KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta aastateks 2012-2015

(EMPs kohaldatav tekst)

1. Sissejuhatus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 13 tunnustatakse loomi aistimisvõimeliste olenditena ja nõutakse täie tähelepanu pööramist loomade heaolu nõuetele teatavate ELi poliitikate kavandamisel ja rakendamisel.

Komisjoni poolt aastal 2006 vastu võetud loomade kaitset ja heaolu käsitlevas ühenduse tegevuskavas aastateks 2006–2010[1] koondati esmakordselt miljardite ELis majanduslikel eesmärkidel peetavate loomade heaolu käsitleva ELi poliitika erinevad aspektid. Põllumajandusloomadena peetakse umbes kahte miljardit lindu[2] ja kolmesada miljonit imetajat. Hinnanguliselt 12 miljonit looma aastas kasutatakse katseteks. Koerte ja kasside arv on hinnanguliselt ligi sada miljonit,[3] peamiselt kuuluvad need eraomanikele. ELis kaubeldavate lemmikloomade hulka on raske hinnata. ELi andmed puuduvad loomaaedades ja akvaariumites peetavate loomade arvu kohta.

Põllumajandusloomade heaolu eri aspekte käsitleb horisontaaldirektiiv[4]. Teatavaid aspekte hõlmavad ELi õigusaktid transpordi[5] ja tapmise[6] kohta. Erilisi ELi nõudeid kohaldatakse vasikate,[7] sigade,[8] munakanade[9] ja broilerite[10] pidamise suhtes. Katseloomade suhtes[11] kehtivad samuti spetsiaalsed loomade heaolu eeskirjad. ELi õigusaktid loomaaedade kohta[12] keskenduvad liikide säilitamisele, kuid arvestavad ka loomade heaolu. Lemmikloomade heaolu kohta ELi õigusakti ei ole. ELi eeskirjad mahepõllumajanduse kohta sisaldavad kõrgeid loomade heaolu standardeid kariloomade, sea- ja kodulinnukasvatuse puhul[13].

Käesolev teatis toetub 2006.-2010. aasta tegevuskava kaudu saadud kogemustele, et pakkuda välja ELi tegevussuunad järgmisteks aastateks, kasutades ära teaduslikke ja tehnoloogilisi edusamme, et kehtivate õigusnormide kohaldamisel ühitada loomade heaolu ja tegelik majandusolukord. See strateegia on tegevuskava jätk, nagu soovitasid enamik konsulteeritud sidusrühmadest ja Euroopa Parlament.

ELi loomakasvatuse aastane väärtus on 149 miljardit eurot ja katseloomade kasutamise hinnanguline aastane väärtus on 930 miljonit eurot.

2. Miks on vaja loomade heaolu strateegiat?

Viimastel aastatel[14] on EL andnud loomade heaolu toetamiseks aastas keskmiselt ligi 70 miljonit eurot, millest 71 % on suunatud põllumajandustootjatele loomade heaolu toetusena Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist. Maaelu arengu kulutusi kaasrahastavad liikmesriigid, lisaks erimeetmetele seoses loomade heaolu käsitlevate kohustustega, mis lähevad kaugemale seaduslikest nõudmistest, võivad liikmesriigid otsustada ka pakkuda meetmeid, mis toetavad sõltuvalt riiklikest prioriteetidest näiteks põllumajandusettevõtte investeeringuid, koolitust, nõustamisteenuseid ja põllumajandustootjate osalemist kvaliteediprogrammides. Ülejäänu on pühendatud muudele ELi poliitikakujundusega seotud tegevustele: teadusuuringud (21 %), majandusuuringud, teabevahetus, haridus, koolitus ja rahvusvahelised küsimused, jõustamine jne.

