksuste neli linnapead arutavad küsimust assotsiatsiooni/liiduga ja esitavad nimekirja siseministeeriumile, kus nimekirja kantud kandidaatide hulgast nimetatakse ametisse politseiülem.

Õigusemõistmise valdkonnas kinnitatakse kokkuleppes põhimõtet, et kõik kohtuasutused integreeritakse Kosovo õigusraamistikku ja nad tegutsevad Kosovo õigusnormide kohaselt. Luuakse Priština apellatsioonikohus, mille territoriaalne pädevus hõlmab kõiki Kosovo omavalitsusüksusi, kus serblased on enamuses. Kõnealuse kohtu ühe osakonna asukohaks saab Mitrovica Põhja-Kosovos.

Kokkuleppe kohaselt toimuvad põhjapoolsetes omavalitsusüksus kohalikud valimised 2013. aastal, neid aitab korraldada OSCE.

Kokkuleppega nähakse samuti ette, et läbirääkimised energeetika ja elektroonilise side valdkonnas lõpetatakse juuni keskpaigaks.

Pooled on kokku leppinud, et kumbki ei takista teisel saavutada edu teel ELi liikmesuse suunas ega kutsu üles ka teisi seda tegema.

Järgmise sammuna leppisid pooled kokku, et võtavad 26. aprilliks vastu rakenduskava ja loovad ELi toetusel rakenduskomitee.

EL ootab pooltelt, et nad uue teineteisemõistmise vaimus ja uusi omavahelisi suhteid aluseks võttes ning ilma et see piiraks Kosovo staatuse kohta esitatud seisukohti, jätkaksid omavaheliste suhete normaliseerimist ning tegeleksid selles raamistikus muu hulgas Kosovo integreerimisega rahvusvaheliste organisatsioonide töösse ja selles töös osalemisega.

3. Hiljutised edusammud liikmesuse kriteeriumide täitmisel 3.1. Sissejuhatus

Viimastel kuudel on võtnud Serbia meetmeid, et elavdada oma ELi reformikava. Kooskõlas 2012. aasta juulis ametisseasumisel võetud eesmärkidega on Serbia valitsus kiirendanud ELi reformikava kooskõlastamist. Serbia on hakanud rakendama 2012. aasta detsembris vastu võetud laiaulatuslikku tegevuskava, et võtta järelmeetmeid seoses kõigi komisjoni 2012. aasta eduaruandes tehtud tähelepanekutega ning Serbia kavatseb 2013. aasta aprillis, juunis ja septembris avaldada korrapärased tegevusaruanded. Oluline teetähis on 28. veebruar 2013, mil valitsus võttis vastu ajavahemikku 2013-2016 hõlmava ühenduse õigustikuga ühtlustamise riikliku tegevuskava. Ühenduse õigustikuga ühtlustamise riiklik tegevuskava on üksikasjalik planeerimisdokument, mis hõlmab kogu Serbia poolt vastuvõetavat stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohustuste rakendamiseks vajalikku õigust ning valmistab ette täiendavat õigusnormide vastavusse viimist. Ühenduse õigustikuga ühtlustamise riiklik tegevuskava hõlmab üksikasjalikku kava õigusaktide vastavusse viimiseks aastal 2013 ja asjaomaseid eelarvevahendeid. Dokumendiga pannakse ka alus seotud meetmete tõhusaks kontrolliks ja asjaomaste sidusrühmade paremaks kaasamiseks.

Serbia valitsus on võtnud vaatamata 2012. aastal toimunud tagasilöökidele kohustuse parandada õigusriigi põhimõtete järgimist, eelkõige kohtureformi ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas. Mitmes olulises valdkonnas on ettevalmistamisel strateegiakavad ja need kavandatakse vastu võtta 2013. aasta esimeses pooles. Kuigi Serbia valitsus on nõustunud teatavates valdkondades laiapõhjaliste konsultatsioonidega ja on palunud asjaomaseid ELi eksperdiarvamusi, peab ta parandama konsulteerimist kõigi sidusrühmadega, sealhulgas jätma piisavalt aega, et parlament saaks seaduseelnõusid vajalikul määral kontrollida.

