15.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 351/31

1.1

Arvestades suhtlusvõrkude mõju isiklikul ja ühiskondlikul tasandil ning nende tulevast arengut ja tagajärgi, peavad ELi institutsioonid seadma esmatähtsaks võtta siduvaid ja mittesiduvaid riikideüleseid meetmeid, mis aitaksid kooskõlas digitaalse tegevuskavaga kaasa isereguleerimisele või veelgi parem, kaasreguleerimisele ning mille eesmärk oleks edendada ühtsel dünaamilisel digitaalturul vastutustundlikku ja arukat võrgukasutust ning vältida suhtlusvõrkudes esinevatest ohtudest tulenevaid probleeme. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et ideaalis eksisteeriksid nn mudelseadused, mis reguleeriksid antud valdkonda üleilmselt, kuid seni, kuni see ei ole võimalik, tuleb leida lahendus ELi tasandil.

1.2

Juhul kui võetakse vastu ise- või kaasregulatsiooni toetavaid eeskirju, peavad need olema ajutised, nende kohaldamist tuleb korrapäraselt hinnata ning mittekohaldamise korral tuleb võtta vastu siduvaid eeskirju.

1.3

Täpsemalt kutsub komitee komisjoni üles korraldama digitaalse kirjaoskuse edendamise raames teadlikkuse suurendamise ja teavitamise kampaaniaid, mis peaksid eelistatult olema suunatud kõige haavatavamatele elanikerühmadele, et hoida ära ja leevendada suhtlusvõrkude ebasobiva kasutuse soovimatuid mõjusid. Selleks, et ka lapsevanemad saaksid sellise ebasobiva võrgukasutuse probleemiga tegeleda, tuleb neile õpetada laste võrgukasutust jälgima ja vahendama ning tugevdada veebis leiduvast ebaseaduslikust infosisust teavitamise punkte (hotlines).

1.4

Nende algatuste edendamiseks on vaja lisaks levitada teenusepakkujate häid tavasid oma kohustuste täitmisel, kontrollida reklaami ja jälgida väga noorte kasutajate juurdepääsu. Kõik see koos võib aidata kaotada suhtlusvõrkude negatiivse maine, rõhutades samal ajal nende potentsiaalseid võimalusi ja koostoimet. Lisaks esineb sõltuvust suhtlusvõrkudest. Kasutajaid tuleks sellest teavitada ning kõige enam ohustatud noorte teismeliste vanemaid tuleks hoiatada.

1.5

Tuleb paremini kaitsta õigust eraelu puutumatusele eraellu sekkumise katsete korral töösuhetes ja uute tehnoloogiate kasutamisel, eelkõige suhtlusvõrkudes. Seda valdkonda peaksid reguleerima sotsiaalpartnerid asjakohaste kokkulepete abil.

1.6

Kokkuvõtteks kordab komitee (1), et ootab ELi internetiõiguste juhendi avaldamist. Selles esitatakse kokkuvõte ELis kehtivatest digitaalsete teenuste kasutajate õigustest selgel ja kättesaadaval viisil ning käsitletakse võrkude vastutustundliku kasutamise edendamist, nendega seotud probleemide vältimist ja ebaõiglaseks või kahjulikuks peetavate tavade kaotamist, eelkõige ülimalt kontekstilise reklaami korral.

2.1

Käesoleva omaalgatusliku arvamusega soovitakse saavutada kolm eesmärki:

2.2

Kogu digitaalühiskonna viimaste aastate õitseaeg üldiselt ning konkreetsemalt virtuaalkogukondade üha suurem levik on tekitanud vajaduse võtta poliitikameetmeid, millega edendatakse suhtlusvõrkude vastutustundlikku kasutust, välditakse nendega kaasnevaid ohte ja probleeme ning pakutakse nende eest kaitset.

