KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ühiselt konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa linnalise liikumiskeskkonna suunas

1.           Sissejuhatus

Euroopa linnu,[1] kus elab üle 70 % Euroopa Liidu (EL) rahvastikust ning kus toodetakse üle 80 % ELi sisemajanduse kogutoodangust (SKP), ühendab üks maailma parimaid transpordisüsteeme. Linnasiseselt on liikumine aga üha keerulisem ja ebatõhus. Linnaliikuvus sõltub suuresti tavakütusel töötavate erasõidukite kasutamisest. Säästvamate linnaliikumisviiside kasutuselevõtt edeneb visalt.

Paljudes Euroopa linnades kujutavad tõsist probleemi pidevad liiklusummikud, millega seotud iga-aastased kulud moodustavad hinnanguliselt 80 miljardit eurot[2].

Linnapiirkonnad põhjustavad samuti suure osa (umbes 23 %) kogu transpordisektori CO2 heitest. Linnades tuleb teha lisapingutusi, et muuta varasemaid lähenemisviise ning saavutada komisjoni valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”[3] (edaspidi „2011. aasta transpordipoliitika valge raamat”) püstitatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 60 % võrra. Tänu suurele rahvastikutihedusele ja lühikeste reiside suurele osatähtsusele on linnadel suurem potentsiaal madala CO2 heitega transpordi arendamiseks kui transpordisüsteemil tervikuna, edendades selleks jalgsi käimist, jalgrattasõitu ja ühistransporti ning tuues varem turule alternatiivkütusel töötavad sõidukid.

Välisõhu kvaliteeti käsitlevate ELi õigusaktide[4] ning sõidukitele kehtestatud üha rangemate heitenormide eesmärk on kaitsta kodanikke ohtliku kokkupuute eest õhku paisatud saasteainete ja tahkete osakestega. Ometi valmistab kehtestatud nõuete järgimine praktiliselt kõikides liikmesriikides linnadele endiselt probleeme.

Liiklussurmade arv ELis on jätkuvalt väga kõrge: 2012. aastal oli see ligikaudu 28 000. Euroopa liiklussurmadest 38 % leiab aset linnapiirkondades, kus suurimas ohus on vähem kaitstud liiklejad, nt jalakäijad. Linnapiirkondades on edusammud liiklussurmade vähendamisel jäänud alla keskmise tagasihoidlikuks.

Eurobaromeetri uuringus[5] uuriti suhtumist linnalisse liikumiskeskkonda. Valdav enamik kodanikke nimetas tõsiste probleemidena liiklusummikuid ja nendega seotud kulusid ning linnaliikuvus- ja transpordiharjumuste negatiivseid mõjusid keskkonnale ja rahvatervisele. Enamik vastanutest suhtus liiklusolukorra parandamise võimalustesse oma linnas pigem pessimistlikult.

Uuringus juhiti ühtlasi tähelepanu ELi piires valitsevatele märkimisväärsetele erinevustele. Süvenemas on „linnalise liikumiskeskkonna lõhe” Euroopa üksikute arenenud linnade ja neist maha jäävate linnade vahel, mis moodustavad valdava enamiku.

Strateegias „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks[6] rõhutati säästliku ja ajakohastatud Euroopa transpordisüsteemi olulisust liidu edasisele arengule ning toonitati, et tegeleda tuleb transpordi linnalise mõõtme arendamisega.

Vaja on märgatavat muutust

Käesoleva teatise eesmärk on tugevdada toetust Euroopa linnadele linnaliikuvusega seotud eesmärkide täitmisel. Suhtumist linnaliikuvusse tuleb märgatavalt muuta, et tagada Euroopa linnaliste piirkondade säästvam areng ning täita ELi eesmärki luua konkurentsivõimeline ja ressursitõhus Euroopa transpordisüsteem.

Äärmiselt oluline on ületada lähenemisviiside killustatus ja arendada välja uuenduslike linnaliikuvuslahenduste ühtne turg, tegeledes selliste küsimustega nagu ühised standardid ja spetsifikatsioonid või ühishanked.

Käesolevas teatises kirjeldatakse, kuidas komisjon kavatseb tõhustada säästva linnaliikuvusega seotud tegevust valdkondades, kus ELi toetus annaks lisaväärtust. Ühtlasi julgustab komisjon liikmesriike tegutsema senisest otsustavamalt ja kooskõlastatumalt.

2.           Säästva linnalise liikumiskeskkonna ühine loomine

Linnalise liikumiskeskkonna muutmine nõuab kõiki valitsemistasandeid esindavate otsustajate ja pädevate asutuste kooskõlastatud tegevust.

ELi tasandil tegutsemine peab olema osa ühistest jõupingutustest: komisjoni 2009. aastal vastu võetud „Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava”[7] pälvis tugeva toetuse nii Euroopa Parlamendilt,[8] Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt,[9] Regioonide Komiteelt[10] ja liikmesriikidelt[11] kui ka sidusrühmadelt kogu ELis. Tegevuskava kakskümmend algatust viidi edukalt ellu 2012. aastaks.

