15.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 351/1

1.1

Komitee arvates ei ole püsiv, jätkusuutlik ja arukas kasv võimalik, kui puudub järelejõudmisprotsess. Seega on strateegia „Euroopa 2020” kolmetine eesmärk, s.o arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv põhiosas asjakohane, kuigi selle elluviimiseks on tarvis tasakaalustatud makromajanduslike poliitikameetmete kombinatsiooni ja struktuurireforme ning rohkem ja paremaid vahendeid.

1.2

Strateegia arukas elluviimine on seda olulisem praegusel ajal, mida iseloomustavad arvukad suured väljakutsed. Mõistlik on olemasolev strateegia lõpule viia ja seda täpsustada, kohandades seda vastavalt uuele poliitilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale. Tuleb otsida uut tasakaalu vastutuse ja solidaarsuse vahel.

1.3

Vajaliku kursimuutuse käigus peab liit üles näitama poliitilist tahet ja esitama konkreetse nägemuse integratsiooni oluliseks süvendamiseks. Kõrvuti sellega tuleb laiendada liikmesriikide ja piirkondade vahel mitmel tasandil tehtava koostöö vorme, et jõuda „rohkema Euroopa” ja „parema Euroopani”.

1.4

Komitee arvates tuleb jätkata majandus- ja arengupoliitilise juhtimise süvendamist, suurendada avaliku sektori vahendite mitmekesisust ja hulka ning aidata kaasa struktuurireformide kiirendamisele liikmesriikides.

1.5

Komitee märgib, et võib avaldada toetust strateegia „Euroopa 2020” rakendamisele suunatud õigusaktide eelnõude, nt mitmeaastane finantsraamistik ja ühine strateegiline raamistik, üldisele lähenemisviisile ja suunitlusele.

1.6

Samal ajal rõhutab komitee, et stabiilsuse, majanduskasvu ja tööhõive parandamiseks ning vaesuse vähendamiseks mõeldud meetmed ei ole piisavad ning et on hädavajalik laiendada olemasolevaid vahendeid.

1.7

Selgelt tuleb määratleda vastutuse jagunemine liidu ja liikmesriikide vahel. Majanduskasvu aluste konsolideerimiseks võetud meetmed, nt Euroopa pangaliit (reguleerimine, järelevalve, toetusmeetmed ja hoiuste tagamine Euroopa pangandussektoris) või projektivõlakirjade emiteerimine, kujutavad endast olulist etappi ja nende elluviimist tuleks kiirendada. Tuleb suurendada Euroopa Keskpanga rolli.

1.8

Komitee leiab, et ainuüksi „raami” määratlemisest arengupoliitikas ei piisa. Eesmärkide elluviimist on võimalik kiirendada, suurendades sihtinvesteeringuid ja rakendades Euroopa tasandil üle-euroopalisi, sektoriüleseid ja mitmemõõtmelisi tegevuskavu. Arvukates riikides, kus struktuurireformide lõpuleviimine on praegu põhiküsimus, tuleb seda protsessi edendada arengupoliitika abil.

1.9

Aruka ja kaasava majanduskasvu saaks omavahel siduda muuhulgas eesmärgi kaudu suurendada tööhõivet ja toetada hulka mitmesuguseid tegevusi hõlmavat võrgustikku. Selleks tuleb suurendada konkurentsi paljudes ühtse turu valdkondades.

1.10

Siiski ei tohi ühtekuuluvuspoliitikas jätkata ühekülgset keskendumist majanduse edendamisele ja konkurentsivõimele. Kõik fondid ja programmid tuleb suuremal määral suunata strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele, nagu tööhõive loomine, sotsiaalteenused, võitlus vaesusega, kutseharidus- ja koolitus jne.

1.11

Komitee hinnangul tuleb teatud ettepanekuid aastateks 2014–2020, nt makropiirkondlike strateegiate väljatöötamine, toestada vajalike struktuuridega.

1.12

Hea näide süvendatud integratsioonist võiks olla programmi „Ühendatud Euroopa” laiendamine teistele ühistele Euroopa eesmärkidele, kaasates ka erasektori vahendid.

