4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/29

1.1

Põllumajandus- ja maapiirkondades töötavate ja/või ettevõtlusega tegelevate naiste potentsiaali tuleb analüüsida, arvestada ja väärtustada kõikides ELi poliitikameetmetes ning mitte pärssida: see on vajalik tingimus, et naised saaksid olla arengu ja innovatsiooni käimapanev jõud, aidates kogu sektoril kriisist välja tulla.

1.2

Võrdne kohtlemine, võrdsed võimalused ja naiste tingimuste tõhustamise meetmed peavad olema tagatud kõikides ELi õigusaktides ja programmides soolise võrdõiguslikkuse tõhusa süvalaiendamise kaudu, lihtsustades ressurssidele juurdepääsu menetlusi ja kontrollides perioodiliselt tulemusi.

1.3

Naised peavad olema kaasatud sektori arengukavadesse kohalikul ja piirkondlikul tasandil: see eeldab, et naistele luuakse tingimused nendes kavades osalemiseks, vajaduste ja kogemuste väljendamiseks ja projektide algatamiseks (suutlikkuse suurendamine).

1.4

Ülikoolide ja teaduskeskuste suhtlemisel asjaomaste naistega tuleb analüüsida võimalusi ja vajadusi, pakkuda õppe- ja tehnoloogiavahendeid naiste juhitavate ettevõtete arengu toetamiseks, parandada naiste töö- ja elukvaliteeti põllumajanduses.

1.5

Naisettevõtluse arendamisel ja parandamisel põllumajanduses on esmatähtis IKT (1), tingimusel, et see tehnoloogia on tõhus, territooriumil hästi jagatud, kättesaadav ja madala hinnaga (lairibaühendus). See võib luua töövõimalusi ka IKT-spetsialistidele.

1.6

Hea IKT hõlbustab naiste võrgustike asutamist, mis arendab kontakte, toetab osalemist ja soodustab suhteid ja heade tavade tutvustamist naiste seas ELis ning kandidaatriikides ja kolmandates riikides, mis tuleb kasuks rahvusvahelisele koostööle ja kaubandusele.

1.7

Õpe peab olema suunatud asjaomaste naiste vajadustele ja potentsiaalidele; naistele endile võib usaldada uuenduslikud teabelevivormid (arutelurühmad ja ise õppimine, meedia, teavitusüritused õppeasutustes jne).

1.8

Selleks, et naised organiseeruksid ja osaleksid, arendades nii oma võimalusi, on vaja tõhusaid, kättesaadavaid ja paindlikke teenuseid, mille abil õnnestub saada aega vabaks hoolekandetöödest. See kehtib tervishoiu, transpordi, krediidi, turustuse, turunduse, eakate ja laste hooldamise kohta, aga ka sotsiaalteenuste sektorite kohta, et tagada kaitse naistele, kellel see puudub. Ka sel juhul luuakse tööhõivevõimalusi juurdekuuluvate teenuste alal.

1.9

Kõik ELi liikmesriigid peaksid edendama abiliste juriidilist tunnustamist sotsiaalkindlustuses ja tervishoius. Oleks asjakohane määrata ELi tasandil kindlaks ühisettevõtluse õiguslik raamistik, arvestades võimalikult suurel määral naise staatust põllumajanduses ja maaelus.

1.10

Naised võivad kaasa aidata põllumajanduse ja territooriumi jätkusuutlikkusele, kui neil on olemas vajalikud teabe- ja tehnoloogilised vahendid (keskkonnahoidlik tehnoloogia, tõhus ressursside majandamine ja kasutamine, puhta energia tootmine). Seda tüüpi uuenduslike ja säästlike ettevõtete käivitamiseks tuleks ette näha kiirmenetlus lihtsustatud juurdepääsuks vahenditele (ühise põllumajanduspoliitika II samba laadi).

1.11

Naised võivad olla käsitöönduse, traditsiooniliste kvaliteet- ja mahetoodete elavdamise eestvedajad, ka tootjate ja tarbijate vahelise tihedama lävimise kaudu, mida tuleb uurida ja väärtustada (nagu lühikeste tarneahelate puhul).

1.12

Ühise põllumajanduspoliitika reform ja maaelu arengu poliitika peavad aitama edendada naiste tööhõivet ja aktiivsust, eelkõige naistele mõeldud temaatiliste programmide (II sammas) kaudu.

