KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Noorte tööhõive suurendamine

I.            Sissejuhatus          

Euroopas alates 2008. aastast valitsenud kriis mõjutab noori eriti rängalt ja järjest rohkem: noorte töötuse määr oli 2012. aasta kolmandas kvartalis 22,7 %, see on kaks korda kõrgem kui täiskasvanute puhul,[1] ja paranemismärke ei ole näha. Kriisi otsesele mõjule lisandub asjaolu, et struktuurilised probleemid haridussüsteemis ja tööturul on muutnud koolist tööellu siirdumise pikaks ja keeruliseks. Noored on liiga kaua olnud keerulisemas olukorras kui täiskasvanud. Noorena kogetud töötusel võib olla pikaajaline negatiivne, arme jättev mõju. Lisaks tulevase töötuse suuremale ohule on need noored ka suuremas tõrjutuse, vaesuse ja terviseprobleemide ohus[2]. Olukorda on vaja kiiresti ja tõhusalt parandada.

Aasta tagasi võttis komisjon vastu noortele pakutavate võimaluste algatuse[3], kannustades ELi ja liikmesriike võtma meetmeid noorte tööhõive suurendamiseks. Kasutusele võeti ELi struktuurifondid, et suurendada toetust noortele, ning ühtlasi rahastatakse nüüd poliitilisi meetmeid ja investeerimisprojekte. Pärast seda on nii Euroopa Ülemkogu[4] kui ka Euroopa Parlament[5] taas rõhutanud noorte töötusega tegelemise olulisust ja kiireloomulisust, tõstes esile noortetagatisi ja praktika kvaliteediraamistikku käsitlevate algatuste potentsiaali. Hiljuti võttis komisjon vastu haridussüsteemi ümberkorraldamise paketi[6].

Käesolevas teatises ja sellele lisatud talituste töödokumendis[7] tutvustatakse meetmeid, mida on ELi ja liikmesriikide tasandil võetud noortele pakutavate võimaluste algatuse rakendamiseks (sealhulgas 28 riikide teabelehe kaudu). Seejärel tuuakse teatises välja komisjoni pakutud tulevased konkreetsed algatused mitmesuguste noorte tööhõivekriisi taga olevate lühiajaliste ja struktuuriliste probleemide lahendamiseks, millega tegelevad edasi liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid.

Noored on üleminekul koolist tööle vastamisi paljude probleemidega. Paljudes riikides muudavad ebatõhusad tööturgu käsitlevad õigusaktid või halvasti toimivad asutused noortel püsiva töö leidmise raskemaks. Liiga paljud jäävad ilma abita, kui nad langevad koolist välja või kui neil on raskusi töö leidmisel. Soodsamaid tulemusi tööturul võib täheldada riikides, kus suurem hulk õppureid teevad oma esmase hariduse või koolituse raames läbi kvaliteetse praktika, ja riikides, kus on hästi väljatöötatud õpipoisiõppe süsteemid[8]. Ka geograafiline liikuvus võib aidata lahendada kohalikke vastuolusid noorte töötajate pakkumise ja nõudluse vahel. Tabelis 1 on esitatud lihtsustatud ülevaade meetmetest, mis võivad aidata neid probleeme lahendada. Seejärel tutvustatakse järgmistes punktides üksikasjalikult komisjoni uusi algatusi.

Tabel 1: Käesolevas paketis käsitletavad noorte tööhõivet mõjutavad probleemid ja võimalikud ELi tasandi meetmed

Probleem || Võimalik lahendus || ELi tasandi vahendid/meetmed

Noortel on raskusi tööturul kindla jalgealuse leidmisel || Võtta meetmeid, millega toetatakse noorte kaasamist tööturule, näiteks lihtsustada üleminekut koolist tööle, reformida tööturgu käsitlevaid õigusakte/asutusi, et muuta need tööhõivesõbralikumaks, ja tegeleda tööturu killustatuse probleemiga || Võtta Euroopa poolaasta raames vastu asjakohased riigipõhised soovitused ja neid rakendada. (talituste töödokumendi III jagu ja II lisa)

Noorte, eriti haavatavatest või ebasoodsas olukorras rühmadest noorte, koolist või töölt väljalangemine; suurenev pikaajaline töötus ja tööturult kõrvalejäämine || Luua noorte garantiikavad; kasutada nende rakendamiseks tõhusalt Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid || Toetada noorte garantiikavasid (sh parimate tavade vahetamise ja Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kaudu) à Komisjon teeb ettepaneku nõukogu soovituse kohta, millega kehtestatakse noortegarantii (IV jagu)

Keeruline üleminek koolist tööle || Suurendada kvaliteetsete praktikakohtade pakkumist || Võtta otsustavaid meetmeid kvaliteetsete praktikakohtade edendamiseks: à Komisjon käivitab sotsiaalpartneritega konsulteerimise teise etapi praktika kvaliteediraamistiku kohta (V.1 jagu) à Komisjon loob Euroopa Õpipoisiõppe Liidu (V.2 jagu)

Suur hulk vabu töökohti koos kõrge töötuse määraga, süvenevad probleemid seoses ebapiisavate oskuste ja piirkondlike erinevustega || Vähendada liikuvuse takistusi, et võimaldada ettevõtjatel värvata töötajaid ja praktikante teistest ELi riikidest || Tugevdada ELi sisese liikuvuse rahastamise vahendeid à Komisjon käivitab 2013. aasta esimesel poolel konsulteerimise sidusrühmadega tulevase EURESi noorte töökohtade programmi teemal (V.3 jagu)

II.        Noorte tööhõiveväljavaadete halvenemine 

Noorte töötuse määr[9] on enam kui kaks korda kõrgem kui täiskasvanute puhul (22,7 % võrreldes 9,2 %-ga 2012. aasta kolmandas kvartalis) ja see on viimase nelja aasta jooksul märkimisväärselt suurenenud. Sarnast tõusutrendi võib märgata töötuse osakaalu puhul[10]. Tavaliselt on noored viimased, kes tööle võetakse ja esimesed, kes lahti lastakse. Pikaajaline töötus[11] on noorte seas palju suurem ja see on kriisi ajal kiiresti kasvanud: aastatel 2008–2012 tõusis noorte pikaajalise töötuse määr 3,7 protsendipunkti võrra (7,3 % noorte tööjõust), samas kui täiskasvanute puhul oli kasv 1,8 protsendipunkti (4,3 %). Noorte üldise tööhõive määr[12] langes viimase nelja aasta jooksul peaaegu viis protsendipunkti (37,3 %-lt 32,8 %-ni) – kolm korda rohkem kui täiskasvanute puhul.

