KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE,

mis käsitleb Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiat

1. Sissejuhatus

Läänemeri on jätkuvalt üks Euroopa ohualtimaid piirkondi. Igal suvel õitsevad seal vetikad ning läbi Läänemere kõige kitsamate ja madalamate väinade liigub üha rohkem ja üha suuremaid laevu. Endiselt tegeletakse ajaloolistest eraldusjoontest ülesaamisega. Sidemeid teadustöö, innovatsiooni ja kaubanduse vallas tuleb tugevdada, kuid transpordi- ja energiaühendused on endiselt lünklikud: Läänemere piirkonna ida- ja põhjapoolsed osad on liigagi sageli ülejäänud EList ära lõigatud.

Just neil põhjustel võttis Euroopa Komisjon 2009. aasta juunis Euroopa Ülemkogu palvel vastu ELi Läänemere piirkonna strateegia. Strateegias käsitletakse selliseid olulisi küsimusi nagu jätkusuutlik keskkond, heaolu, ligipääsetavus, ohutus ja turvalisus, aga ka seda, kuidas muuta Läänemere-äärsed alad integreeritud, tulevikku vaatavaks maailmaklassi piirkonnaks, mis oleks eeskujuks kogu Euroopale. Selle eesmärk on koordineerida liikmesriikide, piirkondade, omavalitsuste, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna organisatsioonide, rahaasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide tegevust piirkonna tõhusama arengu nimel. Ühtlasi on tegemist integreeritud merenduspoliitika rakendamise vahendiga kõnealuses piirkonnas.

2011. aasta juunis avaldas komisjon eduaruande[1]. Seejärel võttis üldasjade nõukogu 15. novembril 2011 vastu järeldused, milles esitati komisjonile üleskutse vaadata ELi Läänemere piirkonna strateegia läbi hiljemalt 2012. aasta algul. Käesolev teatis on vastus nõukogu üleskutsele ning selles tehakse järgmised ettepanekud:

· täpsustada strateegilisi eesmärke,

· viia omavahel vastavusse poliitika ja rahastamine,

· muuta eri osapoolte vastutusalad selgemaks,

· parandada teabevahetust.

Läänemere strateegias peavad kajastuma samad eesmärgid kui strateegias „Euroopa 2020” – arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv – aga ka ELi poliitika areng, sealhulgas koostöö olulisus kavandatud mitmeaastases finantsraamistikus, ühtekuuluvuspoliitika kavandatud reformid, eelkõige suurem temaatiline kontsentreeritus, ning makropiirkondlike ja merekeskkonna strateegiate roll ühises strateegilises raamistikus, partnerluslepingutes ja töökavades.

Läänemere piirkonna koostöö toetab ja aitab ellu viia muid ELi poliitilisi tegevussuundi, näiteks kliimamuutusepoliitikat, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” ja õppimise valdkonnas programmi „Erasmus kõigile”; samuti aitab see ellu viia integreeritud merenduspoliitikat ja üleeuroopalise transpordivõrguga (TEN-T) seotud poliitikat. Senine töö on näidanud, et selline makropiirkondlik lähenemisviis lisab edusammudele uue koostööl põhineva praktilise aspekti.

2. Uue strateegilise raamistiku suunas

Arvestades riikide eelarvevahendite praegust piiratust, on oluline kasutada innovatiivset lähenemisviisi, et olemasoleva poliitika ja vahenditega saavutataks võimalikult head tulemused. Makropiirkondlik lähenemisviis loob integreeritud raamistiku nende ülesannete lahendamiseks, mis on riikide jaoks liiga ulatuslikud, kuid kogu ELi jaoks liialt spetsiifilised.

Selleks, et Läänemere strateegia saaks õige rõhuasetuse ja suuna, tuleb tema peamised eesmärgid ja nende saavutamise viisid selgemalt paika panna. Seepärast määratletakse käesolevas teatises strateegia kolm üldist eesmärki ning nende puhul kasutatavad näitajad ja konkreetsemad eesmärgid:

· kaitsta Läänemerd;

· ühendada piirkond ja

· suurendada heaolu.

Sellega luuakse uus raamistik, mis võimaldab arvesse võtta nõukogu soovitusi. 2.1. Poliitiline tahe

Et säiliks kõrgetasemeline poliitiline tahe, peavad strateegia lõpptulemused olema selgemad nii riikide kui ka ELi tasemel. Vastavalt nõukogu üleskutsele tuleks strateegia lülitada vastavalt vajadusele ministrite nõukogude eri koosseisude päevakorda. Strateegiaga seotud aspekte tuleks võtta arvesse eelarvet ja muid teemasid käsitlevates aruteludes.