1.13

Liikmesriigid, piirkonnad, kohalikud ametiasutused ja sotsiaalpartnerid vastutavad ühiselt põllumajandus- ja maakeskkonnas elavate naiste võimaluste edendamise eest, tagades seaduslikkuse tingimused ja vastutades sellise asjakohase õigusraamistiku rakendamise eest, mille raames järgitakse võrdõiguslikkuse ja esindatuse põhimõtteid ka nende sisestruktuurides. Positiivsed näited eri liikmesriikidest peaksid pakkuma innustust selleks, et naised – nagu nõuab ka Euroopa Parlament – oleksid esindatud kõigis põllumajandussektori ja maapiirkondade poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes organites.

2.1

Potentsiaal, mida kujutavad endast naised põllumajanduses, on alahinnatud: ühise põllumajanduspoliitika 2010. aasta aruandes (2) viidatakse naistele ainult Eurostati statistikas ja 2010. aasta maaelu arengu aruandes märgitakse põgusalt lõhet tööhõivemäärades (meestel 76 %, naistel 62 % (3)). Ka asjaomases nõukogu 20. veebruari 2006. aasta otsuses ühenduse maaelu arengu strateegiasuuniste kohta (4) on naisi nimetatud üksnes seoses vajadusega soodustada nende tööturule sisenemist.

2.2

Euroopa Parlament seevastu loetleb 2011. aasta resolutsioonis naiste rolli kohta põllumajanduses ja maapiirkondades (5) põhjalikkusega peamised naiste ees seisvad raskused ning soovitab mõningaid strateegilisi võimalusi, kuidas naisi nende tegelikus sotsiaalses ja majanduslikus olukorras toetada. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub Euroopa Parlamendi tehtud analüüsidega ja jagab nende järeldusi, meenutades ühtlasi oma arvukaid arvamusi (6).

2.3

Komitee hindab kõrgelt nii komisjoni ettepanekut võtta vastu ühissätete määrus struktuurifondide kohta kui ka sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (7), samuti teatist Euroopa innovatsioonipartnerluse kohta põllumajanduses (8). Need dokumendid sisaldavad huvitavaid elemente, mis panevad lootma, et institutsioonid pööravad suuremat tähelepanu sooteemadele, ning komitee loodab, et nendele järgnevad asjakohased otsused nõukogu poolt.

2.4

Komitee tunnustab selgelt maanaiste organisatsioonide ja samalaadsete võrgustike tegevust mitmes liikmesriigis. Osad neist organisatsioonidest on iseseisvad ja osad on integreeritud põllumajandustootjate ühendustesse. Samuti on mõned maanoorte organisatsioonid äärmiselt pühendunud soolise võrdõiguslikkuse tagamisele. See võimaldab paljudel naistel omandada kvalifikatsiooni ja motiveerib neid pühenduma ka edaspidi ettevõtlus-, sotsiaalsele, kutsealasele ja poliitilisele tegevusele. Samuti on neil suur osa senistes edusammudes, nt põllumajandustootjate perede sotsiaalkaitses. Mõnes põllumajandustootjate ühenduses, kus seni on traditsiooniliselt domineerinud mehed, on naistel praegu suur mõju (9). Sellised näited peaksid olema eeskujuks kõigis liikmesriikides.

2.5

Käesoleva arvamuse eesmärk on paralleelselt viidatud dokumentidega selgitada välja mõned kriteeriumid ja meetmed, mis võiksid aidata naistel oma töötaja- ja ettevõtjapotentsiaali täiel määral ära kasutada võttes uuendusliku rolli säästva arengu ja kvaliteetse tööhõive toetamisel. Põllumajanduses ja maaelus töötavate ja ettevõtjatena tegutsevate naiste potentsiaali ja vajaduste parem väljaselgitamine võib parandada tootmist ja selle kvaliteeti, anda tootmisele strateegiline mõõde ja seda mitmekesistada ning arendada ühise põllumajanduspoliitika suuremat järjepidevust maaelu arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika raames.

