52012DC0462

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevuse kohta 2011. aastal /* COM/2012/0462 final */


KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevuse kohta 2011. aastal

SISUKORD

1........... Sissejuhatus.................................................................................................................... 5

2........... EGFi 2011. aasta tegevuse ülevaade............................................................................... 5

3........... EGFi tegevust käsitleva 2010. aasta aruande järelmeetmed.............................................. 6

4........... EGFi 2011. aasta tegevuse analüüs................................................................................. 7

4.1........ Laekunud taotlused......................................................................................................... 7

Tabel 1 – 2011. aastal esitatud taotlused....................................................................................... 8

4.1.1..... Taotlused liikmesriikide ja sektorite lõikes....................................................................... 8

4.1.2..... Taotlused toetussummade lõikes..................................................................................... 9

4.1.3..... Taotlused toetatavate töötajate arvu lõikes...................................................................... 9

4.1.4..... Taotlused toetussummade (ühe töötaja kohta) lõikes........................................................ 9

4.1.5..... Taotlused sekkumiskriteeriumite lõikes............................................................................ 9

4.2........ Määratud toetused.......................................................................................................... 9

Tabel 2 –Andmed 2011. aastal määratud toetuste kohta.............................................................. 10

Tabel 3 –Andmed 2011. aastal määratud toetuste kohta. Töötajate profiil.................................... 11

4.2.1..... EGFi toetusest rahastatud meetmed............................................................................... 12

4.2.2..... EGFist ja teistest struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavate meetmete vastastikune täiendavus.................................................................................................................... 12

4.3........ Taotlused, mis ei vasta EGFi rahalise toetuse saamise tingimustele.................................. 13

4.4........ EGFi tulemused............................................................................................................ 13

4.4.1..... Liikmesriikidelt 2011. aastal saadud lõpparuanded EGFi rahalise toetuse rakendamise kohta.   14

4.4.2..... Kokkuvõte 2011. aastal esitatud tulemustest ja headest tavadest.................................... 14

Tabel 4 – 2011. aastal esitatud lõpparuanded – tulemuste kokkuvõte........................................... 15

4.4.3..... Üksikasjad rakendatud meetmete kohta vastavalt 2011. aastal esitatud lõplikele aruannetele    16

4.5........ Pärast 2013. aastat toimuv läbivaatamine....................................................................... 18

4.6........ Finantsaruanne.............................................................................................................. 18

4.6.1..... EGFist saadud toetus.................................................................................................... 18

4.6.2..... Tehnilise abiga seonduvad kulud.................................................................................... 19

Tabel 5 – Tehnilise abiga seonduvad kulud 2011. aastal............................................................... 19

4.6.3..... Rikkumised ja rikkumismenetluste lõpetamine................................................................ 19

4.6.4..... EGFi toetuste väljamaksmise lõpetamine....................................................................... 20

Tabel 6 – 2011. aastal lõpetatud rahalise toetuse andmine............................................................ 20

4.6.5..... Muud hüvitatavad kulud................................................................................................ 21

4.7........ Komisjoni võetud tehnilise abi meetmed........................................................................ 21

4.7.1..... Teavitamine ja reklaam................................................................................................. 21

4.7.2..... Kohtumised riigiasutuste ja EGFi sidusrühmadega.......................................................... 23

4.7.3..... Taotluse elektronvormi koostamine............................................................................... 23

4.7.4..... EGFi teine statistiline ülevaade 2007–2011.................................................................... 23

4.7.5..... EGFi kasutamise vahehindamine.................................................................................... 24

5........... Suundumused............................................................................................................... 25

6........... Kokkuvõte................................................................................................................... 31

1. Lisa – Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile esitatud taotlused liigitatuna majandustegevuse lõikes kuni 31. detsembrini 2011 (97 taotlust)................................................................................. 33

2. Lisa — ülevaade Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile 31. detsembriks 2011 esitatud taotlustest liikmesriikide ja taotluse liikide lõikes (artiklis 1 sätestatud kriteeriumid).......................... 37

1.           Sissejuhatus

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „EGF”) loodi määrusega (EÜ) nr 1927/2006,[1] et näidata üles solidaarsust maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel koondatud töötajatega ja neid abistada. Fond loodi vahendina, mis aitaks tasakaalustada avatud kaubanduse üldist positiivset pikaajalist mõju majanduskasvule ja tööhõivele ning lühiajalisi negatiivseid ilminguid, mis globaliseerumisega võivad kaasneda, eelkõige kõige haavatavamate ja madalaima kvalifikatsiooniga töötajate tööhõive osas. Eeskirju muudeti 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009,[2] et tõhusamalt tegutseda ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tingimustes.

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 16 on sätestatud, et komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande EGFi eelmise aasta tegevuse kohta. Kõnealune aruanne keskendub peamiselt fondi saavutatud tulemustele ning sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastuvõetud otsuste, rahastatud meetmete, sealhulgas nende täiendavuse kohta struktuurifondidest, eriti Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud meetmetega, ja antud rahalise toetuse lõpetamise kohta. Aruandes dokumenteeritakse ka need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või mitteabikõlblikkuse tõttu tagasi lükatud.

2.           EGFi 2011. aasta tegevuse ülevaade

2011. aastal sai komisjon 26 EGFi toetuse taotlust, mida on veidi vähem kui 2010. aastal (31 taotlust). Andmed taotluste kohta on esitatud punktis 4.1 ja tabelis 1.

Eelarvepädev asutus tegi 2011. aastal 22 otsust EGFi rakendamise kohta kogusummas 128 167 758 eurot, mis tähendab 2010. aastaga võrreldes 54,1 %st suurenemist EGFi kaasrahastamise osas. Andmed määratud toetuste kohta on esitatud punktis 4.2 ning tabelites 2 ja 3.

Komisjonile saadeti 2011. aastal neli lõpparuannet EGFi toetuste rakendamise kohta. Andmed tulemuste kohta on esitatud punktis 4.4 ja tabelis 4. Viie eelmistel aastatel antud EGFi toetuse andmine lõpetati (andmed punktis 4.6.4 ja tabelis 6). Andmed komisjoni algatusel antud tehnilise abi kohta (EGFi määruse artikkel 8 lõige 1) on esitatud punktis 4.6.2 ja tabelis 5.

2011. aastal esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku pikendada kriisiga seotud ajutist erandit (kohaldatakse EGFile enne 30.12.2011 esitatud taotluste suhtes) kuni 2013. aasta lõpuni. Üksikasjad on esitatud punktis 3. Komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta ajavahemikuks 2014–2020. Üksikasjad on esitatud punktis 4.5.

3.           EGFi tegevust käsitleva 2010. aasta aruande järelmeetmed

Määrus (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta.

Aastal 2009 vastu võetud määruse (EÜ) nr 1927/2006 ajutised ja alalised muudatused parandasid EGFi toimimist oluliselt, pakkudes liikmesriikidele paremaid tingimusi EGFi kaasrahastamise taotlemiseks, et tulla toime ülemaailmse finants- ja majanduskriisi negatiivse mõjuga tööhõivele.

Kriisiga seotud ajutise erandiga[3] muudeti EGFi toetuse taotlemine palju lihtsamaks, see võimaldab EGFil toetada ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajaid ning suurendada EGFi toetust 50 %-lt 65 %-le kogukuludest. Alalistel muutustel, st künnise vähendamisel 1 000-lt koondatud töötajalt 500-le ja rakendusperioodi pikendamisel 12 kuult 24 kuuni alates taotluse esitamise kuupäevast, on samuti olnud positiivne mõju: varasemaga võrreldes on liikmesriikidel võimalik taotleda fondi toetust töötajatele, kes on koondatud väiksemates ettevõtetes ja kavandada töötajatele pikemaajalist toetust. EGFi pikemaajalise toetuse mõju koondatud töötajate tööhõivele ja konkurentsivõimele selgub pärast projektide lõpetamist.

2011. aasta esimeses kvartalis konsulteeris komisjon liikmesriikide, rakendusasutuste ja tööturu osapoolte esindajatega, kas pikendada või mitte kriisiga seotud erandi kohaldamist pärast 2011. aastat ning arutas ka EGFi tulevikku pärast 2013. aastat (vt ka punkt 4.5). 2011. aasta juunis võttis komisjon vastu ettepaneku[4] pikendada kriisiga seotud erandi kohaldamist kuni 2013. aasta lõpuni, 21. septembril 2011 sai otsus Euroopa Parlamendi täieliku toetuse. Vaatamata nõukogus toimunud ulatuslikele aruteludele ja mitmesugustele kompromissettepanekutele, ei saavutanud komisjoni ettepanek nõukogus kvalifitseeritud häälteenamust. Kuna kriisiga seotud erandi pikendamiseks poliitilist kokkulepet ei saavutatud, saab alates 31. detsembrist 2011 EGFi toetuse taotlusi põhjendada vaid maailma kaubanduses toimuvate oluliste struktuurimuutustega ja kaasrahastamise määra on vähendatud esialgse 50 %ni abikõlblikest kuludest.

EGFile esitatud taotluste üle otsustamise lihtsustamine: nõukogule ja Euroopa Parlamendile taotluste esitamise kord

2011. aastal antud EGFi toetusi menetleti 2009. aasta lõpus välja töötatud uue EGFi otsustamismenetluse kohaselt. 2011. aastal jätkati 2010. aastal alustatud jõupingutusi otsuste tegemise kiirendamiseks praeguse määruse eeskirjade kohaselt, võttes eelkõige arvesse konsultatsioone EGFi tuleviku üle pärast 2011. ja 2013. aastat. Tehti ettevalmistusi liikmesriikide esindajate eriseminari korraldamiseks (toimus 2012. aasta märtsis), et käsitleda mitmesuguseid fondi tõhusa rakendamisega seotud küsimusi.

