12.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 327/111

1.1

Komitee nõustub nn pehme õiguse lähenemisviisi ja õigusaktide kombinatsiooniga seal, kus ei ole muud võimalust.

1.2

Komitee nõustub komisjoni lähenemisviisiga kohaldada ettepanekut kõigi 319 üleeuroopalisse transpordivõrku (TEN-T) kuuluva sadama suhtes, kusjuures liikmesriikidel on võimalik rakendada määruse sätteid ka teiste sadamate suhtes.

1.3

Arvestades praegust vähest mõju, nõustub komitee komisjoni ettepanekuga mitte kohaldada määrust reisijateveoteenuste ja lastikäitlusteenuste suhtes. Ent rakendamise suhtes soovitab komitee pöörata erilist tähelepanu lootsimisele, sildumisele ja pukseerimisele, võttes vajalikul määral arvesse nende toimingute erinevat mõju, et neid oleks võimalik teostada sõltumatult ja ilma ärilise surveta, mis võiks ohustada sadamakogukonna ja üldsuse turvalisust, ohutust ja keskkonnakaitset.

1.4

Komitee on rahul sellega, et määrusesse on kaasatud töötajate õiguste tagamine, ent sooviks teada, miks on direktiivi 2001/12/EÜ rakendamine jäetud vabatahtlikuks. Sotsiaalsete aspektide osas, mis peaksid sisalduma riiklikes või kontsessioonilepingutes, viitab komitee oma 26. aprilli 2012. aasta arvamusele, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid (1). Samuti täitus hiljuti komitee pikaajaline soov – sõltumatu sotsiaaldialoogi läbiviimine sadamasektoris.

1.5

Komitee avaldab toetust komisjoni aluspõhimõttele sadamavaldkonna finantsläbipaistvuse suurendamise saavutamiseks, kuna nii saab kiiremini võimalikku riigiabiga seotud teavet.

1.6

Sadama pidaja äriline vabadus sadamatasude kehtestamisel muudetakse praktiliselt olematuks, kehtestades igasuguseid kriteeriumeid ja andes komisjonile õiguse vastu võtta delegeeritud õigusakte. Lahendus sellele probleemile antakse punktis 5.5.

1.7

Komitee leiab, et artiklis 17 esitletud sõltumatu järelevalveasutus, mis peaks kontrollima määruse kohaldamist, on liiast. Konkurentsiõigus on piisav, ja kus see ei ole nii, tuleb võtta konkreetseid meetmeid.

1.8

Komisjon soovib anda hiljemalt kolm aastat pärast määruse jõustumist sellele hinnangu ja võib-olla pakkuda välja meetmeid. Komitee peab seda perioodi liialt lühikeseks ja teeb ettepaneku koostada kolme aasta pärast üksnes vahearuanne ainult märkustega ning lõplik aruanne koos järeldustega alles kuue aasta möödudes.

2.1

Kolm korda on kohtuseadus! Kolmandat korda esitab Euroopa Komisjon ettepaneku ELi meresadamate kohta, seekord teeb ta seda uuest olukorrast lähtuvalt ja uuel viisil.

2.2

Uus aspekt on üleeuroopalise transpordivõrku (TEN-T) kuuluva 319 meresadama ja Euroopa ühendamise rahastu kaasamine meresadamate ja nende sisemaaühenduste parandamise eesmärgil. Selle tulemusena on need meresadamad nüüd põhimõtteliselt muutunud üleeuroopalist huvi pakkuvaks, ent neist on saanud ka teineteise (vähemalt potentsiaalsed) konkurendid.

2.3

Varasemad nn pehmed meetmed ei ole avaldanud õiglase turulepääsu ja läbipaistvuse osas peaaegu mitte mingit mõju. Lisaks mõnede meetmete esitamisele tehakse seepärast nüüd ettepanek nn tugevate meetmete kehtestamiseks – võtta vastu kahte eelnevalt nimetatud teemat käsitlev määrus, mille eesmärk on muuta ELi sadamad majanduskasvu ja mitmeliigilise transpordi mootoriks.