Töötu noore võimalused tööd leida on väga väikesed. Ainult 29,7 % neist 15-24aastastest, kes olid 2010. aastal ilma tööta, leidis 2011. aastal töö, see näitaja on kolme aasta jooksul langenud peaaegu 10 %[13].

Kui noor töö leiab, on tema töökoht üldiselt vähem stabiilne. Nende osakaal ajutistel ja osaajaga töökohtadel on selgelt liiga suur[14]: 2012. aastal töötas 42 % noortest töötajatest ajutise lepinguga (neli korda rohkem kui täiskasvanud) ja 32 % osaajaga (peaaegu kaks korda rohkem kui täiskasvanud)[15]. Noored naised kogevad suurema tõenäosusega ebakindlat algust ja eelkõige topeltkeerukat olukorda, kus on ühendatud ajutine ja osalise tööajaga töö[16]. Ajutised töökohad võivad olla hüppelauaks alalise töökoha leidmisel, kuid nende nii suur levik tõstatab majanduslikke ja sotsiaalseid küsimusi ja annab märku halvasti toimivast tööturust. Üleminek ajutiselt töölepingult alalisele võib olla veelgi keerulisem riikides, kus on ranged töökaitsealased õigusaktid ja suur tööturu killustatus[17].

Haridussüsteemist varakult lahkunud noored on suur riskirühm: 54,2 % haridussüsteemist varakult lahkunud noortest ELis ei tööta ja umbes 70 % neist sooviksid töötada. Koolist väljalangemine on suurem välismaal sündinute ja meeste hulgas. Viimased trendid näitavad mõlema rühma puhul lõhe suurenemist, mis mõjutab nende väljavaateid tööturul.

Üha suurem probleem on noorte resigneerumine: 2012. aasta teises kvartalis tahtis 12,4 % mitteaktiivsetest noortest töötada, kuid ei otsinud tööd[18]. Lisaks suureneb nende noorte osakaal, kes ei tööta, õpi ega osale koolituses (nn NEET-noored). Aastal 2011 kuulus 12,9 % noortest NEET-noorte hulka, seda on 2 protsendipunkti võrra rohkem kui neli aastat varem[19].

Euroopa tööturul on märkimisväärne oskuste mittevastavus vajadustele. Paljudel noortel töötajatel on kõrgem ametlik kvalifikatsioon kui on vaja selle töö jaoks, mille nad on leidnud (vaeghõive), kuid samal ajal on nende oskused vanemate töötajatega võrreldes väiksema tõenäosusega õiged (vastavuse määr)[20]. Kuigi madala kvalifikatsiooniga töötajad on endiselt kõige suuremas töötuse ohus,[21] on kõige rohkem langenud kõrge kvalifikatsiooniga noorte tööhõive (9,5 protsendipunkti, peaaegu kaks korda rohkem kui madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul). Isegi kõrge kvalifikatsiooniga noori mõjutab pikaajaline töötus üha enam. Selline oskuste mittevastavus vajadustele on üha suurem probleem Euroopa tööstuse konkurentsivõime jaoks ja ELi suutlikkuse jaoks vastata sotsiaalsetele väljakutsetele.[22]

Hoolimata kriisist on ELis üle kahe miljoni täitmata ametikoha, sageli seetõttu, et kohalikul tööturul ei ole vajalike oskustega töötajaid. Lisaks vajavad suure töökohtade loomise potentsiaaliga sektorid, näiteks keskkonnasäästlik majandus, tervishoid ja IKT, lähiaastatel rohkem kvalifitseeritud töötajaid. Esialgne voogude analüüs 2011. aasta kohta kinnitab liikuvuse suurenemist Lõuna-Euroopa riikidest Põhja-Euroopasse, kuigi need vood jäävad siiski piiratuks. Taskukohase elamispinna või välismaal töötamise kogemuse puudumine, nõrk võõrkeelteoskus, vähene teadlikkus kohalikest õigusaktidest ja töötajate õigustest ning probleemid kvalifikatsioonide tunnustamisel on liikuvust takistavad tegurid.

Kuigi noorte tööväljavaated on ELis üldiselt ebarahuldavad, on probleemi tõsidus ELi riikides väga erinev. Töötuse määr[23] kõige halvemate tulemustega riikides on enam kui viis korda kõrgem kui parimate tulemustega riikides. Viimastel aastatel on noorte töötuse määr ületanud paljudes riikides 30 % piiri ning 50 % piiri Kreekas ja Hispaanias. Noorte töötuse määr oli alla 15 % ainult neljas riigis.     

III.         Üks aasta pärast noortele pakutavate võimaluste algatust       

EL rakendab meetmeid

Noortele pakutavate võimaluste algatuse raames kavandatud 18 ELi tasandi meetme rakendamine on edenenud hästi[24]. Komisjon muudab Euroopa Sotsiaalfondi tehnilise abi kättesaadavaks, et aidata luua noortele suunatud õpipoisiõppe-tüüpi kavasid, piiriülese õppega seotud liikuvuse ja sotsiaalse innovatsiooni projekte. Samuti suurendatakse vabatahtliku töö võimalusi ja rahastatakse piiriüleseid praktikaid ja ettevõtjate vahetusi. Komisjon toetab ka liikuvust tööturul, eelkõige selliste algatuste kaudu nagu „Sinu esimene EURESi töökoht”, ja analüüsib kogu Euroopas võetud meetmeid noorte töötuse vastu võitlemiseks ning hariduse ja koolituse parandamiseks.