Siiski on aastate jooksul muutunud üha selgemaks, et lihtsalt samade sektoriomaste eeskirjade rakendamine loomade heaolu suhtes ei anna alati soovitud tulemusi. Sektoriomastele eeskirjadele vastavuse probleemid osutavad vajadusele arutada selle üle, kas ühetaoline lähenemine saaks anda kogu liidus paremaid tulemusi. Eri liikmesriikide erinevad põllumajandustootmise süsteemid, klimaatilised ja mullastikutingimused on tekitanud märkimisväärseid probleeme ühtsete eeskirjade kokkuleppimisel ja veelgi rohkem probleeme nende nõuetekohase rakendamise tagamisel. Tulemus on see, et loomade heaolu osas puuduvad liidus võrdsed tingimused, mis oleksid vajalikud selleks, et toetada seda hiiglaslikku majandustegevust, millest sõltub loomade kohtlemine Euroopa Liidus.

Lisaks, kuigi loomade heaolu teema on konkreetsete õigusaktide kaudu edasi arendatud, on siiski veel valdkondi, kus spetsiaalsed ELi õigusaktid puuduvad ja kus kehtivaid üldnõudeid on raske kohaldada. Olukorda on võimalik lihtsustada, kui üldeeskirjades kehtestatakse täpsemad sätted loomade heaolu mõjutavate tegurite kohta.

ELi loomade heaolu poliitika hindamisel jõuti järeldusele, et heaolu standardid on põhjustanud karjakasvatuse ja katseloomade sektorile lisakulusid umbes 2 % ulatuses nende sektorite koguväärtusest. Puuduvad tõendid, et see oleks siiani ohustanud nende majanduslikku jätkusuutlikkust. Siiski tuleks kasutada iga võimalust väljendada loomade heaolu poliitika lisandväärtust ka majanduslikult, et tugevdada ELi põllumajanduse, sealhulgas väiketalunike konkurentsivõimet.

Peamiste loomade heaolu ELis mõjutavate teguritena on esile toodud järgmised asjaolud.

1.      ELi õigusaktide täitmise tagamine liikmesriikide poolt on paljudes valdkondades veel puudulik.

Mõned liikmesriigid ei võta piisavalt meetmeid sidusrühmade teavitamiseks, riiklike inspektorite koolitamiseks, kontrollimiseks ja sanktsioonide kohaldamiseks[15]. Selle tulemusena on hulk ELi õigusnorme täielikult rakendamata ega ole andnud soovitud mõju loomade heaolule.

Loomade heaolu standardid toovad sageli kaasa lisakulusid, mis ei jaotu aga tingimata kogu toiduahela ulatuses proportsionaalselt. Liit pakub mõningaid vahendeid tootjatele suuremate tootmiskulude kompenseerimiseks. ELi õigusaktid võimaldavad mitme aasta pikkust üleminekuaega, et lihtsustada struktuurimuutuste rakendamist teatavates põllumajandustootmise süsteemides, kuid see lähenemine ei too alati kaasa õigeaegset üleminekut. Loomade heaolu aspektide kultuuriline hindamine on olulise tähtsusega nii õigusaktide vaimu kui ka tegelike sätete järgimise parandamiseks.

2.      Tarbijatel puudub asjakohane teave loomade heaolu aspektide kohta.

Kogu ELi hõlmav uuring näitab, et loomade heaolu on oluline teema 64 % elanike jaoks. Siiski näitavad uuringud,[16] et mure loomade heaolu pärast on vaid üks tarbijate valikut mõjutavatest teguritest ja sageli ei tule see aspekt arvesse, kuna tarbijatel ei ole alati piisavat teavet tootmismeetodite ja nende mõju kohta loomade heaolule. Ning lõpuks juhivad tarbijate otsuseid peamiselt hind ja toiduainete otseselt kontrollitavad omadused.

3.      Paljudel sidusrühmadel puuduvad piisavad teadmised loomade heaolu kohta.

Kuigi suurem osa ELi loomade heaoluga seotud teadusuuringute rahastamisest kulutatakse loomkatsete alternatiivsete meetodite peale, ei levitata tulemusi piisavalt ja liikmesriikide teadusuuringud ei ole piisavalt hästi koordineeritud. Samal ajal soodustavad puudulikud teadmised tootmissüsteemide alternatiivsete võimaluste kohta vastuseisu muutustele, mis võiksid parandada loomade heaolu.