Intensiivsemalt tuleb kaasata piirkondlik ja kohalik tasand. Nimetatud küsimusi puudutavad uue ühtekuuluvuspoliitika sätted, mille kohaselt tuleks uute programmide väljatöötamisel ja rakendamisel võtta arvesse makropiirkondlikke strateegiaid.

Poliitiline tahe peab väljenduma ka administratiivtasandil, kus peab olema tagatud töötajate piisav arv ja järjepidevus.

2.2. Poliitika vastavusseviimine

Poliitilistes reaktsioonides peaks peegelduma piirkonna ees seisvate ülesannete ja võimaluste territoriaalne iseloom. Poliitilised algatused peaksid olema selged ja arusaadavad ning suurendama sünergiat. Hea näide on siinkohal kliimamuutustega seotud tegurite kavandatud automaatne kaasamine ühtekuuluvuspoliitikasse. Komisjon hoiab poliitilistel arengusuundadel süstemaatiliselt silma peal, et tagada nende kooskõla makropiirkonna eesmärkidega.

Makropiirkondlikku vaatenurka silmas pidades saavad asjaomased nõukogu töörühmad ja parlamendikomisjonid tagada, et poliitika territoriaalne mõju ja mõju ühtekuuluvusele on positiivne. Arvestades, et strateegia hõlmab paljusid sektoreid, peaksid nõukogu eri koosseisud seda teemat regulaarselt jälgima.

Samasugust lähenemisviisi on vaja ka kohalikul, piirkondlikul, subregionaalsel ja riigi tasandil ning poliitikakujundamisega peaks kõigil tasanditel kaasnema olukorra analüüsimine.

2.3. Rahastamise vastavusseviimine

Komisjon rõhutab, et praeguses majanduslikus olukorras on eriti oluline kasutada ELi ja liikmesriikide olemasolevaid eelarvevahendeid tulemuslikult. Et makropiirkondliku rahastamise mõju oleks võimalikult suur, peaksid liikmesriigid ja muud rahaliste vahendite pakkujad kindlustama, et prioriteedid oleksid kooskõlas strateegia eesmärkidega.

2011. aasta juunis koostatud komisjoni eduaruandes tõdeti, et selles vallas on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid palju tööd on veel ees. Strateegia annab oodatud tulemusi vaid siis, kui see seostatakse igakülgselt kõigi kättesaadavate ressurssidega, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Kalandusfond,[2] Euroopa Ühendamise Rahastu, programm „LIFE” ning teaduse, innovatsiooni, hariduse, kultuuri ja tervishoiu valdkondade programmid.

Oluline on keskenduda nii kõnealuse kohandamisega seotud finantsilistele kui ka struktuurilistele muutustele. Piirkonna rakenduskavade korraldusasutused peaksid kehtestama paindlikuma lähenemisviisi, mis võimaldaks näiteks pikemaajaliste projektide rahastamist ja seemnekapitali pakkumist. Riiklike ja piirkondlike programmide piiriülene mõõde peaks olema jõulisem, sest vaid territoriaalse koostöö programmidele toetumine ei ole piisav. Jätkata tuleb tööd rakendusvahendi raamistiku kallal, et kaasa tuleksid rahvusvahelised finantseerimisasutused, muud rahastajad ja erasektor ning suureneks kasutadaolevate vahendite finantsvõimendus.

2014.–2020. aasta finantsraamistikus on makropiirkondliku lähenemisviisi paremaks toetamiseks astutud olulisi samme. Kui strateegia 2009. aastal keset programmitöö perioodi alguse sai, oli programmide sisu mõjutamiseks väga vähe võimalusi. Nüüd aga sisaldavad ühtekuuluvuspoliitika ettepanekud järgmiseks programmitöö perioodiks selgeid strateegilisi ja praktilisi seoseid. Kui piirkondlikul, riiklikul, piiriülesel või riikidevahelisel tasandil töötatakse välja partnerluslepinguid ja rakenduskavasid, peavad need sisaldama makropiirkondlikke eesmärke ja prioriteete. Käegakatsutavate tulemusteni jõudmist toetab ka nõue, et rahastamine peaks keskenduma piiratud hulgale strateegia seisukohast olulistele teemavaldkondadele.

On äärmiselt oluline, et kõigil tasandeil mõeldaks võimalikult aegsasti sellele, kuidas ja millistele prioriteetidele tuleks eelseisval rahastamisperioodil vahendeid eraldada, võttes sealjuures arvesse tegevuskava ning strateegia ja prioriteetsete valdkondade tasemel seatud eesmärke.