4.           EGFi 2011. aasta tegevuse analüüs

4.1.        Laekunud taotlused

2011. aastal laekus komisjonile 26 taotlust (vt tabel 1), seega viis taotlust vähem kui 2010. aastal (31 taotlust[5]). Kõigi taotluste suhtes kohaldatakse 18. juunil 2009 vastu võetud määrust (EÜ) nr 546/2009 (st 65 %ne kaasrahastamismäär, 24-kuuline rakendamisperiood alates taotluse kuupäevast jne). 2011. aasta lõpus suurenes märkimisväärselt kriisiga seotud avalduste arv, mis osutab, et liikmesriigid soovisid kasutada võimalikult ulatuslikult kriisiga seotud erandit enne selle aegumist 2011. aasta detsembri lõpus. 18 taotlusest, mis liikmesriigid 2011. aasta detsembris esitasid, olid 12 kriisiga seotud taotlused.

26 taotlust esitati 10 liikmesriigi poolt ning need hõlmasid 16 870 koondatud töötajat, kokku taotleti EGFist 77 546 044 eurot. Summad, mida ei ole veel heaks kiidetud on ligikaudsed, sest need võivad hindamisetapis veel muutuda. 2011. aastal esitas esmakordse taotluse kaks liikmesriiki – Kreeka ja Rumeenia.

Tabel 1 – 2011. aastal esitatud taotlused

4.1.1.     Taotlused liikmesriikide ja sektorite lõikes

26 taotlust hõlmasid 20 majandussektorit[6]. Neist kaheksa on sektorid, mille kohta esitati 2011. aastal EGFile taotlus esmakordselt, need on järgnevas loetelus alla joonitud.

Austria (kolm taotlust: maanteetransport, tubakatooted, sotsiaalhoolekanne), Taani (kaks taotlust: elektroonikaseadmed, laevaehitus), Saksamaa (üks taotlus: autotööstus), Kreeka (üks taotlus: jaekaubandus), Itaalia (7 taotlust: hoonete ehitus, keraamikatööstus, kodumasinad, IKT teenused, laondus, elektroonikaseadmed, mootorrattad), Madalmaad (kolm taotlust: hoonete ehitus, eriehitustööd, metallitootmine), Portugal (üks taotlus: autotööstus), Rumeenia (üks taotlus: mobiiltelefonid), Hispaania (kuus taotlust: hoonete ehitamine, metallitööstus, jalatsitööstus, ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine), Rootsi (üks taotlus: farmaatsiatooted).

4.1.2.     Taotlused toetussummade lõikes

Iga EGFi toetust taotlev liikmesriik peab koostama kooskõlastatud meetmete paketi, mis sobib kõige paremini kokku toetatavate töötajate profiiliga, ning otsustama EGFilt taotletava summa suuruse. EGFi määruses ei soovitata ega piirata taotletavat kogusummat, kuid kui komisjoni talitused taotlusi hindavad, võivad tekkida küsimused, mille tõttu taotlust esitav liikmesriik peab läbi vaatama kavandatava individuaalsete teenuste paketi ja muutma seega ka taotletavat summat.

2011. aastal ulatusid EGFilt taotletavad summad 1 125 605 eurost kuni 6 838 650 euroni (keskmine – 2 982 540 eurot).

4.1.3.     Taotlused toetatavate töötajate arvu lõikes

Meetmed, mille kohta esitati EGFile kaasrahastamistaotlused, hõlmasid kokku 16 870 töötajat, mis on umbes 72 % koondatud töötajate koguarvust (10 liikmesriigi esitatud 26 taotluses oli deklareeritud ligikaudu 23 500 koondatud töötajat). Taotluste sihtrühma kuulus 153–1 517 töötajat, kolme taotluse puhul oli sihtrühmas rohkem kui 1 000 töötajat ja kuue taotluse puhul vähem kui 500 töötajat. Koondatud töötajate arv võib erineda EGFi toetusest abi saavate töötajate arvust, kui liikmesriik on otsustanud suunata EGFi abi teatavale töötajate rühmale, näiteks nendele, kel on eriti suuri probleeme tööturul püsimisega ja/või kellel on abi kõige rohkem vaja. Osa koondatud töötajatest võivad saada abi väljastpoolt EGFi, teised võivad leida uue töö iseseisvalt või otsustada varem pensionile jääda, mis tähendab, et nende jaoks ei taotleta EGFi abi.

4.1.4.     Taotlused toetussummade (ühe töötaja kohta) lõikes

Individuaalsed teenused, mida liikmesriik võib koondatud töötajatele pakkuda, on EGFi määruse kohaselt liikmesriigi otsustada. Seega võib asjaomase töötaja kohta taotletav summa varieeruda olenevalt koondamisjuhtumi tõsidusest, tööturu olukorrast mõjutatud piirkonnas, koondatud töötajate konkreetsest olukorrast, liikmesriigi poolt juba võetud meetmetest ja osutatavate teenuste maksumusest asjaomases liikmesriigis või piirkonnas. See selgitab, miks taotletud summad, arvestatuna ühe töötaja kohta, olid 2011. aastal vahemikus veidi üle 1 200 eurost kuni üle 19 000 euroni.

4.1.5.     Taotlused sekkumiskriteeriumite lõikes

26 esitatud taotlusest 20 taotluse (77 %) eesmärk oli toetada töötajaid, kes olid koondatud otseselt finants- ja majanduskriisi tõttu (muudetud EGFi määruse artikli 1 lõike 1 punkt a), ülejäänud kuue taotluse (23 %) eesmärk oli vastata globaliseerumisest tingitud olulistele struktuurimuutustele maailma kaubanduses.

Kaheksa taotlust põhinesid EGFi määruse artikli 2 punktil a ja 15 taotlust määruse artikli 2 punktil b, kahes taotluses osutati määruse artikli 2 punktis c nimetatud erandlikele asjaoludele ning ühes taotluses mainiti määruse artikli 2 punktis c osutatud väikest tööturgu.

4.2.        Määratud toetused

2011. aastal tegi eelarvepädev asutus 22 otsust EGFi toetuse määramise kohta aktiivsete tööturupoliitika meetmete rahastamiseks (tabelites 2 ja 3 on esitatud ülevaade ja töötajate profiilide jaotus). Viis neist olid seotud 2011. aastal esitatud taotlustega, 16 olid seotud 2010. aastal esitatud taotlustega ja üks otsus käsitles 2009. aastal esitatud taotlust. Kõigi määratud toetuste suhtes kohaldatakse 18. juunil 2009 vastu võetud määrust (EÜ) nr 546/2009 (st 65 %ne kaasrahastamismäär, 24-kuuline rakendamisperiood alates taotluse kuupäevast jne).

22 määratud toetust hõlmasid 21 213 koondatud töötajat 12 liikmesriigis ja ulatusid kogusummas 128 167 758 euroni, moodustades 25,6 % EGFi poolt igal aastal kasutada olevast maksimaalsest summast. See tähendas EGFi kaasrahastamise osas 54,1 %-list kasvu võrreldes 2010. aastaga (83 171 941 eurot 30 määratud toetuse kohta[7].)

Tabel 2 –Andmed 2011. aastal määratud toetuste kohta

Tabel 3 –Andmed 2011. aastal määratud toetuste kohta. Töötajate profiil

4.2.1.     EGFi toetusest rahastatud meetmed

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 3 on sätestatud, et EGF saab kaasrahastada ainult aktiivse tööturupoliitika meetmeid, mille eesmärk on koondatud töötajate tööturule naasmine. Lisaks on sätestatud, et EGF võib rahastada liikmesriikides toetuse rakendamiseks võetud ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrollimeetmeid („rakendusmeetmed”, varem „tehniline abi”).

2011. aastal heakskiidetud 22 EGFi toetusega hõlmatud meetmete eesmärk oli aidata 21 213 koondatud töötajal tööturule naasta. Peamiselt sisaldasid need intensiivset individuaalset tööotsinguabi ning juhtumikorraldust, sh töökohaotsinguid võimalike tööandjate juures, erinevaid tööalaseid koolitusi, kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberõppemeetmeid, mitmesuguseid ajutisi rahalisi soodustusi ja toetusi aktiivsete tööturumeetmete ajal kuni tegeliku tööturule naasmiseni, juhendamist uuele töökohale asumisel ja muid meetmeid, näiteks ettevõtluse edendamist/ettevõtte loomist, toetatavaid töökohti ja ühekordseid tööhõive-/töölevõtumeetmed.

Toetuspakettide koostamisel võeti liikmesriikides arvesse töötajate tausta, kogemusi ja haridustaset ning seda, kas nad võiksid liikuda muudesse sektoritesse ja millised on töötajate võimalused praegu või tulevikus selles piirkonnas tööd saada.