Joonis 1: Noorte (15–24 aastased) töötuse määr ja selle aastane muutus, september 2012

... võtavad ka liikmesriigid meetmeid ...

Palju liikmesriike on juba võtnud meetmeid noorte tööhõive edendamiseks, töötanud välja noorte tööhõivekavasid ning hoogustanud haridus- ja koolitusprogramme, osaliselt vastusena töörühma[25] külastustele ja kahepoolsetele kohtumistele, mis korraldati pärast noortele pakutavate võimaluste algatuse käivitamist. Töötud noored on tavaliselt laiaulatuslike tööhõivemeetmete üks peamine sihtrühm. Lisatud talituste töödokument[26] sisaldab riikide teabelehti, kus tuuakse välja kõigi 27 liikmesriigi ja Horvaatia võetud meetmed. Toetusmeetmed sisaldavad tavaliselt palgatoetusi, abi tööotsimisel, praktikaid ja jätkukoolitusi, millele mõnikord lisanduvad reformid tööturu killustatuse vähendamiseks. Õpipoisiõppe osas on suundumused mitmekesisemad: kui mõnes liikmesriigis on hästitoimivad duaalsed väljaõppesüsteemid, siis teised on alles alustanud nende järkjärgulist kehtestamist. Enamikus liikmesriikides on hoogu võtmas meetmed noorte ettevõtlusvaimu ja ettevõtluse alustamise edendamiseks[27].

Näiteid ümber jaotatud Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamisest töörühma liikmesriikides[28]: · ES: 294,2 miljonit eurot on suunatud ümber meetmetele noorte tööalase konkurentsivõime toetamiseks, riiklike tööturuasutuste toetamiseks, et töötada välja ka noortele suunatud aktiivne tööturupoliitika, ning meetmete tugevdamiseks, et võidelda koolist väljalangemise vastu ja edendada kutseõpet. · IT: 1 miljard eurot on suunatud ümber hariduse ja tööhõive edendamiseks lõuna-piirkondades, sealhulgas koolist väljalangemise vähendamiseks. · IE: 25 miljonit eurot on suunatud ümber, et säilitada 3 700 koolituskohta koolist väljalangenutele kuni 2013. aasta lõpuni. · LT: 18,3 miljonit eurot on suunatud ümber, et kahekordistada 21 000-ni nende töötute noorte arvu, kes saavad järgmise kahe aasta jooksul ELi otsetoetust. · PT: tehti otsus jaotada 143,3 miljonit eurot ümber 89 510 noore toetamiseks programmi „Impulso Jovem” meetmete raames, näiteks praktikate toetamise kaudu. · SK: 70 miljonit eurot on suunatud ümber, et luua neis Slovakkia piirkondades, mida töötus kõige enam mõjutab, 13 000 töökohta, millest suurem osa on mõeldud noortele, kasutades tööjõukulude osalist hüvitamist. · EL: ümber on jaotatud 250 miljonit eurot; valmistatakse ette tegevuskava, et pakkuda 333 000 noorele koolitust, töökogemust, töökohti ja ettevõtlusvõimalusi. · LV: riigieelarvest on eraldatud 26,3 miljonit eurot, et rakendada noorte konkurentsivõime ja tööhõive alaseid Euroopa Sotsiaalfondi meetmeid.

Liikmesriigid kasutavad eraldatud vahendeid

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on peamine vahend, millega toetatakse laiaulatuslikke noorte tööhõive meetmeid ELi tasandil, kuid osa noortele suunatud programmidest rahastatakse ka muudest ELi fondidest, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD). Kokku on viimase 12 kuu jooksul noortele pakutavate võimaluste algatuse raames kaheksas töörühma riigis suunatud vähemalt 10 miljardit eurot ümberjaotamiseks või kiirendatud kasutuselevõtmiseks, et rahastada näiteks tööhõivetoetusi, kutseõpet ning koolist väljalangemise ennetamist. Vähemalt 56 000 VKEd ja veel 658 000 noort saavad tõenäoliselt kasu nendest hiljutistest rahastamisprogrammide ümberkorraldustest.

21 liikmesriiki on juba suunanud märkimisväärse osa vahendeid nii oma ESFi, ERFi ja/või EAFRD rakenduskavade sees kui ka nende vahel ümber sellistele meetmetele, mis suurendavad töötajate tööalast konkurentsivõimet ning aitavad võidelda noorte töötusega ja seda ennetada. Nüüd on prioriteediks täielikult rakendada muudetud rahastamisprogramme liikmesriikide tasandil.

Liikmesriikide struktuurseid probleeme lahendatakse Euroopa poolaasta kaudu

Euroopa poolaastad ja riigipõhised soovitused on poliitika koordineerimise vahendid, et tugevdada juhtimist ja tõhustada majanduspoliitika kooskõlastamist ELi tasandil. Need moodustavad raamistiku tööhõivepoliitika ja struktuurireformide mitmepoolsele järelevalvele ja ELi edu hindamisele strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärkide saavutamisel.

Aastal 2012 esitati peaaegu kõigile liikmesriikidele spetsiaalsed riigipõhised soovitused noorte olukorra parandamiseks tööturul. Lisatud talituste töödokument[29] sisaldab üksikasjalikku ülevaadet noori käsitlevatest soovitustest[30].      

2013. aasta majanduskasvu analüüsis,[31] millega käivitatakse 2013. aasta Euroopa poolaasta, rõhutatakse, et liikmesriikidel tuleks teha suuremaid jõupingutusi, et võidelda töötusega, parandada tööalast konkurentsivõimet ja toetada noorte juurdepääsu töökohtadele või töökeskkonda tagasipöördumist.

IV.         kindlustada kõigi noorte elu pärast kooli: noortegarantii         

Noortegarantii ...