3.1

Ühise põllumajanduspoliitika järjestike reformide käigus on muutunud hajusaks mõisteline piir põllumajandusliku majanduse, maapiirkondade majanduse ja territooriumi haldamise/väärtustamise vahel. See muudab olustiku, mille taustal analüüsida naiste ees seisvaid probleeme, ulatuslikumaks (10), aga suurendab ka vajadust täpsete, lahtikirjutatud ja kvalitatiivsete andmete järele, mis nõuab põhjalikumat käsitlust Eurostati juba tehtud töö kohta. Euroopa Parlamendi 2011. aasta resolutsioonis eeldatakse, et „regulaarselt põllumajanduses tegevaid” inimesi on 26,7 miljonit, kellest 42 % (ehk 11,2 miljonit) on naised – kõikidel põllumajanduse ja maaelu tegevusaladel kokku, kus inimesed teevad mingit tööd (mis sageli aga ei ole nende ainus ega põhitegevus). Eurostat seevastu mõõdab tööhõivet põllumajanduses aasta tööühikute (ATÜ) arvuna, mis vähendab selles sektoris ükskõik rollis töötavate meeste ja naiste koguarvu 2010. aastal 11,1 miljonini (põllumajanduses, metsanduses, jahipidamises ja kalanduses) ning järelikult naiste arvu umbes 4,7 miljonini (11).

3.2

See viide statistikametoodikale näitab selgelt, et probleemi ei tekita mitte mängus olevad arvud, vaid põllumajanduse ja maaelu sektori strateegilisus nende vastastikuses toimes linna- ja linnalähedaste oludega ning nende säästev areng (keskkonnaalane ja sotsiaalne). Naiste tegelikku olukorda põllumajanduses ja maapiirkondades vaadeldakse seega kahest seisukohast: Euroopa põllumajanduse kõrgetasemelised tootmisstandardid ja naiste potentsiaal, mida saab ära kasutada piiratud, kuid tõhusalt ja sihipäraselt kasutatavate vahenditega. Ei tohi unustada, et valitseb veel sügav kriis, mis tekitab raskusi – aga ka võimalusi – naistele, kes elavad ja töötavad põllumajandus- ja maapiirkondades.

4.1

Hiljutised põllumajanduse ja maaelu olukorra uuringud näitavad, et pärast tootmise ja tööhõive langust tarbimise ja ekspordi vähenemise tõttu on sektor nüüd pööranud tõusuteele ning täheldatakse tulude suurenemist. Konkreetselt siseturul täheldatakse teatavat kvaliteedi ja säästlikkuse eelistamist: näiteks pooldavad tarbijad üha rohkem kohalike (nullkilomeetritega või lühikese tarneahelaga turustamine (12)) ja/või mahetoodete ostmist.

4.2

Tööhõives kadus põllumajanduses aastatel 2007–2008 ligikaudu 900 000 töökohta, samas kui aastatel 2008–2009 oli see bilanss –200 000 ATÜd (13). Tööhõive negatiivne arengusuundumus võib seega peatuda taseme juures, mis kajastab töötajate arvu loomulikku vähendamist ettevõtete ratsionaliseerimise tõttu, kusjuures kvalifitseerimata tööjõudu vähendatakse ja suuremate erialaoskustega tööjõudu suurendatakse.

4.3

Vaatamata neile lootustandvatele elementidele ei ole me kindlasti kriisist välja jõudnud ega ei ole paranenud ka naiste olukord: suurel määral kasutatakse põllumajanduslikus tootmises jätkuvalt naistööjõudu mitteametlikult, mis on juba suures halvemuses nii täistööajaga (26 % naisi võrreldes 52 % meestega) kui ka osalise tööajaga tööhõives (9,7 % mehi võrreldes 11,8 % naistega) (14). Lisaks nendele andmetele on hooajatöö (mis kujutab endast äärmiselt suurt töötajate protsenti võrreldes tähtajatu töölepinguga töötajate väikese protsendiga) ning mitteametlik ja ebaseaduslik töö ulatuslik nähtamatu reaalsus või kvantifitseerimata probleemistik, mille suhtes tuleks võtta meetmeid, mis innustaksid varjatud tööd päevavalgele tooma ja naiste tööhõivet võimalust mööda stabiilseks muutma.

4.3.1

Suurt muret tekitab (nii ELi-siseste kui ka -väliste) sisserändajate olukord, sest neil puuduvad sageli kõige elementaarsemadki õigused, näiteks makstakse neile palka hilinemisega või vähendatakse palka ebaõiglaselt ja õigustamatult. See olukord on kriisi algusest peale halvenenud ning ei ole õigustatav sellega, et väikeettevõtjatel ja töötlusettevõtjatel on raskusi laenu saada. Paljudel juhtudel on naistöötajatel tulnud päritoluriiki tagasi pöörduda, ilma et neile oleks makstud, või nad on ekspluateerijate, kurjategijate ja tööjõuga kaubitsejate meelevallas, keda pealegi ei võeta mõnes ELi riigis kriminaalvastutusele.