2.3

Mainitud areng jätkub ning mõõtmete tõttu, mille suhtlusvõrgud on saavutanud alates oma algusaegadest, tuleb pidevalt ümber hinnata nende kontseptuaalsed piirid ja seetõttu ka nende käsitlemise viisid. Siiski on võimalik kokku leppida suhtlusvõrkude teatud olulistes põhiomadustes, et suuta kindlaks määrata asjakohased tegevusvaldkonnad.

2.4

Sellega seoses võib öelda, et suhtlusvõrk kui keerulises kontekstis eksisteeriv vabatahtliku sotsiaalse suhtlemise vorm põhineb positiivse tagasiside avatud süsteemis toimuval dünaamilisel teabevahetusel.

2.5

Seepärast on suhtlusvõrkude tüüpide ja kasutusviiside ning kasutajaprofiilide ja sisu mitmekesisus pidevalt arenev protsess, mille jaoks on vaja täpselt määratleda toimimise üldeeskirjad. Seepärast oleks asjakohane korraldada korrapäraselt uuringuid nii nimetatud eesmärgil kui ka selleks, et saada teavet kasutajate liitumisest ühe või mitme konkreetse suhtlusvõrguga. Need uuringud aitaksid lisaks anda suuna tehnoloogiliselt neutraalsetele eeskirjadele, mida on vaja kõnealusele valdkonnale omases kohanemisvõimelise paindlikkuse protsessis.

2.6

Lisaks aitavad käesolevas arvamuses pakutud meetmed kaasa ELi eesmärgile saavutada strateegiaga „Euroopa 2020” (COM(2010) 2020 final) edendatav arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Seega tuleb suhtlusvõrkudes kui nähtuses ühendada teadmistepõhine ühiskond ja tegevuse edasiandmine kodanikele (crowdsourcing), aktiivsemate ja vastutustundlikumate kasutajate edendamine ja tõhus virtuaalturg ning koostöötahe ja sotsiaalne kaasatus.

2.7

Kuid lisaks taristute parandamisele, et tagada kõigile inimestele kiire, turvaline ja mittediskrimineeriv Interneti-ühendus, soodustades vastutustundliku digitaalse kodakondsuse teket, on vaja tagada kodanikele ka digitaalkeskkonnas oluliste õiguste tõhus kasutamine. Need õigused on sõna- ja teabevabadus, isikuandmete kaitse ja õigus eraelu puutumatusele, läbipaistvusnõue, funktsionaalsed Interneti-teenused, universaalsed telefoniteenused ning teenindamise minimaalne kvaliteet (COM(2010) 245 final/2).

2.8

Eraelu puutumatus on suhtlusvõrkude kasutamise üks oluline element. Komitee on juba avaldanud oma seisukoha andmekaitsemääruse kohta, pooldades ühemõtteliselt „õigust olla unustatud” ja seda, et säilitataks vaikimisi tagatud eraelu puutumatus, see tähendab et nõusolekut ei saa anda automaatselt, vaid see tuleb anda alati sõnaselgelt või väljapaistvalt.

2.9

Interneti otsingumootorites tuleks kehtestada vaikimisi turvalisus- ja privaatsusnõuded, et vältida profiilide indekseerimist ja tagada eriti delikaatsete andmete kaitse.

2.10

Lisaks tuleb selle sektori turgu paremini juhtida nii seoses teenusepakkujate kaasamisega kui ka konkreetsete siduvate meetmete järgimisega teenusepakkujate kasutatavate tavade juures. Sealhulgas tuleb järgida meetmeid, mis on seotud reklaami kontrollimisega, saadaoleva teabe kasutamisega ja omavahel seotud ettevõtlusniššide loomisega (näiteks kindlustusmaksed suhtlusvõrkude kasutajate õigustega seonduvate riskide maandamiseks).