2.4. Juhtimine

Kuna tegemist on esimese omataolise strateegiaga ja selles osaleb väga palju erinevaid sidusrühmi, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, riikide ministeeriumid, komisjoni talitused, rahvusvahelised finantseerimisasutused, erasektori esindajad ja valitsusvälised organisatsioonid, peab kasutatav juhtimisstruktuur olema avatud, kuid tõhus.

Seniste kogemuste põhjal kutsub nõukogu komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike üles tegema koostööd, et muuta peamiste ELi Läänemere piirkonna strateegia rakendamisega tegelevate sidusrühmade[3] rollid ja ülesanded selgemaks, et anda selgeid suuniseid nende funktsioonide kohta ja hõlbustada nende tööd strateegia rakendamisel.

Komisjon on koostöös nende sidusrühmadega pannud paika kõigi nelja peamise rühma olulisemad ülesanded[4]. Tagada tuleb piisav haldussuutlikkus, mis ei tähenda strateegia eelistamist teiste prioriteetide arvelt, vaid toetust ühtsemale lähenemisele.

– Komisjon tagab strateegia üldise koordineerimise, hõlbustab asjaomaste sidusrühmade kaasamist ning jälgib edusamme, annab nende kohta aru ja hindab neid koostöös liikmesriikidega.

– Osalevate liikmesriikide nimetatud riiklikud kontaktpunktid tagavad strateegia rakendamise üldise koordineerimise ja selle toetamise oma riigis, aga ka üldisel tasemel.

– Strateegia tegevuskava hõlmab prioriteetseid valdkondi ja horisontaalseid meetmeid, milles on põhjalike konsultatsioonide käigus kokku lepitud. Nende prioriteetide koordineerimise ja tulemuste õigeaegse saavutamise huvides hoiavad prioriteetsete valdkondade koordinaatorid ja horisontaalsete meetmete juhid oma valdkonna projektide rakendamisel silma peal ning edendavad ühtlasi makropiirkondlikku mõju ja jagavad teavet tulemuste kohta.

– Juhtprojektide juhid annavad prioriteetse valdkonna üldistele eesmärkidele kuju konkreetsete meetmetena, millele määratakse juht ja ajakava, vastutades seega otseselt strateegia kohapealse tegeliku rakendamise hõlbustamise eest.

Lisaks koguneb regulaarselt kõigi ELi liikmesriikide esindajatest koosnev kõrgetasemeline eksperdirühm, et anda komisjonile nõu rakendusprotsessiga seotud küsimustes, pidada väitlusi strateegia peamiste suundade üle ja leida strateegiale kõlapind kogu ELis. Komisjon toetab ühiseid koosolekuid ELi Doonau piirkonna strateegia kõrgetasemelise eksperdirühmaga, et kindlustada heade tavade vahetus. Lisaks sidemetele Doonau piirkonnaga tuleks tugevdada ka sidemeid muude piirkondlike algatustega Atlandi ookeani piirkonnas, arktiliste piirkondades ja mujal. Kohtumisi võib korraldada ka teistega, näiteks transpordi- ja logistikaalase põhjamõõtme partnerluse kõrgetasemelise eksperdirühmaga.

Haldusliku jätkusuutlikkuse suurendamise seisukohast tuleks uurida ka Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste potentsiaali kas strateegia tasandi või konkreetsete prioriteetsete valdkondade töövahendina.

2.5. Sidusrühmade, sh erasektori kaasamine

Strateegia edu eelduseks on kõigi asjaomaste riiklike ja eraõiguslike sidusrühmade osalus. Osalus peaks realiseeruma nii ideede tasandil ehk strateegia üldise arengu mõjurina (nt osalus siseturgu käsitlevates asjaomastes dialoogides) kui ka praktikas, väljendudes rakendamisele kaasaaitamises (nt digitaalturgu käsitlevate projektide kaudu).

Sellist osalust tuleb arendada. Komisjoni, asjaomaste liikmesriikide, kommertskodade ühenduste, tööstusharude liitude, piirkondlike teadus- ja innovatsioonirühmade ja valitsusväliste organisatsioonide (nt Läänemeremaade Arengu Foorum) sügavamõttelisem dialoog peaks muu hulgas pöörama suuremat tähelepanu äriringkondadele. Toetada tuleks temaatilisi ettevõtmisi, strateegia huvide sidumist erasektori huvidega ja sihipäraseid konsultatsioone strateegilistes küsimustes.

2.6. Naabrid, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid

Kuigi strateegia on ELi-keskne, sõltub tema edu tihedast ja viljakast koostööst naaberriikidega. Olemasolevate platvormide[5] abil tuleks koostöö muuta intensiivsemaks, seda eelkõige Venemaa Föderatsiooniga. Nende platvormide kaudu tuleks ühised prioriteedid muuta topelttööd vältides konkreetseks tegevuseks.