4.3.2

Kuna põllumajandusettevõtted asuvad hajusalt üle territooriumi ja paljud neid on väikesed, on neis keeruline kontrollida töösuhete nõuetele vastavust. Eeskirjade rikkumise ja kuritegevuse vastu võitlemise lähtepunktiks võib siiski olla kohalike ametiasutuste hoolikas haldamine koostöös sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et tagada kõigile õigused ja turvalisus.

5.1

Põllumajandustootmise kvalitatiivne mõõde on naiste töö oluline aspekt, seda nii tootjate, abiliste ja tarbijatena kui ka traditsioonide, loovuse ja algupäraste tavade kandjatena. Nende asjade väärtustamiseks on vaja teha kooskõlastatud valikuid kohapeal.

5.2

Kõrgtehnoloogiliste tootmistehnikate arendamise ja rakendamise, teadusuuringute, kutsesuunitluse ja õppe alal on vaja teaduskeskuste ja ülikoolide lävimist põllumajandus- ja maapiirkondadega, et kaasata uurimustesse naiste vajadused ja nende potentsiaali analüüs.

5.3

Sageli leitakse, et kõiki kvaliteedi parandamise ja konkurentsivõime edendamise probleeme saab lahendada mingit laadi koolituse andmisega. See võib põhjustada hulgalise, aga mitte kvaliteetse ja sihipärase koolituspakkumise, mis sageli ei vasta adekvaatselt konkreetsetele majanduslikele ja asjaomaste sotsiaalpartnerite vajadustele ega ühiselt kokku lepitud säästva arengu strateegiatele. Põllumajanduse ja maaelu arenguks on vaja ettevalmistusega naistöötajaid ja -ettevõtjaid, aga ainult väljaõpe ei paranda koheselt töö, tegevuse ja elukvaliteeti, kui puuduvad vajalikud struktuurid ja teenused ning ei looda jätkusuutlikke ja kvaliteetseid töökohti.

6.1

Igasugune koolitusalane sekkumine, teenuste pakkumine või ratsionaliseerimine peab lähtuma konkreetsete tingimuste ning põllumajandus- ja maakeskkonnas elavate ja töötavate naiste valmiduse analüüsist. See eeldab piirkonna, võimaluste ja inimeste ootuste hoolikat analüüsimist, mis tuleb läbi viia asjaomaste naiste aktiivse osalemisega. Osalemine on protsess, milles on vastutus riigiasutustel, piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel, aga ka ühiskondlikel ja kutseorganisatsioonidel. Piirkonna kogu potentsiaali saab suurendada, kui kasutatakse ära seal elavate naiste potentsiaal. Sihipärased ja tõhusad innovatsiooni, naisettevõtluse ja -tööhõive arendamise programmid võivad luua töökohti (sageli noortele), pidurdades ja samal ajal pöörates ümber elanike maakohtadest lahkumise tendentsi.

6.1.1

Selle potentsiaali analüüsimisel peavad koostööd tegema ülikoolid ja piirkonnad: arengukavade projekteerimisse ja hindamisse tuleb kaasata teaduskeskused. See nõuab, et ülikoolide ja naiste vahel tagatakse tõhusad sidemed kõrgetasemelise ja kättesaadava IKTga vahendusel, et teha täpseid uurimusi ja neid kohapeal katsetada (15).

6.1.2

Piirkondliku arengu kavad peaksid sisaldama spetsiaalseid naistöötajatele ja -ettevõtjatele ning abistavatele abikaasadele suunatud koolitusmeetmeid, mis väärtustavad naiste kohanemis- ja innovatsioonivõimet ning võimet teadmisi ja tavasid edasi anda. Naisi, kes on saanud väljaõppe, tuleks innustada andma teadmisi edasi teistele formaalsete (ühistud, kohalike omavalitsuste otsustes osalemise struktuurid, töörühmad maaelu arengu raames jne) ja mitteformaalsete vahendite kaudu (arutelurühmad ja iseõppimine, teavitusüritused õppeasutustes, raadio- ja telesaated, ajaleherubriigid, sotsiaalettevõtted jne). Vajalik stiimul ei ole mitte ainult rahalised vahendid, vaid ka naistele vaba aja võimaldamine tänu soodsatele tingimustele ja headele teenustele territooriumil (tasustatav puhkus, lapsehoiuvõimalused, tõhus ja tasuta transport (16), ajutine asendamine hoolekandetöös, lapsehoid maakohtades jne).

