8.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 214/8

1.1

Integreeritud toomine on praktiline näide sellest, kuidas põllumajandussektorit majandatakse, pidades silmas säästva arengu mitmekülgseid majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid aspekte. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib, et edendataks selliseid toiduainete tootmise mudeleid, mis seavad esikohale loodusvarade mõistliku kasutuse ja rangete keskkonnanormide järgimise.

1.2

Komitee on seisukohal, et põllumajandustegevus peab taotlema tasakaalu keskkonnakaitse, kulutasuvuse ja sotsiaalsete nõudmiste vahel. Säästev põllumajandus on kodanikuühiskonna põhinõue, mida on võimalik saavutada mitmesuguste tootmismudelite abil. Integreeritud tootmine näitab, et Euroopa põllumajandustootjatel on huvi pidada veelgi paremini kinni säästva tootmise standarditest.

1.3

Uue ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel riigi tasandil peavad liikmesriigid hoolitsema selle eest, et integreeritud tootmisele pakutaks maaelu arengukavade abil uusi stiimuleid ning soodustataks selle hõlmamist uutesse ekvivalentsuse süsteemidesse, mis kehtestatakse seoses nn keskkonnasäästlikkuse toetustega.

1.4

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles üksikasjalikult analüüsima integreeritud tootmise olukorda ELi eri liikmesriikides. Õigusnormide erinevused, sertifitseerimise erasüsteemide väljatöötamine ning riikide- ja isegi piirkondadevahelised erinevused ei soodusta kõnealuse tootmismudeli arengut. Integreeritud tootmist käsitleva komisjoni teatise koostamine võiks anda ELi tasandil uut teavet integreeritud tootmise ulatuse kohta Euroopas.

1.5

Selleks et süsteem oleks sidus ja teatud määral ühtlustatud, oleks vaja algatada ELi tasandi arutelu võimaluse üle kehtestada ELi tasandi miinimumstandardid. Need ELi suunised aitaksid paremini levitada integreeritud tootmise mudelit põllumajandustootjate ja tarbijate seas. Suunised peaksid toetuma praegu läbivaatamisel olevatele ELi müügiedenduspoliitika vahenditele.

1.6

Komitee tõdeb, et tarbijate teavitamine on puudulik ning paremini on vaja mõista põllumajanduslike majapidamiste tegelikku olukorda. Kvaliteedimärgiste paljusus tekitab lõpptarbijas segadust. Seepärast tuleb teha suuremaid jõupingutusi, et viia kodanikeni põllumajandustooteid, mis vastavad rangetele majandus-, sotsiaal- ja keskkonnastandarditele.

1.7

Integreeritud tootmise arendamise eesmärgil tuleb teha lisapüüdlusi teadusuuringutes, tehnilise koolituse pakkumisel, kollektiivsete algatuste edendamisel ning loomulikult tarbijate ja põllumajandussektori teavitamisel, sest nad ei tunne selle tootmismudeli võimalikke eeliseid, mille puhul optimeeritakse professionaalselt loodusvarade kasutust kooskõlas keskkonnavajadustega.

1.8

Komitee pooldab Euroopa integreeritud tootmissüsteemi vabatahtlikku olemust. Kuigi paljud integreeritud tootmise elemendid muutuvad kohustuslikuks, võib ainult vabatahtlik süsteem suurendada põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust ja nende majapidamiste kulutasuvust.

2.1

Komitee on oma arvamustes teinud kokkuvõtte peamistest Euroopa ühiskonna ees seisvatest ülesannetest seoses toiduainete tootmisega: varustuskindlus, põllumajanduslikud teadusuuringud ja innovatsioon, kliimamuutused, loodusvarade vähenemine ja elurikkuse kaitse. Sellega seoses on asjakohane analüüsida tootmismudelit, mis vastab põllumajandustootjate ja tarbijate ootustele: integreeritud tootmine.