4.      Vajadus lihtsustada ja edasi arendada selgeid loomade heaolu põhimõtteid.

Üldine direktiiv põllumajandusloomade kaitse kohta ja direktiiv loomaaialoomade kohta sisaldavad sätteid, mis on praktilise mõju omamiseks liiga üldised, näiteks direktiivi 98/58/EÜ lisa: „Kõikidel loomadel peab olema juurdepääs söödale selliste vaheaegadega, mis vastavad nende füsioloogilistele vajadustele” või direktiiv 1999/22/EÜ loomaaialoomade kohta: „loomade pidamine tingimustes, millega püütakse rahuldada konkreetsete liikide bioloogilisi ja kaitsenõudeid, tagades muu hulgas tarandike varustuse vastavalt liikide eripärale.”

Pädevusnõuded loomadega tegelevatele isikutele on kehtestatud mõnes konkreetses ELi õigusaktis[17]. Need nõuded ei hõlma aga kõiki asjaomaseid loomi (puuduvad konkreetsed pädevusnõuded kodulindude või vasikate pidajatele), samuti ei ole hõlmatud teatavad loomade heaolu probleemid, mis on seotud tootmissüsteemide ülesehitusega.

Puuduvad ELi eriõigusaktid teiste põllumajandusloomade liikide kohta (näiteks piimalehmad, lihaveised, jänesed), kuigi teadlased ja Euroopa Toiduohutusamet on tõstnud esile mitu tõsist probleemi[18].

3. Strateegilised meetmed

Võttes arvesse eespool kirjeldatut, põhineb käesolev strateegia kahel teineteist täiendaval lähenemisviisil.

Esiteks, osa ühiseid probleeme tuleb lahendada erineval ja terviklikul moel. Aastaid on liit võtnud vastu või kohandanud konkreetsete probleemide jaoks eriõigusakte. Siiski võib üldpõhimõtete kehtestamine konsolideeritud läbivaadatud ELi õigusraamistikus kaasa aidata loomade heaolu õigustiku lihtsustamisele ja lõpuks lihtsustada ka selle jõustamist.

Sõltuvalt mõjuhinnangust arutab komisjon vajadust terviklikul lähenemisel põhineva läbivaadatud ELi õigusraamistiku järele. Eelkõige arutab komisjon, kas on teostatav ja asjakohane kehtestada teaduspõhised näitajad, mis tuginevad loomade heaolu väljunditele, erinevalt siiani kasutatud heaolu sisenditest; komisjon hindab, kas selline uus lähenemine aitaks lihtsustada õigusraamistikku ja kas see aitaks parandada ELi põllumajanduse konkurentsivõimet. Tulevaste arengute puhul on oluline arvestada nendes valdkondades saadud kogemusi, kus näitajad on juba ette nähtud (broilerid ja tapaloomad).

Teiseks on meetmeid, mida komisjon juba rakendab, kuid mis vajavad tugevdamist või paremat kasutust. Lisaks kavandatavale lihtsustatud õigusraamistikule soovitab komisjon seetõttu järgmist:

· töötada välja vahendid, sealhulgas vajaduse korral rakenduskavad, liikmesriikide eeskirjade järgimise tugevdamiseks;

· toetada rahvusvahelist koostööd;

· anda tarbijatele ja avalikkusele asjakohast teavet;

· optimeerida praegusest ühisest põllumajanduspoliitikast saadavat sünergiat;

· uurida farmikalade heaolu.

Põhjalikult hinnatakse käesoleva strateegia raames võetud meetmete mõju põhiõigustele, eelkõige seoses usuvabadusega[19]. Samuti uurib komisjon siinkohal märgistamise teemat, nagu on ette nähtud toidualast teavet käsitleva seadusandliku ettepaneku osas saavutatud kokkuleppes[20].

