SISUKORD

1........... TAUST.......................................................................................................................... 3

1.1........ Kodanikuühiskonna tähtsus............................................................................................. 3

1.2........ Mida EL mõistab kodanikuühiskonna organisatsioonide all?............................................. 3

1.3........ Muutuv maastik.............................................................................................................. 4

2........... ELi UUS STRATEEGIA................................................................................................ 4

3........... SOODSA KESKKONNA EDENDAMINE................................................................. 5

4........... KESKENDUMINE RIIGI TASANDILE...................................................................... 7

4.1........ Kaasav poliitikakujundamine parema valitsemistava eesmärgil.......................................... 7

4.2........ Riigisisene läbipaistvus ja vastutavus................................................................................ 8

4.3........ Sotsiaalteenused: partnerlus parema kvaliteedi nimel........................................................ 9

4.4........ Kodanikuühiskonna organisatsioonide panus kaasava ja säästva arengu nimel................. 10

4.5........ ELi tegevuskavad koostööks kodanikuühiskonna organisatsioonidega............................ 11

5........... PIIRKONDLIKUD JA RAHVUSVAHELISED KODANIKUÜHISKONNA ORGANISATSIOONID     11

6........... ELI TOETUSE KUJUNDAMINE............................................................................... 12

6.1........ Rõhuasetus on suutlikkuse arendamisel.......................................................................... 11

6.2........ Kohalikele vajadustele kohandatud rahastamine............................................................. 11

7........... JÄRELDUSED............................................................................................................ 12

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Demokraatia ja säästva arengu juured: Euroopa koostöö kodanikuühiskonnaga välissuhete valdkonnas

1.           TAUST

1.1.        Kodanikuühiskonna tähtsus

Toimiv kodanikuühiskond on iga demokraatliku süsteemi keskne komponent ja väärtus iseeneses. Kodanikuühiskond esindab ja toetab pluralismi ning võib aidata kaasa poliitika tõhustamisele, tasakaalustatud ja säästvale arengule ja kaasavale majanduskasvule. Kodanikuühiskonnal on oluline roll rahu edendamisel ja konfliktide lahendamisel. Kodanike muresid esiletoova jõuna on kodanikuühiskonna organisatsioonidel oma koht avalikus ruumis, kus nad kannavad osalusdemokraatia edasiarendamise algatusi. Nad väljendavad üha suurenevat nõudlust läbipaistva ja vastutustundliku valitsemistava järele.

Ehkki peamine vastutus arengu ja demokraatliku valitsemistava eest lasub riikidel, võib riikide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vaheline sünergia aidata lahendada probleeme, mis on seotud vaesuse, kasvava ebavõrdsuse, sotsiaalse tõrjutuse ja mittesäästva arenguga. Kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine poliitilistes protsessides on kaasavate ja tõhusate tegevuspõhimõtete tagamise seisukohast väga oluline. Seega panustavad kodanikuühiskonna organisatsioonid vastutustundlikumate ja õiguspärasemate riikide ehitamisse ning see omakorda suurendab sotsiaalset sidusust ja soodustab avatumaid ja tugevamaid demokraatlikke riike.

1.2.        Mida EL mõistab kodanikuühiskonna organisatsioonide all?

Mõiste „kodanikuühiskonna organisatsioonid” hõlmab suurt hulka erinevate rollide ja volitustega osalejaid. Määratlused muutuvad aja vältel ning varieeruvad eri institutsioonides ja riikides. EL käsitleb kodanikuühiskonna organisatsioonide all kõiki mitteriiklikke, mittetulunduslikke, erapooletuid ja rahumeelseid struktuure,[1] millesse inimesed koonduvad, et töötada ühiste poliitiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete või majanduslike eesmärkide ja ideaalide edendamise nimel. Nad võivad tegutseda kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, nende hulgas on linna- ja maapiirkonna ning ametlikke ja mitteametlikke organisatsioone. EL väärtustab kodanikuühiskonna organisatsioonide mitmekesisust ja eripära. EL teeb koostööd vastutusvõimeliste ja läbipaistvate kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes jagavad tema pühendumust sotsiaalsele arengule ning sellistele põhiväärtustele nagu rahu, vabadus, võrdsed õigused ja inimväärikus.

1.3.        Muutuv maastik

Viimase kümne aasta arengut iseloomustab vastuolulisus. Kodanikuühiskonna organisatsioone peetakse nüüd arenguvaldkonnas täieõiguslikeks kaasarääkijateks. Neid on nüüd rohkem ja nad esindavad uusi ühiskonna rühmi, moodustades ühendusi kõigil tasanditel. Kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevuseks on nende võime jõuda haavatavate ja sotsiaalselt tõrjutud rühmadeni, suurendada nende õigusi, neid esindada ja kaitsta ning algatada sotsiaalset innovatsiooni. Neil põhjustel on mitme riigi valitsused tugevdanud oma koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

Sageli on aga suhted riigi ja kõnealuste organisatsioonide vahel keerulised. Paljudes riikides ei ole veel tugevat dialoogitraditsiooni ning liiga sageli on kodanikuühiskonnale antav ruum rangete piirangute tõttu kitsas või kitsenev. Paljudel juhtudel on inimõigustele ja nende kaitsele keskendunud organisatsioonide, sealhulgas naisorganisatsioonide tegutsemis- ja rahastamisvõimalused piiratud.