2.2

Tänapäeva põllumajandus pakub uusi võimalusi ja tehnoloogilisi uuendusi, mis võivad parandada põllumajanduse keskkonnamõju, tuues samal ajal kasu ka põllumajandustootjale tema majapidamise parema juhtimise ja suurema kulutasuvuse näol. Põllumajandus seisab suure ülesande ees varustada ohutute toiduainetega maailma elanikkonda, mis ületab 2050. aastaks 9 miljardi inimese piiri.

2.3

Selles valdkonnas toimuv põllumajandustegevus on keeruline ja raske, mistõttu peavad põllumajandustootjad olema hästi ette valmistatud ning neil peavad olema tehnilised ja keskkonnaalased teadmised, mis aitaksid kaitsta keskkonda ning tagada tootmise läbipaistvust ja toiduohutust. Põllumajandus on strateegiline sektor, mis vajab majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste vajaduste sidusat ja kooskõlastatud käsitlemist.

2.4

Põllumajandus- ja metsamaa katab 80 % ELi territooriumist. Loodusvarasid kasutades võtavad põllumajandustootjad endale vastutuse nende kaitse ja säästva kasutuse eest. Selle põllumajandustootjate ja tarbijate ühise eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa innovatsioon ja teadusuuringud, st uute integreeritud tootmise viiside väljatöötamine, mis võimaldavad loodusvarasid säästlikumalt kasutada.

2.5

Integreeritud tootmise mudel kujutab endast säästvat põllumajandust, mis peab suurendama põllumajandustegevuse kulutasuvust, järgides samal ajal rangeid sotsiaalseid ja keskkonnanäitajaid. Igal juhul peab see olema vahend, mis aitab õpetlikult tutvustada tarbijatele uusi seoseid keskkonna ja toiduainete tootmise vahel. Seda tootmismudelit tuleb toetada ja tunnustada ka turustamisel. Väga oluline on, et oleks olemas kaubanduslik huvi, mis väärtustab integreeritud tootmist.

2.6

Paljudel juhtudel vähendab süsteemi tõhusust keeruline sertifitseerimisprotsess, mis teatud riikides on liiga koormav.

3.1

Rahvusvaheline bioloogilise ja integreeritud kontrolli organisatsioon (IOBC) määratleb integreeritud tootmist järgmiselt: „Põllumajanduslik toiduainete tootmise süsteem, mis optimeerib ressursside ja looduslike reguleerimismehhanismide kasutust, tagades pikas perspektiivis elujõulise ja säästva põllumajanduse. Selles süsteemis valitakse bioloogilisi meetodeid, viljelustehnikaid ja keemilisi protsesse väga hoolikalt, et leida tasakaal keskkonna, kulutasuvuse ja sotsiaalsete nõudmiste vahel.”

3.2

Põhimõtteliselt on tegemist vabatahtliku mudeliga, mis tugineb selliste innovatsiooni- ja tehnoloogiavahendite praktilisele ja pidevale kohaldamisele (teadmussiirde ja eksperimenteerimise kaudu tehnilise personali, põllumajandustootja ja majapidamise enda vahel), mis tõhusalt kasutades võimaldavad saavutada selliseid kvaliteedi, toiduohutuse ja keskkonnasäästlikkuse standardeid, mida tänapäeva ühiskonnas soovitakse.

3.3

Integreeritud tootmise mõistet kasutatakse sageli integreeritud põllumajanduse mõiste sünonüümina ning paljudes riikides kasutatakse mõlemat mõistet neil vahet tegemata. Hoolimata sellest, et need on paljude ühiste elementidega paralleelsed süsteemid, viitavad nad siiski erinevatele olukordadele ja kujutavad endast kahte erinevat mudelit, mille vahel põllumajandustootja võib valida. Integreeritud tootmisel on valdkondlik perspektiiv eri eeskirjadega eri toodete jaoks ning integreeritud põllumajandus tähendab ühe põllumajandusliku majapidamise terviklikku juhtimist.