2.11

Sellest hoolimata peavad kasutajad kaasvastutuse raames järgima suuniseid ja juhiseid, mida annavad asjaomased institutsioonid suhtlusvõrkude aruka ja vastutustundliku kasutuse tagamiseks („kasutajate sotsiaalne vastutus”). Nii et optimeeritakse olemasolevaid ressursse ja tugevdatakse eeliseid, mis seonduvad teabe levitamise ja läbipaistvusega õppimisele ja kultuuridevahelisele rikkusele suunatud koostöökontekstis, mis on midagi palju enamat kui iga suhtlusvõrgu oma eesmärgid. Siiski ehitatakse seaduslikkus mõnikord üles ekslikule eeldusele, et kasutaja on informeeritud ja teadlik, samal ajal kui statistika näitab, et tegelikult ei loe isegi üks igast 1000 kasutajast kasutustingimusi.

3.1

Suhtlusvõrgud on viimasel kahel aastal kiiresti arenenud, mistõttu nende kasutajate arv on muljetavaldavalt kasvanud. 2010. aastal räägiti, et kasutajate (kellest enamik on noored) koguarv lähenes maailmas ühele miljardile, olles eelmise aastaga võrreldes kasvanud 23 %. Andmeid suhtlusvõrkude koefitsientide kohta riikide kaupa on võimalik leida selleks tarbeks koostatud suhtlusvõrkude maailmakaartidelt.

3.2

Noorte osakaal on suhtlusvõrkude kasutajate seas palju suurem kui teiste vanuserühmade osakaal. Euroopas kasutas nimetatud eesmärgil Internetti Eurostati andmetel 2010. aastal neli viiendikku 16–24-aastastest ELi Interneti-kasutajatest, võrreldes kahe viiendikuga 25–54-aastastest kasutajatest ja alla ühe viiendikuga 55–74-aastastest kasutajatest (vt komisjoni küsitlus „Risk and Safety”). Komitee viitab siinkohal arvamusele, mida ta koostab lastele suunatud reklaami kohta.

3.3

Suhtlusvõrgud pakuvad oma kasutajatele väga mitmesuguseid võimalusi. Suhtlusvõrgustikus saab kaugel elavate sõprade ja sugulastega suhelda, leida uusi sõpru, vahetada multimeediateavet, edendada töösuhteid, esitleda projekte, tutvustada ennast ühiskondlikult ja ametialaselt, väljendada või kaitsta teatud ideid või eesmärke jne. Neid võimalusi on piltide edastamise, arvutigraafika ja videote vallas veelgi suurendanud uuemad suhtlusvõrgud, nagu Instagram, Pinterest ja Tumblr, mis on kasutajate arvult juba möödunud sellistest võrkudest nagu YouTube, LinkedIn ja Google+.

3.4

Kasutajad peavad siiski kõige olulisemaks võimalust jagada teavet viivitamata paljude inimestega, põhiliselt nendega, kellega on tutvutud väljaspool suhtlusvõrku (pereliikmed, sõbrad, tuttavad), kuigi vähem kasutatakse Interneti suhtlusvõrke ka uute inimestega tutvumiseks.

3.5

Uue suhetemudeli kontekstis hinnatakse kõrgelt suhtlusvõrkude arendamisega seonduvaid positiivseid aspekte, eelkõige nende panust järgmisse (3):

3.6

Suhtlusvõrkude kasulikkus aina kasvab, kuna üha rohkem lisandub uusi kasutusvaldkondi vastavalt mitmekesistele põhjustele, mis kasutajaid suhtlusvõrkudes osalema meelitavad, näiteks perekondlik ja ühiskondlik suhtlus, ettevõtlus- ja meelelahutusteabe vahetamine, ajaviide ja vaba aeg, sõprus- ja armusuhted, teadmiste saamine ja õppimine, töö- ja kutsealane keskkond, kodanikuaktiivsus ja vabatahtlik töö, arutelu arvamuste ja ideede üle jne.