3.2. Areng reformide rakendamisel

Õigusriigi valdkonnas võeti 2012. aasta septembris asutatud peamistest sidusrühmadest koosnevate töörühmade ettepanekul 2012. aasta detsembris vastu esimesed õigusaktide muudatused. Kohtunikke ja prokuröre käsitlevaid seadusi muudeti, et anda 2009. aastal katseajaga tööle võetud ligi 900-le kohtunikule alaline töökoht. Kriminaalseadustikus tehti kolm olulist muudatust: võõras riigis varjupaigaõiguse kuritarvitamisele kaasaaitamise kuritegelikuks tunnistamine; laimu ja „kohtumenetluste kohta lubamatute avalike arvamuste esitamise” dekriminaliseerimine; ning raskendavate asjaolude tunnistamine teatavate vihakuritegude puhul, mille motiiviks on etniline päritolu, usutunnistus või seksuaalne orientatsioon. Ametiseisundi kuritarvitamisega seotud rikkumiste määratlust muudeti, et seda saaks kohaldada erasektori suhtes. Nüüd tuleb kriminaalseadustiku majanduskuritegusid käsitlevasse ossa lisatud uute kuriteoliikide tõttu juhtumipõhiselt ümber kvalifitseerida kriminaalseadustiku paragrahvi 359 alusel algatatud kohtuasjad. See kriminaalseadustiku osa kavatsetakse põhjalikult läbi vaadata, et teha tulevikus täiendavaid muudatusi. Uue kriminaalmenetluse seadustiku rakendamine tuleb hoolikalt ette valmistada.

Seoses kohtureformiga seisab Serbia valitsusel ees raske ülesanne järgida konstitutsioonikohtu 2012. aasta juuli otsust, millega tühistati kohtunike ja prokuröride uuesti ametisse määramise võimalus, mille tulemusena tekkis kohene raskesti täidetav ülesanne reintegreerida ligikaudu 800 kohtunikku (üks kolmandik kohtunike koguarvust). See olukord tähendas ka, et Serbia ametiasutused pidid 2012. aasta detsembris võtma kiireloomulisi meetmeid enne, kui nad oleksid saanud teha algust keskmise või pika perspektiivi kujundamisega, sealhulgas laiaulatusliku strateegia väljatöötamine, mis tagaks struktuurilised ja jätkusuutlikud muutused erapooletu, sõltumatu ja tõhusa kohtu loomiseks.

Pärast 2012. aasta otsuseid konstitutsioonikohtus määrasid kõrgem kohtunõukogu ja prokuratuurinõukogu konstitutsioonikohtu poolt sätestatud 60 päeva jooksul uuesti ametisse kõik eelnevalt uuesti ametisse määramata jäetud kohtunikud ja prokurörid . Siiani määrati kohtunikud uuesti ametisse kohtutes, kus nad enne töötasid või neid asendanud jurisdiktsioonides. Praegu kavandatavad kohtute ja prokuratuuride võrgustiku kohandused on suunatud uuesti ametisse nimetatud kohtunike kõige otstarbekamale suunamisele, püüdes leida tasakaalu nende isiklike soovide, tahtevastase mujale suunamise vältimise põhiseadusega tagatud õiguse ning vajaduse vahel tagada kohtute juurdepääsetavus ja lähedus. Kohtunike töökoormus on ikka veel väga erinev ja paljudes kohtuasjades on menetlused liiga pikad. Kohtute võrgustiku täiendavaks reformiks on vaja põhjalikult analüüsida kehtiva võrgustiku toimimist kulude, kulutõhususe ja õigusemõistmise kättesaadavuse seisukohast. Reformi jätkusuutlikkuse tagamisel on oluline kohtuid käsitleva keskpika ja pikaajalise strateegia olemasolu.

Ajavahemikuks 2013-2018 kavandab Justiits- ja Haldusministeerium koostöös korrapäraselt kohtuvate töörühmadega oluliste sidusrühmadega peetava konsulteerimise alusel uut strateegiat. Valitsus kavatseb strateegiakava koostamise kevade jooksul lõpule viia. Strateegias käsitletakse probleeme eelneva, 2006. aasta strateegia rakendamisel ja selle aluspõhimõteteks on sõltumatus, erapooletus, õigusemõistmise kvaliteetsus ja pädevus ning kohtute usaldusväärsus ja tõhusus. Strateegiaga tuleks tugevdada kõrgemat kohtunõukogu ja prokuratuurinõukogu kui põhiseadusega volitatud asutusi, et need tagaksid kohtute sõltumatuse. Strateegias peaks ka käsitlema kohtu tasandi tegeliku sõltumatuse puudumist praeguse süsteemi raames. Kohtunike ametisse nimetamise ja edutamise süsteem ei ole sõltumatu ei praktiliselt ega ka õiguslikult. Lisaks peaks nõukogude töö muutuma läbipaistvamaks ja nende liikmetel peaks olema aruandekohustus. Põhieesmärk on laiaulatuslik strateegia, mis tugineb kehtiva raamistiku puudujääkide täielikule analüüsile. Strateegia loomisse tuleks kaasata kõik sidusrühmad ja ära tuleks kasutada kogu kättesaadav abi.