On vaja investeerida noorte eurooplaste inimkapitali, et lahendada praegune sügav noorte tööhõive kriis ja saada keskmises ja pikaajalises perspektiivis kasu jätkusuutlikust ja kaasavast majanduskasvust. Arvestades noorte kogetud probleeme üleminekul koolist tööellu, kutsub komisjon liikmesriike üles rakendama kiiresti noortegarantiid ja esitab ettepaneku nõukogu soovituse kohta, mida toetavad mitu Euroopa Ülemkogu üleskutset[32].

Noortegarantiid tuleb rakendada kõikehõlmava ja tervikliku kava kaudu, mis tagaks, et noored saavad nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist või töötuks jäämist tööpakkumise või pakkumise osaleda täiendushariduses, väljaõppes või tööpraktikas. Üksikasjad noortegarantii sisu, selle maksumuse ja eeliste kohta ning selle kohta, kuidas muuta noortegarantii edukaks, on esitatud nõukogu soovituse ettepanekule lisatud talituste töödokumendis[33]. Talituste töödokumendi lisades antakse ülevaade liikmesriikides juba võetud meetmetest noorte tööhõive toetuseks ning tuuakse näiteid meetmetest ja sekkumistest, mida saab toetada Euroopa Sotsiaalfondist.

Noortegarantii kava peab põhinema tugimeetmetel kuues eri valdkonnas: partnerlusel põhineva lähenemisviisi kujundamine, varase sekkumise ja aktiveerimise meetmed, tööturu integratsiooni võimaldavad meetmed, ELi struktuurifondide kasutamine, kava ja selle kiire rakendamise hindamine ja pidev parandamine. Komisjon jätab sellise garantii pakkumise institutsioonilise raamistiku liikmesriikide otsustada.

... toob pikaajalist kasu ...

Noortegarantii toob kaasa eelarvekulusid. Kulud sõltuvad riigi olukorrast ja sellest, kuidas kava luuakse ja rakendatakse. Need on suuremad riikides, kus on kõrgem NEET-noorte või noorte töötuse määr. Noorte töötuse kestusel on samuti mõju, nagu ka asjaolul, et praeguste toetusmeetmete lähtekohad on erinevad (nt noorte vajadustele vastamiseks hästi koolitatud tööhõivetalituste personal).

Need kulud kaalub siiski üles töötuse, mitteaktiivsuse ja tootlikkuse langusega seotud pikaajaliste kulude vältimine[34]. See tähendab, et investeeringud noortegarantiisse annavad tulevikus positiivseid tulemusi[35]. Noores eas töötu olemisel on pikaajaline arme jättev mõju, mis avaldub nii tulevase sissetuleku tasemes kui ka ohus jääda tulevikus töötuks. Noortegarantii kava, mis pakub noortele tõelisi, käegakatsutavaid võimalusi, laseb neil vältida pikka ja kahjulikku eemalolekut tööturult, säilitab ja parandab nende inimkapitali, kaitseb ka edaspidi nende tööalast konkurentsivõimet ja karjääriväljavaateid ning suurendab nende palgapotentsiaali, mis on oluline kogunõudluse ja üldiste majandustulemuste jaoks eelseisvatel aastatel.

2013. aasta majanduskasvu analüüsis leiab komisjon, et investeeringuid haridusse tuleks käsitleda prioriteetsetena ja neid võimaluse korral tugevdada, tagades samal ajal selliste kulutuste tõhususe. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka tööturuteenuste ja aktiivse tööturupoliitika – näiteks töötutele suunatud väljaõppe ja noortegarantii kavade – ulatuse ja tõhususe säilitamisele ning tugevdamisele.

Kui praegu investeeritakse õigetesse oskustesse, annab see noortele võimaluse täita vabu töökohti ja luua majanduslikku väärtust. Arvestades marginaliseerumise ja resigneerumise ohtu, on noortele väljavaadete loomine vajalik ka selleks, et säilitada nende usaldus avalik-õiguslikesse institutsioonidesse, valitsusasutustesse ja ühiskonda.

... mida EL rahaliselt toetab

Kõige kõrgema töötuse määraga liikmesriigid on üldiselt ka riigid, kus on kõige suuremad probleemid riigi rahanduse jätkusuutlikkusega. EL saab juba praegu liikmesriike noortegarantii rakendamisel rahaliselt toetada ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendite, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi kaudu. Komisjon julgustab liikmesriike neid ja kõiki tulevasi vahendeid võimalikult hästi ära kasutama.

Komisjoni ettepanekud 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta rõhutavad Euroopa Sotsiaalfondi rolli ELi peamise vahendina inimkapitali investeerimiseks. On tehtud ettepanek, et vähemalt 25 % tulevastest ühtekuuluvusvahenditest tuleks eraldada Euroopa Sotsiaalfondile ning et vähemalt 20 % neist tuleks suunata sotsiaalse kaasatuse poliitikale. Noorte tööhõivet saab käsitleda paljude Euroopa Sotsiaalfondi investeerimisprioriteetide all ning erilist tähelepanu tuleks pöörata NEET-noorte jätkusuutlikule integreerimisele tööturule.

V.           ELi sihtotstarbelised algatused         

Lisaks noortegarantii algatusele tutvustatakse käesolevas peatükis komisjoni kolme sihtotstarbelist algatust kvaliteetsete praktikavõimaluste kohta, õpipoisiõppe edendamise kohta kogu ELis ja noorte liikuvuse lihtsustamise kohta.

1.           Praktika kvaliteediraamistik

Praktika võib aidata parandada noorte tööalast konkurentsivõimet ...

Praktika ehk piiratud aja kestev praktiline tegevus töökohal kas õpingute ajal või pärast õpinguid, on üha enam muutumas noorte karjääriredeli üheks osaks. Sageli võimaldab see noortel suurendada oma tööalast konkurentsivõimet, pakkudes ka vastuvõtvale organisatsioonile mitmesuguseid eeliseid, seda nii oskuste mittevastavuse probleemi lahendamise, ajakohaste teadmiste kasutamise kui ka tulevase töölevõtmise lihtsustamise seisukohast.