3.7

Tuleb meeles pidada, et „Interneti-kogukondi esitletakse ja tajutakse kui füüsilise maailmaga võrdväärset ruumi, kus mängureegleid ei kehtesta kasutaja. Registreerudes allutatakse end lepingulistele reeglitele, mille kehtestab teenusepakkuja, kuigi kasutajale jäetakse mulje, et see ei maksa midagi. Siiski on tegemist tehinguga: kasutaja kaubaks on tema isikuandmed. Sotsiaalvõrku registreerudes ei kontrollita tavaliselt õiguslikku teavet, ei teata, mida võidakse teha meie andmetega või kuidas on kujundatud vastav keskkond, kes võib meie teavet näha ja millisel eesmärgil seda kasutada” („El Derecho Fundamental a la Protección de Datos: Guía del Ciudadano” (Isikuandmete kaitse põhiõigus: juhis kodanikele), Hispaania andmekaitsebüroo, jaanuar 2011 (https://www.agpd.es/portalwebAGPD/index-ides-idphp.php)).

3.8

Siiski on suhtlusvõrkude kasutajatel tunne, et need virtuaalruumid kuuluvad neile, et just nemad loovad ja kontrollivad nende sisu ja lisatavat teavet. Peategelase ja vabaduse tunne, mida need võrgud oma kasutajatele pakuvad, võib paljudel juhtudel takistada neid mõistmast, et hoopis teised kehtestavad mängureeglid ja kontrollivad neid ning seega on just neil tegelik võim andmekandja ja kogu selle sisu üle ning nad kehtestavad omale sobivad piirid (sealhulgas kasutajate vanusepiir, mis siiski ei takista tegelikkuses nooremate juurdepääsu).

3.9

Samal ajal püütakse edendada eetikakoodeksite vastuvõtmist, et need säilitaksid suhtlusvõrkude sobiva kasutusega seonduvad väärtused vastavalt määratletud eesmärkidele. Seda võib teha vabatahtliku reguleerimise või kaasreguleerimise abil, et elluviidavat tegevust kontrollida.

3.10

See ei välista aga kasutajate sattumist mitmesugustesse ohtudesse, mis tulenevad suhtlusvõrkude kasutamisest. Osa neist ohtudest on samad mis üldiselt kogu Internetis ja esinevad ka teistes rakendustes. Kuid suhtlusvõrkudega seonduvad konkreetsed probleemid, kuigi need esinevad Interneti mis tahes kasutuses, on suhtlusvõrkudes eriti teravad selliste iseloomulike aspektide tõttu nagu miljonite inimeste andmete kokku koondumine ja noorte suur osakaal, kes ei ole saanud mingit eelnevat õpetust suhtlusvõrgustike aruka ja vastutustundliku kasutuse kohta ega hoiatusi nende ohtudest (ei lapsevanemad ega õpetajad oska üldiselt oma teadmistele ja kogemustele tuginedes sobivaid kasutusreegleid paika panna), ning samuti seetõttu, et ei tunta probleeme ja väljakutseid, mis kaasnevad suhtlusvõrkude niivõrd uuendusliku ja peadpööritava arenguga, mis asetab Interneti-kasutajad peaaegu katsetajate rolli.

3.11

Sellega seoses kujuneb tehnoloogia kiire muutumise ja noorte inimeste uute sotsialiseerumisruumide (mida nende vanemate noorusajal ei olnud) tekkimise tulemusena sotsiaalne ärevus, kuigi samuti tärkab sensatsioonijanu, luuaks müüte ja pakutakse välja ekslikke avalikke lahendusi (UNICEFi aruanne „Child Safety Online”).

