9.3.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 71/10 |
Teade Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete vahepealse läbivaatamise algatamise kohta
2012/C 71/07
Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on otsustanud nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed; edaspidi „algmäärus”) (1) artikli 11 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 kohaselt algatada omal initsiatiivil Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise.
1. Toode
Käesoleva läbivaatamise käigus uuritav toode on jalgrattad ja muud mootorita kaherattalised sõidukid (sealhulgas kolmerattalised veojalgrattad, kuid välja arvatud üherattalised jalgrattad) (edaspidi „vaatlusalune toode”). Varem dumpinguhinnaga müüdud (2) uuritav toode on pärit Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik”) ja kuulub praegu CN-koodide 8712 00 30 ja ex 8712 00 70 alla.
2. Kehtivad meetmed
Nõukogu kehtestas määrusega (EMÜ) nr 2474/93 (3) Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes 30,6 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.
Pärast algmääruse artikli 13 kohast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist laiendati kõnealust tollimaksu nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/97 (4) teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrattaosade impordile. Lisaks otsustati, et tuleks luua algmääruse artikli 13 lõike 2 alusel laiendatud maksust vabastamise kava (edaspidi „vabastamiskava”). Vabastamiskava kasutamise õiguslik raamistik on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 88/97 (5). Vabastuse saamiseks laiendatud tollimaksust ei tohi liidu jalgrattatootjad kasutada oma töös rohkem kui 60 % Hiinast pärit rattaosi või peab sissetoodud osadele valmistamise ajal lisandunud väärtus moodustama rohkem kui 25 % tootmiskuludest. Praegu saavad seda vabastust 250 äriühingut.
Pärast vahepealset läbivaatamist algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1095/2005 (6) suurendada kehtivat dumpinguvastast tollimaksu 48,5 protsendini (edaspidi „vahepealne muutmisläbivaatamine”).
Pärast seda, kui vaadati läbi Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu laiendamine teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrattaosade impordile algmääruse artikli 11 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 kohaselt, otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 171/2008 (7) säilitada kõrvalehoidmist takistavad meetmed.
Pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt otsustas nõukogu rakendusmäärusega (EÜ) nr 990/2011 (8) eespool nimetatud meetmed säilitada.
3. Läbivaatamise põhjused
Komisjoni käsutuses on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et asjaolud, mille põhjal kehtestati senised meetmed, võivad olla dumpingu ja kahju osas muutunud, ja et need muutused võivad olla püsivad.
Eelkõige osutavad komisjoni käsutuses olevad andmed sellele, et ekspordikvootide süsteem, mis kehtis Hiina Rahvavabariigi jalgrattatootjate suhtes ja mille tõttu ei saanud muutva vahepealse läbivaatamise käigus võimaldada eksportivatele tootjatele turumajanduslikku kohtlemist, tühistati jaanuaris 2011.
Lisaks on liidu tootmisharu struktuuris on toimunud muudatusi. Eelkõige on hulk liidu tootjaid läinud täistootmistsüklilt üle (osalistele) koostetoimingutele, mille puhul kasutatakse imporditud osi.
Ühtlasi on ELi 2004. ja 2007. aasta laienemiste tõttu lisandunud liidu jalgrattatootmisharusse märkimisväärne arv tootjaid. Lisaks on palju enne kaht laienemist ELi tootmisharusse kuulunud tootjaid viinud oma tootmise mujale või asutanud uued tootmisrajatised uutes liikmesriikides. Sellest tulenevalt võib olla liidu tootmisharu kulude tase muutunud.
Peale selle on praegune kahju kõrvaldamise tase arvutatud terasest toodetud jalgrataste kohta, kuid ühtlasi on selgunud, et praegu tehakse enamik jalgrattaid toodetud alumiiniumisulamitest. Kõik need muutused on püsivad ja seega on põhjendatud vajadus kahju kohta tehtud järeldusi uuesti hinnata.