4.2.2.     EGFist ja teistest struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavate meetmete vastastikune täiendavus

EGFi eesmärk on suurendada töötajate tööalast konkurentsivõimet ja tagada koondatud töötajate kiire naasmine tööturule aktiivseid tööturumeetmeid rakendades, täiendades seeläbi ESFi, mis on peamine ELi vahend tööhõive edendamiseks ELis. Üldiselt seisneb kahe fondi vastastikune täiendavus selles, et nende fondide abil saab kõnealuseid küsimusi käsitleda kahes erinevas ajalises perspektiivis: kui EGF pakub koondatud töötajatele nende vajadustele vastavat abi konkreetse, Euroopa tasandil toimuva massilise töökaotuse korral, siis ESF toetab strateegilisi pikaajalisi eesmärke (nt inimkapitali suurendamine, toimetulek muutustega) eelnevalt koostatud mitmeaastaste programmide kaudu, mille vahendeid ei saa üldiselt ümber suunata, et tegeleda massilistest koondamistest põhjustatud kriisiolukordadega. EGFi ja ESFi meetmeid kasutatakse mõnikord üksteise täiendamiseks, et pakkuda nii lühi- kui ka pikaajalisi lahendusi. Otsustav kriteerium on olemasolevate vahendite potentsiaal töötajaid tõhusalt aidata, liikmesriikide ülesanne on valida ja kavandada vahendid ja meetmed, mis eesmärkide saavutamiseks kõige paremini sobivad.

EGFi kaasrahastatava kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketiga peavad kaasnema muud meetmed, mis seda täiendavad. EGFi rahastatavad meetmed võivad minna palju kaugemale kui tavalised koolituskursused ja -meetmed ning praktika on näidanud, et EGF võimaldab liikmesriikidel pakkuda koondatud töötajatele nende vajadustele paremini vastavat ja põhjalikumat abi kui oleks võimalik ilma EGFita, sealhulgas meetmeid, millele neil tavapäraselt juurdepääsu poleks (nt kesk- või kõrgharidus). EGF võimaldab liikmesriikidel keskenduda rohkem eriti haavatavatele inimestele, nt madalama kvalifikatsiooniga või sisserändaja taustaga inimesed, või pakkuda teenust rohkemate nõustajatega ja/või toetust pikema ajavahemiku jooksul kui oleks võimalik ilma EGFita. Kõik see suurendab töötajate väljavaateid olukorra parandamiseks.

Konkreetsete näidetena struktuurifondide ja EGFi hea vastastikuse täiendavuse kohta võib osutada ühele Taani laevaehitussektori ja kolmele Iirimaa ehitussektoriga seotud taotlusele. Esimese taotluse (EGF/2010/025 DK/Odense Steel Shipyard) puhul töötati EGFi meetmed välja selliselt, et need täiendaksid Piirkondliku Kasvufoorumi meetmeid, mille pikaajaline eesmärk on edendada piirkonnas uusi arenevaid tööstussuundi, ning mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist. Lisaks kasutatakse Taanis EGFi toetust selleks, et katsetada väljaõpet uutes sektorites ja uusi õppemeetodeid, mida juhul, kui EGFi rakendamise tulemused on edukad, võib võtta kasutusse tavaprogrammides.

Viimatiste Iirimaaga seotud taotluste (EGF/2010/019, EGF/2010/020, EGF/2010/021) ja järgnevate taotluste puhul on EGF alates 2010. aastast kaasatud riikliku strateegilise raamistiku alusel ELi vahendite koordineerimise seirekomisjoni töösse, mida juhib rahandusministeerium ja mis on loodud selleks, et käsitleda küsimusi, mis on seotud struktuurifondide rakendamisega ajavahemikul 2007–2013. Seirekomisjon arutab asjakohaseid küsimusi, sealhulgas rakenduskavade rahaliste vahendite piiritlemist ning uute rakenduskavade plaane tagamaks, et vahendid ei kattu.

Kõik liikmesriigid peavad looma vajalikud mehhanismid, et vältida ELi rahastamisvahenditest topeltrahastamise ohtu, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 6 lõikes 5.

4.3.        Taotlused, mis ei vasta EGFi rahalise toetuse saamise tingimustele

Ei komisjon ega ka eelarvepädevad institutsioonid ei ole tagasi lükanud ühtegi liikmesriikide taotlust EGFist vahendite eraldamiseks.

4.4.        EGFi tulemused

Peamised EGFi tulemusi kajastava teabe allikad on liikmesriikide poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 15 esitatud lõpparuanded. Neid täiendab teave, mille liikmesriigid esitavad komisjonile otsesuhtluses ning aasta jooksul liikmesriikide esindajatega peetavatel koordineerimiskoosolekutel ja konverentsidel. Liikmesriikide poolt 2011. aastal edastatud tulemused ja andmed on kokku võetud käesolevas punktis ja tabelis 4.

Alates 2008. aastast, mil esimeste EGFile esitatud taotluste tulemused said kättesaadavaks, kuni detsembrini 2011 on komisjon on saanud lõpparuanded EGFi 20 toetuse kohta, mis vastab umbes 20 %-le kuni detsembrini 2011 esitatud taotluste koguarvust (97). 15 taotluse puhul 20st analüüsiti ka 2011. aastal läbiviidud vahehindamise tulemusi (vaata punkt 4.7.5). Praeguste lõpptulemuste vähesuse tõttu, on veel liiga vara teha lõplikke järeldusi EGFi toetuse lisandväärtuse kohta ning fondi mõju kohta vallandatud töötajatele ja tööturule. Kui kättesaadavaks saab rohkem andmeid nende taotluste lõpptulemuste kohta, mille rakendusperioodi on pikendatud 24 kuuni (vastavalt EGFi 2009. aastal muudetud määrusele, millega pikendati rakendusperioodi 12 kuult 24 kuuni alates taotluse esitamise kuupäevast), saab EGFi mõju kohta anda üksikasjalikuma hinnangu järelhindamise raames, mille tähtaeg on 31. detsember 2014 (EGFi määruse artikli 17 lõige 1b)

4.4.1.     Liikmesriikidelt 2011. aastal saadud lõpparuanded EGFi rahalise toetuse rakendamise kohta.

2011. aastal esitati komisjonile neli lõpparuannet järgmiste taotluste kohta: EGF/2009/004 BE/Oost-West Vlaanderen, EGF/2009/005 BE/Limburg, EGF/2009/007 SE/Volvo ja EGF/2009/008 IE/Dell. Kõigi kolme liikmesriigi jaoks olid need esimesed fondist abi saamise taotlused ja ühtlasi olid need ka esimesed taotlused, mille rakendamisperioodi pikendati 24 kuuni. Samuti olid need esimesed taotlused, mille puhul EGFi kaasrahastamismäära oli suurendatud 50 %-lt 65 %-ni.

4.4.2.     Kokkuvõte 2011. aastal esitatud tulemustest ja headest tavadest

Kolme liikmesriigi esitatud neli lõpparuannet näitasid, et EGFi rakendusperioodi lõpus oli 2 352 töötajat (5 228 töötajast 45,0 %) leidnud uue töö või hakanud füüsilisest isikust ettevõtjaks. Ülejäänud kas õppisid või osalesid koolitustel (umbes 10,9 %), olid töötud või isiklikel põhjustel tööturult eemal (ei omandanud haridust, ei töötanud ega osalenud koolitusel – umbes 44,1 %).

Sarnaselt 2010. aastaga halvendas tööturule naasmise tulemusi kohaliku ja regionaalse tööturu oluliselt vähenenud vastuvõtmisvõime, mis oli otseselt põhjustatud ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist. Tuleb märkida, et tööturule naasmise määr annab pildi töötajate tööhõive olukorrast vaid andmete kogumise hetkel. See ei anna teavet tööhõive liigi ja leitud töö kvaliteedi kohta ning võib juba lühikese aja pärast oluliselt muutuda. Vastavalt mitmelt liikmesriigilt 2010. ja 2011. aastal saadud teabele näitab tööturule naasmise määr tõusutendentsi juba mõned kuud pärast lõpparuande esitamist ning suureneb keskmise perioodi jooksul veelgi, eelkõige juhul kui töötajad saavad ka pärast EGFi perioodi endiselt nende vajadustele vastavat abi liikmesriigi oma kulul või ESFi abiga.

Kolm liikmesriiki esitas hulga huvitavaid fakte ja julgustavat infot, mis näitavad, et asjaomaste töötajate isiklik olukord, enesekindlus ja tööalane konkurentsivõime paranes tänu EGFi abile ja teenustele märkimisväärselt, isegi kui nad kõik kiiresti uut tööd ei leidnud. EGF andis kõnealustele liikmesriikidele võimaluse tegutseda koondamistest mõjutatud piirkondades intensiivsemalt kui oleks olnud võimalik ilma EGFi rahastamiseta, seda nii abistatud inimeste arvu kui ka toetuse kestuse ja kvaliteedi osas. ELi vahendid võimaldasid liikmesriikidel toimida paindlikumalt ja lisada oma pakettidesse kõrge kvaliteediga väga personaliseeritud ja sageli innovatiivseid meetmeid ning pöörata suuremat tähelepanu madalama kvalifikatsiooniga inimestele ja rohkem abi vajavatele tööotsijatele.