Seetõttu algatas komisjon tegevuskava rakendamise sõltumatu läbivaatamise[12] ning avaliku konsultatsiooni[13] edasiste arenguvõimaluste kaardistamiseks. Sidusrühmad taaskinnitasid ELi tasandil tegutsemise lisaväärtust ja rõhutasid, et ELi tegevus teenis vaieldamatult eesmärki tagada kogu liidus linnaliikuvuse alane laiaulatuslik arutelu, lihtsustada kogemuste ja parimate tavade vahetust, hoogustada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning pakkuda rahalist toetust linnaliikluse projektidele, ja seda eriti vähimarenenud piirkondades. Samuti tõstsid nad esile koostöö olulisust kindlates valdkondades, nt linnalise liikumiskeskkonna planeerimine, intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) lahenduste või juurdepääsueeskirjade väljatöötamine ning liiklusohutus.

Linnaliikuvusega seotud üleeuroopalisse tegevusse tuleb kaasata liikmesriigid: komisjoni algatused ei jõua kõigisse Euroopa tuhandetest linnadest ega suuda edukalt välja selgitada ja lahendada liidu erinevates piirkondades linnaliikuvuse paremaks ja säästvamaks muutmist takistavaid konkreetseid probleeme.

Euroopa tasandil väljatöötatud kontseptsioone ja meetmeid tuleb nende tõhusaks ning laiaulatuslikuks kasutuselevõtuks kohandada liikmesriikide konkreetsetele vajadustele ning edendada seejärel aktiivselt riigi ja kohalikul tasandil.

3.           Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad

Uued lähenemisviisid linnalise liikumiskeskkonna kavandamisele kerkivad esile juhul, kui kohalikud omavalitsused püüavad varasemaid kapseldunud suhtumisi seljatada ning töötavad välja strateegiad, mis ergutavad kasutama puhtamaid ja säästvamaid transpordiviise, nagu näiteks jalgsi käimine, jalgrattasõit[14] ja ühistransport, ning uusi autode omamise ja kasutamise mooduseid. Mitmed ELi linnad on katsetanud linnaliikuvuse valdkonnas uuenduslikke lahendusi ja jaganud saadud kogemusi linnaühenduste võrgustike vahendusel.

Komisjon on aastate vältel aktiivselt edendanud säästva linnalise liikumiskeskkonna kavandamise kontseptsiooni. ELi rahastatud algatused on viinud kokku sidusrühmad ja eksperdid, et analüüsida olemasolevaid lähenemisviise, arutada probleemküsimusi ja selgitada välja parimad tavad. Komisjoni toetusel[15] koostati säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade[16] väljatöötamiseks ja rakendamiseks suunised, milles antakse kohalikele omavalitsustele konkreetseid soovitusi linnaliikuvust käsitlevate strateegiate rakendamiseks, tuginedes seejuures hetkeolukorra süvaanalüüsile ning selgele nägemusele konkreetse linnakeskkonna säästlikust arengust.

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kontseptsioonis keskendutakse funktsionaalsele linnapiirkonnale ning tehakse ettepanek lülitada linnaliikuvusega seotud meetmed laiemasse linna- ja territoriaalset arengut käsitlevasse strateegiasse. Seetõttu tuleb nende kavade arendamisse kaasata erinevaid poliitikavaldkondi ja sektoreid (transport, maakasutus ja ruumiline planeerimine,[17] keskkond, majandusareng, sotsiaalpoliitika, tervishoid, liiklusohutus jne), erinevaid valitsemistasandeid ning naaberpiirkondade – nii linnade kui ka maapiirkondade – asutusi.

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade eesmärk on soodustada tasakaalustatud arengut ja erinevate linnaliikuvuse viiside paremat lõimimist. Planeerimise kontseptsioon tõstab linnaliikuvuse kontekstis esile eelkõige inimesed, rõhutades seega kodanike ja sidusrühmade kaasamise ning seniste liikumistavade muutmise vajadust.

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad aitavad linnadel olemasolevat transporditaristut ja -teenuseid tõhusalt kasutada ning juurutada kulutasuvalt linnaliikuvuse meetmeid.

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kontseptsiooni on saatnud viimastel aastatel märkimisväärne edu ning komisjon toetab selle väljatöötamist ja edendamist ka tulevikus.

Tagamaks, et säästva linnalise liikumiskeskkonna kavandamisel järgitakse parimaid tavasid, tuleb kõnealust kontseptsiooni kohandada liikmesriikide konkreetsetele vajadustele ja olemasolevatele planeerimistavadele ning edendada seejärel aktiivselt riigi tasandil. Lisaks peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed õigusraamistiku loomiseks, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel kohalikke linnalise liikumiskeskkonna strateegiaid edukalt ellu viia.

Seetõttu peaksid liikmesriigid:

· hindama hoolikalt linnaliikuvuse hetkeseisu oma territooriumil ning selle arenguperspektiive, võttes seejuures arvesse ELi poliitilisi eesmärke;

· arendama välja linnalisele liikumiskeskkonnale suunatud lähenemisviisi, mis tagab koordineeritud ja üksteist vastastikku tugevdava tegevuse riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

· tagama säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamise ja rakendamise linnapiirkondades ning nende kavade lõimimise laiemasse linna- või territoriaalse arengu strateegiasse;

· läbi vaatama ja vajaduse korral täiendama kohalike planeerimisasutuste käsutuses olevaid tehnilisi, poliitikapõhiseid, õiguslikke, rahalisi ja teisi meetmeid;

· võtma vajaduse korral meetmeid lähenemisviiside killustatuse vältimiseks, et tagada ühtse turu toimimist kindlustavate linnaliikuvuse meetmete järjepidevus ja kokkusobivus.

