1.         Sissejuhatus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 140, 27.5.2013) jõustus 30. mail 2013. See põhineb stabiilsuse ja kasvu paktil, mis on eelarve järelevalve Euroopa raamistik, ja täiendab seda euroalal. Kõnealuse määrusega võetakse konkreetseid ja otsustavaid meetmeid kõigi euroala liikmesriikide suhtes kohaldatavate järelevalvemehhanismide tugevdamiseks.

Määruses (EL) nr 473/2013 sätestatud uute eelarve järelevalve eeskirjadega, mida kohaldatakse euroala liikmesriikide suhtes, on ette nähtud suurem läbipaistvus eelarvega seotud otsuste puhul ning tugevam eelarve koordineerimine kõnealuste liikmesriikide vahel alates 2014. aasta eelarvetsüklist.

Eelkõige nähakse uute ühiste eelarve-eeskirjadega ette uus koordineeritud järelevalvemenetlus, mis viiakse läbi igal sügisel. Kõik euroala liikmesriigid esitavad igal sügisel 15. oktoobriks järgmise aasta kohta esialgsed eelarvekavad. Seejärel esitab komisjon euroala iga liikmesriigi puhul enne vastava riigieelarve vastuvõtmist avamuse asjaomase esialgse eelarvekava kohta. Kui erandjuhul komisjon teeb kindlaks, et eelarvekava ei ole olulisel määral kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvepoliitiliste kohustustega, nõutakse pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist esialgse eelarvekava läbivaatamist. See eelarve uus ühine ajakava lihtsustab poliitika koordineerimist euroala liikmesriikide vahel ning sellega tagatakse, et liikmesriikide eelarvemenetluses on nõukogu ja komisjoni soovitused nõuetekohaselt arvesse võetud.

Määruse (EL) nr 473/2013 artikli 6 lõikes 5 on sätestatud, et „eelarvekava sisu täpsustavad andmed esitatakse ühtlustatud raamistikus, mille komisjon kehtestab koostöös liikmesriikidega.” Käesoleva teatisega pannakse ette euroala liikmesriikide esialgsete eelarvekavade esitamise ühtlustatud raamistik. Lisas on esitatud vormid, mis hõlmavad peamisi eelarve- ja makromajanduslikke andmeid, mille esitamine on ette nähtud määrusega (EL) nr 473/2013.

Lisaks tugevdatakse määrusega (EL) nr 473/2013 ka riigivõlakirjade emiteerimise kavade koordineerimist ja kehtestatakse kõigi euroala liikmesriikide suhtes teatamiskohustused. Eelkõige peavad kõik euroala liikmesriigid varakult ja õigeaegselt teatama riigivõlakirjade emiteerimise kavatsustest. See teave võimaldab teostada paremini asjakohast seiret võla suundumuste üle euroalal ning suurendab riigivõlakirjade emiteerimise otsususte kooskõlastamist. Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 8 asjaomase teate vorm ja sisu ühtlustatakse ning „komisjon kehtestab selle koostöös liikmesriikidega”. Seega pannakse käesoleva teatisega ette ka sellise teate ühtlustatud vorm ja sisu, mille euroala liikmesriigid peavad esitama riigivõlakirjade emiteerimise kavade kohta.

2.         Esialgsete eelarvekavade vormi ja sisu kirjeldus

Järgnevalt esitatud suuniseid tuleks käsitada tegevusjuhisena ja kontroll-loeteluna, mida liikmesriigid peaksid kasutama esialgsete eelarvekavade koostamisel. Liikmesriigid peaksid kõnealuseid suuniseid järgima ja nendest kõrvalekaldumist põhjendama.

Peamiselt tuleks esialgses eelarvekavas esitada teatavad stabiilsusprogrammide ajakohastatud standardtabelid, millele tuleks lisada üksikasjalik teave esialgses eelarvekavas esitatud meetmete kohta.

Kooskõlas stabiilsus- ja lähenemisprogrammide jaoks ette nähtud kehtivate suunistega peaksid kasutatavad põhimõtted olema vastavuses standarditega, mis on kehtestatud Euroopa tasandil, eelkõige Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (ESA) raames.

Esialgne eelarvekava peaks võimaldama teha kindlaks võimalikud lahknevused viimases stabiilsusprogrammis esitatud eelarvestrateegiast. Seetõttu tuleks lisaks järgmise aasta (st aasta, mille kohta eelarvet koostatakse (aasta t+1 lisas esitatud standardtabelites)) kohta nõutud andmetele esitada vastavad prognoosid käimasoleva aasta kohta (t lisas esitatud standardtabelites) koos eelmise aasta tulemustega (t-1 lisas esitatud standardtabelites), Need andmed peavad olema kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaselt esitatud andmetega.

A. Sõltumatud makromajanduslikud prognoosid ja eeldused. Agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju majanduskasvule.

Esialgsed eelarvekavad peaksid põhinema sõltumatutel makromajanduslikel prognoosidel, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 473/2013 artikli 6 lõikes 3. Seega hõlmavad lisa kohased esialgse eelarvekava tabelid 1a, 1b, 1c ja 1d peamisi prognoositavaid majandussuundumusi ja olulisi majandusnäitajaid, mida kasutatakse esialgse eelarvekava koostamisel.

Eelkõige sisaldab tabel 1a andmeid SKP reaalkasvu muutuse kohta aastal t-1 ja SKP reaalkasvu prognoosi aastateks t ja t+1. Esialgses eelarvekavas kavandatud agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju majanduskasvule tuleks lisada aastateks t ja t +1 prognoositud kasvumääradele. Vastavalt määruse (EL) nr 473/2013 artikli 6 lõike 3 punktile g tuleks seda hinnangulist mõju majanduskasvule kajastada tabelis 1a või muul üksikasjalikul viisil metoodikat käsitlevas lisas.

Makromajanduslike prognooside põhilised eeldused tuleks esitada lisa tabelis 0.i). Muud peamised eeldused, mis on makromajanduslike prognooside koostamisel tavaliselt olulised, on esitatud tabelis 0.ii). Liikmesriigid võiksid viimati nimetut arvesse võtta, kui nad kokkuvõtlikult esitavad sõltumatute makromajanduslike prognooside aluseks olevaid eeldusi.