Näiteks aitab dialoog Põhjamaade Ministrite Nõukoguga paremini koordineerida rahaliste ja inimressursside kasutamist. Jätkuv koostöö HELCOMiga aga võimaldab jõulisemalt ellu viia strateegia tegevuskava ja HELCOMi Läänemere tegevuskava.

2.7. Teadlikkuse suurendamine

Vaja on suurendada teadlikkust strateegia lähenemisviisist ja selle saavutustest. Seda rõhutavad nii komisjon kui ka nõukogu. Komisjon ja asjaomased liikmesriigid peaksid kõnealuse eesmärgi saavutamisse kaasama võimalikult erinevaid osalisi ja kasutama võimalikult paljusid suhtluskanaleid. Selleks, et parandada juurdepääsu rahastamist, koostöövõimalusi ja projektide rühmitamist käsitlevale teabele, tuleks kogemusi ja häid tavasid jagada internetis, näiteks võiks luua veebiportaali, mis sisaldaks linke vajalikele saitidele. Ka üldiste eesmärkide jätkuv rõhutamine koos allpool kirjeldatud hästi teadaolevate näitajate ja sihtmärkidega aitab strateegia olemuse selgelt esile tuua.

2.8. Järelevalvekord

Nõukogu nõuab „realistlike ja saavutatavate eesmärkide ja näitajate” kasutamist. Komisjon teeb ettepaneku seada kolm eelnimetatud üldist eesmärki: kaitsta Läänemerd; ühendada piirkond; suurendada heaolu.

Neid üldisi eesmärke peaksid täiendama arvukad näitajad ja konkreetsemad eesmärgid. Pärast laialdasi konsultatsioone on paika pandud uued näitajad ja konkreetsed eesmärgid, kuid need tulenevad siiski varasemast poliitikast ja pikaajalistest plaanidest ning loovad aluse tõhusamaks seireks ja hindamiseks. Komisjon teeb ettepaneku võtta need läbivaadatud tegevuskavas kasutusele koos vajalike muudatustega, mille hulka kuuluvad konkreetsete eesmärkide üksikasjalikud baasnäitajad, et komisjon saaks oma aruannetes neid tähelepanelikult jälgida.

Ka liikmesriikidel palutakse esitada konkreetsete prioriteetsete valdkondade kohta näitajaid ja konkreetseid eesmärke, kaasa arvatud vahe-eesmärke ja kriteeriume üldiste eesmärkide saavutamiseks. See hõlbustab suhtlust üldsusega ja annab strateegilise suuna strateegia tegevuskava ülevaatamisele, heade projektide valiku esmatähtsaks pidamisele ja arengule, aga ka strateegia raames saavutatu selgemale tutvustamisele.

3. Uue raamistiku elluviimine

Läänemere kaitsmine, piirkonna ühendamine ja heaolu suurendamine loovad selge raamistiku Läänemere piirkonna ja ELi olulistele küsimustele, kaasa arvatud strateegia „Euroopa 2020” peamistele eesmärkidele.

3.1. Läänemere kaitsmine

Läänemere piirkonna üldine keskkonnaeesmärk on saavutada aastaks 2020 piirkonna hea keskkonnaseisund vastavalt merestrateegia raamdirektiivile ja aastaks 2021 elupaikade direktiivis sätestatud soodus kaitsestaatus kooskõlas ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja asjaomaste eesmärkidega, nagu nõuab HELCOMi Läänemere tegevuskava.

Näiteks bioloogilist mitmekesisust, elupaiku, kalandust ja eutrofeerumist käsitlevate asjaomaste ELi õigusaktide rangem rakendamine on Läänemere kaitsmise eesmärgi seisukohast esmatähtis: praegu on asulareovee puhastamise direktiivi, nitraatide direktiivi ja veepoliitika raamdirektiivi täielik rakendamine ajakavast maha jäänud.

Maailma Looduse Fondi 2011. aasta aruanne „Baltic Sea Scorecard” näitas, et kuigi Läänemeri on endiselt üks saastatumaid maailmas ja selle halb seisund seab ohtu Läänemere ümbruse 80 miljoni elaniku elukvaliteedi, on intensiivne töö andnud tulemusi, kuid teha on siiski veel palju.

Edaspidi toetab neid jõupingutusi strateegia võimaldatav kooskõlastatum lähenemisviis.

