15.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 11/21

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Romade sotsiaalse emantsipatsiooni ja integratsiooni edendamine Euroopas” (täiendav arvamus)

2013/C 11/05

Raportöör: Ákos TOPOLÁNSZKY

17. jaanuaril 2012 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada täiendava arvamuse teemal

„Romade sotsiaalse emantsipatsiooni ja integratsiooni edendamine Euroopas”

(täiendav arvamus).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 23. oktoobril 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 484. istungjärgul 14.-15. novembril 2012. aastal (14. novembri 2012 istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 127, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 12.

1. Ettepanekud ja soovitused

1.1

Komitee kiidab suure lootusega heaks Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu, muude ELi organite ja liikmesriikide hiljuti võetud meetmed Euroopa romade sotsiaalse kaasatuse ja integratsiooni edendamiseks, sh Euroopa Komisjoni raamstrateegia ja romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate vastuvõtmise.

1.2	Samal ajal juhib komitee tähelepanu sellele, et kõik need „jõupingutused ei ole aidanud otsustavalt vähendada paljude romade diskrimineerimist, parandada nende elukvaliteeti või suurendada nende võimalusi … ”.

1.3	Juba 2011. aastal avaldas komitee kõnealust küsimust käsitlevas ettevalmistavas arvamuses (1) muret kodanikuühiskonna- ja romade organisatsioonide toetuse pärast romasid käsitlevatele riiklikele integratsioonistrateegiatele ja tegi mitmeid ettepanekuid.

1.4

Komitee tellitud ja 27 liikmesriigis läbi viidud uuringu järeldused on samad kui romade Euroopa poliitika koalitsiooni ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide tehtud uuringute järeldused: nendest selgub, et lisaks teravale teabepuudusele ja ulatuslikule rahulolematusele on roma kogukonna esindajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja nende esindajate seas levinud frustratsioon ja usaldamatus. Tundub, et romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad ei ole vastanud selle kogukonna järjest suurematele ootustele ja siirale lootusele, et strateegia võiks tõesti aidata romadel paremini ühiskonda integreeruda.

1.5

Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate eesmärkide saavutamiseks olemasolevad vahendid ja ressursid ei tundu olevat piisavad selleks, et kompenseerida diskrimineerimise ja tõrjutuse püsivat negatiivse mõju asjaosaliste elukvaliteedile ja võimalustele. Seetõttu pöörab komitee tähelepanu sellele, kui oluline on poliitikat kooskõlastada ja tagada, et ressursid vastavad seatud sihtidele.

1.6	Komitee leiab, et romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate kavandamine ja elluviimine peab alati olema õigustepõhine, et tagada inim-ja põhiõiguste austamine.

1.7	Samuti leiab ta, et diskrimineerimise vastu võitlemine peaks olema prioriteet kõikides ühiskonnaelu valdkondades.

1.8	Komitee kinnitab, et positiivne lähenemisviis romade sotsiaalsele olukorrale peaks muutuma üldlevinuks, ning kaasamise poliitika rakendamine sõltub otsustavalt sellest, kas inimestel on jõudu, vahendeid ja võimu oma elu suunata.

1.9

Komitee toetab Euroopa Komisjoni kavandatud romade riiklike kontaktpunktide võrgustiku loomist, kui sellele antakse asjakohased volitused, ning rõhutab, et organiseeritud kodanikuühiskond (sh romade organisatsioonid ja nende huvide esindajad) tuleb täiel määral kaasata romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate koostamise kõikidesse etappidesse (koostamine, elluviimine, järelevalve ja hindamine).

1.10	Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate järelevalvet ja hindamist tuleb teaduslikele argumentidele toetudes ja sõltumatute hindajate abi kasutades püsivalt parandada. Samas tuleb luua süsteem, mis võimaldab seda protsessi rahastada.