Samuti peaksid liikmesriigid selgesõnaliselt märkima, kas sõltumatud makromajanduslikud ja eelarveprognoosid on koostanud või heaks kiitnud sõltumatu asutus.

B. Eelarve-eesmärgid

Valitsemissektori eelarve eesmärgid, mis on esitatud valitsemissektori allsektorite (keskvalitsus, föderaalse või valdavas osas detsentraliseeritud institutsionaalse korraldusega liikmesriigi liidumaa/piirkondlik valitsus, kohalik omavalitsus ja sotsiaalkindlustussüsteem) lõikes, tuleks samuti esitada lisaga ette nähtud tabelites. Vastavalt määruse (EL) nr 473/2013 artikli 7 lõikele 2 peaks komisjon hindama, kas esialgne eelarvekava on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvepoliitiliste kohustustega. Selle hindamiseks tuleb kõnealuses jaos esitada ka andmed struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide ning ühekordsete ja muude ajutiste meetmete kohta. Vastavust võla võrdlustasemele hinnatakse võla suundumust kajastavate andmete alusel, mis peaksid olema kooskõlas varasemate üksikasjalike eelarve-eesmärkidega ja makromajanduslike prognoosidega. Lisas esitatud tabelitega 2.a, 2.b ja 2.c ette nähtud teavet võiks täiendada andmetega selliste tingimuslike kohustuste kohta, mis võivad mõjutada valitsemissektori keskpika perioodi võlapositsiooni.

Valitsemissektori eelarvest ja üldisest eelarvestrateegiast põhjaliku ülevaate andmiseks tuleks esitada teavet kulu- ja tulueesmärkide ning nende peamiste komponentide kohta. See teave on esitatud lisa tabelis 4a. Pidades silmas tingimusi ja kriteeriumeid seoses kulude kasvuga, mida hinnatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikele 1, millega määratletakse kulude võrdlusalus, esitatakse esialgses eelarvekavas ka valitsemissektori kulude kavandatud kasv, mida käsitletakse kulutuste võrdlusaluse arvutamisel erimeetodil.

Andmed valitsemissektori kulutuste kohta funktsioonide lõikes on esitatud lisa vastavates tabelites. Võimaluse korral soovitatakse liikmesriikidel esitada kõnealune teave kategooriate lõikes, mis on üksikasjalikult esitatud valitsemisfunktsioonide klassifikaatoris (COFOG). Igal juhul tuleks vastavalt määruse (EL) nr 473/2013 artikli 6 lõike 3 punktile d esitada esialgse eelarvekava ettenähtud tabelis või muul üksikasjalikul viisil asjakohane teave valitsemissektori kulutuste kohta, mis on seotud hariduse, tervishoiu ja tööhõivega.

C. Valitsemissektori kulud ja tulud muutumatu poliitika korral ning kaalutlusõiguse alusel võetud eelarvemeetmed

Iga liikmesriik peaks nõuetekohaselt määrama järgmiseks aastaks (st enne eelarve vastuvõtmist) kindlaks kulude ja tulude stsenaariumi muutumatu poliitika korral (võtmata arvesse uusi meetmeid, mis on ette pandud eelarvemenetluse raames) ning avalikustama selle aluseks olevad eeldused, metoodikad ja asjakohased parameetrid. „Muutumatu poliitika” eeldus hõlmab tulude ja kulude suundumuste ekstrapoleerimist enne selliste kaalutlusõiguse alusel võetud meetmete mõju arvessevõtmist, mille kohta tehakse otsus järgmise aasta eelarve menetluse raames. Muutumatu poliitika eeldusel tehtud kulu- ja tuluprognooside tulemused on esitatud lisa tabelis 3, samas kui lisa tabelites 5.a, 5.b ja 5.c kirjeldatakse kaalutlusõiguse alusel võetud meetmeid, mida võetakse eri allsektorites eelarve-eesmärkide saavutamiseks, ja tehakse neist kokkuvõte.

Need kolm tabelit peaksid sisaldama erinevates allsektorites võetavate meetmete põhjalikku tehnilist kirjeldust ning teavet asjaomaste meetmete eesmärgi, ülesehituse ja rakendamise kohta. Samuti tuleks üksikasjalikult kirjeldada eelarvemeetme eesmärki ESA seisukohast, täpsustades, kas tegemist on kaalutlusõiguse alusel võetud kulu- või tulumeetmega. Lisaks tuleks täpsustada, millist kulude või tulude poole komponenti kaalutlusõiguse alusel võetud meede mõjutab. See võimaldab võrrelda eesmärke ja muutumatu poliitika korral saavutatavaid tulemusi. Teisiti öeldes:

-  Tulude poolel tuleks märkida, kas meede on suunatud järgmisele:

o  tootmis- ja impordimaksud (ESA kood D.2);

o  jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne (ESA kood D.5);

o  kapitalimaksud (ESA kood D.91);

o  sotsiaalmaksed (ESA kood D.61);

o  omanditulu (ESA kood D.4);

o  muud (ESA kood: P.11 + P.12 + P.131 + D.39 + D.7 + D.9 {v.a D.91}).

-  Kulude poolel tuleks märkida, kas meede on suunatud järgmisele:

o  töötajate hüvitised (ESA kood D.1);

o  vahetarbimine (ESA kood P.2);

o  sotsiaalmaksed (sotsiaaltoetused ja turutootjate poolt kodumajapidamistele tehtud mitterahalised sotsiaalsiirded, ESA koodid D.62, D.6311, D.63121, D.63131), mille puhul tuleb vajaduse korral täpsustada töötushüvitised, sealhulgas rahalised hüvitised (D.621 ja D.624) ja mitterahalised hüvitised (D.6311, D.63121, D.63131), mis on seotud töötushüvitistega;

o  intressikulu (ESA kood D.41);

o  subsiidiumid (ESA kood D.3);

o  kapitali kogumahutus põhivarasse (ESA kood P.51);

o  kapitalisiirded (ESA kood D.9);

o  muud (ESA koodid D.29 + D.4 {välja arvatud D.41} + D.5 + D.7 + P.52 + P.53 + K.2 + D.8).