Pealegi kasvab kiiresti vabastuskava kasutavate äriühingute arv, kuid kava ei ole pärast selle kehtestamist 1997. aastal muudetud. Lisaks on dumpinguvastastest meetmetest vabastatud osade impordi järelevalvesüsteem muutunud väga keerukaks ja koormavaks, mis võib seada ohtu selle tulemuslikkuse.
Eespool esitatu põhjal tundub, et meetmete jätkuv rakendamine praegusel tasemel ei pruugi olla dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks asjakohane.
4. Menetlus
Olles nõuandekomiteega konsulteerinud, on komisjon jõudnud seisukohale, et vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, ning algatab käesolevaga läbivaatamise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 ja artikli 13 lõikega 4.
Vahepealses läbivaatamises hinnatakse, kas meetme jätkamine on dumpingu korvamiseks endiselt vajalik, kas meetme kõrvaldamisel või muutmisel kahju tõenäoliselt ei jätku või ei kordu või kas olemasolevast meetmest ei piisa või enam ei piisa kahju tekitava dumpingu korvamiseks.
Läbivaatamisega tehakse seega kindlaks kehtivate meetmete jätkamise, lõpetamise või muutmise vajadus.
Lisaks hinnatakse läbivaatamise käigus ka vabastuskava ja selle toimimist ning otsustatakse, kas seda on vaja muuta.
4.1 Dumpinguga seotud kord (9)
Vaatlusaluse toote asjaomases riigis asuvaid eksportivaid tootjaid (10), sealhulgas neid, kes ei teinud koostööd kehtivate meetmete muutmise ja säilitamiseni viinud uurimistes, kutsutakse üles osalema komisjoni korraldatavas läbivaatamisega seotud uurimises.
4.1.1 Eksportivate tootjate uurimine
4.1.1.1
a) Väljavõtteline uuring
Pidades silmas käesoleva menetluse mõjualasse jäävate asjaomase riigi eksportivate tootjate ilmset suurt arvu ja et lõpetada läbivaatamisega seotud uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uurimisaluste eksportivate tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda protsessi nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse algmääruse artikli 17 kohaselt.
Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu või äriühingute kohta käesoleva teate A lisas nõutud teabe.
Selleks et saada teavet, mida ta peab vajalikuks eksportivate tootjate valimi moodustamisel, võtab komisjon lisaks ühendust asjaomase riigi ametiasutustega ning võib võtta ühendust eksportivate tootjate teadaolevate ühendusega.
Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada muud valimi moodustamise seisukohast olulist teavet, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.
Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse eksportivad tootjad välja valida suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordimahu põhjal, mida on võimalik olemasoleva aja jooksul mõistlikult uurida. Vajaduse korral annab komisjon kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, asjaomase riigi asutustele ja eksportivate tootjate ühendustele asjaomase riigi asutuste kaudu teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.
Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks eksportivate tootjate kohta saadab komisjon küsimustikud valimisse võetud eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning asjaomase riigi ametiasutustele.
Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.
Küsimustik sisaldab muu hulgas teavet eksportivate tootjate äriühingu(te) struktuuri kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega, tootmiskulude kohta, vaatlusaluse toote müügi kohta asjaomase riigi omamaisel turul ning vaatlusaluse toote müügi kohta liitu.
Võimaliku valimisse kaasamisega nõustunud äriühinguid, keda valimisse ei valitud, käsitatakse koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad”). Ilma et see piiraks punkti b kohaldamist, ei ületa valimisse kaasamata koostööd teinud eksportijate impordi suhtes kohaldatav võimalik dumpinguvastane tollimaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud kaalutud keskmist dumpingumarginaali (11).
b) Individuaalne dumpingumarginaal valimisse kaasamata äriühingute jaoks
Valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad võivad vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 taotleda komisjonilt individuaalsete dumpingumarginaalide kehtestamist (edaspidi „individuaalne dumpingumarginaal”). Eksportivad tootjad, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, peavad taotlema küsimustiku ja muud vajalikud taotlusvormid ning tagastama need nõuetekohaselt täidetuna järgmises lauses ja punktis 4.1.2.2 esitatud tähtaegade jooksul. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Selleks et komisjon saaks määrata mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjate jaoks individuaalse dumpingumarginaali, peab olema tõendatud, et kõnealused tootjad vastavad punktis 4.1.2.2 määratletud turumajandusliku kohtlemise või vähemalt individuaalse kohtlemise kriteeriumidele.