EGFi kaasrahastatud abi kujutab endast seega tõhusat investeeringut oskustesse, millel võib olla positiivne mõju ka keskmises ja pikas perspektiivis, kui turud kriisist vähehaaval toibuvad. EGFi tajuti kasuliku vahendina eelarvepiirangute puhul, mis olid sageli eriti teravalt päevakorral liikmesriikides ja piirkondades, kus toimusid massilised koondamised. Lisaks sellele kirjeldasid kolm liikmesriiki mitmesuguseid kogemusi ja järeldusi, mis võiksid osutuda kasulikuks EGFi tulevaste taotluste ettevalmistamisel ja rakendamisel

Tabel 4 – 2011. aastal esitatud lõpparuanded – tulemuste kokkuvõte[8]

4.4.3.     Üksikasjad rakendatud meetmete kohta vastavalt 2011. aastal esitatud lõplikele aruannetele

EGF/2009/004 Oost-West Vlaanderen/Belgia (tekstiilitööstus)

Rahastamisotsusega ettenähtud rakendusperiood lõppes 4. mail 2011. EGFi kaasrahastatud meetmetest abi saanud 508 töötajast naasis rakendusperioodi lõpuks tööturule 335 (65,9 %), neist üheksa füüsilisest isikust ettevõtjana, ning ülejäänud 173 (34,1 %) olid kas töötud või mitmesugustel isiklikel põhjustel tööturult eemal (ei omandanud haridust, ei töötanud ega osalenud koolitusel).

EGF/2009/005 Limburg/Belgia (tekstiilitööstus)

Rahastamisotsusega ettenähtud rakendusperiood lõppes 4. mail 2011. EGFi kaasrahastatud meetmetest abi saanud 356 töötajast naasis rakendusperioodi lõpuks tööturule 259 (72,8 %), neist viis füüsilisest isikust ettevõtjana, ning ülejäänud 97 (27,2 %) olid kas töötud või mitmesugustel isiklikel põhjustel tööturult eemal (ei omandanud haridust, ei töötanud ega osalenud koolitusel).

Belgia ametiasutused teatasid, et EGFi kaks toetust võimaldasid pakkuda tekstiilisektori koondatud töötajatele täpselt vajadustele vastavat abi ja koolitust, mis aitas neil leida uue töökoha või tugevdas nende positsiooni tööturul. EGFi kaasrahastatud meetmeid rakendasid Flandria tööhõive ja kutseõppe teenistus (Vlaamse Dienst voor Arbeidsbemiddeling en Beroepsopleiding – VDAB) ning tekstiilitööstuse valdkondlik koolituskeskus (COBOT). Meetmed hõlmasid individuaalset tööotsingutuge, sealhulgas olemasolevate tekstiilialaste oskuste valideerimist, kõiki vanuserühmi hõlmavat töövahendust, mitmesuguseid koolitusi töövestlusega seotud üldiste oskuste omandamiseks, kutseõpet, et leida uus töökoht muus sektoris või muus ametis, erikoolitust üle 50aastaste töötajatele ning uue töökoha leidnud töötajate täiendkoolitust/karjäärinõustamist, et parandada nende rahulolu ja võimet püsida uuel töökohal.

Mõned rakendatud tegevused olid seotud varem kindlaks määratud kavadega, mida rahastati riigi või piirkonna eelarvest, mistõttu ei olnud võimalik EGFi toetust eraldi arvutada. Oma eriomaste halduseeskirjade tõttu kasutas Belgia tegelike kulude katmiseks EGFi vahendeid ainult 36 % (EGF/2009/004) ja 44,6 % (EGF/2009/005) ulatuses lubatud 65 %-lise maksimummäära asemel. Korraldusasutus kirjeldas mitmesuguseid kogemusi ja järeldusi, mis võiksid osutuda kasulikuks EGFi tulevaste taotluste puhul.

EGF/2009/007 Volvo/Rootsi (autotööstus)

Rahastamisotsusega ettenähtud rakendusperiood lõppes 4. juunil 2011. EGFi kaasrahastatud meetmetest abi saanud 1 775 töötajast naasis rakendusperioodi lõpuks tööturule 1 201 (67,7 %), neist 18 füüsilisest isikust ettevõtjana, 344 (19,4 %) õppisid või osalesid koolitustel ning ülejäänud 230 (12,9 %) on kas töötud või mitmesugustel põhjustel tööturult eemal (ei omanda haridust, ei tööta ega osale koolitusel). Rootsi ametiasutuste sõnul oli EGFi projekt Rootsi muude projektidega võrreldes edukas, võttes arvesse rakendusperioodi lõpuks tööle naasnute arvu.

EGFi kaasrahastatud meetmed olid Volvo endiste töötajate jaoks väga olulised, sest võimaldasid neil parandada oma oskusi laiema tööturu tarbeks, toetades samal ajal nende isiklikku arengut ja tagades majandusliku turvatunde. EGFi toetus võimaldas Rootsi ametiasutustel pakkuda mitmesuguseid kutseoskuste täiendamise meetmeid, sealhulgas kutseõpet selliste ametite omandamiseks, kus põlvkondade vahetusest tingitud olukord on muret tekitav. Ettevõtluskoolitus oli tavaliselt avaliku tööhõiveteenuse raames pakutavast oluliselt laiahaardelisem. Erilist tähelepanu pöörati EGFi kaasrahastatavate koolituste kvaliteedile (kohaldati hindamiskriteeriume), mis andis asjaomastele isikutele konkurentsieelise võrreldes teiste töötutega, kes osalesid tavakoolitusprogrammides.

Lisaks teatasid Rootsi ametiasutused, et projekt tihendas riiklike tööturuasutuste koostööd riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi täiskasvanuhariduse pakkujatega. Tööturupoliitika kombineerimisele hariduslike vahenditega osutati kui olulisele lisaväärtusele, millel on tugev mitmekordistav mõju. Volvo projekti tulemusi ja saadud kogemusi võetakse arvesse Rootsi tulevastes töötutele suunatud toetusmeetmetes.

Üldiselt olid EGFi kaasrahastatud meetmed Rootsi arvates positiivsed nii Volvo endiste töötajate kui ka kohaliku tööjõuturu jaoks. Meetmete finantsmõju ei ole veel võimalik hinnata, kuid seda saab teha edaspidi, kui Rootsi ametiasutused esitavad projekti lõpphinnangu.

EGF/2009/008 Dell/Iirimaa (arvutid)

Rahastamisotsusega ettenähtud rakendusperiood lõppes 28. juunil 2011. EGFi kaasrahastatud meetmetest abi saanud 2 589 töötajast naasis rakendusperioodi lõpuks tööturule 557 (21,5 %), neist 191 füüsilisest isikust ettevõtjana, 227 (8,8 %) osalesid veel koolitustel ning ülejäänud 1 805 (69,7 %) olid kas töötud või mitmesugustel isiklikel põhjustel tööturult eemal (ei omandanud haridust, ei töötanud ega osalenud koolitusel).

Iiri ametiasutused teatasid, et EGFi toetus võimaldas laiendada töötutele tavapäraselt ettenähtud abi ning täiendas Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist ja muudest fondidest rahastatud meetmeid. Ajal, mil töötus kasvas kiiresti nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil, said Delli endised töötajad EGFi toetusel individuaalset abi suuremas ulatuses. Iiri ametiasutuste kohaselt mõjutas rakendusperioodi lõpuks tööle naasnud või oma ettevõtte loonud ning haridus- ja koolitusvõimalusi kasutanud isikute suur hulk positiivselt majanduslikku olukorda nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil. EGFi kaasrahastatud meetmetel oli positiivne mõju ka inimeste enesekindluse suurendamisel ja väärikuse taastamisel.

EGFi kaasrahastatud meetmed hõlmasid hulgaliselt juhtimis-, haridus-, koolitus- ja ettevõtluse toetusmeetmeid, mida rakendati tihedas koostöös kohalike, piirkondlike ja riiklike teenuseosutajatega. EGFi toetus võimaldas luua mitu uut, individuaalsetele vajadustele kohandatud meedet, sealhulgas õppekavaväliseid kõrghariduslikke kursusi, uue praktikaprogrammi, et säilitada olemasolevaid oskusi ja võimaldada inimestel vastomandatud oskusi praktikas kasutada, koolituspakkumisi, et omandada uusi oskusi, mis on vajalikud uute majandusharude jaoks või sektorite jaoks, kus on täheldatud kvalifitseeritud tööjõu defitsiiti (meditsiiniseadmed, finantsteenused ja logistika). Paketti kuulusid ka toetused, mis hõlbustasid toetustesaajate osalemist akrediteeritud koolituskursustel ja toetused, mis lihtsustasid juurdepääsu kõrgharidusprogrammidele heakskiidetud erakolledžites.

Delliga seotud taotluse rakendamisel saadud kogemusi kasutatakse Iirimaa järgnevate EGFile esitatavate taotluste puhul.

4.5.        Pärast 2013. aastat toimuv läbivaatamine

Vastavalt EGFi määruse artiklile 20 tuleb kogu kõnealune määrus läbi vaadata 31. detsembriks 2013, mis langeb kokku programmitöö perioodi 2007–2013 lõppemisega. Komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta eelarve”[9] rõhutati vajadust lahendada pakilised probleemid, nagu oskuste nappus, aktiivsete tööturumeetmete ja haridussüsteemi kesised tulemused, marginaliseeritud ühiskonnarühmade sotsiaalne tõrjutus ja tööjõu vähene liikuvus. Komisjon tahab jätkata EGFi tegevust järgmise programmitöö perioodil 2014–2020 ja soovib pakkuda kõnealusel perioodil ühekordset konkreetset rahalist toetust töötajatele, kes on kaotanud töö tootmise ja kaubanduse järjest ulatuslikumast üleilmastumisest tulenevate suurte struktuurimuudatuste tõttu. EL peaks samuti suutma pakkuda toetust massiliste koondamiste puhul, mille põhjuseks on ootamatu kriisi tulemusena vallandunud kohaliku, piirkondliku või liikmesriigi majanduse ulatuslik häire. Lisaks tuleks laiendada EGFi pädevust, et teatavatel juhtudel saaks teatavates põllumajandussektorites maksta toetust ka kaubanduslepingutest tulenevate tagajärgede eest.