3.4

Integreeritud tootmine hõlmab põllumajandustootmise keskkonnaalaseid, eetilisi ja sotsiaalseid aspekte ning samuti kvaliteedi ja toiduohutusega seonduvaid aspekte. Tänapäeval peetakse integreeritud tootmist toiduainete tootmise kõige rangemaks rahvusvaheliseks standardiks. Integreeritud tootmise suunised ja sellega seonduvad vahendid on tõendanud oma kasulikkust ning olnud inspiratsiooni allikaks põllumajandusorganisatsioonidele, kes soovivad toota kvaliteetseid toiduaineid, mis vastavad rangetele keskkonna- ja sotsiaalstandarditele.

3.5

Lisaks nimetatud eesmärkidele aitab integreeritud tootmine ka põllumajandussektorit toetada, hõlmates eksperdi nõuandeteenuseid, mille ülesanne on kavandada maaharimistoiminguid, mida põllumajandustootjad peavad oma majapidamistes tegema kooskõlas integreeritud tootmise eeskirjades kehtestatud meetoditega. Eesmärk on selliste üldpõhimõtete nagu innovatsioon ja tehnoloogia pidev ja praktiline kohaldamine.

3.6

Integreeritud tootmises kombineeritakse traditsioonilisi meetodeid modernse tehnoloogiaga. Võetakse kasutusele uusi teadmisi ja meetodeid, mis on saadud pideva ja dünaamilise läbivaatamise ja hindamise tulemusena. Näiteks võib tuua täppispõllumajanduse, mis säästab edasiarendatud GPS-tehnoloogia abil põllumajandustootjale raha ja vähendab saastamist, sest kasutatakse vähem väetisi ja pestitsiide. Enne kui põllumajandustootja otsustab, millal, kuidas ja kus toota, analüüsitakse mulla, kliima, vee, toitainete jms tingimusi.

3.7

Integreeritud tootmine soodustab kiiret teadmussiiret põllumajandustootjate, tehniliste nõustajate ja haldusasutuste vahel, piirates teatud riskide ulatust põllumajandusliku majapidamise juhtimises.

3.8

Kõnealune tootmismudel pakub tarbijatele kvaliteetsemaid ja ohutumaid kaupu, tagades usalduse ostetavate ja tarbitavate toodete vastu. Arvestatakse rohkem taimede ja loomadega, kasutades vähem agressiivseid meetodeid ja kaitstes elurikkust loodusvarade asjakohase majandamise abil.

3.9

Põllumajandustootjate jaoks võib kõnealune süsteem vähendada tootmiskulusid ning parandada ja moderniseerida majapidamiste juhtimist. Seeläbi võib toote väärtustamise, maaelu parema kvaliteedi ja maapiirkondade elanikkonna säilimise abil saavutada suurema kulutasuvuse.

3.10

Integreeritud tootmine on kahtlemata keskne element säästva põllumajanduse kontseptsiooni kohaldamisel ja võib olla võrdluspunkt, mille poole ELi põllumajandusmudel peab püüdlema.

4.1

Erinevalt mahetoodete ja õiglase kaubanduse süsteemist ei ole praegu olemas integreeritud tootmist reguleerivat ELi õigusraamistikku ega ELi suuniseid, mis suunaksid selle vabatahtliku tootmismudeli toimimist.

4.2

Siiski on viimastel aastatel käivitatud integreeritud tootmise valdkonnas palju avalikke algatusi, osa neist riiklikes või piirkondlikes õigusraamistikes (Portugal, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Belgia ja Hispaania) ning teised erasektori algatusel ja suurte jaemüügikettide kontrolli all (1). See kirev olukord on põhjustanud moonutusi integreeritud tootmise määratluses, eesmärkides ja arengus.