Vastukaaluks kavatseb komisjon:

· luua 2014. aastal säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade Euroopa platvormi, et koordineerida ELi koostööd kontseptsiooni ja meetmete edasiseks arendamiseks, luua ühtne kontaktpunkt ning arendada praegusest portaalist www.mobilityplans.eu virtuaalne teadmus- ja pädevuskeskus;

· toetada, sh rahalisi vahendeid kasutades, riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamisel ja rakendamisel.

4.           Avaliku ja erasektori koordineeritud sekkumine

Süsteemsete muutuste läbiviimine transpordisektoris nõuab avaliku sektori osalejatelt kõigil valitsemistasanditel ühiseid jõupingutusi ning erasektori kaasamist 2011. aasta transpordipoliitika valges raamatus esile tõstetud ja järgnevalt välja toodud valdkondades.

Tegeleda rohkem linnalogistikaga

Logistika korraldamine on linnadele oluline, et edukalt toimida ning siduda linnaliiklus piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste varustusahelatega. Need laienevad üha, suurendades veelgi oma kõrgeid väliskulusid. Ometi jäävad logistikavajadused linnade planeerimisel ja juhtimisel sageli tagaplaanile.

Linnadel on märkimisväärne potentsiaal logistikatoimingute ja -teenuste parandamiseks ning sõidukipargid, nagu näiteks postiveosõidukid ja prügiautod, sobivad hästi uut tüüpi transpordivahendite ja alternatiivkütuste varaseks kasutuselevõtuks, et vähendada naftasõltuvust ja saastet. Allpool kirjeldatud meetmed aitavad koos teiste 2011. aasta transpordi valge raamatu algatustega (nt pakett „Puhas energia ja transport”) täita eesmärki luua Euroopa suuremates linnakeskustes 2030. aastaks peaaegu CO2 heiteta logistikasüsteem.

Liikmesriigid ja linnaomavalitsused peavad looma vajaliku raamistiku (nt kättetoimetamise paigad, juurdepääsueeskirjad, nende jõustamine jne) tagamaks, et eraõiguslikel logistikaettevõtjatel on majanduslikult tasuv uutesse tehnoloogiatesse ja lahendustesse investeerida. Samuti peavad nad lihtsustama osalejatevahelist koostööd, arendama kohalikul tasandil välja vajaliku võimekuse, ergutama parima tava kasutamist, tagama intelligentsetel transpordisüsteemidel põhinevate kohalike logistikalahenduste koostoimimisvõime ning kindlustama nõuetekohase lõimimise riiklike prioriteetidega.

Liikmesriigid peaksid:

· tagama, et nende riigipõhistes lähenemisviisides linnaliikuvusele ja säästva linnalise liikumiskeskkonna kavades pööratakse linnalogistikale piisavat tähelepanu;

· looma platvormid linna logistilistes ahelates osalejate koostööks, andme- ja teabevahetuseks, väljaõppeks jne.

Komisjon kavatseb:

· tõhustada linnalogistika parimate tavade levitamist ja kasutuselevõttu (2014);

· valmistada koostöös ekspertidega ette juhendid, milles jagatakse praktilisi nõuandeid linnalogistika tulemuslikkuse parandamiseks, nt töötada välja tarne- ja teeninduskavad, arvestada linnalogistikaga juurdepääsuskeemides jne (2014–2016);

· linnalogistikas kasutatavate keskkonnasõbralike sõidukite hanketingimuste lihtsustamise eesmärgil vaadata läbi keskkonnasõbralike sõidukite portaal[18] (2015–2016).

Kavandatud lähenemisviisi tutvustatakse põhjalikumalt lisatud komisjoni talituste töödokumendis „Üleskutse tegeleda linnalogistikaga” (A call to action on urban logistics).

Arukamad eeskirjad juurdepääsuks linnapiirkondadele ja teetasud

Linnakeskuste võimalikult juurdepääsetavaks tegemine nõuab otsuste langetamist, kuidas linnaruumi kasutada. Kaubalaadimisplatsid, ühissõidukiread, autod, parkimisplatsid, jalakäijate alad, kergliiklusteed ja jalgrattaparklad konkureerivad linna teeruumi pärast[19] ning linnadel tuleb ruumikasutust kohalikele prioriteetidele ja oludele vastavalt reguleerida. Sõidukitele seatud juurdepääsupiirangud võimaldavad optimeerida juurdepääsu linnapiirkondadele, parandada välisõhu kvaliteeti ning täita eesmärki kaotada linnadest 2050. aastaks järk-järgult tavakütusel töötavad sõidukid.

Praegu on Euroopas kasutusel väga erinevad juurdepääsuskeemid ning eri tüüpi eeskirjadest, nende maksumusest ja mõjudest on vajalik saada parem ülevaade.

Erinevad eeskirjad ja nõuded ning puudulik teave selle kohta, kuidas mitmesuguseid skeeme järgida, ähvardavad killustada ühtset turgu ning luua uusi takistusi inimeste ja kaupade vabale liikumisele. Universaalset üleeuroopalist lähenemisviisi ei peeta vajalikuks, sest on oluline, et skeemide loomist ja rakendamist oleks võimalik kohandada iga linnapiirkonna konkreetsetele oludele. Samas võiksid mittesiduvad eeskirjad anda linnadele ja liikmesriikidele võimaluse võtta eeskuju mujal saadud kogemustest ning edendada vajaduse korral ühtset lähenemisviisi sellistes valdkondades nagu sõidukikategooriad, liiklusmärgid, teabejagamine, jõustamine, erandid ja hinnakujundamine. See võimaldaks kasutajatel skeeme lihtsamalt mõista ja järgida, jättes linnadele paindlikkuse nende kohandamisel kohalikele oludele.