Samas võib kodanikuühiskonna organisatsioonidel olla probleeme kodanike huvide esindamise, läbipaistvuse, sisejuhtimise ja suutlikkusega, sõltuvusega rahvusvahelistest rahastajatest ning vahendite hankimisel esineva konkurentsiga, mis on majanduskriisi tõttu veelgi teravdunud. Lisaks sellele on tõusuteel kodanike ja noorte vabama struktuuriga uued tegutsemisvormid: araabia kevad ja Occupy-liikumine toovad esile sotsiaalsete ja kultuuriliste liikumiste muutustepotentsiaali. Märkimisväärne roll selles muutusteprotsessis on interneti ja sotsiaalmeedia loodaval ruumil ja võimalustel.

2.           ELi UUS STRATEEGIA

Selles kontekstis pakub komisjon välja tõhusama ja strateegilisema lähenemisviisi koostööks kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega. See hõlmab kõiki piirkondi, sealhulgas arengu-, naaber- ja kandidaatriike. Vajalikku tähelepanu pööratakse riikide eripärale, seda eelkõige väga ebastabiilse poliitilise olukorraga riikides.

EL väärtustab dünaamilist, pluralistlikku ja asjatundlikku kodanikuühiskonda ning tunnistab riikide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide konstruktiivsete suhete olulisust. ELi poliitika keskendub seega kõnealuste organisatsioonidega tehtavale koostööle demokraatlike protsesside, vastutussüsteemide ja arengutulemuste parandamiseks[2].

Käesolevas teatises seatakse ELi toetusele kolm prioriteeti:

· Tugevdada jõupingutusi, et edendada partnerriikides kodanikuühiskonna organisatsioone soodustavat keskkonda.

· Edendada kodanikuühiskonna organisatsioonide otstarbekat ja struktuurset osalemist partnerriikide sisepoliitikas, ELi programmitöö tsüklis ja rahvusvahelistes protsessides.

· Parandada kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust tegutseda tõhusamalt arengu sõltumatute edendajatena.

Lisaks sellele, et tegevuslikul tasandil võetakse arvesse koondamise ja diferentseerimise põhimõtteid,[3] integreeritakse strateegilisem kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine kõigisse vahenditesse ja programmidesse kõigis koostöövaldkondades.

EL toetab käesoleva teatise rakendamist ka partnerriikidega toimuva poliitilise ja valdkondliku dialoogi kaudu.

ELi tegevuskavade koostamine koostööks kodanikuühiskonna organisatsioonidega[4] riikide tasandil peaks aktiveerima ja tagama struktureeritud dialoogi ja strateegilise koostöö, suurendades ELi meetmete sidusust ja mõju.

Uued tegevuspõhimõtted põhinevad rahvusvahelise algatuse Structured Dialogue on the involvement of CSOs and Local Authorities in EU development cooperation („Kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste arengusse kaasamist käsitlev struktureeritud dialoog”)[5] tulemustel (2010–2011). Algatusega vaadati põhjalikult läbi mitmetahuline partnerlus kodanikuühiskonna organisatsioonidega, nii selle poliitilised ja strateegilised kui ka tegevuslikud ja rahastamist käsitlevad aspektid. Selle tulemusena sündis ühine visioon ELi ulatuslikumast ja sidusamast koostööst kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

Samuti arendatakse käesolevas teatises edasi kodanikuühiskonnaga seotud sätteid, mis sisalduvad uues muutuste kavas,[6] ning võetakse arvesse uuendatud Euroopa naabruspoliitikat,[7] hiljutisi laienemisstrateegiaid[8] ja põhimõtteid kolmandatele riikidele antavate ELi eelarvetoetuste kohta,[9] samuti tõhusat arengukoostööd käsitleva 2011. aasta Pusani partnerluskokkuleppe raames võetud rahvusvahelisi kohustusi[10]. Teatises sisalduvad ka kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli arengukoostöös käsitleva veebipõhise konsultatsiooni tulemused[11].

3.           SOODSA KESKKONNA EDENDAMINE

Kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkus osaleda avaliku elu eri valdkondades sõltub teatavast hulgast eeltingimustest, millele tavaliselt osutatakse kui kodanikuühiskonna organisatsioone soodustavale keskkonnale, mida mõjutavad eri osalejad.

Tegutsemiseks vajavad kodanikuühiskonna organisatsioonid toimivat demokraatlikku õigus- ja kohtusüsteemi, mis annavad neile de jure ja de facto õiguse ühineda ja hankida rahalisi vahendeid. Sellele lisandub väljendusvabadus, juurdepääs teabele ja osalemine avalikus elus. Riigil lasub esmane vastutus nende põhitingimuste tagamise eest.