2. Taustteave

2.1

Euroopa Komisjon võttis 2011. aasta aprillis vastu väga olulise strateegiadokumendi „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020” (2). Esimest korda ELi ajaloos sätestati teatises peamised strateegilised eesmärgid, mis on tihedalt seotud strateegia „Euroopa 2020” prioriteetide, ELi põhiõiguste harta sätete ja teatmiku „Kümme ühist põhimõtet romade kaasamiseks” (3) järeldustega. Teatises rühmitatakse poliitilised ülesanded nelja valdkonda: juurdepääs haridusele, tööhõivele, tervishoiule ja eluasemele. Selles pööratakse ka erilist tähelepanu koostööle kodanikuühiskonna- ja romade organisatsioonidega ning pooldatakse tugeva järelevalve- ja hindamismehhanismi loomist ja elluviimist. Samal ajal kutsutakse liikmesriike üles koostama ja võtma vastu oma riiklikud strateegiadokumendid ning edastama need 2012. aasta lõpuks Euroopa Komisjonile.

2.2

Nõukogu toetab oma järeldustes (4) Euroopa Komisjoni teatist (5) ja järeldab järgmist.

„(Nõukogu tervitab) komisjoni teatist (…), milles kutsutakse liikmesriike (…) seadma saavutatavaid riiklikke eesmärke (…), samuti kehtestama järelevalvemehhanismi ja muutma olemasolevad ELi vahendid romade kaasamise projektidele paremini kättesaadavaks”, ning rõhutab vajadust

—	asjakohaselt jälgida ja hinnata romade kaasamise strateegiate või integreeritud poliitikameetmete mõju (punkt 23);

—	toetada kodanikuühiskonna ja kõigi teiste sidusrühmade paremat kaasatust (punkt 41).

3. Komitee avaldas 16. juunil 2011. aastal ettevalmistava arvamuse teemal „Romade sotsiaalse emantsipatsiooni ja integratsiooni edendamine Euroopas”, (6). mille peamised järeldused on järgmised.

3.1

Komitee kiidab suure lootusega heaks Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu, muude ELi organite ja liikmesriikide võetud meetmed Euroopa romade sotsiaalse kaasatuse ja integratsiooni edendamiseks ning nende jõupingutused, mis on viimasel ajal intensiivistunud;

3.1.1

juhib samal ajal tähelepanu sellele, et kõik need „jõupingutused ei ole aidanud otsustavalt vähendada paljude romade diskrimineerimist, parandada nende elukvaliteeti või suurendada nende võimalusi; mõnes suhtes on nende olukord isegi halvenenud”;

3.1.2

pöörab seetõttu tähelepanu vajadusele luua integreeritud, kooskõlastatud ja sidus üleeuroopaline strateegia ja eesmärgikindel, süstemaatiline tegevusprogramm, mis hõlmab kõiki poliitikavaldkondi ja mida rakendatakse liikmesriikide tasandil, andes sellega asjaomastele inimestele ja kogukondadele õigused ja volitused, mida nad oma elu suunamiseks vajavad (emantsipatsioon);

3.1.3

on seisukohal, et „liikmesriikidele võiks välja pakkuda järgmised elemendid kui (…) romade integreerimise poliitika kolm sammast, mida tuleks rakendada kooskõlastatult ja mis kajastavad konkreetselt, kuid mitte eranditult probleemide ja nende lahendamiseks vajalike strateegiliste prioriteetide iseloomu”:

a)	rassi- ja rahvusneutraalne kaasav poliitika ning samal ajal vaesuse ja äärmise puuduse kontsentratsiooni vähendamine;

b)	poliitika nende inimeste emantsipatsiooni toetamiseks, kes peavad end ise ükskõik mõnda romade kogukonda kuuluvaks, ja nende saavutatud sotsiaalse kaasatuse propageerimine;

c)	üldine rassismivastane poliitika ja rassismivastased kampaaniad;

3.2	rõhutab, et „roma rahva ja kogukondade esindajad ja liikmed tuleb kindlasti kaasata nii poliitika kavandamisse kui ka rakendamisse aktiivselt kõigil tasanditel (ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil)”;

3.3

Komitee soovib osaleda sellise poliitika järelevalves ja „hindamisel vastavalt kodanikuühiskonnalt saadud mandaadile ja oma sisemistele sidemetele kodanikuühiskonna organisatsioonidega liikmesriikides. Komitee soovib olla vahendajaks ELi institutsioonide ja organiseeritud kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel ja olla aktiivne partner romade kaasamise Euroopa platvormis ja muudes struktureeritud dialoogi vormides”.

