TEATIS

Infosisu kohta digitaalsel ühtsel turul

1. Sissejuhatus

Digitaalne majandus on olnud viimasel kahel aastakümnel oluline majanduskasvu allikas ning prognooside kohaselt kasvab see lähiaastatel seitse korda kiiremini kui kogu ELi SKP. Internet pakub uusi võimalusi infosisu pakkumiseks, loomiseks ja levitamiseks ning väärtuse loomiseks. Selliste uute ärimudelite tekkimine, mis kasutavad ära interneti pakutavaid võimalusi infosisu esitamiseks, on väljakutse ja võimalus loomesektori, autorite ja kunstnike jaoks ning ka muude digitaalses majanduses osalejate jaoks. Seda arvesse võttes on komisjoni üks eesmärk tagada, et autoriõigus ja autoriõigusega seotud tavad (nt litsentsimine) täidavad selles uues digitaalses keskkonnas jätkuvalt oma eesmärki.

Komisjon püüdis 2010. aastal Euroopa digitaalse tegevuskavaga[1] avada juurdepääsu infosisule, mis oli osa komisjoni strateegiast elujõulise digitaalse ühtse turu loomiseks, ning määras kindlaks mitu meedet autoriõiguse valdkonnas. Komisjon tunnistas 2011. aastal oma intellektuaalomandi strateegias „Intellektuaalomandi ühtne turg”[2] autoriõiguse strateegilist tähtsust digitaalse ühtse turu arengu jaoks. Strateegias püüti välja töötada lahendusi, mis on suunatud ja koostatud selleks, et kõrvaldada konkreetsed tõkked kõige sobivamate kasutadaolevate vahendite abil, olgu need kaubanduslikud- või lepingulised lahendused, tehnoloogial põhinevad lahendused või seadusandlik sekkumine.

Arvestades eelnevat on komisjon juba võtnud näiteks järgmisi meetmeid: uus õigusakt orbteoste kohta ning menetluses olev seadusandlik ettepanek õiguste kollektiivse teostamise kohta; vastastikuse mõistmise memorandumitena vormistatud lepingulised lahendused, mis käsitlevad lõppenud tiraažiga raamatuid ja vaegnägijate juurdepääsu teostele; ning toetus tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks. Komisjon avaldas ka konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika 2012. aasta toetusprogrammi raames konkursikutse õigusi käsitleva teabe haldamise kohta Euroopas („European Rights Information Management”).

Riigipead ja valitsusjuhid rõhutasid 2012. aasta juunis majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppes, et lisaks muudele meetmetele, mida on vaja võtta, et saavutada 2015. aastaks hästi toimiv digitaalne ühtne turg, on oluline ajakohastada Euroopa autoriõiguse korda ja lihtsustada litsentsimist, tagades samal ajal intellektuaalomandiõiguse kaitse kõrge taseme ja võttes arvesse kultuurilist mitmekesisust.

Kuigi digitaalarengu tegevuskavas ja intellektuaalomandi strateegias kirjeldatud autoriõigusealaste meetmete võtmisel on tehtud edusamme, on vaja veel tööd teha, et tagada autoriõiguse valdkonnas tulemuslik ühtne turg.

Seepärast tegutseb komisjon kahel paralleelsel suunal. Ühelt poolt viib ta lõpule poolelioleva ülesande vaadata läbi ja ajakohastada ELi autoriõiguse õigusraamistik.

Samal ajal kavatseb komisjon tegeleda mitme probleemiga, mille puhul kiired edusammud on vajalikud ja võimalikud. Komisjon algatab selleks sidusrühmade struktureeritud dialoogi, mille eesmärk on pakkuda 2013. aasta lõpuks nendele probleemidele praktilised sektori algatatud lahendused ilma, et see takistaks vajaduse korral täiendavate avaliku sektori poliitikameetmete võtmist, sealhulgas seadusandlikku reformi teostamist. „Euroopa litsentsimise” nime kandva protsessiga püütakse ära kasutada uuendusliku litsentsimise ja tehnoloogiliste lahenduste potentsiaali ning analüüsida nende võimalikke piiranguid, et muuta ELi autoriõigus ja autoriõiguse tavad digitaalajastule sobivaks.