· Selleks, et tagada meetmete võtmine kokkulepitud keskkonnaalaste prioriteetide realiseerimiseks ja kehtivate õigusaktide parem jõustamine, on vaja järjepidevat kõrgetasemelist poliitilist tahet. Näiteks peaksid liikmesriigid võtma uusi õigusakte koostades arvesse juhtprojekti käigus esitatud soovitust loobuda fosfaatide kasutamisest detergentides.

· Merekeskkonna hea tervise ja rannikualade piisava kaitse saavutamisele aitab kaasa ka poliitika vastavusseviimine strateegiaga, näiteks keskkonna- ja kliimaküsimuste (sh asjakohaste teadustulemuste) lõimimine kõigisse asjaomastesse poliitikavaldkondadesse, kaasa arvatud transport, põllumajandus ja tööstuspoliitika. Valdkondadeülene poliitika kavandamine tähendab, et kõigis sektorites võetakse Läänemere piirkonna kokkulepitud prioriteete arvesse kooskõlas territoriaalsete vajadustega. Siinjuures võib näiteks tuua sellised ühise põllumajanduspoliitika põllumajanduse keskkonnameetmed nagu puhverribade rajamine jõgede ja märgalade äärde või loomsete jäätmete parem käitlemine. Euroopa Ülemkogu kinnistas strateegia 2009. aastal ning kutsus üles viima selle vastavusse integreeritud merenduspoliitikaga.

· Rahastamise parem vastavusseviimine strateegia eesmärkidega on eriti oluline, et saavutada keskkonna- ja kliimaalased sihid. Läänemere probleemid on liialt suured, et üksi ei tule nendega toime ükski liikmesriik. Näiteks selleks, et vähendada Läänemeres nn surnud tsoonide arvu, mis katavad toitainete liigse kontsentratsiooni tõttu praegu kuni ühe kuuendiku merepõhja pindalast, on vaja täiendavaid koordineeritud investeeringuid reovee puhastusjaamadesse ning fosfori ja lämmastiku eemaldamisse.

· Tihedamaid partnerlussuhteid riikide, piirkondade ja kohalike haldusasutuste, teadusasutuste ja muude sidusrühmade, näiteks laevaomanike, sadamate, logistikaettevõtete ja valitsusväliste organisatsioonide vahel on vaja selleks, et saavutada strateegia eesmärgid keskkonnasõbraliku ja ohutu laevanduse vallas. Praegune tihe laevaliiklus ja sellega kaasnev õhusaaste, kasvuhoonegaaside heide, nafta ja muude jäätmete merreheitmine ning võõrorganismide sissetoomine süvendavad probleeme, mille on põhjustanud maismaalt pärit liigsed toitained ja muud ohtlikud ained. Ühine töö võib parandada eraõiguslike sidusrühmade teadlikkust eeskirjadest ja standarditest ning anda riigisektorile otsestest allikatest teavet turutingimuste ja -vajaduste kohta.

· Tihedam koostöö naaberriikidega, eelkõige Venemaaga on vajalik selleks, et saavutada strateegia eesmärgid tõhusama ja ühilduvama mereseire vallas, aga ka merel ja maal juhtuda võivate suurõnnetuste ennetustegevuse, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise puhul. Soome lahe ühine mereseire on hea eeskuju, mida võiks laiendada kogu Läänemerele.

· Tööalaste prioriteetide väljaselgitamine koos piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu HELCOM aitab toetada strateegia raames tehtavat, et tulla toime ohtlike ainete ja hävitavate kalapüügitavade, sh ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud püügi mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele ning negatiivsete tagajärgedega kalade ja inimese tervise jaoks. Läänemere riimveelise keskkonna ja veevahetuse aeglase tempo tõttu (enam kui 30 aastat) tekitavad ohtlikud ained sealsele ökosüsteemile eriti suurt kahju. Looduslike liikide mitmekesisuse ja hea tervise edendamisel tuleks arvesse võtta ka kliimamuutuse mõju.

Strateegia uus raamistik aitab kirjeldatud moel kaasa Läänemere kaitsmiseks tehtavale tööle. Nüüd tuleks pakutavaid võimalusi ja vahendeid piirkonnas täies ulatuses ära kasutada.

Kirjeldatud jõulisema raamistiku range järgimise huvides teeb komisjon ettepaneku kasutada Läänemere kaitsmisel tehtavate edusammude mõõtmiseks järgmisi näitajaid ja konkreetseid eesmärke.

1. Puhas vesi – mõõtmisel lähtutakse hea keskkonnaseisundi saavutamisest aastaks 2020, sh toitainekoormuse vähendamine kooskõlas edaspidi läbivaadatavas merestrateegia raamdirektiivis ja HELCOMi Läänemere tegevuskavas 2013. aastal kehtestatavate eesmärkide ja näitajatega;

2. Looduslike liikide mitmekesisus ja hea tervis aastaks 2020 – mõõtmisel lähtutakse bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi, sh kalavarude tervisliku seisundi paranemisest kooskõlas eesmärkidega, mida ajakohastatakse HELCOMi 2013. aasta otsustega ja merestrateegia raamdirektiivi läbivaatamise käigus.