Individuaalset dumpingumarginaali taotlevad eksportivad tootjad peaksid teadma, et komisjon võib otsustada, et ei määra neile individuaalset dumpingumarginaali, kui näiteks eksportivate tootjate arv on nii suur, et selline määramine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks läbivaatamisega seotud uurimise õigeaegset lõpetamist.
4.1.2 Lisamenetlus vaatlusaluse mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjate suhtes
4.1.2.1
Vastavalt punktile 4.1.2.2 ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a määratakse vaatlusalusest riigist pärit impordi puhul normaalväärtus turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Selleks valib komisjon sobiva kolmanda turumajandusliku riigi. Komisjon on esialgu valinud Mehhiko, mis valiti ka uurimiste jaoks, mille tulemusel asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivaid meetmeid muudeti ja need säilitati. Huvitatud isikutel palutakse käesolevaga kommenteerida kõnealuse riigi sobivust kümne päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
4.1.2.2
Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b võivad asjaomase riigi eksportivad tootjad, kelle arvates valmistavad ja müüvad nad vaatlusalust toodet turumajanduse tingimustes, esitada sellega seoses nõuetekohaselt põhjendatud taotluse (edaspidi „turumajandusliku kohtlemise taotlus”). Turumajanduslikku kohtlemist võimaldatakse, kui kõnealuse taotluse hindamine näitab, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumid on täidetud (12). Nende eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, arvutatakse dumpingumarginaal võimaluste piires ja piiramata algmääruse artikli 18 kohast kättesaadavate faktide kasutamist, nende endi normaalväärtuse ja ekspordihindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b.
Asjaomase riigi eksportivad üksiktootjad võivad lisaks sellele või teise võimalusena taotleda individuaalset kohtlemist. Individuaalse kohtlemise saamiseks peavad eksportivad tootjad esitama tõendid, et nad täidavad algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumid (13). Nende eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldatakse individuaalset kohtlemist, arvutatakse dumpingumarginaal nende endi ekspordihindade põhjal. Individuaalse kohtlemise saanud eksportivate tootjate puhul põhineb normaalväärtus eespool kirjeldatud korras valitud turumajandusliku kolmanda riigi puhul kindlaks määratud väärtustel.
Oluline lisateave on esitatud käesoleva teate punktis 9.
a) Turumajanduslik kohtlemine
Komisjon saadab turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kõikidele valimisse kaasatud asjaomase riigi eksportivatele tootjatele ja valimisse kaasamata koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ja asjaomase riigi ametiasutustele.
Kõik turumajanduslikku kohtlemist taotlevad eksportivad tootjad peavad tagastama täidetud turumajandusliku kohtlemise taotluse 21 päeva jooksul pärast valimi moodustamist või valimi moodustamisest loobumisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.
b) Individuaalne kohtlemine
Individuaalse kohtlemise taotlemiseks peavad valimisse kaasatud asjaomase riigi eksportivad tootjad ja valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, esitama turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi, milles on individuaalset kohtlemist käsitlevad osad nõuetekohaselt täidetud, 21 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.
4.1.3 Sõltumatute importijate uurimine (14) (15)
Sõltumatuid importijaid, kes tegelevad vaatlusaluse toote importimisega asjaomasest riigist ELi, sealhulgas neid, kes ei teinud koostööd kehtivate meetmete muutmise ja säilitamiseni viinud uurimistes, kutsutakse üles osalema komisjoni korraldatavas läbivaatamisega seotud uurimises.
Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud sõltumatute importijate ilmset suurt arvu ja et lõpetada läbivaatamisega seotud uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate sõltumatute importijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse algmääruse artikli 17 kohaselt.
Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu või äriühingute kohta käesoleva teate B lisas nõutud teabe.
Sõltumatute importijate valimi moodustamiseks vajaliku teabe saamiseks võib komisjon lisaks võtta ühendust kõigi teadaolevate importijate ühendustega.
Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada muud asjakohast teavet seoses valimi moodustamisega, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.
Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.
Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõikidele teadaolevatele importijate ühendustele. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teatamisest, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet nende äriühingu(te) struktuuri kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ja vaatlusaluse toote müügi kohta.
4.2 Kahjuga seotud menetlus (16) ja liidu tootjate uurimine
Vaatlusaluse toote tootjaid ELis, sealhulgas neid, kes ei teinud koostööd kehtivate meetmete muutmise ja säilitamiseni viinud uurimistes, kutsutakse üles osalema komisjoni korraldatavas läbivaatamisega seotud uurimises.
Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud liidu tootjate suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud vähendada uurimisega hõlmatavate liidu tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse algmääruse artikli 17 kohaselt.
Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil liidu tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu või äriühingute kohta käesoleva teate C lisas nõutud teabe.
Liidu tootjate valimi moodustamiseks vajaliku teabe saamiseks võib komisjon lisaks võtta ühendust kõigi liidu tootjate teadaolevate ühendustega.
Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada muud asjakohast teavet seoses valimi moodustamisega, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast kõnealuse teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.
Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse liidu tootjad valida vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.
Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõikidele teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teatamisest, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet nende äriühingu(te) struktuuri ja finantsolukorra kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ning vaatlusaluse toote tootmiskulude ja müügi kohta.
4.3 Liidu huvide hindamine
Algmääruse artikli 21 kohaselt tehakse otsus, kas dumpinguvastaste meetmete säilitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine on liidu huvidega vastuolus. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ning tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teatada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Uurimises osalemiseks peavad tarbijaid esindavad organisatsioonid sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos.
Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või täites komisjoni koostatud küsimustiku. Kõigil juhtudel võetakse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.
4.4 Vabastuskava käsitlev menetlus
Ilma et see mõjutaks praeguse läbivaatamise tulemusi, kutsutakse huvitatud isikuid üles esitama märkusi vabastuskava praeguse toimimise ja selle võimaliku tulevikumudeli kohta. Märkused peaksid eelkõige käsitlema vabastuskava korraldust ja haldamist selle praegusel kujul. Sellega seoses keskendutakse praeguses läbivaatamises eelkõige probleemidele, mida kogevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.
Huvitatud isikud võivad esitada komisjonile vabastuskava kohta märkusi 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.
4.5 Muud kirjalikud esildised
Vastavalt käesoleva teate sätetele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.
4.6 Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalituses
Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalituselt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Läbivaatamisega seotud uurimise algetapiga seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Pärast seda tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.
4.7 Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised
Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused elektrooniliselt (mittekonfidentsiaalsed esildised e-posti teel, konfidentsiaalsed esildised CD-R-il või DVD-l), märkida tuleb huvitatud isiku nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumbrid. Turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluse ning küsimustike vastuste juurde kuuluvad volikirjad, allkirjastatud tõendid ja nende täiendused tuleb esitada paberil, seega kas posti teel või kohale toimetatult allpool esitatud aadressil. Vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 2 tuleb huvitatud isikul teatada kohe komisjonile, kui ta ei saa esitada esildisi ja taotlusi elektroonilisel kujul. Lisateavet komisjoniga suhtlemise võivad huvitatud isikud saada kaubanduse peadirektoraadi veebisaidi vastavalt veebilehelt: http://ec.europa.eu/trade/tackling-unfair-trade/trade-defence
Komisjoni postiaadress:
European Commission |
Directorate-General for Trade |
Directorate H |
Office: N105 04/092 |
1049 Bruxelles/Brussel |
BELGIQUE/BELGIË |
Faks +32 22985353 |
E-post: TRADE-R546-BICYCLES-A@ec.europa.eu |
(mõeldud Hiina Rahvavabariigi eksportijatele, nendega seotud importijatele ja nende ühendustele ja esindajatele ning turumajandusliku kolmanda riigi tootjatele) ja |
TRADE-R546-BICYCLES-B@ec.europa.eu |
(mõeldud liidu tootjatele, sõltumatutele importijatele, kasutajatele, tarbijatele ja nende ühendustele liidus) |
5. Koostöösoovimatus
Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.
Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele andmetele.
Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused tehakse seetõttu kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.
6. Ärakuulamise eest vastutav ametnik
Huvitatud isikud võivad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni uurimistalituse vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik vaatab läbi toimikule juurdepääsu taotlused, vaidlused dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlused ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlused. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada üksiku huvitatud isiku ärakuulamise ning tegutseda vahendajana tagamaks, et huvitatud isiku õigust kaitsele kohaldatakse täiel määral.
Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Läbivaatamise uurimise algetapiga seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.
Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka ärakuulamiseks, mille juures on esindatud isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu dumping, kahju, põhjuslik seos ja liidu huvi.
Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel: http://ec.europa.eu/trade/tackling-unfair-trade/hearing-officer/index_en.htm
7. Läbivaatamisega seotud uurimise ajakava
Läbivaatusega seotud uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 5 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
8. Isikuandmete töötlemine
Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (17).
9. Oluline teave Hiina Rahvavabariigi eksportivatele tootjatele: kinnitusdetailide suhtes kehtestatud EÜ dumpinguvastaseid meetmeid käsitleva WTO apellatsioonikogu aruande (WT/DS397) mõju sellele, kuidas komisjon teostab käesolevat uurimist
Komisjon julgustab kõiki asjaomase riigi (mis loetakse algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt mitteturumajanduslikuks riigiks) eksportivaid tootjaid endast teatama 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui nad on huvitatud koostööst ja individuaalse dumpinguvastase tollimaksu saamisest, isegi siis, kui nad enda arvates ei vasta individuaalse kohtlemise saamiseks vajalikele kriteeriumidele. Komisjoni talitused juhivad nende tähelepanu järgmistele asjaoludele (18).
EÜ-d ja teatavaid Hiinast pärit rauast või terasest kinnitusdetaile käsitlenud vaidluses (EC-Certain Iron or Steel fasteners from China (WT/DS397)) leidis WTO apellatsioonikogu muu hulgas, et algmääruse artikli 9 lõige 5 ei ole kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu teatavate sätete ja WTO lepingu artikliga XVI:4.
Nõukogu 23. juuli 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1515/2001 (meetmete kohta, mida ühendus võib võtta pärast WTO vaidluste lahendamise organi aruannet dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete kohta) (19) artiklis 2 on sätestatud, et Euroopa Liidu Nõukogu võib muu hulgas muuta algmääruse kohaselt võetud liidu meetmeid, et vajaduse korral arvestada WTO vaidluste lahendamise organi aruandes esitatud juriidiliste tõlgendustega vaidlustamata meetmete kohta.
Seega, kui käesoleva algatamisteatega algatatud läbivaatamisega seotud uurimise tulemusena muudetakse kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid, moodustab eespool nimetatud artikkel 2 komisjoni arvates õigusliku aluse apellatsioonikogu poolt kõnealuses vaidluses esitatud juriidiliste tõlgenduste järgimiseks. Täpsemalt öeldes, kui eksportiv tootja teatab endast eespool nimetatud tähtaja jooksul ja teeb täielikku koostööd, esitades kogu vajaliku teabe, aga ei esita taotlust individuaalseks kohtlemiseks, või esitab taotluse, aga teda ei peeta kriteeriumitele vastavaks, siis võib kõnealuse määruse artikkel 2 olla nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel õiguslik alus asjaomasele eksportivale tootjale individuaalse tollimaksu määramisel. Komisjon võtab kõnealuse küsimuse analüüsimisel arvesse WTO apellatsioonikogu poolt eespool nimetatud vaidluse käigus esitatud põhjendusi ning eelkõige apellatsioonikogu aruande lõigetes 371–384 käsitletud asjaolusid.