Paljudes riikides aga puudub soodne õiguslik ja regulatiivne raamistik, mis tagaks kodanikuühiskonna organisatsioonidele õiguse tegutseda sõltumatult ja ilma, et nende toimimisse põhjendamatult sekkutaks. Mõnes riigis ei tunnista valitsused kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli. Kõnealused organisatsioonid seisavad seega sageli silmitsi piirangutega seoses õigusliku ja poliitilise raamistikuga, milles nad tegutsevad, katsetega neid diskrediteerida või kriminaalkorras karistada, piirangutega juurdepääsul rahalistele vahenditele, hirmutamisega ning isegi füüsilise ahistamise, kinnipidamise ja vägivaldsete rünnakutega.

Seda arvestades on rahvusvahelisel kogukonnal, sealhulgas ELil kohustus seista nii kodanikuühiskonna organisatsioonide kui ka üksikisikute tegutsemisruumi eest. EL peaks näitama eeskuju, avaldades survet diplomaatiliste kanalite ja valitsustega peetava poliitilise dialoogi kaudu ning tõstatades avalikult inimõigustega seotud küsimusi.

EL on olnud juhtrollis inimõiguste edendamise ja kaitse nõuete ja mehhanismide väljatöötamisel ÜRO, Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) raames. EL tugevdab järelevalvet kodanikuühiskonna organisatsioone mõjutada võivate õigusaktide, eeskirjade ja tegevuslike küsimuste üle, kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega. Paralleelselt edendab EL kõnealuste organisatsioonide juhitud algatusi ja toetab rahvusvahelisi kokkuleppeid kodanikuühiskonna organisatsioonidele soodsa keskkonna kujundamiseks ja kontrollimiseks[12].

EL jätkab meetmete võtmist nende riikide suhtes, kus valitsus ei tunnusta kodanikuühiskonda ja kus seetõttu rikutakse inimõigusi. Riikide puhul, kes nõrgendavad oma pühendumust inimõigustele ja põhiväärtustele, saab EL peatada riiklike ametiasutustega tehtava koostöö ning tugevdada toetust kohalikule elanikkonnale kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu.

Pärast Tuneesia jasmiinirevolutsiooni tehti valitsusele kättesaadavaks toetusprogramm riigi majanduse elavdamiseks tingimusel, et valitsus võtab vastu ühinemisvabadust käsitleva uue seaduse. Selle seadusega muudeti tingimusi, mida eelmise riigikorra ajal kasutati kõnealuse vabaduse piiramiseks.

Koostöös partnerriikide valitsustega soovib EL tugevdada riiklike ametiasutuste suutlikkust teha konstruktiivset koostööd kodanikuühiskonnaga, suurendades usaldust ja parandades suutlikkust dialoogi ja partnerlusvõimaluste arendamiseks. EL pakub jätkuvalt nõustamisabi ja toetust demokraatlike institutsioonide ja reformide tugevdamisel, samuti poliitikakujundajate ja riigiametnike suutlikkuse parandamisel teha koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

ELi peab väga oluliseks sõltumatu meedia, sealhulgas sotsiaalmeedia rolli. Need panustavad dialoogil, kultuurilisel mitmekesisusel ja kriitilisel analüüsil tugineva avatud ühiskonna arendamisse ning suurendavad nii valitsuste kui ka kodanikuühiskonna organisatsioonide vastutavust.

Kaudselt on ka kodanikuühiskonna organisatsioonidel roll selles, et tagada enda sõltumatus riigist, kodanike huvide esindamine ja sisejuhtimine, läbipaistvus ja vastutavus. Arenguvaldkonnas osalejatena on kodanikuühiskonna organisatsioonidel ülesanne tõendada oma tegevuse tulemusi, eelkõige nende poolt esindatavatele rühmadele. Rahvusvahelist tunnustust on kogumas mitmed iseregulatsiooni alased algatused nagu kodanikuühiskonna arengu tulemuslikkuse Istanbuli põhimõtted ja muud eri osalejaid puudutavad vastutavuse põhimõtted või riiklikud tegevusjuhendid. EL julgustab jätkama jõupingutusi kõnealuses valdkonnas.

4.           KESKENDUMINE RIIGI TASANDILE

ELi tulevase koostöö keskmes on kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide panus dialoogi- ja järelevalvepartneritena. EL usub, et kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad anda väärtusliku panuse riigi tasandi poliitikasse ja võtab endale ülesandeks nende kaasatust edendada.