Tuleks täpsustada meetmete ajakava, et eristada meetmeid, mille mõju eelarvele on ajutine ja millega ei kaasne ajalise eelarvepositsiooni (st tulude ja kulude püsiv tase) alaline muutus, meetmetest, mille mõju eelarvele on püsiv ja millega kaasneb ajalise eelarvepositsiooni (st tulude ja kulude püsiv tase) alaline muutus. Vastavalt määrusele nr 473/2013 tuleb üksikasjalikult kirjeldada meetmeid, mille prognoositav mõju eelarvele on üle 0,1 % SKPst, samas kui meetmed, mille mõju eelarvele on alla selle künnise, tuleb kindlaks määrata ja nende koondmõju kvantifitseerida. Võimaluse korral võiks sisuliselt rühmitada ka väiksemad meetmed, mis mõjutavad sama tulu- või kulukategooriat. Liikmesriigid on majandus- ja rahanduskomitee raames kokku leppinud kaalutlusõiguse alusel võetavaid maksumeetmetest teatamise kvaliteedi täiendavas parandamises, kohustudes üksikasjalikult kirjeldama kõiki kaalutlusõiguse alusel võetavaid maksumeetmeid, mille mõju eelarvele on vähemalt 0,05 % SKPst. Esialgsete eelarvekavade raames ning aruandlusnõuete järjepidevuse parandamiseks kutsutakse liikmesriike üles esitama üksikasjalikku teavet kõigi kaalutlusõiguse alusel võetavate eelarvemeetmete kohta, mille hinnanguline mõju eelarvele on üle 0,05 % SKPst.

Samuti tuleks esialgsetes eelarvekavades (lisa tabelid 5.a, 5.b ja 5.c) esitada teavet, mis käsitleb kaalutlusõiguse alusel võetavate meetmete mõju eelarvele iga allsektori tasandil. Kõikide meetmete mõju eelarvele tuleb kajastada lisanduva mõjuna (vastupidiselt eelarvemõju kajastamisele tasandite lõikes), mida võrreldakse eelmise aasta lähtestsenaariumiga. See tähendab, et alaliste meetmete mõju aastatel, mil neid kohaldatakse, tuleks kajastada +/- X, ja muul ajal 0, st üldmõju tuludele või kuludele ei tohi nullida. Kui meetme mõju aja jooksul muutub, tuleks tabelis kajastada ainult lisanduvat mõju[1]. Tulenevalt nende laadist tuleks ühekordsete meetmete mõju aastal, mil nad esimest korda eelarvet mõjutavad, kajastada +/- X, ja järgmisel aastal -/+ X, st üldmõju tuludele või kuludele peab olema kahel järjestikusel aastal kokku null[2].

Olenevalt igast konkreetsest meetmest peaksid liikmesriigid kõnealuse kolme tabeli mõõtmeid kohandama, lisades nii palju veerge kui vaja, et kajastada meetme kogu mõju eelarvele aja jooksul. Samuti tuleks esialgses eelarvekavas kirjeldada põhieeldusi, mida kasutati selleks, et hinnata iga meetme mõju eelarvele (nt maksubaasi elastsus või areng). Esialgses eelarvekavas tuleks täpsustada ka arvestuspõhimõtted, mille kohaselt on andmed esitatud. Üldiselt tuleks andmed esitada tekkepõhiselt, kuid kui see ei ole võimalik, tuleks selgelt märkida, et esitatud väärtus on esitatud kassapõhiselt.

D. Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia eesmärgid ning riigipõhised soovitused

Üksikasjad selle kohta, kuidas võetud meetmed võtavad arvesse riigipõhiseid soovitusi ning aitavad saavutada ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud eesmärke, esitatakse lisa tabelites 6.a ja 6.b.

E. Peamiste kulu- ja tulumeetmete oodatava jaotusliku mõju kajastamine

Vastavalt määruse (EL) nr 473/2013 artikli 6 lõike 3 punktile d tuleks esialgses eelarvekavas esitada teave ka peamiste kulu- ja tulumeetmete oodatava jaotusliku mõju kohta.

Kuigi enamik liikmesriike juba võtab oma eelarves arvesse kvalitatiivseid kaalutlusi eelarvemeetmete jaotusliku mõju kohta, on kvantitatiivsed hinnangud märksa vähem levinud. Kindlasti on eelarvemeetmete jaotusliku mõju kvantifitseerimine keeruline ülesanne. Seetõttu ei ole lisas esitatud standardtabelit esialgse eelarvekava selle aspekti kohta. Selle asemel peaksid liikmesriigid esitama võimalikult palju kvalitatiivset teavet ja kvantitatiivseid hinnanguid eelarvemeetmete oodatava jaotusliku mõju kohta, tehes seda vastavalt konkreetsetele meetmetele ja olemasolevatele analüütilistele raamistikele.

F. Esialgse eelarvekava ja viimase stabiilsusprogrammi võrdlemine

Lisa tabelis 7 võrreldakse esialgse eelarvekava eelarve-eesmärke ja prognoose viimase stabiilsusprogrammi vastavate näitajatega, võttes aluseks, et poliitikat ei muudeta. Võimalikke erinevusi varasemate ja kavandatud andmete ning stabiilsusprogrammis esitatud andmete vahel tuleks nõuetekohaselt selgitada.

G. Metoodikat käsitlev lisa

Lisa tabelis 8 on esitatud metoodikaaspektid, mida tuleks esialgses eelarvekavas kajastada. Need peaksid sisaldama andmeid eri hindamismeetodite kohta, mida kohaldatakse eelarvemenetluse vältel, samuti nende meetodite asjaomaseid omadusi ja kasutatud eeldusi. Kui agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju majanduskasvule ei ole esitatud tabelis 1a, tuleks seda mõju kajastada kõnealuses lisas.

3.         Suunised riigivõlakirjade emiteerimist käsitleva teate sisu ja vormi kohta

Vastavalt määruse (EL) nr 473/2013 artikli 8 lõikele 2 esitatakse käesolevas jaos sellise teate ühtlustatud vorm ja sisu, millega euroala liikmesriigid teatavad riigivõlakirjade emiteerimise kavatsustest.