Käesoleva algatamisteate käesoleva osa alusel individuaalse tollimaksu saanud ettevõtjad peaksid endale teadvustama, et uurimise tulemusena võidakse nende suhtes kohaldada suuremat tollimaksu kui olukorras, kus individuaalset tollimaksu ei ole määratud.
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.
(2) Dumpinguks nimetatakse toote müümist ekspordiks („vaatlusalune toode”) hinnaga, mis on alla normaalväärtuse. Normaalväärtus on tavaliselt samasuguse toote võrreldav hind asjaomase riigi siseturul. „Samasugune toode” on toode, mis on vaatlusaluse tootega igati sarnane, või sellise toote puudumisel toode, mis on vaatlusaluse tootega väga sarnane.
(3) EÜT L 228, 9.9.1993, lk 1.
(4) EÜT L 16, 18.1.1997, lk 55.
(5) EÜT L 17, 21.1.1997, lk 17.
(6) ELT L 183, 14.7.2005, lk 1.
(7) ELT L 55, 28.2.2008, lk 1.
(8) ELT L 261, 6.10.2011, lk 2.
(9) Vt joonealust märkust 2.
(10) Eksportiv tootja on asjaomases riigis asuv tootja, kes toodab ja ekspordib vaatlusalust toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.
(11) Algmääruse artikli 9 lõike 6 kohaselt ei võeta arvesse null- või miinimummarginaale ega marginaale, mis on kehtestatud vastavalt algmääruse artiklis 18 kirjeldatud tingimustele.
(12) Eksportivad tootjad peavad eelkõige tõendama, et: i) majandustegevusega seotud otsused ja kulutused tehakse lähtuvalt turul toimuvast ning ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta; ii) äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel; iii) puuduvad varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud märkimisväärsed moonutused; iv) pankroti- ja asjaõigusaktidega on tagatud õiguskindlus ja stabiilsus ning v) kursside ümberarvestus toimub turukursside alusel.
(13) Eksportivad tootjad peavad eelkõige tõendama, et: i) täielikult või osaliselt välisomandis olevate äriühingute või ühisettevõtete puhul on eksportijatel õigus kapital ja kasum kodumaale tagasi tuua; ii) ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud; iii) enamusosalus kuulub eraisikutele. Direktorite nõukogusse kuuluvad või juhtival positsioonil olevad riigiametnikud moodustavad vähemuse või tuleb näidata, et sellest hoolimata on äriühing riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu; iv) vahetuskursi ümberarvestused tehakse turukursi alusel ja v) riiklik sekkumine ei ole selline, mis võimaldab meetmetest kõrvalehoidmist, kui üksikeksportijatele määratakse erinevad tollimaksumäärad.
(14) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku I lisa eksportivate tootjate kohta. Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklile 143 käsitatakse isikuid üksteisega seotuna ainult siis, kui: a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nad on tööandja ja töövõtja; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikuid peetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde) iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.
(15) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muuks kui dumpingu kindlakstegemiseks.
(16) Kahju tähendab liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või tootmisharu rajamise olulist pidurdamist.
(17) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
(18) Eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu kasutamise korral määratakse individuaalne dumpinguvastane tollimaks ainult nendele eksportivatele tootjatele, kes i) on kaasatud väljavõttelisse uuringusse või ii) kellele on kehtestatud individuaalne dumpingumarginaal vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3.
(19) EÜT L 201, 26.7.2001, lk 10.
A LISA
B LISA
C LISA