Komisjon jätkab Euroopa Sotsiaalfondi kaudu rahalise toetuse pakkumist liikmesriikidele, kes soovivad praktikakavade kaudu parandada noorte tööhõiveolukorda.

... tingimusel, et see on kvaliteetne ...

Oluline on tagada, et üleminekuperioodid, näiteks praktikale kulutatud aeg, on noorte arenguks kasulikud ja võimaldavad neil tööturul võimalikult kiiresti kindla jalgealuse leida. Siiski peab praktika olema piisava kvaliteediga, seda nii õppesisu kui ka asjakohaste töötingimuste osas. On oht, et praktikat kuritarvitatakse odava või tasuta tööjõu allikana ning et arvestades selle üha olulisemat rolli madalseisus oleval tööturul, võib see viia ebakindlate töösuhete nõiaringi tekkimiseni või vähendada üldse noorte soovi praktikale minna. Suur hulk praktikavõimalusi on ilma kvaliteetse õppesisuta ja/või piisava sotsiaalkaitseta ja hüvitise või tasuta, eriti avatud turu praktikate hulgas[36]. Sooline palgalõhe on ilmne ka praktika puhul: tasuta või vähetasustatud ametikohtadel on naisi rohkem.

Poliitilisel tasandil on korduvalt väljendatud muret praktika kvaliteedi üle. 2010. aastal kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles tegema ettepaneku praktikaid käsitleva Euroopa kvaliteediharta kohta[37], nõukogu aga kutsus komisjoni üles andma suuniseid tingimuste kohta kvaliteetse praktika jaoks[38].

... mis toetab ka riikidevahelisi praktikavõimalusi

Riikidevahelised praktikavõimalused pakuvad palju eeliseid, kuid ei ole endiselt laialt levinud. Struktuurse kvaliteediraamistiku ja suuniste puudumine võib riikidevaheliste praktikavõimaluste arengut tagasi hoida. Riikidevaheliste praktikavõimaluste takistuste hulka kuuluvad läbipaistvuse ja kergesti kättesaadava info puudumine õiguslike ja administratiivsete tingimuste kohta ning probleemid vastuvõtva organisatsiooni leidmisel ja valimisel. Arvestades välismaale kolimise investeeringut on ebaeduka praktika kulu välismaa praktikantidele kõrgem ja neil on raskem vastuvõtjat vahetada.

Komisjoni ettepanek kutsekvalifikatsioonide direktiivi ajakohastamise kohta[39] laiendab direktiivi reguleerimisala, et hõlmata teistes liikmesriikides sooritatud praktikat. Siiski kehtib direktiiv ainult sellise praktika suhtes, mis on reguleeritud kutsealale pääsemise tingimuseks, ja mitte avatud turu praktika suhtes, kus probleemid on kõige sagedasemad.

Sotsiaalpartnerid on kvaliteetse praktika tagamisel võtmetähtsusega

Aprillis 2012 käivitas komisjon üldsusega konsulteerimise[40] praktika kvaliteediraamistiku üle. Sellele järgnes 2012. aasta septembris sotsiaalpartneritega peetud konsultatsioonide esimene etapp. Mõlema konsultatsiooni tulemusena selgus, et praktikat peetakse üksmeelselt kasulikuks, kuid ühtlasi juhiti tähelepanu kvaliteedi puudumisele ja laialt levinud väärkasutamisele seoses praktikantidega kogu Euroopas. Selgelt leiti, et nende küsimuste suhtes on vaja võtta meetmeid. Arvamused meetmete ulatuse ja võimaliku vormi kohta olid siiski erinevad. Komisjon soovib nüüd ELi toimimise lepingu artikli 154 alusel sotsiaalpartnerite seisukohti ELi tasandil kavandatavate meetmete sisu kohta, et võtta vastu kvaliteediraamistik[41]. Komisjon esitab oma ettepaneku aastal 2013, kui sotsiaalpartnerid ei soovi läbirääkimisi alustada.

2.           Euroopa Õpipoisiõppe Liit

Hästi koostatud praktikakavad muudavad ülemineku koolist tööellu sujuvamaks ...

Ettevõttepõhised praktikakavad (tuntud ka kui kaheosaline või kahetasandiline õpipoisiõpe) võimaldavad noortel saada nii töölepingu alusel ettevõttes töökogemusi ja praktilisi oskusi kui ka omandada teoreetilisi teadmisi, sageli haridusasutuse kaudu. Mõnes liikmesriigis on häid näiteid sellest, kuidas kasutada praktikakavasid optimaalselt, et üleminek haridussüsteemist tööle oleks sujuvam.

Vajadus parandada õpipoisiõppe pakkumist ja kvaliteeti on laialt levinud. 2012. aastal esitas nõukogu seitsmele liikmesriigile riigipõhised soovitused õpipoisiõppe ja kolmele kutseõppe teemal. Ka teistes liikmeriikides saaks palju ära teha, et parandada praktikasüsteemi toimimist ning Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid selleks paremini ära kasutada.