1.13

Strateegia „Euroopa 2020” ja ühtekuuluvuspoliitika kooskõlla viimine nõuab ka Euroopa tasandi territoriaalset strateegiat koos vastavate vahenditega. Tuleb kiirendada Euroopa territoriaalse arengu strateegia väljatöötamist.

1.14

Komitee on seisukohal, et hädavajalik on ekspertide ja laia üldsuse märksa ulatuslikum kaasamine otsuste ettevalmistamisse. Seepärast teeb komitee ettepaneku määratleda ühises strateegilises raamistikus kaheteistkümnes temaatiline eesmärk, et tugevdada teabevahetust ja dialoogi kodanikuühiskonnaga.

2.1

Ühest küljest ülemaailmsete muutuste ja teisalt laienemise ning ka kriisi ja Euroopa vastuse tõttu sellele on liit viimastel aastatel muutunud keerukamaks, de facto mitmekiiruseliseks ja erinevused liikmesriikide huvide vahel on kasvanud.

2.2

Suurenenud on sotsiaalpoliitiliste konfliktide oht ja äärmuslike poliitiliste jõudude roll. On oodata, et võitlus majandus-, finants-, sotsiaal- ja solidaarsuskriisidega jääb ka kümnendi keskel Euroopa peamiseks prioriteediks. Kahjuks on tootmine paljudes Euroopa riikides oluliselt vähenenud. Omavahel põrkuvad finantsstabiilsus ja majanduskasv. Ja majanduskasvuta toimub finantsstabiilsuse poole püüdlemine samuti solidaarsuse arvelt.

2.3

Strateegiat „Euroopa 2020” ei kavandatud sellistel alustel. Selles võeti arvesse kriisi, ent mitte sellises ulatuses ega sellise kestusega.

2.4

EL vajab samaaegselt nii eelarve konsolideerimist kui ka tõhusat majanduskasvu tegevuskava. On teatud lootus, et vältimatu eelarvekonsolideerimise tõttu kahanevat nõudlust on pikas perspektiivis võimalik kompenseerida, kui konsolideerimine on kavandatud arukalt ja tasakaalustatult.

2.5

Komitee leiab, et komisjoni väljapakutud mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 kujutab endast küllaltki vastuvõetavat kompromissi. Kui õnnestub suurendada ELi omavahendeid, neid tõhusamalt ja tulemuslikumalt kasutada ning need vastavuses strateegia „Euroopa 2020” ja struktuurireformidega ümber korraldada, võib see majandusarengule kaasa aidata.

2.6

Siiski ei käsitleta ettepanekus piisavalt järelejõudmisega seotud probleeme ega sotsiaalseid pingeid. Eelarvetasakaaluga kimpus olevatele riikidele (kahtlemata olulise) finantsabi osutamine on ammendanud abistavate riikide suutlikkuse.

2.7

Ühtekuuluvuspoliitikas ei tohi jätkata ühekülgset keskendumist majanduse edendamisele ja konkurentsivõimele. Kõik fondid ja programmid tuleb suuremal määral suunata strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele, nagu tööhõive loomine, sotsiaalteenused, võitlus vaesusega, kutseharidus- ja koolitus jne.

2.8

Ühtekuuluvuspoliitikat ootavad ees küllalt suured muutused. Edaspidi keskendutakse makro- ja mikromajanduslike tingimuste parandamisele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Kaasava majanduskasvu saavutamiseks kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” on siiski vaja paradigma muutust. Ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud vahendid ei ole annetused ega toetused, vaid osa Euroopa kapitalipaigutuse ja investeerimispoliitikast ning seepärast tuleb neid kasutada tõhusalt.

2.9

Ühtaegu nii kaasava kui ka jätkusuutliku majanduskasvu huvides muutub kõrvuti traditsiooniliste kriteeriumidega olulisemaks teatud nn pehmete tegurite roll (nt tervishoiu ja demograafiline olukord, hariduse ja kutseõppe tase ja arengutrendid jne) ja kasvab nõudmine tervisliku keskkonna järele. Kõige hiljutisemates dokumentides pööratakse väga vähe tähelepanu võimalusele eraldada selles valdkonnas vajalikku ELi toetust.

