29.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 402/1 |
ELi narkostrateegia (2013–2020)
2012/C 402/01
EESSÕNA
1. |
Käesolevas ELi narkostrateegias on esitatud liikmesriikide ja ELi institutsioonide poolt kindlaks määratud ELi uimastipoliitika üldine poliitiline raamistik ja prioriteedid ajavahemikuks 2013–2020. Käesoleva strateegia raamistik, ülesanne ja eesmärgid on aluseks kahele järjestikusele 4-aastasele ELi narkootikumidealasele tegevuskavale. |
2. |
Käesolev narkostrateegia põhineb eelkõige ELi õiguse aluspõhimõtetel ning toetab igati liidu põhiväärtuste (inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdsuse, solidaarsuse, õigusriigi ja inimõiguste) austamist. Narkostrateegia eesmärk on kaitsta ja parandada ühiskonna ja üksikisiku heaolu, kaitsta rahva tervist, tagada elanikkonna kõrge turvalisuse tase ning tasakaalustatud, integreeritud ja tõenduspõhine lähenemisviis uimastite nähtusele. |
3. |
Strateegia põhineb ka rahvusvahelisel õigusel, asjaomastel ÜRO konventsioonidel, (1) mis annavad ebaseaduslike uimastite nähtuse käsitlemisele rahvusvahelise õigusliku raamistiku, ning inimõiguste ülddeklaratsioonil. Käesolevas ELi narkostrateegias võetakse arvesse asjaomaseid ÜRO poliitilisi dokumente, sealhulgas 2009. aastal vastu võetud ÜRO poliitilist avaldust ja tegevuskava rahvusvahelise koostöö kohta, mis on suunatud integreeritud ja tasakaalustatud strateegia väljatöötamisele ülemaailmse narkoprobleemiga võitlemiseks, milles sätestatakse, et narkootikumide nõudluse vähendamine ja narkootikumide pakkumise vähendamine on vastastikku tugevdavad elemendid ebaseaduslikke uimasteid käsitlevas poliitikas, ning ÜRO poliitilist deklaratsiooni HIV/AIDSi kohta. Strateegia on koostatud Lissaboni lepingus sätestatud põhimõtete ning liidu ja liikmesriikide vastavate pädevuste alusel. Nõuetekohaselt on võetud arvesse subsidiaarsust ja proportsionaalsust, kuna käesoleva ELi strateegia eesmärk on riiklikele strateegiatele lisaväärtuse andmine. Strateegiat viiakse ellu kooskõlas nimetatud põhimõtete ja pädevustega. Lisaks austab strateegia täielikult Euroopa inimõiguste konventsiooni ja ELi põhiõiguste hartat. |
4. |
2020. aastaks peaks ebaseaduslike uimastite valdkonnas seatud ja käesoleva ELi narkostrateegiaga soodustatud ja koordineeritud prioriteetide ja tegevuse abil olema saavutatud üldine mõju ELi narkoolukorra peamistele aspektidele. Need tagavad narkootikumide nõudluse ja narkootikumide pakkumise vähendamise meetmete, sekkumiste ja lähenemisviiside sidusa, tõhusa ja tulemusliku rakendamise kaudu riiklikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil ning ka kõnealuste meetmete rakendamisega seotud võimalike soovimatute negatiivsete tagajärgede minimeerimise kaudu inimeste tervise kaitse kõrge taseme, sotsiaalse stabiilsuse ning julgeoleku. |
5. |
Uimastite nähtus on nii riiklik kui ka rahvusvaheline küsimus, millega tuleb tegeleda ülemaailmses kontekstis. Seetõttu mängib ELi tasandil läbiviidav koordineeritud tegevus olulist rolli. Käesolevas ELi narkostrateegias on esitatud ühine ja tõenduspõhine raamistik uimastite nähtuse käsitlemiseks nii ELi sees kui ka EList väljaspool. Ühiste ja täiendavate meetmete raamistiku kehtestamise teel tagab strateegia, et kõnealusesse valdkonda investeeritud ressursse kasutatakse tõhusalt ja tulemuslikult, võttes samas arvesse liikmesriikide ja ELi institutsioonide institutsioonilisi ja rahalisi piiranguid ja nende suutlikkust. |
6. |