Kodanikuühiskonna organisatsioonidele pakutavat abi teenuste osutajatena, mida varem tugevalt toetati, on kavas kohandada. Seda tuleks võimaluse korral teha mitut osalejat hõlmavate partnerluste raames. Riiklikud ametiasutused koordineerivad neid partnerlusi ja nende pikaajaline eesmärk on edendada vastutustundlikumaid, tõhusamaid ja säästvamaid süsteeme elanikkonna huvides. Samuti võidakse kodanikuühiskonna organisatsioonide algatusi toetada sellistes küsimustes, mida riiklikus poliitikas piisavalt ei käsitleta, aga millel on keskne tähtsus sotsiaalse arengu seisukohast ning mis on seotud inimõiguste ja säästva arengu küsimustega.

Lisaks sellele toetatakse kodanikuühiskonna organisatsioonide algatusi ja innovaatilisi ideid tasakaalustatud ja säästva majanduskasvu edendamiseks.

Erilist lähenemisviisi vajavad ebakindlas, kriisi- või konfliktijärgses olukorras olevad riigid. EL tunnistab kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli rahu ja julgeoleku vallas, eelkõige konflikti ennetamise, rahu tagamise ja riigi ülesehitamise küsimustes.

EL on edendanud kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist ELi programmitöö etappides. Seda lähenemisviisi on järk-järgult kohaldatud eelkõige Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides vastavalt Cotonou lepingu sätetele. Seda tava tuleks tugevdada kõigis piirkondades.

4.1.        Kaasav poliitikakujundamine parema valitsemistava eesmärgil 

Piisavate vahendite ja hea haldamise korral toob kodanikuühiskonna osalemine riikliku poliitika väljatöötamisel ja poliitikadialoogis kaasa kaasava ja tõhusa poliitika. Kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasatus on keskne tegur inimeste vajadustele vastava poliitika kavandamisel. Valitsustel võib olla kasu kodanikuühiskonna organisatsioonide konstruktiivsest osalemisest riiklike strateegiate arendamisel, rakendamisel ja järelevalvel kõigil tasanditel. Oluline on riiklike asutuste poliitiline koostöötahe. EL julgustab meetmeid, mille abil selles suunas edasi liikuda.

EL kavatseb senisest enam investeerida tõhusate tulemustele orienteeritud dialoogimehhanismide edendamisse, toetamisse ja järelevalvesse, rõhutades dialoogide mitmeid sidusrühmi hõlmavad mõõdet. Riigi tasandi või valdkondlikusse poliitilisse dialoogi peaksid olema kaasatud kõik asjaomased osalejad, nagu kodanikuühiskonna organisatsioonid, ja vajaduse korral erasektor, partnerriikide valitsused, kohalikud ametiasutused, parlamendid ja muud riiklikud asutused.

Konstruktiivse dialoogi eelduseks on selle ajakohasus, prognoositavus ja läbipaistvus. Selleks et poliitiline protsess oleks usutav, peavad kodanikuühiskonna organisatsioonid olema sõltumatud, kodanike huve esindavad ja asjatundlikud.

Ghana kodanikuühiskonna organisatsioonid, keda toetab mitme abiandja rahastamismehhanism, mida rahastab ka EL, osalevad aktiivselt avaliku huvi ja vastutavuse komitees, mis tegeleb üha kasvavate nafta- ja gaasitulude järelevalve ja aruandlusega. Asjakohase parlamendikomisjoniga peetavate konsultatsioonide, ettepanekute ja ettekannete kaudu on kodanikuühiskonna organisatsioonidel õnnestunud kaasa rääkida oluliste energiaalaste õigusaktide väljatöötamisel. Praegu jälgivad kõnealused organisatsioonid nende õigusaktide rakendamist, teavitavad üldsust ja nõuavad valitsuselt aru võimalike rikkumiste korral.

Dialoogimallid erinevad riigiti, valdkonniti ja vastavalt selles osalejatele. Näiteks on ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide tegevus lahutamatult seotud sõltumatu sotsiaaldialoogiga, mis hõlmab ka riiklike ametiasutustega peetavat dialoogi tööturuga seonduva poliitika üle.

Kohalikul tasandil tuleb edendada kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste dialoogimehhanisme, kuna need tagavad kasulikud kanalid poliitika kujundamises osalemiseks detsentraliseeritud riikides. See parandab riikliku poliitika vastavust kohalikele oludele. Samuti saavad kodanikuühiskonna organisatsioonid aidata kaasa kohalike vahendite ja sotsiaalse kapitali mobiliseerimisele, jagada teavet ja kaasata tõrjutud rühmi, aidates seeläbi parandada kohaliku tasandi valitsemistava ja territoriaalset ühtekuuluvust.

Metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitlevad vabatahtlikud partnerluslepingud on kahepoolsed kaubanduslepingud, mille eesmärk on tagada ELi eksporditava puidu seaduslikkuse ja toetada arenguriike metsahalduse parandamisel. Nende lepingutega edendatakse dialoogi partnerriikide sidusrühmade vahel, andes kodanikuühiskonna organisatsioonidele võimaluse aidata aktiivselt kaasa valitsemisalaste probleemide tuvastamisele, vajalike regulatiivsete ja tehniliste meetmete väljatöötamisele ning vabatahtlike partnerluslepingute rakendamise jälgimisele. Indoneesia kodanikuühiskonna organisatsioonid tõdesid, et FLEGT-lepingud võimaldasid neil osaleda sügavuti protsessis ja mitte tunda end allutatuna valitsuse ja suurettevõtjate tahtele.