2011. aasta esimesel poolel arutas komisjon liikmesriikide esindajate, rakendusasutuste ja sotsiaalpartneritega, milline on EGFi kui solidaarsusvahendi tulevikuroll ja -potentsiaal. Arutelude raames korraldati kaks sidusrühmade konverentsi, vastavalt 25.–26. jaanuaril 2011 ja 8. märtsil 2011. 2011. aasta oktoobris võttis komisjon vastu EGFi tulevikku käsitleva ettepaneku,[10] milles võeti arvesse arutelude tulemusi ja EGFi vahehindamise käigus esitatud poliitilisi soovitusi (vt punkt 4.7.5).

2011. aasta novembris ja detsembris tutvustati komisjoni ettepanekut töörühmade tasandil Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Ametlik arutelu Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjaomastes komisjonides toimub 2012. ja 2013. aastal, eesmärgi kohaselt peaks uus määrus jõustuma 1. jaanuaril 2014.

4.6.        Finantsaruanne

4.6.1.     EGFist saadud toetus

2011. aastal määras eelarvepädev asutus EGFi raames 22 toetust kogusummas 128 167 758 eurot, mis moodustas 25,6 % igal aastal kasutada olevast maksimaalsest summast (vt tabel 2). Kõik 22 toetust tulid 2011. aasta eelarvest, kuigi neli neist maksti välja 2012. aasta alguses.

17. mail 2006 vastuvõetud institutsioonidevahelise kokkuleppe (milles on sätestatud EGFi eelarveraamistik)[11] punkti 28 kohaselt ei või EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat 500 miljonit eurot, mille võib eraldada varust, mis on tekkinud eelmise aasta kulude üldise ülemmäära ja/või kahe eelmise aasta jooksul tühistatud kulukohustuste assigneeringute raames, võtmata seejuures arvesse finantsraamistiku rubriigiga 1B seotud assigneeringuid. Lisaks sätestatakse EGFi määruse artiklis 12, et vähemalt 25 % iga-aastasest maksimaalsest summast peab olema alles vastava aasta 1. septembriks, et katta aasta lõpuni tekkivaid vajadusi.

2011. aastal määratud toetuste kulukohustuste assigneeringud kanti reservist üle EGFi eelarvereale. 2011. aasta maksete assigneeringud olid pärit varasemast erinevalt nii, et vältida nii palju kui võimalik Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamist. Aasta alguses kanti EGFi eelarvereale üle 47 608 950 eurot (sh 610 000 eurot EGFi tehniliseks abiks). Paranduseelarve kaudu lisati veel 50 000 000 eurot. Üldise ülekandmismenetluse käigus eraldati ja kanti üle 5 460 495 eurot. Lisaks kanti 29 650 344 eurot üle ESFi eelarverealt.

2011. aasta maksed (128 167 758 eurot) olid 54,1 % suuremad kui 2010. aastal 30 toetusele eraldatud summa (83 171 941 eurot)7.

4.6.2.     Tehnilise abiga seonduvad kulud

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 8 lõike 1 kohaselt võib komisjoni algatusel EGFi määruse rakendamiseks vajalike teavitamis-, haldus- ja tehnilise toe, järelevalve, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,35 % konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest (kuni 1,75 miljonit eurot). 2011. aastal anti tehniliseks abiks[12] (st meetmeteks, mis on loetletud tabelis 5) kasutada 610 000 eurot. Ülejäänud sel aastal tehniliseks abiks ettenähtud summa – 1 140 000 eurot – jäi kasutamata.

Suurim erinevus eelarves ettenähtud summa ja tegelike kulude vahel oli teabekategoorias, kus EGFilt taotletud toetus tööhõivet ja üldiseid sotsiaalküsimusi käsitlevate trükiste jaoks oli märkimisväärselt väiksem, kui algselt arvatud.

Tabel 5 – Tehnilise abiga seonduvad kulud 2011. aastal

Kirjeldus || Eelarve summa (eurodes) || Tegelik summa (eurodes)

Teavitamine (nt EGFi kodulehe ajakohastamine/täiendamine kõigis ELi keeltes, trükised ja audiovisuaaltegevus) || 250 000 || 74 685.24

Tehniline ja haldusabi – EGFi kontaktisikute eksperdirühma koosolekud – EGFi rakendamist käsitlevad seminarid (2012. aasta seminarid 2011. aasta eelarvega seotud teabe ja kogemuste vahetamiseks) || 70 000 200 000 || 61 404,21 268 595.79

Järelevalve (EGFi teine statistiline ülevaade 2007–2011) || 20 000 || 19 883.00

Teadmistebaasi loomine (elektroonilise taotlusvormi koostamine) || 70 000 || 59 300.00

Auditeerimine, kontroll, hindamine: 2011. aastal EGFi toetust nendeks kuludeks ei kasutatud (EGFi määruse artikli 17 lõige 1 punktis a sätestatud EGFi vahehinnang telliti juba 2010. aastal ning 2011. aastal tehtud auditeid rahastati Euroopa Komisjoni muudest vahenditest)

Kokku || 610 000 || 483 868.24

4.6.3.     Rikkumised ja rikkumismenetluste lõpetamine

2011. aastal ei teatatud komisjonile ühestki EGFi määruse sätete rikkumisest.

2011. aastal ei lõpetatud ühtegi EGFi määrusega seotud rikkumismenetlust.

4.6.4.     EGFi toetuste väljamaksmise lõpetamine

EGFi määruse artikli 15 lõikes 2 on sätestatud menetlus rahalise toetuse andmise lõpetamiseks. 2011. aastal lõppes kolmanda taotlusevooruga seotud EGFi toetuste väljamaksmine alates fondi loomisest. Neid viit järgnevalt kirjeldatud taotlust rakendati kuni aastani 2010 (12-kuuline rakendamisperiood alates taotluse kuupäevast ja EGFi kaasrahastamismäär 50 %).

Tabel 6 – 2011. aastal lõpetatud rahalise toetuse andmine

Eelarve täitmise määr oli 4,7 – 29,6 %. Seoses kõnealuse viie taotlusega tuleb komisjonile tagasi maksta kasutamata toetusi kogusummas 27 639 447 eurot.

On mitmeid põhjuseid, miks liikmesriigid ei kasutanud kogu eraldatud toetussummat. Kuigi liikmesriikidel soovitatakse esitada kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi realistlik eelarveprojekt, võib kavandamisel täpsust ja teavet vajaka jääda. Esialgsel arvutamisel võis olla lisatud liiga suur kindlusvaru, mis osutus hiljem tarbetuks. Kavandatud meetmes osalevate töötajate arv võis olla ülehinnatud, mõni töötaja võis eelistada odavamaid meetmeid kulukamate asemel või lühiajalisi meetmeid pikaajaliste asemel, mõni töötaja võis leida uue töökoha varem, kui esialgu prognoositud. Lisaks võisid rahaliste vahendite vähese kasutamise põhjuseks olla viivitused meetmete käivitamisel ja asjaolu, et individuaalsete teenuste paketi rakendamisel ei kasutatud võimalust summasid erinevate eelarveartiklite vahel ümber paigutada.

2012. aasta juuliks esitatud 40 lõpparuande (lõpetatud ja lõpetamisjärgus taotlused) võrdlemisel ilmneb, et fondi algetapis, kui rakendusperioodi pikkus oli vaid kaksteist kuud, oli liikmesriikidel probleeme eraldatud rahaliste vahendite kasutamisega ettenähtud aja jooksul. Pärast 2011. aastat saadud lõpparuanded hõlmavad pikema rakendusperioodiga taotlusi (24 kuu jooksul alates taotluse kuupäevast) ja osutavad, et liikmesriigid on hakanud kavandama eelarveid realistlikumalt, alustavad meetmete rakendamist varem ja vajaduse korral suunavad eelarvevahendeid rakendamisperioodi jooksul ümber. Üldine tagasinõudmise määr on seega vähenenud ja EGFi vahendeid on kasutatud plaanipäraselt. Komisjon on aidanud liikmesriike andes korrapäraselt teavet fondi optimaalse haldamise kohta ja korraldades asjakohaseid seminare. Selle tulemusena vähenes 2007. aasata taotlustega seotud suur tagasinõudmise määr (60 %) 2008. aastal 30 % tasemele ja on põhjust arvata, et tase on sama ka 2009. aasta taotluste puhul. 2010. aastal esitatud esimese lõpparuande kohaselt oli tagasinõudmise määr alla 10 %.

Kogemuste lisandudes paraneb eeldatavasti liikmesriikide meetmete eelarvestamise ja töötajate osalemismäära ennustamise täpsus, liikmesriikide tegevus EGFi taotluste koostamisel ja esitamisel on tõhusam kui esimestel aastatel. EGFi rahastamise piirkonda jõudmise ajastamine, erinevate koordineerimis- ja rakendusstruktuuride võimekus ning teabevahetuse kvaliteet liikmesriikide ja piirkondliku/kohaliku tasandi vahel on samuti paranenud. Liikmesriigid kasutavad paremini ära võimalust oma eelarve läbi vaadata ning kulutusi erinevate meetmete ja/või kuluartiklite vahel ümber paigutada. ELi institutsioonid on teinud ja teevad suuri jõupingutusi otsustamismenetluse ja EGFi toetuste maksmise kiirendamiseks, et aega ja vahendeid optimaalselt kasutada. 2012. aasta märtsis korraldas komisjon liikmesriikide esindajatele eriseminari, kus käsitleti mitmeid fondi rakendamise ajakava ja tõhususega seotud küsimusi.