Selleks et oleks võimalik käsitleda riigivõlakirjade emiteerimise kavasid eelarve järelevalve raamistikus, tuleks koos nendega esitada üldteave keskvalitsuse eelarve üldiste rahastamisvajaduste kohta. Seepärast tuleb esitada kaks aruannet: aastaaruanne ja kvartaliaruanne.

Arvestades paindlikkuse vajadust muutuvates turutingimustes, on kõnealustes aruannetes kajastatav tulevikku suunatud teave suunav ja turutingimustest sõltuv. Kuna kõnealune teave võib olla tundlik, ei tuleks neid aruandeid põhimõtteliselt avalikustada.

1.         Aastaaruanne peaks sisaldama järgmist:

- üldteave riigieelarve üldise rahastamisvajaduse kohta, näiteks i) selliste väärtpaberite lunastamine, mille esialgne tähtaeg on üks aasta või rohkem; ii) selliste väärtpaberite jääk, mille esialgne tähtaeg on alla ühe aasta; iii) likviidsuse netorahastamine; iv) rahaliste vahendite puudujääk ning v) finantsvarade netoomandamine, v.a likviidsuse netorahastamine;

- emiteerimise kavad järgmiseks aastaks, sealhulgas jaotus lühiajaliste ning keskmise tähtajaga kuni pikaajaliste väärtpaberite lõikes vastavalt allpool esitatud vormile.

Tabel III – Riigivõlakirjade emiteerimist käsitleva aastaaruande vorm[3]

Rahastamisvajadus kokku (miljonites eurodes) || Rahastamiskava (miljonites eurodes)

Selliste väärtpaberite lunastamine, mille esialgne tähtaeg on üks aasta või rohkem (1) || Lühiajaliste riigivõlakirjade ja kommertsväärtpaberite jääk eelmise aasta lõpu seisuga (2) || Likviidsuse netorahastamine (3) || Refinantseerimisvajadus kokku (4 = 1+2 +3) || Likviidsete vahendite puudujääk / ülejääk (5) || Finantsvarade netoomandamine, v.a likviidsuse netorahastamine (6) || Muud (7) || Kokku (8 = 4+5 +6+7) || Lühiajaliste väärtpaberite (lühiajalised riigivõlakirjad + kommertsväärtpaberid) jäägi muutus (9) || Keskmise tähtajaga ja pikaajalised väärtpaberid (10) || Muud (11) || Kokku (12 = 2+9+ 10+11)

|| || || || || || || || || || ||

Aruanne tuleks esitada komisjonile vähemalt üks nädal enne kalendriaasta lõppu.

2.         Kvartaliaruandes tuleks esitada emiteerimise kava kvartali kohta (mittekumulatiivne), sealhulgas jaotus lühiajaliste ja keskmise tähtajaga kuni pikaajaliste väärtpaberite lõikes. Koos emiteerimise kavadega järgmis(t)e kvartali(te) kohta tuleks esitada aruanne tegeliku emiteerimise kohta eelmises kvartalis, samuti hinnang emiteerimise kohta jooksvas kvartalis, kasutades selleks allpool esitatud vormi. Kuigi põhimõtteliselt tuleks tavapärasemate turutingimuste korral esitada emiteerimise kavad mitu kvartalit varem, oleks selliste emiteerimise prognoosiide tegemine praegustes turutingimustes keeruline ning selliste prognooside teabeväärtus piiratud. Seepärast soovitatakse esitada sellised kavad ainult vahetult järgneva kvartali kohta.

Tabel IV – Riigivõlakirjade emiteerimist käsitleva kvartaliaruande vorm[4],[5]

Rahastamiskava (miljonites eurodes)

|| Lühiajalised väärtpaberid (lühiajalised riigivõlakirjad + kommertsväärtpaberid)* (1) || Keskmise tähtajaga ja pikaajalised väärtpaberid (2) || Muud (3) || Kokku (4=1+2+3)

q-1 (eelmine kvartal, tegelikud andmed) || tegelikud andmed || tegelikud andmed || tegelikud andmed || tegelikud andmed

q (jooksev kvartal, hinnang) || hinnang || hinnang || hinnang || hinnang

q+1 (järgmine kvartal, kava) || kava || kava || kava || kava

* Palun märkige siia tegelik emiteerimine, st korduvalt tuleb arvesse võtta ühekuulise tähtajaga võlakirjade pikendamist.

Aruanne tuleks esitada komisjonile vähemalt üks nädal enne järgmise kvartali algust.

Kõnealuste aruannete esitamise sagedus (st kord kvartalis) peaks tagama õige tasakaalu kahe eesmärgi vahel: ühelt poolt suurendama rahastamiskavade läbipaistvust ja prognoositavust ning teiselt poolt tagama emiteerimispõhimõtete ja -menetluste paindlikkuse.

Kõik summad tuleks märkida miljonites eurodes.

Kui andmed on kättesaadavad, soovitatakse liikmesriikidel esitada võrreldavaid vorme, mis sisaldavad sama teavet riiklike asutuste ja piirkondlike või kohalike omavalitsuste kohta.

LISA. ESIALGSE EELARVEKAVA NÄIDISSTRUKTUUR JA ESIALGSES EELARVEKAVAS ESITATAVAD TABELID[6]

A. ESIALGSE EELARVEKAVA NÄIDISSTRUKTUUR

1. Makromajanduslikud prognoosid.

2. Eelarve-eesmärgid.

3. Tulu- ja kuluprognoosid, mis põhinevad eeldusel, et poliitikat ei muudeta.

4. Kulu- ja tulueesmärgid. Valitsemissektori kulutused funktsioonide lõikes.

5. Esialgses eelarvekavas sisalduvad kaalutlusõigusel põhinevad meetmed.

6. Võimalikud seosed esialgse eelarvekava ning liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud eesmärkide ning riigipõhiste soovituste vahel.

7. Võrdlus viimase stabiilsusprogrammiga.

8. Peamiste kulu- ja tulumeetmete oodatav jaotuslik mõju.

Lisa: Metoodikaaspektid, sealhulgas agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju majanduskasvule.