4. Uuringud ja küsitlused

4.1 Eespool öeldut arvestades püütakse käesolevas arvamuses koguda kokku raamstrateegiaga ja romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiatega seotud teave, kogemused ja arvamused, mida juhtivad vaatlejad, Euroopa Komisjoni pädevad talitused, romade ühingud, roma kogukonna huve kaitsvad kodanikuühiskonna organisatsioonid, surverühmad ja eri liikumised on juba mõnda aega kogunud. Ei ole kahtlust, et nii saadud järeldused mõjutavad märkimisväärselt raamstrateegias määratletud eesmärkide saavutamist liikmesriikide tasandil. Tehtud analüüsidest võib mainida järgmisi:

—	riiklike strateegiate koostamise ja nende sisuga seotud Euroopa Komisjoni dokumendid;

—	dokumendid, mis on seotud osalemise ja järelevalve ning OSI (Office for Social inclusion) valduses oleva teabe levitamisega, eelkõige uutes liikmesriikides (7);

—	romade Euroopa poliitika koalitsiooni küsimustikud;

—	selliste romade küsimustega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide nagu Euroopa romade teabeameti (European Roma Information Office – ERIO) või Amalipe keskuse koostatud aruanded strateegiate sisu ja nende koostamise kohta;

—	komitee tellimusel koostatud e-küsitluse tulemused 27 liikmesriigi kohta.

4.2 Euroopa Komisjon on talle esitatud riiklikke strateegiaid põgusalt analüüsinud (8). Üldiselt nõustub komitee ettevaatliku kriitikaga (9), eelkõige selles suhtes, et strateegiatesse tuleks selles kavandatust rohkem kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, teha tihedamat koostööd kodanikuühiskonnaga, näha ette rahastamisallikaid, mis vastaksid paremini ülesannetele ja eesmärkidele, arendada edasi poliitika elluviimise järelevalvet ja asjakohast hindamist ning võidelda otsustavamalt diskrimineerimise vastu.

4.3 Praktiliselt samal ajal, kui komitee taotlusel koostati küsimustikku, algatas romade Euroopa poliitika koalitsioon uuringu, mis põhines sarnastel meetoditel ja milles olid sama tüüpi küsimused. Tulemused avaldati koos romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate hinnanguga ühises uuringus (10).

4.3.1 Romade Euroopa poliitika koalitsioon sai ka oma võrgustiku pakutavaid võimalusi kasutades 90 kasutatavat vastust (neist 78 liikmesriikidest) küsimustikule, mille ta oli saatnud paljudele romade või nende huve kaitsvatele organisatsioonidele. Kuigi meetmed on liikmesriigiti erinevad, kurtsid vastajad üldiselt vähese osaluse pärast strateegiate koostamisel ja kui osaleti, siis oli sellel vähe mõju. Romade Euroopa poliitika koalitsiooni sõnul on vähene osalus ja mõju seotud asjaoluga, et enamikus liikmesriikides on nii strateegiate koostamine kui ka tulemuste avaldamine piiratud ning mitte eriti läbipaistev (11).

4.3.2 Kodanikuühiskonna ulatuslikumaks ja tõhusamaks osalemiseks soovitab romade Euroopa poliitika koalitsioon minna üksnes konsulteerimise nõudest kaugemale ning luua kõigil tasanditel pideva dialoogi pidamise tava ja asjakohased osalusmehhanismid, et tagada, et valitsuse meetmed on väga läbipaistvad ja et otsuste kohta kogutakse korrapäraselt tagasisidet. Romade Euroopa poliitika koalitsioon täheldab oma järeldustes, et „… romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad näitavad, et poliitiline tahe tegeleda romade diskrimineerimise ja nende vastaste eelarvamustega ning muuta riigi poliitikat, et neid kõikidesse ühiskonna ühistesse valdkondadesse rohkem kaasata, on kõikjal selgelt ja murettekitavalt erinev”.