4.3

Seepärast loodi 2001. aastal Euroopa algatus põllumajanduse jätkusuutlikuks arenguks (EISA), et edendada ja kaitsta ELis ühiseid integreeritud tootmise põhimõtteid. Üks selle organisatsiooni esimesi ülesandeid oli koostada Euroopa integreeritud tootmise tegevusjuhis, (2) mis on aidanud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonil määrata kindlaks põllumajanduse säästvad tavad. 2002. aastal väljendas Euroopa puu- ja köögivilja tootvate piirkondade assamblee (AREFLH) poolehoidu ELi õigusakti vastuvõtmisele ja avaldas 2013. aasta aprillis Euroopa integreeritud tootmise tavade juhise (3).

4.4

Integreeritud tootmisest pärinevatele toodetele kvaliteedigarantii andmiseks peavad sarnaselt teiste tootmismudelitega neid kontrollima ja sertifitseerima akrediteeritud sertifitseerimisasutused. Garantiimärgise saab anda neile toodetele, mis vastavad üldistele ja igale põllukultuurile kehtestatud eriomastele tehnilistele normidele. Mõnel juhul (Taani, Madalmaad) ei sertifitseerita ühte konkreetset toodet, vaid kogu põllumajanduslikku majapidamist, mis kõnealust tootmismudelit kasutab. Praegu kasutatakse paralleelselt riiklikke ja piirkondlikke kvaliteedimärgiseid.

5.1.1

Tava-, mahe- ja integreeritud põllumajanduse mudelid on kõik õigustatud, neil on erinevusi ja sarnasusi ning igal juhul on nad kõik vastuvõetavad toiduainete tootmise võimalused.

5.1.2

Tavapõllumajanduses kasutatakse osaliselt tavasid või meetodeid, mis on kasutusel ka integreeritud põllumajanduses. 2014. aastast kehtiv integreeritud kahjuritõrje kasutamise kohustus, mis kehtestati pestitsiidide säästva kasutamise direktiiviga, (4) on veel üks nende kahe tootmismudeli ühine element. Integreeritud tootmine paneb paika suuna, kuhupoole tavapõllumajandus vähehaaval liigub. See on positiivne mõju, mida tuleb hoida.

5.1.3

Siiski annab integreeritud tootmine olulist lisaväärtust, mis tuleneb tootja otsusest mudeli kasuks, mis toob endaga kaasa karmidele kontrollidele toetuva range sertifitseerimise, mis vajab nõustamist kõrgelt kvalifitseeritud professionaalide poolt, individuaalset koolitust, energiatõhusust ja CO2-jalajälje vähendamist, tehnoloogiliste süsteemide kasutamist kastmise, väetamise, pügamise, pinnasehoolduse jms jaoks.

5.1.4

Tänapäeval lähenevad paljud põllumajandustootjad integreeritud tootmisele, et optimeerida oma majapidamise tootmismahtu, suurendades samal ajal ka mullaviljakust, kaotades või vähendades pestitsiidide jääke ja parandades põllukultuuride tervist (5).

5.1.5

Tava- ja mahepõllumajandus on ELi tasandil reguleeritud, mahepõllumajandusel on ka oma kvaliteedimärgis. Integreeritud tootmist aga arendatakse ainult liikmesriikide või piirkondade tasandil suure ebaühtluse ja üha kasvava õigusliku kaose olukorras.

5.1.6

Integreeritud toomise aina suurema osatähtsuse tõttu on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et tõhusalt teavitada Euroopa kodanikke sellest tootmismudelist.

5.2.1

EL peab üksikasjalikult analüüsima integreeritud tootmist Euroopas, et saada ülevaade selle praegusest olukorrast ja arenguvõimalustest. ELi käsutuses olevate mehhanismide seast oleks eriti asjakohane koostada komisjoni teatis, milles võiks käsitleda kõnealuse mudeliga seonduvaid ülesandeid ja ELi rolli selles.