3.12

Mitmesuguste asjaomaste ohtude seas võib nimetada järgmisi: kõnealuste teenuste abil esitatud solvangutest põhjustatud psüühilised traumad; laste ja noorte seksuaalne ahistamine (küberahistamine, küberkiusamine ja peibutamine); organisatsioonis esinev korduv moraalne ahistamine ülemuste, töökaaslaste või alluvate poolt (kiusamine); tööalane ahistamine, kui ettevõte sekkub oma töötajate eraellu, või kui kasutatakse liigselt nutitelefone; alasti või poolalasti noorukite fotode või videote postitamine kas nende endi või teiste poolt (sekstimine); selgesõnaline prostitutsiooni või „eskortteenuste” reklaam; laste seksualiseerimine suhtlusvõrkudes; sagedane eraelu puutumatuse, maine ja inimväärikuse rikkumine; rünnakud kasutajate kehalisele ja vaimsele heaolule; vägivallale, rassismile ja ksenofoobiale õhutamine; totalitaarsete, fašistlikku laadi või natsismi õigustavate ideoloogiate levitamine; ning noorte enesetapud, arvatavasti kõnealuste võrkude kaudu teatud intiimsete detailide avalikustamise tagajärjel.

3.13

Juristid hoiatavad, et paljude sotsiaalvõrkude üldistes kasutustingimustes kehtestatakse kasutaja loodud infosisu kasutamise õigusest loobumine portaali kasuks. Suurem osa Interneti-kasutajatest seda ei tea.

3.14

Neile ohtudele, mis seonduvad suhtlusvõrkude kasutamisega ebaseaduslikul või kuritahtlikul eesmärgil, eriti seoses alaealistega, lisanduvad ohud, mis tulenevad iga kasutaja enda kasutusstiilist, mis võib häirida tema normaalset elukäiku nii isiklikus, perekondlikus, tööalases kui ka ühiskondlikus plaanis. Samuti esineb oht seoses veebipõhise maksmisega, mis võib õhutada lapsi kaupu ostma.

3.15

Samuti on olemas oht, et luuakse valeidentiteet, mille põhjuseks võib olla pettus, enesepettus või fantaseering. Igal juhul segunevad omavahel lihtsamalt intiimne, isiklik ja avalik sfäär ning kasvab näitlejalik ja eneseimetlejalik käitumine ka siis, kui see ei moonuta reaalsust (Enrique Echeburúa ja Paz de Corral). Lisaks võib liigne virtuaalne suhtlemine halvendada inimsuhete kvaliteeti, asendades tugevad otsesed suhted teiste nõrgemate suhetega, mis on sageli ebakindlamad. Selle tagajärjel võivad kasutajad tunda end üksikuna või isegi asendada oma reaalse elu virtuaalsega.

3.16

Suhtlusvõrkude kasutajad kipuvad valvsust kaotama, nii et nad kiidavad kergekäeliselt heaks sõbrataotlusi, mille on saatnud võõrad, kellega jagatakse kiiresti (pärast vaevalt tundidepikkust vestlust) delikaatset, intiimset ja isiklikku teavet, nagu kodune aadress, telefoninumber, vanemate nimed jne – sellist teavet kasutatakse sageli paroolide taastamise küsimustes. Sealt edasi võidakse avaldada ka muud konfidentsiaalset teavet oma töökoha, tulevikuplaanide, kasutatava tarkvara jm kohta.

3.17

Asjaomastes uuringutes on leitud, et suhtlusvõrkude kasutajad võtavad oma sõpruskonda võõraid vastu vaid korraliku profiilifoto alusel ning on seejärel pärast lühikest veebipõhist vestlust valmis avaldama neile igasugust isiklikku teavet. Kui arvestada sellega, et suurema osa kõnealuste võrkude aluseks ongi see, et need nn sõbrad saavad piiramatu juurdepääsu iga liikme teabele ja andmetele, võime järeldada, et mis tahes tuttava (või võõra) inimese üldise ja valimatu sõpruskonda vastuvõtmise üks praktiline tagajärg on see, et kõik suhtlusvõrgus jagatav teave muutub tegelikult vabalt kättesaadavaks teabeks.