Strateegia eesmärk peaks ka olema kohtuakadeemia institutsionaalse suutlikkuse tugevdamine tulemuspõhiseks töölevõtmiseks ning kohtunike ja prokuröride esmaseks ja jätkuvaks koolitamiseks. Seda strateegiat tuleb edasi arendada ja lisada üksikasjalikud kavad töölevõtmise, hindamise ja distsipliini raamistike tugevdamiseks, samuti edusammude järelevalveks ja mõõtmiseks, vastutavate asutuste kindlaksmääramiseks, asjakohaste finants- ja inimressursside määratlemiseks ning rakendamise selge ajakava jaoks.

Teine prioriteetne eesmärk on kehtestada kohtu jaoks toimiv aruandlussüsteem. Sellega seoses peab riiklik prokuratuurinõukogu konsulteerimisi 2013. aasta veebruaris avaldatud erialase hindamise eeskirjade projekti üle. Konsulteerimisprotsessi käivitas ka kõrgem kohtunõukogu ja see käsitleb kohtunike ja kohtu eesistujate hindamiseeskirjade projekti. 2012. aasta märtsis avaldatud prokuröride eetikakoodeksi projekti rakendamine peaks varsti algama. Kohtunike eetikakoodeksit tuleb kohaldada süstemaatilisemalt. Distsiplinaareeskirjade alusel, mille kõrgem kohtunõukogu kolme aasta eest vastu võttis, on tehtud ainult mõned lõppotsused. Riiklik prokuratuurinõukogu võttis distsiplinaareeskirjad vastu 2012. aasta juulis ning esimesed distsiplinaarmenetlused peaks varsti algatatama.

Korruptsioonivastane võitlus on algusest peale valitsuse tegevuse keskmes olnud ja seda kinnitab võetud seisukoht täisleppimatuse kohta. Algatatud on mitmeid uurimismenetlusi, sealhulgas seoses kõrge tasandi korruptsiooniga, osaliselt problemaatiliste erastamisjuhtumite alusel, mille juba varem tegi kindlaks korruptsioonivastane nõukogu. Serbia on ka teinud teatavaid edusamme organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel. Õiguskaitseorganite vaheline operatiivmeetmete koordineerimine ja koostöö on rahuldavad. Serbia peab täiendavalt parandama tulemusi korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse uurimisel, süüdistuste esitamisel ja süüdimõistmisel saavutatud tulemusi ning tegema kättesaadavaks täiendavad inim- ja finantsressursid, sealhulgas tunnistajate kaitse, finantsluure ja organiseeritud kuritegevuse eriprokuratuuri jaoks.

Ettevalmistamisel on strateegiakava korruptsioonivastaseks võitluseks ajavahemikus 2013–2018. Selle ettevalmistamine hõlmab kõiki asjaomaseid institutsioone ja sidusrühmi ning arvesse võetakse piirkonna positiivseid eeskujusid. Eesmärgiks on nii struktuurne lähenemisviis, mis käsitleb selliseid küsimusi nagu hea valitsemistava, sõltumatud institutsioonid, sise- ja välisaudit ning kontroll, rikkumisest teatajate kaitse, kui ka valdkondlik lähenemisviis, mis käsitleb korruptsiooni tundlikes valdkondades, nagu linnakujundus ja ruumiline planeerimine, kohtud, politsei, haridus ja tervishoid. Korruptsioonivastase ameti ja korruptsioonivastase nõukogu üksteist täiendavad rollid peaksid olema paremini määratletud, et hõlbustada strateegia rakendamist ja järelevalvet ning institutsioonidevahelist koostööd. Valitsus kavatseb strateegiakava koostamise kevade jooksul lõpule viia. Pärast strateegiakava käsitlevat avalikku konsulteerimist hakatakse ette valmistama tegevuskava.