B. ESIALGSES EELARVEKAVAS ESITATAVAD TABELID

1. Makromajanduslikud prognoosid

Tabel 0.i) Põhieeldused

|| Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t + 1

Lühiajaline intressimäär1 (aasta keskmine) || || ||

Pikaajaline intressimäär (aasta keskmine) || || ||

USA dollari ja euro vahetuskurss (aasta keskmine) || || ||

Nominaalne efektiivne vahetuskurss || || ||

SKP kasv maailmas, välja arvatud EL || || ||

ELi SKP kasv || || ||

Asjakohaste välisturgude kasv || || ||

Impordimaht maailmas, välja arvatud EL || || ||

Nafta hind (Brent, USA dollarit barreli kohta) || || ||

1Vajaduse korral üksnes tehniline prognoos. || ||

Tabel 0.ii). Põhieeldused. Mittetäielik kontroll-loetelu. (Sama teavet võib eritada eri vormingus)

|| Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t+1

1. Väliskeskkond ||

a. Kaupade hinnad || || ||

b. Intressivahe Saksamaa riigivõlakirjade suhtes || || ||

|| || ||

2. Eelarvepoliitika ||

a.  Valitsemissektori netolaenuandmine/netolaenuvõtmine || || ||

b. Valitsemissektori koguvõlg || || ||

|| || ||

3. Rahapoliitika / finantssektor / intressimäärade prognoosid ||

a. Intressimäärad: || || ||

i. Euribor || || ||

ii. Hoiuste intressimäärad || || ||

iii. Laenude intressimäärad || || ||

iv. 10-aastaste riigivõlakirjade tootlus tähtajani || || ||

b. Hoiuste suundumus || || ||

c. Laenude suundumus || || ||

d. Viivislaenude suundumused || || ||

|| || ||

4. Demograafilised suundumused ||

a.  Tööealise elanikkonna suundumus || || ||

b.  Ülalpeetavate suhtarvud || || ||

|| || ||

5. Struktuuripoliitika ||

|| || ||

Tabel 1.a. Makromajanduslikud väljavaated

|| ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1

|| || Tase || Muutuse määr || Muutuse määr || Muutuse määr

1. Reaalne SKP || B1*g || || || ||

Millest ||

1.1. Agregeeritud  eelarvemeetmete  hinnanguline mõju majanduskasvule1 || || --- || --- || ||

2. Potentsiaalne SKP || || || || ||

Millest: || || || || ||

- tööjõud || || || || ||

- kapital || || || || ||

- kogutootlikkus || || || || ||

3. Nominaalne SKP || B1*g || || || ||

Reaalse SKP komponendid ||

4. Era- lõpptarbimiskulutused || P.3 || || || ||

5. Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused || P.3 || || || ||

6. Kapitali kogumahutus põhivarasse || P.51 || || || ||

7. Varude muutused ja varade netoomandamine (% SKPst) || P.52 + P.53 || || || ||

8. Kaupade ja teenuste eksport || P.6 || || || ||

9. Kaupade ja teenuste import || P.7 || || || ||

Osa SKP reaalkasvus ||

10. Lõplik sisenõudlus || || || - || ||

11. Varude muutused ja varade netoomandamine || P.52 + P.53 || || - || ||

12. Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo || B.11 || || - || ||

1/ Palun märkige siia esialgse eelarvekavaga ette nähtud agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju SKP reaalkasvule.

Tabel 1.b. Hinnasuundumused                                                                                                                           

|| ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1

|| || Tase || Muutuse määr || Muutuse määr || Muutuse määr

1. SKP deflaator || || || || ||

2. Eratarbimise deflaator || || || || ||

3. THHI || || || || ||

4. Avaliku sektori tarbimise deflaator || || || || ||

5. Investeeringute deflaator || || || || ||

6. Ekspordihinna deflaator (kaubad ja teenused) || || || || ||

7. Impordihinna deflaator (kaubad ja teenused) || || || || ||

                                                                                                                                                                                

Tabel 1.c. Tööturu suundumused

|| ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1

|| || Tase || Muutuse määr || Muutuse määr || Muutuse määr

1. Tööhõive, isikud1 || || || || ||

2. Tööhõive, töötunnid2 || || || || ||

3. Töötuse määr (%)3 || || || || ||

4. Tööviljakus, isikud4 || || || || ||

5. Tööviljakus, töötunnid || || || || ||

6. Hüvitised töötajatele || D.1 || || || ||

7. Hüvitised töötaja kohta || || || || ||

|| || || || ||

|| || || || ||

|| || || || ||

|| || || - || ||

|| || || - || ||

1/ Tööga hõivatud elanikkond, riiklik rahvamajanduse arvepidamise määratlus.

2/ Rahvamajanduse arvepidamise määratlus.

3/ Ühtlustatud määratlus, Eurostat; tasandid

4/ Reaalne SKP töötaja kohta.

5/ Reaalne SKP töötunni kohta.             

                                                                                                                                                              

Tabel 1.d. Positsioonid sektorite lõikes                                                                                                       

|| ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1

1. Netolaenuandmine/-võtmine muu maailma suhtes || B.9 || % SKPst || % SKPst || % SKPst

millest: ||

- kaupade ja teenuste positsioon || || || ||

- esmaste tulude ja siirete positsioon || || || ||

- kapitalikonto || || || ||

2. Erasektori netolaenuandmine/-võtmine || B.9 || || ||

3. Valitsemissektori netolaenuandmine/-võtmine || B.9 || || ||

4. Statistiline erinevus || || || ||

2. Eelarve-eesmärgid

Tabel 2.a. Valitsemissektori eelarve eesmärgid allsektorite lõikes

|| ESA kood || Aasta t || Aasta t +1

|| || % SKPst || % SKPst

Netolaenuandmine(+) / netolaenuvõtmine (-) (B.9) allsektorite lõikes || || ||

1. Valitsemissektor || S.13 || ||

2. Keskvalitsus || S.1311 || ||

 3. Liidumaa/piirkondlik valitsus || S.1312 || ||

4. Kohalik omavalitsus || S.1313 || ||

5. Sotsiaalkindlustusfondid || S.1314 || ||

6. Intressikulud || D.41 || ||

7. Esmane eelarvepositsioon2 || || ||

8. Ühekordsed ja muud ajutised meetmed3 || || ||

9. SKP reaalkasv (%) (= punkt 1 tabelis 1a) || || ||

10. SKP potentsiaalne kasv (%) (= punkt 2 tabelis 1.a) || || ||

millest: ||

- tööjõud || || ||

- kapital || || ||

- kogutootlikkus || || ||

11. SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst) || || ||

12. Tsükliline eelarvekomponent (% potentsiaalsest SKPst) || || ||

13. Tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioon (1-12) (% potentsiaalsest SKPst) || || ||

14. Tsükliliselt kohandatud esmane eelarvepositsioon (13 +6) (% potentsiaalsest SKPst) || || ||

15. Struktuurne eelarvepositsioon (13-8) (% potentsiaalsest SKPst) || || ||

1/ TR-TE= B.9.