3.18

Seepärast on vaja korraldada ennetavaid teabekampaaniaid programmi „Safer Internet” raames, andes nõu lugeda enne eri teenuste kasutamist nende kasutus- ja privaatsuspoliitikat, mõelda enne avaldamisotsuse tegemist järele, kasutada paroole, hinnata, millist teavet soovitakse avaldada, ja kontrollida, kes sellele ligi pääseb, kontrollida kontaktide nimekirja ning olla teadlik arvutiviirustega nakatumise ohust. Eelkõige tuleb anda teada, millised on võimalikud abimehhanismid, mida kasutada neil juhtudel, kui suhtlusvõrgus on langetud ebaseadusliku tegevuse ohvriks. Samuti tuleb käivitada algatusi õpetajate koolitamiseks ja õppematerjalide väljaandmiseks, et tagada varane kodaniku- ja digitaalõpetus.

3.19

Sellega seoses on väga oluline, et komisjon aitaks oma programmidega kasutajate ühendusi ja valitsusväliseid organisatsioone, kes on säilitanud tegeliku sõltumatuse haldusvõimust ja majandusjõududest ning demokraatliku toimimise.

4.1

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul kannatab iga neljas inimene mõne uute tehnoloogiate liigkasutusega seotud probleemi all. Lapsed ja noorukid on selliste sõltuvuste ees kõige haavatavamad, sest kuigi nad on kõige asjatundlikumad kasutajad, on nad ka kõige ebaküpsemad.

4.2

Neid sõltuvusi nimetatakse ka mittetoksilisteks, mitteainelisteks või mittekeemilisteks sõltuvusteks. Kuigi osa spetsialiste leiab, et siinkohal ei tohiks rääkida ranges mõttes sõltuvusest (mis on hõlmatud mitmesse nimetusse – nn uued sõltuvused, sotsiaalsed sõltuvused, mitteainelised sõltuvused või mittekeemilised sõltuvused), vaid pigem kuritarvitamise, halva kasutuse või harjumuse probleemidest, on teised seisukohal, et siiski on asjakohane rääkida just nimetatud mõistest, nii nagu seda tehakse näiteks seoses töö-, ostu- või seksisõltuvusega.

4.3

Virtuaalsete suhtlusvõrkude liigkasutus võib põhjustada eraldumist, madalat tööviljakust, teistest teemadest mittehuvitumist, käitumishäireid ja majanduslikku ebaedu, samuti istuvat eluviisi ja rasvumist. Kokkuvõtteks moodustavad sõltuvuse tuumiku harjumus ja eluviisi allutamine harjumuse säilitamisele. Seega iseloomustab sõltuvust suhtlusvõrkudest mitte asjaomane käitumislaad, vaid suhe, mille inimene selle käitumisega loob (Alonso-Fernández, 1996; Echeburúa ja Corral, 2009).

4.4

Sellised sõltuvused mõjutavad eelkõige vaimset tervist, tekitades ärevust, depressiooni, sundkäitumist, unehäireid ja isiksusemuutusi, mis sageli põhjustavad halba kohtlemist, tülisid, liiklus- ja tööõnnetusi või tahtlikult enesele tekitatud kehavigastusi.

4.5

Sellele tuleb lisada probleemid, mis mõjutavad otseselt kasutajate füüsilist tervist, st sellised füsioloogilised häired nagu kaelavalu, kõõlusepõletik, karpaalkanali sündroom ja nägemishäired. Isiklik elu jääb hooletusse, uneaega jääb napimaks ja söömisharjumused muutuvad.

4.6

Interneti kasutamine, sh liigne kasutamine, on seotud psühhosotsiaalsete muutujatega, nagu psüühiline haavatavus, stressitegurid ning perekonna ja ühiskonna tugi. Noorte seas esineb konkreetseid suhtlusvõrkude liigkasutuse riskitegureid.

4.7

Osa hoiatavaid märke (uneaja piiramine, muu olulise tegevuse hooletusse jätmine, lähedaste kaebamine võrgukasutuse üle, pidev võrgust mõtlemine, korduvalt läbi kukkunud katsed piirata võrguühenduse aega, ajataju kadumine jne) ilmub veel enne, kui lemmikharrastusest saab sõltuvus, seepärast võib varane reageerimine neile märkidele koos hindamis- ja diagnoosivahendite väljatöötamisega aidata probleemi varakult märgata ja seda seejärel ravida.