Kõige olulisemate asutuste rolli ja sõltumatuse austamise valdkonnas on veel arenguruumi. Sõltumatute asutuste aruannetel ja soovitustel ei ole piisavat poliitilist kaalu ja nende põhjal ei võeta asjakohaseid meetmeid. Nende rolli ja sõltumatuse austamist tuleks toetada ka piisavate ja stabiilsete vahendite kättesaadavaks tegemise kaudu. Ombudsman ning avalikkuse jaoks olulise teabe kättesaadavuse ja andmekaitse eest vastutav volinik on hakanud tegema koostööd hiljuti asutatud parlamendikomiteega, mis tegeleb tsiviilkontrolliga julgeolekuasutuste üle ning nende soovituste kohaselt võttis parlament 2013. aasta veebruaris vastu muudatused sõjaväe julgeolekut ja sõjaväe luureüksusi käsitlevates seadustes seoses riikliku julgeoleku eesmärgil toimuva pealtkuulamistegevusega. Serbia peaks tagama, et tema õigusraamistikus oleks kooskõlas Euroopa parimate tavadega selgelt eristatud pealtkuulamistegevus kriminaaluurimises ja riikliku julgeoleku eesmärgil toimuv pealtkuulamistegevus.

Seoses ajakirjandusvabadusega tähendas olulist edasiminekut laimu dekriminaliseerimine (vt eespool). Lisaks moodustati 2013. aasta jaanuaris ajakirjanikest, politseinikest ja julgeolekuteabega tegeleva ameti esindajatest koosnev komitee, millele anti ülesandeks uurida lahendamata ajakirjanike mõrvajuhtumeid. Meediastrateegia rakendamisega seoses koostati töörühm, mille eesmärk oli ühtlustada õigusraamistikku ajakirjanduse asutamise ja rahastamise valdkonnas valitsevate vastuolude likvideerimiseks. Ettevalmistamisel on kaks seadust: avaliku teabe ja ajakirjandusseadus, mis käsitleb avaliku teabe valdkonda, ajakirjanduse omandisuhteid ja koondumist, samuti väliskorrespondentide akrediteerimist, ning elektroonilise ajakirjanduse seadus, mis käsitleb elektroonilist meediat ja avalikke ringhäälinguorganisatsioone. Esimene samm on juba astutud muudatustega, mis tehti riigiettevõtjate seadusesse ja millega kaotati mis tahes tasandi riigiasutuste puhul võimalus asutada riigiettevõtjaid ajakirjandussektoris. Praegu toimub avalik konsulteerimine avalikku teavet käsitleva seaduseelnõu üle; sellega peaks olema võimalik tagada rahastamise läbipaistvus ja ajakirjanduse koondumise reguleeritus, võtta kasutusele alam- ja ülemmäärad ning anda konkurentsi kaitsmise komisjonile osalus protsessis. Üldiselt tuleb märkida, et meediaaruanded ei ole jätkuvalt piisavalt analüütilised ja tasakaalustatud ning enesetsensuur on levinud.

Teatavat arengut võib täheldada ka diskrimineerimisvastase poliitika valdkonnas, milles kogu õigusraamistik on üldiselt paigas, kuid selle rakendamist ja jõustamist peavad asutused pideva töö käigus parandama, sealhulgas luues soodsamat kliimat ühiskonnas. Raskendavate asjaolude tunnistamine teatavate vihakuritegude puhul, mille motiiviks on etniline päritolu, usutunnistus või seksuaalne orientatsioon (vt eespool), on teretulnud areng. Ettevalmistamisel on laiaulatuslik diskrimineerimise vastu võitlemise strateegia ajavahemikuks 2013–2018 ja sidusrühmadega konsulteeritakse aktiivselt, et võtta see vastu 2013. aasta teises veerandis ning seejärel selle rakendamise tegevuskavad. Võrdõiguslikkuse kaitse eest vastutav volinik avaldas väljaande, mis käsitles kaitset diskrimineerimise eest tsiviilkohtus ja käsiraamatu, mis käsitles diskrimineerimise vastast võitlust tööl ning mille eesmärk oli anda õigusvaldkonna töötajatele ja muudele sidusrühmadele asjakohased abimaterjalid. Mitmed Serbia 2009. aasta diskrimineerimisvastase seaduse sätted ei ole kooskõlas ELi 2001. aasta diskrimineerimisvastase direktiiviga ja alanud on ettevalmistused nende õigusaktide ühtlustamiseks. Lesbide, geide, biseksuaalide ja transseksuaalide kaitse osas on toimunud suur edasiminek. Üldiselt on lesbide, geide, biseksuaalide ja transseksuaalide diskrimineerimisega seotud juhtumeid aktiivsemalt menetletud tänu politsei koolitamisele, kohtupraktika arengule ka parandatud koostööle lesbide, geide, biseksuaalide ja transseksuaalide kogukonnaga tunnistajarollis. Novi Sadi apellatsioonikohtus tehti esimene otsus seoses seksuaalse sättumuse alusel toimunud diskrimineerimisega töökohal. Võrdõiguslikkuse eest vastutav volinik oli lesbide, geide, biseksuaalide ja transseksuaalide õiguste edendamisel jätkuvalt eriti aktiivne. Üldiselt korraldati diskrimineerimisvastastes ja eelkõige lesbide, geide, biseksuaalide ja transseksuaalide õiguste küsimustes mitmeid teadlikkuse suurendamise üritusi, mis olid eelkõige suunatud õiguskaitse- ja sotsiaaltöötajatele. 2012. aasta detsembris toimus Belgardis Euroopa Nõukogu esimene lesbide, geide, biseksuaalide ja transseksuaalide seminar 2012. aasta piirkondliku projekti raames. Alanud on ettevalmistused 2013. aasta Belgradi Pride’i rongkäiguks. Selliseid jõupingutusi tuleks arendada ja tugevdada nähtava poliitilise toetuse abil, et edendada lesbide, geide, biseksuaalide ja transseksuaalide paremat kaasamist ja kaitset ning suurendada tolerantsi ja mõistmist kogu Serbia ühiskonnas.