2/ Esmane eelarvepositsioon arvutatakse järgmiselt: (B.9, punkt 8) + (D.41, punkt 9).

3/ Plussmärk tähistab puudujääki vähendavaid ühekordseid meetmeid.

Tabel 2.b. Valitsemissektori võla suundumused

|| ESA kood || Aasta t || Aasta t +1

|| || % SKPst || % SKPst

1. Koguvõlg1 || || ||

2. Koguvõla suhte muutus || || ||

Koguvõla muutuse tegurid ||

3. Esmane eelarvepositsioon (= punkt 10 tabelis 2.a.i) || || ||

4. Intressikulu (= punkt 9 tabelis 2.a.i) || D.41 || ||

5. Võlakoormuse ja eelarvepositsiooni muutuse näitaja || || ||

millest: ||

- Erinevused kassa- ja tekkepõhise arvestuse vahel2 || || ||

- Finantsvarade netoakumuleerumine3 || || ||

millest: ||

- erastamistulud || || ||

- hindamise mõju ja muu4 || || ||

p.m: Võla kaudne intressimäär5 || || ||

Muud asjakohased muutujad ||

6. Likviidsed finantsvarad6 || || ||

7. Netofinantsvõlg (7 = 1-6) || || ||

8. Võla (olemasolevad võlakirjad) amortisatsioon alates eelmise aasta lõpust || || ||

9. Välisvaluutas nomineeritud võla osakaal (%) || || ||

10. Keskmine tagasimaksetähtaeg || || ||

1/ Nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 479/2009.

2/ Erinevusi seoses intressikuludega, muude kuludega ja tuludega võiks eristada, kui need on olulised või juhul, kui võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtust.

3/ Likviidseid varasid (valuuta), valitsuse väärtpabereid, kolmandate riikidega seotud varasid, valitsuse kontrolli all olevaid ettevõtteid ning erinevusi noteeritud ja mittenoteeritud varade vahel võiks eristada, kui need on olulised või juhul, kui võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtust.

4/ Vahetuskursi muutustest ja järelturul tehtavatest tehingutest tulenevaid muutusi võiks eristada, kui need on olulised või juhul, kui võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtust.

5/ Võetakse aluseks intressikulud, mis on jagatud eelmise aasta võlatasemega.

6/ Likviidsed varad on määratletud siin kui AF1, AF2, AF3 (valitsemissektori puhul konsolideeritud, st valitsusüksuste finantspositsioonid on tasaarvestatud), AF.511, AF.52 (ainult juhul, kui on börsil noteeritud).

Tabel 2. Tingimuslikud kohustused

|| Aasta t || Aasta t +1

|| % SKPst || % SKPst

Riiklikud tagatised || ||

millest: finantssektoriga seotud tagatised || ||

3. Tulu- ja kuluprognoosid, mis põhinevad eeldusel, et poliitikat ei muudeta[7]

Tabel 3. Valitsemissektori kulu- ja tuluprognoosid, mis põhinevad eeldusel, et poliitikat ei muudeta, peamiste komponentide lõikes.

|| ESA kood || Aasta t || Aasta t +1

Valitsemissektor (S.13) || || % SKPst || % SKPst

1. Kogutulu muutumatu poliitika korral || TR || ||

Millest ||

1.1. Tootmis- ja impordimaksud || D.2 || ||

1.2. Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne || D.5 || ||

1.3. Kapitalimaksud || D.91 || ||

1.4. Sotsiaalmaksed || D.61 || ||

1.5. Omanditulu || D.4 || ||

1.6. Muu1 || || ||

p.m: Maksukoormus (D.2+D.5+D.61+D.91-D.995)2 || || ||

2. Kogukulu muutumatu poliitika korral || TE3 || ||

Millest ||

2.1. Hüvitised töötajatele || D.1 || ||

2.2. Vahetarbimine || P.2 || ||

2.3. Sotsiaalmaksed || D.621 D.632 || ||

        millest töötushüvitised4 ||

2.4. Intressikulud || D.41 || ||

2.5. Subsiidiumid || D.3 || ||

2.6. Kapitali kogumahutus põhivarasse || P.51 || ||

2.7. Kapitalisiirded || D.9 || ||

2.8. Muu5 || || ||

1 ESA95 alusel: D6311_D63121_D63131pay; ESA2010 alusel: D632pay.

4. Kulu- ja tulueesmärgid

Tabel 4.a Valitsemissektori kulu- ja tulueesmärgid peamiste komponentide lõikes.

|| ESA kood || Aasta t || Aasta t +1

Valitsemissektor (S.13) || || % SKPst || % SKPst

1. Kogutulu eesmärk || TR || ||

Millest ||

1.1. Tootmis- ja impordimaksud || D.2 || ||

1.2. Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne || D.5 || ||

1.3. Kapitalimaksud || D.91 || ||

1.4. Sotsiaalmaksed || D.61 || ||

1.5. Omanditulu || D.4 || ||

1.6. Muu 1 || || ||

p.m: Maksukoormus (D.2+D.5+D.61+D.91-D.995)2 || || ||

2. Kogukulu eesmärk || TE3 || ||

Millest ||

2.1. Hüvitised töötajatele || D.1 || ||

2.2. Vahetarbimine || P.2 || ||

2.3. Sotsiaalmaksed || D.626 D.632 || ||

       millest töötushüvitised4 ||

2.4. = tabeli 2.a.9. Intressikulud || D.41 || ||

2.5. Subsiidiumid || D.3 || ||

2.6. Kapitali kogumahutus põhivarasse || P.51 || ||

2.7. Kapitalisiirded || D.9 || ||

2.8. Muu5 || || ||

1/ .11+P.12+P.131+D.39rec+D.7rec+D.9rec (v.a D.91rec)

2/ Sealhulgas ELi kogutud maksud ning saamata jäänud maksude ja sotsiaalmaksete D.995 korrigeerimine, kui see on asjakohane.