2.10

Komisjon esitas ettepaneku avada tööturg eesmärgiga muuta ebasoodsaid suundumusi. Toetused võivad anda uut hoogu nii nõudlusele kui pakkumisele. Iseäranis oluline on tagada pensioniõiguste ülekantavus ja kõrvaldada erinevad juriidilised, administratiivsed ja maksualased takistused.

3.1

Strateegias „Euroopa 2020” kavandatud dünaamiline areng ei peegeldu kohaselt institutsioonilise süsteemi lihtsustamises, selle tõhususe suurendamises ega selleks mõeldud vahendite asjakohases täiendamises.

3.2

Kõige raskemates olukordades on eluliselt tähtis kasutada maksimaalselt ära intellektuaalsed ressursid. Mõistlik on tugevdada alalisi või ajutisi analüüsi-, nõuande-, järelevalve ja perspektiivkavandamise organeid, mis tegutsevad kõrvuti seadusandlike ja täidesaatvate organitega. Kaalumist väärivad nt järgmised küsimused:

3.3

Äärmiselt tähtis on tagada liidu toimimise läbipaistvus ja tugevdada osalusdemokraatiat. Märksa enam tuleks kasutada internetifoorumeid või, juhul kui eelistatud on näost-näkku mõttevahetus, korraldada ja/või toetada kõrgetasemelisi ja laiaulatuslikke konverentse ning pidada samal ajal debatte riiklikes parlamentides. Soovitav on laiendada ELi poolset teavitamist ja avalikustada mõned ELi läbirääkimised, piiratud juhtudel võiks igaühele anda võimaluse neid interneti teel jälgida või tutvuda hääletamisega.

3.4

Strateegia „Euroopa 2020” kolmetine eesmärk on äärmiselt ambitsioonikas. Ent, nagu komitee mitmes arvamuses juba välja toodud, määratletud ajaline perspektiiv ei ole vastavuses pakutud võimalustega, eelkõige arvestades nn ajaloolist kogemust, mis on olnud nii negatiivne – nt esimese „Lissaboni” strateegia puhul –, kui ka positiivne, nagu näiteks siin juba mainitud kiirete ja tõhusate majanduse juhtimise meetmete puhul.

3.5

Menetluste ja rakendamise vaatenurgast võetakse strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks ning struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kasutamiseks kavandatud meetmetes ja õigusaktide eelnõudes vaid üldjoontes arvesse kuni 2013. aastani kestval programmitöö perioodil omandatud kogemusi.

3.6

Ühises strateegilises raamistikus sätestatud põhimõtted ja temaatilised ettepanekud pakuvad häid võimalusi, et jõuda rohkema ja parema Euroopani. Ent sellest ei piisa, et muuta need võimalused tegelikkuseks. Üksikasjade väljatöötamiseks tuleb teatud riikidel uuesti üle vaadata oma lähenemisviis kavandamisele.

3.7

Viimastel kümnenditel on Euroopas, eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning mahukate infrastruktuuriinvesteeringute valdkonnas (viimasel juhul tuleneb see vältimatult asja olemusest), esile kerkinud laiaulatuslik lähenemisviis, mis on kasutatav ka piirkondlikul tasandil. ELi strateegiad, sh üksteist temaatilist eesmärki, ei ole majanduspoliitika ja territoriaalse arengu mitmemõõtmeliste tegevuskavade aspektist täielikud.

3.8

Tulevase Euroopa territoriaalse arengu strateegia jaoks tuleb määratleda eesmärgid ja vahendid, mis edendavad ka majandus- ja sotsiaalset koostööd makropiirkondlikul tasandil, iseäranis järgmistes valdkondades:

3.9

Viimast kümnendit on iseloomustanud ühest küljest linnasüsteemide pakutavad võimalused ja teisalt neis üha tuntavamad pinged, mida on peaaegu võimatu hallata.