4.4 Komitee tellimusel koostatud e-küsimustiku tulemused (12).

4.4.1 Küsimustiku autorid saatsid e-küsimustiku, mis sisaldas suletud kategooriatesse jagatud küsimusi, u 2 000 kodanikuühiskonna organisatsioonile ja romade küsimustega tegelevale aktivistile (13). Ka sellele küsimustikule vastamise määr oli romade Euroopa poliitika koalitsiooni uuringuga sarnaselt äärmiselt madal (14).

4.4.2 Küsimustikus, milles hinnati 5-punktisel skaalal 14 analüütilise kriteeriumi alusel (15) rahulolu ELi ja riiklike strateegiatega, hinnati rahulolu keskmiselt vähem kui kahe punktiga (16). Seega ei ole enamiku vastanute arvates romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad suutnud senini olla edukad ega näidata veenvat poliitilist tahet. See väga negatiivne seisukoht selgitab üpris tõenäoliselt ka väga madalat vastamismäära.

4.4.3 Kokkuvõttes peegeldab see uuring lisaks suurele teabepuudusele ja ulatuslikule rahulolematusele paljude roma kogukonna esindajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja nende esindajate frustratsiooni ja usaldamatust: romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad ei ole suutnud vastata selle kogukonna järjest suurematele ootustele ja siirale lootusele, et strateegia võiks märkimisväärselt parandada nende sotsiaalset integratsiooni. Madal vastamismäär ja rahulolematus on märgid ka sellest, et hoolimata väljakuulutatud kavatsustest ei ole asjaosalisi esindavad organisatsioonid piisavalt strateegilisse kavandamisse kaasatud ning loomata on jäänud põhilised osalusmehhanismid. Samal ajal ei ole tihtipeale sajanditepikkuse diskrimineerimise ja segregatsiooni tõttu praegused protsessid tekitanud asjaosaliste esindajates piisavat usaldust.

4.4.4 Nende uuringute tulemused kinnitavad ja toetavad komitee ettevalmistavas arvamuses esitatud soovitust kodanikuühiskonda rohkem kaasata.

5. Üldised aspektid

5.1 Viimastel aastatel on Euroopa Liidu asutused ja institutsioonid teinud suuri jõupingutusi ja ohverdusi romade sotsiaalse integratsiooni parandamiseks ning tõrjutuse ja nende sagedase äärmise vaesuse vähendamiseks, et romasid saaks poliitiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt ühiskonda integreerida Euroopa Liidu ja oma liikmesriigi täieõiguslike kodanikena, kellel on samad õigused kui teistel.

5.2 Seni on jõupingutused andnud parimal juhul piiratud tulemusi. Kõikidest romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate analüüsidest selgub, et nende integreerimine on kindlasti vajalik, kuid see on olnud täiesti ebapiisav. Ühelt poolt ei ole asjaosalistel piisavalt teavet ja nad suhtuvad sellesse strateegiasse skeptiliselt, teiselt poolt on nad väga rahulolematud saavutatavate eesmärkide ja nende saavutamisvõimaluste suhtes. Seetõttu tuleks strateegiliste programmide vastuvõtmist pidada kaasamisprotsessi alguseks, mitte selle tulemuseks.

5.3 Komitee peamine soovitus on luua nii liikmesriikide (kui ka nende sees kohalikul ja piirkondlikul tasandil) kui ka ELi tasandil institutsioonilised mehhanismid, mis põhineksid põhimõttelisel kokkuleppel ja poliitilisel konsensusel. Nende mehhanismidega tuleb romade integreerimiseks eri poliitikavaldkondades arvestada. Need peavad olema läbipaistvad ja tõenduspõhised ning nendega peab olema võimalik saavutada soovitud mõju ratsionaalselt ja plaanipäraselt. Samuti tuleb nendes tagada ühiskonna, eelkõige romade ulatuslik osalemine ning neid toetavad sotsiaalsed tegurid.

5.4 Tuleb arvestada, et kuigi enamikus strateegiates kehtestatakse asjakohased eesmärgid, ei tundu nende eesmärkide saavutamiseks kasutada olevad vahendid ja ressursid piisavad, et kompenseerida diskrimineerimise ja tõrjutuse halba mõju asjaosaliste elule ja võimalustele. Iseenesest mõistetavalt on küsimus veelgi teravam majandus- ja sotsiaalkriisi ajal, sest kriisil on negatiivne mõju eelkõige kõige haavatavamatele ühiskonnarühmadele. Seda on tõestanud ka teadusuuringud. Nendes rühmades on tõrjutus nii ulatuslik, et neil praktiliselt ei olegi enam mingit elukvaliteeti ega sotsiaalseid väljavaateid.