Seoses vähemuste kaitsega on Serbia 2014. aastal toimuvateks vähemusrahvuste nõukogude valimiseks valmistumisel vaadanud läbi vähemusrahvuste nõukogusid käsitleva 2009. aasta seaduse, et parandada teatavad puudujäägid. Sealjuures võeti arvesse ombudsmani ning avalikkuse jaoks olulise teabe kättesaadavuse eest vastutava voliniku soovitusi eelkõige valimismenetluse ja nõukogusid käsitlevate eeskirjade osas. Serbia võttis ka meetmeid õigusraamistiku rakendamise parandamiseks kogu oma territooriumil. On võetud meetmeid, et edastada teleprogramme rumeenia keeles Ida-Serbias ja on antud ametlikud suunised luua võimalus kultuurielemente sisaldavaks rumeenia keele tunniks järgmisest kooliaastast, millele eelnevad 2013. aasta aprillis algatatud katsetunnid. Valitsus on Serbia õigeusu kirikut kutsunud üles pidama dialoogi Rumeenia õigeusu kirikuga, kuid rumeeniakeelsete usutalituste küsimuses ei ole edu veel saavutatud. Sandzaki piirkonnas on alg- ja keskkoolid hakanud andma tunde bosnia keeles. Lõuna-Serbias on pärast hiljutisi Presovos asuva ausamba püstitamise ja eemaldamisega seotud pingeid tehtud uusi jõupingutusi taastamaks tulemuslikku dialoogi keskvalitsuse ja kohalike ametiasutuste vahel, et tegeleda kõigi päevakorraprobleemidega, sealhulgas piirkonna sotsiaalmajanduslik areng. Lõuna-Serbias on albaaniakeelseks õppetööks eraldatud täiendavaid õpikuid. Albaania, Bosnia ja roma vähemustele on alates 2012. aasta septembrist avatud praktikavõimalused riigihaldusaparaadis. Serbia peab jätkama jõupingutusi kogu riiki hõlmava õigusraamistiku tulemuslikuma rakendamise nimel. Komisjon jälgib tähelepanelikult nimetatud valdkonnas tehtavaid edusamme.

Seoses romade olukorraga jätkab Serbia aktiivselt järelmeetmete võtmist seoses Serbia ja komisjoni romasid käsitleva ühisseminariga, mis toimus 2011. aasta juunis. Järgmine seminar on kavandatud hiliskevadesse. Seoses eraisikute dokumentidega on vastu võetud kaks olulist õigusakti, mis käsitlevad isikute registreerimist või „seaduse silmis nähtamatute” isikute hilisemat registreerimist ning isikute registreerimise uued menetlused toimivad alates 2012. aasta detsembrist. Haridussektoris on suurenenud positiivsete meetmete arv ning kaalutakse abiõpetajate süsteemi arendamist (seni 175 inimest). Jätkub romade tööhõivet toetavate meetmete võtmine. Sotsiaal- ja tööministeeriumi raames töötab 75 roma päritolu naist vahendajana tervishoiuvaldkonnas ning alalise aadressita romad saavad end nüüd registreerida sotsiaalhoolekande keskuses. Seoses elamispinna ja väljatõstmisega on Serbia hakanud tegema ettevalmistusi asjakohaste rahvusvaheliste standardite inkorporeerimiseks riiklikku õigusse. Serbia roma strateegia täieliku rakendamise tagamiseks ning sageli sallimatuse, vihkamist õhutavate avalduste ja isegi füüsiliste rünnakute sihtmärgiks oleva roma elanikkonna raske olukorraga tegelemiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, sealhulgas anda rahalist toetust.