5.2.2

Integreeritud tootmist käsitlevate riiklike ja piirkondlike õigusaktide heterogeensuse tõttu tuleks mõelda, kas ELi tasandil peaks kehtivaid õigusakte teatud viisil ühtlustama. Praegu suunatakse ELi abi integreeritud tootmisele maaelu arengu kavade ja ühise turukorralduse rakenduskavade kaudu, nagu puu- ja köögiviljade puhul. Uus ühine põllumajanduspoliitika ehitatakse üles säästvuse põhimõttel. Seepärast on loogiline, et integreeritud tootmine annab väärtusliku panuse uute keskkonnasäästlikkuse toetuste praktilisse rakendamisse delegeeritud õigusaktide kaudu. Kõnealusele tootmismudelile võib uusi väljavaateid pakkuda ka uus Euroopa innovatsioonipartnerlus (6).

5.2.3

Ka mahepõllumajanduse ja õiglase kaubanduse süsteemide puhul toimus sarnane arutelu selle üle, kas valdkondi õigusaktidega reguleerida või mitte. Integreeritud tootmise tuvastamiseks on loodud palju piirkondlikke ja riiklikke kvaliteedimärgiseid ja seepärast arutatakse avalikult selle üle, kas oleks parem luua uus ELi logo või lihtsustada olemasolevaid. Kõigepealt peab EL paremini teavitama tarbijaid olemasolevatest märgistest, millega väärtustatakse toote kvaliteeti ja päritolu.

5.2.4

Integreeritud tootmise sektor on mitmekesine ja eripalgeline, kuid ta vajab üksmeelselt ELi miinimumsuuniseid, mis tagaksid sidususe ja suurema teadlikkuse.

5.3.1

Praegu on integreeritud tootmise õitseaeg, sest üha rohkem on neid põllumajandustootjaid, kes tunnevad vajadust saavutada oma majapidamise kulutasuvus, suurendades põllumajanduse panust keskkonna ja loodusvarade kaitsesse. Põllumajandussektori kasvavast huvist hoolimata teatakse ühiskonnas vähe sellest, mida tähendab ja mis eeliseid toob integreeritud tootmine säästva põllumajanduse mudelile.

5.3.2

Komitee märgib, et kõnealuse tootmismudeli levitamine on puudulik, ning kutsub üles edendama põllumajandustootjate koolitamist ja innustama tootjaid viima ellu ühiseid keskkonnakaitse algatusi. Põllumajandustootja peab tagama tarbijatele oma tootmisviiside maksimaalse läbipaistvuse ning püüdma näidata, kuidas saab innovatsiooni panna säästva põllumajanduse teenistusse. Paljudes ELi riikides viiakse ellu algatusi, mille eesmärk on tutvustada tarbijale põllumajandusliku majapidamise tegelikku igapäevaelu ning parandada tarbija teadmisi sellisest olulisest tegevusest nagu toiduainete tootmine.

5.4.1

Integreeritud kahjuritõrje on üks integreeritud tootmise element, mis 2014. aastast alates on kohustuslik, nagu sätestatakse pestitsiidide säästva kasutamise direktiivi 2009/128/EÜ artiklis 14. See kõigi põllumajandustootjate kohustus on väga oluline samm integreeritud tootmise edasiarendamisel ELis ning tähendab uut ELi tootmisstandardit kahjuritõrjes.

5.4.2

Kuigi osa klassikalisi integreeritud tootmise elemente muutuvad põllumajandustootmises tasapisi kohustuslikuks, ei tohi see muuta integreeritud tootmissüsteemi vabatahtlikku olemust, et soodustada põllumajandustootjate liitumist kõnealuse süsteemiga sõltuvalt nende majanduslikest, keskkonnaalastest ja geograafilistest tingimustest. Põllumajandustootja otsus alustada integreeritud tootmist tähendab olulisi muudatusi majapidamise juhtimises ning eelkõige suuri investeeringuid seoses tehnilise nõustamise, koolituse, kontrollide, materjali ja konkreetsete toodetega.