6.2

Üks eeltingimus on tõhus kiire (lairiba) ja madala hinnaga internetiühendus, arvestades, et mõnes ELi riigis on võrku ühendatud alla 60 % kodudest. IKT laialdasem kasutus võib hõlbustada ka kaugõpet, üksteisest kaugel asuvate piirkondade suhtlust ning see stimuleerib suhtlemist naistega teiste riikide põllumajandussektoris ja maakohtades, tekitades huvi ka keelte õppimise ja kogemuste jagamise vastu.

6.2.1

Ühtlasi soodustab IKT naisettevõtjate ja -töötajate ning abistavate abikaasade võrgustike loomist. Väljastpoolt ELi pärit sisserändajate olemasolu stimuleerib neid suhtlema ja lävima ka kandidaatriikide ja kolmandate riikide naistega. Sellest võib sündida kasulik kogemuste jagamine, parem arengukoostöö ja lõpuks suurem kaubandusalane lõimumine, aidates ka lahendada maailma toidunappuse probleemi.

6.3

Üks prioriteet on põllumajanduses ja maaelus tegutsevate naiste tervis. Tõhusate tervishoiuteenustega, sh telemeditsiini- ja telediagnostikastruktuuridega, ja kvaliteetse meditsiinitehnikaga tuleb tagada tervise, ohutuse ja kutsehaiguste järelevalve töökohtades, samuti võib see luua töökohti erialatöötajatele. Sellised teenused (eelkõige reproduktiivtervise ja günekoloogiliste haiguste ennetamise alal) peaksid olema tasuta; igal juhul peaksid kulud ikkagi olema perekonna tulude ja väljaminekute suhtes proportsionaalsed. Üks määrava tähtsusega aspekt on eakate naiste suur osakaal: mõnes tugevalt põllumajanduslikus ja suure maapiirkondade osakaaluga riigis on naiste oodatav eluiga palju pikem kui meestel, mistõttu on üle kuuekümneaastaste elanike seas naisi rohkem (17). Nende naiste jaoks on tingimata vaja tervishoiuteenuseid, abi ja hoolekandeteenuseid ka selleks, et mitte kohustada nooremaid naisi võtma endale perekondlikke lisakohustusi.

6.4

Abistavate abikaasade staatus on riigiti endiselt väga erinev. Ametlikult neid ei tunnustata töötajatena, kuigi nad töötavad sektoris intensiivselt, ja neil ei ole teatud liikmesriikides jätkuvalt mingit tervishoiu- ja pensionikindlustust (peale üldise põhikindlustuse, kus sotsiaaltoetuste süsteem seda ette näeb). Vaja on vahendeid, et tagada nendele naistele kaitse näiteks sotsiaalpartnerite või piirkondlike omavalitsuste asutatud spetsiaalsete pensionifondide kaudu. Samuti oleks asjakohane kindlaks määrata ühisettevõtluse eeskirjad, mis võiks toimuda põllumajanduses ja maaelus tegutsevatele naistele kohaldatava Euroopa põhikirja raames.

6.5

Naistel on pere majandajatena peamine roll ka ratsionaalses energiakasutuses ja jäätmekäitluses. Jäätmete sorteerimise ning adekvaatsed kompostimis- ja ümbertöötlemisstruktuurid (biomass) võib liigitada energiakokkuhoiu eesmärkidesse ja mõjusate põllumajandus- ja mahetootmistsüklitesse, kuna need on energia seisukohast autonoomsed. Uute keskkonnahoidlike tootmis- ja ressursikasutustehnoloogiate kättesaadavust tuleks hõlbustada ja selleks ette näha erisoodustused naisjuhtidega ettevõtete jaoks ja tegevusaladel.

6.6

Paljudes riikides on naisrühmade algatusega saadud häid kogemusi taluturismis, tihti ka ühistu laadi ettevõtetes, ja suurepäraste majandamistulemustega. Arvestades kasvavat huvi seda tüüpi turismi vastu, oleks vaja luua selle tegevuse võrgustik ja levitada parimaid tavasid.

6.7

Selleks et kaasa aidata säästvale arengule ja naiste tegevusele (mis toimub sageli väikese suurusega maatükkidel), peab jaotusvõrk olema kvaliteetne, hästi toimiv ja paindlik: kohalikud mõistlike tegevuskuludega turustusühistud võivad soodustada tüüpiliste kvaliteettoodete müüki jõukohasema hinnaga. Otstarbekad on selliste toodete näitusmüügid ja spetsiaalsed müügitoetusüritused.