Lisaks tuleb skeemide rakendamisel järgida läbipaistvusreegleid, mis välistaksid juhu- ja väliskasutajate diskrimineerimise. Ühtsem lähenemisviis, sh skeeme käsitlev teabevahetus, võimaldaks reisi planeerida ning intelligentsete transpordisüsteemide lahenduste kasutamine aitaks skeemide rakendamisel vähendada linnade ja kasutajate kulusid ning parandada nõuete järgimist.

Liikmesriigid peaksid:

· hindama hoolikalt linnades kehtivate ja kavandavate juurdepääsuskeemide tõhusust ja mõjusid;

· looma raamistiku, mis võimaldab kohalikku transporti korraldavatel asutustel välja töötada, rakendada ja hinnata juurdepääsuskeeme, sealhulgas linnateede kasutamise maksustamiskavasid.

Komisjon kavatseb:

· edendada mõttevahetust liikmesriikide ja ekspertidega liidus kehtivate selliste eeskirjade üle, mis käsitlevad juurdepääsu linnapiirkondadele, sealhulgas nende sisulise aluse, praktilise rakendamise, tõhususe ja mõjude üle;

· töötada koostöös sidusrühmadega välja mittesiduv juhend, mis aitaks linnadel juurdepääsuskeeme tõhusalt rakendada.

Kavandatud lähenemisviisi tutvustatakse põhjalikumalt lisatud komisjoni talituste töödokumendis „Üleskutse koostada arukamad eeskirjad sõidukite juurdepääsuks linnapiirkondadele” (A call for smarter urban vehicle access regulations).

Intelligentsete transpordisüsteemide koordineeritud kasutuselevõtt linnades

Nutikad tehnoloogialahendused, eriti aga intelligentsed transpordisüsteemid, on peamised vahendid linnaliikuvuse planeerimisel. Nad toetavad poliitikakujundajaid poliitiliste eesmärkide saavutamisel ja konkreetse liiklustegevuse juhtimisel. Samuti aitavad nad teha lõppkasutajatel teadlikke liikuvusalaseid valikuid.

Eelkõige aitavad intelligentsed transpordisüsteemid erinevate meetmete kaudu, nt valgusfoorid, teekonna kavandajad, nutikad piletimüügilahendused või koostöösüsteemid (sh sõidukitevahelised ning sõiduki ja taristu vahelised teabevahetussüsteemid) olemasoleva taristu kasutamist optimeerida. Need meetmed aitavad kaasa maantee- ja ühistranspordivõrgustike koordineeritud juhtimisele ning lihtsustavad linnalogistika ja piiravate juurdepääsuskeemide arendamist. Selleks et tagada kogu Euroopas intelligentsete transpordisüsteemide suurem sidusus ja koostalitlusvõime, töötas intelligentsete linnatranspordisüsteemide eksperdirühm[20] välja juhendid intelligentsete linnatranspordisüsteemide põhirakenduste juurutamiseks[21]. Sellega seoses selgitati välja intelligentsete linnatranspordilahenduste parimad tavad ning standardimisvajadused.

Tuleb teha ühiseid jõupingutusi, et intelligentsete transpordisüsteemide potentsiaali linnapiirkondades täielikult ära kasutada, tagades samas intelligentsete transpordisüsteemide kulutasuva, järjepideva ja sujuva juurutamise kogu ELis.

Liikmesriigid peaksid:

· kasutama suuniseid intelligentsete transpordisüsteemide põhirakenduste juurutamisel oma linnastus;

· töötama välja sobivad liidesed linnasiseste ja naaberlinnadevaheliste transpordivõrgustike ühendamiseks;

· seadma sisse koostalitlevad mitmeliigilised andmestikud, kuhu koondatakse kogu linnaliikuvust käsitlev teave.

Komisjon kavatseb:

· jätkata tööd liiklus- ja reisiandmetele juurdepääsu käsitlevate olemasolevate õigusaktide täiendamiseks;

· töötada intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi[22] raamistikus välja spetsifikatsioonid reaalajas liiklusteabe edastamise teenuste ja mitmeliigiliste liikumisvõimaluste teabeteenuste pakkumiseks;

· lihtsustada sõidukitevaheliste ning sõiduki ja taristu vaheliste teabevahetussüsteemide kasutuselevõttu linnapiirkondades.

Kavandatud lähenemisviisi tutvustatakse põhjalikumalt lisatud komisjoni talituste töödokumendis „Intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtt ELi linnades” (Mobilising Intelligent Transport Systems for EU cities).

Liiklusohutus linnades

ELi linnades hukkub igal aastal liiklusõnnetustes umbes 11 000 inimest[23]. Suurem osa sõiduteedel toimuvatest tõsistest või surmaga lõppevatest liiklusõnnetustest, milles saavad kannatada vähem kaitstud liiklejad, leiab aset linnapiirkondades. Linnades toimub umbes kaks kolmandikku jalakäijate surmaga lõppevatest õnnetustest ning 50 % linnaliikluses hukkunutest on jalakäijad või jalgratturid. Kui autojuhi surma põhjustanud liiklusõnnetuste arv langes viimase kümne aasta jooksul 49 % võrra, vähenes jalakäijate surmaga lõppenud liiklusõnnetuste arv nimetatud perioodil vaid 39 %[24].