4.2.        Riigisisene läbipaistvus ja vastutavus

Halb valitsemistava pärsib arengut. Parem valitsemistava eeldab valitsuse vastutavust. Demokraatlikes süsteemides vastutab valitsus esmajoones parlamendi ees. Ka kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad aidata kaasa vastutavuse suurendamisele kohalikul ja riiklikul tasandil vaba, selge ja hõlpsasti juurdepääsetava teabe kaudu. Nad saavad panustada õigusriigi põhimõtte edendamisse, jälgides õigusaktide ja poliitikameetmete tõhusat rakendamist, ning algatada ja toetada korruptsioonivastaseid püüdlusi.

Analüüsides eelarveettepanekuid ja osaledes nende koostamisel, kontrollides ja jälgides avaliku sektori tulusid ja kulusid ning aidates kodanikel mõista eelarveküsimusi, on kodanikuühiskonna organisatsioonidel oluline roll eelarvemenetluses. Nad aitavad tagada avaliku sektori vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise. Eelarve sidumisega kodanike prioriteetide, vajaduste ja inimõigustega on võimalik vähendada vaesust ja panustada kaasavasse majanduskasvu.

EL peaks suurendama toetust riikide jõupingutustele tugevdada riigisisest vastutavust, edendades kodanikuühiskonna organisatsioonide järelevalveülesandeid koos parlamentide, kõrgeimate auditeerimisasutuste, riigihangete järelevalvet teostavate asutuste ja meediaga. EL toetab pikaajalises perspektiivis kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust tõhusalt osaleda neis süsteemides, eelkõige kohalikul tasandil, kus nn sotsiaalse vastutuse alal on tekkimas hulgaliselt erinevaid ja uuenduslikke lähenemisviise, eelkõige tänu uute tehnoloogiate kasutamisele.

Kooskõlas hiljutise teatisega „Tulevane lähenemisviis kolmandatele riikidele antavale ELi eelarvetoetusele” (2011) peaks EL eelarvetoetuse andmisel pöörama erilist tähelepanu kodanikuühiskonna organisatsioonide järelevalverolli süstemaatilisele lihtsustamisele. Üheks uueks abikõlblikkuse kriteeriumiks on eelarve läbipaistvus ja järelevalve, mille puhul keskendutakse eelarvealase täieliku ja nõuetekohase teabe õigeaegsele esitamisele, mis võimaldab kodanikuühiskonna organisatsioonidel otsustajatelt paremini aru nõuda.

Marokos toetas EL kahte kodanikuühiskonna organisatsiooni (sihtasutus ja teaduskeskus), eesmärgiga suurendada eri fraktsioone esindavate parlamendiliikmete osalemist eelarvemenetluses ja -reformis. Tänu uurimistegevusele ja koolitusele õnnestus kodanikuühiskonna organisatsioonidel aidata parandada parlamendiliikmete teadmisi eelarvealastest küsimustest ja suurendada nii nende kaasatust rahandusseaduse reformis.

4.3.        Sotsiaalteenused: partnerlus parema kvaliteedi nimel

Riigi vastutusalasse kuulub sotsiaalteenuste (tervishoid, haridus ja sotsiaalkaitse) tõhus tagamine vastavalt riigi institutsioonilisele raamistikule kas kesk- või kohaliku võimu tasandil. Lisaks teenuste tagamisele lasub riigil vastutus nende teenuste järelevalve, reguleerimise ja kvaliteedi eest. Riigil on nende ülesannete täitmiseks valida mitme organisatsioonilise korralduse vahel, alates osalussüsteemist ja lõpetades avaliku ja erasektori partnerlusega.

Kodanikuühiskonna organisatsioonidel on oluline roll teenuste osutamisel, kuna nad täiendavad kohaliku ja kesktasandi ametivõimude pakutavat ning katsetavad innovaatilisi projekte. Nende suutlikkus määrata kindlaks vajadused, tegeleda tähelepanuta jäänud teemade ja inimõigusalaste küsimustega ning laiendada teenuseid sotsiaalselt tõrjutud või ligipääsmatutele elanikerühmadele on eriti oluline.