3. HELCOMi ajakohastatud Läänemere tegevuskava õigeaegne vastuvõtmine 2013. aastal ja täielik rakendamine aastaks 2021.

4. Keskkonnasõbralik laevandus – mõõtmisel lähtutakse heitmete ebaseadusliku merrejuhtimise kõrvaldamisest aastaks 2020, ja ohutu laevandus – mõõtmisel lähtutakse õnnetusjuhtumite arvu vähendamisest 20 % aastaks 2020 (võrreldes 2010. aasta tasemega).

5. Piiriülene ja ökosüsteemipõhine mereala ruumiline planeerimine kogu piirkonnas aastaks 2015;

6. Kohanemine kliimamuutustega rannikualade kaitse integreeritud kava ja programmi vastuvõtmisega aastaks 2020.

7. Ohutuse suurendamine mereseireasutuste tihedama koostöö kaudu, mis toetub paremale teabe jagamisele ja koordineeritud tegevusele, et parandada aastaks 2015 merendusalast teadlikkust ja merenduse tõhusust.

3.2. Piirkonna ühendamine

Pikad vahemaad, rasked ilmastikutingimused ja hõre infrastruktuur tähendavad endiselt seda, et juurdepääsetavus paljudele Läänemere idakalda piirkonna, Põhja-Soome ja Rootsi paikadele on kõige kehvem kogu Euroopas. Ühenduslülide puudumine on kulukas ja energiakasutuse seisukohast ebatõhus ning takistab ühtlasi siseturu toimimist ja vähendab territoriaalset ühtsust.

Prioriteetsed valdkonnad, mis toetavad strateegia eesmärki ühendada piirkond, võivad kasutada strateegia uuendatud raamistikku, et pakkuda arukaid, jätkusuutlikke ja kaasavaid territoriaalseid lahendusi.

· Kõrgetasemeline poliitiline tahe on eriti oluline näiteks selleks, et hõlbustada Balti riikide energiaturgude sidumise kavaga seotud töid, et tagada siseturu nõuetekohase toimimise ja parema varustuskindluse jaoks piirkondlik energiataristu. See puudutab nii õigeaegseid investeeringuid kui ka turureforme.

· Eri poliitikavaldkondade parem kooskõlastamine aitab kaasa makropiirkondliku mitmeliigilise transpordivõrgu arendamisele. Asjaomased ministeeriumid peavad koos komisjoni, põhjamõõtme transpordi- ja logistikapartnerluse ja muude piirkondlike organitega tagama transpordi-, merendus-, keskkonna- ja kliimamuutusepoliitika suurema ühtsuse.

· Ida-lääne ja põhja-lõuna vahelised eraldusjooned pole piirkonnas kuhugi kadunud ning neid ületav jätkusuutlik ja ulatuslik infrastruktuurivõrk eeldab rahastamise paremat vastavust strateegiale ja tihedamaid sidemeid naaberriikidega. Prioriteetsete projektide rakendamiseks tuleb infrastruktuuri arendamist ja rahastamist paremini planeerida ja koordineerida. Seda tuleks teha kooskõlas üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) suunistega, kasutades täies ulatuses ära näiteks põhjamõõtme transpordi- ja logistikapartnerluse platvormi ja vahendeid, mida saab kasutada Euroopa Ühendamise Rahastu ja TEN-T raames.

Piirkonna ühendamise eesmärgi raames koondatakse makropiirkonna jõupingutused inimpotentsiaali arendamisele ning arukama ja ressursisäästlikuma transpordi- ja energiasüsteemi loomisele. Seega on nimetatud eesmärk kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks ja nendega seotud juhtalgatustega. Sealjuures tuleb täielikult ära kasutada ühtekuuluvuspoliitika uusi ettepanekuid, eelkõige piiriülese infrastruktuuri arendamiseks. Välispiiridel tuleks toetada ELi tolli-infrastruktuuri, seadmete ja süsteemide ajakohastamist ja haldussuutlikkuse suurendamist. Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et infrastruktuur suudaks vastu pidada loodusõnnetustele ja inimeste põhjustatud katastroofidele.