Vaja on täiendavaid jõupingutusi, et liiklusohutust linnades suurendada, vältides eriti vähem kaitstud liiklejate surma või tõsiste vigastustega lõppevaid liiklusõnnetusi.

Liikmesriigid peaksid:

· tagama, et säästva linnalise liikumiskeskkonna kavades võetakse planeerimisprotsessi kõigis etappides läbiva tähtsusega küsimusena arvesse liiklusohutusega seotud aspekte ja pööratakse piisavat tähelepanu sellistele küsimustele nagu linnataristu turvalisus (ja seda eriti vähem kaitstud liiklejate jaoks), moodsate tehnoloogiate kasutamine liiklusohutuse tõhustamiseks linnades, liikluseeskirjade jõustamine ning liiklusohutusalane haridus;

· tagama liiklusohutusnäitajate nõuetekohase kogumise andmete kõige üksikasjalikumal tasandil ning julgustama kohalikke omavalitsusi kasutama neid andmeid kohalikus analüüsis ja liiklusohutuse tõhustamiskavades.

Komisjon kavatseb aastatel 2014–2015:

· koguda ja levitada liiklusohutuse tõhustamiskavade parimaid tavasid;

· analüüsida meetmeid tõsiste liiklustraumade vähendamiseks linnapiirkondades.

Kavandatud lähenemisviisi tutvustatakse põhjalikumalt lisatud komisjoni talituste töödokumendis „Sihipärased meetmed liiklusohutuse tõhustamiseks linnades” (Targeted action on urban road safety).

5.           ELi suurem toetus

Kogemuste vahetamine, parimate tavade esitlemine ja koostöö tõhustamine

Kogu liitu hõlmava kogemuste vahetamise, parimate tavade esitlemise ja koostöö tõhustamise väärtust on võimatu alahinnata. Komisjon kavatseb toetust suurendada järgmistes valdkondades.

Linnalise liikumiskeskkonna vaatluskeskus

2009. aastal vastu võetud „Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskavale” vastavalt asutas komisjon virtuaalse platvormina linnalise liikumiskeskkonna vaatluskeskuse – portaali ELTIS[25]. Sellega loodi ühtne kontaktpunkt teadmiste ja kogemuste vahetamiseks ning linnaliikuvuse ja -transpordiga seotud küsimuste arutamiseks.

Komisjon kavatseb laiendada portaali haaret, kujundades olemasolevast liikumiskeskkonna kavade portaalist[26] tervikliku teadmus- ja pädevuskeskuse, mis koondab kogu ELi linnaliikluse planeerimisega seotud teavet. Liikumiskeskkonna kavade portaal lülitatakse ELTISe koosseisu.

Lisaks luuakse säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade Euroopa platvorm. Platvorm toetab kontseptsiooni edasiarendamist ja vajalikke meetmeid selle edukaks kasutuselevõtuks kohalikes ametiasutustes, koordineerides selleks komisjoni toetatud tegevust vastavas valdkonnas[27] ja edendades laialdasemat koostööd.

URBACT – linnakeskkonna säästva arendamisega seotud heade tavade vahetamine

URBACT[28] on Euroopa territoriaalse koostöö programmist rahastatav Euroopa linnade vahetus- ja õppeprogramm, millega edendatakse linnakeskkonna säästvat arengut. Programm võimaldab linnadevahelist koostööd uute ja säästlike ning majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid mõõtmeid lõimivate pragmaatiliste lahenduste väljatöötamisel. Ka järgmisel programmiperioodil toetab URBACT III Euroopa linnadevahelist teabevahetust ja suutlikkuse tõstmist.

Andmed, statistika ja linnaliikluskeskkonna tulemustabel

Tuginedes muu hulgas uuringu „Euroopa andmete ja statistika kogumine linnaliikuvuse valdkonnas”[29] tulemustele, analüüsib komisjon võimalusi linnatranspordisüsteemide toimimisega seotud andmete ja statistika kvaliteedi ja kättesaadavuse ning kohaliku, piirkondliku, riigi ja ELi tasandi otsuste tegemise parandamiseks.

Eelkõige jätkab komisjon linnaliikluskeskkonna tulemustabeli arendamist, selgitades välja ühtlustatud näitajad ELi linnapiirkondade tulemuste võrdlemiseks[30]. Komisjon tugineb oma tegevuses projektide, nagu näiteks „EcoMobility Shift”[31] ja ”Conduits”[32] raames tehtud tööle.

Liikmesriikide linnaliikuvuse alane eksperdirühm

Komisjon loob liikmesriikide linnaliikuvus- ja linnatranspordialase eksperdirühma teabevahetuse edendamiseks teemal, kuidas liikmesriikide ja ELi linnaliikuvust ja linnatransporti käsitlevat poliitikat tõhustada ja paremini koordineerida;

Kokkuleppel liikmesriikidega asutatakse vajaduse korral eritöörühmi, et tegeleda üksikasjalikult konkreetsete küsimustega, nagu näiteks eeskirjad juurdepääsuks linnadele, linnalogistika, intelligentsed transpordisüsteemid või linnaliikluskeskkonna tulemustabel.