Serbia valitsus on ka viinud läbi reforme, mis on suunatud majandusliku ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Oluline ja positiivne areng oli riigihangete seaduse vastuvõtmine 2012. aasta lõpus. Nimetatud seadus ühtlustab Serbia õigust veelgi ELi õigusega ja parandab üldiselt riigihankemenetluste tõhusust, näiteks riigihangete tsentraliseerimise kaudu. See tugevdab riigihanke-eeskirjade jõustamise ja nende järelevalve eest vastutavate asutuste positsiooni. Kasutusele võeti uued eeskirjad korruptsiooni ja huvide konflikti vältimiseks. Üldiselt peaks nimetatud seaduse tulemusena riigihankemenetlused muutuma läbipaistvamaks ja tõhusamaks, samuti peaks suurenema konkurents. Valitsus on võtnud muid meetmeid, mis on suunatud ettevõtluskeskkonna parandamisele, sealhulgas enam kui 130 ettevõtluse suhtes kehtestatud maksulaadse lõivu ja muu tasu kustutamine, tulumaksuseaduse muutmine ja sellise seaduse vastuvõtmine, mis piirab rahalise rahaliste kohustiste arveldamise tähtaegu. 2012. aasta detsembris käivitati juba ammu vajalik kollektiivomandis olevate ettevõtjate reform, millega kehtestati nende ümberkorraldamisele 18 kuu pikkune tähtaeg. Sisekaubanduse seaduse muudatused võeti vastu 2013. aasta jaanuaris, et vähendada turulepääsu takistusi jaemüüjate jaoks.

Serbia alustas 1. jaanuaril 2009 kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu rakendamist. Serbia on saavutanud rahuldavaid tulemusi oma vahelepingus sätestatud kohustuste rakendamisel ja on võtnud kohustuse tegeleda kõigu lahendamata probleemidega ja neid arutada. Serbia on heas usus seotud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohandamisega, mis tuleneb Horvaatia ühinemisest ELiga. Puudujääke on riigiabi ja intellektuaalomandi õiguste valdkonnas. Eelkõige tuleks täiendavalt tõendada riigiabi kontrolliva komisjoni sõltumatust, kinnitada, et nimetatud komisjoni teavitatakse kõigist riigiabimeetmetest ja saadakse neile tema heakskiit ning olemasolevaid abikavasid kohandatakse.

3.3. Piirkondlik koostöö ja kahepoolsed suhted

Pärast teatavaid raskusi ametisse asumisele järgnenud esimestel kuudel, süvendas Serbia valitsus viimaste kuude jooksul kõrgetasemelisi kontakte naaberriikidega, et aidata taas kaasa piirkondlikule koostööle.