Sotsiaalteenuste valdkonnas on ELi esmatähtis eesmärk toetada riiklike ametiasutuste suutlikkust luua kodanikele kvaliteetsed ja jätkusuutlikud süsteemid. EL arvates on kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine mitut osalejat hõlmavates partnerlustes väga kasulik, eelkõige neis valdkondades, kus EL teeb kahepoolset koostööd, kuna see loob võimaluse edendada koordineeritud lähenemisviisi teenuste kavandamisel ja osutamisel. See puudutab ka erasektori kasvavat rolli kõnealuses valdkonnas. Pikas perspektiivis julgustab EL arendama rahastamismehhanisme, millega aidatakse kohalikel kodanikuühiskonna organisatsioonidel ühendada enda osutatavad teenused järk-järgult riiklikusse süsteemi, mida toetab võrdset juurdepääsu tagav ning tugev ja läbipaistev regulatiivne raamistik. Killustatuse ja dubleerimise vältimiseks tuleks teha koostööd kõigil tasanditel.

Teenuseid osutavatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele võiks pakkuda otsest abi, et tagada õigusteta isikute juurdepääs põhiteenustele või täiendada riiklike ametiasutuste puudulikku või olematut tegevust, eelkõige vähim arenenud riikides. See on eriti oluline ebakindla olukorraga riikides ning konflikti- ja kriisiolukorras riikides.

Somaalimaal[13] toetasid EL ja teised abiandajad kahte Euroopa kodanikuühiskonna organisatsiooni, et luua veterinaariakoolitust pakkuv piirkondlik keskus. Tänu alt üles lähenemisviisile ja innovaatilisele õppemeetodile on kõnealuses keskuses saanud väljaõppe veterinaartöötajate uus põlvkond, kelle oskused vastavad Somaalia loomakasvatussektori erivajadustele. Ebakindlast olukorrast hoolimata on keskus muutunud oluliseks kolmanda taseme asutuseks, kellel on kontaktid eri asutustega Euroopas ja Aasias.

4.4.        Kodanikuühiskonna organisatsioonide panus kaasava ja säästva arengu nimel

Kodanikuühiskonna organisatsioonid on majandusvaldkonnas üha aktiivsemad osalejad. Nende algatused mõjutavad kohalikku majandust ja nad jälgivad riigi või rahvusvahelise tasandi majanduspoliitilisi tagajärgi. EL on juba kaua aega toetanud sotsiaalset ettevõtlust,[14] milles keskendutakse ennekõike tulemustele sotsiaalsel tasandil ja mitte üksnes kasumile. Ühistute liidud, sihtasutused ja valitsusvälised organisatsioonid tegutsevad eriti aktiivselt ettevõtluse edendamise ja töökohtade loomise nimel, mobiliseerides kohalikke kogukondi, pakkudes teenuseid ja edendades sissetulekut võimaldavat tegevust vaestele ja tõrjutud elanikkonnarühmadele. EL väljendas ka Rio+20 konverentsil toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele kui aktiivsetele osalejatele kaasava rohelise majanduse edendamisel, rõhutades sotsiaalsete ja keskkonnalaste tegurite olulisust majanduskasvu ergutamisel.

EL toetab kodanikuühiskonna organisatsioonide algatusi ja partnerlusi, milles põimuvad sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid sellistes sektorites nagu maaelu areng, toiduga kindlustatus, turism ja kultuur, keskkond ja energia. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kogukonna vajadustele vastavate töökohtade loomisele ja ettevõtluse edendamisele, misläbi edendatakse kaasaval ja säästlikul viisil kohalikku majanduskasvu.

EL toetas Brasiilias kohalikku kodanikuühiskonna organisatsiooni, kelle eesmärk oli edendada jäätmekogujate sotsiaalset ja majanduslikku kaasatust võrgustiku loomise kaudu, mis pakkus nende ühistute personalile kirjaoskuskursusi, ameti- ja juhtimiskoolitust, ringlussevõttu käsitlevat keskkonnaõpetust ja tehnilist abi (haldus-, raamatupidamis-, turustusvaldkondades jne). See suurendab üksikisikute sissetulekut, vähendab kirjaoskamatust ja annab juurdepääsu sotsiaalkaitsele. 2012. aastal võitis kõnealune projekt aastatuhande arengueesmärgi nr 1 kategoorias Brasiilia riikliku preemia.

Samuti kavatseb EL toetada innovaatilisi programme, et laiendada finantsteenuseid neile (eelkõige naistele), kes asuvad väljaspool traditsioonilist pangandussüsteemi.

Samuti pööratakse tähelepanu kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusele järgmiste suundumuste edendamisel ja jälgimisel: ettevõtja sotsiaalne vastutus, eetilised ja säästlikud ärimudelid ja inimväärse töö tagamise suunised, avaliku ja erasektori partnerlus, õiglane kaubandus ning meetmed, mis on suunatud loodusvarade ja maa kasutamisel võrdse juurdepääsu tagamisele.

4.5.        ELi tegevuskavad koostööks kodanikuühiskonna organisatsioonidega

EL ja liikmesriikidel tuleks töötada välja riigipõhised tegevuskavad koostööks kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Nende abil saaks parandada ELi tegevuse mõju, prognoositavust ja nähtavust ning tagada ELi välissuhetega hõlmatud valdkondade siduvus ja sünergia. Samuti peaksid tegevuskavad võimaldama parimate tavade koordineerimist ja jagamist liikmesriikide ja teiste rahvusvaheliste osalejatega, sealhulgas rahastamisnõuete lihtsustamist ja ühtlustamist.