3.10

Linnastute, sõlmkohtade ja tipptasemega seotud, äärmiselt arenenud tegevuskeskuste võrgustamine võib pakkuda head näidet dünaamilisest ja kaasavast, ent jätkusuutlikust arengust.

3.11

Laiendades infrastruktuurielemente poliitiliseks, institutsiooniliseks, majandus- ja sotsiaalseks integratsiooniks vajalikele temaatilistele suunistele, võib nägemus ühendatud Euroopast – osana makropiirkondlikest strateegiatest – viia makromajandusliku tõhususe tuntava paranemiseni. Selline laiendamine ei oleks vastuolus vahendite proportsionaalse ja võrdse jaotamisega.

3.12

Ühes oma varasemas arvamuses on komitee juba soovitanud määratleda uue Euroopa finantsraamistiku „Euroopale erihuvi pakkuvate” integreeritud projektide ideede jaoks.

3.13

Kaalumist väärib Euroopa energiaühenduse täielik elluviimine. Poliitilise toetuse korral võiks EL rääkida üleilmsetes organisatsioonides „ühel häälel” ja oleks lisaks sellele võimeline tõhusamalt kaitsma strateegilisi, majandus-, keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte.

3.14

Kuna puuduvad kontseptuaalsed edusammud Euroopa tasandil, tekitaksid õigusaktide eelnõud ja finantsraamistik aastateks 2014–2020 uuesti surve, mis ärgitaks liikmesriike otsima individuaalseid lahendusi, mis on sageli vähem tõhusad.

3.15

Komitee tõuseks oma ülesande kõrgusele, kui ta võiks, arvestades oma koosseisu, väljendada asjakohaselt ja heatasemelist metoodikat järgides oma eksperditeadmisi, milles kajastub seos majandushuvide, sotsiaalsete väärtuste ja majanduskasvu jätkusuutlikkuse kriteeriumide vahel.

4.1

Strateegia „Euroopa 2020”, ühtekuuluvusfondi rakendamiseks pärast 2014. aastat väljatöötatud õigussüsteem ja ühine strateegiline raamistik on näited arusaamast, mida integreeritud areng endas sisaldab.

4.2

Siiski on komitee arvamusel, et lisaks sellele arusaamale nõuab ülemaailmne konkurents ka konkreetsemate ja üldisemate tegevuskavade koostamist ja elluviimist.

4.3

Strateegias „Euroopa 2020” ette nähtud aruka ja kaasava majanduskasvu peamine eesmärk makrotasandil on liidu tootmisvõimsuse ja integreerimisvõime suurendamine, sellal kui mikrotasandil tuleb tagada liidu kodanike elukvaliteedi pidev ja jätkusuutlik paranemine, mis põhineks tööhõive kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel kasvul.

4.4

Tulemuslikkuse ja tõhususe saavutamiseks tuleb Euroopa ressursside kasutamise kavandamisel arvestada, et eksisteerivad ühilduvad ja eraldiseisvad meetmed, mida võib kujutada spetsiaalse mitmemõõtmelise integreeritud klastrina.

4.4.1

Sektoriüleste eesmärkide korral, mida võib käsitada makrotasandile kuuluvaina ja millel seega on samuti mõju Euroopa Liidu konkurentsivõimele, tuleb keskenduda organisatsioonidele, mis osalevad arenguprotsessis või mida see protsess otseselt mõjutab ja mis on tootmis- või teenussuhtes.

4.4.2

Kavandamisel tuleb arvesse võtta ka protsessist puudutatud sidusrühmade (kasusaajate) territoriaalseid (piirkondlikke ja kohalikke) võrgustikke, samuti nendevahelisi suhtesüsteeme.

4.5

Nende kahe seotud süsteemi analüüs ja kavandamine, samuti nende toetamine liidu tasandil võimaldab saavutada aruka ja kaasava majanduskasvu kombineeritud mõju.