Linnaliikuvusega seotud eesmärkide täitmine teadusuuringute ja innovatsiooni toel

Juba aastaid on Euroopa Liit toetanud peamiselt teadusuuringute raamprogrammi kaudu linnatranspordiga seotud teadus- ja innovatsiooniprojekte. Toetus on aidanud otsustavalt kaasa uute tehnoloogia- ja mobiilsuslahenduste juurutamisele.

Komisjoni algatus CIVITAS on saanud alates selle käivitamisest kümme aastat tagasi linnaliikuvusega seotud innovatsiooni veduriks ning muutnud Euroopa linnad innovatsiooniprotsessi keskseteks osalejateks. Enam kui 60 Euroopa linnas on toimunud ligikaudu 700 tutvustusüritust ning läbi on viidud ranged mõju- ja protsessihinnangud. Linnade võrgustik CIVITAS koondab täna liikmetena enam kui 200 linna, hõlmates praktiliselt kõiki liikmesriike. CIVITAS on saanud nii linnaliikuvuse ja linnatranspordi paradigmamuutuste kui ka Euroopa partnerluse sünonüümiks.

CIVITAS 2020

Komisjon kavatseb käivitada aastate 2014–2020 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020”[33] raames uuendatud algatuse CIVITAS 2020. „Horisont 2020” tegevusprogramm aastateks 2014 ja 2015 ergutab konkurentsivõimelist ja kulutasuvat linnaliikuvust soodustava innovatsioonipoliitika ja tehnoloogiate väljatöötamist.

CIVITAS jätkab kohaliku partnerluse toetamist uute lähenemisviiside rakendamisel ja reaalsetes oludes testimisel sellistes valdkondades nagu näiteks ummikute kaotamine linnaliikluses, tavakütusel töötavate sõidukite kasutamise vähendamine linnapiirkondades, linnasisese kaubaveo mõjude ja maksumuse vähendamine ning kohalike ametiasutuste võimekuse suurendamine säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamisel ja rakendamisel.

Euroopa innovatsioonipoliitika teine strateegiline algatus, „Arukad linnad ja kogukonnad – Euroopa innovatsioonipartnerlus” käivitati 2012. aastal[34]. Algatuse eesmärk on kiirendada selliste innovatsioonilahenduste laiaulatuslikku kasutuselevõttu, mis seovad tihedalt energia tootmise, jaotamise ja kasutamise, liikuvuse ja transpordi ning intelligentsed transpordisüsteemid. Algatus aitab kaasa ELi kliimameetmete eesmärkide saavutamisele, suurendades energiatõhusust ja taastuvenergia kasutamist ning vähendades energiatarbimist, kasvuhoonegaaside heidet, halba õhukvaliteeti ja liiklusummikuid.

Arukad linnad ja omavalitsused – Euroopa innovatsioonipartnerlus

Partnerluse eesmärk on kõrvaldada takistused arukate linnalahenduste laiaulatuslikult kasutuselevõtult. Partnerluse raames pööratakse erilist tähelepanu põhieeldustele, nagu juhtimine ja rahastamine (sh hanked). Innovatsioonipartnerlusega püütakse hõlbustada strateegilist partnerlust tööstusettevõtete, Euroopa linnade ja teiste osapoolte vahel, et arendada välja homsed linnasüsteemid ja -taristud ning saavutada arukate linnalahenduste laiaulatuslik kasutuselevõtt. Algatusega tihendatakse koostööd erinevate sektorite, nagu näiteks transpordi-, energia- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate sektori vahel.

Ehkki partnerlusmeetmete rakendajate esirinnas on tõenäoliselt kohalikud omavalitsused, äriettevõtted, teadusasutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, toetab EL kõnealust partnerlust „Horisont 2020” raames rahaliselt.

Lisaks loob tulevane Euroopa keskkonnahoidlike autode algatus sõidukite energiatõhususe suurendamiseks ja alternatiivsete jõuallikate kasutuselevõtuks tugevama õigusraamistiku toetamaks puhtamate, turvalisemate ja tõhusamate linnasõidukite arendamist maantee- ja raudteetranspordis.

Innovaatiliste lahenduste turuletoomine

Innovaatilised lahendused aitavad linnaliikuvuse tõhusust ja säästlikkust oluliselt suurendada. Seejuures on oluline tagada, et lootustäratavad tehnoloogiad muudetakse küpsuse saavutanud toodeteks, mida saab edukalt turule tuua. Komisjon ja liikmesriigid peavad hõlbustama ühtse turu loomist innovaatilistele transpordilahendustele, töötades selleks välja näiteks ühised standardid ja tehnilised spetsifikatsioonid või lihtsustades ühishangete läbiviimist.

Sihipärase rahalise toetuse andmine

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

Struktuurifondid on praegu ELi peamised linnatranspordi ja liikuvusprojektide rahastamisallikad. Ajavahemikul 2007–2013 eraldati linnatranspordi keskkonnasõbralikumaks muutmiseks ligikaudu 8 miljardit eurot[35].

Liidu vähem arenenud piirkondades aitas nimetatud rahaline toetus parandada juurdepääsu linnapiirkondadele, vähendada lõhet vähem ja rohkem arenenud piirkondade vahel ning suurendada seeläbi territoriaalset ühtekuuluvust.

Oluline on seetõttu analüüsida, kuidas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ajavahemikul 2014–2020 transpordis ja seotud poliitikavaldkondades tähtsaimate poliitiliste eesmärkide saavutamiseks kõige paremini ära kasutada[36].