5.5 Poliitilised soovitused

5.5.1

On suur oht, et ELis valitsev positiivne suhtumine romadega seotud küsimustesse jääb kasutamata ja et selle asemel taas ebaõnnestutakse, millel on tõsised tagajärjed. Seetõttu peab komitee eriti oluliseks, et riikliku poliitika üle peetaks pidevat järelevalvet ja et see vaadataks üle romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate seisukohast, et selle võimalik negatiivne või lausa kahjulik mõju ei oleks strateegia loodetud eelistest suurem. Tuleb võtta kasutusele tõhusad mehhanismid poliitika kooskõlastamiseks ja kohandamiseks.

5.5.2

Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate analüüs näitab, et on murettekitav lõhe ühelt poolt poliitilise tahte vahel kaotada romade diskrimineerimine ja nende sotsiaalne tõrjutus ning teiselt poolt kasutusel olevate ebapiisavate vahendite, ressursside ja mehhanismide vahel. Komitee soovitab võidelda varasemast kindlamalt selle teema poliitilistel eesmärkidel ekspluateerimise vastu.

5.6 Riiklik diskrimineerimisvastane poliitika ja sellealased kampaaniad

5.6.1

Komitee arvates on esmatähtis, et romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad oleksid alati selgesõnaliselt õigustepõhised, tagades, et liikmesriikide kodanikud saaksid täiel määral kasutada samu põhiõigusi, mis on neile tagatud ELi õigusaktide ning rahvusvaheliste inimõiguste lepingute ja konventsioonidega.

5.6.2

Diskrimineerimise vastu võitlemine peaks olema prioriteet kõikides ühiskonnaelu valdkondades. Komitee leiab, et ELi ja liikmesriikide diskrimineerimisvastane poliitika peaks senisest rohkem võimaldama diskrimineerimisjuhtumeid avastada ja neid Euroopa õigustraditsioone järgides karistada.

5.6.3

Romadest sisserändajate inimõigusi tuleb kaitsta ja neil peab olema võimalik neid täielikult teostada, sh õigust haridusele ja asjakohasele tervishoiule. Riigist väljasaatmise asemel tuleks ELi liikmesriikidest pärit romadest sisserändajate (ELi kodanikud) suhtes rakendada võimaluse korral tasakaalustatumat integratsioonipoliitikat.

5.6.4

Eriti peaks püüdlema selle poole, et romade osalemine meedias, koolides ja teistes avaliku elu sfäärides oleks tavaline. Tuleks luua programme romade ajaloo ja kultuuri tutvustamiseks ning suurendada inimeste teadlikkust romade diskrimineerimise ja tõrjutuse probleemidest. On oluline, et romad ise osaleksid selles ühiskonna teadlikkuse suurendamise protsessis.

5.6.5

Kõik rassismi- ja ksenofoobiajuhud tuleb järjekindlalt kindlaks teha ning kohaldada vajaduse korral õiguslikke sanktsioone. Sellega seoses on eriline vastutus arvamusliidritel ning poliitilisel ja meediaeliidil.

5.6.6

Tuleb hoolitseda selle eest, et romasid ei peetaks terve etnilise rühmana kurjategijateks ning et neist ei räägitaks seoses negatiivsete sotsiaalsete nähtustega (kuritegevus, ühiskonna üldiste normidega vastolus olev käitumine jne). Selline diskursus peaks kaduma. Tuleks teha jõupingutusi, et see kaoks eelkõige kriminaalkohtusüsteemist ja meediast.

5.6.7

Komitee kinnitab, et positiivne lähenemisviis romade sotsiaalsele olukorrale peaks muutuma üldlevinuks. Komitee soovitab ELi institutsioonidel ja nende võrgustikel vältida romade ja nende kogukonna esitlemist üksnes sotsiaalsete probleemide valguses ja probleemide põhjustajana, vaid reklaamida Euroopas pigem edukaid üksikisikuid ja kogukondi, kes on sotsiaalse positsiooni parandamise ja integratsiooni eeskujuks ning uhked selle üle, et nad on romad.