Suhetes Horvaatiaga tähendas pöördepunkti Horvaatia peaministri visiit Belgradi, mis toimus 16. jaanuaril 2013 ja mille käigus ta jõudis Serbia peaministriga kokkuleppele teha tööd suhete täiendava parandamise suunas ning tugevdada koostööd ja ühismeetmeid mitmetes küsimustes, sealhulgas ELi integratsioon, majandus, põgenikud, piiri demarkeerimine, kadunud isikud ja sõjakuriteod. Ministrite tasandil toimus mitmeid kohtumisi, eelkõige Serbia välisministri märtsis toimunud visiit Zagrebisse ning ettevalmistamisel on ELi integratsiooni alal tehtavat koostööd käsitlev kokkulepe. Suhted Bosnia ja Hertsegoviinaga on endiselt head. Serbia peaminister külastas jaanuaris 2013 Sarajevot ning Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu eesistuja oli veebruaris 2013 Belgradis. 2012. aasta detsembris võttis Serbia president Belgradis vastu eesistujariigi Bosnia ja Hertsegoviina eesistuja. 2012. aasta detsembris kirjutasid kahe riigi välisministrid alla vastastikuse mõistmise memorandumile ELi integratsiooni alal tehtava koostöö osas. 2013. aasta jaanuaris kirjutasid Serbia sõjakuritegude prokurör ning Bosnia ja Hertsegoviina prokuratuur alla koostööprotokollile, mis käsitleb sõjakurjategijaid, inimsusevastaseid kuritegusid ja genotsiidi. Suhted Montenegroga on paranenud. 2013. aasta jaanuaris toimus positiivses õhkkonnas Serbia presidendi visiit, mille käigus ta rõhutas Montenegro suveräänsuse ja territoriaalse ühtsuse austamist. Suhted endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga on paranenud ja 2013. aasta jaanuaris külastas Skopjet Serbia peaminister, kus samal ajal toimus justiitsministrite kohtumine; kaks riiki leppisid ka kokku pidada 2013. aasta mais Belgradis kahe valitsuse üldistung. Serbia välisminister külastas Skopjet 2013. aasta veebruaris ja kirjutas koos endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi välisministriga alla ELi integratsiooniprotsessis tehtavat koostööd käsitlevale kokkuleppele. Lisaks on Serbia teinud edusamme heade suhete taastamisel Türgiga. Serbia-Türgi suhete tähtsust piirkonnas kinnitati president Nikolici visiidi käigus Ankarasse 2013. aasta veebruaris; sellele visiidile eelnes Türgi välisministri visiit Belgradi.

Serbia suhted naabruses asuvate ELi liikmesriikide Bulgaaria, Ungari ja Rumeeniaga on jäänud heaks. Bulgaaria välisministri 2012. aasta detsembri visiidi puhul Serbiasse viidi lõpule töö sotsiaalkindlustuslepinguga ja lepiti ka kokku valmistada ette heanaaberlike suhete leping. Kalotina piirikontrollipunktis loodi ühine kontaktpunkt politsei- ja tollikoostööks. Serbia ja Bulgaaria peaministrid kirjutasid alla kokkuleppele, mis käsitleb Serbia ja Bulgaaria vahelist gaasiühendust. Serbia presidendi visiit Ungarisse 2012. aasta novembris toimus positiivses õhkkonnas. Serbia ja Ungari on süvendanud koostööd siseasjades osana meetmetest, mida võeti alusetute varjupaigataotluste kasvu piiramiseks. Serbia ja Rumeenia jätkasid koostööd vähemuste kaitsmisel vastavalt oma 2012. märtsi ühisprotokollile. Konsulteerimist jätkati OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku egiidi all ja jõuti järeldustele mitmete meetmete osas, mida on juba võetud või mida võetakse ajakirjanduse ja hariduse valdkondades, usutalituste küsimuse osas tulemusteni ei jõutud.

4. Järeldused ja soovitused

Serbia on võtnud kooskõlas nõukogu 2012. aasta detsembri järeldustega väga olulisi meetmeid, et suhteid Kosovoga nähtavalt ja jätkusuutlikult parandada. Serbia on aktiivselt ja konstruktiivselt osalenud ELi vahendatud dialoogis Serbiaga ja alustanud terve rea küsimuste üle arutelusid, mis on vajalikud Serbiaga suhete nähtavaks ja jätkusuutlikuks parandamiseks.

Pärast Serbias toimunud valimisi muutus dialoog Priština ja Belgradi vahel kõrgetasemeliseks poliitiliseks protsessiks, millele aitab kaasa liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. 2012. aasta oktoobrist kuni 2013. aasta aprilli lõpuni on toimunud kümme kohtumist. Lisaks nimetatud kohtumistele kohtusid 6. veebruaril presidendid Nikolic ja Jahjaga. Samuti on jätkunud dialoogi käigus saavutatud kokkulepete rakendamine. Kosovo esindatust piirkondlikes foorumites käsitleva kokkuleppe rakendamine oli üldiselt tagatud. Ära tuleks märkida Kosovo võtmist piirkondliku koostöönõukogu täieõiguslikuks liikmeks 2013. aasta veebruaris. Integreeritud piirihalduse valdkonnas avati kõigis kuues väravas ühised ajutised piiriületuspunktid ning need toimivad. Rakendatakse 2012. aasta detsembri kokkulepet kultuuripärandi ja õigeusu kiriku kaitse kohta. Mõlemad pooled täidavad endiselt tollitemplite kokkulepet. Rahvastikuregister on hästi edenenud ja selle rakendamine peaks lõppema 2014. aasta jaanuaris. Katastriküsimustes teevad mõlemad pooled endiselt ettevalmistustöid. Ülikoolidiplomite tunnustamise kokkuleppe täitmine edeneb tõrgeteta. Serbia koostöö EULEXiga on teatavates valdkondades jätkuvalt paranenud.