4.6.5.     Muud hüvitatavad kulud

Tabelis 6 näidatud tagastatavatele summadele lisandub üks 2010. aastal määratud toetus, mis tagastati komisjonile tervikuna: 382 200 euro suurune toetus taotlusele EGF/2010/023 (Lear), mille Hispaania ametiasutused 2011. aastal tagasi võtsid.

4.7.        Komisjoni võetud tehnilise abi meetmed

4.7.1.     Teavitamine ja reklaam

Veebisait

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 9 on komisjonile tehtud ülesandeks luua veebileht, „mis on kättesaadav kõikides ühenduse keeltes ja millel antakse teavet fondi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks ning ajakohastatud teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste kohta, rõhutades eelarvepädevate institutsioonide rolli.”

Vastavalt artikli 9 nõuetele avas komisjon EGFi veebisaidi (http://ec.europa.eu/egf), mis on kättesaadav ühenduse kõigis 23 ametlikus keeles (s.h iiri keel). EGFi veebisaidil loendati 2011. aastal 37 384 külastajat, kes vaatasid 284 181 lehekülge.

Teavitamistegevus 2011. aastal

Ajakirjanike abiga koostas komisjon brošüüri „EGF in Action — Stories on opportunities created by the EGF” („EGFi tegevus – Lood EGFi loodud võimalustest”). Kõnealuses brošüüris, mis on kättesaadav EGFi veebisaidil, kirjeldatakse EGFi meetmete konkreetset mõju ELi viies liikmesriigis (Saksamaa, Hispaania, Soome, Leedu ja Portugal) ning erimeetmetega seotud asjaolusid. Seoses iga taotlusega jutustavad töötajad, kes kaotasid töö ning said seejärel osa EGFi toetusest, oma isikliku loo. Muljetavaldavad tunnistused osutavad, et rasketel aegadel aitas EGF töötajatel parandada nende isiklikku olukorda. Viis käsitletud taotlust olid: EGF/2007/004 FI/Perlos, EGF/2008/003 LT/Alytaus Tekstilė, EGF/2008/004 ES/ Castilla y León & Aragón, EGF/2009/001 PT/Norte-Centro ja EGF/2009/002 DE/Nokia.

Eurobaromeeter

Eurobaromeetri 2011. aasta septembri-oktoobri eriväljaanne nr 377 „Euroopa tööhõive- ja sotsiaalpoliitika”[13] sisaldas küsimust EGFi kohta, mis oli juba esitatud varasematel eurobaromeetri uuringutel (oktoober 2008 ja juuni 2009), et jälgida fondiga seotud teadlikkuse muutumist.

Küsimusele „Kas olete kuulnud või lugenud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, mis on loodud globaliseerumise ohvrite abistamiseks?” paluti vastata kas:

„Jah, olen sellega väga hästi kursis” või

„Jah, kuid ei ole sellega eriti kursis” või

„Ei, ma ei ole selle kohta kunagi midagi kuulnud või lugenud”.

Võrreldes 2009. aasta tulemustega oli 2011. aastal märgata fondiga seotud teadlikkuse kerget kasvu: 32 % vastanutest kogu ELis oli EGFist kuulnud ja nendest 6 % väitsid, et on sellega väga hästi kursis. 68 % küsitletutest vastasid, et nad ei olnud EGFist kunagi kuulnud – see on kõrge protsent, kuid võrreldes eelmise küsitlusega on olukord 2 % paranenud.

4.7.2.     Kohtumised riigiasutuste ja EGFi sidusrühmadega

Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi kontaktisikute (EGFi esindajad liikmesriikides) seitsmes ja kaheksas koosolek toimusid vastavalt 9. märtsil 2011 ja 20. oktoobril 2011 Brüsselis. Igal koosolekul arutati ühe küsimusena komisjoni ettepanekut jätkata majanduskriisiga seotud erandi kohaldamist ka pärast 30. detsembrit 20114 ja vaadata läbi praegune EGFi määrus ning samuti komisjoni ettepanekut EGFi tegevuse jätkamiseks ajavahemikul 2014–202010.

25.–26. jaanuaril 2011 ja 8. märtsil 2011 toimusid Brüsselis sidusrühmade konverentsid, kus arutati EGFi tulevikku pärast 2011. ja 2013. aastat. Konverentse rahastati 2010. aasta tehnilise abi eelarvest (EGFi määruse artikli 8 lõige 1).

EGFi audiitorite seminar toimus Brüsselis 7. aprillil 2011, ka seda rahastati 2010. aasta tehnilise abi eelarvest.

4.7.3.     Taotluse elektronvormi koostamine

Hankemenetluse tulemusena sõlmis komisjon lepingu EGFi taotluse elektronvormi koostamiseks sõltumatu ettevõttega. Uue vormi eesmärk on vähendada aega, mis kulub praegu taotluse esitamisest liikmesriigi poolt kuni komisjoni ettepaneku vastuvõtmiseni Euroopa Parlamendis ja nõukogus.

4.7.4.     EGFi teine statistiline ülevaade 2007–2011

Hankemenetluse tulemusena sõlmis komisjon lepingu EGFi teise statistilise ülevaate 2007–2011 koostamiseks sõltumatu ettevõttega. Ülevaade avaldatakse 2012. aasta esimesel poolel.

4.7.5.     EGFi kasutamise vahehindamine

Kooskõlas EGFi määruse artikli 17 lõike 1 punktiga a sõlmis komisjon lepingu välisekspertidega ja tellis vahehindamise fondi saavutatud tulemuste tõhususe ja järjepidevuse kohta. Lõplik hindamisaruanne esitati 2011. aasta lõpuks ja see on kättesaadav EGFi veebisaidil (http://ec.europa.eu/egf).

Hinnati EGFi kui fondi tegevust tervikuna ning taotluste ja meetmete tasandit. EGFi toetuse pikaajalise mõju analüüsi koostamisel võeti arvesse toetatud isikute ning kohalike tööandjate ja omavalitsuste arvamust. Analüüsiti 15 taotlust, mille olid esitanud kaheksa liikmesriiki (Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Malta, Portugali ja Hispaania). Taotluste suhtes kohaldati EGFi algseid eeskirju, mis kehtisid alates 2007. aastast kuni 2009. aasta aprilli lõpuni (toetuse taotlemiseks vajalik künnis 1 000 koondatud töötajat, rakendusperiood 12 kuud, kaasrahastamise määr 50 %). Hinnati 15 taotlust, mille kohta esitasid liikmesriigid ajavahemikul 2008 – 2010 lõpparuanded ning mis seejärel lõpetati[14]:

|| Tegevuse lõpetamise aasta

Nr || Liikmesriik || Taotlus ||

EGF/2007/001 || FR || Peugeot || 2009

EGF/2007/003 || DE || BenQ || 2009

EGF/2007/004 || FI || Perlos || 2009

EGF/2007/005 || IT || Sardegna || 2011

EGF/2007/006 || IT || Piemonte || 2010

EGF/2007/007 || IT || Lombardia || 2011

EGF/2007/008 || MT || Tekstiilitööstus || 2009

EGF/2007/010 || PT || Lissabon-Alentejo || 2010

EGF/2008/001 || IT || Toscana || 2011

EGF/2008/002 || ES || Delphi || 2010

EGF/2008/003 || LT || Alytaus Tekstilė || 2010

EGF/2008/004 || ES || Castilla-León || 2010

EGF/2008/005 || ES || Kataloonia || 2011

EGF/2009/001 || PT || Põhja- ja keskpiirkond || 2011

EGF/2009/002 || DE || Nokia || 2010

Vahehindamise tulemused on positiivsed, sest on kogutud tõendid osutavad, et fond annab liikmesriikide meetmetele lisandväärtuse. Pärast fondi kaheteistkuulist toetusperioodi, leidis 42 % sihtrühma kuulunud töötajatest uue töökoha ning keskpikas perspektiivis oli tööturule naasmise määr veelgi suurem. See on väga hea tulemus arvestades, et paljud toetust saanud töötajad kuuluvad nende tööotsijate rühma, kelle aitamine on kõige keerulisem. EGF aitas liikmesriikide tööhõiveametitel tulla toime ootamatute ja laiaulatuslike koondamiste põhjustatud kriisiolukordadega, täiendades riiklikke jõupingutusi ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusi. Toetuse tähtsust suurendas asjaolu, et fondile esitatud taotlused olid seotud massiliste koondamistega piirkondades, kus töötuse, töövõimaluste ja majandusliku dünaamika näitajad olid riigi keskmisega võrreldes niigi kehvemad. Fond võimaldas liikmesriikidel pakkuda individuaalset abi rohkematele töötajatele pikema ajavahemiku jooksul kui tavaprogrammide raames ning kohandada abi paremini vastavalt iga töötaja profiilile ja vajadustele. Suunatud erimeetmed võimaldavad EGFi toetust saavatel koondatud töötajatel kohandada oma kvalifikatsiooni vastavalt kohalikul tööturul pakutavatele töökohtadele. EGFi rakendusmeetmed edendavad liikmesriikide riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste teabevahetust.

5.           Suundumused

EGFi sagedama kasutamise tulemusena suureneb kättesaadavate andmete hulk, mida saab kasutada taotlustega seotud suundumuste prognoosimiseks ning fondi tegevusest ülevaate saamiseks. Allpool esitatud joonised ja lisa sisaldavad andmeid, mis on seotud 32 majandussektorit hõlmava 97 taotlusega, mis on esitatud 2007. aasta jaanuarist kuni 2011. aasta detsembrini. Täpsemad andmed esitatakse EGFi teises statistilises ülevaates 2007–2011, mis avaldatakse 2012. aasta esimesel poolel.