3.1

Pärast pikaajalisi ja üksikasjalikke konsultatsioone, nagu kirjeldatud mõjuhinnangus, esitab komisjon teatises „Sadamad kui kasvumootor” kaheksa täiendavat, nn pehmet meedet, mis on komisjoni arvates vajalikud, et arendada järgmiste aastate jooksul 319 sadama (millest 83 kuuluvad TEN-T põhivõrku) võimalusi.

3.2

Komisjon märgib, et ELi strateegia aluspõhimõte on see, et edukalt tegutsevate sadamate puhul ei ole vaja mittevajalikku sekkumist, ent halvemate tulemustega sadamatele tuleb pakkuda tuge. Selleks tuleb rakendada häid tavasid ja usaldusväärse juhtimise lähenemisviisi ning samas tuleb arvestada eri sadamate omapärade ja eriliste tingimustega.

3.3

Sadamate tegevus aitab otseselt kaasa tööhõive kasvule. Praegu annavad 2 200 sadamaoperaatorit tööd umbes 110 000 sadamatöötajale, samas on 22 mereäärses liikmesriigis sadamatega kas otseselt või kaudselt seotud umbes 3 miljonit töökohta. Need on valitsustele oluliseks maksutulu allikaks.

3.4

Määruse ettepanekus, millega luuakse sadamateenuste valdkonnas turulepääsu ja sadamate finantsläbipaistvuse raamistik, sätestatakse selgelt, et teenuste osutamise vabaduse põhimõte kehtib igat liiki teenuste osutamise suhtes kõikides üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluvates sadamates.

3.5

Määruse ettepaneku turulepääsu käsitlevat osa (II peatükk) ja üleminekumeetmeid (artikkel 24) ei kohaldata lastikäitlusteenuste ega reisijaveo suhtes.

3.6

See jätab sadama pidajale vabaduse kehtestada teenuste osutajatele nõudeid kvaliteedi ja kättesaadavuse osas, kusjuures sadama pidajatel on õigus piirata teatud teenuse pakkujate hulka põhjendades seda ruumipuudusega, mis on selgelt dokumenteeritud sadama ametlikus arengukavas, või ettevõtjale pandud avaliku teenindamise kohustusega, mille eesmärk peaks olema selge ja üldsusele kättesaadav.

3.7

Komisjon sedastab, et töötajate õigusi tuleb kaitsta ja liikmesriikidel peab olema võimalus neid õigusi täiendavalt suurendada ettevõtete ülevõtmise korral koos vana ettevõtte asjaomaste töötajatega.

3.8

Ettepanekus märgitakse, et finantssuhted ühelt pool sadama pidajate ja teiselt poolt riigiasutuste vahel peavad olema läbipaistvad, seda eriti juhul, kui sadama pidajale eraldatakse riiklike vahendeid.

3.9

Sadamate pidajad võivad sadama infrastruktuuri kasutustasusid kehtestada iseseisvalt ja oma isiklikust kaubandus- ja investeerimisstrateegiast lähtuvalt. Seejuures võivad tasud olla diferentseeritud lähtuvalt sadama kasutuse määrast ja/või selleks, et edendada sadama infrastruktuuri tõhusamat kasutust, lähimerevedu või veotoimingute head keskkonnatoimet, energiatõhusust või CO2-tõhusust.

3.10

Ettepaneku kohaselt on liikmesriigid kohustatud rajama riikliku sõltumatu järelevalveasutuse, mis jälgib asjaomase määruse kohaldamist.

3.11

See asutus peab olema õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu kõigist sadama pidajatest või sadamateenuste osutajatest. Asutus tegeleb kaebuste läbivaatamisega, tal on õigus nõuda sadama pidajatelt, sadamateenuste osutajatelt ja sadamakasutajatelt määruse kohaldamise jälgimise tagamiseks vajaliku teabe esitamist ning ta võtab siduvaid otsuseid, mille vastu on võimalik protestida üksnes kaebuse esitamisega kohtuasutusele.