6.8

Tähtis on väärtustada käsitöönduslikke ja selliseid tüüpilisi tooteid, mis on kadumas. Sihipärased teavitus- ja turunduskampaaniad võivad aidata tegevust ja töökohti alles hoida ja luua, hoides ära rahvastiku maakohtadest väljarändamist ja kvaliteedilangust massilise impordi tõttu. Seega on tingimata vaja maa- ja põllumajanduspiirkondi linnaturgudega ühendavate teenuste, tehnoloogia ja piisava transpordi tõhusat koostoimet (18).

6.9

Vaja on parandada põllumajandus- ja käsitööettevõtete ja -ühistute asutamiseks krediidi saamise võimalusi, pannes vastutuse traditsioonilistele pankadele (eelkõige maapankadele ja kohalikele hoiukassadele), aga ka arendades mikrokrediidiprogramme, esmajärjekorras naistele.

7.1

Kuni kiidetakse heaks ettepanek võtta vastu määrus ühissätetega struktuurifondide kohta (19), tuletame meelde, et EAFRD-määruses rõhutatakse vajadust kasutada selle fondi vahendeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja nähakse ette selle eesmärgi nimel töötavate organisatsioonide teavitamine ja osalemine (20). Uut ühismäärust võiks tõhustada, nähes selles ette kiirmenetluse naistele, kes asutavad uuendusliku ja säästliku põllumajandus- ja maaelu- või käsitööettevõtte. See annaks viidatud õigusakti artiklis 6 osutatud partnerluses osalevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ettepanekutele suurema jõu ja võimu.

7.2

Mis puutub fonde käsitleva ühismääruse ettepanekusse, mille kohta komitee juba arvamust avaldas (21), siis tuleb siinkohal kinnitada suurt muret tagajärgede pärast, mida makromajanduslikud tingimused (artikkel 21) võivad põhjustada naistele suunatud algatuste arendamise projektidele. Komitee palub vältida spetsiaalsete normatiivsete sätete abil otseseid või kaudseid kahjulikke tagajärgi ühiskonna kõige nõrgematele, sealhulgas naistele.

7.3

Komitee loodab, et komisjon võtaks lisaks viidatud ettepanekutes juba lubatule õigel ajal arvesse muutusi ja naiste nõudmisi, vältides eelkõige põllumajanduses ja maaelus tegutsevate naiste olukorra edendamise programmide sisu ja metoodika jäigaks muutmist.

7.4

Naiste tugevam ja parem osalemine põllumajanduse ja maaelu arengus tuleks süstemaatiliselt integreerida ka Euroopa teadus- ja arendusprogrammidesse ning töötajate väljaõppe (sh Euroopa Sotsiaalfond) ja liikuvuse programmidesse lisaks sellele, et seda arvestatakse loomulikult majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel.

7.5

II samba rakendamist käsitlevad normid, programmid ja projektid tuleks ühise põllumajanduspoliitika järelevalve menetluste raames perioodiliselt üle kontrollida, et teha kindlaks, kas need toimivad tõhusalt võrdsete võimaluste saavutamiseks ja vahendite sihipäraselt kasutamiseks.

7.6

Maaelu arengu poliitikas tuleb ette näha ka temaatilised allprogrammid naiste jaoks ning programmi Leader raames saadud kogemusi tuleb adekvaatselt hinnata ja levitada.

7.7

Selleks et välja arendada programmid, mis sisaldavad prioriteedina naiste potentsiaali ärakasutamist, peab piirkond – selle füüsilises, halduslikus ja sotsiaalses mõistes – olema põhiline aktiivse osalemise eestvedaja. Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonid peavad olema otseselt kaasvastutavad valikutes ja nende elluviimises. Selleks peavad nad ka üles näitama suutlikkust esindada konkreetselt ja tõhusalt naiste vajadusi ning oskama neid arvesse võtta kõikidel organistioonide tasanditel, hoolitsedes ka nende spetsiifilise suutlikkuse suurendamise eest.

7.7.1

Komitee kutsub kõiki selles esindatud organisatsioone üles suunama erilise tähelepanu naistele, kes töötavad ja elavad põllumajandus- ja maakeskkonnas, ning seisma nende vajaduste ja ootuste eest ning kaasama nad süstemaatiliselt erinevatesse horisontaalsetesse ja vertikaalsetesse partnerlusstruktuuridesse.