Joonis 1: Saadud taotluste arv, 2007–2011

|| 2007 || 2008 || 2009 || 2010 || 2011 || Kokku

Kriisiga seotud || ------- || ------ || 23 || 23 || 20 || 66

Kaubandusega seotud || 8 || 5 || 6 || 6 || 6 || 31

Kokku || 8 || 5 || 29 || 29 || 26 || 97

Protsentuaalselt || 8,2 % || 5,2 % || 29,9 % || 29,9 % || 26,8 % || 100,0 %

2009. aastal EGFi määrusesse tehtud ajutised ja alalised muudatused mõjutasid oluliselt Euroopa Komisjonile esitatud taotluste arvu, mis suurenes märkimisväärselt pärast 2009. aasta maid. Ajavahemikul 2007–2011 esitati 31 kaubandusega ja 66 kriisiga seotud taotlust. Umbes 80% pärast 2009. aasta maid (kui jõustus muudetud määrus) esitatud taotlustest oli olid seotud ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga.

2. lisa kohaselt on EGFile kõige rohkem rahastamistaotlusi esitanud liikmesriigid Madalmaad ja Hispaania (kumbki 16 taotlust), neile järgnevad Itaalia (12 taotlust) ja Taani (8 taotlust). 31. detsembriks 2011 ei olnud fondile veel toetusetaotlust esitanud seitse liikmesriiki: Eesti, Küpros, Luksemburg, Läti, Ungari, Slovakkia ja Ühendkuningriik.

Joonis 2: EGFilt taotletud summad liikmesriikide lõikes, 2007–2011

(miljonit eurot)

Ajavahemikul 2007–2011 taotlesid 20 liikmesriiki EGFilt toetust kogusummas 414,9 miljonit eurot. Kõige suuremat kaasrahastatavat summat taotles EGFilt Itaalia (66,2 miljonit eurot / 12 taotlust), talle järgnes Iirimaa (60,6 miljonit eurot / 6 taotlust) ja Taani (49,9 miljonit eurot / 8 taotlust). Summad ei ole veel heakskiidetud ning on seega ligikaudsed ja võivad hindamismenetluse käigus veel muutuda.

Joonis 3: Toetatavate töötajate arv liikmesriikide lõikes, 2007–2011

Itaalia on taotlenud EGFi abi kõige suurema arvu koondatud töötajate jaoks (13 910 töötajat / 12 taotlust), järgnevad Hispaania (12 806 töötajat / 16 taotlust) ja Iirimaa (9 835 töötajat / 6 taotlust). 11 liikmesriigis jääb koondatud töötajate arv pisut üle 8 000 (Saksamaa) ja veidi üle 1 400 (Rumeenia) vahele. Ülejäänud kuues taotluse esitanud liikmesriigis on taotlusega hõlmatud töötajaid alla 1000.

Joonis 4: Taotluste arv sektorite kaupa (NACE Rev. 2), 2007–2011

Ajavahemikul 2007–2011 EGFile esitatud taotlused hõlmasid 32 tegevusvaldkonda (vt 1. lisa). Enamik taotlusi oli seotud töötleva tööstusega, kuid kaasatud olid ka ehitus ja teenindus. Kõige suurem oli esitatud taotluste arv neljas töötleva tööstuse sektoris: autotööstus (14 taotlust, 14,4% kõigist taotlustes), tekstiilitööstus (10 taotlust, 10,3%), trükitööstus ning masinate ja seadmete tootmine (vastavalt 9 ja 8 taotlust, 8–9 %). Umbes 10% taotlustest (10 taotlust) oli seotud ehitussektoriga ning hõlmas hoonete ehitamist, eriehitustöid ning arhitekti- ja inseneriteenused. Kui lisada ehituspuusepatoodete ja keraamikatööstusega seotud taotlused oleks sektori osatähtsus 14% (14 taotlust). Pool esindatud sektoritest esitas fondile vaid ühe taotluse.

Joonis 5: Toetatud töötajate arv sektorite kaupa (NACE Rev. 2), 2007–2011

Esimesel kohal on ülekaalukalt autotööstus, kus on 19 000 toetatavat töötajat (21,7 % esitatud taotluste kogusummast), järgnevad tekstiilisektor üle 11 000 toetatava töötajaga (12,6 % esitatud taotluste kogusummast) ja ehitussektor ligikaudu 7 000 toetatava töötajaga (7,8 % esitatud taotluste kogusummast).

Joonis 6: Keskmine EGFilt taotletud summa toetust saava töötaja kohta liikmesriikide kaupa 2007–2011

eurodes || keskmine

Joonis 6 näitab EGFi keskmist toetussummat toetust saava töötaja kohta. Fondi toetus ühe töötaja kohta oli suurim Austrias ja Taanis vastavalt ligikaudu 15 000 ja 10 000 eurot. Seevastu Leedu, Sloveenia ja Tšehhi Vabariigi puhul oli toetus ühe töötaja kohta väiksem kui 1 000 eurot.

6.           Kokkuvõte

Praegused suundumused näitavad, et EGFile esitatud taotlused hõlmavad üha rohkem sektoreid ja liikmesriike. Liikmesriigid on omandanud rohkem kogemusi, et valida sobivaimad meetmed, korraldada tõhusamalt töö kaotanud töötajate toetamist ning kasutada EGFi vahendeid uute lähenemisviiside katsetamiseks. Lisaks kasutavad nad üha enam võimalust suunata projektide rakendamisperioodil vahendeid meetmete vahel ümber, et olemasolevad summad täielikult ära kasutada.

Asjaolu, et fondi ajutist kriisiga seotud erandit pärast 2011. aasta lõppu ei pikendatud (nõukogus ei saavutatud kvalifitseeritud häälteenamust, sest kaheksa riiki hääletasid vastu), on piiranud ELi võimalusi toetada töötajaid, keda majandus- ja finantskriis endiselt suurel määral mõjutab.

Alates 2012. aastast kuni praeguse programmiperioodi lõpuni (2013. aasta lõpuni) jätkatakse muudetud määruse alaliste muudatuste (koondatud töötajate miinimumarvu vähendamine 500 töötajani, rakendusperioodi pikendamine 24 kuuni alates taotluse esitamise kuupäevast), kohaldamist, hõlbustades liikmesriikidel taotluste esitamist seoses töötajatega, kes on koondatud maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuudatuste tulemusena. EGFi kogu potentsiaali kasutamine koos muude olemasolevate vahenditega ning konsulteerimine oluliste sidusrühmadega võimaldaks aidata töö kaotanud töötajaid individuaalselt ja vastavalt nende vajadustele. Seega paraneksid keskmises ja pikemas perspektiivis nende võimalused järkjärgult taastuval tööturul.

1. Lisa – Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile esitatud taotlused liigitatuna majandustegevuse lõikes kuni 31. detsembrini 2011 (97 taotlust)

Autotööstus (NACE jaotis 29: mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2007/001 || FR || Peugeot

EGF/2007/010 || PT || Lissabon-Alentejo

EGF/2008/002 || ES || Delphi

EGF/2008/004 || ES || Castilla-León

EGF/2009/007 || SE || Volvo

EGF/2009/009 || AT || Steiermark

EGF/2009/013 || DE || Karmann

EGF/2009/019 || FR || Renault

EGF/2010/002 || ES || Kataloonia

EGF/2010/004 || PL || Wielkopolskie

EGF/2010/015 || FR || Peugeot

EGF/2010/031 || BE || General Motors/Belgia

EGF/2011/003 || DE || Arnsberg-Düsseldorf

EGF/2011/005 || PT || Norte-Centro

(NACE jaotis 13: tekstiilitootmine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2007/005 || IT || Sardegna

EGF/2007/006 || IT || Piemonte

EGF/2007/007 || IT || Lombardia

EGF/2008/001 || IT || Toscana

EGF/2008/003 || LT || Alytaus Tekstilė

EGF/2008/005 || ES || Kataloonia

EGF/2009/001 || PT || Põhja- ja keskpiirkond

EGF/2009/004 || BE || Oost-West Vlaanderen

EGF/2009/005 || BE || Limburg

EGF/2010/009 || ES || Valencia

Rõivad (NACE jaotis 14: rõivatootmine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2007/008 || MT || Tekstiilitööstus

EGF/2009/018 || LT || Rõivatootmine

EGF/2010/003 || ES || Galicia

EGF/2010/014 || SI || Mura

Trükitööstus (NACE jaotis 18: trükindus ja salvestiste paljundus)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2009/026 || NL || Noord Holland ja Utrecht

EGF/2009/027 || NL || Noord Brabant ja Zuid Holland

EGF/2009/028 || NL || Limburg

EGF/2009/029 || NL || Gelderland ja Overijssel

EGF/2009/030 || NL || Drenthe

EGF/2010/027 || NL || N Brabant, jaotis 18

EGF/2010/028 || NL || Overijssel, jaotis 18

EGF/2010/029 || NL || Z Holland/Utrecht, jaotis 18

EGF/2010/030 || NL || Põhja-Holland/Flevoland, jaotis 18

Masinad ja seadmed (NACE jaotis 28: mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2009/015 || DK || Danfoss Group