5.6.8

Integratsioonipoliitika rakendamise otsustav tegur on see, et inimestel on jõudu, vahendeid ja võimu oma elu suunata. Seetõttu peab poliitika nii üldiselt kui ka üksikutes tegevusvaldkondades aitama kaasa sellele, et asjaosalised saaksid õigusriigi raamistikus otsustada oma saatuse üle ja et ühiskonna enamus suudaks seda tänu ühistele huvidele aktsepteerida.

5.7 Kaasatus

5.7.1

Komitee rõhutab, et kodanikuühiskonnal ei tohi romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate koostamisel olla lihtsalt passiivne, sümboolne roll, vaid ta peab selles aktiivselt osalema.

5.7.2

Komitee toetab Euroopa Komisjoni kavandatud romade riiklike kontaktpunktide võrgustiku loomist, kuid rõhutab, et võrgustikul on mõtet vaid siis, kui sellel on asjakohased õigused ja ressursid, eelkõige piisavad rahalised ressursid. Kontaktpunktide tegevus peab igal juhul hõlmama tihedat institutsioonilist koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

5.7.3

Strateegiliste programmide hindamisse tuleks kaasata ka romade kaasamise Euroopa platvorm. Selleks tuleks platvormi tööd tõhustada.

5.7.4

Organiseeritud kodanikuühiskond, sh romade organisatsioonid ja huvirühmad peavad täiel määral osalema romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate kõikides etappides (koostamine, elluviimine, järelevalve ja hindamine) ja seda mitte ainult riigi, vaid ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seda lähenemisviisi tuleks kohaldada otsustusprotsessi kõigil tasanditel, samas tuleb luua tööprotsess, kooskõlastuskogud ning selline tegutsemisviis, mis tagab läbipaistvuse, vahendid ja ressursid.

5.7.5

Komitee rõhutab, et tuleks viia ellu poliitikat, mis aitab ühiskonnaelus osaleda ja sotsiaalselt integreeruda neil kodanikel, kes peavad end mõne roma kogukonna liikmeks. Selleks tuleks luua ka toetussüsteem.

5.8 Järelevalve ja hindamine

5.8.1

Arvestades, et romasid käsitlevates riiklikes integratsioonistrateegiates ei ole üldiselt järelevalvet ja hindamist ette nähtud või siis ei ole seda piisavalt täpsustatud, soovitab komitee liikmesriikidel oma programmi selles osas täiendada ning määratleda vastutavad organisatsiooniüksused ja institutsioonilised protsessid, neid eesmärke mõõtvad näitajad, hindamismeetod, teabeallikad jne.

5.8.2

Romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad tuleb ka üle vaadata ja nende üle tuleb pidada pidevat järelevalvet, et teada, kas nendes sõnastatakse raamstrateegia viies peamises valdkonnas terviklik ja sidus poliitika, tegeletakse olemasoleva raamistiku puudustega ja võetakse kasutusele asjakohased tegevusprogrammid, millele on eraldatud piisavad rahalised vahendid.

5.8.3

Liikmesriigid peavad tagama, et romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad on kooskõlas riikliku, piirkondliku ja kohaliku arengupoliitikaga ning et on võimalik vähendada või tasakaalustada selle poliitika halba mõju romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate eesmärkide saavutamisele.

5.8.4

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil luua igas liikmesriigis sõltumatute ekspertide võrgustik, et romasid käsitlevaid riiklikke integratsioonistrateegiaid saaks põhjendatult hinnata. Lisaks soovitab komitee liikmesriikidel eraldada tegevusprogrammides ressursse ka ELi tasandi järelevalvele ja kodanikuühiskonna organisatsioonide poolsele (sõltumatule) hindamisele. Järelevalve ja hindamisega tuleb programmide rahastamisel kindlasti arvestada.

5.8.5

Komitee soovitab, et lisaks Eurostati poolsele kooskõlastamisele koostaksid riiklike statistikaametite eksperdid ka romasid käsitlevate strateegiate tõenduspõhise järelevalve jaoks vajalikud näitajad ning ühtse statistilise meetodi nende näitajate määratlemiseks.