2. Sidusrühmade struktureeritud dialoog

„Euroopa litsentsimine” koosneb neljast samaaegsest töösuunast, millega püütakse leida tulemuslikud turupõhised lahendused ilma, et see välistaks võimalikku vajadust avaliku sektori poliitikameetmete võtmise järele. Seepärast osalevad dialoogis õiguste omajate, litsentsimisasutuste, kaitstud infosisu kaubanduslike ja mittekaubanduslike kasutajate esindajad ning ka interneti lõppkasutajad. Protsess algab 2013. aasta alguses esimese täiskoguistungiga. Ühtlasi luuakse töörühmad, et protsessiga edasi minna ja esitada täiskogule juunis aasta vahearuanne ning aruanne 2013. aasta neljandas kvartalis. Protsess hõlmab järgnevalt kirjeldatud küsimusi. Iga küsimusega seotud üksikasju tuleks käsitada soovituslikena.

 i) Piiriülene juurdepääs teenustele ja teenuste porditavus

Komisjoni eesmärk on soodustada piiriülest internetipõhist juurdepääsu infosisule ja infosisu piiriülest porditavust. Selleks et saada kasu uutest suundumustest (nt pilvandmetöötlus), tuleks lihtsustada ka õiguspärast piiriülest juurdepääsu pilves talletatud sisule ja teenustele. Teenuseosutajad, kes soovivad osutada oma teenuseid tarbijatele kogu ELis, peavad tagama, et nad on omandanud kõik vajalikud õigused liikmesriigis, kus nad soovivad teenuseid osutada. Litsentsimine võib hõlmata nii mitut territooriumi kui ka ühte territooriumi, sõltuvalt valdkonnast, teenuse osutajast ja õiguste omajast. Sisu levitamine piirdub siiski sageli ühe või mitme liikmesriigiga (nt kasutades asukohapõhist piiramist (geo-blocking)) ning teenuseosutajad (internetipõhised platvormid) või õiguste omajad otsustavad sageli kehtestada piirangud piiriülesele müügile.

Ø Sellel suunal tuleks teha kindlaks piiriülese juurdepääsu ja porditavuse piirangute peamised kategooriad valdkondade lõikes (võttes osaliselt arvesse aspekte, mida on kirjeldatud audiovisuaalteoste internetis levitamist käsitleva 2011. aasta rohelise raamatu põhjal toimunud konsulteerimise vastustes) ning nende piirangute peamised põhjused. Selle alusel tuleks hinnata valdkonna praeguseid algatusi ning esitada praktilised lahendused, mille abil edendada teostele juurdepääsu mitmel territooriumil.

ii) Kasutajate loodud infosisu ning kaitstud materjali litsentsimine väikekasutajatele

Komisjoni eesmärk on suurendada läbipaistvust ja tagada, et lõppkasutajatel on selgem, millised kaitstud materjali kasutamise viisid on seaduslikud ja millised mitte ning neil on hõlpsam juurdepääs seaduslikele viisidele. Kasutajate endi loodud infosisu on sageli hõlmatud ühte või teist liiki litsentsidega, mida annavad õiguste omajad koostöös teatavate platvormidega. Selliste litsentside ulatus ja katvus ei ole lõppkasutajate jaoks siiski läbipaistev. Lisaks kehtestatakse sellise korraga lepingupartneritele õigused ja kohustused, kuid ei pruugita anda lõppkasutajatele õiguskindlust. Samal ajal on infosisu väikekasutajatel, näiteks väikeettevõtjatel, kes soovivad kasutada oma veebisaidil pilte või muusikat, keeruline teha kindlaks, kuidas omandada litsentse kaitstud infosisu kasutamiseks väikese väärtusega eesmärgil.

Ø Sellel suunal tuleks teha kindlaks, millises ulatuses litsentsitakse kasutajate loodud infosisu asjaomastele platvormidele ning kuidas tagada, et lõppkasutajad on teadlikud sellest, mis on internetis seaduslik ja mis ebaseaduslik kasutamine.

Ø Sellega tuleks püüda tagada, et lõppkasutajatel on lihtsam juurdepääs kaitstud materjalile ning suurem selgus selle kohta, mis on kaitstud materjali seaduslik ja mis ebaseaduslik kasutamine. Selleks tuleks teha kindlaks ELis nn ühel hiireklikil põhineva litsentsimise algatuste ulatus ja kohaldamisala, pakkuda lahendusi selliste algatuste laialdasemaks arendamiseks ja omavaheliseks ühendamiseks ning analüüsida litsentsimise asjakohasust või asjakohaseid tingimusi, näiteks tasuta litsentside andmise võimalikkust.

iii) Audiovisuaalsektor ja kultuuripärandi asutused

Komisjoni eesmärk on aidata kaasa filmide talletamisele ja internetipõhise juurdepääsu tagamisele ELis nii kaubanduslikul eesmärgil kui ka mittekaubanduslikul kultuurilisel ja hariduslikul eesmärgil. Internetipõhiste teenuste osutajatel on ikka veel keeruline töötada välja internetis kättesaadavate Euroopa filmide katalooge. Probleeme on eriti nende filmidega, mida ei levitata, st teostega, mille õiguste omajad ei soovi või ei saa konkreetsetel juhtudel õigusi kasutada: filmide olemasolu võib olla keeruline kindlaks teha või õiguste saamine võib olla keerukas ja aeganõudev. Ka filmipärandiga tegelevad asutused leiavad, et mõnes liikmesriigis ei võimalda praegune olukord neil täita oma avaliku huvi ülesannet.