3.1. Lihtsustatud ELi õigusraamistik loomade heaolu kohta

Komisjon uurib võimalust kehtestada lihtsustatud ELi õigusraamistik, mis sisaldab loomade heaolu põhimõtteid kõigi loomade kohta,[21] keda peetakse majandustegevuse raames, sealhulgas vajaduse korral ka lemmikloomad, pöörates erilist tähelepanu lihtsustamisele, halduskoormuse vähendamisele ja heaolu standardite väärtustamisele kui vahenditele ELi toiduainetetööstuse konkurentsivõime parandamiseks, sealhulgas loomade heaolu standardite potentsiaalsele lisandväärtusele.

Komisjoni uurib järgmist:

(a) loomade heaolu teaduspõhiste näitajate kasutamine võimaliku vahendina õigusraamistiku lihtsustamiseks ja paindlikkuse võimaldamiseks, et parandada loomakasvatajate konkurentsivõimet;

(b) uus ELi raamistik tarbijatele loomade heaolu kohta antava teabe läbipaistvuse ja asjakohasuse suurendamiseks, et aidata ostuotsuse tegemisel;

(c) Euroopa tugikeskuste võrgustiku rajamine;

(d) loomi hooldava personali ühiste pädevusnõuete kehtestamine.

a)      Loomade heaolu tulemuspõhiste näitajate kasutamine.

Võimalust kasutada teaduslikult kinnitatud tulemuspõhiseid näitajaid ELi õigusaktide normatiivsete nõuete täienduseks kaalutakse vajaduse korral, pöörates erilist tähelepanu sellise uue lähenemisviisi panusele õigustiku lihtsustamisse. Loomadel põhinevad näitajad on sisse viidud kahes hiljutises ELi loomade heaolu käsitlevas õigusaktis (direktiiv 2007/43/EÜ, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad ja määrus (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel).

Uuritakse projektis Welfare Quality®[22] välja töötatud kriteeriume, mis on seotud toiduohutuse valdkonnas rakendatava riskihindamise süsteemiga (vt toidualased õigusnormid[23]). Asjakohaste riskijuhtimise ettepanekute koostamisel võetakse arvesse EFSA teaduslikku arvamust heaolu näitajate arengu kohta ning sotsiaalmajanduslikke tegureid.

Loomade heaolu tulemuspõhiste näitajate kasutamist tunnustavad ka rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE)[24].

b)      Uus ELi raamistik tarbijatele loomade heaolu kohta antava teabe läbipaistvuse ja asjakohasuse suurendamiseks, et aidata ostuotsuse tegemisel

ELi läbivaadatud loomade heaolu valdkonna õigusraamistiku eesmärk võiks olla ka luua vahend, mis kindlustab tarbijatele, et loomade heaolu nõuded on läbipaistvad ja teaduslikult põhjendatud.

Samuti uuritakse sarnaste algatustega sünergilisi ja ühtseid meetmeid ELi tasandil muudes asjakohastes poliitikavaldkondades, et tõsta tarbijate teadlikkust.

c)      Euroopa tugikeskuste võrgustik

Loomade heaolu tugikeskuste võrgustiku ideed on komisjon juba arutanud ühes varasemas teatises[25]. Selle peamine eesmärk on tagada, et pädevad asutused saavad ühtset ja ühesugust tehnilist teavet selle kohta, kuidas ELi õigusakte tuleks rakendada, eelkõige loomade heaolu tulemuspõhiste näitajate puhul.

Võrgustiku võiks luua olemasolevate riiklike teaduslike ja tehniliste loomade heaolu alaste ressursside kaasrahastamise kaudu. Võrgustiku roll oleks täiendada, mitte dubleerida Euroopa Toiduohutusameti rolli ja ELi Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevust[26].

Võrgustiku võiks korraldada nii, et see kajastaks ELi õigusaktide praegust struktuuri,[27] et ELi tasandil oleksid tagatud järgmised punktid:

– komisjoni ja liikmesriikide toetamine tehnilise oskusteabega, eelkõige loomade heaolu tulemuspõhiste näitajate puhul;

– koolituste korraldamine pädevate asutuste personalile ja vajaduse korral kolmandate riikide ekspertidele;

– uurimistulemuste ja tehniliste uuenduste levitamine ELi sidusrühmade hulgas ja rahvusvahelistes teadusringkondades;

– teadusuuringute koordineerimine, vajaduse korral koostöös olemasolevate ELi rahastatud teadusstruktuuridega[28].

d)       Loomi hooldava personali ühised pädevusnõuded

ELi loomade heaolu lihtsustatud õigusraamistik võiks ühes tekstis kokku võtta teatavates ELi õigusaktides juba kehtivad pädevusnõuded ja neid parandada. Pädevuse tõestamise üldpõhimõtteid töötatakse välja mõjuhinnangu alusel.