EGF/2009/031 || DK || Linak

EGF/2010/001 || DK || Nordjylland

EGF/2010/006 || PL || H.Cegielski-Poznañ

EGF/2010/013 || PL || Podkarpackie

EGF/2010/017 || DK || Midtjylland machinery

EGF/2010/018 || DE || Heidelberger Druckmaschinen

EGF/2010/022 || DK || LM Glasfiber

Hoonete ehitus (NACE jaotis 41: hoonete ehitus)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2009/011 || NL || Heijmans

EGF/2009/017 || LT || Ehitus

EGF/2010/019 || IE || Ehitus 41

EGF/2011/002 || IT || Trentino Alto Adige

EGF/2011/006 || ES || Valencia

EGF/2011/009 || NL || Gelderland

EGF/2011/017 || ES || Aragón

Eriehitustööd (NACE jaotis 43: eriehitustööd)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2010/020 || IE || Ehitus 43

EGF/2011/012 || NL || Noord Brabant ja Zuid Holland

Arhitekti- ja inseneriteenused (NACE jaotis 71: Arhitekti- ja inseneriteenused; teimimine ja analüüs)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2010/021 || IE || Ehitus 71

Elektroonikaseadmed (NACE jaotis 26: arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2009/023 || PT || Qimonda

EGF/2010/008 || AT || AT&S

EGF/2010/011 || NL || NXP Semiconductors

EGF/2011/013 || DK || Flextronics

EGF/2011/025 || IT || Lombardia

Mobiiltelefonid (NACE jaotis 26: arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2007/003 || DE || BenQ

EGF/2007/004 || FI || Perlos

EGF/2009/002 || DE || Nokia

EGF/2011/014 || RO || Nokia

Arvutid (NACE jaotis 26: arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2009/008 || IE || Dell

Metallitootmine (NACE jaotis 24: metallitootmine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2009/022 || BG || Kremikovtsi AD (ei vasta tingimustele)

EGF/2010/007 || AT || Steiermark-Niederösterreich

EGF/2011/021 || NL || Zalco

Kodumasinad (NACE jaotis 27: elektriseadmete tootmine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2009/006 || IT || Gruppo Merloni

EGF/2009/010 || LT || AB Snaige

EGF/2011/023 || IT || Antonio Merloni

Jaekaubandus (NACE jaotis 47: jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2010/010 || CZ || Unilever

EGF/2010/016 || ES || Aragón

EGF/2011/004 || EL || Aldi Hellas

Ehituspuusepa- ja tisleritooted (NACE jaotis 16: puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2009/020 || ES || Castilla La Mancha

EGF/2011/022 || ES || Castilla y León-Castilla-La Mancha

Laevaehitus (NACE jaotis 30: muude transpordivahendite tootmine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2010/025 || DK || Odense Steel Shipyard

EGF/2011/008 || DK || Odense Steel Shipyard

Mootorrattad (NACE jaotis 30: muude transpordivahendite tootmine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2011/026 || IT || Emilia Romagna

Metallitööstus (NACE jaotis 25: metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2011/018 || ES || País Vasco

EGF/2011/019 || ES || Galicia

Jalatsite tootmine (NACE jaotis 15: nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2010/026 || PT || Rohde

EGF/2011/020 || ES || Valencia

Hulgimüük (NACE jaotis 46: hulgikaubandus)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2010/012 || NL || Noord Holland ICT

Õhusõiduki hooldus (NACE jaotis 33: masinate ja seadmete remont ja paigaldus)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2009/021 || IE || SR Technics

Kirjastamine (NACE jaotis 58: kirjastamine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2009/024 || NL || Noord Holland and Zuid Holland

Mööbel (NACE jaotis 31: mööbli tootmine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2009/016 || LT || Furniture

Keraamika (NACE jaotis 23: muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2009/014 || ES || Valencia

EGF/2011/007 || IT || Lazio

Kristallklaas (NACE jaotis 23: muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2009/012 || IE || Waterford Crystal

Kivi/marmor (NACE jaotis 23: muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2010/005 || ES || Valencia

Maanteetransport (NACE jaotis 49: maismaatransport ja torutransport)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2011/001 || AT || Nieder- und Oberösterreich

Tubakatooted (NACE jaotis 12: tubakatoodete tootmine)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2011/010 || AT || Austria Tabak

Sotsiaalhooldus (NACE jaotis 88: sotsiaalhooldus ilma majutuseta)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2011/011 || AT || Soziale Dienstleistungen

Ravimid (NACE jaotis 21: põhifarmaatsiatooted ja ravimpreparaadid)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2011/015 || SE || AstraZeneca

IKT teenused (NACE jaotis 62: Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2011/016 || ES || Agile

Laondus (NACE jaotis 52: Laondus ja veondust abistavad tegevusalad)

Nr || Liikmesriik || Taotlus

EGF/2011/24 || IT || Medcenter

|| ||

Taotluste koguarv: 97 Tööstussektorite koguarv: 32 Eespool esitatud nimekirjas võeti kaheksat NACE allsektorit arvesse eraldi sektoritena: arvutid, mobiiltelefonid, elektroonikaseadmed (NACE jaotis 26); laevaehitus, mootorrattad (NACE jaotis 30); keraamika, kristallklaas, kivi/marmor (NACE jaotis 23) *) Järgmised kuus taotlust võeti tagasi (seisuga 31. detsember 2011) ning neid ei ole arvesse võetud: EGF/2007/002    FR       Renault                       (võeti tagasi 2009. aasta juulis) EGF/2007/009    ES        Delphi                         (võeti tagasi 2007. aastal ) EGF/2009/003    AT       Magna Steyr               (võeti tagasi 2009. aastal ) EGF/2009/025    NL       Noord Brabant           (võeti tagasi 2010. aasta aprillis ) EGF/2010/023    ES        Lear                            (võeti tagasi 2011. aasta juulis) EGF/2010/024     NL       ABN amrobank           (võeti tagasi 2011. aasta märtsis)

2. Lisa — ülevaade Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile 31. detsembriks 2011 esitatud taotlustest liikmesriikide ja taotluse liikide lõikes (artiklis 1 sätestatud kriteeriumid)

1)         Tabelis võetakse arvesse enne 31. detsembrit 2011 tehtud muudatusi.

2)         Ajutine erand, millega laiendati EGFi reguleerimisala ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärgedele ning suurendati EGFi kaasrahastamise määra 65 %-le kogukuludest kõigi taotluste suhtes, mis on esitatud ajavahemikul 1. maist 2009 kuni 30. detsembrini 2011 (määrus (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 (ELT L 167, 29.06.2009).

3)         Üks esitatud taotlus (EGF/2009/022 BG/Kremikovtsi) ei olnud abikõlblik (SEK (2010) 993 (lõplik), 30.8.2010).

4)         Statistika ei hõlma kuut taotlust, mille taotluse esitanud liikmesriigid tagasi võtsid.

5)         31. detsembri 2011 seisuga ei olnud fondi toetust taotlenud seitse liikmesriiki: Eesti, Küpros, Luksemburg, Läti, Ungari, Slovakkia ja Ühendkuningriik.

[1]               Määrus (EÜ) nr 1927/2006, 20. detsember 2006, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta. ELT L 406, 30.12.2006, lk.1. Parandus kõikides keeltes ELT L 48, 22.02.2008. lk 82, ainult inglise keeles ELT L 202, 31.7.2008, lk. 74.

[2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 546/2009, 18. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 167, 29.6.2009).

[3]               Vastavalt EGFi muudetud määruse artikli 1 lõike 1 punktile a) kohaldatakse erandit EGFile ajavahemikul 1.5.2009 – 30.12.2011 esitatud taotluste suhtes.

[4]               Komisjoni 10. juuni 2011. aasta ettepanek KOM(2011) 336 (lõplik).

[5]               Sealhulgas kaks taotlust, mis 2011. aastal tagasi võeti (EGF/2010/023 ES/Lear ja EGF/2010/024 NL/ABN Amrobank).

[6]               Hoonete ehitus (4), autotööstus (2), elektroonikaseadmed (2), metallitööstus (2), laevaehitus (1), jalatsitööstus (1), metallitootmine (1), jaekaubandus (1), keraamikatööstus (1), eriehitustööd (1), mobiiltelefonid (1), ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine (1), kodutehnika (1), maanteetransport (1), tubakatooted (1), sotsiaalhoolekanne (1), farmaatsiatooted (1), IKT-teenused (1), ladustamine (1), mootorrattad (1).

[7]               Arvestamata 382 200 eurot, mille Hispaania 2011. aastal tagastas seoses taotlusega EGF/2010 023 ES/Lear.

[8]               Selle tabeli koostas komisjon liikmesriikide rakendatud meetmete põhjal, nagu on esitatud nende lõpparuannetes. Meetmete kategooriad põhinevad Eurostati kasutataval meetodil, mida on kirjeldatud dokumendis „Labour market policy database – Methodology – Revision of June 2006”, kuid ei vasta sellele täielikult. Mõned EGFist kaasrahastatavad meetmed ei sobi ühessegi Eurostati kategooriasse (nt tööotsingu- ja koolitustoetused, päevarahad aktiivses tööturumeetmes osalemise ajal).

[9]               KOM(2011) 500 (lõplik), 29.6.2011.

[10]             KOM(2011) 608 (lõplik), 6.10.2011.

[11]             ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[12]             ELT L 154, 19.6.2010, lk 27.

[13]             http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_377_en.pdf.

[14]             Arvesse ei võetud taotlust EGF/2007/002 FR/Renault, mis võeti 2009. aastal tagasi.