Struktuuri- ja investeerimisfonde tuleb süsteemsemalt kasutada terviklike meetmepakettide rahastamiseks linnades, kus on välja arendatud kohaliku transpordi terviklik kava, nt säästva linnalise liikumiskeskkonna kava, ning kindlaks määrata vajalikud meetmed.

Linnaliikuvusega seotud meetmeid saab struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastada juhul, kui need aitavad kaasa vähese CO2 heite eesmärkide saavutamisele[37]. Samuti saab linnaliikuvusega seotud meetmeid rahastada osana terviklikust säästva linnaarengu strateegiast, mis tegeleb linnapiirkondi mõjutavate majanduslike, keskkonnaalaste, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemide lahendamisega[38].

Just territoriaalsete strateegiate rakendamisel on soovitatav kasutada uut vahendit – terviklikke territoriaalseid investeeringuid. Kõigi linnaliikuvusse tehtud investeeringute puhul tuleb tagada toetatud transpordisüsteemi laialdane kasutuselevõtt.

Seoses keskendumisega ajavahemikul 2007–2013 suuremahulistele projektidele said struktuurifondidest toetust eelkõige suuremad linnad ja pealinnad. Samas on Euroopas arvukalt väikesi ja keskmise suurusega linnu ning investeeringute tegemisel linnaliikuvusse tuleb neid kõiki silmas pidada. Tuleb leida võimalusi, et toetada struktuuri- ja investeerimisfondidest suutlikkuse suurendamist, väljaõpet, tehnilist abi ning liikuvusstrateegiate ja kavade arendamist.

Tagamaks struktuuri- ja investeerimisfondide parimat võimalikku kasutamist kohalike pürgimuste ning ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, teeb komisjon tihedat koostööd liikmesriikide pädevate asutustega. Ka tuleb kindlustada toetus kulutasuvatele lahendustele.

Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T)

Linnatranspordisõlmed on tervikliku üleeuroopalise transpordivõrgu rajamise oluline element. TEN-T poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on üliolulise tähtsusega Euroopa linnade tegevus.

Komisjoni ettepanekus üleeuroopaliste suuniste kohta[39] tunnustatakse seetõttu vajadust „ette näha üldvõrgu arendamine linnatranspordisõlmedes, sest need transpordisõlmed on üleeuroopalises transpordivõrgus liikuvate reisijate ja seal veetavate veoste lähtepunkt või lõppsihtkoht (viimane etapp) ja eri transpordiliikide sisesed või vahelised üleminekupunktid.”

Suuniste artiklis 36 sätestatakse prioriteedid üldvõrgu linnatranspordisõlmede arendamiseks Euroopa Ühendamise Rahastu[40] abil. ELi rahalist toetust on seega võimalik taotleda linnapiirkondade ühishuviprojektidele, sealhulgas riigi või rahvusvahelise tarneahelaga seotud linnalogistikatoimingute tõhustamiseks.

Rahvusvaheline koostöö

Üldtunnustatult on säästev linnastumine 21. sajandil ülemaailmse tähtsusega ülesanne. 2012. aastal toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni säästva arengu konverentsil (Rio+20) tunnistasid riigipead ja valitsusjuhid säästva linnaarengu tähtsust ja säästva transpordi olulisust majanduskasvu suurendamisel ning kinnitasid vajadust edendada transporditeenuste ja -süsteemide poliitika kujundamisel integreeritud lähenemisviisi nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, et toetada säästvat arengut [41].

Komisjon teeb suuremaid jõupingutusi, et toetada säästvat linnaliikuvuspoliitikat eelkõige oma koostöötegevuses arengupiirkondadega. Eesmärk on luua võimalusi Euroopa teadmiste ja tehnoloogiliste lahenduste ekspordiks sellistes valdkondades nagu heite vähendamine, energiatõhususe suurendamine ning liiklusohutus.

Paremini püütakse ära kasutada olemasolevaid ELi partnerlussuhteid oluliste partnerriikide ja -piirkondadega (nt Euroopa-Vahemere piirkonna riikidega, Brasiilia, Singapuri või Hiinaga).

6.           Järeldus

ELi linnade põhiülesanne on tagada säästvamate linnaliikuvusviiside edukas kasutuselevõtt. Kohalikke omavalitsusi tuleb toetada tegelemisel tänaste linnaliikuvusmudelitega seotud negatiivsete majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete mõjude vähendamisega.

Seetõttu on oluline, et linnaliikuvusega seotud küsimused oleksid ELi poliitilises tegevuskavas jätkuvalt tähtsal kohal. Komisjon ja liikmesriigid peavad tugevdama toetust kohalikele omavalitsustele viisil, mis võimaldab kõigil linnadel kogu liidus saavutada märgatavat edu linnaliikuvuse konkurentsivõimelisemaks ja ressursitõhusamaks muutmisel.

Käesoleva teatise eesmärk on ergutada tegevust kõigil valitsemistasanditel: komisjon peab suurendama oma toetust ELi jaoks selget lisaväärtust omavates valdkondades, innustades samas liikmesriike looma kohalikele omavalitsustele asjakohase õigusraamistiku linnaliikluse paremaks ja säästvamaks muutmisele suunatud terviklike ja kõikehaaravate strateegiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetuse lihtsustamiseks teeb komisjon ettepaneku luua liikmesriikide linnaliikuvusalane eksperdirühm.