Ühised ELi pädevusnõuded loomi hooldavale personalile peaksid tagama, et töötajad suudavad ära tunda, ennetada või piirata looma valu, kannatust ja vaevusi ning tunnevad loomade kaitse ja heaoluga seotud juriidilisi kohustusi.

Lisaks võiks kaaluda loomade puhul kasutatavate protsesside, rajatiste ja seadmete kavandamise eest vastutavate isikute asjakohase pädevustaseme kehtestamist.

Algatatakse loomade heaolu alast haridust käsitlev uuring, et selgitada välja loomade heaoluga seotud teemad, mis lisada loomadega tegelevate elukutsete õppekavasse ning milliseid meetmeid oleks vaja, et tõsta teadlikkust nende kutsealade sees.

3.2. Toetada liikmesriike ja võtta meetmeid eeskirjade järgimise parandamiseks

Komisjon tegeleb eeskirjade järgimise teemaga esmajärjekorras. Ainus viis eeskirjade järgimise saavutamiseks on liikmesriikide poolt või nende vastutusel läbi viidud täitemeetmed. Siiski on komisjonil oluline roll eeskirjade järgimise ühtlase taseme tagamisel kogu ELis. On oluline tagada, et kõigi ELi tootjate suhtes kehtiksid võrdsed tingimused ja et loomi koheldaks nii, nagu vaja. Käesoleva strateegiaga esitatakse järgmised meetmed.

· Komisjon jätkab Toidu- ja Veterinaarameti kontrollkäike liikmesriikides. Samuti jätkab komisjon aktiivselt oma aluslepingust tulenevate õiguste rakendamist, andes asja vajaduse korral Euroopa Liidu Kohtusse. See on komisjoni peamine vahend eeskirjade järgimise tagamiseks, eelkõige loomade heaoluga seotud praeguste või tulevaste probleemide korral.

· Siiski usub komisjon, et asjakohane haridusstrateegia võib olla võimas vahend, et edendada eeskirjade järgimise tava ettevõtjate hulgas ja liikmesriikides. Euroopa tugikeskuste võrgustiku võimalik edasiarendamine võib täita seda rolli.

· Seni suurendab komisjon pingutusi veterinaarinspektorite koolitamiseks programmi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” kaudu. Komisjon analüüsib ka vajadust ja võimalust laiendada koolitustegevusi katseloomade ja metsloomade heaolule.

· Komisjon laiendab ka oma rolli liikmesriikide pädevate asutuste nõustamisel ning edendab koostööd, parimate tavade vahetust ning ühiste eesmärkide ja juhiste kokkuleppimist temaatiliste töörühmade ja ürituste kaudu.

· Järgmisel neljal aastal koostab komisjon seega juhiseid ja rakenduseeskirju ELi loomade heaolu käsitlevate õigusaktide eri osade kohta[29].

Loomade heaolu on ka tehniline küsimus oma majandustegevuse käigus loomadega tegelevate ettevõtjate jaoks. Seega on oluline aidata neil mõista ELi nõuete põhjuseid ja seda, kuidas nad saaksid eeskirjade järgimist parema kavandamise või paremate töövõtete abil parandada.

3.3. Toetada rahvusvahelist koostööd

Võrdsed tingimused loomade heaolu valdkonnas on oluline rahvusvahelisel tasandil, et tagada ELi ettevõtjate konkurentsivõime maailmas. Liit on töötanud juba välja hulga kahe- ja mitmepoolseid meetmeid, mida peab optimeerima ja toetama, nagu on hindamises esile toodud.