Strateegia eesmärk on panustada narkootikumide nõudluse ja narkootikumide pakkumise vähendamisse ELis ning narkootikumidest põhjustatud tervisealaste ja sotsiaalsete ohtude ja kahjude vähendamisse strateegilise lähenemisviisi kaudu, mis toetaks ja täiendaks riikide poliitikaid, kehtestaks raamistiku koordineeritud ja ühiste meetmete võtmiseks ning moodustaks kõnealuses valdkonnas tehtava ELi väliskoostöö aluse ja poliitilise raamistiku. Seda saavutatakse integreeritud, tasakaalustatud ja tõenduspõhise lähenemisviisi teel. |
7. |
Lõpuks tugineb käesolev strateegia eelmiste ELi narkostrateegiate ja nendega seotud tegevuskavade rakendamisest saadud kogemustele, sealhulgas ELi narkostrateegia 2005–2012 välishindamise tulemustele ja soovitustele, võttes samas arvesse teisi asjakohaseid narkovaldkonna poliitikasuundi ja meetmeid nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil. |
I. Sissejuhatus
8. |
Strateegiasse on kaasatud uusi lähenemisviise ja selles käsitletakse viimastel aastatel avastatud uusi probleeme, sealhulgas:
|
9. |
ELi narkostrateegia eesmärgid on järgmised:
|
10. |
Strateegia tugineb ELi saavutustele (2) ebaseaduslike narkootikumide valdkonnas ning sellesse annab oma panuse käimasolev praeguse narkoolukorra põhjalik hindamine, eelkõige Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) poolne hindamine, tunnistades samas ennetava reageerimise vajadust arengutele ja probleemidele. |
11. |
Strateegia on üles ehitatud kahe järgmise poliitikavaldkonna ümber: narkootikumide nõudluse vähendamine ja narkootikumide pakkumise vähendamine ning; kolme järgmise valdkondadevahelise küsimuse ümber: a) koordineerimine, b) rahvusvaheline koostöö ja c) teadusuuringud, teavitamine, seire ja hindamine. Selle kahes järjestikuses tegevuskavas, mille vastavad eesistujariigid koostavad 2013. ja 2017. aastal, esitatakse konkreetsete meetmete loetelu koos ajakava, vastutavate poolte, näitajate ja hindamisvahenditega. |
12. |
Võttes arvesse praegust narkoolukorda ja strateegia rakendusvajadusi, valitakse mõlema poliitikavaldkonna ja kolme valdkondadevahelise küsimuse kohta välja piiratud arv suunatud meetmeid, mis lisatakse tegevuskavadesse, tuginedes kriteeriumidele, mis hõlmavad järgmist:
|
13. |
Selleks et tagada jätkuv keskendumine strateegiale ja sellega kaasnevate tegevuskavade rakendamisele, peab iga eesistujariik käsitlema oma eesistumisperioodil komisjoni toetusel ning EMCDDA ja Europoli tehnilise sisendi alusel prioriteete ja meetmeid, mis nõuavad järelmeetmeid horisontaalses narkootikumide töörühmas, ning jälgima edusamme. Komisjon, võttes arvesse liikmesriikide ja Euroopa välisteenistuse (EEAS) antud ning EMCDDAst, Europolist ja muudest ELi organitest ja kodanikuühiskonnast saadaolevat teavet, esitab iga kahe aasta tagant eduaruandeid, et hinnata ELi narkostrateegia ja selle tegevuskavade eesmärkide ja prioriteetide rakendamist. |
14. |
Komisjon, võttes arvesse liikmesriikide antud ning EMCDDAst, Europolist ja muudest asjaomastest ELi institutsioonidest ja organitest ning kodanikuühiskonnast saadaolevat teavet, algatab 2016. aastaks strateegia välise vahehindamise, et valmistada ette teist tegevuskava ajavahemikuks 2017–2020. Narkostrateegia ja selle tegevuskavade lõppemisel 2020. aastal algatab komisjon nende rakendamise kohta üldise välise hindamise. Kõnealuses hindamises tuleks võtta arvesse ka liikmesriikidelt, EMCDDAlt, Europolilt, muudelt asjaomastelt ELi institutsioonidelt ja organitelt ning kodanikuühiskonnalt saadud teavet ja varasemaid hinnanguid, et anda sisendeid ja teha soovitusi ELi uimastipoliitika edasiarendamiseks. |
15. |