Praktikakavade edu mõjutavad tegurid võib jagada kolme peamisse rühma. Esiteks toimiv partnerlus kutseharidust ja -koolitust pakkuvate koolide/asutuste ning ettevõtete vahel on eduka õpipoisiõppe jaoks määrava tähtsusega. Kutsehariduskoolid peavad tegutsema kohalike ettevõtetega ühises võrgustikus. Üldisemalt on vajalik sotsiaalpartnerite tihe kaasamine, et tagada, et õpipoisiõpe jääks ajakohaseks ja et õpitud oskused peaksid sammu vajadustega. Koolituse- ja kutsestandardeid tuleb korrapäraselt üle vaadata ja ajakohastada ning sotsiaalpartnerid on oma panuse andmiseks heas positsioonis. Teiseks peavad nii omandatud kvalifikatsioon kui ka õppeprotsess olema kõrge kvaliteediga, et kasutada ära õpipoisiõppe kogu potentsiaal ja tagada, et seda mudelit tunnustatakse väärtusliku õppimisviisina, mis on piiriülene ja avab tee kõrget kvalifikatsiooni nõudvatele töökohtadele. Kolmandaks peaks õpipoisiõpe olema integreeritud riiklikku või piirkondlikku haridus- ja koolitussüsteemi ja põhinema selgel õigusraamistikul. Selles tuleks selgitada kõigi osalevate poolte vastutust, õigusi ja kohustusi ning edendada koostööd ja suure hulga sidusrühmade kaasatust. Lõpuks tuleb rõhutada, et noored, kes on koolist välja langenud, või kelle puhul on oht, et see juhtub, vajavad õpipoisiõppe alustamiseks erilist toetust.

... vajavad tööandjate kaasamist ...

Töökohal toimuva väljaõppe hea juhtimine eeldab sellist kulude ja tulude suhet, mis julgustaks tööandjaid osalema. Väljaõpe töökohal saab riigis toimuda vaid siis, kui ettevõtted usuvad sellesse kontseptsiooni ja pakuvad praktikakohti, üliõpilaste suunamist ja teevad koostööd koolidega.

Õigusraamistik peaks tagama tööandjatele asjakohased stiimulid piisava hulga õpipoisikohtade pakkumiseks. See peaks käsitlema VKEde erivajadusi, kuna nemad on vastamisi eriliste väljakutsetega ja nende ressursid on piiratud. Stiimulid võivad olla rahalised, näiteks maksusoodustused, subsiidiumid või muu, aga ka mitterahalised, näiteks juurdepääs teatavatele tugiteenustele, näiteks abi ettevõtetele õpipoiste vastuvõtmisel. Siinkohal võib ERFi toetus VKEdele olla positiivse mõjuga.

Õpipoisiõpe on ühest küljest hea meetod võimalike kandidaatide sõelumiseks enne uute töötajate värbamist, aga see loob ka pikemas perspektiivis laiemat majanduslikku kasu ning on samal ajal sotsiaalse vastutuse väljendus.

... ning võivad saada tuge ELilt

Arvestades vajadust parandada kiiresti õpipoisiõppe kvaliteeti ja pakkumist ning toetada liikmesriikide koostööd kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, loob komisjon Euroopa õpipoisiõppe liidu. Komisjon on juba tunnistanud, et hea koostöö kõigi sidusrühmade vahel on selliste algatuste eduks hädavajalik[42]. See liit ühendaks ametiasutuste, ettevõtete ja sotsiaalpartnerite, kutsehariduse ja -koolitusega tegelevate teadlaste ja praktikute ning noorte esindajaid. See võimaldaks koondada mitmesugused olemasolevad meetmed ja propageerida edukate praktikakavade eeliseid ja tingimusi ning võimalusi nende edasiarendamiseks. Liit aitaks arendada ka kaheosalisi õppekavasid mitmesuguste kutsealade jaoks, lihtsustaks välismaal sooritatud õpipoisiõppe tunnustamist ja edendaks asjakohast õigusraamistikku.

Selle liidu raames propageerib komisjon ka riikide partnerlusi kaheosalise õppe arendamiseks. Need peaksid koondama ettevõtete esindajaid, hariduse ja tööhõive eest vastutavaid ametiasutusi, Euroopa Sotsiaalfondi korraldusasutusi ja sotsiaalpartnereid, et selgitada välja, kuidas tugevdada õpipoisiõppe rolli liikmesriikide tööturgudel ja haridussüsteemides ning kuidas kasutada riiklikke ESFi eraldisi kaheosaliste õppesüsteemide kujundamiseks ja rakendamiseks.

Õpipoisiõppe liidu tegevusega sarnaseid meetmeid rakendatakse juba valdkondlikul tasandil. IKT sektoris tegeletakse ELi tasandi liidu loomisega [43].         

3.           Noorte liikuvus       

Suurem liikuvus pakuks rohkem töö saamise võimalusi ...

Suured erinevused noorte töötuse määrade vahel koos vabade töökohtade arvu suurenemisega mõnes liikmesriigis näitavad, et ELi-sisene liikuvus võib anda noortele juurdepääsu enamatele töövõimalustele. Rahvusvaheline praktika ja õpipoisiõpe pakuvad sealjuures palju eeliseid, andes näiteks võimaluse proovida töötada teises riigis ilma kohe pikaajalist töölepingut sõlmimata. Siiski ei ole selline tegevus veel laialt levinud. See on otseses vastuolus noorte üldise avatusega liikuvusele ning välismaal õppimiseks mõeldud programmide (näiteks Erasmus ja Leonardo) eduga.

... mida ELi vahenditega toetatakse ...

Hiljutine EURESt käsitlev otsus,[44] millega muudetakse Euroopa töökohtade võrgustik tulemusele suunatud töökohtade otsimise ja pakkumise vahendiks, on noortele otseselt tähtis, kuna seda laiendatakse nii, et see hõlmab ka tööga seotud õpipoisiõpet ja praktikaid. Lisaks kavatseb komisjon arendada edasi algatust „Sinu esimene EURESi töökoht”, et aidata 18–30 aastastel ELi kodanikel leida tööd teises liikmesriigis. Selles kavas on ühendatud kohandatud töövahendus- ja tööhõiveteenused ELi rahaliste stiimulitega (tööintervjuude reisikulude hüvitamine, töö-eelne koolitus ja tööintegratsiooni meetmed). Komisjon toetub neile sammudele, käivitades 2013. aastal riiklikele tööhõiveasutustele suunatud algatuse Euroopa tööturu toimimise parandamiseks. Neid asutusi kutsutakse üles mängima suuremat rolli kõigi töövõimaluste ärakasutamisel, mida saab luua ELi-sisese tööjõu liikuvusega, ning ELi kodanike, eelkõige noorte tööväljavaadete kindlustamisel. See muudab Euroopa tööturu tõhusamaks, vähendades mittevastavuse suurenemise ohtu, ning aitab vähendada tulevast tööjõu ja oskuste puudust.