Selleks kavatseb komisjon:

– jätkata loomade heaolu temaatika lisamist kahepoolsetesse kaubanduslepingutesse ja koostööfoorumitesse,[30] et suurendada strateegilisi võimalusi konkreetsema koostöö arendamiseks kolmandate riikidega;

– jääda rahvusvahelisel tasandil aktiivseks, eelkõige Maailma Loomatervise Organisatsioonis (OIE) ning Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis (FAO), kellest esimene on vastu võtnud rahvusvahelised standardid ja kes mõlemad on teinud loomade heaolu alaseid algatusi[31];

– uurida, kuidas saaks loomade heaolu paremini lõimida Euroopa naabruspoliitikaga;

– korraldada vajaduse korral suuri rahvusvahelisi üritusi, et tutvustada liidu seisukohti loomade heaolu küsimuses.

Sellised meetmed on võimalus jagada ELi arusaama loomade heaolust kogu maailmas. Seega on oluline kasutada võimalikult hästi loomade heaolu käsitlevate rahvusvaheliste meetmete jaoks ettenähtud vahendeid, et olla oma ülesannete kõrgusel ja suurendada nende vahendite panust Euroopa loomakasvatajate konkurentsivõimesse globaliseeruvas maailmas. Komisjon algatab seetõttu nimetatud meetmete läbivaatamise, et hinnata nende kasu muu hulgas ELi põllumajandussektorile, ning esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.4. Anda tarbijatele ja avalikkusele asjakohast teavet

Loomade heaolu on laia avalikkust puudutav probleem. Loomade kohtlemine on seotud eetikaga ja see on osa liidu põhiväärtustest. Seega on oluline suhelda laste, noorte ja laia avalikkusega, et suurendada teadlikkust loomade austamisest ning edendada omanike vastutustunnet.

Loomade heaolu on ka tarbijate mure. Loomsed tooted on laialt kasutatavad, eriti toidu tootmiseks, ning tarbijad muretsevad selle pärast, kuidas loomi on koheldud. Teisest küljest ei ole üldiselt tarbijate võimuses reageerida kõrgematele loomade heaolu standarditele.

Seega on oluline teavitada ELi tarbijaid toiduloomade suhtes kohaldatavatest ELi õigusaktidest ja tagada, et neid ei peteta loomade heaolu alaste eksitavate väidetega.

Liikmesriikides on juba palju teavitus- ja koolitustegevusi. ELi olukorra põhjalik kaardistamine võimaldaks välja selgitada lüngad, kus liit saaks lisaväärtust pakkuda.

Kõik need eesmärgid on üksteist täiendavad ja võivad vajada spetsiaalseid vahendeid. Mõned neist on juba loodud, näiteks Farmland (algkoolilastele ja -õpetajatele) ja programm „Parem koolitus ohutuma toidu nime” (ametlikele inspektoritele). Lisaks korraldab komisjon korrapäraselt kohtumisi ELi õigusaktide paremaks mõistmiseks ja jõustamiseks. Võib olla viise nende meetmete tõhususe parandamiseks ja täiendamiseks uute teavitusvahenditega.

Seetõttu kavatseb komisjon algatada esiteks uuringu, et saada ülevaade praegustest avalikkusele ja tarbijatele suunatud loomade heaolu alastest koolitus- ja teavitustegevustest. Sellised tegevused võivad sisaldada võimalust eraldada vahendeid edukate riikideüleste teabekampaaniate või haridusprogrammide korraldamiseks loomade heaolu teemal.

3.5. Optimeerida sünergiat ühise põllumajanduspoliitikaga

Loomade heaolu on osa sotsiaalse suunitlusega lähenemisest põllumajandusele ja liit on juba loonud tugevad sidemed põllumajanduse ja loomade heaolu vahel. Suurem osa ELi loomade heaolu jaoks ettenähtud eelarvest läheb maaelu arengu programmide raames põllumeestele. Siiski on eriti majanduslike piirangute ajal vaja rohkem koordineerimist, et ühtlustada tegevusi ja optimeerida tulemusi.