4.1

Komitee on seisukohal, et komisjon astus teatise, mõjuanalüüsi ja määruse ettepaneku avaldamisega sammu sadamateenuste turulepääsu avamise ja sadamate suurema finantsläbipaistvuse suunas. Komitee rõhutab, et oluline on teenuste kvaliteedi parandamine ja sadamatesse investeerimise suurendamine, mis on nii väga vajalikud turgude nõuetekohaseks toimimiseks. Piisavalt pööratakse tähelepanu ka ohutusele, turvalisusele, keskkonnale ja ELi koordineerivale rollile.

4.2

Esitatud ettepanekud sisaldavad nii pehme õiguse lähenemisviisi – teatises esitatud kaheksa meedet – kui ka tugevat lähenemisviisi määruse ettepaneku näol. Üldiselt on komitee seisukohal, et seal, kus võimalik, tuleks tegutseda pehme õiguse lähenemisviisi alusel ning seal, kus ei ole muud võimalust, õigusakte rakendades. Seda seisukohta on komitee ka juba varem väljendanud oma arvamuses Euroopa sadamapoliitika kohta (2).

4.3

Määruse ettepanek on kohaldatav Euroopa kõigi 319 üleeuroopalisse transpordivõrku (TEN-T) kuuluva sadama suhtes, kuna nad täidavad oma olemusest tulenevalt olulist rolli Euroopa transpordisüsteemis. Liikmesriigid võivad aga esitatud määruse sätteid rakendada ka teiste sadamate suhtes. Komitee on rahul komisjoni lähenemisviisiga, mida komitee peab pragmaatiliseks.

4.4

Komitee märgib, et määruse ettepaneku turulepääsu käsitlevat osa ja üleminekumeetmeid ei kehtestata lastikäitlus- ega reisijaveoteenuste suhtes (artikkel 11). Komisjoni põhjendab seda sellega, et lastikäitlus- ja reisijateveoteenused (kui tegu on ristluslaevadega) on enamasti korraldatud kontsessioonilepingute alusel, ent samas kuulub parvlaevadega toimuv reisijatevedu reeglina avaliku teenindamise kohustuse alla. Komitee kiidab komisjoni põhjenduse heaks.

4.5

Kõnealuses määruses on esmatähtis teenuste osutamise vabadus meresadamates. Välja tuuakse neli võimalust selle vabaduse piiramiseks, mis on järgmised:

Komitee võib nõustuda sellise teenuste osutamise vabaduse põhimõtte tagamisega, mille puhul on jäetud võimalus kehtestada mõningaid spetsiifilisi, meresadamatele mõeldud piiranguid. Ent rakendamise suhtes soovitab komitee pöörata erilist tähelepanu lootsimisele, sildumisele ja pukseerimisele, võttes vajalikul määral arvesse nende toimingute erinevat mõju, et neid oleks võimalik teostada sõltumatult ja ilma ärilise surveta, mis võiks ohustada sadamakogukonna ja üldsuse turvalisust, ohutust ja keskkonnakaitset.

4.5.1

Ei ole selge, miks „sõltuv teenuseosutaja” (artikkel 9) on seotud üksnes avaliku teenindamisega kohustusega. Võivad olla üksnes ärilised põhjused, nagu sadamateenuste järjepidevuse ja kättesaadavuse tagamine, miks sadama pidaja soovib ise teatud teenust pakkuda ilma, et see oleks selgelt määratud avalikuks teenindamiseks ja/või et pakkujate piiramise põhjuseks on maa vähesus või reserveeritud maakasutus. Viimane võimalus tuleks samuti lisada.