Tõhusate järelmeetmete tagamiseks teeb komisjon ettepaneku kasutada edusammude mõõtmiseks järgmisi näitajaid ja konkreetseid eesmärke:

1. Paremad jätkusuutlikud sise- ja välisühendused piirkonnas, reisimisele ja välispiiridel ootamisele kuluva aja vähendamine Euroopa Ühendamise Rahastu toel – mõõtmisel lähtutakse piirkonna kõigi seitsme prioriteetse maismaa- ja mereprojekti (nt Fehmarni väina maantee-/raudteeühendus aastaks 2020 ja Rail Baltica aastaks 2024) lõpuleviimisest.

2. Balti riikide energiaturgude ühendamine ülejäänud piirkonnaga vastavalt Balti riikide energiaturgude sidumise kavale – mõõtmisel lähtutakse gaasi- ja elektriturgude täielikust ja keskkonnasäästlikust ühendamisest aastaks 2015.

3. Tihedam koostöö ühise piiriülese juhtimise ning infrastruktuuride kavandamise ja elluviimise vallas, muu hulgas ka merepiirkondades.

3.3. Heaolu suurendamine

Euroopa Liit võitleb endiselt majandusraskustega. 2011. aasta aruandes kõnealuse piirkonna olukorra kohta (iga-aastane hinnang Läänemere piirkonna konkurentsivõimele ja koostööle)[6] täheldatakse, et piirkonna väljavaated on pärast aastast kasvu suuremas osas piirkonnast halvenemas. Aruandes rõhutatakse ELi riikide majanduste sõltuvust üksteisest ja koostöö olulisust jätkusuutliku majanduskasvu jaoks.

Heaolu suurendamise eesmärk tugevdab uuendatud strateegilise raamistiku kaudu majanduskasvu taastamise meetmeid kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega. Selgem rõhuasetus majanduskasvul ja töökohtade loomisel ning poliitikakujundajatele antav võimalus saada parem ülevaade omavahel seotud või vastuolus olevatest arengusuundadest toetavad poliitika kujundamist ja rakendamist. Õigusaktide kiire ülevõtmine hästi toimiva siseturu tagamiseks eeldab suuremat poliitilist pühendumist. Arvestades, et suurem osa kaubavahetust toimub makropiirkonna sees, on see otsustava tähtsusega.

· Poliitika kooskõlastamine tagab ühtlase arengu sellistes peamistes sektorites nagu põllumajandus, maaelu areng (k.a. metsandus) ja kalandus. Ühise kalanduspoliitika reform on näide sellest, kuidas poliitikavaldkond vaadati läbi pärast strateegia raames esitatud soovitusi kalavarude detsentraliseeritud ja territooriumispetsiifiliseks majandamiseks.

· Kogu Läänemere piirkonda hõlmava innovatsiooniliidu toetamine aitab kooskõlastada rahastamist programmilise lähenemisviisi kaudu. Teadusuuringutele ja innovatsioonile tuleb eraldada rohkem vahendeid, et toetada piirkonnas arukat spetsialiseerumist, mis aitaks saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid. Täies ulatuses tuleks ära kasutada raamprogrammiga „Horisont 2020” loodavaid võimalusi.

· Sidusrühmadevaheline dialoog, mis peaks hõlmama komisjoni, liikmesriike, kommertskodasid ja tööstusharude liite, peaks koondama strateegia tähelepanu piirkonna tööstuspoliitikale. Kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatusega „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” ja Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act” toetab strateegia VKEsid (pidades kinni riigiabi reeglitest) seeläbi, et parandab juurdepääsu rahastamisele ja õigusloomet ning aitab neil üleilmastumisega kohaneda. Olulisemale kohale tuleb seada keskkonnatehnoloogia ja vähese CO2-heitega tehnoloogiad – valdkonnad, milles piirkond on edukas, kuid kus on vaja tihedamaid sidemeid poliitika ja turu arendamise vahel. Kasvupotentsiaali on ka peamistel merendussektoritel. Oskused, kvalifikatsioonid ja koolitusprogrammid peavad olema nende vajadustega vastavuses.

Vastavalt Strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatusele „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” peaksid tööturu osapooled põhjalikumalt väitlema selliste tööturu ees seisvate probleemide üle nagu demograafilised muutused. Teemaderingi peaksid kuuluma ka tööviljakuse suurendamine ja struktuursete erinevuste vähendamine piirkonnas ning sotsiaalse kaasamise ja rahvatervise makropiirkondlikud aspektid.