4.8

Lisaks on vaja selleks rakendada avalikke vahendeid ja võtta ennetavaid meetmeid (teabekampaaniad, õppeprogrammid, digitaalne kirjaoskus, abiteenused, ohtude jälgitavus ja neist teavitamine jne), pöörates esmajärjekorras tähelepanu kõige haavatavamate rühmade erivajadustele.

4.9

Kui võrguühendus tuleb katkestada, kui tegevust ei saa lõpule viia või kui ühendus on aeglane, võib täheldada füüsilisi ja psüühilisi ärajätunähte – tujukus, ärrituvus, kannatamatus, rahutus, kurbus ja ärevus (Estévez, Bayón, De la Cruz ja Fernández-Liria, 2009; García del Castillo, Terol, Nieto, Lledó, Sánchez, Martín-Aragón, et al., 2008; Yang, Choe, Balty ja Lee, 2005).

4.10

Esineb teatud isiksuseomadusi või emotsionaalseid seisundeid, mis võivad suurendada psühholoogilist haavatavust sõltuvustele: impulsiivsus, düsfooria (ebanormaalne meelelaad, mida tajutakse subjektiivselt ebamugavustundena ja mida iseloomustab meeleolu sage kõikumine), nii füüsiliste (valu, unetus või väsimus) kui psüühiliste (pahandused, mured või vastutus) ebameeldivate ärritajate talumatus ning ülemäärane tugevate emotsioonide otsimine (Estévez, Bayón, De la Cruz ja Fernández-Liria, 2009; García del Castillo, Terol, Nieto, Lledó, Sánchez, Martín-Aragón, et al., 2008; Yang, Choe, Balty ja Lee, 2005).

4.11

Mõnikord peitub aga sõltuvuse taga mõni isiksuse probleem – näiteks liigne häbelikkus, madal enesehinnang või rahulolematus oma kehakuvandiga – või ebakohane reageerimine igapäevaraskustele. Samuti suurendavad Interneti-sõltuvusse sattumist varem põetud häired (depressioon, tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire, sotsiaalfoobia või vaenulikkus) (Estévez, Bayón, De la Cruz ja Fernández-Liria, 2009; García del Castillo, Terol, Nieto, Lledó, Sánchez, Martín-Aragón, et al., 2008; Yang, Choe, Balty ja Lee, 2005).

4.12

Ennetusstrateegiates on olulisel kohal nii lapsevanemate kui ka haridussüsteemi tugi, et juurutada suhtlusvõrgustike hea kasutamise tavasid. Samuti on vajalik eakaaslaste abi (asjatundlikumad ja ohuteadlikumad sõbrad, kes võivad eakaaslastel või noorematel aidata neid ohte tunda ja vältida), kes oleksid kasutajate kaitsjad võrgukeskkonnas.

4.13

Lõppkokkuvõtteks tuleb suhtlusvõrkude sobiva kasutuse abil edendada neid paljusid suhtlusvõrkude võimalusi, mis mõjutavad ka sotsiaalselt väga olulisi aspekte, nagu töö ja tarbimisega seotud küsimused (Salcedo Aznal, Alejandro „Sociedad de consumo o redes de consumidores? Esbozo para un análisis social del consumidor actual” (Tarbimisühiskond või tarbijavõrgustikud? Visand sotsiaalse analüüsi koostamiseks tänapäeva tarbija kohta) (2008)). Nende analüüsimine ei ole aga käesoleva arvamuse teema. Sel puhul tuleks ellu viia vajalikud reformid, et vältida tööõiguse rakendamisel lubamatut sekkumist inimeste eraellu uute tehnoloogiate abil (mobiiltelefonid, e-post, suhtlusvõrgud jne), ning sotsiaalpartnerid peaksid saavutama kokkuleppeid, mille eeskujuks on Euroopa Nõukogu sellealane soovitus.