Tegevuskavad peaksid põhinema kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusruumi ja laiema sotsiaal-majandusliku olukorra põhjalikul tundmisel[15]. See on ELi strateegilisema osalemise eelduseks riiklikul tasandil, eelkõige siis, kui tõhusate ja konstruktiivsete dialoogimehhanismide loomiseks või lihtsustamiseks tuleb tuvastada asjaomased sidusrühmad.

Tegevuskavades tuleks määrata kindlaks ELi pikaajalised eesmärgid kodanikuühiskonna organisatsioonidega tehtavas koostöös ning neis peaksid sisalduma nii dialoog kui ka tegevuslik tugi ja asjakohased töömeetodid. See tegevus peaks olema seotud ELi välisabi kavandamisega (kahepoolne, piirkondlik ja temaatiline koostöö). Oluliseks osutuvad ELi koostatavad inimõigusi käsitlevad riigipõhised strateegiad.

Tegevuskavade koostamisel tuleb arvestada kodanikuühiskonna seisukohtadega. Tegevuskavasid tuleb korrapäraselt ajakohastada, vajaduse korral need avalikkusele kättesaadavaks teha ja edastada need riiklikele ametiasutustele.

5.           PIIRKONDLIKUD JA RAHVUSVAHELISED KODANIKUÜHISKONNA ORGANISATSIOONID

Viimastel aastakümnetel on kerkinud esiplaanile rahvusvahelised aktivistide rühmad, kes võitlevad mitmepoolsete normide ja nõuete kehtestamise ja edendamise eest ning osalevad ülemaailmsetes võrgustikes ja kampaaniates. Neis võrgustikes ja kampaaniates käsitletakse selliseid teemasid nagu kaubandus, rahvusvaheline õigus, inimõigused, keskkond, kliimamuutused, läbipaistvus, ülemaailmsed tervishoiuküsimused ja tõhus arengukoostöö. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogial on olnud keskne koht piiriüleste võrgustike arenemisel ja nende rolli muutumisel.

Piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil toimivaid organisatsioone, võrgustikke ja ühendusi toetatakse piiriüleste ja üleilmsete probleemidega tegelemisel.

Samuti toetab EL Euroopa ja rahvusvahelise tasandi kodanikuühiskonna organisatsioone, kes jälgivad koostöös ja partnerluses kohalike organisatsioonidega arengualase tegevuse sidusust, hoolitsevad selle eest, rahvusvaheline kogukond täidab abialaseid kohustusi ja aitavad parandada kodanike teadlikkust rahvusvahelisel tasandil[16].

ELi tasandil pööratakse erilist tähelepanu dialoogile kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ELi institutsioonide vahel. Lisaks olemasolevatele tegevuspõhimõtteid ja programme käsitlevatele konsultatsioonimehhanismidele on komisjonil kavas luua mitmeid sidusrühmi kaasav nõuanderühm, mis võimaldab kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja asjaomastel arengualal osalejatel pidada ELi institutsioonidega dialoogi ELi arengupoliitika ja käesolevas teatises esitatud sätete üle.

6.           ELi TOETUSE KUJUNDAMINE

6.1.        Rõhuasetus on suutlikkuse arendamisel

Kohalikud kodanikuühiskonna organisatsioonid peavad oma mõju suurendamiseks saama üle oma suutlikkuspiirangutest, alates tehnilisest haldusest ja juhtimisoskustest ja rahaliste vahendite kogumisest ning lõpetades tulemuste haldamise ja sisejuhtimise küsimustega.

EL suurendab oma toetust kodanikuühiskonna organisatsioonide, eelkõige kohaliku tasandi organisatsioonide suutlikkuse arendamisele pikaajalise, nõudlusele vastava ja paindliku lähenemisviisi raames, pöörates erilist tähelepanu sihtrühmade määratlemisele ja nende huvide esindamisele.

Samuti kavatseb EL suutlikkuse suurendamise eesmärgil toetada pikaajalisi ja võrdsetel alustel toimivaid partnerlusi kohalike ja Euroopa kodanikuühiskonna vahel. Need peaksid põhinema kohalikel vajadustel, hõlmama juhendamist ja nõustamist, üksteiselt õppimist, võrgustikus tegutsemist ning kohalikult tasandilt kontaktide loomist üleilmse tasandiga.

6.2.        Kohalikele vajadustele kohandatud rahastamine

Kohandatud rahastamine on oluline osa ELi suhetes kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja peaks parandama kohalike organisatsioonide juurdepääsu vahenditele. Komisjon kasutab eri rahastamisvõimalusi,[17] et parimal moel vastata võimalikult suurele hulgale osalejatele, vajadustele ja riiklikele oludele paindlikul, läbipaistval, kulutõhusal ja tulemustele suunatud viisil.