... kuid see nõuab edasisi jõupingutusi

Kuna aga noorte tööpuudus on kiireloomuline väljakutse, on oluline teha täiendavaid jõupingutusi. Komisjon kutsub ELi eelarvepädevat institutsiooni üles tagama, et 2013. aastal ja hiljem oleksid kättesaadavad piisavad vahendid, et jätkata eesmärgipäraste liikuvuskavade (näiteks „Sinu esimene EURESi töökoht”) toetamist; liikmesriikide riiklikke tööturuasutusi kutsutakse üles arendama EURESil põhinevaid programme ja kaasama neid oma tavapärasesse tegevusse.

Lähituleviku prioriteediks peab olema sihipärasemate ja rohkem individualiseeritud meetmete väljatöötamine kõigile tööotsijatele, sealhulgas noortele. Aastal 2013 arutab komisjon sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi tulevase EURESi tegevussuuna osana laiema, noorte töökohti käsitleva EURESi programmi elujõulisust, toetudes algatusega „Sinu esimene EURESi töökoht” ja haridusvaldkonnas (Erasmus, Leonardo da Vinci) saadud kogemustele. See võiks toetada noori töökoha, töökogemuse ja praktikakohtade leidmisel ja saamisel teistes liikmesriikides[45].   

VI.         Edasised sammud  

Hoolimata paljudest ELi ja riikide tasandil võetud meetmetest on Euroopa noorte tööväljavaated viimasel aastal veelgi halvenenud. Hädasti on vaja tõhusamat tegutsemist. Käesolev teatis sisaldab komisjoni analüüsi olukorrast ja ülevaadet sellest, mida saab olukorra parandamiseks teha tööhõivepoliitika vahendite abil nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Meetmeid tuleb võtta koos, luues tugevad usaldusel põhinevad partnerlussuhted kõigi sidusrühmadega, olgu nendeks siis tööhõivetalitused, haridusasutused, sotsiaalpartnerid, tööandjad või noorteorganisatsioonid. Kaalul on Euroopa majanduslik ja sotsiaalne tulevik.     

Komisjon:

· kutsub liikmesriike üles võtma kiiresti vastu nõukogu soovituse ettepanek noortegarantii loomise kohta, mis on käesoleva paketi osa, ning kehtestama oma noortegarantii kava 2013. aasta jooksul;

· kutsub sotsiaalpartnereid üles töötama praktika kvaliteediraamistiku nimel, et tagada, et praktika annaks noortele turvalistes tingimustes kvaliteetse töökogemuse;

· loob Euroopa õpipoisiõppe liidu, et parandada praktikakohtade kvaliteeti ja pakkumist ning edendada riiklikke partnerlusi kaheosaliste kutseharidussüsteemide valdkonnas, ning

· käivitab 2013. aasta esimesel poolel sidusrühmadega konsulteerimise noorte töökohti käsitleva EURESi programmi teemal ning esitab algatuse, et anda ELi liikuvuse tagamise vahenditele, nende rahastamisele ja juhtimisele süsteemsem alus, mis vastaks nende tähtsusele.

[1]               Eurostati peamised tööjõuandmed, sesoonselt korrigeeritud kvartaliandmed, „noored” on defineeritud kui alla 25 aasta vanused, „täiskasvanud” kui üle 25 aasta vanused isikud.

[2]               „Status of the situation of young people” (lisatud ELi noorsooaruandele) SWD(2012) 257, 10. september 2012.

[3]               KOM(2011) 933, 20. detsember 2011.

[4]               Euroopa Ülemkogu järeldused, EUCO76/12, 29. juuni 2012 ja EUCO 156/12, 19. oktoober 2012.

[5]               Euroopa Parlamendi resolutsioon noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta (2012/2617(RSP)) 24. mai 2012.

[6]               COM(2012) 669, 20. november 2012. Nõukogu järeldused hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö („HK 2020”) kohta (2009/C 119/02, 28. mai 2009) ja ELi noorsoostrateegia (KOM (2009) 200, 27. aprill 2009) pakuvad samuti asjakohase raamistiku Euroopa ühendatud jõupingutuste jaoks hariduse, koolituse ja noorte tööhõive valdkonnas.

[7]               SWD(2012) 406, 5.12.2012.

[8]               Uuring täieliku ülevaate saamiseks praktika korraldusest liikmesriikides, Euroopa Komisjon, 2012, Praktikakohtade pakkumine Euroopa Liidu liikmesriikides, Euroopa Komisjon 2012.

[9]               Eurostati peamised tööjõuandmed, sesoonselt korrigeeritud kvartaliandmed, „noored” on defineeritud kui alla 25 aasta vanused, „täiskasvanud” kui üle 25 aasta vanused isikud.

[10]             Töötuse osakaal (töötute noorte osakaal kõigi noorte seas) sisaldab selles vanuserühmas suurt mitteaktiivset rühma peamiselt hariduses, ja võib seega anda täielikuma ülevaate töötuse probleemi suurusest. See on oluline, kui võrrelda riike, kus on noorte mitteaktiivsuse tase väga erinev (täpsema ülevaate saamiseks vt Euroopa Komisjoni aruanne „Tööhõive Euroopas 2007”, 1. peatükk).

[11]             Eurostati tööjõustatistika, sesoonselt korrigeerimata kvartaliandmed (lfsq_pganws) ja (lfsq_upgal) teise kvartali kohta. Noored vanuses 15—24, täiskasvanud 25—64.

[12]             Eurostati tööjõustatistika, sesoonselt korrigeerimata kvartaliandmed (lfsq_eppqa) ja (lfsq_etpga) teise kvartali kohta. Noored vanuses 15—24, täiskasvanud 25—64.