Strateegia eesmärkide saavutamiseks ja tõhususe tagamiseks kasutatakse ELi narkostrateegias 2013–2020 võimaluse korral olemasolevaid narkootikumide valdkonnas kasutatavaid vahendeid ja kõnealuses valdkonnas tegutsevaid organeid nende asjaomaste volituste piires, või neid vahendeid ja organeid, mis on strateegia peamiste aspektide suhtes olulised, seda nii ELis (eelkõige EMCDDA, Europol, Eurojust, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ning Euroopa Ravimiamet (EMA)) kui ka koostöös organitega EList väljaspool (näiteks ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC), Maailma Tolliorganisatsioon (WCO), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Pompidou rühm). Komisjon, kõrge esindaja, nõukogu ja Euroopa Parlament tagavad, et ELi tegevused ebaseaduslike narkootikumide valdkonnas on koordineeritud ning et need täiendavad üksteist. |
16. |
Käesoleva ELi narkostrateegia eesmärkide rakendamiseks tuleks nii ELi kui ka riikide tasandil eraldada asjakohased ja sihtotstarbelised vahendid. |
II. Poliitikavaldkond – narkootikumide nõudluse vähendamine
17. |
Narkootikumide nõudluse vähendamine koosneb mitmest võrdselt olulisest ja vastastikku tugevdavast meetmest, sealhulgas ennetamisest (keskkonnaalane ennetus, universaalne ennetus, valikuline ennetustegevus ja näidustatud ennetus), varajasest avastamisest ja sekkumisest, ohu ja kahju vähendamisest, ravist, taastusabist, sotsiaalsest reintegratsioonist ja taastumisest. |
18. |
Narkootikumide nõudluse vähendamise valdkonnas on ELi narkostrateegia 2013–2020 eesmärk panustamine ebaseaduslike narkootikumide tarbimise mõõdetavasse vähendamisse, narkootikumide esmakordse tarvitamise edasilükkamisse hilisemasse vanusesse, et ennetada ja vähendada probleemsete narkootikumide tarbimist, narkosõltuvust ning narkootikumidega seotud tervisealaseid ja sotsiaalseid ohte ja kahjusid integreeritud, valdkondadevahelise ja tõenduspõhise lähenemisviisi kaudu ning tervishoiu-, sotsiaal- ja õiguspoliitika vahelise ühtsuse edendamise ja säilitamise teel. |
19. |
Narkootikumide nõudluse vähendamise valdkonnas on kindlaks määratud alljärgnevad prioriteedid (ei ole loetletud tähtsuse järjekorras).
|
III. Poliitikavaldkond – narkootikumide pakkumise vähendamine
20. |
Narkootikumide pakkumise vähendamine hõlmab narkokuritegevuse, eelkõige organiseeritud kuritegevuse ennetamist, heidutamist ja takistamist kohtu- ja õiguskaitseasutuste vahelise koostöö, keelustamise, kuritegeliku vara konfiskeerimise, uurimiste ja piirikontrolli kaudu. |
21. |
Narkootikumide pakkumise vähendamise valdkonnas on ELi narkostrateegia 2013–2020 eesmärk panustamine ebaseaduslike narkootikumide kättesaadavuse mõõdetavasse vähendamisse ebaseadusliku uimastikaubanduse takistamise, uimastite tootmise ja uimastikaubandusega seotud organiseeritud kuritegelike rühmituste likvideerimise, kriminaalkohtusüsteemi tõhusa kasutamise, tõhusal jälitusteabel põhineva politseitöö ja suurendatud jälitusteabe jagamise kaudu. ELi tasandil pööratakse erilist tähelepanu suuremahulisele, piiriülesele ja organiseeritud narkokuritegevusele. |
22. |
Narkootikumide pakkumise vähendamise valdkonnas on kindlaks määratud alljärgnevad prioriteedid (ei ole loetletud tähtsuse järjekorras).
|
IV. Valdkondadevaheline teema – koordineerimine
23. |
ELi uimastipoliitika valdkonnas on koordineerimisel kahekordne eesmärk, s.o sünergiate, kommunikatsiooni ning tõhusa teabe- ja arvamustevahetuse tagamine poliitiliste eesmärkide toetamiseks, innustades samas aktiivset poliitilist arutelu ning narkootikumide valdkonna arengute ja väljakutsete analüüsimist nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Koordineerimine on nõutav nii ELi institutsioonides, liikmesriikides, muudes asjaomastes Euroopa organites ja kodanikuühiskonnas ning nende vahel kui ka ELi, rahvusvaheliste organite ja kolmandate riikide vahel. |
24. |
Koordineerimise valdkonnas on kindlaks määratud alljärgnevad prioriteedid (ei ole loetletud tähtsuse järjekorras).