Lääne-Balkani riikides ja Türgis toetab EL kodanikuühiskonna organisatsioonide piirkondlikke võrgustikke partnerluse raamlepingute kaudu. See võimaldab kohaldada pikaajalisemat ja paindlikumat programmilist lähenemisviisi ja toetada kodanikuühiskonna organisatsioonide partnerlust strateegiate arendamisel ja rakendamisel konkreetse valdkonna jaoks. Samas võimaldab see jagada teadmisi ja kogemusi eri riikide olude kohta. Partnerid loovad piirkondlikult tasandilt kontakte riikliku tasandiga, pannes rõhku suutlikkuse suurendamisele analüüsi, järelevalve ja poliitika reformimise mõjutamise valdkonnas. Samuti on neil võimalus juhtida kohalikke väikese mahuga projekte toetuste ümberjagamise kaudu rohujuure tasandi või muudele kogukonnapõhistele organisatsioonidele.

7.           JÄRELDUSED

Muutuvas rahvusvahelises kontekstis ja ELi välispoliitikat arvestades on käesolevas teatises esitatud ettepanekute eesmärk tugevdada ELi suhteid kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja kohandada need suhted praeguste ja tulevaste ülesannetega. ELi uus strateegia pakutakse välja selleks, et anda esmajoones kohalikele kodanikuühiskonna organisatsioonidele enam tegevusvahendeid edendamaks demokraatlikku valitsemistava ja tasakaalustatud arengut. Koostöö annab ELile ja liikmesriikidele ainulaadse võimaluse strateegiliseks tegevuseks, et saavutada ELi meetmete suurem sidusus, ühtsus ja mõju.

[1]               Need organisatsioonid võivad põhineda liikmesusel, teataval eesmärgil või teenuse pakkumisel. Nende seas on kogukondlikud organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid, usuorganisatsioonid, sihtasutused, teadusasutused, ühistud, soolist võrdõiguslikkust edendavad ning homo-, bi- ja transseksuaalide õigusi kaitsvad organisatsioonid, ameti- ja ärialased ühendused, mittetulunduslik meedia. Oma erirühma moodustavad ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid (nn sotsiaalpartnerid).

[2]               Alates 1970. aastatest on EL kodanikuühiskonna organisatsioonidega teinud üha rohkem koostööd osalusele suunatud tegevus- ja toetuskavade kaudu, keskendudes nende osalemisele ELi programmitöös. Seda lähenemisviisi on kajastatud teatises „Valitsusvälised osalejad EÜ arengupoliitikas” (KOM (2002) 598 lõplik).

[3]               Nii nagu ELi uues arengupoliitikas (muutuste kava) välja pakutakse keskendutakse ELi kahepoolses arengukoostöös kõige rohkem kolmele valdkonnale igas partnerriigis ning vahendid eraldatakse riikidele, kellel seda kõige rohkem vaja on, eelkõige ebakindlas olukorras olevad riigid, ning sinna, kus neil võiks olla kõige suurem arengualane mõju vaesuse vähendamisel.

[4]               Vt punkt 4.5.

[5]               Struktureeritud dialoog: http://ec.europa.eu/europeaid/who/partners/civil-society/structured-dialogue_en.htm

[6]               KOM(2011) 637, nõukogu järeldused 9316/12.

[7]               KOM (2011) 303.

[8]               KOM (2010) 660.

[9]               KOM(2011) 638, nõukogu järeldused 9323/12.

[10]             http://www.aideffectiveness.org/busanhlf4/images/stories/hlf4/OUTCOME_DOCUMENT_-_FINAL_EN.pdf

[11]             Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAid 2012. aasta avalik konsultatsioon: http://ec.europa.eu/europeaid/how/public-consultations/6405_en.htm

[12]             Vt ka Pusani partnerluskokkuleppe dokumenti, millele viidatakse joonealuses märkuses 10.

[13]             Nimetusega ei võeta seisukohta riigi staatuse suhtes.

[14]             Vt „Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine” (2012): http://ec.europa.eu/internal_market/social_business/docs/COM2011_682_en.pdf

[15]             Soovitatav on koostada korrapäraseid ülevaateid, mis hõlmaksid eri osalejaid ning võrgustikke ja platvorme riiklikul/valdkondlikul tasandil.

[16]             Euroopas toetab komisjon seda eesmärki arengualase hariduse ja teadlikkuse tõstmise programmi kaudu, mis põhineb konkreetsetel osalejatel.

[17]             EL võib kaaluda kõiki finantsmääruses lubatud rahastamisvõimalusi ja lähenemisviise. Nende hulgas on projektid, programmi rahastamine, otsetoetused, ühisrahastamine, jätkutoetused, põhirahastamine, kaasrahastamine, sihtotstarbeline rahastamine, toetused lihtsustatud konkursikutsete kaudu ja abi ümberjagamine.