Pooled leppisid kokku tollimaksude kogumises ja Põhja-Kosovo arengufondi loomises. Kõrgetasemelise dialoogi teises pooles alates 2013. aasta jaanuarist on kahe peaministri kohtumistel keskendutud Põhja-Kosovole, mille tulemusel parafeeriti 19. aprillil 2013 esimene kokkulepe, mis käsitleb suhete normaliseerimise põhimõtteid. Kokkuleppega nähakse samuti ette, et läbirääkimisi energeetika ja elektroonilise side valdkonnas tõhustatakse ja need lõpetatakse 15. juuniks 2013..

Eelpool esitatu põhjal on komisjon seisukohal, et Serbia on saavutanud peamise eesmärgi: võtta meetmeid, et suhteid Kosovoga nähtavalt ja jätkusuutlikult parandada.

Serbia on samuti võtnud endale kohustuseks elavdada reforme õigusriigi põhimõtete järgimise valdkonnas, keskendudes eelkõige kohtureformile ja korruptsioonivastasele poliitikale, peamiste institutsioonide sõltumatusele, ajakirjandusvabadusele, diskrimineerimisvastasele poliitikale, vähemuste kaitsele ja ettevõtluskeskkonna parandamisele. Serbia ametiasutused pööravad kõikidele loetletud valdkondadele taas suuremat tähelepanu ning nad on asunud välja töötama ulatuslikku ja pikaajalist lähenemisviisi. Kõnealuste valdkondade reforme viiakse praegu ellu, keskendudes peamiselt strateegiate, vajalike tegevuskavade ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamisele. Nendes valdkondades tuleb tagada pidev edu. Eelkõige kehtib see kohtureformi kohta, mis kujutab endast märkimisväärset väljakutset.

Serbia valitsus on viimastel kuudel näidanud oma pühendumust anda positiivne panus piirkondlikkusse koostöösse. Selle kinnituseks on hulk kõrgetasemelisi kontakte naaberriikide esindajatega.

Viidates oma tähelepanekutele ja järeldustele 2011. aasta oktoobri arvamuses Serbia ELi liikmeks saamise avalduse kohta, 2012. aasta oktoobri strateegiadokumendis ja 2012. aastal esitatud eduaruandes, teeb komisjon järelduse, et:

Serbia täidab nüüd piisaval määral poliitilisi kriteeriume ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimusi.

Komisjon kinnitab oma hinnangut majanduslike kriteeriumide, stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus ning vahelepingus sätestatud kohustuste täitmisele, aga ka Serbia valmisolekule võtta liikmesusest tulenevad kohustused.

Seetõttu soovitab komisjon alustada Serbiaga Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimisi.

Komisjon jätkab Serbia edusammude jälgimist liikmesuse kriteeriumide ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimuste täitmisel. Komisjon meenutab oma 2012. aasta oktoobri soovitust, et Belgradi ja Priština vaheliste suhete normaliseerumiseni viivad sammud tuleks teha Serbia tulevaste ühinemisläbirääkimiste toimumise kontekstis. Komisjon jälgib ka ühinemisläbirääkimiste ajal tähelepanelikult reforme ja nende elluviimist õigusriigi põhimõtete järgimise ja põhiõiguste valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu kohtureformile, korruptsioonivastasele võitlusele ja diskrimineerimisvastasele poliitikale. Kasutatakse täielikult ära ühinemisprotsessi kõikides etappides kasutada olevaid vahendeid, eelkõige 2011. aasta detsembris Euroopa Ülemkogu heakskiidetud uut lähenemisviisi kohtusüsteemi ja põhiõiguste ning õiguse, vabaduse ja turvalisuse peatükkide üle peetavates läbirääkimistes.

*               Nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ja on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

[1]               KOM(2011) 668 (lõplik).

[2] 19. oktoobril, 7. novembril, 4. detsembril ja 17. jaanuaril, 20. veebruaril, 4. märtsil, 20. märtsil, 2. aprillil, 17. aprillil ja 19. aprillil.