Komisjon esitab konkreetsed meetmed, mis tuleb võtta erinevatel tasanditel sellistes valdkondades nagu linnalogistika, eeskirjad juurdepääsuks linnadele, intelligentsete linnatranspordisüsteemide lahendused ja liiklusohutus, ning kavatseb hoolikalt jälgida nende järgimist.

Käesolevas teatises esitatud meetmed loovad aluse ühisele liikumisele konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa linnalise liikumiskeskkonna suunas.

[1]               Vt ka aruanne „Homsed linnad”, Euroopa Komisjon, 2011.

[2]               Ummikutega seotud kogukulud vt SEK(2011) 358 (lõplik).

[3]               KOM(2011) 144 (lõplik).

[4]               Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ, 21. mai 2008, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta, EÜT L 152, 11.6.2008, lk 1.

[5]               Eurobaromeetri eriuuring nr 406 (2013).

[6]               KOM(2010) 2020 (lõplik).

[7]               KOM(2009) 490 (lõplik).

[8]               Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta resolutsioon; 2008/2041(INI).

[9]               Arvamus „Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava”, 27. mai 2010, TEN/414.

[10]             Arvamus „Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava”, 27. august 2010, 2010/C 232/05.

[11]             Nõukogu järeldused „Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava” kohta, 24. juuni 2010; www.ec.europa.eu/transport/themes/urban/urban_mobility/doc/2010_06_24_apum_council_conclusions.pdf.

[12]             Aruanne linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava läbivaatamise kohta, 2013,

ec.europa.eu/transport/themes/urban/studies/urban_en.htm.

[13]             Avaliku konsultatsiooni tulemused „ELi transpordipoliitika linnamõõde”, 2013, www.ec.europa.eu/transport/themes/urban/studies/urban_en.htm.

[14]             Jalgsi käimise ja eriti jalgrattasõidu osakaalu suurendamine vähendab märkimisväärselt linnaliikuvuse ja transpordi negatiivseid välismõjusid, pakkudes samal ajal lisaväärtust tervisele kasuliku aktiivse eluviisi edendamisel. Seotud teemasid vaadeldakse ka täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse raames.

http://ec.europa.eu/research/innovation-union/index_en.cfm?section=active-healthy-ageing.

[15]             Linnalise liikumiskeskkonna vaatluskeskus – www.eltis.org.

[16]             Suunised säästva linnalise liikumiskeskkonna kava väljatöötamiseks ja rakendamiseks, Euroopa Komisjon, 2013.

[17]             Rõhutades mõistliku linnaplaneerimise olulisust linnaliikuvuse vajaduse vähendamisel (näiteks vältides valglinnastumist).

[18]             www.cleanvehicle.eu.

[19]             Linna teeruum konkureerib omakorda vaba aja veetmiseks ja sotsiaalseks suhtlemiseks nõutava avaliku ruumiga (mänguväljakud, pargid jne).

[20]             http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetail&groupID=2520.

[21]             europa.eu/transport/themes/its/road/action_plan/its_for_urban_areas_en.htm.

[22]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/40/EL, 7. juuli 2010, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega, ELT L 207, 6.8.2010, lk. 1 (artikli 3 punktid a ja b).

[23]             ELi liiklusõnnetuste andmebaas CARE.

[24]             Idem.

[25]             www.eltis.org.

[26]             www.mobilityplans.eu.

[27]             Mida viiakse ellu nt käimasolevate projektide ENDURANCE, QUEST, ADVANCE jne raames.

[28]             www.urbact.eu.

[29]             Study on Harmonised Collection of European Data and Statistics in the Field of Urban Mobility; MOVE/B4/196-2/2010 (2013).

[30]             Kuivõrd linnatranspordiga seotud küsimused on valdavalt hõlmatud jõupingutuste jagamist käsitlevasse otsusesse, mitte ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, oleks huvitav läbi viia linnatranspordi CO2 heite võrdlusanalüüs, et aidata liikmesriike heite vähendamisele suunatud tegevuses.

[31]             www.ecomobility-shift.org/index.php/en/.

[32]             www.polisnetwork.eu/eu-projects/eu-projects-2/conduits-city-pool.

[33]             http://ec.europa.eu/research/horizon2020/index_en.cfm.

[34]             www.ec.europa.eu/eip/smartcities/.

[35]             Käesoleval programmiperioodil eraldati 9,63 % Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi transporditoetustest linnatranspordile ning keskkonnasäästliku linnatranspordi edendamiseks (kategooriad 25 + 52); arvud pärinevad andmebaasist INFOVIEW (juuli 2013).

[36]             Vt Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitlev määrus, eriti artiklid 5 ja 7.

[37]             Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitleva määruse artikli 5 lõike 4 punkt e – investeerimisprioriteedid: vähese CO2 heitega strateegiate edendamine kõigil territooriumidel, eriti linnapiirkondades, sh mitmel transpordiliigil põhineva säästliku linnaliikuvuse edendamine ja vastavate kohanemismeetmete leevendamine.

[38]             Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitleva määruse artikkel 7.

[39]             KOM(2011) 0650 (lõplik) 2 – 2011/0294 (COD).

[40]             ec.europa.eu/transport/themes/infrastructure/connecting_en.htm.

[41]             Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni resolutsioon 66/288 „Tulevik, mida me soovime” http://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/66/288&Lanh=E.