3/ TR-TE= B.9.

4/ Sealhulgas rahalised hüvitised (D.621 ja D.624) ja mitterahalised hüvitised (D.631, ESA2010 kohaselt D.632), mis on seotud töötushüvitistega.

5/ D.29pay+D4pay (v.a D.41pay) +D.5pay+D.7pay+P.52+P.53+K.2+D.8.

6/  ESA95 alusel: D6311_D63121_D63131pay; ESA2010 alusel: D632pay.

Tabel 4.b Kulueesmärgist välja jäetavad summad

|| || ||

|| ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1 ||

|| || Tase || % SKPst || % SKPst || % SKPst ||

1. Kulud ELi programmide raames, mis täielikult kaetakse ELi fondidest saadavate tuludega || || || || || ||

2. Tsüklilised töötushüvitise kulud1 || || || || || ||

3. Kaalutlusõiguse alusel võetud tulumeetmete mõju2 || || || || || ||

4. Õigusaktide kohane tulude suurendamine || || || || || ||

1/ Palun kirjeldage üksikasjalikult metoodikat, mida kasutati töötushüvitise kulude tsüklilise komponendi arvutamiseks. See peaks põhinema töötushüvitise kuludel, nagu on määratletud COFOGi koodi 10.5 alusel.

2/ Õigusaktide kohast tulude suurendamist ei tohiks arvesse võtta kaalutlusõiguse alusel võetud meetmete mõju kajastamisel: Ridades 3 ja 4 esitatud andmed peaksid olema üksteist välistavad.

Tabel 4.c Valitsemissektori kulutused funktsioonide lõikes.

4.c.i) Valitsemissektori kulutused haridusele, tervishoiule ja tööhõivele.

|| Aasta t || Aasta t+1 ||

|| % SKPst || % valitsemissektori kulutustest || % SKPst || % valitsemissektori kulutustest ||

Haridus1 || || || || ||

Tervishoid1 || || || || ||

Tööhõive2 || || || || ||

1/ Need kulukategooriad peaksid vastama vastavalt tabeli 4.c.ii) punktidele 9 ja 7. 2/ See kulukategooria peaks sisaldama muu hulgas valitsemissektori kulutusi seoses aktiivse tööturupoliitikaga, sealhulgas riiklike tööturuasutustega. Samas ei tuleks siin kajastada selliseid elemente nagu avalike teenistujate hüvitised või kutseõppekavad.

4.c.ii) Valitsemissektori funktsioonide liigitus

Valitsemissektori funktsioonid || COFOGi kood || Aasta t || Aasta t+1

|| || % SKPst || % SKPst

1. Üldised avalikud teenused || 1 || ||

2. Riigikaitse || 2 || ||

3. Avalik kord ja julgeolek || 3 || ||

4. Majandus || 4 || ||

4. Keskkonnakaitse || 5 || ||

6. Elamu- ja kommunaalmajandus || 6 || ||

7. Tervishoid || 7 || ||

8. Vaba aeg, kultuur ja religioon || 8 || ||

9. Haridus || 9 || ||

10. Sotsiaalkaitse || 10 || ||

11. Kulutused kokku (= tabeli 2.c.i punkt 2) || TE || ||

5. Esialgses eelarvekavas sisalduvate kaalutlusõigusel põhinevate meetmete kirjeldus

Tabel 5.a Valitsemissektori võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed

Meetmete loetelu || Üksikasjalik kirjeldus1 || Eesmärk (kulude/tulude osa) ESA kood || Raamatupidamisarvestuse põhimõte || Vastuvõtmise staatus || Mõju eelarvele

|| Aasta t || Aasta t+1 || Aasta t+2: || Aasta t+…

|| % SKPst || % SKPst || % SKPst || % SKPst

(1) || || || || || || || ||

(2) || || || || || || ||

… || || || || || || || ||

|| KOKKU || || || ||

1/ Palun kirjeldage üksikasjalikult suuremate eelarvepoliitika reformide puhul, millel võib olla ülekanduv mõju teistele euroala liikmesriikidele.

Tabel 5.b Keskvalitsuse võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed

Meetmete loetelu || Üksikasjalik kirjeldus1 || Eesmärk (kulude/tulude osa) ESA kood || Raamatupidamisarvestuse põhimõte || Vastuvõtmise staatus || Mõju eelarvele

|| Aasta t || Aasta t+1 || Aasta t+2: || Aasta t+…

|| % SKPst || % SKPst || % SKPst || % SKPst

(1) || || || || || || || ||

(2) || || || || || || ||

… || || || || || || || ||

|| KOKKU || || || ||

1/ Palun kirjeldage üksikasjalikult suuremate eelarvepoliitika reformide puhul, millel võib olla ülekanduv mõju teistele euroala liikmesriikidele.

Tabel 5.c Keskvalitsuse allsektorite1 võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed.

Meetmete loetelu || Üksikasjalik kirjeldus2 || Eesmärk (kulude/tulude osa) ESA kood || Raamatupidamisarvestuse põhimõte || Vastuvõtmise staatus || Mõju eelarvele

|| Aasta t || Aasta t+1 || Aasta t+2: || Aasta t+…

|| % SKPst || % SKPst || % SKPst || % SKPst

(1) || || || || || || || ||

(2) || || || || || || ||

… || || || || || || || ||

|| KOKKU || || || ||

1/ Palun nimetage kas liidumaa/piirkondlik valitsus, kohalik omavalitsus ja/või sotsiaalkindlustusfondid.