5.9 Ressursid

5.9.1

Komitee rõhutab, et tuleb ette näha poliitikadokumentides kehtestatud eesmärkidele vastavad ja eraldi eelarvereas olevad ressursid.

5.9.2

Kriisiolukorras kannatavad kõige rohkem kõige haavatavamad rühmad. Strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks võib olukorra muutumisel kohandada nii ressursside poliitikat kui ka prioriteete. Nende kohanduste üle tuleb siiski otsustada läbipaistvalt sellise otsustusprotsessi raames, millega tagatakse konsensus asjaosaliste esindajatega.

Brüssel, 14. november 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON

(1) Komitee 16. juuni 2011. aasta arvamus teemal „Romade sotsiaalse emantsipatsiooni ja integratsiooni edendamine Euroopas” (ELT C 248, 25.8.2011, lk 16–21).

(2) COM(2011) 173 final.

(3) Kümmet ühist põhimõtet romade kaasamiseks esitleti platvormi 1. koosolekul 24. aprillil 2009. Eriti olulised on järgmised põhimõtted: „selgesõnaline, kuid mitte välistavate eesmärkide seadmine”, „kultuuridevahelisel kontaktil põhinev lähenemisviis” ja „lõplik eesmärk romad täielikult tavaühiskonda integreerida”.

(4) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/lsa/122100.pdf.

(5) Nõukogu järeldused romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku kohta aastani 2020.

(6) ELT C 248, 25.8.2011, lk 16-21.

(7) Review of EU Framework NRIS (romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku läbivaatamine), OSI, 2012, http://www.soros.org/sites/default/files/roma-integration-strategies-20120221.pdf.

(8) „Romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad: ELi raamistiku rakendamise esimesed sammud” (COM(2012) 226) ja SWD(2012) 133, 21. mai 2012.

(9) ”… liikmesriigid teevad jõupingutusi romade integratsiooni ühtse lähenemisviisi väljatöötamiseks. Riiklikul tasandil on siiski veel palju teha. Romade sotsiaal-majanduslik kaasamine jääb liikmesriikide esmatähtsaks ja peamiseks ülesandeks ning neil on vaja selle täitmiseks rohkem pingutada. Tuleb võtta vastu konkreetsemad meetmed, täpsed eesmärgid mõõdetavate tulemuste saavutamiseks, selgelt suunatud rahalised vahendid riiklikul tasandil ning kehtestada kindel siseriiklik järelevalve- ja hindamissüsteem”.

(10) „Analysis of National Roma Integration Strategies” (romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate analüüs), romade Euroopa poliitika koalitsioon, märts 2012.

(11) „… suur enamus vastanuist liikmesriikides leidis, et romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate koostamine ei ole piisavalt läbipaistev. Enamikul juhtudel ei ole sidusrühmade, eelkõige romade osalemine riiklike integratsioonistrateegiate elluviimisel piisavalt selge”.

(12) Uuring romade ja/või valitsusväliste organisatsioonide osalemise ja tegevuse kohta romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate koostamisel ja vastuvõtmisel. Kontra Ltd., Budapest 2012. Käsikiri.

(13) U 800 adressaadile saadetud küsimustik jõudis lumepalliefektina lõpuks u 2 000 adressaadini. Sealjuures küsisid küsimustiku autorid nende organisatsioonide arvamust kolmel korral.

(14) Mõlemal juhul saadeti kokku 78 küsimustikku. Vastuseid saadi igast liikmesriigist, kuid kõiki küsimusi vaadates täheldati liikmesriikide vahel küllaltki suuri erinevusi. Üldine suundumus oli see, et rohkem vastuseid saadi riikidest, mille elanikkonnas on rohkem romasid.

(15) Analüütiliste kriteeriumide alusel hinnati esiteks rahulolu strateegia oluliste valdkondadega ja teiseks rahulolu strateegia koostamise läbipaistvuse ja osalemisvõimalustega.

(16) Olenevalt küsimusest oli keskmine punktide arv 1,6–2,7.