Ø Sellel suunal tuleks teha kindlaks koostööl põhinevad edukad lahendused, et parandada audiovisuaalsete teoste leitavust ja nende kättesaadavaks tegemist internetis. Seda eelkõige nende teoste puhul, mida on vabatahtlikult otsustatud mitte levitada. See peaks andma konkreetseid lahendusi parimate tavade levitamiseks kogu ELis nii kaubanduslike kui ka mittekaubanduslike kasutusviiside puhul.

Ø Esitada tuleks soovitused selle kohta, kuidas tagada, et liikmesriigid annavad kultuuripärandi asutustele piisavad praktilised volitused, et taastada arhiveeritud materjale või muuta nende formaati materjalide digiteerimiseks säilitamise eesmärgil.

iv) Teksti- ja andmekaeve

Komisjoni eesmärk on edendada teksti- ja andmekaeve tõhusat kasutamist teadusliku uurimistegevuse eesmärgil. Teksti- ja andmekaeve eeldab praegu kasutajate (tavaliselt teadusasutuste) ja õiguste omajate (nt teadusajakirjade kirjastajad) vahel lepingulist kokkulepet, millega kehtestatakse tingimused tehniliseks juurdepääsuks asjaomastele andmekogudele.

Ø Sellel suunal tuleks teha kindlaks, kui suur on nõudlus teaduslikes väljaannetes ja alusandmetes tehtava teksti- ja andmekaeve jaoks vajaliku juurdepääsu järele ELi tasandil teadustegevuse eesmärgil ning millised on asjakohased vahendid selle nõudluse rahuldamiseks. Analüüsida tuleks standardsete litsentsimismudelite võimalusi ja võimalikke piiranguid ning hinnata ka tehnoloogiaplatvormide asjakohasust ja teostatavust, et hõlbustada juurdepääsu teksti- ja andmekaevele.

Lisaks kõnealustele valdkondadele toimus isiklikuks tarbeks kopeerimise maksude asjus 2012. aastal valdkondlik vahendamisprotsess komisjoni abil ja endise voliniku António Vitorino juhtimisel. António Vitorinolt oodatakse, et ta esitaks selle küsimuse kohta järgmise aasta alguses aruande, mis peaks sisaldama ka soovitusi. Aruande alusel teeb komisjon otsuse, millised on konkreetsete soovituste asjakohased järelmeetmed. Muu hulgas otsustatakse sidusrühmade edasise kaasamise üle, et nad aitaksid kaasa tulevikku suunatud ja siseturusõbralike lahenduste leidmisele.

3. Autoriõiguse raamistiku läbivaatamine

Komisjon viib samal ajal lõpule ELi autoriõiguse raamistiku käimasoleva läbivaatamise, lähtudes turu-uuringutest, mõjuhinnangust ja õigusaktide koostamisest, et 2014. aastal otsustada, kas esitada läbivaatamise põhjal seadusandliku reformi ettepanekud. Käsitletakse järgmisi küsimusi: territoriaalsus siseturul; autoriõiguste ühtlustamine ning nendega seotud piirangud ja erandid digitaalajastul; ELi autoriõiguse turu killustatus ning see, kuidas parandada jõustamise tulemuslikkust ja tõhusust, samal ajal toetades selle õiguspärasust autoriõiguse reformi laiemas kontekstis.

4. Kokkuvõte

Komisjon jätkab järgmisel kahel aastal tööd sellise ajakohastatud autoriõiguse raamistiku nimel, mis jätkuvalt täidab oma eesmärki ja millega püütakse edendada uuenduslikke turutavasid, et tagada õiguste omajate tulemuslik tunnustamine ja tasustamine, pakkuda jätkusuutlikke stiimuleid loovuse, kultuurilise mitmekesisuse ja innovatsiooni soodustamiseks, lisada sisu seadusliku pakkumise võimalusi ja avada lõppkasutajatele juurdepääs neile pakkumistele, võimaldada uute ärimudelite tekkimist ning aidata tulemuslikumalt kaasa ebaseaduslike pakkumiste ja piraatluse vastu võitlemisele.

Komisjon on kindel, et sidusrühmade dialoog saab toimida inkubaatorina selliste uuenduslike lahenduste leidmiseks, millest saavad kasu kõik sidusrühmad. Sellised lahendused on määrava tähtsusega, et minna edasi digitaalse ühtse turuga ja ELi kultuuripoliitikaga ning täiendada tööd, mida tehakse digitaalarengu tegevuskava rakendamiseks, autoriõiguste ajakohastamiseks ühtsel turul ning programmide MEDIA ja Kultuur edukaks rakendamiseks.

[1] KOM(2010) 245 (lõplik/2).

[2] KOM(2011) 287 (lõplik).