2/ Palun kirjeldage üksikasjalikult suuremate eelarvepoliitika reformide puhul, millel võib olla ülekanduv mõju teistele euroala liikmesriikidele.

6. Teave selle kohta, kuidas esialgse eelarvekava meetmed võtavad arvesse riigipõhiseid soovitusi ning aitavad saavutada ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud eesmärke

Tabel 6.a Riigipõhised soovitused

Riigipõhiste soovituste number || Meetmete loetelu || Kirjeldus selle kohta, kuidas meede otseselt aitab saavutada eesmärki

|| ||

|| ||

|| ||

Tabel 6.b Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud eesmärgid

Riiklikud 2020. aasta strateegia põhieesmärgid || Meetmete loetelu || Kirjeldus selle kohta, kuidas meede otseselt aitab saavutada eesmärki

Riiklik 2020. aasta tööhõive-eesmärk […] || ||

Riiklik 2020. aasta teadus- ja arendustegevuse eesmärk […] || ||

Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk[…] || ||

Taastuvenergiaga seotud eesmärk […] || ||

Riiklik energiatõhususe eesmärk […] || ||

Riiklik koolist väljalangemise vähendamise eesmärk […] || ||

Riiklik kolmanda taseme hariduse eesmärk […] || ||

Riiklik vaesuse vähendamise eesmärk […] || ||

7. Kõrvalekalded viimasest stabiilsusprogrammist

Tabel 7. Kõrvalekalded viimasest stabiilsusprogrammist

|| ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1

|| || % SKPst || % SKPst || % SKPst

Valitsemissektori netolaenuandmise/-võtmise eesmärk || B.9 ||

Stabiilsusprogramm || || || ||

Esialgne eelarvekava || || || ||

Erinevus || || || ||

Valitsemissektori netolaenuandmise prognoos muutumatu poliitika korral || B.9 ||

Stabiilsusprogramm || || || ||

Esialgne eelarvekava || || || ||

Erinevus1 || || || ||

1/ See erinevus võib kajastada nii kõrvalekalded, mis tulenevad makromajandusliku stsenaariumi muutusest, kui ka neid, mis tulenevad nende poliitikameetmete mõjust, mida võeti stabiilsusprogrammi esitamise ja esialgse eelarvekava esitamise vahel. Erinevused võivad olla tingitud asjaolust, et muutumatu poliitika stsenaarium on käesolevas tegevusjuhises määratletud teisiti kui stabiilsusprogrammi raames.

8. Peamiste kulu- ja tulumeetmete oodatav jaotuslik mõju.

Vastavalt määruse (EL) nr 473/2013 artikli 6 lõike 3 punktile d peaksid liikmesriigid esitama võimalikult palju kvalitatiivset teavet ja kvantitatiivseid hinnanguid eelarvemeetmete oodatava jaotusliku mõju kohta, tehes seda vastavalt iga liikmesriigi konkreetsetele meetmetele ja olemasolevatele analüütilistele raamistikele.

Eelarvemeetmete jaotusliku mõju kvantifitseerimine on keeruline ülesanne. Seetõttu ei ole käesolevas lisas esitatud standardtabelit esialgse eelarvekava selle aspekti kohta. Eelarvemeetmete jaotusliku mõju kvantitatiivseid hinnanguid võiks hinnata, arvutades Gini koefitsiendi eeldatavad muutused, S80/S20 näitaja või vaesuse määra nende tulemusena. See metoodika võiks olla üks võimalikest variantidest.

Esialgse eelarvekava lisa: Esialgses eelarvekavas esitatud teabe aluseks olev metoodika, majandusmudelid ja eeldused.

Tabel 8. Metoodikaaspektid

Hindamismeetod || Eelarvemenetluse etapid, mille puhul seda kasutati1 || Kasutatud mudeli/meetodi olulised andmed || Eeldused

Vahend nr 1 || || ||

Vahend nr 2 || || ||

… || || ||

1/ Modelleerimisvahendeid võidi kasutada järgmistel juhtudel:

        - makromajanduslike prognooside koostamisel;

- kulude ja tulude hindamisel, eeldusel et poliitikat ei muudeta;

- peamiste kulu- ja tulumeetmete oodatava jaotusliku mõju hindamisel;

- esialgse eelarvekavaga ettenähtud kulu- ja tulumeetmete kvantifitseerimisel;

- selle hindamisel, kuidas esialgse eelarvekava meetmed võtavad arvesse riigipõhiseid soovitusi ning aitavad saavutada ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud eesmärke.

                                          

[1] Näiteks: aasta t juulis jõustuva meetme kogumõju võib olla esimesel aastal 100 ja järgmistel aastatel 200. Aruandetabelites tuleks seda kajastada + 100 aastal t ja + 100 (lisanduv mõju) aastal t + 1. Meetme kogumõju asjaomasel aastal saab tuletada alates meetme kehtestamisest lisandunud mõju summana.

[2] Ühekordseid meetmeid, mis hõlmavad mitut aastat (nt maksuamnestia, mis annab tulu kahel järjestikusel aastal), tuleks kajastada kahe eraldi meetmena, millest ühe meetme esimene mõju on aastal t ja teise meetme esimene mõju aastal t + 1.

[3] Poolpaksus kirjas esitatud muutujate kohta andmete esitamine on kohustuslik.

Muude muutujate kohta andmete esitamine on vabatahtlik, kuid väga soovitav.

[4] Poolpaksus kirjas esitatud muutujate kohta andmete esitamine on kohustuslik.

Muude muutujate kohta andmete esitamine on vabatahtlik, kuid väga soovitav.

[5] Aruandeperioodi pikkus vaadatakse läbi sõltuvalt tingimuste stabiliseerumisest Euroopa riigivõlakirjaturgudel.

[6] Poolpaksus kirjas esitatud muutujate kohta andmete esitamine on kohustuslik.

Muude muutujate kohta andmete esitamine on vabatahtlik, kuid väga soovitav.

[7] Juhime tähelepanu sellele, et muutumatu poliitika stsenaariumi puhul ekstrapoleeritakse tulu- ja kulusuundumused enne järgmise aasta eelarves ette nähtud meetmete mõju lisamist.