Komisjon koostab spetsiaalse talitustevahelise korra hindamaks, kuidas optimeerida ühise põllumajanduspoliitika praeguste mehhanismide sünergiaid eelkõige nõuetele vastavuse, maaelu arengu, edendamismeetmete, kvaliteedipoliitika, orgaanilise põllumajanduse jms kaudu.

3.6. Uurida farmikalade heaolu

Farmikalade suhtes kohaldatakse ELi õigusakte, mis käsitlevad loomade kaitset vedamise ajal ja surmamisel, kuid nende kohta puuduvad spetsiaalsed eeskirjad. Komisjon küsib ka edaspidi liikide kaupa teaduslikke nõuandeid ja hindab vesiviljeluskalade heaolu, et võtta selle hindamise tulemuste põhjal asjakohaseid meetmeid.

LISA

Kavandatud tegevused || Aasta

Rida täitemeetmeid munakanade kaitse kohta (direktiiv 1999/74/EÜ) || 2012

Rakenduskava ja täitemeetmed emiste rühmitamise kohta (direktiiv 2008/120/EÜ) || 2012

Rakenduskava surmamise määruse kohta (nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2009) || 2012

ELi rakenduseeskirjad või juhised loomade kaitse kohta vedamise ajal || 2012

Euroopa Parlamendi ja nõukogu aruanne geneetilise valiku mõju kohta lihakanade heaolule* || 2012

Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EÜ) nr 1523/2007 (millega keelatakse kassi ja koera karusnahkade turuleviimine) rakendamise kohta* || 2012

Uuring farmikalade heaolu kohta surmamisel || 2012

Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule kodulindude erinevate uimastamismeetodite kohta* || 2013

Aruanne nõukogule direktiivi 98/58/EÜ rakendamise kohta* || 2013

ELi juhised sigade kaitse kohta || 2013

Uuring loomade heaolu alase koolituse ning avalikkusele ja tarbijatele suunatud teavitustegevuste kohta || 2013

Uuring, mis käsitleb tarbijatele asjakohase teabe andmist loomade uimastamise kohta* || 2013

Uuring farmikalade heaolu kohta vedamise ajal || 2013

Võimalik seadusandlik ettepanek lihtsustatud ELi loomade heaolu õigusraamistiku kohta || 2014

Aruanne loomade heaolu käsitlevate rahvusvaheliste meetmete mõju kohta Euroopa loomakasvatajate konkurentsivõimele globaliseeruvas maailmas || 2014

Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule veiste liikumise piiramiseks nende selilipööramist või mis tahes muud ebaloomulikku asendit kasutavate süsteemide kohta* || 2014

Uuring kaubandustegevuses osalevate koerte ja kasside heaolu kohta || 2014

ELi juhised või rakenduseeskirjad loomade kaitse kohta surmamisel || 2014

Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule võimaluse kohta kehtestada teatavad nõuded seoses kalade kaitsmisega surmamisel* || 2015

Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 2007/43/EÜ rakendamise kohta ja selle mõju kohta lihakanade heaolule* || 2015

*            ELi õigusaktidest tulenevad kohustused.

[1]               KOM(2006) 13 (lõplik), 23.1.2006.

[2]               793 miljonit kana lihatootmiseks, 453 munakana ja 197 miljonit kalkunit. Kõigis liikmesriikides ei olnud andmeid kalkunite, partide ja hanede kohta.

[3]               „Evaluation of the EU policy on animal welfare and possible policy options for the future”, detsember 2010. Vt lisa A.17, http://www.eupaw.eu/.

[4]                      Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23). Lisaks muutis liit nõukogu otsusega 78/923/EMÜ põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 323, 17.11.1978, lk 12) selle konventsiooni ELi õiguse osaks.

[5]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

[6]               Direktiiv 93/119/EÜ, loomade kaitse kohta nende veristamise või tapmise ajal (EÜT L 340, 31.12.1993, lk 21). Asendatakse 1.1.2013 nõukogu määrusega (EÜ) nr 1099/2009, loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1).

[7]               Nõukogu direktiiv 2008/119/EÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (ELT L 10, 15.1.2009, lk 7).