[13]             Andmed 13 Euroopa riigi kohta. Euroopa Komisjon, Euroopa tööhõivealased ja sotsiaalsed arengud (2012), ilmumas.

[14]             Vt joonealune märkus 12.

[15]             Vt joonealune märkus 12.

[16]             Euroopa soolise võrdõiguslikkuse ekspertide võrgustiku arvutused 2009. aasta tööjõu-uuringu koolist tööle ülemineku lisaküsimustiku põhjal.

[17]             Lõhestunud tööturgudel eksisteerib suur hulk ajutisi lepinguid, mida kasutatakse peamiselt noorte töötajate puhul, kõrvuti tähtajatute lepingutega, mis pakuvad palju suuremat tööhõivekindlust. Killustatuse peamise allikana on märgitud erinevaid töökaitse õigusi alalise ja tähtajalise töölepingu puhul.

[18]             Eurostati tööjõustatistika, sesoonselt korrigeerimata kvartaliandmed [lfsq_igaww] teise kvartali kohta. Noored vanuses 15–24, välja arvatud „ei vasta” vastanud.

[19]             Eurostat, tööjõustatistika, [edat_lfse_20].

[20]             ESDE, 2012, ilmumas.

[21]             Madala kvalifikatsiooniga töötajad on endiselt kõige suuremas töötuse ohus ning nende väljavaated tõenäoliselt halvenevad. Cedefopi viimase kutseoskuste prognoosi http://www.cedefop.europa.eu/EN/about-cedefop/projects/forecasting-skill-demand-and-supply/skills-forecasts.aspx kohaselt väheneb maksimaalselt teise taseme alumise astme haridusega isikutele kogu ELis pakutavate töökohtade arv (mis on juba vähenenud 20,4 % aastatel 2000–2010 ) aastatel 2010–2020 veel 18,9 %.

[22]             Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis – COM(2012) 582, 10.10.2012. Näiteks on ELis aastaks 2015 kuni 700 000 täitmata IKT spetsialistide töökohta, (vt aruanne Euroopa Komisjonile, Anticipating the Evolution of the Supply and Demand of e-Skills in Europe (2010-2015), Empirica and IDC Europe, 2009. Ajakohastatud prognoos esitati Euroopa e-oskuste konverentsil Brüsselis 13. detsembril 2011). Oskuste mittevastavuse probleemi lahendamine on väga oluline ka tervishoiu ja sotsiaalhoolduse valdkonnas ning keskkonnasäästliku majanduse jaoks.

[23]             Eurostati peamised tööjõuandmed, sesoonselt korrigeeritud andmed, teine kvartal, „noored” on defineeritud kui alla 25 aasta vanused isikud.

[24]             Üksikasjad juba võetud meetmete ja järgmiste sammude kohta leiate lisatud komisjoni talituste töödokumendist SWD(2012) 406, 5.12.2012.

[25]             Euroopa Ülemkogu 30. jaanuari 2012. aasta mitteametlikul kohtumisel pakkus president Barroso välja pilootmeetme, et aidata kaheksal kõige suurema noorte töötuse määraga liikmesriigil osa oma ELi struktuurifondide eraldistest noorte tööpuuduse probleemi lahendamisele ümber suunata.

[26]             SWD(2012) 406, 5.12.2012.

[27]             Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist tunnistatakse üha enam noorte jaoks võimaliku karjäärivalikuna, vt ka „Ettevõtlusharidus Euroopa koolides”, Euroopa Komisjon, 2012.

[28]             Käesolevas tabelis esitatud arvud on esialgsed ja kajastavad teavet 2012. aasta novembri seisuga.

[29]             SWD(2012) 406, 5.12.2012.

[30]             Lisaks on ühine tööhõivearuanne (dokumendi COM(2012) 750, 28. november 2012 lisa) osa komisjoni paketist 2013. Euroopa poolaasta käivitamiseks, mis toetab ja laiendab iga-aastast majanduskasvu analüüsi. See põhineb Euroopa tööhõive- ja sotsiaalsel olukorral, tööhõivesuuniste rakendamisel ning riiklike reformikavade läbivaatamise tulemustel, mille tulemusel koostati 2012. aasta riigipõhised soovitused, ning nende senise rakendamise hindamisel.

[31]             COM(2012) 750, 28.11.2012.

[32]             Ettepanek: nõukogu soovitus noortegarantii loomise kohta, COM(2012) 729, 5.12.2012.

[33]             SWD(2012) 409, 5. detsember 2012.

[34]             Mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomandavate noortega seotud iga-aastane kulu Euroopas on praegu hinnanguliselt 1,2 % SKP-st ehk 153 miljardit eurot, vt: Eurofound (2012), NEETs – Young people not in employment, education, or training: Characteristics, costs and policy responses in Europe, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus , Luxembourg.

[35]             Investeeringud noortegarantiisse ei kuulu rahvamajanduse arvepidamises kategooriasse kapitali kogumahutus põhivarasse.

[36]             Uuring täieliku ülevaate saamiseks praktika korraldusest ELi liikmesriikides, Euroopa Komisjon (2012).

[37]             „Noorte tööturule juurdepääsu soodustamine ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamine”, EP 2009/2221(INI), 14.6.2010

[38]             Nõukogu järeldused 17.6.2011.

[39]             Ettepanek direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta, KOM(2011) 883 (lõplik), 19.12.2011.

[40]             SWD(2012) 99, 18.4.2012.

[41]             COM(2012) 728, 5.12.2012.

[42]             COM(2012) 669, 20. november 2012.

[43]             Suure IKT-töökohtade koalitsiooni eesmärk on ühendada sidusrühmad, et käsitleda puudujääke ja oskuste mittevastavust vajadustele, mis iseloomustavad IKT spetsialistide tööturgu.

[44]             C(2012) 8548, 26.11.2012.

[45]             Komisjon kavatseb esitada ka algatuse noorte liikuvuse kaart, et toetada noorte liikuvust.