Olemasolevate algatuste (näiteks hariduskoostööprogramm Nordplus), aga ka muude praeguste ja tulevaste vahendite (näiteks „Erasmus kõigile” ja „Noorte liikuvus”) kaudu tuleks toetada liikuvust ja oskuste arendamist. Hõlbustada tuleks kultuurivahetust. Täiel määral tuleks ära kasutada teadlaste liikuvuse ja innovatsiooni levitamise võimalusi näiteks Läänemere teadus- ja arendusprogrammiga BONUS. Toetada tuleks kõigi vanuserühmade ja tööstusharude koostööd ja osalemist haridus- ja teadusvahetuse programmides. Rõhuda tuleb „ajude liikuvusele” ilma, et sellega kaasneks ajude väljavool. Samas tuleb koostööd teha ka liikuvuse vähem meeldivate aspektide vallas: võidelda organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse ja salakaubaveoga.

Kooskõlas uuendatud raamistikuga teeb komisjon ettepaneku kasutada edusammude mõõtmiseks järgmisi näitajaid ja konkreetseid eesmärke:

4. Piirkonnasisese kaubavahetuse ja piiriüleste teenuste kasv 15 % aastaks 2020.

5. Kultuuri-, haridus-, teadusvahetuse ja koostööprogrammides osalevate inimeste arvu kasv 20 % aastaks 2020.

6. Lisaks eelnimetatud poliitikapõhistele näitajatele võivad kasulikuks osutuda järgmised kontekstispetsiifilised näitajad, mis annavad aimu strateegia kohast piirkonna üldisemate sotsiaal-majanduslike arengusuundade kontekstis.

(a) Erinevuste vähenemine – mõõtmisel lähtutakse vähem arenenud liikmesriikide SKP järelejõudmisest teistele riikidele.

(b) Töötuse vähenemine selliselt, et saavutatakse strateegia „Euroopa 2020” eesmärk 75protsendiline tööhõive 20–64aastaste seas.

(c) Teadus- ja arendustegevuse üldkulud – mõõtmisel lähtutakse teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute määrast, mis peaks kogu piirkonnas aastaks 2020 olema vähemalt 3% (strateegia „Euroopa 2020” eesmärk).

(d) Strateegia „Euroopa 2020” kliima- ja energiaeesmärkidel põhinevate riiklike eesmärkide saavutamine.

4. Liigume edasi

Piirkonna geograafilist eripära ja makropiirkondlikku dünaamikat arvessevõtvate praktiliste sammudega tugevdab ELi Läänemere piirkonna strateegia kättesaadavate Euroopa ja riikide ressursside kasutust. Strateegiaga püütakse vormida poliitiline tahe kõigis etappides tahteks tegutseda.

Eespool esitatud läbivaadatud strateegiline raamistik võimendab konkreetselt neid püüdlusi. Raamistik toetab tegutsemist ja tulemusi, keskendudes kolmele peamisele üldeesmärgile: Läänemere kaitsele, kõnealuse suure piirkonna ühendamisele ja heaolu suurendamisele. Seda kõike teeb ta poliitilise tahte tugevdamise, poliitika ja rahastamise paremasse vastavusse viimise ja asjaosaliste vastutusalade selgemaks muutmise kaudu. Raamistik toetab sidusrühmade paremat kaasamist, tihedamat koostööd ELi mittekuuluvate riikide ja erasektoriga ning paremat teabevahetust. Kõigi nimetatud aspektide jaoks nähakse ette näitajad ja konkreetsed eesmärgid, et seire- ja hindamissüsteemi raames mõõta aja jooksul saavutatut.

On oluline, et osalevad valitsused ja piirkonnad pühendaksid strateegia rakendamisele piisavalt ressursse ja et kõigil tasanditel arvestataks varakult rahastamisvõimaluste vastavusseviimisega, et olla valmis järgmiseks rahastamisperioodiks.

Komisjon on veendunud, et raamistik annab integreeritud ja jätkusuutliku panuse majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse ning aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisse, nagu on sätestatud strateegias „Euroopa 2020”. Seega kutsub komisjon nõukogu käesoleva teatisega tutvuma ja seda kinnitama.

[1]               KOM(2011) 381 (lõplik).

[2]               Fondist saab uuel rahastamisperioodil Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.

[3]               Riikide kontaktpunktid, prioriteetsete valdkondade koordinaatorid, horisontaalsete meetmete juhid, juhtprojektide juhid.

[4]               Kõigi üksikasjadega saab tutvuda ELi Läänemere strateegia veebisaidil.

[5]               Nt Põhjamõõtme raamistik, Läänemeremaade Nõukogu, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, HELCOM, Läänemeremaade visiooni ja strateegiate võrgustik VASAB, Läänemeremaade Subregionaalse Koostöö Organisatsioon (BSSSC), Läänemere Linnade Liit ja ühine Läänemere teadus- ja arendusprogramm BONUS (artikli 185 kohane algatus).

[6]               Avaldanud Läänemeremaade Arengu Foorum, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Euroopa Investeerimispank.