[8]               Nõukogu direktiiv 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L 47, 18.2.2009, lk 5).

[9]               Nõukogu direktiiv 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 53).

[10]             Nõukogu direktiiv 2007/43/EÜ, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad (ELT L 183, 12.7.2007, lk 19).

[11]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33).

[12]             Nõukogu direktiiv 1999/22/EÜ, mis käsitleb metsloomade pidamist loomaaedades (EÜT L 94, 9.4.1999, lk 24).

[13]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1) ja komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008 (ELT L 250, 18.9.2008, lk 1).

[14]             Hindamisaruande andmed hõlmavad aastaid 2000−2008.

[15]             Mõnes liikmesriigis tapetakse loomi massiliselt ilma uimastuseta, sest ametiasutused võimaldavad erandit uimastamise suhtes, hindamata ELi õigusaktides ette nähtud kvalitatiivset ja kvantitatiivset põhjendust.

[16]             Vt teostatavusuuring: 'Animal welfare labelling and establishing a Community Reference Centre for Animal Protection and Welfare', 26.1.2009, FCEC http://ec.europa.eu/food/animal/welfare/farm/labelling_en.htm

[17]             Direktiiv sigade kohta, määrus transpordi kohta, määrus tapmise kohta, direktiiv laboriloomade kohta.

[18]             Loomade heaolu käsitlevate teaduslike arvamuste loetelu on esitatud käesolevale teatisele lisatud mõju hindamise aruandes.

[19]             Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhusa rakendamise strateegia, KOM(2010)573 lõplik, 19.10.2010.

[20]                    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18) põhjenduses 50 on märgitud: „Euroopa Liidu tarbijad näitavad üles järjest suuremat huvi niisuguste loomade heaolu alaste liidu eeskirjade rakendamise vastu, millega reguleeritakse loomade tapmist, sealhulgas nende uimastamist enne tapmist. Seepärast tuleks liidu tulevase loomade kaitse ja heaolu alase strateegia kontekstis kaaluda uuringu korraldamist, et anda tarbijatele asjakohast teavet loomade uimastamise kohta. ”

[21]             Vesiviljeluses kasutatavaid selgrootuid ning kaubanduslikku kalastustegevust käesolev algatus ei hõlma. Farmikalade kohta koostatakse eraldi hinnangud.

[22]             http://www.welfarequality.net/everyone/26536/5/0/22

[23]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused.

[24]             Maismaaloomade tervishoiu eeskirja juhtpõhimõtted loomade heaolu kohta. Vt www.oie.int.

[25]             KOM(2009) 584 lõplik, 28.10.2009.

[26]             Euroopa Liidu loomkatsetele alternatiivsete meetodite referentlabor (ECVAM), mis kuulub Teadusuuringute Ühiskeskuse peadirektoraadi alla, ei tegele otse loomade heaoluga vaid alternatiivsete katsemeetoditega.

[27]             Vasikate pidamine, sigade pidamine, munakanade pidamine, broilerite pidamine, muude põllumajandusloomade pidamine, loomade transport, loomade tapmine, loomade kasutamine katseteks ja metsloomade vangistuses pidamine.

[28]             Näiteks põllumajandusuuringute alalise komitee (SCAR) loomatervishoiu ja loomade heaolu valdkonnas tehtavate uuringute koostöörühm ning loomatervishoiu ja heaolu ERA-Net (ANIHWA).

[29]             Eelkõige erandi kohta loomade tapaeelse uimastamise suhtes riitusliku tapmise korral.

[30]             Loomade heaolu küsimust sisaldavate kahepoolsete kaubanduslepingute arv on aastal 2011 kahekordistunud.

[31]             Praegu on kättesaadavad üheksa OIE standardit loomade heaolu kohta (vt http://www.oie.int). FAO on korraldanud kohtumisi, et luua kontakte ekspertide vahel ja lihtsustada suutlikkuse arendamist loomade heaoluga seotud valdkondades. Samuti on loodud spetsiaalne veebileht põllumajandusloomade heaolu kohta (http://www.fao.org/ag/againfo/themes/animal-welfare/en/).