4.6

Eelmisel kümnendil muudeti suuresti tänu Euroopa vahendite abil arendatud infrastruktuuridele sügavuti Euroopa tootmisprotsesside territoriaalset struktuuri, mis tõi vähemarenenud piirkondades kaasa tootmisvahendite ja -kultuuri arenemise, hariduse ja kutseõppe uuendamise, tööhõive paranemise ning sissetulekute ja tarbimise suurenemise.

4.7

Majanduse territoriaalse struktuuri arengu määravad kindlaks tingimused, mida on võimalik tagada mikromajanduse tasandil ja mis on tihedalt seotud strateegias määratletud jätkusuutlikkuse kriteeriumiga.

4.8

Määrav tähtsus on sellistel teguritel nagu töötajate kvalifikatsioon ja vanus, kutseõpe, töökultuuri üldine tase, tööhõive kasv ja teenuste kvaliteet. Olulised tegurid on samuti kohaliku elanikkonna tervislik seisukord, keskkonnakvaliteet, ent loomulikult ka äri- ja füüsilise infrastruktuuri arengutase, samuti logistilised süsteemid.

4.9

Euroopa konkurentsivõime sõltub suuresti sellisest koordineeritud arengust, mis suudaks siduda makro- ja mikromajanduse taseme.

4.10

Tingimusel, et vahendeid kasutatakse tõhusalt ja tulemuslikult, võivad nende restruktureerimist õigustada järgmised asjaolud:

4.11

Mis puutub majandussektorile Euroopa tasandil antavasse toetusse, siis tunnistatakse üldiselt, et seda on (eriti tagastamatu abi vormis) kõige rohkem vaja väikeste ettevõtete uuenduslike tegevuste jaoks ning valdkondades, kus tööstuse taandarengu tõttu toimuvad struktuurimuutused. Seoses tootmisvõrgustikega võib ettevõtja mõiste muuta teatud arengumahajäämusega piirkondades või linnades vajalikuks laiendada samaaegselt aruka ja kaasava majanduskasvu või järelejõudmise huvides VKEdele antavat toetust.

4.12

Kõigiti rahuldavalt toimivate innovatsiooniahelate, klastrite ja kohalike tootmissüsteemide puhul võib kaaluda, kas nii suurtele, konkreetses piirkonnas juurdunud ettevõtjatele kui ka varustajatele ei tuleks tagada suuremat paindlikkust ning kindlustada neile eri laadi kombineeritud rahastamine.

4.13

Mitmemõõtmeliste strateegiate väljatöötamist võib illustreerida tervishoiuvaldkonna näitel. Tervishoiutööstusega seotud võrgustik ulatub tervishoiust ja keskkonnaharidusest kuni erinevate seotud tootmissektoriteni, hõlmates koolitust, keskkonnatööstust, tervishoiutööstust, meditsiiniturismi, bioloogiauuringuid, varustuse tootmist ja asjaomast kõrgharidust, eksperimentaal- ja innovatsioonikeskusi, aga ka neis tegutsevaid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja toimides koosmõjus nende valdkondadega. Seoses sellega kasvab oluliselt nn hõbedase majanduse roll.

4.14

Komitee on mitmetes uuringutes analüüsinud sotsiaalmajanduse tähtsust kaasava majanduskasvu poliitika määrava tegurina.

4.15

Selliste tegevuste majanduslikul ja rahalisel koostoimel, mis võivad hõlmata ülalpool näitena nimetatud laadi võrgustikke, võib olla oluline mõju liikmesriikide eelarvete restruktureerimisele, mis võib omakorda kaasa tuua muutuse ühiskonna lähenemisviisis ja hoiakus.

4.16

Makropiirkondlik nägemus arengust toetab polütsentrilist Euroopa territoriaalset restruktureerimist, mis võimaldaks parandada ühelt poolt tegevuste vajalikku keskendatust ja teisalt, tänu erinevate kohalike olukordade eeliste kasutamisele, töö jagamist võrgustiku sees, mis vastaks jätkusuutlikkuse eesmärgile.