|
V. Valdkondadevaheline teema – rahvusvaheline koostöö
25. |
Rahvusvaheline koostöö on põhivaldkond, kus EL annab liikmesriikide uimastipoliitikate koordineerimise jõupingutustele ja probleemide käsitlemisele lisaväärtust. ELi narkoalased välissuhted tuginevad sellistele põhimõtetele nagu jagatud vastutus, mitmepoolsus ning integreeritud, tasakaalustatud ja tõenduspõhine lähenemisviis, narkopoliitika küsimuste integreerimine arengupoliitikasse, inimõiguste ja inimväärikuse austamine ning rahvusvaheliste konventsioonide järgimine. |
26. |
ELi narkostrateegia 2013–2020 eesmärk rahvusvahelise koostöö valdkonnas on narkoalase dialoogi ja koostöö täiendav tugevdamine ELi ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel terviklikul ja tasakaalustatud viisil. |
27. |
ELi narkostrateegia on osa üldisest lähenemisviisist, mis võimaldab ELil end rahvusvahelisel areenil ja partnerriikidega ühehäälselt väljendada. EL on jätkuvalt pühendunud rahvusvahelisele koostööle ning uimastipoliitika põhialuste arutamisele ja sellele, et aktiivselt jagada ELi uimastikupoliitika alase lähenemisviisi saavutusi, mis on tasakaalustatud narkootikumide nõudluse vähendamise ja narkootikumide pakkumise vähendamise vahel, tuginedes teaduslikele tõenditele ja jälitusteabele ning ka inimõiguste austamisele. Selleks on nõutav poliitikate ja meetmete ühtsus ELi tasandil, sealhulgas väliskoostöö narkootikumide nõudluse vähendamise valdkonnas, hõlmates ohtude ja kahjude vähendamist, narkootikumide pakkumise vähendamist, alternatiivset arengut, oskuste vahetust ja edastamist ning riiklike ja valitsusväliste osalejate kaasamist. |
28. |
EL ja selle liikmesriigid peaksid tagama ELi narkostrateegia ja selle eesmärkide integreerimise ELi üldisesse välispoliitika raamistikku osana terviklikust lähenemisviisist, mis täielikult ning ühtsel ja koordineeritud viisil kasutaks ära ELi kasutuses olevaid eri poliitikaid ning diplomaatilisi, poliitilisi ja rahastamise vahendeid. Seda protsessi peaks hõlbustama kõrge esindaja, keda toetab Euroopa välisteenistus. |
29. |
ELi välistegevuse narkoalase lähenemisviisi eesmärk on täiendavalt tugevdada ja toetada kolmandate riikide jõupingutusi rahva tervise, ohutuse ja julgeoleku probleemide käsitlemisel. Seda tehakse käesolevas strateegias ja selle tegevuskavades ette nähtud algatuste rakendamise teel, sealhulgas alternatiivse arengu, narkootikumide nõudluse vähendamise, narkootikumide pakkumise vähendamise ning inimõiguste edendamise ja kaitsmise kaudu, võttes ühtlasi arvesse piirkondlikke algatusi. Võttes arvesse narkootikumide tootmise ja ebaseadusliku kauplemise mõju päritolu- ja transiitriikide sisemisele stabiilsusele ja julgeolekuolukorrale, on meetmed suunatud ka korruptsiooni, rahapesu ja narkootikumidega seotud kriminaaltulu vastu. |
30. |
Rahvusvahelise koostöö valdkonnas on kindlaks määratud alljärgnevad prioriteedid (ei ole loetletud tähtsuse järjekorras).
|
VI. Valdkondadevaheline teema – teave, teadusuuringud, seire ja hindamine
31. |
ELi narkostrateegia 2013–2020 eesmärk teabe, teadusuuringute, seire ja hindamise valdkonnas on panustamine sellesse, et paremini mõistetaks uimastite nähtuse kõiki aspekte ja meetmete mõju, et luua poliitikale ja tegevustele usaldusväärne ja terviklik tõenduspõhi. Lisaks sellele on ELi narkostrateegia 2013–2020 eesmärk panustamine seire, teadusuuringute ja hindamistulemuste paremasse levitamisse ELi ja riikide tasandil, tagades sünergiate tugevdamise, rahaliste vahendite tasakaalustatud jaotamise ning vältides jõupingutuste dubleerimist. Seda on võimalik saavutada metoodika ühtlustamise, võrgustike loomise ja tihedama koostöö kaudu. |
32. |
Teabe, teadusuuringute, seire ja hindamise valdkonnas on kindlaks määratud alljärgnevad prioriteedid (ei ole loetletud tähtsuse järjekorras).
|
(1) 1961. aasta narkootiliste ainete ühtne konventsioon, mida on muudetud 1972. aasta protokolliga, psühhotroopsete ainete konventsioon (1971) ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane konventsioon (1988).
(2) ELi narkostrateegia 2005–2012 ja selle tegevuskavade sõltumatu hindamise aruanne: http://ec.europa.eu/justice/anti-drugs/files/rand_final_report_eu_drug_strategy_2005-2012_en.pdf
(3) Euroopa Liidu lepingu artikkel 4.