4.6

Komitee rõõmustab selle üle, et määruse teksti on kaasatud artikkel 10, mis käsitleb töötajate õiguste kaitse tagamist. Komitee esitab siiski küsimuse, miks direktiivi 2001/23/EÜ rakendamine on jäetud vabatahtlikuks. Sotsiaalsete aspektide osas, mis peaksid sisalduma riiklikes või kontsessioonilepingutes, viitab komitee oma 26. aprilli 2012. aasta arvamusele, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid (3).

4.7

Komisjon on kaasanud määrusesse teatud arvu artikleid (artikkel 12 jj), mis peaksid edendama finantsläbipaistvust ja sõltumatust. Muu hulgas peavad sadama pidajad andma aru avaliku rahalise toetuse määrast ja pidama selle kohta eraldi raamatupidamisarvestust juhul, kui sadama pidaja osutab ise ka sadamateenuseid. Komitee pooldab nii suurt läbipaistvust kui võimalik ja on rahul selles osas tehtud ettepanekutega.

4.8

Komitee leiab, et artiklis 17 esitletud sõltumatu järelevalveasutus, mis peaks kontrollima määruse rakendamist, on üleliigne, sest see ei ole vajalik ning sellega pöördutakse just suundumuse vastu, mille kohaselt kommertsettevõtjateks arenevad sadamad tagavad turu vajadustele vastava kvaliteedi. Praegune riikide ja Euroopa konkurentsiõigus on piisavad ja seal, kus see nii ei ole, peab komisjon võtma erimeetmeid konkreetse liikmesriigi suhtes.

5.1

Vajadus valdkonna sotsiaaldialoogi järele saab veelgi kinnitust seoses hinnanguga, et 2030. aastaks on sadamates vaja 15 % rohkem sadamatöölisi kui praegu. Komitee arvates on sadamate nõuetekohase toimimise üks kõige olulisemaid eeldusi hea sotsiaalne kliima ja valmidus rääkida läbi kõigi asjaosalistega.

5.2

Seepärast on komiteel heameel, et 19. juunil 2013 pandi alus ELi sotsiaaldialoogi komiteele, et sotsiaalpartneritest sõltumatult teha muu hulgas tööd töötingimuste vallas.

5.3

Komitee nõustub ettepanekuga, et sadama infrastruktuuri kasutustasu kehtestatakse sadama kasutajatega läbi viidud konsultatsioonide tulemusena. Komitee arvates on sadama infrastruktuuri kasutustasu selline kindlaksmääramine läbipaistev.

5.4

Määruse üks plusspunkt komitee silmis on see, et sadama pidajad peavad andma aru neile eraldatud avaliku rahalise toetuse määrast ja viisist, kuidas see toetus kajastub nende kuludes. Seeläbi saab varem teavet riigiabi kohta, mis aitab kaasa finantsläbipaistvusele.

5.5

Aspekt, mis on komiteele eriti oluline, nimelt sadama pidaja äriline vabadus sadamatasude kehtestamisel (artikkel 14, lõiked 1, 2 ja 3), muudetakse aga praktiliselt kehtetuks, kehtestades järgnevates lõigetes igasuguseid kriteeriumeid ja andes komisjonile õiguse vastu võtta delegeeritud õigusakte. Asjaomane vabadus säiliks, kui tekstist jäetaks välja nimetatud lõiked ning lõike 3 lõppu lisataks sõna „konkurentsi-”, st tekst oleks järgmine: „kooskõlas riigiabi ja konkurentsieeskirjadega”.

5.6

Komisjon teeb ettepaneku esitada hiljemalt kolm aastat pärast määruse jõustumist aruanne selle määruse mõju kohta. Komitee on arvamusel, et asjaomast aruannet tuleks vaadelda kui vahehindamist, sest periood on liialt lühike, et oleks võimalik anda lõpplikku hinnangut. Kuue aasta möödudes oleks see mõeldav.

5.7

Lõpetuseks kordab komitee, et tuleb teha edasisi samme, et tagada õiglane konkurents ELi ja väljapoole ELi jäävate, naaberriikide sadamate vahel.